Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Laiuse naisrühm Meie Mari on tantsinud kakskümmend viis aastat

105-aastases Laiuse seltsimajas peetud Laiuse naisrühma Meie Mari 25. sünnipäevapeol esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, meenutati minevikku, kõneldi tulevikuplaanidest, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja sellele kaasa aitajaid.

Meie Mari ühispilt. Foto erakogu

Meie Mari ühispilt. Foto: erakogu

Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud

17. novembril värsket trükist „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud naisrühma tantsija (aastatel 2011-2017) Raine Lindepuu ütles, et see raamat jutustab sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat nende toredate „kepsutajatega” ühiselt aega veetis – kus käidi esinemas ja mis juhtus enne esinemisi. Mitmed koosviibinud said sündmuselt kaasa Raine Lindepuu memuaariraamatu, millesse autor autogrammi kirjutas.

Raine Lindepuu lausus südamlikud tänud Meie Mari naistele, kes nägid tohutut vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse seltsimaja rühma sünnipäevaks korda teha.

Meie Mari veerandsajandal sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad.

Jätka lugemist »

Jõgeva vallavalitsus kingib poolesajale lastega perele vingugaasiandurid

Jälgides olukorda riigis ning kuuldes uudistest vingugaasi õnnetustest, tuli Jõgeva vallavalitsusel mõte kinkida abivajavatele peredele vingugaasiandurid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Päästeosakonna juhataja Jüri Alandi on vinguandurite kasutamist sageli koos arutanud. Foto: Vahur Kukk

„Saame olla majakas teistele omavalitsustele ja näidata, kuidas saab vallavalitsus panustada oma inimeste turvalisusesse,“ sõnas abivallavanem ja Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu esimees Viktor Svjatõšev.

”Jõgeva vallas saavad eelisjärjekorras vingugaasiandurid lastega pered, kes vajavad toimetulekus toetust. Hulgi tellides maksab vinguandur ligi 40 eurot, üksikult ostes on aga hind veelgi kõrgem. Kõik pered seda endale lubada ei saa. Tegutseme inimeste heaks ja kaitseks ning teeme omaltpoolt võimaliku, et ohte ennetada,“ lausus vallavanem Aare Olgo.

„Koostöös Päästeametiga on välja valitud sobivad vingugaasiandurid. Lihthankega soetatavad seadmed on kvaliteetsed, töökindlad ning kergesti paigaldatavad. Kingitavate vingugaasiandurite aku eluiga on kümme aastat. Inimestel pole tarvis muretseda, et anduril tuleb patareisid vahetada ning akut laadida. Vingugaasiandurid aitavad kodudesse paigutada Jõgeva päästekomando päästjad ning Palamuse vabatahtlikud pritsimehed.”

Alates 2018. aasta jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Vingugaasiandur on kohustuslik gaasikütte olemasolul, kuigi mõistlik on andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.

Jaan Lukas

Juubelinumbriga metsanduse kutsevõistlused võitsid Pärnumaa metsamehed

Eile toimusid Luua metsanduskoolis 50. metsandusvaldkonna kutsevõistlused. Pingelisest heitlusest tuld võitjana välja RMK Pärnumaa metskonna võistlejad. Vaid kolme punktiga jäi neile alla võistluste korraldaja, Luua metsanduskooli esindus. Kolmandale kohale tuli RMK Põlvamaa metskonna võistkond.

Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks Foto Luua metsanduskool

Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks. Foto: Luua metsanduskool

Metsandusvaldkonna kutsevõistlused on kõige pikemalt järjepidevalt toimunud kutsevõistlused Eestis

Võitjate esindaja, RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm ütles peale võistlust, et võit oli nende jaoks üllatus. „Kuna ta kolme punktiga tuli, siis seda suurem oli üllatus. Püüdsime kõikidel aladel osaleda ja kuigi esimesi kohti tuli ainult üks, siis võidu tagas stabiilne esitus kõigil aladel.“

Ärm lisas, et spetsiaalselt trenni mehed ei teinud, tubli tulemuse taga on igapäevane metsatöö. Tuleval aastal esikohta korrata aga metsamees loota ei julge. „Kogu seltskond on nii tugev, et kahte aastat järjest võita ei suuda,“ muigas metsaülem.

Jätka lugemist »

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas

Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

 

Kuremaa Mõisateater mängib näidendit Juhan Liivist

Neljapäeval esietendub Kuremaa lossis Kuremaa Mõisateatri etendus „Liiv teel“. Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud lugu räägib kirjaniku ja luuletaja Juhan Liivi elust Laiuse pastoraadis.

Pilt Liivi etendusest

Pilt Liivi etendusest. Foto erkogust

Etenduse „Liiv teel“ teksti autor ja lavastaja Arlet Palmiste sõnul sai näitemängu idee alguse sihtasutuse Kuremaa turismi ja arendusekeskuse juhataja Tiina Tegelmanni mõttest, et Kuremaa lossis võiksid esineda teatritrupid. Nii sündis tänavu kevadel Kuremaa Mõisateater.

„Kuremaa Mõisateatri eesmärk on paljuski tutvustada kodulugu ja mõisakultuuri. Seoses oma loomingulise tööga huvitun ise ajaloost ja ajaloolistest isikutest. Nii jõudsin kirjanik Juhan Liivini, kes aastal 1910 elas periooditi Laiuse pastoraadis kirikuõpetaja Johan Kõpu juures. Kahe tuntud inimese kokkupuuted on piisavalt põnevad nende teemal fantaseerimiseks.“ ütles Palmiste.

“Teatavasti põdes Juhan Liiv skisofreeniat, millel on olemas kaks peamist vormi. Nendest esimese puhul kujutatakse enda ümber igasuguseid asju, teise puhul aga seda, et oled ise keegi. Juhan Liivi tervises avaldusid mõlemad vormid. Ta uskus, et on Poola kuningas, Vene keiser Aleksander II või Lydia Koidula poeg ja tundis, et teda nuhitakse. Toona puudus skisofreeniale ravi. Inimesed põlgasid teadmatusest selle haiguse põdejaid.” lisas ta.

Jätka lugemist »

Sadala kooli uhkuseks on raamatud ajakirjanduslegendi Valdo Pandi kogust

Valdo Pandile kuulunud raamatud Sadala koolis.

Valdo Pandile kuulunud raamatud Sadala koolis.

21. jaanuaril oli legendaarse raadio- ja teleajakirjaniku Valdo Pandi  (21. jaanuar 1928 Valgjärve vald -30. juuli 1976 Tallinn) 90. sünniaastapäev. Aastail 1938-1941 õppis Pant Jõgevamaal Jõgeva vallas paiknevas Sadala algkoolis. Eesti ringhäälingumuuseum on sellele koolile kinkinud väärika osa Valdo Pandi raamatukogust.

Õpetaja Angela Saksing märkis, et Sadala koolis on olemas V. Pandi arhiiv, mille Eesti Rahvusringhäälingu muuseum annetas neile 2001. aastal. Sinna kuulub 148 raamatut: osa neist on reisiraamatud, osa kuuluvad kirjandusklassika valdkonda (näiteks Balzac, Tolstoi).

Kunagise Eesti Televisiooni programmidirektori, Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi looja Voldemar Lindströmi sõnul pärinevad raamatud Valdo Pandi töötoast.

„Otsustasime need Sadala koolile kinkida pärast seda, kui Valdo Pandi lesk Elsa Pant haigestus ja pidi korteri maha müüma,” lausus ta.

Angela Saksing ütles, et Sadala koolil on olemas koopia Valdo Pandile antud kiituskirjast kooli lõpetamise puhul. Samuti on ta õppetulemused kirja pandud ka õppenõukogu protokolliraamatusse

„Kindlasti on tulevane teletäht ka mõne kooli arhiivis oleva pildi peal. Tema äratundmine on veel ees,” ütles koduloohuviline õpetaja. Jätka lugemist »

Fotograaf Ardi Kivimetsa sünniaastapäeva tähistamiseks avati Jõgeval fotonäitus

Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril  oma fotosid tutvustamas. Foto Facebookist.

Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril oma fotosid tutvustamas.
Foto Facebookist.

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud mälestusnäitus tunnustatud fotograafi ja ajakirjaniku Ardi Kivimetsa (1947-2015) fotoloomingust. 

Näituse korraldanud mittetulundusühingu Piltijad juhatuse esimees Johannes Haav rääkis, et väljapanekule valiti välja Ardi Kivimetsa fotosid erinevatest aegadest ja stiilist.

„Nii saab ülevaate tema andest fotoreporterina, loodusfotograafina, portretistina, fotokompositsioonide lavastaja ja autorina jne,” ütles Haav.

„Ka digiajastul pidas Ardi Kivimets lugu mustvalgest fotost – oli selle valdkonna meister, kes tundis nende värvide mängu,” lausus näituse avamisel fotograaf Anatoli Makarevitš, kes oli Ardi kolleegiks ajalehes Vooremaa. Ardi Kivimetsa annet pildistamistel kiitis ka mitmeid koosseisu Riigikogusse kuulunud poliitik Mai Treial, kes praegu on Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees.

Avatseremooniale järgnenud vestlusringis räägiti ka võimalustest avada Jõgeval fotomuuseum. Üks selle idee algatajaid oli Ardi Kivimets. Jätka lugemist »

Eesti Taimekasvatuse Instituudis õpetakse avatud talude päeval sojapiima valmistama

Taimekasvatuse instituut talupäeval

Taimekasvatuse instituut talupäeval

Pühapäeval, 23. juulil kolmandat korda teoks saaval avatud talude päeval ootab külalisi ka Jõgeva alevikus paiknev Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus õpetakse ka sojapiima valmistama.  

Eesti Taimekasvatuse Instituudis on aretatud sojaoa sort „Laulema”. Selle autorid Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits pälvisid tänavuse aasta algul krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

„Avatud talude päeval anname teraviljade, kaunviljade, heintaimede ja köögiviljade aretuse kõrval ülevaate ka sojaoa aretusest. Teavet jagavad Eesti Sojaliit eestvedajad. Õpetame valmistama ka sojapiima. Usun, et sellega  tuleb igaüks toime,” ütles instituudi direktor Mati Koppel.

Vikipeedia nimetab sojapiimaks sojaubadest valmistatud jooki, mis on väga valgurikas ja kergesti seeditav. Üheks sojapiima raviomaduseks on nimetatud kolesterooli langetavat toimet, samuti rõhutakse selle toiduaine peavalu ja põletikulisi protsesse vähendavat toimet . Veel märgitakse, et väikese küllastunud rasvade sisalduse tõttu aitavad sojatooted säilitada tervislikku kaalu.

Insituut põldMati Koppeli sõnul tutvustakse avatud talude päeval ka speltanisu: ammustest aegadest tuntud vitamiinide ja mineraalide rikast  nisusorti, mille kasvatamise vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud.

„Uudistada saab nüüdisaegset põlluharimistehnikat. Bussiekskursioonil vaatame katsepõlde. Seame üles näituse instituudi ja paikkonna minevikust. Kontserdil esinevad paikkonna kultuuritegijad. Lastenurgas õpetame mitmeid käelisi tegevusi,” ütles taimekasvatuse instituudi direktor. „Avatud Talude Päeval osalemiseks tegi meile ettepaneku maaeluministeerium. Ootame pühapäeval külla kõiki, keda huvitab põllumajandus ja eestimaise toidu saamislugu.”

Jaan Lukas

Jõgeva turismiettevõtja korraldas jaanipäevapeo vene kogukonnale

Õuna puhketalu värav. Taamal kunagise Õuna kõrtsi varemed.

Õuna puhketalu värav. Taamal kunagise Õuna kõrtsi varemed.

Jõgeva lähedal Piibe maantee ääres paiknev majutus-ja meelelahutusettevõtte Õuna puhketalu korraldas teist aastat jaanipeo vana kalendri ehk vene rahvakultuuri traditsioonide järgi.

Õuna Puhketalu peosaalis Tavern ja selle õuel toimunud jaanipeol 8. juulil mängis hingekosutavamaid ja südantliigutavamaid lugusid ansambel Jurij ja Jelena Narvast. Tantsupidu kestis varavalgeni. Kulminatsiooniks kujunes jaanitule süütamine.

Mitmed koosolijad avaldasid arvamust, et vene inimestele jaanipidude korraldamine Õuna puhketalus on igati teretulnud. Märgiti, et rahvalikud peod võiksid toimuda ka vene jõulude ja munadepühade ajal.

„Rõõm on kuulda kiidusõnu. Tahame ka tulevikus jätkata traditsiooni venepäraste koosviibimiste korraldamiseks. Sellistel pidudel on usinasti osalenud ka eestlased. See tuleb kaksuks ka mõlema keele praktiseerimisel,” lausus ettevõtja Liilia Mandri.  Õuna puhketalu on saanud nime Jõgeva vallas asuva Õuna küla järgi.

Jaan Lukas

Kuremaa kohvikute päev korraldamiseks annavad inspiratsiooni ka kured

Kuremaa loss

Kuremaa loss

9. juulil Jõgeva vallas Kuremaal toimuval traditsioonilisel kohvikute päeval on erinevate suupistete pakkujad saanud inspiratsiooni paikonna ajaloost, kultuuriloost, loodusest ja sümboolikast. 

Kohvikute päev  avatakse hommikul Kuremaa lossi ees. Eesti Vabariigi lipu heiskavad elupõline kuremaalane, põllumees ja maaelu edendaja Raul Soodla ning Kuremaa arendaja ja  põllumajandusettevõtja Endel Sööt.

Lossis avatud kohvik Alexander ja Helene on saanud nime Kuremaa lossi rajaja Alexander on Oettingeni (1798-1946) ja tema abikaasa järgi. Pakutakse kodus küpsetatud pirukaid ja ravimteesid.  Lossi ees tegutseb Torma vallas Kantkülas asuva Veski külalistemaja eestvedamisel kohvik Veskipiigad.

Kuremaa avatud noortekeskuse juures (vihma korral hoones sees) tegutseb üks Kurepesa kohvik.

„Ennekõike oleme orienteerunud lastele,” ütles noortekeskuse vabatahtlik Keidi Kalda. “Mida täpselt pakume, on veel pragu üllatuseks. Võimalik, et menüüs on kurepesi meenutavad korvikesed ja ehk ka martsipanist kured. Mõtteainet selliseks lähenemiseks annab ka hea uudis, et tänavu on Kuremaal kurgi rohkemgi kui mõnelgi varasemal aastal.”

Teine Kurepesa kohvik on avatud korterelamu juures. Seal toimetab koos oma abilistega Kuremaal elav Ene Sööt, kes ametilt Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja.

Jätka lugemist »

Jõgeva valla juubelipidu peetakse Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal

Jõgeva valla sünnipäevapeomelu Kuremaal 2013. aastal.

Jõgeva valla sünnipäevapeomelu Kuremaal 2013. aastal.

Jõgeva valla 150. aastapäeva pidustused kestavad aasta ringi. Peapidu saab teoks 10. juunil Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal. 

1866. aastal kinnitas Venemaa keiser Baltimaades asuvatele Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudele vallaseaduse projekti. Eesti keelde tõlkis selle Friedrich Reinhold Kreutzwald. Jõgeva valla ametlikuks sünnipäevaks on 18. veebruar 1876, sest sel päeval kogunes ametlikult esmakordselt Jõgeva vallavalitsus.

Varasemad Jõgeva valla sünnipäevapeod on kandnud erinevaid pealkirju, näiteks keskkonnasõbralik ja spordisõbralik Jõgeva vald.

„Et tegemist on vägagi  auväärse vanusega, siis eraldi teemat me sel korral välja tooma ei hakanud,” rääkis sündmuse korraldaja, MTÜ Marlau juhatuse liige Triinu Palmiste, kogukonna eestvedajast ettevõtlik naine, kes on taasiseseisvunud Eesti esimese Jõgeva vallavanema, valla elutööpreemia laureaadi Olavi Annuki tütar. ”Juubelipidu on ise väga eriline teema, mille väärikaks tähistamiseks pole seda tarvis teiste pidudega segada.”

Peole, mida juhib Arlet Palmiste, on kutsutud esinema kõik Jõgeva valla kultuurikollektiivid, kes annavad suurejoonelise ühiskontserdi. Üles astuvad Kuremaa lasteaed-algkooli laululapsed, Laiuse noorte tantsurühm, rahvatantsurühmad Meie Mari, Kaaratsin, Kuremaa-Sadala naisrühm, lisaks ansamblid RetPop ja Jensel Kuremaalt. Õhtuse simmanil täidavad vahepause Eesti tänavatantsu elava legendi Joel Juhti eestvedamisel tegutseva JJ-Street tantsijad. Õhtusel simmanil astuvad lavale eestlaste poolt juba aastakümneid armastatud artistid – ansambel Apelsin ja Anne Veski -, kelle kutsumiseks tekkis idee juba möödunud aastal. Jätka lugemist »

Kodanikunädalal tunnustati erinevate elualade tragisid jõgevamaalasi

Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimees Liia Lust, maavanem Viktor Svjatõšev, Kärde külaseltsi juhatuse liige ja Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend ja Jõgevamaa Kodukandiühenduse aseesimees Pille Tutt tunnustamisel Puurmani lossis. Foto: Reet Alev

Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimees Liia Lust, maavanem Viktor Svjatõšev, Kärde külaseltsi juhatuse liige ja Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend ja Jõgevamaa Kodukandiühenduse aseesimees Pille Tutt tunnustamisel Puurmani lossis. Foto: Reet Alev

Hiljutise kodanikunädala raames pälvisid Jõgevamaal tunnustuse mitmed oma valdkonna tuntutud tegijad, kelle saavutused hästi teada nii kodukandis kui ka kaugemal.

Nii kuulutas Jõgevamaa Kodukandiühendus aasta sädeinimeseks Kamari haridusseltsi eestvedaja Kalli Kadastiku ja Jõgevamaa aasta külaks Jõgeva vallas paikneva Kärde. Parim kodanikeühendus on folklooriselts Jõgevahe Pere ja aasta kodanik naiste tantsupeo algataja ja korraldaja Airi Rütter.

Kalli Kadastik arvas, et sädeinimene on igati ilusa nimega tunnustus.  „Külaelule hoo ja elujõu andmiseks on ju ikka tarvis sädeleda. Külas elades soovid, et sellel paigal jätkuks elujõudu. Tuleb otsida ja näha võimalusi,  kirjutada projekte ja mõndagi korda saata vabatahtlikuna,“ lausus ta.

Sädeinimene esimesest aasta külast

2005. aastal korraldas liikumine Kodukant esmakordselt välja konkursi „Eesti aasta küla“, kus pälvisid tunnustuse Uljaste küla Lääne-Virumaalt ja Kamari küla Põltsamaa vallast. Selleks ajaks oli Kalli Kadastik Kamari haridusseltsi juhtinud kuus aastat.

Jätka lugemist »

Tarvo Sõmer: Kultuurielu oleneb kohalike eestvedajate mõtteerksusest

Tarvo Sõmer. Foto: Rakvere teater

Tarvo Sõmer. Foto: Rakvere teater

Laupäeval Kuremaal MTÜ Marlau eestvedamisel  toimuval Jõgeva valla päeval selgitatakse läbi võistluste välja piirkonna sportlikuim küla, peetakse laata „Kohalik ja naturaalne“ ja  esinevad mitmed kultuuritegijad. Eredaid elamusi oma lauluga pakub Grete Klein. Jõgeva valla päeva juhib Rakvere teatri tippnäitleja ja teleseriaalide staar Tarvo Sõmer, kes enne sündmust andis intervjuu Külauudistele.

Rakverelasena läbite Jõgeva valda kui mööda Piibe maateed Tartu suunas sõidate. Milline on teie teadmistepagas aga sellest paikkonnast ja kuivõrd põhjalikult tuleb vallapäeva juhtimiseks ette valmistuda?

Sõites Tartu suunas olen möödunud tõesti Jõgeva valla looduskaunitest ja kultuuriloolistest paikadest: Vaimastverest, Paduverest, Kuristast, Kassinurmest jne.  Ja kui sõidame külalisetendusele siis kogu Rakvere teatri trupiga külastame sageli mõnda teeäärde jäävat toitlustusettevõtet.

Arvestades kiiret elutempot on põhjalikumad ettevalmistused Jõgeva valla päeva juhtimiseks toimunud paar päeva enne sündmust. Loen Jõgeva vallast jutustavaid raamatuid, kogun andmeid ja fakte ka internetist.

Kui erinev on rahvaürituse juhtimine ühes või teises paigas?

Paljugi sõltub kohapealsest olukorrast, inimeste meeleolust, kaasalöömist tahtest. Kui kuskil kipub midagi toppama jääma, tuleb oma ergutuste ja julgustamisega kaasa aidata. Ikka peab midagi tagataskus olema.

Jätka lugemist »

Paduvere talumuuseumis toimus hokitantsu esmaesitlus

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas. Foto: Tiit Lääne

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas.
Foto: Tiit Lääne

8. juuli õhtul Jõgeva vallas Paduvere talumuuseumis toimunud  XI vabaõhukonverentsi “Jõgeva jäähoki 70″ meelelahutusprogrammi lõppakordiks  oli „Hokitantsu“ esmaesitlus. Sportlikku  tantsu tantsis meeste šõutantsurühm „Nõtked ja karvased“ Räpinast.

Mõte   „Hokitantsu „ esitamiseks Jõgeva jäähoki 70.  aastapäeva tähistamisel tuli asjaolust, et šõutantsurühma liige Artur Murumets ning  vabaõhukonverentsi korraldanud Paduvere talumuuseumi peremees ja spordiajakirjanik Tiit Lääne on koolivennad  ning ka koos hokit mänginud.

„Otsisime  muusikat, mille saatel  Hokitantsu tantsida. YouTube’ist leidsimegi hokiteemalise laulu, mille saatel hea  tantsida kantrirütmis. Tants tuli selgeks saada kolme treeninguga.  Esinemiseks  vajalikud hokikepid meisterdasid tantsumehed ise,” ütles juhendaja  Piret Varjund. „Paduvere muuseumi tantspõrand sobis Hokitantsu esitamiseks väga hästi, nii et oleksime võinud esineda ka rulluiskudes,” lisas ta.

Tänavu 23. juunil sai kunagise ajaloo ja kultuurihuvilise kolhoosiesimehe Heino Lääne ja tema abikaasa Vilma Lääne rajatud Paduvere talumuuseum neljakümne viie aastaseks.

Jaan Lukas

Lauljatar Nancy kütab rahva “kuumaks” laupäeval Kuremaal

Nancy Himma. Foto: Laura Strandberg

Nancy Himma. Foto: Laura Strandberg

Laupäeva, 15. augusti õhtul astub Nancy rahva seas armastatud hittidega publiku ette Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal, kus tähistatakse Jõgeva valla 148. aastapäeva.

Üheksakümnendate aastate üks Eesti tuntumaid artiste Nancy (kodanikunimega Nancy Himma) on tänaseni loominguliselt aktiivne ja esineb sageli erinevatel sündmustel.

Kui sageli üldse kutseid esinemisteks saate?

Mingit seaduspärasust on siin raske välja tuua. Mõnel nädalal tuleb minna publiku ette ühel, teisel jälle kolmel korral. Kõik sõltub ajast ja muudest oludest.

Kuidas reageerisite kutsele esineda Kuremaal Jõgeva valla aastapäevapeol?

Kuremaa on väga tuttav koht, mille vastu on mul soojad tunded. Olen selles paigas puhkamas käinud. Kui pakkumine esinemiseks tuli, olin ma tõeliselt rõõmus.

Missugust repertuaari Kuremaa mõisapargis esitate?

Pigem ikka seda, mille järgi mind tuntakse. Inimestele läheb see korda, sest praegu on retro aktuaalne. See ei tähenda, et uusi laule esitamisele ei tuleks.

Elate ise Tallinna lähedal maal. Mida ütleksite, kui võtaksite kokku tänase maaelu plusse ja miinuseid?

Kahjuks on Eesti maaelu viimase viieteistkümne aastaga tugevasti hääbunud, mõneski paigas praktiliselt välja suretatud.

Kuidas võiks olukorda paremaks muuta?

Likvideerimist vajavate puuduste väljatoomiseks peaks mõndagi üsna kurjalt ütlema. Põhjalikum kommentaar vajaks aga oma visiooni olukorra paremaks muutmiseks.

Tagantjärele ka õnnitlused esimeseks juubeliks, mis oli 23. mail. Kuidas end oma vaimus ja kehas selles vanuses tunnete?

Viiskümmend on uus kolmkümmend. Nii et pole hullu midagi.

Usutles Jaan Lukas

Paduveres peeti võistlusi külast võrsunud kuulsa spordimehe mälestuseks

Pildil vasakult Villu Ojassalu, Sandra Lääne,  Andres Kangur ja Mattias Viljamaa. Foto: Maiu Veltbach

Pildil vasakult Villu Ojassalu, Sandra Lääne, Andres Kangur ja Mattias Viljamaa. Foto: Maiu Veltbach

Möödunud laupäeval peeti Jõgeva vallas Piibe maantee ääres paikneval Paduvere staadionil 47. Otto Erimaa mälestusvõistlused kergejõustikus. 

Spordiajakirjaniku- ja spordiloolase Tiit Lääne korraldatud sündmusele tulid oma võimeid proovile panema erinevate põlvkondade sporditegijaid ja  tervisespordiharrastajad mitmetest Eestimaa paikadest.

Paduverest võrsunud mitmekülgne spordimees Otto Erimaa (1915-1941) saavutas parimaid tulemusi  kettaheites, kuuludes Eesti esimesel iseseisvusperioodil sellel spordialal  kuue parema mehe hulka. Arvestades seda on kettaheitest kujunenud  temale pühendatud mälestusvõistluste  väärikaim ja kaasakiskuvaim spordiala.

Tänavu võitis  kettaheite Mattias Viljamaa, kes on paljude medalite omanik Eesti meistrivõistlustel sangpommispordis ja jõutõstmises. “Osalen sel võistlusel esimest korda. Ma teadsin juba ammu, et Tiit Lääne korraldab selliseid võistlusi. Au ja kiitus talle. Seekord otsustasin ka ise kaasa lüüa. Rekord õnnestus teha nii kuulitõukes kui ka kettaheites,” ütles noor mees Palamuse vallast. Meie lühiusutlusele kaasa elanud kaasvõistlejad soovitasid teda nimetada tippsportlaseks. Huumorimeelne Mattias ise arvas, et sobivam nimetus on külamees.

Naistest võitis kettaheite kunstnik Sandra Lääne, kes oli isal usinasti abiks ka võistluste organiseerimisel. Kolmel alal: 60m jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes osutus parimaks sportlannaks Maiu Veltbach, kes saanud tuntuks terviseedendajana nii Jõgevamaal kui mujal Eestis. “Kaunis looduses, Paduvere talumuuseumi kompleksis peetavatel Otto Erimaa mälestusvõistlustel on meeldivalt kodune õhkond. Sportimine on siin justkui puhkus,” kiitis Veltbach.

Jätka lugemist »

Jõgevamaa pedagoogid jagasid üksteisega projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ omandatud kogemusi

Jõgeva Lasteaed Rohutirts korraldas novembri keskpaigas näidistegevuse-seminari maakonna lasteaedade ja koolide pedagoogidele, kes osalevad väärtuskasvatuse projektis  „Kiusamisest  vaba lasteaed ja kool“.

Koosolijad  jälgisid  näidistegevusi ehk lastekoosolekuid, mille viisid läbi õpetajad Ester Sakrits, Pille Kibal ja Merle Jegorova. Peale seda vaadati laste tehtud etendust „Triin ja päike“ ning vahetati aktiivselt töökogemusi.

Positiivsed muutused omavahelises suhtluses

„Algus oli raske,“ meenutab õpetaja Ester Sakrits ning lisab, et suurem osa päevast räägiti lastega tunnetest ja väärtustest. Lastevanemate seas võis alguses märgata palju eesmärkidesse umbusklikult suhtujaid, kuid ajapikku võtsid nemadki projekti omaks ning lõid meeleldi tegevustes kaasa.

„Uus ja õpetlik metoodika  on kindlasti aidanud muuta laste suhteid positiivses suunas,“ teab õpetaja öelda. Rühmas on toodud programmi temaatika, tegevused, tulemused ja osavõtjate arvamused kõigile nähtavale. Lastekoosolekul otsiti vestluskaardi abil lahendusi olukorrale, kus laps tunneb end kaaslaste seas tõrjutuna. Laste arvamusi aitasid vormistada lisaks Sõber Karule hea sõber nukk Sipsik, keda abistas õpetaja.

Sakrits hindab metoodika juures õpetlikke hea sisu ja piltidega lastekirjandust. Lastega massaaži tegemisel kasutab ta toredaid  luuletusi. „Kui lapsed lähevad looga kaasa, saab seda koos ka lavastada,“ räägib Sakrits, et nii sündis ka etendus „Triin ja päike“, mida  on  ette kantud  nii lastele kui täiskasvanutele.

Pille Kibal tõi näiteid tegevustest, mis toetavad „Kiusamisest vabaks“ programmist omandatavaid oskusi. Tema sõnul on kasvanud laste osavõtlikkus, nad oskavad järeldusi teha ja ennast sõnade abil kehtestada. Samuti hindab Kibal laste oskust  töötada väikeses grupis  ja paaris ning rõõmuga tõdeb ta, et programmiga seotud koduseid ülesandeid täidavad meelsasti nii lapsed kui lapsevanemad. Lastekoosolekud on lapsi õpetanud tundma ning nimetama enda ja teiste tundeid ning selgitama emotsioonidega seonduvaid põhjuseid. Jätka lugemist »

Kursi jahilossi perenaine kavatseb Pakaste mõisa restaureerida ja kasutusele võtta

Pakaste mõis

Pakaste mõisa elumaja. Foto: erakogu

Jaan Lukas

Turismi- ja toitlustusettevõtja ja mõisate eest seisja Alikee Kubi on otsustanud korrastada ja restaureerida Pakaste mõisa, kuhu kavatseb rajada hotelli koos konverentsikeskuse ja omanäolise restoraniga.

Alikee Kubi on alustanud koo abilistega Pakaste mõisahoone ja selle ümbruse korrastamist. Pakaste mõis paikneb Jõgeva vallas Painkülast Puurmani viival teel. Mõisahoonet on mitmeid kordi ümber ehitatud ja viimased elanikud pole seda kõige heaperemehelikumalt hoidnud. Tööd jätkub siin õige mitmeks aastaks.

Praeguseks on eemaldatud vundamendist ja maja lähiümbrusest parasiitpuud ja võsa, niitnud kohati rinnuni heina ja parandanud mitmest kohast katust. Palju aega ja vaeva kulub tubade puhastamisele prahist ja muust rämpsust.  Lähitulevikus on plaanis hoonele uus kivikatus paigaldada. Pr. Kubi lisas, et tema visioonis tuleks mõis virsikuroosa koos pruunide aknaraamidega.

Sarnaselt talle kuuluva Puurmani vallas asuva Kursi jahilossiga kavatseb Kubi ka Pakastele rajada konverentsikeskuse koos hotelli ja restoraniga. Alikeele meeldib Pakaste mõisa logistiliselt soodne asukoht, milleks on lähedus Jõgeva linnale ning ajalooline Piibe maantee, millest Pakaste mõis jääb meeldiva kõrvalepõike kaugusele.

„Mõisakeldrisse plaanin rajada esindusliku  õllerestorani. Õlut võin ka ise pruulida, Kursis olen seda tegevust juba praktiseerinud. Kõrvalhoonetesse sobivad aga hästi lisamajutustoad, saunad ja vajalikud toad erinevate tervist tugevdavate protseduuride jaoks,“ täpsustas Kubi oma plaane.

Mõisad kui kaubamärk

“Mul on suur armastus ja kirglik huvi mõisate vastu. Olen käinud paljudes Eestimaa mõisates ning jätnud igasse neist tükikese oma südamest. Valu, mida tunnen neid majesteetlikke hooneid hääbumas nähes on reaalne. Minu ümber on tekkinud grupp noori, kes mu entusiasmi jagavad ning kellega õnnestub ehk veel päästa nii mõnedki neist kompleksidest. Eestit iseloomustab väga tugev mõisakultuur. Kahjuks on aga väga paljudel mõisatel laguneda ja nende ümbrusel võssa kasvada lastud.

Jätka lugemist »

Vana-Jõgeval moodustati külaselts

Külaseltsi asutamiskoosolek Vana-Jõgeva külas. Foto: Ardi Kivimets

Külaseltsi asutamiskoosolek Vana-Jõgeva külas.
Foto: Ardi Kivimets

Mittetulundusühing Marlau korraldas möödunud laupäeval Jõgeva vallas asuvas Vana-Jõgeva külas esimese külapäeva, kus otsustati moodustada külaselts ning luua läbi ühistegevuse võimalused sisukamaks ja tervislikumaks vaba aja veetmiseks.

Vana-Jõgeva külas elav ettevõtja ja Jõgeva vallavolikogu liikme Marek Saksingu sõnul ajendas külapäeva korraldama soov ergutada siinset rahvast tihedamini suhtlema ja ühiselt paikkonda mitmekülgsust tooma. “Sellest ideest koorus ka otsus moodustada külaselts, mille liikmeteks on oodatud kõik, kes paigaga püsivat ja tugevat seotust tunnevad,” lausus ta. Saksing valiti ühehäälselt külaseltsi juhatuse etteotsa.

Mittetulundusühingu Marlau üks eesvedajaid Triinu Palmiste märkis, et MTÜ Marlau on ka Vana-Jõgeva külla registreeritud. “Olen kohaliku elu edendamisel kaasa löönud nii Järvamaal kui Jõgevamaal. Potentsisiaali elanike vaheliseks koostööks ning huvitavate ja silmaringi arendavate ettevõtmiste korraldamiseks on ka Vana-Jõgeval, mis teadolevalt kõige suurema asutustihedusega küla nii Jõgeva vallas kui ka kogu Jõgevamaal,” rääkis Palmiste. “Selles külas on erinevas vanuses mõtteerksaid ja tegusaid elanikke. Paljudel on siin suvekodud, mitmed on aga püsivalt elama asunud. Pühendunult eesmärkide poole püüdlemise korral võib siinsest külaseltsist saada üks jõudsamaid sellelaadseid organisatsioone Jõgeva vallas.” Palmiste andis ülevaate ka rahastamisallikatest, mis võimaldab projekte koostades külaelu arendavatel mittetulundusühingutel raha taotleda. Jätka lugemist »

Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks

Munkpreester Stefan Ots. Foto: Mihkel Hurt

Jõgeva vallas Laiuseväljal tähistati Laiuse Jumalaema Sündimise koguduse loomise 165. ja selle kiriku 150. aastapäeva. Pärast jumalateenistust koguti allkirju külakabeli ehitamiseks lootusetult lagunenud kirikuhoone asemele.

Usu-ja kultuurisündmuse sissejuhatuseks helistas kella Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses aastail 1951-1987 ametis olnud preestri Ermil Alliku poeg Georg Allik, kes kuni  õpetanud Tartu Ülikoolis inglise keelt erinevate erialade üliõpilastele. “Praegu on siinsel kirikul seinad vaevalt püsti seismas ja torn viltu vajanud.  Inimesed on minult küsinud, miks ajaloolise kultusehoone korda tegemiseks midagi ette ei võeta. Olen seletanud, et selle taastamine on väga keeruline ja võib kergesti jääda rahapuuduse taha. Küll aga võiks kirikuhoone asemele ehitada väike külakabel, milles paikneksid altar, ikoonid ja laud jumalateenistuse pidamiseks. Kõige olulisem on, et kabeli rajamise mõtet toetaks Eesti apostliku kiriku õigeusu kiriku valitsus.”

Jätka lugemist »

Homme loetakse Piibe maantee ääres ette Kalevala

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.

II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.

Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.

Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.

Pühapäeval on Laiuse kirikus taas heategevuslik kontsert

08_Laiuse kirikPühapäeval, 25 mail EELK Laiuse Püha Jüri koguduses toimuva heategevusliku kontserdi sisustavad laulev näitlejanna Hele Kõrve ning muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu.

EELK Laiuse Püha Jüri koguduse juhatuse esimehe Epp Järve sõnul tekkis mõte heategevuskontsertite korraldamiseks seoses kiriku lühtrite renoveerimise vajadusega.

“Kontserte oleme korraldanud juba aastaid,” rääkis Epp Järv. “Esimesena haakusid selle mõttega tuntud muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu. Neid me kutsume hellitavalt oma kiriku õuemuusikuteks. Esimese advendi kontserdid on algatanud Jõgeva vald. Kevadkontserdid lisandusid tänu sellele, et muusikud on kirikus esinemisega hea meelega nõusse jäänud.”

Järv märkis, et Hele Kõrve laulab Laiuse kirikus esimest korda ning oli rõõmuga nõus esinema tulema. “Loodame, et meie kodukandist võrsunud näitlejanna ja hõbehäälne lauljanna toob kontserdile rohkesti kaasaelajaid,” lisas ta.

Epp Järve sõnul kõlab pühapäevasel heategevuskontserdil valdavalt eesti muusika.

Jätka lugemist »

Kalevipoja VI Uisumaraton tuleb Kasepää vallas

ldvõitja Kert Keskpaik intervjuud andmas

2013. aasta Kalevipoja Uisumaratoni üldvõitja Kert Keskpaik teleajakirjanik Ago Gaškovile intervjuud andmas. Foto: Jõgeva maavalitus.

Kalevipoja VI Uisumaraton toimub sellel aastal 1. märtsil Kasepää vallas. 

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul võisteldakse Kalevipoja VI Uisumaratonil viie kilomeetri pikkusel rajal ja stardi-ja finišsipaigaks on Kasepää vallamaja tagune ala.

“Lähiajal teavitatakse täpsemalt  maratonile registeerimisest. Sündmusele on oodata sportlasi Soomest ning ka teistest välisriikidest. Sündmusest teavitatakse ka Jõgevamaa sõprus-ja koostööpiirkondi erinevates maades, ” ütles maavanem.

“Kalevipoja VI Uisumaratoni korraldavad Jõgeva maavalitsus , Jõgevamaa Spordiliit Kalju ja juhtivaks koostööpartneriks on Kasepää vald. Ootame tõhusat koostööd teistegi omavalitsuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja vabatahtlikega, “märkis Svjatõšev.

“Loodame ka ilmade külmenemist ja Peipsi järvele sellise pakusega jääkihi tekkimist, mis võimaldab uisumaratoni edukalt läbi viia, ” lausus maavanem.

Kuremaa lossi auks peetakse juubeliballi

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

4. jaanuaril tähistakse balliga Eestimaa ühe kaunima ehitise Jõgeva vallas paikneva Kuremaa lossi 170. juubelit.

Kuremaa loss on tugevasti seotud ajaloo- ja kultuurilooga, olnud õppimiskohaks põllumeestele ning saanud tänapäeval ennekõike turismiobjektiks ja erinevate sündmuste kooskäimis- ning huvialaringide tegutsemispaigaks.

Koduloolase ja kunagise Kuremaa tehnikumi õppedirektori  Paul Orava sõnul toimus Kuremaa lossi sisseõnnistamine 5. jaanuaril 1844. aastal samaaegselt mõisaomanike Helena ja Aleksander von Oettingenide hõbepulmadega. Loss Oettiingenide perele uueks elukohaks. “Kuremaa loss ehitati aastail 1837-1843, hoone  projekteeris Tartu õpperingkonna koolide arhitekti asetäitja E.J.T Strauss. Ehitustöödele  palgati 19 müürseppa, kuus puuseppa, neli abitöölist koos naistega ja veel neli saarlast. Esialgselt koosnes hoone kolmest galeriidega ühendatud  osast.  1935. aastal ehitati lossi galeriidele peale teine korrus ja hoone välimus muutus selliseks nagu ta tänapäeval on, ” ütles Orav. Jätka lugemist »

Laiuse seltsimaja 100. aastapäeval süüdati 100 küünalt

Laiuse seltsimaja ajaloolisel fotol.

Laiuse seltsimaja ajaloolisel fotol.

Laiusel tähistati pühapäeval kultuuritegijate esinemiskavaga ja küünalde süütamisega kohaliku seltsimaja 100. aastapäeva. Aastaid tühjana seisunud seltsimaja on järk-järgult korda tehtud ja renoveerimistööd kestavad praegugi.

Pidustustel  tegi rahvatantuseltsi Meie Mari liige Raine Lindepuu tagasivaate Laiuse seltsimaja sajale aastale, lauldi ja tantsiti koos kohaletulnutega, esines kultuurikollektiiv Meie Mari ning süüdati 100 küünalt. Üheks suuremaks vaevanägijaks sündmuse korraldamisel oli koduloolane  Asta Leiten.

1. detsember 100 aastat tagasi oli Laiuse seltsimaja sisseõnnistamise päev. Seltsimaja ehitamise algatas  Laiuse tuletõrjujate selts. Tehti kiri majaaluse maa saamiseks ja ka vallast taotleti väikest ehituslaenu. Appi tulid ka teised kohalikud seltsid: karskusselts Püüe, põllumeeste selts, laenu- ja hoiuühisus. 1913. aasta kevadel leiti seltsimaja jaoks sobiv koht Sootaga külas. Ehitusel lõid kaasa peaaegu kõik ümberkaudsed inimesed: kes kinkis ehitusmaterjale, kes vedas kohale, kes annetas raha või tuli kirve ja saega ehitusplatsile. Projekt tehti arhitekt G. Hellati büroos.

“Üks tegusamaid perioode seltsimaja ajaloos oli kindlasti  1914–1934, kui tegutses Laiuse muusika ja lavakunsti ühing, lavastati näidendeid ja operette, tegutsesid laulukoorid ja puhkpilli orkester,” rääkis sündmuse üks  korraldajaid, rahvatantsuseltsi Meie Mari juhatuse liige Malle Aia.

1990ndate aastate lõpul Laiuse seltsimaja suleti toonase kohaliku omavalitsuse otsuse tõttu eesmärgiga kokku hoida kulusid. Tühjana  seismine tõi kaasa ka lagunemisohu. Viimasel ajal on aga maja järkjärgult korda tehtud ja remonditud.

“Majal ja ka suure saali osal on katus peal. Praegu taastakse saali välisseinu.  Usume, et tulevikus on maja taas kasutusel kultuurikoldena, sest muidu polnuks ju mõtet seda renoveerima hakatagi,” märkis  Malle Aia.

Jaan Lukas