Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Sadalas vaadati näitust vihmavarjudest

28. septembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Maal elamise päeval äratas tähelepanu ennekõike näitus erineva vanuse, suuruse ja väljanägemisega vihmajavarjudest.

Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto Jaan Lukas

Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto: Jaan Lukas

Sadala nimetus ja paik seostub hästi sademetega

Vihmavarjude näituse korraldamise idee algataja Sadala Külade Teatri trupijuht Valdi Reinas märkis, et kui paar päeva tagasi oli koos ligi kaheksakümmend varju, siis Maa elamise päeva hommikuks saadi neid kokku 137.

Mitmeid vihmavarjusid tõid näitusele Sadala Külade seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Agaralt varustasid näitust aktiivne kogukonnategelane Tiina Ivask ja tema tütar Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivask.

Viimaselt Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõsevilt (tänane Jõgeva abivallavanem) oli näitusel ka tumepunane vihmavari, mis oli Jõgeva maavalitsuse kingituseks-inspiratsiooniks Jõgevalt võrsunud kirjaniku Betti Alveri luuletus, 100 Eesti luulepärli hulka valitud „Tulipunane vihmavari”. Oma vihmavarjudega aitas näitust atraktiivseks muuta Riigikogu liige Aivar Kokk.

Jätka lugemist »

Sadala laste rohkus tingis täiendava lasteaiarühma avamise

Hiljuti oli Jõgeva valla Sadala koolimajas õnnelik päev: avati uue lasteaiarühma Õnnetriinud kaasaegsed ruumid.

Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto Jaan Lukas

Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto: Jaan Lukas

Eriti meeldib neile kaerahelbepuder, mida ka juurde küsitakse.

Õnnetriinude rühma ruumides hakkavad silma avarus ja ilusad ning mahedad värvitoonid. Seinale on joonistatud rühma maskot Õnnetriinu ja Öökull kui tarkuse sümbol. Mänguasju on alates kiikhobusest kuni tehno- ja digiajastu leludeni. „Mitmekülgsed võimalused mängimiseks avardavad silmaringi. Nii saadakse uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi,” ütles rühma õpetaja Jegvenia Novak. Tema sõnul on Õnnetriinud liitrühm, kus lapsed käivad vanuses kuni kolmanda eluaastani.

Sadala kooli direktor Taavi Duvin soovis edu Õnnetriinude rühma õpetajale ja tänas uute ruumide ehitajat, firmat OÜ Kothoi. Ruume tutvustades rõhutas ta, et nii paikonna koolis kui ka lasteaias peetakse oluliseks looduslähedust.

Õnnitlema tulid ka Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Rohkesti tänusõnu sai Sadala kandis elav Jõgeva vallavolikogu liige Tiina Teppan, kes uue lasteairühma ja selleks vajaliku keskkonna loomisele mimtekülgselt kaasa aitas.

Jätka lugemist »

Palamuse kutsub laadale ja väljanäitusele

Laupäeval, 21. septembril peetakse Palamusel taas suurt Paunvere väljanäitust ja laata, mis toimub kahekümne teist korda.

Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto Urmas Saard

Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto: Urmas Saard

Laadapääsme ostnute vahel loositakse seekord välja aiamööbli komplekt

Väljanäituse ajal muutub Palamuse aleviku süda suureks laadaplatsiks. Ühtekokku on kohale oodata 930 kauplejat. Uudse asjana on seekord käivitatud kaardirakendus, mis võimaldab otsida laadal kauplejat nii nime kui ka kauba järgi. Nii saab laadaline juba enne kohaletulekut uurida, kus tema lemmikkaup või -kaupleja platsil asub.

Laadalisi toitlustab 21 vabaõhu-söögikohta. Väljanäituse üht tõmbenumbrit – nunnunäitust – saab vaadata Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi võimlas. Lisaks eriti suurtele või veidra kujuga aiasaadustele saab seal näha lustakaid kompositsioone aedviljadest, käsitöid jms. Nunnunäituse parimale eksponaadile on välja pandud 50 000 eurosendine preemia.

Jätka lugemist »

Kõik vihmavarjud Sadalasse

28. septembril Eesti Külaliikumise Kodukant eestvedamisel teoks saaval Maal Elamise päeval korraldatakse Jõgeva vallas Sadalas näitus vihmavarjudest.

Arnold vihmavarju all. Foto Urmas Saard

Arnold vihmavarju all. Foto: Urmas Saard

Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt ütles, et vihmavarjunäituseks andis mõtte sõna Sadala, mis viib mõtted ka sajule. „Otsime mitmesuguse kuju ja väljanägemisega vihmavarjusid oma kogukonnast ja selle ümbrusest, oodatud on erineva suuruse, väljanägemise ja vanusega vihmavarjud kõikidelt inimestelt, kes neid näituse ajaks meie hoolde anda soovivad. Plaanis on kokku saada vähemalt sada vihmavarju. Aga miks mitte kakssada. Teretulnud on ka vihmavarjudega seotud huvitavate ja naljakate lugude kirjapanemine,” selgitas ta.

Idee vihmavarjunäituse koostamiseks pakkus välja kultuuritegelane ja maaelu edendaja Valdi Reinas. Tema käest saab ka täpsemat informatsiooni võimalustest vihmavarjusid näitusele tuua või saata (tel 56293313 või 5211967).

Jaan Lukas

Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto Marge Tasur

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur

Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas  Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.

Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.

„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”

Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.

„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.

Jätka lugemist »

Legendaarne kartulisort sai Jõgeval ausamba

Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.

Mälestumärk kartulisordile Jõgeva kollane. Foto Sirje Kalev

Mälestumärk kartulisordile “Jõgeva kollane”. Foto: Sirje Kalev

Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.

Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”

2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

 

 

 

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto: Marge Tasur

Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.

Jätka lugemist »

Jõgeva vallajuhid kinkisid kõige noorematele vallakodanikele omavalitsuse sümboolikaga hõbelusikad

Emadepäeva eelsel päeval, 11. mail korraldasid Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus Jõgeva kultuurikeskuses vastuvõtu noorimatele vallakodanikele. Kutsutud oli 54 pisitüdrukut ja -poissi koos oma vanematega.

Jõgeva valla noorimad kodanikud ühispildil. Foto Riina Mägi

Jõgeva valla noorimad kodanikud ühispildil. Foto: Riina Mägi

Jõgeva vallavanem Aare Olgo ütles luuletaja Artur Alliksaare sõnadega: „Ainult lapsed suudavad suudelda valgust, ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole nukrust.”

„Loodan, et kõigil siia kogunenud tüdrukutel ja poistel oleks lapsepõlv täitunud siiraste naeratustega. Soovin lapsevanematele tarkust ja tahtmist, armastust ja asutust emotsionaalsust ja energiat ja kõiki häid isikuomadusi oma tütardele ja poegadele hooliva, ilusa ja huvitava lapsepõlve loomisel,” jätkas Olgo

Valla poolse kingitusena said kõik uued vallakodanikud endale valla vapiga hõbelusika, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kultuuriministeeriumi poolt lisandus sellele raamat „Pisike puu”.
Volikogu esimees Raivo Meitus avaldas lootust, et värsked hõbelusika omanikud leiavad lasteaia- ja kooliealiseks saades sõpru, kes võtavad neid sellisena, nagu nad on, ning suureks sirgudes saavad neist tublid inimesed.

Jätka lugemist »

Poola suursaadik istutas Laiuse linnusevaremete juurde 15 pärnapuud

Täna Jõgevamaal Laiuse linnusevaremete juures toimunud istutustalgutel panid Poola Vabariigi suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski, Jõgeva vallavalitsuse esindajad ja Laiuse Jaan Poska põhikooli õpilased kasvama 15 pärna.

Puude istutamisel osalevad (paremalt) suursaadik Greogorz Kozlowski, Jõgeva vallavalitsuse välissuhete koordinaator abivallavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Foto Jõgeva vallavalitsus

Puude istutamisel osalevad (paremalt) suursaadik Greogorz Kozlowski, Jõgeva vallavalitsuse välissuhete koordinaator abivallavanem Viktor Svjatõšev, vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Foto Jõgeva vallavalitsus

Need sümboliseerivad 15 aastat, mis on möödunud ajast, mil Eesti ja Poola võeti Euroopa Liidu liikmeks, samuti Eesti ja Poola vahelist sõprust. Eestit ja Poolat on ühine ajalugu sidunud ka varem: aastatel 1582–1622 kuulus osa Eesti aladest Rzeczpospolita (mõlema Rahva Liit ehk Poola-Leedu liit) koosseisu ja Laiuse oli selle põhjapoolseima staarostkonna keskus. Nüüd on kaks riiki koos nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. „Eesti on Poola jaoks väga hea koostööpartner ja usun, et tänasest pärnade istutamisest saab alguse Poola saatkonna ja Jõgeva valla koostöö uus tihenemine,“ ütles suursaadik Kozłowski. Pärnad toodi kohale Poolast ja Grzegorz Kozłowskile olid Laiusel mulda pandud pärnad esimesed puud, mis ta üldse istutanud.

Marge Tasur
Jõgeva vallavalitsuse avalike suhete peaspetsialist

Jõgeva vallavanemale on päästeteenistusse panustamisel eeskujuks eestiaegsed omavalitsusjuhid

Teisipäeval toimunud pidulikul autasustamisel tunnustasid siseminister Katri Raik ja Päästeameti direktor Kuno Tammearu Jõgeva vallavanemat Aare Olgot Päästeteenituse medaliga.

Aare Olgo ja talle omistatud Päästeameti  autasu. Foto Riina Mägi

Aare Olgo ja talle omistatud Päästeameti autasu. Foto: Riina Mägi

Aare Olgo pälvis tsiviilisikutele omistatava Päästeameti kõrgeima autasu koostöö edendamise eest Päästeametiga Jõgeva abilinnapeana, Jõgeva linnapeana, Laeva vallavanema ja Jõgeva vallavanemana. „Sellest tegevusest meenub mõndagi. Jõgeva linn kinkis koostöös Jõgevamaa Päästeosakonnaga elanikele suitsuandureid. Laeva vallas valmis depoo vabatahtlikule päästeüksusele. Jõgeva vallavalitsus kinkis viiekümnele paljulapselisele perele vingugaasiandurid. Varsti pärast andurite üleandmist hoiti ühes sellises kodus ära väga halvasti lõppeda võinud õnnetus, sest vinguanduri andis õigeaegselt ohust märku,” rääkis Olgo.

„Kindlasti on mulle omistatud medal tunnustuseks kõigile kaastöötajatele. Ilma hea meeskonnata pole võimalik midagi korda saata,” lisas ta. Olgo märkis, et talle on eeskujuks kunagised Jõgeva omavalitsusjuhid: aastail 1919-1920 alevivanemana töötanud Villem Sikk , kes oli Jõgeva Tuletõrje Seltsi asutaja ja seltsimaja ehitamise algataja ning esimene Jõgeva linnapea (linnavanem) Johannes Võsu, kes oli samuti kohaliku tuletõrje kompanii pealik.

Jätka lugemist »

Laiuse naisrühm Meie Mari on tantsinud kakskümmend viis aastat

105-aastases Laiuse seltsimajas peetud Laiuse naisrühma Meie Mari 25. sünnipäevapeol esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, meenutati minevikku, kõneldi tulevikuplaanidest, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja sellele kaasa aitajaid.

Meie Mari ühispilt. Foto erakogu

Meie Mari ühispilt. Foto: erakogu

Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud

17. novembril värsket trükist „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud naisrühma tantsija (aastatel 2011-2017) Raine Lindepuu ütles, et see raamat jutustab sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat nende toredate „kepsutajatega” ühiselt aega veetis – kus käidi esinemas ja mis juhtus enne esinemisi. Mitmed koosviibinud said sündmuselt kaasa Raine Lindepuu memuaariraamatu, millesse autor autogrammi kirjutas.

Raine Lindepuu lausus südamlikud tänud Meie Mari naistele, kes nägid tohutut vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse seltsimaja rühma sünnipäevaks korda teha.

Meie Mari veerandsajandal sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad.

Jätka lugemist »

Jõgeva vallavalitsus kingib poolesajale lastega perele vingugaasiandurid

Jälgides olukorda riigis ning kuuldes uudistest vingugaasi õnnetustest, tuli Jõgeva vallavalitsusel mõte kinkida abivajavatele peredele vingugaasiandurid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Päästeosakonna juhataja Jüri Alandi on vinguandurite kasutamist sageli koos arutanud. Foto: Vahur Kukk

„Saame olla majakas teistele omavalitsustele ja näidata, kuidas saab vallavalitsus panustada oma inimeste turvalisusesse,“ sõnas abivallavanem ja Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu esimees Viktor Svjatõšev.

”Jõgeva vallas saavad eelisjärjekorras vingugaasiandurid lastega pered, kes vajavad toimetulekus toetust. Hulgi tellides maksab vinguandur ligi 40 eurot, üksikult ostes on aga hind veelgi kõrgem. Kõik pered seda endale lubada ei saa. Tegutseme inimeste heaks ja kaitseks ning teeme omaltpoolt võimaliku, et ohte ennetada,“ lausus vallavanem Aare Olgo.

„Koostöös Päästeametiga on välja valitud sobivad vingugaasiandurid. Lihthankega soetatavad seadmed on kvaliteetsed, töökindlad ning kergesti paigaldatavad. Kingitavate vingugaasiandurite aku eluiga on kümme aastat. Inimestel pole tarvis muretseda, et anduril tuleb patareisid vahetada ning akut laadida. Vingugaasiandurid aitavad kodudesse paigutada Jõgeva päästekomando päästjad ning Palamuse vabatahtlikud pritsimehed.”

Alates 2018. aasta jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Vingugaasiandur on kohustuslik gaasikütte olemasolul, kuigi mõistlik on andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.

Jaan Lukas

Juubelinumbriga metsanduse kutsevõistlused võitsid Pärnumaa metsamehed

Eile toimusid Luua metsanduskoolis 50. metsandusvaldkonna kutsevõistlused. Pingelisest heitlusest tuld võitjana välja RMK Pärnumaa metskonna võistlejad. Vaid kolme punktiga jäi neile alla võistluste korraldaja, Luua metsanduskooli esindus. Kolmandale kohale tuli RMK Põlvamaa metskonna võistkond.

Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks Foto Luua metsanduskool

Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks. Foto: Luua metsanduskool

Metsandusvaldkonna kutsevõistlused on kõige pikemalt järjepidevalt toimunud kutsevõistlused Eestis

Võitjate esindaja, RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm ütles peale võistlust, et võit oli nende jaoks üllatus. „Kuna ta kolme punktiga tuli, siis seda suurem oli üllatus. Püüdsime kõikidel aladel osaleda ja kuigi esimesi kohti tuli ainult üks, siis võidu tagas stabiilne esitus kõigil aladel.“

Ärm lisas, et spetsiaalselt trenni mehed ei teinud, tubli tulemuse taga on igapäevane metsatöö. Tuleval aastal esikohta korrata aga metsamees loota ei julge. „Kogu seltskond on nii tugev, et kahte aastat järjest võita ei suuda,“ muigas metsaülem.

Jätka lugemist »

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas

Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

 

Kuremaa Mõisateater mängib näidendit Juhan Liivist

Neljapäeval esietendub Kuremaa lossis Kuremaa Mõisateatri etendus „Liiv teel“. Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud lugu räägib kirjaniku ja luuletaja Juhan Liivi elust Laiuse pastoraadis.

Pilt Liivi etendusest

Pilt Liivi etendusest. Foto erkogust

Etenduse „Liiv teel“ teksti autor ja lavastaja Arlet Palmiste sõnul sai näitemängu idee alguse sihtasutuse Kuremaa turismi ja arendusekeskuse juhataja Tiina Tegelmanni mõttest, et Kuremaa lossis võiksid esineda teatritrupid. Nii sündis tänavu kevadel Kuremaa Mõisateater.

„Kuremaa Mõisateatri eesmärk on paljuski tutvustada kodulugu ja mõisakultuuri. Seoses oma loomingulise tööga huvitun ise ajaloost ja ajaloolistest isikutest. Nii jõudsin kirjanik Juhan Liivini, kes aastal 1910 elas periooditi Laiuse pastoraadis kirikuõpetaja Johan Kõpu juures. Kahe tuntud inimese kokkupuuted on piisavalt põnevad nende teemal fantaseerimiseks.“ ütles Palmiste.

“Teatavasti põdes Juhan Liiv skisofreeniat, millel on olemas kaks peamist vormi. Nendest esimese puhul kujutatakse enda ümber igasuguseid asju, teise puhul aga seda, et oled ise keegi. Juhan Liivi tervises avaldusid mõlemad vormid. Ta uskus, et on Poola kuningas, Vene keiser Aleksander II või Lydia Koidula poeg ja tundis, et teda nuhitakse. Toona puudus skisofreeniale ravi. Inimesed põlgasid teadmatusest selle haiguse põdejaid.” lisas ta.

Jätka lugemist »

Sadala kooli uhkuseks on raamatud ajakirjanduslegendi Valdo Pandi kogust

Valdo Pandile kuulunud raamatud Sadala koolis.

Valdo Pandile kuulunud raamatud Sadala koolis.

21. jaanuaril oli legendaarse raadio- ja teleajakirjaniku Valdo Pandi  (21. jaanuar 1928 Valgjärve vald -30. juuli 1976 Tallinn) 90. sünniaastapäev. Aastail 1938-1941 õppis Pant Jõgevamaal Jõgeva vallas paiknevas Sadala algkoolis. Eesti ringhäälingumuuseum on sellele koolile kinkinud väärika osa Valdo Pandi raamatukogust.

Õpetaja Angela Saksing märkis, et Sadala koolis on olemas V. Pandi arhiiv, mille Eesti Rahvusringhäälingu muuseum annetas neile 2001. aastal. Sinna kuulub 148 raamatut: osa neist on reisiraamatud, osa kuuluvad kirjandusklassika valdkonda (näiteks Balzac, Tolstoi).

Kunagise Eesti Televisiooni programmidirektori, Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi looja Voldemar Lindströmi sõnul pärinevad raamatud Valdo Pandi töötoast.

„Otsustasime need Sadala koolile kinkida pärast seda, kui Valdo Pandi lesk Elsa Pant haigestus ja pidi korteri maha müüma,” lausus ta.

Angela Saksing ütles, et Sadala koolil on olemas koopia Valdo Pandile antud kiituskirjast kooli lõpetamise puhul. Samuti on ta õppetulemused kirja pandud ka õppenõukogu protokolliraamatusse

„Kindlasti on tulevane teletäht ka mõne kooli arhiivis oleva pildi peal. Tema äratundmine on veel ees,” ütles koduloohuviline õpetaja. Jätka lugemist »

Fotograaf Ardi Kivimetsa sünniaastapäeva tähistamiseks avati Jõgeval fotonäitus

Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril  oma fotosid tutvustamas. Foto Facebookist.

Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril oma fotosid tutvustamas.
Foto Facebookist.

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud mälestusnäitus tunnustatud fotograafi ja ajakirjaniku Ardi Kivimetsa (1947-2015) fotoloomingust. 

Näituse korraldanud mittetulundusühingu Piltijad juhatuse esimees Johannes Haav rääkis, et väljapanekule valiti välja Ardi Kivimetsa fotosid erinevatest aegadest ja stiilist.

„Nii saab ülevaate tema andest fotoreporterina, loodusfotograafina, portretistina, fotokompositsioonide lavastaja ja autorina jne,” ütles Haav.

„Ka digiajastul pidas Ardi Kivimets lugu mustvalgest fotost – oli selle valdkonna meister, kes tundis nende värvide mängu,” lausus näituse avamisel fotograaf Anatoli Makarevitš, kes oli Ardi kolleegiks ajalehes Vooremaa. Ardi Kivimetsa annet pildistamistel kiitis ka mitmeid koosseisu Riigikogusse kuulunud poliitik Mai Treial, kes praegu on Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees.

Avatseremooniale järgnenud vestlusringis räägiti ka võimalustest avada Jõgeval fotomuuseum. Üks selle idee algatajaid oli Ardi Kivimets. Jätka lugemist »

Eesti Taimekasvatuse Instituudis õpetakse avatud talude päeval sojapiima valmistama

Taimekasvatuse instituut talupäeval

Taimekasvatuse instituut talupäeval

Pühapäeval, 23. juulil kolmandat korda teoks saaval avatud talude päeval ootab külalisi ka Jõgeva alevikus paiknev Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus õpetakse ka sojapiima valmistama.  

Eesti Taimekasvatuse Instituudis on aretatud sojaoa sort „Laulema”. Selle autorid Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits pälvisid tänavuse aasta algul krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

„Avatud talude päeval anname teraviljade, kaunviljade, heintaimede ja köögiviljade aretuse kõrval ülevaate ka sojaoa aretusest. Teavet jagavad Eesti Sojaliit eestvedajad. Õpetame valmistama ka sojapiima. Usun, et sellega  tuleb igaüks toime,” ütles instituudi direktor Mati Koppel.

Vikipeedia nimetab sojapiimaks sojaubadest valmistatud jooki, mis on väga valgurikas ja kergesti seeditav. Üheks sojapiima raviomaduseks on nimetatud kolesterooli langetavat toimet, samuti rõhutakse selle toiduaine peavalu ja põletikulisi protsesse vähendavat toimet . Veel märgitakse, et väikese küllastunud rasvade sisalduse tõttu aitavad sojatooted säilitada tervislikku kaalu.

Insituut põldMati Koppeli sõnul tutvustakse avatud talude päeval ka speltanisu: ammustest aegadest tuntud vitamiinide ja mineraalide rikast  nisusorti, mille kasvatamise vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud.

„Uudistada saab nüüdisaegset põlluharimistehnikat. Bussiekskursioonil vaatame katsepõlde. Seame üles näituse instituudi ja paikkonna minevikust. Kontserdil esinevad paikkonna kultuuritegijad. Lastenurgas õpetame mitmeid käelisi tegevusi,” ütles taimekasvatuse instituudi direktor. „Avatud Talude Päeval osalemiseks tegi meile ettepaneku maaeluministeerium. Ootame pühapäeval külla kõiki, keda huvitab põllumajandus ja eestimaise toidu saamislugu.”

Jaan Lukas

Jõgeva turismiettevõtja korraldas jaanipäevapeo vene kogukonnale

Õuna puhketalu värav. Taamal kunagise Õuna kõrtsi varemed.

Õuna puhketalu värav. Taamal kunagise Õuna kõrtsi varemed.

Jõgeva lähedal Piibe maantee ääres paiknev majutus-ja meelelahutusettevõtte Õuna puhketalu korraldas teist aastat jaanipeo vana kalendri ehk vene rahvakultuuri traditsioonide järgi.

Õuna Puhketalu peosaalis Tavern ja selle õuel toimunud jaanipeol 8. juulil mängis hingekosutavamaid ja südantliigutavamaid lugusid ansambel Jurij ja Jelena Narvast. Tantsupidu kestis varavalgeni. Kulminatsiooniks kujunes jaanitule süütamine.

Mitmed koosolijad avaldasid arvamust, et vene inimestele jaanipidude korraldamine Õuna puhketalus on igati teretulnud. Märgiti, et rahvalikud peod võiksid toimuda ka vene jõulude ja munadepühade ajal.

„Rõõm on kuulda kiidusõnu. Tahame ka tulevikus jätkata traditsiooni venepäraste koosviibimiste korraldamiseks. Sellistel pidudel on usinasti osalenud ka eestlased. See tuleb kaksuks ka mõlema keele praktiseerimisel,” lausus ettevõtja Liilia Mandri.  Õuna puhketalu on saanud nime Jõgeva vallas asuva Õuna küla järgi.

Jaan Lukas

Kuremaa kohvikute päev korraldamiseks annavad inspiratsiooni ka kured

Kuremaa loss

Kuremaa loss

9. juulil Jõgeva vallas Kuremaal toimuval traditsioonilisel kohvikute päeval on erinevate suupistete pakkujad saanud inspiratsiooni paikonna ajaloost, kultuuriloost, loodusest ja sümboolikast. 

Kohvikute päev  avatakse hommikul Kuremaa lossi ees. Eesti Vabariigi lipu heiskavad elupõline kuremaalane, põllumees ja maaelu edendaja Raul Soodla ning Kuremaa arendaja ja  põllumajandusettevõtja Endel Sööt.

Lossis avatud kohvik Alexander ja Helene on saanud nime Kuremaa lossi rajaja Alexander on Oettingeni (1798-1946) ja tema abikaasa järgi. Pakutakse kodus küpsetatud pirukaid ja ravimteesid.  Lossi ees tegutseb Torma vallas Kantkülas asuva Veski külalistemaja eestvedamisel kohvik Veskipiigad.

Kuremaa avatud noortekeskuse juures (vihma korral hoones sees) tegutseb üks Kurepesa kohvik.

„Ennekõike oleme orienteerunud lastele,” ütles noortekeskuse vabatahtlik Keidi Kalda. “Mida täpselt pakume, on veel pragu üllatuseks. Võimalik, et menüüs on kurepesi meenutavad korvikesed ja ehk ka martsipanist kured. Mõtteainet selliseks lähenemiseks annab ka hea uudis, et tänavu on Kuremaal kurgi rohkemgi kui mõnelgi varasemal aastal.”

Teine Kurepesa kohvik on avatud korterelamu juures. Seal toimetab koos oma abilistega Kuremaal elav Ene Sööt, kes ametilt Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja.

Jätka lugemist »

Jõgeva valla juubelipidu peetakse Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal

Jõgeva valla sünnipäevapeomelu Kuremaal 2013. aastal.

Jõgeva valla sünnipäevapeomelu Kuremaal 2013. aastal.

Jõgeva valla 150. aastapäeva pidustused kestavad aasta ringi. Peapidu saab teoks 10. juunil Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal. 

1866. aastal kinnitas Venemaa keiser Baltimaades asuvatele Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangudele vallaseaduse projekti. Eesti keelde tõlkis selle Friedrich Reinhold Kreutzwald. Jõgeva valla ametlikuks sünnipäevaks on 18. veebruar 1876, sest sel päeval kogunes ametlikult esmakordselt Jõgeva vallavalitsus.

Varasemad Jõgeva valla sünnipäevapeod on kandnud erinevaid pealkirju, näiteks keskkonnasõbralik ja spordisõbralik Jõgeva vald.

„Et tegemist on vägagi  auväärse vanusega, siis eraldi teemat me sel korral välja tooma ei hakanud,” rääkis sündmuse korraldaja, MTÜ Marlau juhatuse liige Triinu Palmiste, kogukonna eestvedajast ettevõtlik naine, kes on taasiseseisvunud Eesti esimese Jõgeva vallavanema, valla elutööpreemia laureaadi Olavi Annuki tütar. ”Juubelipidu on ise väga eriline teema, mille väärikaks tähistamiseks pole seda tarvis teiste pidudega segada.”

Peole, mida juhib Arlet Palmiste, on kutsutud esinema kõik Jõgeva valla kultuurikollektiivid, kes annavad suurejoonelise ühiskontserdi. Üles astuvad Kuremaa lasteaed-algkooli laululapsed, Laiuse noorte tantsurühm, rahvatantsurühmad Meie Mari, Kaaratsin, Kuremaa-Sadala naisrühm, lisaks ansamblid RetPop ja Jensel Kuremaalt. Õhtuse simmanil täidavad vahepause Eesti tänavatantsu elava legendi Joel Juhti eestvedamisel tegutseva JJ-Street tantsijad. Õhtusel simmanil astuvad lavale eestlaste poolt juba aastakümneid armastatud artistid – ansambel Apelsin ja Anne Veski -, kelle kutsumiseks tekkis idee juba möödunud aastal. Jätka lugemist »

Kodanikunädalal tunnustati erinevate elualade tragisid jõgevamaalasi

Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimees Liia Lust, maavanem Viktor Svjatõšev, Kärde külaseltsi juhatuse liige ja Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend ja Jõgevamaa Kodukandiühenduse aseesimees Pille Tutt tunnustamisel Puurmani lossis. Foto: Reet Alev

Jõgevamaa Kodukandiühenduse esimees Liia Lust, maavanem Viktor Svjatõšev, Kärde külaseltsi juhatuse liige ja Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend ja Jõgevamaa Kodukandiühenduse aseesimees Pille Tutt tunnustamisel Puurmani lossis. Foto: Reet Alev

Hiljutise kodanikunädala raames pälvisid Jõgevamaal tunnustuse mitmed oma valdkonna tuntutud tegijad, kelle saavutused hästi teada nii kodukandis kui ka kaugemal.

Nii kuulutas Jõgevamaa Kodukandiühendus aasta sädeinimeseks Kamari haridusseltsi eestvedaja Kalli Kadastiku ja Jõgevamaa aasta külaks Jõgeva vallas paikneva Kärde. Parim kodanikeühendus on folklooriselts Jõgevahe Pere ja aasta kodanik naiste tantsupeo algataja ja korraldaja Airi Rütter.

Kalli Kadastik arvas, et sädeinimene on igati ilusa nimega tunnustus.  „Külaelule hoo ja elujõu andmiseks on ju ikka tarvis sädeleda. Külas elades soovid, et sellel paigal jätkuks elujõudu. Tuleb otsida ja näha võimalusi,  kirjutada projekte ja mõndagi korda saata vabatahtlikuna,“ lausus ta.

Sädeinimene esimesest aasta külast

2005. aastal korraldas liikumine Kodukant esmakordselt välja konkursi „Eesti aasta küla“, kus pälvisid tunnustuse Uljaste küla Lääne-Virumaalt ja Kamari küla Põltsamaa vallast. Selleks ajaks oli Kalli Kadastik Kamari haridusseltsi juhtinud kuus aastat.

Jätka lugemist »

Tarvo Sõmer: Kultuurielu oleneb kohalike eestvedajate mõtteerksusest

Tarvo Sõmer. Foto: Rakvere teater

Tarvo Sõmer. Foto: Rakvere teater

Laupäeval Kuremaal MTÜ Marlau eestvedamisel  toimuval Jõgeva valla päeval selgitatakse läbi võistluste välja piirkonna sportlikuim küla, peetakse laata „Kohalik ja naturaalne“ ja  esinevad mitmed kultuuritegijad. Eredaid elamusi oma lauluga pakub Grete Klein. Jõgeva valla päeva juhib Rakvere teatri tippnäitleja ja teleseriaalide staar Tarvo Sõmer, kes enne sündmust andis intervjuu Külauudistele.

Rakverelasena läbite Jõgeva valda kui mööda Piibe maateed Tartu suunas sõidate. Milline on teie teadmistepagas aga sellest paikkonnast ja kuivõrd põhjalikult tuleb vallapäeva juhtimiseks ette valmistuda?

Sõites Tartu suunas olen möödunud tõesti Jõgeva valla looduskaunitest ja kultuuriloolistest paikadest: Vaimastverest, Paduverest, Kuristast, Kassinurmest jne.  Ja kui sõidame külalisetendusele siis kogu Rakvere teatri trupiga külastame sageli mõnda teeäärde jäävat toitlustusettevõtet.

Arvestades kiiret elutempot on põhjalikumad ettevalmistused Jõgeva valla päeva juhtimiseks toimunud paar päeva enne sündmust. Loen Jõgeva vallast jutustavaid raamatuid, kogun andmeid ja fakte ka internetist.

Kui erinev on rahvaürituse juhtimine ühes või teises paigas?

Paljugi sõltub kohapealsest olukorrast, inimeste meeleolust, kaasalöömist tahtest. Kui kuskil kipub midagi toppama jääma, tuleb oma ergutuste ja julgustamisega kaasa aidata. Ikka peab midagi tagataskus olema.

Jätka lugemist »

Paduvere talumuuseumis toimus hokitantsu esmaesitlus

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas. Foto: Tiit Lääne

Räpina meeste šõutantsurühm Hokitantsu esitamas.
Foto: Tiit Lääne

8. juuli õhtul Jõgeva vallas Paduvere talumuuseumis toimunud  XI vabaõhukonverentsi “Jõgeva jäähoki 70″ meelelahutusprogrammi lõppakordiks  oli „Hokitantsu“ esmaesitlus. Sportlikku  tantsu tantsis meeste šõutantsurühm „Nõtked ja karvased“ Räpinast.

Mõte   „Hokitantsu „ esitamiseks Jõgeva jäähoki 70.  aastapäeva tähistamisel tuli asjaolust, et šõutantsurühma liige Artur Murumets ning  vabaõhukonverentsi korraldanud Paduvere talumuuseumi peremees ja spordiajakirjanik Tiit Lääne on koolivennad  ning ka koos hokit mänginud.

„Otsisime  muusikat, mille saatel  Hokitantsu tantsida. YouTube’ist leidsimegi hokiteemalise laulu, mille saatel hea  tantsida kantrirütmis. Tants tuli selgeks saada kolme treeninguga.  Esinemiseks  vajalikud hokikepid meisterdasid tantsumehed ise,” ütles juhendaja  Piret Varjund. „Paduvere muuseumi tantspõrand sobis Hokitantsu esitamiseks väga hästi, nii et oleksime võinud esineda ka rulluiskudes,” lisas ta.

Tänavu 23. juunil sai kunagise ajaloo ja kultuurihuvilise kolhoosiesimehe Heino Lääne ja tema abikaasa Vilma Lääne rajatud Paduvere talumuuseum neljakümne viie aastaseks.

Jaan Lukas

Lauljatar Nancy kütab rahva “kuumaks” laupäeval Kuremaal

Nancy Himma. Foto: Laura Strandberg

Nancy Himma. Foto: Laura Strandberg

Laupäeva, 15. augusti õhtul astub Nancy rahva seas armastatud hittidega publiku ette Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal, kus tähistatakse Jõgeva valla 148. aastapäeva.

Üheksakümnendate aastate üks Eesti tuntumaid artiste Nancy (kodanikunimega Nancy Himma) on tänaseni loominguliselt aktiivne ja esineb sageli erinevatel sündmustel.

Kui sageli üldse kutseid esinemisteks saate?

Mingit seaduspärasust on siin raske välja tuua. Mõnel nädalal tuleb minna publiku ette ühel, teisel jälle kolmel korral. Kõik sõltub ajast ja muudest oludest.

Kuidas reageerisite kutsele esineda Kuremaal Jõgeva valla aastapäevapeol?

Kuremaa on väga tuttav koht, mille vastu on mul soojad tunded. Olen selles paigas puhkamas käinud. Kui pakkumine esinemiseks tuli, olin ma tõeliselt rõõmus.

Missugust repertuaari Kuremaa mõisapargis esitate?

Pigem ikka seda, mille järgi mind tuntakse. Inimestele läheb see korda, sest praegu on retro aktuaalne. See ei tähenda, et uusi laule esitamisele ei tuleks.

Elate ise Tallinna lähedal maal. Mida ütleksite, kui võtaksite kokku tänase maaelu plusse ja miinuseid?

Kahjuks on Eesti maaelu viimase viieteistkümne aastaga tugevasti hääbunud, mõneski paigas praktiliselt välja suretatud.

Kuidas võiks olukorda paremaks muuta?

Likvideerimist vajavate puuduste väljatoomiseks peaks mõndagi üsna kurjalt ütlema. Põhjalikum kommentaar vajaks aga oma visiooni olukorra paremaks muutmiseks.

Tagantjärele ka õnnitlused esimeseks juubeliks, mis oli 23. mail. Kuidas end oma vaimus ja kehas selles vanuses tunnete?

Viiskümmend on uus kolmkümmend. Nii et pole hullu midagi.

Usutles Jaan Lukas