Jõgeva linn

Jõgeva muusikaõpetaja juubelid ja tema juhendatav ansambel

Rahvamuusikaõpetaja Eha Niglase õpilased on esinenud paljudes maailma paikades. Täna esinevad Jõgeva muusikakooli rahvamuusika ansambli Tuustar muusikud Kaukaasias – Sotšis ja Punasel Lagedal toimuvatel Eesti kultuuripäevadel, kus avatakse Jaak Soansi loodud bareljeef sealse Anton Hansen Tammsaare muuseumi loojale Ants Pajule.

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega Foto erakogu — Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega. Foto: erakogu

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle Foto Jaan Lukas — Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi[/pullquote]Tuustari juhendaja Niglas tähistas aga 25 septembril 60 sünnipäeva ja pälvis loomingulise ning pedagoogilise töö eest väärikaid tunnustusi.

„Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi,” ütles Setomaa juurtega Niglas. Tema enda juhendatavast viieteistkümne liikmelisest ansamblist Tuustar rääkides meenutas ta esmalt möödunud suve. „Esinesime maakonna laulu- ja tantsupeol Kassinurmes ja Memme-taadi peol Kuremaal. Olime kolmel päeval kohal ka Võru pärimustantsu folkloorifestivalil. Iseäranis tormiliseks päevaks kujunes aga 14. juuli. Hommikul astusime publiku ette Mustvees Peipsi Folgil, seejärel Sadala kõlakoja avapidustustel, aga juba õhtul sõitsime koos folklooriselts Jõgevahe Pere naisrühmaga Itaaliasse, Cinzanos toimunud folkloorifestivalile. Esinesime kontsertidega Raekoja platsil, tänavatel ja kultuurihallis. Tegusa sündmusena on meelde jäänud ka Avatud Külavärvad, mil esinesime Sadalas, Kääpal ja Kasepäl.”

Loe edasi: Jõgeva muusikaõpetaja juubelid ja tema juhendatav ansambel

Jõgevat kaunistab Ants Pajule pühendatud skulptuurpink

Tänavu 8 septembri keskpäevatunnil avati Jõgeva kesklinna pargis skulptuurpink karismaatilise ühiskonnategelase Ants Paju mälestuseks, tema vaimsuse ja ideede jäädvustamiseks tänastele ja tulevatele põlvedele.

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat Foto Sirje Kalev — Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat. Foto: Sirje Kalev

Pingi avatseremoonial pargis ja sellele Jõgeva kultuurikeskuses järgnenud mõttevahetusel peetud kõnedes rõhutati Ants Paju mitmekülgsust, tema mõttejõudu ja tahet ja suutlikust ideede elluviimisel, saavutusi spordimehena, sügavalt mõtleva ja analüüsiva ajakirjanikuna, poliitikuna.
Jõgeva noorteklubi Hekto ja Jõgeva Lionsklubi asutaja ja president, Jõgeva rajoonilehe asetoimetaja, Eesti Looduse peatoimetaja, Jõgeva linnapea – see on vaid lühike ülevaade väärikatest rollidest Ants Paju (1944-2011) elus.

Ants Paju skulptuurpingi loomiseks algatas idee Jõgeva Lionsklubi. Mõtte elluviimise eestvedaja oli Antsu tütar Angela Rehi, pingi autor on skulptor Tauno Kangro

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Jõgeva linnaraamatukogus avati vanausulisi tutvustav fotonäitus

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud Jõgeval elava fotograafi ja filmilooja Johannes Haava fotonäitus „Vanausulised ja Peipsiveer”.

Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast Foto Jaan Lukas — Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast. Foto: Jaan Lukas

Näituse avasõnad ütles Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja Ene Sööt. Ta tänas Johannes Haava omalaadse kultuuri ja elulaadiga piirkonda tutvustava näituse ülespanemise eest Jõgeval ning luges katkendeid Peipsimaad ja ja vanausulisi tutvustavast raamatust.

Raamatukogutöötajad kinkisid Johannes Haavale suure sibula, mis on Peipsimaa üks sümboleid. Näitusel on ka mitmeid fotosid Peipsi sibulast (spetsiaalne kaubamärk paikkonnas kasvatatud sibulale) ja sibulakasvatajatest. Samuti on jäädvustatud viie erineva koguduse kirikud Peipsi pealinnas Mustvees; omalaadsed sõidukid Karakatistsad, mida kasutavad Kallaste ja selle ümbruse kalurid; olustikud laatadel ja festivalidel. Silmailu pakuvad loodusfotod. Mõnelgi näitusefotol on Johannes Haav Peipsimaad pildistanud helikopterilt.

Tänasest Mustvee vallast Lohusuu kandist Piilsi külast võrsunud Johannes Haav ütles, et esimesed pildid vanausuliste kombeid ja Peipsiveert tutvustaval näitusel on tehtud ligi paarkümmend aastat tagasi. Haav on ka Jõgeval loodud fotokunsti edendava ühenduse mittetulundusühing Piltijad eestvedaja.

Näitus „Vanausulised ja Peipsiveer” jääb Jõgeva linnaraamatukogus avatuks 5. septembrini.

Jaan Lukas

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Mitmekülgse ühiskonnategelase Ants Paju (1944-2011) mälestuseks paigaldatakse Jõgeva kesklinna haljasale Tauno Kangro kunstiteosena valminud skulptuurpink. Pink avatakse pidulikult tänavu 8 septembril.

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

[pullquote]Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke[/pullquote]Sündmuse korraldaja, Ants Paju tütar Angela Rehi märkis, et Tauno Kangro kunstiteoses kohtuvad mustjashall graniit, pronks ja tammepuit. „Keskel asub graniidist kõnepult, millel pronksist käed hoidmas avatud raamatut. See sümboliseerib Ants Paju riigimehelikku julgust Eesti iseseisvuse taastajana ja eestluse edendajana. Raamat tähistab meie rahva hariduse ja vaimsuse väärtust. Kõnepuldile graveeritakse Ants Paju nimi ning Eesti Looduskaitse Seltsi sümbol, tähistamaks Antsu elutööd meid ümbritseva elava looduse mõtestamisel ja kaitsel,” tutvustas Rehi.

„Kõnepuldist lähtuvad kaks tugevat tammepuust pinki, mille otstes graniittahukad. Ühel pool pronksist ketas ja medal. Pronksist kettaheitja ketas on märgiks Ants Paju spordimehelikust võitlejalikust hoiakust, avatud märkmik sulepeaga kannab sõnumi praegusele põlvkonnale, et Eesti loo kirjutamist tuleb julgelt jätkata. Poleeritud graniittahukatele graveeritakse Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke,” selgitas Rehi.

Loe edasi: Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Fotograaf Ardi Kivimetsa sünniaastapäeva tähistamiseks avati Jõgeval fotonäitus

Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril oma fotosid tutvustamas. Foto Facebookist. — Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril oma fotosid tutvustamas.
Foto Facebookist.

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud mälestusnäitus tunnustatud fotograafi ja ajakirjaniku Ardi Kivimetsa (1947-2015) fotoloomingust.

Näituse korraldanud mittetulundusühingu Piltijad juhatuse esimees Johannes Haav rääkis, et väljapanekule valiti välja Ardi Kivimetsa fotosid erinevatest aegadest ja stiilist.

„Nii saab ülevaate tema andest fotoreporterina, loodusfotograafina, portretistina, fotokompositsioonide lavastaja ja autorina jne,” ütles Haav.

„Ka digiajastul pidas Ardi Kivimets lugu mustvalgest fotost – oli selle valdkonna meister, kes tundis nende värvide mängu,” lausus näituse avamisel fotograaf Anatoli Makarevitš, kes oli Ardi kolleegiks ajalehes Vooremaa. Ardi Kivimetsa annet pildistamistel kiitis ka mitmeid koosseisu Riigikogusse kuulunud poliitik Mai Treial, kes praegu on Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees.

Avatseremooniale järgnenud vestlusringis räägiti ka võimalustest avada Jõgeval fotomuuseum. Üks selle idee algatajaid oli Ardi Kivimets. Loe edasi: Fotograaf Ardi Kivimetsa sünniaastapäeva tähistamiseks avati Jõgeval fotonäitus

Eesti Taimekasvatuse Instituudis õpetakse avatud talude päeval sojapiima valmistama

Pühapäeval, 23. juulil kolmandat korda teoks saaval avatud talude päeval ootab külalisi ka Jõgeva alevikus paiknev Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus õpetakse ka sojapiima valmistama.

Eesti Taimekasvatuse Instituudis on aretatud sojaoa sort „Laulema”. Selle autorid Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits pälvisid tänavuse aasta algul krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

„Avatud talude päeval anname teraviljade, kaunviljade, heintaimede ja köögiviljade aretuse kõrval ülevaate ka sojaoa aretusest. Teavet jagavad Eesti Sojaliit eestvedajad. Õpetame valmistama ka sojapiima. Usun, et sellega tuleb igaüks toime,” ütles instituudi direktor Mati Koppel.

Vikipeedia nimetab sojapiimaks sojaubadest valmistatud jooki, mis on väga valgurikas ja kergesti seeditav. Üheks sojapiima raviomaduseks on nimetatud kolesterooli langetavat toimet, samuti rõhutakse selle toiduaine peavalu ja põletikulisi protsesse vähendavat toimet . Veel märgitakse, et väikese küllastunud rasvade sisalduse tõttu aitavad sojatooted säilitada tervislikku kaalu.

Mati Koppeli sõnul tutvustakse avatud talude päeval ka speltanisu: ammustest aegadest tuntud vitamiinide ja mineraalide rikast nisusorti, mille kasvatamise vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud.

„Uudistada saab nüüdisaegset põlluharimistehnikat. Bussiekskursioonil vaatame katsepõlde. Seame üles näituse instituudi ja paikkonna minevikust. Kontserdil esinevad paikkonna kultuuritegijad. Lastenurgas õpetame mitmeid käelisi tegevusi,” ütles taimekasvatuse instituudi direktor. „Avatud Talude Päeval osalemiseks tegi meile ettepaneku maaeluministeerium. Ootame pühapäeval külla kõiki, keda huvitab põllumajandus ja eestimaise toidu saamislugu.”

Jaan Lukas

Kunstnik Navitrolla avas näituse Jõgeva kultuurikeskuses

Navitrolla näituse avamisel Jõgeva kultuurikeskuses. Foto: Johannes Haav

3. veebruaril avas kunstnik Navitrolla oma näituse “Navitrolla maailmad” Jõgeva kultuurikeskuses.

Näituse avamisel märkis Navitrolla, et ta ei korralda oma maalide näitusi just sageli, kuid Jõgeval sai sündmus teoks tänu siinse kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialistile ja näituste projektijuhile Elle Lepale.

Navitrolla sõnul on talle loominguks ja igapäevaeluks tugevaimaks energiaallikaks loodus. Ka Jõgeva näitusel on ennekõike vaadata loodusmaalid Mõnelgi loodusmaalil leidub põnevaid fantastikalahendusi. Näiteks eestimaisele maastikule on maalitud sebrad ja kaelkirjakud. “Tunnen rõõmu kui inimesed mu maalidest positiivset energiat saavad,” lausus kunstnik. Loominguliseks tööks parimaks perioodiks nimetas Navitrolla hommikut. „Suvel tõusen ikka koos kukelaulu ja koiduga,” ütles ta.

„„Kui elad maal siis puutud kokku kõigega: põllumeeste ja metsameestega. Meil on väga tore kogukond, mille liikmetega ma pidevalt suhtlen. Karula kandis, kus praegu elan, on meeleolu hea, inimesed naudivad maal elamist ja teevad oma igapäevatööd suurima rõõmuga. Endal tuleb mul puid teha, hoolitseda tomatite eest kasvuhoones, kütta maja. Kui sa elad maal ei kujuta teistmoodi elu ettegi,” ütles Navitrolla. Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Jaan Lukas

Jõgevamaal pälvib aasta koolitaja tunnustuse karismaatiline konsulent Liia Lust

Täiskasvanud õppija nädala raames pälvib tunnustuse Jõgevamaa aasta koolitaja konsulent Liia Lust, kes on ka Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees, paikonna edendaja ja omavalitsustegelane Põltsamaa vallas.

Konsulendiks on Liia Lust maaettevõtluse-, finantsmajanduse- ja kogukonnatemaatika alal. Lusti koolitusel osalevad ennekõike põllumehed ja teisedki maaettevõtjad. „Põhiliselt viin koolitusi läbi põllumajandus- ja maaelutoetustega seonduva tutvustamiseks. Õpetan projektide elluviimist. Alustavatele põllumajandustootjatele korraldan õpiringi, mis tuleb kokku kord kvartalis,“ kirjeldas Lusti.

Eesti Põllumajanduse akadeemia zooinsenerina lõpetanud Lusti sõnul on koolitaja töös eriti vajalik teema väga hea valdamine, meisterlik eneseväljendusoskus ja ka emotsionaalsus . Tragi naine kuulub maaeluministeeriumi maaelukomisjoni, seirekomisjoni ja põllumajanduse arendamise nõukogusse.

Liia Lusti kandidatuuri tunnustuse saamiseks esitas Kamari haridusselts, mille eestvedaja Kalli Kadastik meenutas, et Liia Lust korraldas juba kakskümmend aastat tagasi oma koduaias lilleseade kursusi, millele järgnesid kunsti ja käsitöökursused. „Sageli korraldab ta koolitusi Kamari seltsimajas, kus on kaasaegsed võimalused ja tehnika nende nõuetekohaseks läbi viimiseks.“

Samuti pakkus Lusti aasta koolitajaks Jõgevamaa Põllumeeste Liit. „Jõgeval nõustab Liia konsulendina meie tööruumides. Kui ta on kohal, on tuba täitunud positiivse energiaga, mida jätkub kauaks ka siis, kui ta juba ära läinud. Usun, et Lustilt kuuldud teadmised ja nõuanded jäävad hästi meelde,“ arvas põllumeeste liidu juht Raul Soodla.

„Liia Lust oskab huvitavaid ja elulisi näiteid tuua ka kogukonnaliikumisest,“ ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse aseesimee Pille Tutt, kes on ka Täiskasvanu õppija nädala Jõgevamaa koordinaator.

Jaan Lukas

Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist

Mittetulundusühing Pommiauk arendab Jõgeva linna servas ennekõike sõjaajaloole orienteeritud Jõgewa muuseumi ning tegeleb erinevate sündmuste, ka laatade korraldamisega. Praegu käivad ettevalmistused 7. mail Jõgeval toimuvaks Nostalgia laadaks. Ettevõtmisele kaasaaitaja Janne Vaabla mõtestas usutluses Külauudistele lahti nostalgia mõiste ning rääkis laada sisust ja vormist.
Kuidas mõtestaksite lahti mõiste nostalgia ja kuidas selle sisu avaldub laada korraldamisel?

Nostalgia mõistet võiks võrdsustada mõistega vana. Noorele inimesele on vana ka see, mis meie põlvkonna jaoks alles hiljuti kasutuses oli. Näiteks võiks tuua mummulised jahupurgid – alles me viskasime need minema, et mingi nõukogudeaegne jama. Minu ema põlvkond ei arva neist ka praegu midagi, kes hoidnud, siis hoiavad, kes ära viskas, tagasi ei taha. Nüüd on hakatud nende purkide vastu aga taas huvi tundma. See on osake lapsepõlvest ja kaubanduslettidel läheb mummuline kööginõu väga hästi kaubaks. Nooremad ostavad hästi hoitud plekkpurke rõõmuga vaatamata hindagi.
Nostalgia peaks ikka inimesele mõjuma positiivselt ja silmad särama panema. Seega ei ole nostalgialaadale oodatud vaid 100 aasta taguste asjade kauplejad, vaid kõik, kes on seda meelt, et asju mitte prügilasse vedada, vaid võiks teistele pakkuda.

Missugused kaubad on nostalgialaadale ennekõike oodatud?

Ootame kauplejaid, kes ise oskavad hinnata hoitud asju. Ennekõike sooviks, et kaup oleks kvaliteetne, puhas ja taaskasutamist väärt. Tavalisel vanakraamiturul kohtab tihtilugu palju roostes ja katkist kola, seda siia ei tahaks. Loe edasi: Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist

Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Täna Jõgeva kultuurikeskuses toimunud II Eesti Naiste Tantsupeo MeheLugu esitluskontserdil kuulutati välja 12. juunil toimuva suurpeo patroon, kelleks on Ivo Linna.

Ivo Linna Foto Urmas Saard — Ivo Linna. Foto: Urmas Saard

Peo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol oma kindel roll. “Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu,” ütles ta.

MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.

Erakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.

Loe edasi: Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

II Vooremaa konverentsil räägitakse haldusreformi ja põllumajanduse käekäigust

Jõgeva kultuurikeskus. Foto: Johannes Haav

Reedel 11. septembril Jõgeva Kultuurikeskuses toimuval II Vooremaa konverentsil käsitletakse haldus- ja riigireformi; teedeehituse, tervishoiu- ja põllumajandusvaldkonda. Teoks saab minimess Vooremaa põllumajandussaaduste tutvustamiseks ja turustamiseks.

Sündmusel on arutlusel mõnedki teemad, mis olid kavas ka 2014 peetud I Vooremaa konverentsil. Vaagitakse, kuidas on edasi arenenud Geopargi projektist inspiratsiooni saanud Suur-Vooremaa idee, mille eesmärgiks otsida ja leida Jõgevamaa ja Tartumaa ühisosa ja perspektiivid edasiseks koostööks. Ettekandega “Ühinenud omavalitsuste plussid ja miinused” esineb Viljandi vallavanem Ene Saar. Sellele järgneva debati muudab põnevaks kindlaid arvamusi omavate eredate isiksuste Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi, Tartu maavanema Reno Laidre, Viljandi vallavanem Ene Saare, Jõgeva linnapea Aare Olgo ja Pala vallavanema Jozsef Weinrauchi kaasa rääkimine. konverentsi peakorraldaja riigikogulane Aivar Kokk modereerib debatti.

Haldustemaatikaga haakuvad tõmbekeskuste käekäigu, teedeehituse ja tervishoiuga seonduvad probleemid. Nende üle diskuteerivad Jõgevalt võrsunud Maanteeameti teedevõrgu juht Kuno Männik, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, Tartumaa Omavalitsusliidu eestvedaja, Tartu vallavanem Aivar Soop, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, Kambja vallavanem Ivar Tedremaa. Debatti modereerib AS Põltsamaa Felix kauaaegne juhataja ja tänane konverentsikorraldaja Anti Orav.

“Teemablokk “Suur-Vooremaa – maa, mis toidab” koondab endasse põllumajandus- ja maaelusektori valuküsimused. Põllumajandussaaduste tootjatele-töötlejatele ja tarbijatele põhjustab muret olukord, mille on põhjustanud sigade Aafrika katk. Piimandussektoril tuleb läbida ellujäämiskursus,” märkis peakorraldaja Kokk.

Mõttevahetust sisustavad Eesti krooni kehtima hakkamisel ametis olnud põllumajandusminister, tänane Tartu Agro juht Aavo Mölder, 2008. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi aegne põllumajandusminister, praegune Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht, Jõgevamaa Veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup ja Jõgeva valla ettevõte AS Perevara juhataja Alo Teder. Moderaatori rollis on ajalehe Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik-

II Vooremaa konverentsile annab boonuse ka põllumajandussaaduste minimess, mille eesmärgiks tutvustada ja väärtustada põllumeest ning pakkuda kohalikku toitu. On ju ka september kuulutatud Eesti toidu kuuks.

Jõgeva linna aumärgi pälvinud juuksur Maie Valmsenil on pühade eel kiired tööpäevad

Staažikal Jõgeva juuksuril Maie Valmsenil on praegu iseäranis töörohked päevad. Paljud naised ja tütarlapsed tellivad Vabariigi aastapäeva tähistavaks sündmusteks soengu just temalt. Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud vastuvõtul tunnustas Jõgeva linnavalitsus teenekat teenindajat Jõgeva linna aumärgiga.

“Loodan, et jõuan ikka kõik soovijad ära teenindada, kes iseseisvuspäeva eel mu juuksuritoolile aja rerserveerinud. Tööd on aga tõesti palju, ” ütleb Valmsen, kes töötab Jõgeval juuksurina juba 45 aastat. “Pühade ja ka Eesti Vabariigi aastapäeva puhul sobivad eriti hästi pidulikuma ja väärikama väljanägemisega soengud, näiteks lokid. Mõistagi sõltub palju kliendi isikupärast, sest soeng peegeldab ka individaalsust,” arvas Maie.

“Kui juuksuri juurde minna, siis võimaluse korral eelistan ikka Maie Valmsenit. Ta on oma ala professionaal ja sõbralik suhtleja ja nõuandja,” ütles Torma vallasekretär Tiina Leeben, kes oli tulnud soengut tegema Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimuvaks Iseseisvuspäeva vastuvõtuks.

“Meeldib, et meie linnas on oma tööd tundev ja armastav inimene, kelle teenuse järele pidevalt nõudlus. Tean, et Maie Valmseni juures käivad juukseid lõikamas kliendid Jõgevamaa paljudest paikadest ja vahel ka kaugemalt. Mõneti kahju, et Maie vaid naistejuuksur on, tean et paljud härrasmehed sooviksid tema kätte oma pea usaldada,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.

Jaan Lukas

Jõgevamaa pedagoogid jagasid üksteisega projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ omandatud kogemusi

Jõgeva Lasteaed Rohutirts korraldas novembri keskpaigas näidistegevuse-seminari maakonna lasteaedade ja koolide pedagoogidele, kes osalevad väärtuskasvatuse projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“.

Koosolijad jälgisid näidistegevusi ehk lastekoosolekuid, mille viisid läbi õpetajad Ester Sakrits, Pille Kibal ja Merle Jegorova. Peale seda vaadati laste tehtud etendust „Triin ja päike“ ning vahetati aktiivselt töökogemusi.

Positiivsed muutused omavahelises suhtluses

„Algus oli raske,“ meenutab õpetaja Ester Sakrits ning lisab, et suurem osa päevast räägiti lastega tunnetest ja väärtustest. Lastevanemate seas võis alguses märgata palju eesmärkidesse umbusklikult suhtujaid, kuid ajapikku võtsid nemadki projekti omaks ning lõid meeleldi tegevustes kaasa.

„Uus ja õpetlik metoodika on kindlasti aidanud muuta laste suhteid positiivses suunas,“ teab õpetaja öelda. Rühmas on toodud programmi temaatika, tegevused, tulemused ja osavõtjate arvamused kõigile nähtavale. Lastekoosolekul otsiti vestluskaardi abil lahendusi olukorrale, kus laps tunneb end kaaslaste seas tõrjutuna. Laste arvamusi aitasid vormistada lisaks Sõber Karule hea sõber nukk Sipsik, keda abistas õpetaja.

Sakrits hindab metoodika juures õpetlikke hea sisu ja piltidega lastekirjandust. Lastega massaaži tegemisel kasutab ta toredaid luuletusi. „Kui lapsed lähevad looga kaasa, saab seda koos ka lavastada,“ räägib Sakrits, et nii sündis ka etendus „Triin ja päike“, mida on ette kantud nii lastele kui täiskasvanutele.

Pille Kibal tõi näiteid tegevustest, mis toetavad „Kiusamisest vabaks“ programmist omandatavaid oskusi. Tema sõnul on kasvanud laste osavõtlikkus, nad oskavad järeldusi teha ja ennast sõnade abil kehtestada. Samuti hindab Kibal laste oskust töötada väikeses grupis ja paaris ning rõõmuga tõdeb ta, et programmiga seotud koduseid ülesandeid täidavad meelsasti nii lapsed kui lapsevanemad. Lastekoosolekud on lapsi õpetanud tundma ning nimetama enda ja teiste tundeid ning selgitama emotsioonidega seonduvaid põhjuseid. Loe edasi: Jõgevamaa pedagoogid jagasid üksteisega projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ omandatud kogemusi

Jõgeval kõlas taas sõnum jõulurahust

Jõgeva linnapea Aareo Olgo soovitas jõulurahu väljakuulutamisel pühadekaarte saata. Foto: Marge Tasur

Jõgeva Kultuurikeskuse ees toimunud traditsioonilisel tseremoonial kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone kogu Eestimaale välja jõulurahu. Piiskop Einar Soone märkis üle-eestilise jõulurahu välja kuulutamisele eelnenud kõnedes, et jõuluaja märksõnadeks on rahu, rõõm, perekond, vaikus, mõtisklus, endasse süüvimine, üllatuse valmistamine. “Kõik me vajame üksteise mõistmist, vajame kellegi toetavat kätt ja sõna,” ütles ta.

Heategevus ja abistamistemaatikat rõhutas ka Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask. “Kolmanda advendi küünal on rahusõnumiga. Tänane maailm on aga selline, et mitte igal pool pole võimalik seista rahulikult jõulukuuse all. Mul on hea meel nimetada, et ka Jõgeva elanikud on abistanud inimesi, kes kannatanud sõdade ja pingekollete tõttu näiteks Süüria põgenikke,” lausus ta.

“Jõulud on toredad pühad ja lumine ilm ilus ja mõnus, kuid eks mulle toob see ka tööd juurde,” arvas tsermoonial osalenud majahoidja Ilmar Raud.”Osalesin jõulurahu väljakuulutamisel esmakordselt ja sain vahva elamuse,” arvas Enno Saariste Jõgeva vallast Palupere külast.

“Jõulurahu väljakuulutamine on meie linna üks suurepärasemaid sündmusi, kus meeleolu on tõeliselt ülev,” märkis Jõgeva kultuurikeskuse kunstiline juht Marika Järvet. Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus oma pöördumises Jõuluvanale kirja kirjutama ja paluma, et ta nii Jõgevale kui ka kogu Eestisse lund saadaks.

Kolmanda advendiküünla süütasid Riigikogu esimees Eiki Nestor, Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask ja linnapea Aare Olgo Jõgeval kui Külmalinnas ja Eestimaa Jõuluvana kodus üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamise idee pakkus Jõgeva linnapeana töötades välja praegune maavanem Viktor Svjatõšev.

Jaan Lukas

Uute naistetantsude konkursi võitis Kätrin Järvis

Kätrin Järvise koos Sõpruse I naisrühmaga.

Laupäeval, 1. novembril Jõgeva kultuurikeskuses toimunud uute naistetantsude konkursil pälvis I preemia Kätrin Järvise tants
„Leemekulbiliigutajad“, mille kandis ette tantsuansambel Sõprus I. Võiduga kaasnes 500 eurot auhinnaraha.

Teise preemia vääriliseks tunnistas žürii Ulrika Graubergi tantsu „Aja lugu“, mille esitas Haapsalu neiduderühm Läki Tantsule. Kolmanda preemia sai Ave Lääne tants „Kats sõsart“ Jõgevahe Pere neiduderühma esituses.

Lisaks andis žürii välja kolm eripreemiat, mille said Tiiu Aasa tants “Tervitus! Kas tantsime krakovjakki?”, Piret Kuntsi ja Eliisa Epro tants “Piigade polka Pöitse poistele” ning Madli Telleri tants “Üle vainude”.

Ühtekokku oli Jõgeval võistlustules 36 tantsu, mille kandsid ette 30 rühma ja 324 tantsijat. Tantse hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Ilma Adamson, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Helle-Mare Kõmmus ja Ülar Martjan.

Konkursi eesmärgiks oli leida uusi tantse II Eesti naiste tantsupeo repertuaari. Pidu, mis kannab nimetust MeheLugu, toimub 2016. aasta 12. juunil Jõgeval. Selle pealavastaja on Ülo Luht.

II Eesti naiste tantsupidu on jätkuks esimesele peole, mis toimus Jõgeva linna staadionil 12. juunil 2011. Pidu kandis nime „NaiseLugu“. Tol korral võttis etendustest osa 3500 tantsijat.

Raamatukogudes võiksid „munad kanu” õpetada

Eesti rahvaraamatukogude töötajad peavad teisipäevast kuni tänaseni Jõgevamaal oma traditsioonilist suveseminari, seekordne teema on „Raamatukogud liikumises”. Suveseminaril toimuvad loengud aktuaalsetel teemadel ning iga kord tutvutakse põhjalikumalt ühe maakonna kultuurielu ja raamatukogudega. Seekord on tähelepanu all Jõgevamaa. Rahvaraamatukogude suveseminarid on pika ajalooga, esimene neist toimus 1963. aastal.

Rahvaraamatukogud kui olulised kogukonnakeskused võiksid kiiresti muutuvas ühiskonnas pöörata suuremat tähelepanu oma lugejate toetamisele uue tehnoloogiaga toimetulemisel, rääkis Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm täna, 31. juulil rahvaraamatukogude suveseminaril Jõgeval.

„Eakamad inimesed kipuvad olema tehnoloogiauuenduste suhtes ettevaatlikumad, seevastu noored õpivad kiiresti ja võtavad esimestena kasutusele uue tehnoloogia. Seega võiks just raamatukogudes tuua noori koolitaja rolli, algatada „muna õpetab kana“ põhimõttest lähtuvaid koolitusi,” pakkus Talihärm välja viisi, kuidas raamatukogud saaksid oma lugejatele harjumuspärasest erinevates valdkondades abiks olla.

Arvuti või mobiiltelefoni kasutamine, e-väljaannete lugemine, e-teenuste kasutamine on vaid mõned näited koolitustest, mille puhul võiks ühe kogukonna sees noori ja vanu omavahel kokku tuua. „Selliste koolituste korraldajana on rahvaraamatukogud kõige ehedamal moel just need asutused, mis loovad suuremat sidusust oma kogukondade seas,” märkis Talihärm. Ta lisas, et esmalt vajaksid noored mõistagi raamatukogutöötajate või vastavate spetsialistide koolitust, kuidas täiskasvanuid õpetada.

Raamatukogude rolli muutumine tähendab ka vajadust pöörata järjest rohkem tähelepanu kasutusmugavusele. Üks olulisi suundi rahvusvahelisel tasandil on iseteenindusvõimaluste avardamine, lugejale suurema vabaduse andmine. „Samuti tuleks vaadata oma ruumides ringi selle pilguga, et milleks neid veel kasutada annab. Ruumikasutuse paindlikkus on märksõna, mis toob raamatukogudesse uusi tegevusi, loob suuremaid koostöövõimalusi teiste haridus- või kultuuriasutustega ja seeläbi kutsub raamatukokku uusi huvilisi,” julgustas Talihärm oma ettekandes rahvaraamatukogusid märkama oma kogukonna muutuvaid vajadusi.

Katrin Arvisto

Jõgeval musitseerib Baltimaade akordionistide ühendorkester

Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust. Foto: Johannes Haav — Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.
Foto: Johannes Haav

Esmaspäeval, 21. juulil toimub Jõgeva kultuurikeskuses Eesti, Läti ja Leedu akordionistidest koosneva orkestri Baltic Tremolo kontsert.

Akordionistide orkester Baltic Tremolo mängib 50minutilisel kontserdil ligi 15 pala.

“Mõnedki palad on sellised, mida suvisel kontserttuuril mängime esmakordselt. Jõgevale saabumegi esinema Saaremaalt,” ütles orkestri üks dirigente Valdo Värk, kes on sündinud Jõgeval ja lõpetanud Jõgeva muusikakooli akordioni eriala. Tema õpetajateks olid Taimi Jõela (praegu Vasser) ja Kaupo Kase. Samuti on Jõgeval dirigeerimas Baltic Tremolo dirigent Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.

Baltic Tremolo kasvas välja Pärnus loodud kollektiivist Noored Akordionistid, mida juhatas Eesti tuntuim akordionist Venda Tammann.

Jaan Lukas

Homme loetakse Piibe maantee ääres ette Kalevala

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.

II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.

Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.

Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.

Jõgeva “lõvid” hakkavad heategevuslikul eesmärgil pannkooke küpsetama

Jõgeva Lionsklububi president Jaan-Ivo Lukas Jõgeva Ärikeskuses asuvas kohvikus Panther pannkoogieinet võtmas. Foto: erakogu

31. mail Jõgeva linna päevade raames ja MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedamisel avatavas lastelinnakus hakkavad pannkooke küpsetama Jõgeva Lionsklubi liikmed.

LC Jõgeva sekretäri Vahur Kuke sõnul võttis Jõgeva Lionsklubi vastu MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedaja Liina Stammi ettepaneku tulla Jõgeva kesklinnas avatavasse lastelinnakusse pannkooke küpsetama ning müüma.

“Ettevõtmisega aitame kaasa meie pikaajalise koostööparneri Jõgeva perekeskuse tegevusele,” lausus Kukk.

“Püüame teha pannkooke, mis oleksid maitsvad, kuid ühtlasi võimalikult tervislikud ja valmistatud ökoloogilistest toorainetest,” ütles Jõgeva Lionsklubisse kuuluv arst Kalle Piiskoppel. “Lisandina kasutame vaid eestimaistest toorainetest keedetud moosi.”

Vahur Kukk lisas, et pannkoogiküpsetamises osalemise vastu tunnevad huvi ka Jõgeva linna päevadele saabuvad külalised Soome sõpruslinnast Keuruust. Nii tõotab küpsetajate seltskond kujuneda rahvusvaheliseks.

“Lastelinnakus seatakse üles batuudid ja meisterdamisetoad, tegutseda saab seiklusrajal,” ütles MTÜ Jõgeva Perekeskus juhatuse liige Liina Stamm. “Artaktiivseid ja õpetlikke tegevusi juhendavad politseinikud ja päästeteenistujad. Showd teeb mullimeister.”

Jaan Lukas

Neljandal advendil saab Jõgeval sõita hobuvankriga

Meeleolu Jõgeva kesklinnas kolmanda advendiküünla süütamise ajal 15. detsembril. Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, mil Jõgeva kultuurikeskuse ees süütavad maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask neljanda advendiküünla ning lastel on võimalik nautida sõitu hobuvankriga, mida veab hobune Tabivere vallas asuvast Tamme talust.

Tabivere vallas Uhmardu külas asuva Tamme talu perenaine Elvi ütles, et tuleb Jõgevale vankrisõitu tegema Eesti raskeveo tõugu hobuse Vesperiga. “Pühade meeleolus kaunistaud vankrisse, milles sõidab kaasa Jõuluvana, mahub neli või viis inimest. Oodatud on nii lapsed kui ka täiskasvanud. Ruun Vesper on selliste seltskondadega hästi harjunud, sest teenindab turiste ka Vudila mängumaal,” ütles ta. “Hobuvankril saab Jõgeval sõita kella 15-16 ja hingekosutavat ja nostalgilist elamust pakutakse tasuta,” lausus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Sõit hobusega viib usutavasti mõtted ka järgmisesse aastasse, mis Hiina horoskoobi järgi on hobuse aasta, ” lisas ta.

Viktor Svjatõšev ja Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask süütavad neljanda advendiküünla ning maavanem jagab jõulurahutuld. Pärast pidulikku tseremooniat kostitakse rosinasupiga ning laulab Maarja-Magdaleena segakoor Liia Koortsi dirigeerimisel.

Jaan Lukas

Üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamisel toonitati heategevuse vajalikkust ühiskonnas

Laulab Hele Kõrve. Tagaplaanil Jõgeva linnapea Aare Olgo, linnavolikogu esimees Kalmer Lain, peapiiskop Andres Põder ja Riigikogu esimees Ene Ergma. Foto: Johannes Haav

Pühapäeval Jõgeva kesklinnas toimunud üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamisel toonitati ühe olulisema märgusõnana heategevust. Jõgeva linnapea Aare Olgo rääkis südamliku loo koera ja omaniku taaskohtumisest.

Jõulurahu välja kuulutanud EELK peapiiskop Andres Põder lausus oma kõnes, et seni kuni ühiskonnas leidub ebaõigluse ohvreid, nälgivaid ja hüljatud lapsi, unustatud eakaid ja teisi abivajajaid, ei saa päriselt rahul olla ükski inimene ega institutsioon.

“Jõulud kutsuvad heategevusele ja leppimisele, turvalise perekonna ja kogukonna loomisele,” lausus Põder.

Jõgeva linnapea Aare Olgo põimis oma sõnavõttu äsjase juhtumi, kus abi otsis vigastatud koera leidnud naine.

“Jõgevamaa juhtiv veterinaartöötaja Harles Kaup andis oma kodus koerakesele ajutist öömaja,” jutustas Olgo. “Abilinnapea Ants Prii levitas teadet koos koera pildiga Facebookis. Et omanikud endast märku ei andnud, tellisime Rakvere loomade varjupaigast koerale auto järele. Õnneks märkasid omanikud õigel ajal teadet ja tulid oma lemmiklooma otsima. Rakverest välja sõitnud auto pöördus poole tee pealt tagasi. Mul polnud kaua aega nii hea meel olnud. Mõistsin, et muidugi oli selle loo õnnelik lõpp eelkõige vajalik sellele koerakesele ja tema omanikele, aga mitte vähem ka mulle ja kõigile meile, kes me tol õhtul temaga juhuslikult kokku puutusime. Rahulikku ja hoolivat jõuluaega teile kõigile, teie lähedastele ja samuti sellele väikesele koerakesele, kes oma kodu taas leidis, ja sellele noorele naisterahvale, kes ta leidis ja loomakesest hoolis.”

Jõgeva linnapea, linnavolikogu esimees Kalmer Lain ja Riigikogu esimees Ene Ergma süütasid pidulikul ja pühalikul sündmusel ka kolmanda advendiküünla.

Koosolijate poole pöördunud Jõgevamaalt ja Tartumaalt Riigikogusse valitud Marika Tuus-Laul soovis rahu südamesse ja hinge, tasakaalu mõtetesse ja tegudesse, tervist, valgust ja armastust.

“Süüdake küünal teise inimese südames,” lausus ta.

Tuus-Laul tuletas oma esinemises meelde ka jõuludega hästi kokku sobivat rahvatarkust: “Pärast talvist pööripäeva jääb päike veel kolmeks päevaks oma pessa, aga siis ärkab päike üles!”

Üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamise päeva olid sisustamas Jõgevalt võrsunud tuntud loomeinimesed. Küünlavalguse säras Jõgeva kultuurikeskuse ees laulis näitlejanna, Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdjad vilistalane Hele Kõrve. Mõttevahetust, milles räägiti erinevatest üldinimlikest väärtustest, juhtis aga telesaatejuht ja ühiskonnategelane Diana Lorents.

Jaan Lukas

Jõgeval kuulutakse pühapäeval välja jõulurahu kogu Eestile

Peapiiskop Andres Põder Jõgeval jõulurahu välja kuulutamas 2012. aasta detsembris. Foto: Johannes Haav — Peapiiskop Andres Põder Jõgeval jõulurahu välja kuulutamas 2012. aasta detsembris.
Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, 15. detsembril kell 16 kuulutab Jõgeval EELK koguduse peapiiskop Andres Põder välja jõulurahu kogu Eestile.

Peapiiskopi rahusõnumis sisaldub mõte: “Kodurahu eeldab üksteisemõistmist, hoolivust ja õiglust nii perekonnas kui ka ühiskonnas. Seni, kuni ühiskonnas leidub ebaõigluse ohvreid, nälgivaid ja hüljatud lapsi, unustatud eakaid ja teisi abivajajaid, ei saa päriselt õnnelik ja rahul olla ükski inimene ega institutsioon. Jõulud kutsuvad heategudele ja leppimisele, turvalise perekonna ja kogukonna loomisele. Jõulurahu on kingitus, mis tuleb väljastpoolt, ja sisemine rikkus, mida jagada väljapoole. See paneb kiitma Jumalat ja tundma heameelt inimestest enda kõrval.“

Tseremoonial Jõgeva kultuurikeskuse ees süütavad Jõgeva jõulukuusel kolmanda advendiküünla Jõgeva linnavolikogu esimees Kalmer Lain ja Jõgeva linnapea Aare Olgo. Riigikogu-poolse tervituse edastab Riigikogu esimees Ene Ergma. Üheskoos süüdatakse jõulurahutuli, mis jääb rahusõnumit kandma 2014. aasta kolmekuningapäevani. Jõulumeeleolu aitavad luua Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve ja harrastusetleja Jaana Koppel. Jõulurahu väljakuulutamisele eelneb kõigile linlastele ja sõpradele avatud Maria Listra ja Piia Paemurru jõulukontsert Jõgeva kultuurikeskuses.

Jaan Lukas

Üle-eestiline naiste tantsupidu peetakse taas Jõgeval

Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav

Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Eesti naisrühmade esindajate ümarlauas pälvis üksmeelse heakskiidu folklooriselts Jõgevahe pere sõnum valmisolekust korraldada Jõgeval 2016. aasta 12. juunil II Eesti Naiste Tantsupidu.

Jõgeval otsustati moodustada ka rahvatantsuga tegelevate Eesti naisrühmade alaliit. Oluliseks sündmuseks suurpeo ettevalmistamisel on 2014. aasta mais toimuv naisrühmade võistutantsimine. Sama aasta novembriks selguvad ka naistetantsude konkursil paremaks valitud tantsud. See on võimalus naiste tantupeo repertaari rikastamisel.

2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupidu kandis pealkirja NaiseLugu. Vahetekste luges Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve. Peo pealavastaja ja kunstiline juht Ülo Luht avaldas arvamust, et järgmise tantsunaiste suurkogunemise läbiv teema võiks olla ”Mehe lugu”, läbi tantsu tutvustakse naisi meeste vaatevinklist ja vahetekstide lugejaks võiks olla mees.

Arutelul jäi kõlama mõte, et naiste ja meeste tantsupidu peavad toimuma erinevatel aastatel. Nii ongi välja kujunenud, et mehed peavad oma peo Rakveres 2015. aastal ning naised 2016. aastal Jõgeval.

Jõgeval toimunud naisrühmade esindajate mõttevahetusele järgnes ka parimate naisrühmade galakontsert ”Siit nurgast ja sealt nurgast Kesk-Eestisse kokku”.

Jaan Lukas

Täna pannakse Jõgeval lasteaiale uue hoone nurgakivi

Täna kell 12 toimub Jõgeval Pae tn 2 lasteaia Karikakar uue hoone nurgakivi asetamine. Lasteaia uue hoone ehitustöid teostab AS YIT Ehitus, kellega Jõgeva Linnavalitsus sõlmis lepingu käiesoleva aasta septembri lõpus. Toona lubati mõlemapoolselt, et ehitustähtaegadest peetakse kinni ning et praegu juba teist õppeaastat asenduspinnal viibivad Karikakra lapsed saavad alustada järgmist õppeaastat uues hoones. Seega on Jõgeval tuleva aasta septembrist oodata positiivset olukorda, kus kõik soovijad saavad lasteaiakohad.

”See on kindlasti iga omavalitsuse soov, et kõikidel noortel peredel oleks võimalik oma lapsed kodukohas lasteaeda viia. Selle nimel oleme pingutanud, et Jõgeva linnas oleksid kaasaegsed kasvu-ja mängutingimused. Rõõm on suur, et oleme lõpuks jõudnud lasteaia nurgakivi asetamiseni ja selle üle, et ehitajaga on koostöö sujunud hästi,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.

Jõgeva kontekstis on ajalooline ka see, et uus hoone valmib arhitektuurikonkursi võitnud töö alusel ja seda vana hoone asemele.

Jõgeva lasteaia Karikakar uus hoone peab valmima 31. juuliks 2013 ning selle ehitus läheb maksma 2, 325 mln eurot Ehitust toetavad Euroopa Liit struktuurfondide vahenditest, Keskkonna Investeeringute Keskus ja Jõgeva linn.

Jõgeva Maavalitsus kutsub maakonna lapsi koos vanematega laste ohutus- ja turvalisuspäevale

Jõgeva Maavalitsus korraldab maakonna lastele ohutus- ja turvalisusepäeva „Oska ohutult!“. Ohutuspäev toimub 14. oktoobril algusega kell 11 Jõgeva Kultuurikeskuses.

Lapsi õpetab tulega ohutult ümber käima Nublu Päästeametist, esmaabist räägib ja näitab kasulikke näpunäiteid Pipi Punasest Ristist, Lõvi Leo juhendamisel aga saavad lapsed teada saabuva pimeda aja eel liiklusohutuse teadmisi ja helkuri kandmise vajalikkusest. Kraaksupesa mängutoa juhendajad õpetavad ja tutvustavad lastele liiklusmärke, mida saab lasta ka näole maalida. Päeva viivad läbi Jõgevamaa uued kangelased maakonna lasteraamatust Jõks sõpradega.

Kell 12 saavad kõik lapsed ja vanemad näha Jõgeva Linnateatri õpetlikku lavastust tuleohutusest. „Vahva pritsimees Kristjan Lible“, etenduses astuvad üles Eve Somelar ja Janek Varblas.

Üritus toimub Eesti Haigekassa projekti „Kodu- Ja vabaaja vigastuste vältimine Jõgevamaal“ vahenditest ja on osalejatele tasuta.