KASEPÄÄ ELUÕIED JA VINGERJAS LAULAVAD EESTI ERINEVATES PAIKADES

Ansamblite Eluõied ja Vingerjas liikmed Kasepää rahvamajas esinemisrõivaste näituse taustal. Foto: erakogu

Hiljuti tähistasid ühiselt kümnendat sünnipäeva Mustvee vallas Peipsi rannikul asuva Kasepää Rahvamaja naisansamblid Eluõied ja Vingerjas. Esimese kümnendini jõudnud muusikakollektiivide naistele pakub laulmine võimalust esineda erinevatel muusikasündmustel ning meeldivas keskkonnas koosolemist nautida.

Loe edasi: KASEPÄÄ ELUÕIED JA VINGERJAS LAULAVAD EESTI ERINEVATES PAIKADES

PEIPSI PEALINNA LÄHIAJALUGU TALLETATI RAAMATUSSE

Nõukogude aega Mustvees tutvustava raamatu esikaane pilt. Foto: Anu Ots

Koduloolist raamatut võib luua erinevate rõhuasetustega. Raamatu „Meie Mustvee. Nõukaajast tänapäeva. 1941-1991” autorid Peipsi pealinna kultuuriedendajad Laidi Zalekešina ja Anu Ots valisid märgusõnadeks vahetud mälupildid, fotod, möödaniku võrdlemise tänapäevaga.

Loe edasi: PEIPSI PEALINNA LÄHIAJALUGU TALLETATI RAAMATUSSE

TARMO LAANISTE: TÄNAVUSED TULETOOJAD ON SÜNDINUD EESTI TAASSÜNNI AASTAL

Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik Tarmo Laaniste 2020. aastal Kuremaa järve ääres Udu talus Jõgevamaa Vabadusvõitlejate Liidu 25. aastapäeva tähistamisel. Tema kõrval (paremal) eelmised Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealikud Mati Kuusvere, Janno Rosenberg ja Ants Nurk. Foto: Jaan Lukas

Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste rääkis Külauudistele Jõgevamaal 23. juunil toimuvast Maakaitsepäeva tähistamisest. Iseäranis rõhutas ta, et tänavu kuulub tule toomise au 1991. aastal sündinud naiskodukaitsjatele ja kaitseliitlastele.

Loe edasi: TARMO LAANISTE: TÄNAVUSED TULETOOJAD ON SÜNDINUD EESTI TAASSÜNNI AASTAL

PEIPSI PEALINNA RAAMAUKOGU SAI 120

Mustvee raamatukogu raamatukoguhoidjad Veronika Obuhova ja Anu Tooming, direktor Anu Ots ja raamatukoguhoidja Merlin Turja. Foto: Kati Ots

30. mail 120. sünnipäeva tähistanud Mustvee raamatukogus käivad raamatuid lugemas nii eestlased kui ka vene kogukonna inimesed, toimuvad traditsioonilised sündmused, näitused ja kohtumised kirjanikega.

Loe edasi: PEIPSI PEALINNA RAAMAUKOGU SAI 120

AVINURME KANT ESITLES ENNAST ASJATUNDLIKULE KOMISJONILE MITMEKÜLGSE VÄÄRIKUSE JA ILUGA

Aasta küla komisjoni liikmed ja vastuvõtjad kadunud külade mälestusmärgi juures. Foto: Avinurme Külavanemate Koda

21. mai oli Mustvee valla Avinurme kandis ootusärev ja pidulik päev. Paikonnaga tutvus aasta küla komisjon eesotsas Riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Jõgevamaa Aasta küla on üks paikasid, mis kandideerib tunnustusele Eesti Aasta Küla 2021.

Loe edasi: AVINURME KANT ESITLES ENNAST ASJATUNDLIKULE KOMISJONILE MITMEKÜLGSE VÄÄRIKUSE JA ILUGA

VERNER MÖLDER: ESINEMISED HOIAVAD ERKSANA JA ANNAVAD ENESEKINDLUST

Avinurme puhkpilliorkestri muusikud mängimas Eest Aasta küla valimise hindamiskomisjoni külaskäigu ajal Avinurmes. Foto: Jaan Lukas

Mustvee vallas asuvale Avinurmele toob kuulsust puhkpilliorkester, kelle muusikahelid kostnud paljudes saalides ja vabaõhusündmustel. Hiljuti tänas Eesti Rahvakultuuri Keskus muusikakollektiivi dirigenti Verner Mölderit tänukirjaga.

Loe edasi: VERNER MÖLDER: ESINEMISED HOIAVAD ERKSANA JA ANNAVAD ENESEKINDLUST

AVINURME VAATAMISVÄÄRSUSED TÄIENESID JÕGEVA AASTA KÜLA RATTAGA

Avinurme piirkonna külaelu edendajad Jõgevamaa Aasta Küla tähise juures. Foto: Avinurme Külavanemate Koda

Mustvee vallas Avinurmes hakkavad silma kitsarööpmeline muuseumrong, kirik, Puiduait, kultuurikeskus, koolimaja. Nüüd lisandub vaatamisväärtustele hiljuti paigaldatud rattakujuline kultuurilooline märgis, millega jäädvustatud Avinurme valimine Jõgevamaa Aasta külaks 2020.

Loe edasi: AVINURME VAATAMISVÄÄRSUSED TÄIENESID JÕGEVA AASTA KÜLA RATTAGA

VALERIJA SVÄTSKAJA: KÕIGE OLULISEM ON RÄÄKIDA SÜDAMEST

Valerija Svätskaja, Jakobsoni kõnevõistluse “Isamaa on meile püha” võitja ja kõige jakobsonlikuma kõne esitaja. Foto erakogust.

Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli korraldatud tänavuse Jakobsoni kõnevõistluse „Isamaa on meile püha” võitis Mustvees asuva Peipsi gümnaasiumi õpilane Valerija Svätskaja, kelle žürii tunnustas ka kõige jakobsonlikuma kõne pidajaks. Valerija keskendus kõnes kodumaale, mille tähendust Peipsimaa neiu mõõdab nii oma lähema kodupiirkonnaga, kui ka avaramalt.

Loe edasi: VALERIJA SVÄTSKAJA: KÕIGE OLULISEM ON RÄÄKIDA SÜDAMEST

SIIRAKU TALU KANAD JA KUKK RAGNAR ON LIHAVÕTTEPÜHADEKS HÄSTI VALMISTUNUD

Jana Lebedeva Siiraku talu poes. Foto: Jaan Lukas

Mustvee vallas Omedus asuv Siiraku talu on üks neid maakodusid, kus lihavõtte pühade lauale on võimalik panna oma kanade munetud mune. Perenaine Jana Lebedeva viib neid müügiks ka Siiraku talu poodi.

Loe edasi: SIIRAKU TALU KANAD JA KUKK RAGNAR ON LIHAVÕTTEPÜHADEKS HÄSTI VALMISTUNUD

KAHE NAABERRIIGI ÜHINE SÕJAAJALOO PÄRANDI SEMINAR MUSTVEES

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna korraldas Peipsi Koostöö Keskus koostöös Eesti Maaturismiga Mustvees Eesti-Läti programmi projekti “Military Heritage / Sõjaajaloo pärand” seminari, kus osalesid piirkonna turismiettevõtjad ja -arendajad.

Loe edasi: KAHE NAABERRIIGI ÜHINE SÕJAAJALOO PÄRANDI SEMINAR MUSTVEES

PEIPSI PEALINNAS PEIPSI TOIDUTÄNAVAL

Laidi Aia perenaine Laidi Zalekešina kõigiga üheskoos. Foto: Laura Tehvan

Möödunud laupäeval ja pühapäeval juba kolmandat aastat teoks saanud Peipsimaa Toidutänaval oli üks pop-up restoranide rikkamaid paiku Peipsi pealinn Mustvee. Kindlasti oli palju maitsvat, tervislikku ja ahvatlevat kõikides sealsetes toitlustuskohtades.

Loe edasi: PEIPSI PEALINNAS PEIPSI TOIDUTÄNAVAL

TAASISESEISVUMISEPÄEVAL KUULATI KÄÄPAL TORUPILLIMUUSIKAT JA VÄRVITI KALEVIPOEGA

Merike Paberrits torupilliga. Foto: Annika Oras

Mustvee vallas Kääpal koguneti varahommikul taasiseseisvumise 29. aastapäeva tähistama SA Kalevipoja Koja seikluspargi mäele. Tseremooniale järgnes Kalevipoja Muuseumi ees paikneva Kalevipoja kuju värvimine.

Loe edasi: TAASISESEISVUMISEPÄEVAL KUULATI KÄÄPAL TORUPILLIMUUSIKAT JA VÄRVITI KALEVIPOEGA

TERE TULEMAST MODERNSESSE KALEVIPOJA MUUSEUMISSE!

SA Kalevipoja Koda juhataja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

Juuli algul avati Jõgevamaal, Mustvee vallas Kääpa külas põhjaliku renoveerimise läbinud Kalevipoja muuseum. Hoone ees äratab tähelepanu ligi viie meetrine Kalevipoja puukuju, mille on meisterdanud puukujurid Taavi ja Tanel Pirk. Muuseumi tubades avaneb meile tuttav Kalevipoja lugu modernses esitusviisis ennekõike läbi infotehnoloogia ja virtuaalmaailma.

Loe edasi: TERE TULEMAST MODERNSESSE KALEVIPOJA MUUSEUMISSE!

MUSTVEE KIRIKUÕPETAJA JA KOOLIJUHT PÄLVISID ELUTÖÖPREEMIAD

Jõgevamaa kultuuri- ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul olid iseäranis tugevad ja rõõmsad ovatsioonid siis kui kirikuõpetaja ja kultuuritegelane Eenok Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla kuulutati Jõgevamaa Kultuurkapitali Elutööpreemia laureaatideks ja muusikaõpetaja ja dirigent Meeli Nõmme Jõgevamaa Kultuuripärliks 2019.

Kirikuõpetaja Eenok Haamer, tema abikaasa Eha Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla. Foto Janne Karu
Kirikuõpetaja Eenok Haamer, tema abikaasa Eha Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla. Foto: Janne Karu

Möödunud reedel, 24. jaanuaril, Mustvee kultuurikeskuses toimunud elutööpreemia kandidaatide väljakuulutamise ajal tõusid saalis viibinud nende auks püsti. „Mina pole selle preemia laureaat üksinda. Oleme siin koos abikaasa Ehaga koos töötanud viiskümmend aastat. Alates 1963 aastast, kui mind siia saadeti, olen teid õppinud armastama. Me kanname koos abikaasaga iga päev maad ja rahvast jumala palge ette. Alles siis ja ainult siis kui Eesti rahvas pöördub tagasi Jumala juurde, on meil tulevikku,” ütles EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer.

Elutööpreemia pälvinud teenekas Mustvee koolijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, spordielu edendaja ja omavalitsusjuht Jaan Rahuküla märkis, et kõikide tema saavutuste taga on inimesed Mustveest ja kogu Jõgevamaalt. Heade koostööpartneritena märkis ta taasiseseisvumise-aegset esimest Mustvee linnapead Andres Rebast ja esimest Jõgeva maavanemat Priit Saksingut, ettevõtjat ja tänast Riigikogu liiget Aivar Kokka ja mitmeid teisi. Vooremaa küsimusele Mustvee piirkonna spordielu tulevikust vastas Rahuküla, et see sõltub ennekõike paikkonna koolide püsima jäämisest.

Loe edasi: MUSTVEE KIRIKUÕPETAJA JA KOOLIJUHT PÄLVISID ELUTÖÖPREEMIAD

Peipsimaale paigaldatakse „Nutikad pingid”

MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom tegi 10. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimunud VIII Peipsimaa Arengufoorumil ettekande „Peipsimaal tehtud 2019, Peipsimaal tulemas 2020”. Samas tutvustas ka „Nutikate pinkide projekti”, mis võimaldab piirkonda veelgi mitmekülgsemalt ja atraktiivsemalt tundma õppida.

Moderaator Gaute Kivistik ja Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom. Foto Tom Zuravljov
Moderaator Gaute Kivistik ja Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom. Foto: Tom Zuravljov

Loe edasi: Peipsimaale paigaldatakse „Nutikad pingid”

Peipsimaa tunnustab kuldkaladega

Peipsimaa Turism korraldab igal aastal piirkonna aasta konverentsina Peipsimaa Arengufoorumit. Tänavu tunnustatakse esmakordselt tublisid ettevõtjaid ja inimesi Peipsimaa kuldkalaga.

Kataste-Vasknarva, Peipsimaa kultuuripärandiks on ka rannakalandus. Foto MTP Peipsimaa turism
Kataste-Vasknarva, Peipsimaa kultuuripärandiks on ka rannakalandus. Foto: MTP Peipsimaa turism

Peipsimaa Arengufoorum toimub teisipäeval, 10. detsembril algusega kell 11.00 Mustvee kultuurikeskuses. Peipsimaad teatakse puhta looduse, kireva kultuuri ja rahvusvaheliselt tuntud eheda turismipiirkonnana. Asudes pildis oma eripäraga on Peipsimaa nii sise- kui väliskülaliste seas armastatud ja omanäoline sihtkoht.

Peipsimaa Turismi juhataja Kadi Ploom teeb ülevaate arengufoorumi esimeses pooles Peipsimaal olnust ja 2020+ tegevustest. “Kümne aasta jooksul on Peipsimaast saanud tuntud ja atraktiivne turismisihtkoht, kuhu leiavad oma tee nii siseturistid kui külalised kaugemalt. Arvestades Peipsimaa potentsiaali ja head koostööd, tegutseme jõudsalt sihtkoha arendamisega ja külastajate arvu suurendamisega.“ sõnab Kadi Ploom.

Edukas sihtkoht näeb aina uute elamuste pakkumist võimaldavaid seoseid ning arendab end külastaja loogikast ja teekonnast lähtuvalt. Turism on traditsioonidega nagu Peipsimaagi, mille arendamiseks on pidevalt vaja värskeid kuid samas töötavaid ärilahendusi. Sihtkohtade tulevikust Eestis 2020+ räägib EAS turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.

Loe edasi: Peipsimaa tunnustab kuldkaladega

Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda

29. oktoobril kohtus Mustvee kultuurikeskuse saalis lugejatega Indrek Hargla – Eesti viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke – populaarsete romaanide, jutustuste ning filmistsenaariumide autor, kes on nimetanud ettekuulutavalt õigesti tulevase naispresidendi nime. Küsimustele vastates meenutas sedagi, et ammusel ajal ühendas veetee Peipsit Pärnuga.

Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto Jaan Lukas
Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Tänase riigipea Kersti Kaljulaidiga aga seriaali „Alpimaja” presidendiga otseseid sarnasusi pole[/pullquote]Kirjaniku loometee algas ulmeromaanide kirjutamisega, kuid kohtumisele koolidesse ja teistessegi paikadesse hakati teda kutsuma siis, kui hakkasid ilmuma kriminaalromaanid. Hargla kriminaalromaanidest on eriti tuntuks saanud raamatud, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede . „Ise pean aga oma senistest romaanidest parimaks „Meriväljat”. Loodan, et tulevikus mäletatakse mind selle järgi.” Sageli kirjanikule esitatud küsimusele, kust tulevad kirjutamiseks ideed, vastas Hargla kirjamehele omaselt, et kuskilt nad ikka tulevad.

Veel tunti huvi, kas mõnes Hargla raamatus on tegevuspaigaks ka Peipsiäärne piirkond? „Sündmuspaigaks olen enamasti valinud mulle tuttava keskkonna Lõuna-Eestis. Kui tahan et tegevus oleks võõramas kandis, viin selle Läänemaale või Pärnumaale, kus ma praktiliselt käinud pole. Peipsimaa kohta kirjutatust kohe midagi ei meenu. Siiski on Peipsi järve mainitud muinaseesti kriminaalromaanis „Raudrästiku aeg”. Ammustel aegadel oli Peipsi järv ühendatud Emajõe, Võrtsjärve ja teiste jõgede kaudu Pärnu lahega.”

Loe edasi: Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda

Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga

Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.

Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto Anu Ots
Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto: Anu Ots

[pullquote]Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert[/pullquote]Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.

Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.

Loe edasi: Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga

Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

31. augustil tähistas Mustvee vallas Avinurme kandis asuv Ulvi küla meeleoluka rahvapeoga paiga esmamainimise 335. aastapäeva. Väärikaks sündmuseks sai laululava uue katuse. Ulvi küla teeb ainulaadseks väliraamatukogu.

Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto Anete Pihlak
Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto: Anete Pihlak

Ulvi suvelõpupeol ja küla aastapäeva tähistamise päevastel tundidel mängisid Avinurme ning Ulvi noorte võistkonnad võrkpalli. Võitis Avinurme. Kella kuuest algas õhtune osa koos osalejate registreerimisega. Nostalgia saamiseks oli avatud kunagine koolimaja, mis nüüd kogukonnale kooskäimiskohaks. Traditsiooniliselt astus publiku ette Avinurme Suveteater oma etendusega. Tervituskontserdi andis Avinurme puhkpilliorkester. Kontserdi lõpus astusid üllatusena lavale küla noored ning Ulvi Naiste Ühenduse liikmed lõpetasid pidulikuma osa Eesti Külade XIII Maapäevaks valminud Külaliikumise tunnuslauluga ,,Küla elab” (P. Pajusaar, A. Ilves).

Uus katus laululavale

Õhtu liigutavaim hetk oli laululavale uue katuse teinud tublide meeste tänamine. Rahastus tuli Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Peolised paluti kringlile-kohvile. Ulvi naisseltsi juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Ruth Tooming rääkisid, et kuna Ulvi suvelõpupidu toimub juba mitu aastat traditsiooniliselt augusti viimasel laupäeval, siis on neil kombeks tähistada ühtlasi ka muinastulede ööd. Platsil süüdati lõkkepuud ja ümbritsevatele puudele riputati laternad kümnete küünaldega, mis pimeduses öö läbi sumedalt helkisid.

Loe edasi: Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.

Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto Jaan Lukas
Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.[/pullquote]Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.

Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.

Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.

Loe edasi: Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

“Tõrjutud mälestused” Võtikvere raamatupeol

Imbi Paju mälestuskirjanduse klassikaks saanud “Tõrjutud mälestused” jõuab taas eesti lugejateni.

Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles
Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles.

[pullquote]Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond[/pullquote]Imbi Paju 12 aastat tagasi ilmunud dokumentaaljutustus „Tõrjutud mälestused“, mis kirjaniku perekonnaloo kaudu näitab, kuidas nõukogude okupatsiooni ajal oli üksikinimene sunnitud silmitsi seisma poliitilise kurjusega, on ilmunud tänaseks kaheksas keeles ja seda võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. 3. augustil Mustvee vallas toimuval 20. Võtikvere raamatupeol jõuab raamat taas Eesti lugejateni.

Loe edasi: “Tõrjutud mälestused” Võtikvere raamatupeol

Laulupidude ajalugu Mustvee raamatukogus

Uue kalendri järgi toimus 1869. aasta 30. juunist 2. juulini Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, millest tänavu möödub 150 aastat. Seda tähelepanuväärset kultuurisündmust silmas pidades on Mustvee raamatukogus avatud laulupidudele pühendatud näitus, kus näeb erinevatest aegadest pärit trükiseid ja meeneid.

Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus Foto Anu Ots
Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus. Foto: Anu Ots

Kõige vanemaks eksponaadiks on näitusel 1877. aastal Eesti teiseks üldlaulupeoks trükitud laulik, mille leidis Mustvee naiskoori Meeliko ja Avinurme naiskoori dirigent Maris Laht pööningult.

Loe edasi: Laulupidude ajalugu Mustvee raamatukogus