Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Lõuna Ringkonnaprokuratuur manitseb sularahaga arveldamisel olema ettevaatlik.
27. augustil toimub Jõgeva kesklinnas IV Küüslaugu Festival, kus külastajatele pakutakse kodumaist kaupa. Maksmine toimub peamiselt sularahas. Kuna kaks nädalat tagasi Võrumaal toimunud laadal avastati viis võltsimistunnustega rahatähte, palutakse müügimehi ja ostjaid sularahas arveldamisel ettevaatlik olla.
15. augustil pöördus Lõuna Prefektuuri kaks laadal kaubelnud meest, kes avaldasid, et kauba müügist saadud raha hulgas leiti viis võltsimistunnustega 50-eurost rahatähte. „Rahatähtedel oli ühine seerianumber X46522223219 ja puudusid turvaelemendid,“ kommenteeris Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg ning lisas, et asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Kuigi laadal on reeglina palju külastajaid, tuleks müüjal leida aeg, et vastuvõtmisel kupüürid üle vaadata ja veenduda, et tegemist pole võltsinguga. Ning eriti sellistel juhtudel, kus suurema nimiväärtusega kupüüri eest tehakse väga väikene ost.
Prokurör soovitab ka euromündid üle kontrollida. Viimase nädala jooksul avastati Tartumaal võltsimistunnustega kaks 1-eurost ning üks 2-eurone münt. Igale müüjale on abiks euro pangatähtede ja -müntide turvaelemente tutvustav materjal, millega saab tutvuda SIIN. Samal lehel on materjali, kus saab ka tutvuda Eestis levitatud eurovõltsingutega.
Kui avastate võltsimistunnustega kupüüri, helistage koheselt politseisse tasuta lühinumbril 110 ning edastage valeraha andnud inimese välimuse detailne kirjeldus.
 27. augustil läheb Jõgeval kultuurikeskuse pargis taas lahti küüslaugulaat.
Laadale tulevad talvevarusid pakkuma paljud Eesti kaupmehed. Kultuurikeskuses saab kuulata Priit Põldma loengut ja vaadata näitust Eestis kasvatatavatest küüslaugusortidest. Ingrid Bender räägib sibulakasvatusest.
Valitakse Eesti suurim küüslauk 2011 ja antakse välja tiitel „Kauneim küüslaugukübar 2011”.
Pakutakse Eesti oma küüslauguvanikuid, sibulapatse, ravimtaimi, mett, seeni, metsamarju, puuvilju, juurvilju, suitsutatud ja kuivatatud kala, astelpajutooteid, linaseid riideid, puukujusid ja palju muud ehedat laadakaupa.
Meelelahutus: batuudid, karussell, rodeohärg, näomaalingud, päevapiltnikud, õhupallid, jääpurika sulatamise võistlus.
Jalavaeva vähendamiseks sõidab Tähe tänava autoparklast festivalile ratastel meelelahutusrong.
Kokad soovitavad: emale kuum küüslaugukohv koos küüslaugusaiaga, kuhu on lisatud törts selle aasta värsket küüslaugumoosi; lastele pannkook küüslaugujäätisega, kuhu peale on riivitud magusat käsitsi valmistatud küüslaugufestivali küüslaugušokolaadi; issile tervituseks küüslauguleivad koos küüslauguõllega ning seejärel kehakinnituseks küüslauguga maitsestatud õrnsuitsu searibi; vanaemale hõrk küüslaugukana, millele on lisatud hapendatud küüslaugupealseid ning mis on serveeritud koos Paunvere põldudelt korjatud õiemees röstitud küüslaugumugulatega; vanaisale vanade aegade meenutuseks pits jääkülma toniseerivat küüslauguviina ning siis juba üks tummine „Külmalinna küüslaugusupp”!
Vii kindlasti omakasvatatud suurim küüslauk võistlema Eesti suurima küüslaugu tiitlile ja tee kauneim küüslaugukübar varakult valmis!
 Selle nädala lõpus peetakse Jõgevamaal järjekorras juba kahekümnes mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff. Laager asub Kuremaa mõisapargis, kuid mootorratturitele kohaselt sõidetakse palju ringi.
Neljapäeval ja reedel toimuvad ekskursioonid Põltsamaale, kus külastatakse sealset muuseumi ja kardirada ning Varbusesse, kus uudistatakse maanteemuuseumi. Loomulikult on mootorratturitel lubatud ka ise huvitavaid kohti avastada.
Reedel peetakse Kuremaa rannas Kuremaa järve Viikingite päeva. Huvilised saavad sõita viikingilaevaga, vaadata viikingiaegseid sõjamänge ja osaleda erinevates töötubades. On võimalik õppida puukaigaste ja pehmikmõõkadega võitlema, saab valmistada muistseid toite ning laulda regilaule. Toimuvad lahingmängud ning kui viikingid on randa jõudnud, algab rannas lõkke ümber korralik pidu muistsel moel, kus saab kuulda torupillijõrinat ja regilaulu, saab näha kõhutantsimist ja tuleloopimist ja saab ka ise muistsel moel südaööni tantsu lüüa. Lisaks Viikingite päevale võib reedel osaleda ka moto-orienteerumisel.
Laupäeval võib näha mootorratturite paraadi Kuremaalt Jõgevale, kus toimub võrride võistlussõit.
Muusika eest hoolitsevad kolmel päeval ansamblid The Cry Baby, Metsatöll ja Compromise Blue
Täpsema info Jõgevatreffi kohta leiab siit.
 Jõgeva Gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Kethlin Koppel vastu võtmas Jõgeva linnapea Kalmer Laini õnnitlusi. Foto: Johannes Haav Linnavalitsus premeeris Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanuid 320 ja hõbemedali vääriliselt õppinuid 160 euroga. Rahalise preemiaga tunnustati ka põhikooli kiitusega lõpetanuid. “Kõigile parimatele kingiti Jõgevamaa teemaline mälumäng, mis loodetavasti pakub meeldivat ajaviidet ja aitab tulevikuski hoida värsketena teadmisi kodumaakonnast. Alo klaveriklassis korraldasime vastuvõtu selle presenteerimiseks edukaimatele koolilõpetajatele ja ka lapsevanematele,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.
Laini sõnul tehti seda ka põhjusel, et Jõgevalt tuule tiibadesse saanud noored tunneksid uhkust siit võrsunud Eesti taasiseseisvumisaja suurkuju ning isamaalauliku Alo Mattiiseni üle ja kannaksid seda edasi ka teistesse paikadesse, kuhu kunagi ehk edasi õppimise või töötamise tõttu kolitakse. “Mõistagi loodan, et mõnigi medalist leiab endale tulevikus huvitava ja tasuva rakenduse ka tänases kodulinnas,” lisas ta. Jätka lugemist »
 Täna toimub Jõgeval I Eesti naiste tantsupidu, kus oma lugu jutustavad 3500 tantsijat, kes annavad Jõgeva linna staadionil kaks etendust: kell 15 algab I etendus ja kell
19 algab II etendus.
Naisrühmi on Eestis üle 200 , suurtele tantsupidudele pole kõik mahtunud. Jõgeval on
enamus naisrühmadest koos ja nii mõnigi saab esmakordselt kogeda suurel
tantsumurul tantsimise erilist tunnet.
Tantsupeo stsenaariumi läbivaks teemaks on mõtisklus eesti naisest ja tema saatusest siin tuulepealsel maal nähtuna läbi naise silmade ja südame. Tantsides otsitakse vastust küsimusele, kui palju on tänapäevases ärinaises alles veel seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis.
Pealavastaja Ülo Luht usub, et naised suudavad mehed oma südamest tantsitud tantsudega vaimustusest aplodeerima panna.
Aga tantsumurul ei olegi ainult naised, vaid ka neiud,väiksed nukuemad ja vahepeal ka mehed. Ütleb ju eesti vanasõna, et naine ilma meheta on kui lill ilma leheta. NaiseLoo kirjutas kokku Leelo Tungal.
Jõgeval viieteistkümnendate Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade raames peetud üleriigilise vokaalansamblite konkursi grand prix sai Viljandi muusikakooli neidudeansambel Vocamble.
Konkursil osales tänavu üle 50 ansambli umbes neljasaja lauljaga. Ansambleid hindas žürii ehk Suur Kõrv, kuhu kuulusid tuntud Alo ja muusika sõbrad.
Rohkem infot: www.joggym.edu.ee
Täna kell 12.00 avatakse Jõgeval Alo Mattiisenile pühendatud 15. muusikapäevade üleriigiline ansamblite konkurss. Kell 14.00 on I kontsert (4.-5. kl), 16.00 II kontsert (6.-7. kl), 19.00 esinevad Rebecca Kontus ja TOM-TOMM KVINTETT. Homme kell 10.00 toimub III kontsert (8.-9. kl), 12.00 IV kontsert (10.-12.kl), 15.00 V kontsert (10.-12.kl), 18.00 esineb a cappella grupp GREIP, 20.00 on üleriigilise ansamblite konkursi lõpetamine ja kell 22.00 Öölaulupidu
 Evelin Ilves koos naiste tantsupeo korraldustoimkonna liikmetega. Fotod: Klaire Ründva Eile, kolmapäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses 12. juunil Jõgeval toimuva I Eesti naiste tantsupeo “NaiseLugu” presentatsioon, kus osales ka kultuurisündmuse patroon Evelin Ilves.
Evelin Ilvese sõnul on naiste tantsupeo pealkiri ja läbiv teema “NaiseLugu” väga õnnestunud valik.
„Lugude jutustamine on enda eest seismisel üks vanimaid ja praeguses maailmas ka kõige moodsamaid mooduseid. Väga meeldiv, et Jõgeval teevad seda naised tantsu kaudu. Ma arvan, et tants on universaalseim vahend väljendamaks oma rõõmu, kodumaa-armastust, hoolimist üksteisest, aga samuti head meelt tervisest ja liikumisest,” lausus peo patroon.
Jõgeva maavanem Vikto Svjatõšev kinkis Evelin Ilvesele tantsijat sümboliseeriva rahvarõivas nuku. „Olen veendunud, et korraldajad, tantsijad ja nende juhendajad annavad endast kõik selleks, et pidu edukalt teoks ja “NaiseLugu” jutustatud saaks,”lausus ta.
 Maavanem Viktor Svjatõšev I Eesti naiste tantsupeo üldjuhti Airi Rütterit eduka korraldustöö eest tunnustamas. Peo saamislugu tutvustasid üldjuht ja pealavastaja assistent Airi Rütter ja korraldustoimkonna liige Valdi Reinas. „Mõnes mõttes algas selle peo ettevalmistamine juba sajandeid tagasi, sest Eesti naine on alati armastanud tantsida ja olude su
nnil teinud seda ka ilma meesteta. Eesti naiste tantsupeo korraldamise idee käidi esmakordselt ametlikult välja 1988. aastal. Siis polnud aga selle teostajat. 2009. aasta augustis otsustasid esimest Eesti naiste tantsupidu hakata korraldama folklooriselts Jõgevahe Pere, Laiuse rahvatantsuselts Meie Mari, Põltsamaa kultuurikeskuse naisrühm Uhka ja Jõg
eva linna segarühm Kaaratsim ning sama aasta novembris sõlmiti koostööleping nr „1“ ja moodustati korraldustoimkond,” rääkisid nad.
12. juunil Jõgeva linna staadionil toimuvale peole on tulemas 250 tantsurühma 3200 tantsijaga.
Jaan Lukas
 Miks naised käivad tantsimas? Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu? Aga muidu vist sellepärast, et … noh, et on naised, et edevad, et tahavad …
Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. … aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta …, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada, rääkis pealavastaja Ülo Luht.
Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad,soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on I Eesti Naiste Tantsupeole registreerinud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 tantsurühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.
Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu, ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.
Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Pääsme peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000 piletit etenduse kohta.
Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee
5. veebruaril toimub Eesti külmapealinnas Jõgeval jääpurikafestival.
Päev algab omavalmistatud kelkude näituse ja võidusõiduga. Pärastlõunal läheb lahti jääpurikavõistlus.
Päeva lõpetab pidu kampsunis ja karupükstes. Avatud Jääbaar.
Jõgeva väärib külmapealinna nime, sest siin on mõõdetud Eesti ametlik külmarekord (-43,5 kraadi 17. jaanuaril 1940) ja mitme kuu kõige madalamad õhutemperatuurid (jaanuar, juuni, juuli, september, oktoober, november).
Rohkem infot: www.kylmalinn.ee
|
Uudiseid igalt uulitsalt
|
