Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.

Hele Kõrve. Foto Marge Tasur

Hele Kõrve. Foto: Marge Tasur

Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.

Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.

Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.

Omavalituse ja kogukonna panus

Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.

Jätka lugemist »

Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.

Jõgeva uus koolihoone. Foto Marge Tasur

Jõgeva uus koolihoone. Foto: Marge Tasur

Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.

Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.

Jätka lugemist »

Legendaarne kartulisort sai Jõgeval ausamba

Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.

Mälestumärk kartulisordile Jõgeva kollane. Foto Sirje Kalev

Mälestumärk kartulisordile “Jõgeva kollane”. Foto: Sirje Kalev

Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.

Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”

2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

 

 

 

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto: Marge Tasur

Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.

Jätka lugemist »

Rumeenia suursaadik esmaesitles Jõgeval oma maad tutvustavat turismivideot

2. aprillil külastasid Jõgeva valda Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan ja tema abikaasa, ühtlasi saatkonna nõunik Emil Camil Cămărăşan. Visiidi ajal esitleti esmakordselt Rumeeniat tutvustavat videoklippi.

Suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan. Foto Jõgeva vallavalitsus

Suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan. Foto: Jõgeva vallavalitsus

Vastastikuse koostöö jätkuks oli Eestis resideeruva Rumeenia suursaadiku Cămărăşani ja tema abikaasa visiit Jõgeva valda

Jõgeva valla koostöösuhted Rumeeniaga hakkasid arenema möödunud suvel toimunud 16 Rumeenia linnapea ja aselinnapea külaskäigul Tallinna. Kutse kohtumisele tuli ka Jõgeva valda. Jõgeva vallavanem Aare Olgo volitusel läks omavalitsust esindama abivallavanem Viktor Svjatõšev, kelle pädevuses on ka välissuhete korraldamine.

„Kohtumise vaheajal tulid minuga vestlema kaks Rumeenia omavalitsusjuhti. Mõne aja pärast sain ühelt külastamise kutse. Lisaks oli kutse meie noortele kunstikoolist osaleda rahvusvahelises lastelaagris, mille eesmärgiks oli läbi loomingulise tegevuse omandada uusi sõpru ning arendada inglise keele oskust. Möödunud aastal osales laagris kaks kunstiõpetajat ja viis last. Käesoleval aastal osaleb 10 last ja kolm pedagoogi. Projekt kestab veel kaks aastat,” rääkis Svjatõšev.

Jätka lugemist »

Jõgeval algavad täna Alo Mattiiseni muusikapäevad

Jõgeva võõrustab selle nädala lõpus taas noori muusikahuvilisi: 8. ja 9. märtsil saab Alo Mattiiseni muusikapäevade raames teoks XXIII üleriigiline noorte vokaalansamblite konkurss, millel osaleb 40 ansamblit 275 lauljaga.

Märt Avandi. Foto Urmas Saard

Žüriisse kuulub ka Märt Avandi, kes on samuti mitmete teiste hulgas Jõgevalt pärit Mattiisenile pühendatud muusikapäevade “loomingulisest laborist” aastate jooksul läbi käinud ning tänast eesti muusika ja teatri nägu kujundamas. Foto: Urmas Saard

Üleriigilise noorte vokaalansamblite konkursi kontserdid on vaba sissepääsuga ja neid on oodatud kuulama kõik muusikahuvilised

Jõgeva valla kodulehe teatel on võrreldes mullusega ansambleid tosina võrra vähem. Muusikapäevade peakorraldaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja arvas, et sellel võib olla mitu põhjust. Laulupeoaastal ei pruugi muusikaõpetajatel ansamblite konkursiks valmistumiseks aega jääda. Juhendajatel võib teatud hetkel ka motivatsioon otsa saada, sest ansamblitega tegeldakse enamasti entusiasmist, st ilma tasu saamata. Oma jälje on jätnud ka koolivõrgu uuendused: gümnaasiumide arv on vähenenud ja seetõttu on vähemaks jäänud ka gümnaasiumiastme ansambleid.

Muusikapäevad avatakse pidulikult reedel kell 13 Jõgeva kultuurikeskuses. Sealsamas toimuvad ka konkursikontserdid. Reedel kell 14 ja 17 algavatel kontsertidel saab kuulata vastavalt neljanda-viienda ja kuuenda-seitsmenda klassi ansambleid. Reede õhtul kell 20 annab muusikapäevalistele kontserdi kolmest Rapla noormehest koosnev ansambel, konkursi Noortebänd 2016 võitja The Notes.

Jätka lugemist »

Külmalinnas Jõgeval avati jääsea skulptuur

5. veebruari õhtul Jõgeva kesklinna pargis toimunud kollase maasea aasta alguse pidustustel avati jääst seaskulptuur.

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto Marge TasurJõgeva kesklinna ilmekust ja atraktiivust toova jääsea valmistas skulptor Mari Hiiemäe. Jõgeva valla talvekeskusesse paigutatud seakuju kaalub terve tonni ja selle valmistamine läks maksma 1500 eurot. „Siga“ jääb parki seniks kuni ilmad lubavad.

Hiina horoskoobi järgset kollase maasea aastat tervitasid JJ-Street tantsijad, tuletantsija Krista Palm ning Jõgeva kultuurikeskuse kolm põrsakest, kes pakkusid rahvale õnneküpsiseid, sooja teed ning ingverijooki. Sündmuse korraldas Jõgeva vallavalitsus koostöös kultuuritegijatega.

Jaan Lukas

 

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto: Marge Tasur →

Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud

18 jaanuaril Põltsamaa Kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri-ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul kuulutati möödunud aasta taliolümpial neljanda koha saavutanud kiiruisutaja Saskia Alusalu Jõgevamaa Aasta Naissportlaseks 2018. Ühtlasi pälvis ta aunimetuse Jõgevamaa Kultuuripärl 2018. Usutluses Külauudistele märkis Saskia, et kiiruisutaja sai temast tänu kodupaigale Adaverele, vanematele ja treenerile. Veel vestlesime hetketreeningutest, tulevikuplaanidest, spordist kui ühest kultuuri osast ja sportlase rollist selles.

Saskia Alusalu uiskudel. Foto erakogu

Saskia Alusalu uiskudel. Foto: erakogu

Jätka lugemist »

Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele

Jõgeval tegutsev mittetulundusühing „Piltijad” seab mitmekülgses loomingulises tegevuses oma eesmärgiks ka ajaloo tutvustamise läbi kaamerasilma. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste teise aasta algul avasid ühenduse asutajaliikmed Johannes Haav ja Raivo Tasso Jõgeva kultuurikeskuses fotonäituse „Jõgeva vald. 100. aasta pildid”.

Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto Raivo Tasso

Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto: Raivo Tasso

Näitusel näeb üle paarikümne pildi- või fototöötluse ja tänapäevaseid vaateid nüüdses Jõgeva vallas paiknenud ja paiknevatest mõisahoonetest, häärberitest, tõllakuuridest, aitadest, tallidest. Fotomontaažidel on laialdaselt tuntud Luua ja Kuremaa mõis, Jõgeva mõis tänases Jõgeva alevikus, selle kõrval Pakaste, Kärde, Tarakvere, Saduküla ja Kurista mõis jne. Raivo Tasso fotol on ettevõtja ja esimese Jõgeva linnapea (valiti 1938) Johannes Võsu esinduslik elumaja, mis põles tulekahjus vahetult enne Eesti taasiseseisvumist ja kahjuks lammutati. Veel on Tasso pildistanud koolimaja, milles kunagi asus Jõgeva keskkool, seejärel vene õppekeelega kool. Praegu paikneb seal Jõgevamaa gümnaasium.

Jõgevat lähiminevikku tutvustab Johannes Haava aerofoto aastast 2011. Arhitektuuriloolistes piltides kajastuvad möödaniku keerdkäigud, ühiskondlike formatsioonide vahetumine ja Eesti rahva töö ning võitlus kogu selles protsessis, mille tulemuseks on saja-aastane iseseisev Eesti riik emakeelse hariduse ja kultuuriga.

Jätka lugemist »

Soomusauto, tants ja saluut Jõgeva aastavahetuspeol

31. detsembriga lõppes Eesti jaoks oluline aasta – meie riigi sajanda sünnipäeva aasta. Sel puhul toimusid maakonnakeskustes juubeliaasta lõpupeod. Jõgeval kandis pidu pealkirja „Sajaga edasi, Jõgeva!”.

Soomusauto koopia. Foto Jõgeva kultuurikeskuse FB lehelt

Soomusauto koopia. Foto: Jõgeva kultuurikeskuse FB lehelt

Hümni laulmiseks olid ergutajateks eeslauljad Jõgeva kammerkoorist

„Eesti tantsib” viimase ühistantsimise õpetamiseks koostati neljast erinevas žanris lühikesest tantsust koosnev popurrii. Tantsude selgeks õppimine folklooriseltsi tantsupedagoogi ja Jõgeva kultuurikeskuse kunstilise juhi Marika Järveti eestvedamisel algas aasta viimasel päeval kell 14. Sündmused jätkusid tund aega hiljem ühistantsimisega. „Elamused olid ilusad ja vahvad. Mitmed, kes algul pealt vaatasid, tulid ka ise kaasa tantsima. „Tantsimas olid inimesed erinevatest põlvkondadest,” ütles Folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühma tantsija Katrin Mikk.

Jõgeva muuseum tõi kultuurikeskuse ette vaatamiseks Teise Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis kasutusel olnud soomusauto koopia.

Jätka lugemist »

Jõgevalt läkitati jõulurahusõnum tervele Eestimaale

Kolmandal advendil kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval Kultuurikeskuse ees välja jõulurahu kogu Eestile.

Meeleolukas vaade jõulurahu väljakuulutamisel. Foto erakogu

Meeleolukas vaade jõulurahu väljakuulutamisel. Foto: erakogu

Jätka lugemist »

Külmalinnas Jõgeval kuulutatakse välja üleriigiline jõulurahu

Kolmandal advendil, 16. detsembril kell 16 kuulutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile.

Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus, piiskopp Joel Luhamets ja vallavanem Aare Olgo Jõulurahu välja kuulutamisel 2017. aastal

Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus, piiskopp Joel Luhamets ja vallavanem Aare Olgo Jõulurahu välja kuulutamisel 2017. aastal

Jõuluootuse tervitused annavad edasi Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus.

Kolmanda advendiküünla Jõgeva linna jõulukuusel süütavad Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja vallavanem Aare Olgo. Jõulurahu tule süütavad piiskop Joel Luhamets ja Riigikogu esimees Eiki Nestor. Kõigil soovijail on võimalik oma laternaga jõulurahutuld ka kodudesse viia.

„Jõulurahu kuulutamisega juhime tähelepanu rahu tähtsusele elus. Praeguses rahutus maailmas on oluline hoida ja säilitada traditsioone, mis lubavad aja maha võtta, enda sisse vaadata, olla koos oma lähedastega ning mõista, mis on tõeliselt oluline,“ sõnas Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Jõulurahu väljakuulutamisele järgneb Sissi ja Dave Bentoni advendikontsert Jõgeva kultuurikeskuses. Sissepääs on kõigile külastajatele tasuta.

Külmalinnas Jõgeval kuulutatakse jõulurahu välja 13. korda.

Jõgeva vallavalitsus kingib poolesajale lastega perele vingugaasiandurid

Jälgides olukorda riigis ning kuuldes uudistest vingugaasi õnnetustest, tuli Jõgeva vallavalitsusel mõte kinkida abivajavatele peredele vingugaasiandurid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Päästeosakonna juhataja Jüri Alandi on vinguandurite kasutamist sageli koos arutanud. Foto: Vahur Kukk

„Saame olla majakas teistele omavalitsustele ja näidata, kuidas saab vallavalitsus panustada oma inimeste turvalisusesse,“ sõnas abivallavanem ja Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu esimees Viktor Svjatõšev.

”Jõgeva vallas saavad eelisjärjekorras vingugaasiandurid lastega pered, kes vajavad toimetulekus toetust. Hulgi tellides maksab vinguandur ligi 40 eurot, üksikult ostes on aga hind veelgi kõrgem. Kõik pered seda endale lubada ei saa. Tegutseme inimeste heaks ja kaitseks ning teeme omaltpoolt võimaliku, et ohte ennetada,“ lausus vallavanem Aare Olgo.

„Koostöös Päästeametiga on välja valitud sobivad vingugaasiandurid. Lihthankega soetatavad seadmed on kvaliteetsed, töökindlad ning kergesti paigaldatavad. Kingitavate vingugaasiandurite aku eluiga on kümme aastat. Inimestel pole tarvis muretseda, et anduril tuleb patareisid vahetada ning akut laadida. Vingugaasiandurid aitavad kodudesse paigutada Jõgeva päästekomando päästjad ning Palamuse vabatahtlikud pritsimehed.”

Alates 2018. aasta jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Vingugaasiandur on kohustuslik gaasikütte olemasolul, kuigi mõistlik on andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.

Jaan Lukas

Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud meenekonkursil pälvis kõige rohkem tunnustusi Põltsamaal elav käsitöömeister Helvi Nikkel, kes saavutas esikoha Põltsamaa piirkonna meenete arvestuses, esikoha Vooremaa piirkonna meenete arvestuses nii esimese kui teise koha ja valiti Facebook´i hääletusel publiku lemmikuks (173 häälega).

Helvi Nikkel tunnustustega Foto Eveli Jürgenson

Helvi Nikkel tunnustustega. Foto: Eveli Jürgenson

Harjumaalt Padiselt pärit Helvi Nikkel elab Põltsamaal. Käsitööga tegelemine oli talle algul hobiks, kuid nüüd on saanud sellest töö. Nikkel valmistab vastavalt tellimustele nii piltidega kellasid, kui ka külmkapimagneteid, samuti fotoalbumeid, beebiraamatuid, sünnitõenditele ümbriseid jne. Jõgevamaa meenetekonkursil ajendas Nikkelit osaleme soov oma loomingut suuremale avalikkusele tutvustada ja ennast esile tuua. Kokku esitas ta konkursile kümme toodet. „Ma arvan, et meened peavad olema ka praktilised. Nii otsustasingi just nende toodetega osaleda konkursil. Kõigepealt tuli mõelda, kuidas hakkab kell visuaalselt välja nägema. Selleks pidi tegema visandeid ja valima sobivad fotod ning toorikute tootjad,” rääkis Nikkel. Esikoha Põltsamaa piirkonna meenete osas tõi Nikkelile seinakell Põltsamaa lossihoovi pildiga, Vooremaa piirkonna esikoha tõi seinakell Palamuse, Vooremaa teise koha tõi külmkapimagnet Laiuse varemed. Facebook´i korraldatud hääletusel sai publiku lemmikuks seinakell Põltsamaa motiividega.

Jätka lugemist »

Jõgeva muusikaõpetaja juubelid ja tema juhendatav ansambel

Rahvamuusikaõpetaja Eha Niglase õpilased on esinenud paljudes maailma paikades. Täna esinevad Jõgeva muusikakooli rahvamuusika ansambli Tuustar muusikud Kaukaasias – Sotšis ja Punasel Lagedal toimuvatel Eesti kultuuripäevadel, kus avatakse Jaak Soansi loodud bareljeef sealse Anton Hansen Tammsaare muuseumi loojale Ants Pajule.

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega Foto erakogu

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega. Foto: erakogu

 

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle Foto Jaan Lukas

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle. Foto: Jaan Lukas

Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi

Tuustari juhendaja Niglas tähistas aga 25 septembril 60 sünnipäeva ja pälvis loomingulise ning pedagoogilise töö eest väärikaid tunnustusi.

„Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi,” ütles Setomaa juurtega Niglas. Tema enda juhendatavast viieteistkümne liikmelisest ansamblist Tuustar rääkides meenutas ta esmalt möödunud suve. „Esinesime maakonna laulu- ja tantsupeol Kassinurmes ja Memme-taadi peol Kuremaal. Olime kolmel päeval kohal ka Võru pärimustantsu folkloorifestivalil. Iseäranis tormiliseks päevaks kujunes aga 14. juuli. Hommikul astusime publiku ette Mustvees Peipsi Folgil, seejärel Sadala kõlakoja avapidustustel, aga juba õhtul sõitsime koos folklooriselts Jõgevahe Pere naisrühmaga Itaaliasse, Cinzanos toimunud folkloorifestivalile. Esinesime kontsertidega Raekoja platsil, tänavatel ja kultuurihallis. Tegusa sündmusena on meelde jäänud ka Avatud Külavärvad, mil esinesime Sadalas, Kääpal ja Kasepäl.”

Jätka lugemist »

Jõgevat kaunistab Ants Pajule pühendatud skulptuurpink

Tänavu 8 septembri keskpäevatunnil avati Jõgeva kesklinna pargis skulptuurpink karismaatilise ühiskonnategelase Ants Paju mälestuseks, tema vaimsuse ja ideede jäädvustamiseks tänastele ja tulevatele põlvedele.

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat Foto Sirje Kalev

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat. Foto: Sirje Kalev

Pingi avatseremoonial pargis ja sellele Jõgeva kultuurikeskuses järgnenud mõttevahetusel peetud kõnedes rõhutati Ants Paju mitmekülgsust, tema mõttejõudu ja tahet ja suutlikust ideede elluviimisel, saavutusi spordimehena, sügavalt mõtleva ja analüüsiva ajakirjanikuna, poliitikuna.
Jõgeva noorteklubi Hekto ja Jõgeva Lionsklubi asutaja ja president, Jõgeva rajoonilehe asetoimetaja, Eesti Looduse peatoimetaja, Jõgeva linnapea – see on vaid lühike ülevaade väärikatest rollidest Ants Paju (1944-2011) elus.

Ants Paju skulptuurpingi loomiseks algatas idee Jõgeva Lionsklubi. Mõtte elluviimise eestvedaja oli Antsu tütar Angela Rehi, pingi autor on skulptor Tauno Kangro

Jaan Lukas

Samal teemal:

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

 

 

 

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Jõgeva linnaraamatukogus avati vanausulisi tutvustav fotonäitus

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud Jõgeval elava fotograafi ja filmilooja Johannes Haava fotonäitus „Vanausulised ja Peipsiveer”.

Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast Foto Jaan Lukas

Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast. Foto: Jaan Lukas

Näituse avasõnad ütles Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja Ene Sööt. Ta tänas Johannes Haava omalaadse kultuuri ja elulaadiga piirkonda tutvustava näituse ülespanemise eest Jõgeval ning luges katkendeid Peipsimaad ja ja vanausulisi tutvustavast raamatust.

Raamatukogutöötajad kinkisid Johannes Haavale suure sibula, mis on Peipsimaa üks sümboleid. Näitusel on ka mitmeid fotosid Peipsi sibulast (spetsiaalne kaubamärk paikkonnas kasvatatud sibulale) ja sibulakasvatajatest. Samuti on jäädvustatud viie erineva koguduse kirikud Peipsi pealinnas Mustvees; omalaadsed sõidukid Karakatistsad, mida kasutavad Kallaste ja selle ümbruse kalurid; olustikud laatadel ja festivalidel. Silmailu pakuvad loodusfotod. Mõnelgi näitusefotol on Johannes Haav Peipsimaad pildistanud helikopterilt.

Tänasest Mustvee vallast Lohusuu kandist Piilsi külast võrsunud Johannes Haav ütles, et esimesed pildid vanausuliste kombeid ja Peipsiveert tutvustaval näitusel on tehtud ligi paarkümmend aastat tagasi. Haav on ka Jõgeval loodud fotokunsti edendava ühenduse mittetulundusühing Piltijad eestvedaja.

Näitus „Vanausulised ja Peipsiveer” jääb Jõgeva linnaraamatukogus avatuks 5. septembrini.

Jaan Lukas

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Mitmekülgse ühiskonnategelase Ants Paju (1944-2011) mälestuseks paigaldatakse Jõgeva kesklinna haljasale Tauno Kangro kunstiteosena valminud skulptuurpink. Pink avatakse pidulikult tänavu 8 septembril.

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke

Sündmuse korraldaja, Ants Paju tütar Angela Rehi märkis, et Tauno Kangro kunstiteoses kohtuvad mustjashall graniit, pronks ja tammepuit. „Keskel asub graniidist kõnepult, millel pronksist käed hoidmas avatud raamatut. See sümboliseerib Ants Paju riigimehelikku julgust Eesti iseseisvuse taastajana ja eestluse edendajana. Raamat tähistab meie rahva hariduse ja vaimsuse väärtust. Kõnepuldile graveeritakse Ants Paju nimi ning Eesti Looduskaitse Seltsi sümbol, tähistamaks Antsu elutööd meid ümbritseva elava looduse mõtestamisel ja kaitsel,” tutvustas Rehi.

„Kõnepuldist lähtuvad kaks tugevat tammepuust pinki, mille otstes graniittahukad. Ühel pool pronksist ketas ja medal. Pronksist kettaheitja ketas on märgiks Ants Paju spordimehelikust võitlejalikust hoiakust, avatud märkmik sulepeaga kannab sõnumi praegusele põlvkonnale, et Eesti loo kirjutamist tuleb julgelt jätkata. Poleeritud graniittahukatele graveeritakse Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke,” selgitas Rehi.

Jätka lugemist »

Fotograaf Ardi Kivimetsa sünniaastapäeva tähistamiseks avati Jõgeval fotonäitus

Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril  oma fotosid tutvustamas. Foto Facebookist.

Ardi Kivimets MTÜ Piltijad seminaril oma fotosid tutvustamas.
Foto Facebookist.

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud mälestusnäitus tunnustatud fotograafi ja ajakirjaniku Ardi Kivimetsa (1947-2015) fotoloomingust. 

Näituse korraldanud mittetulundusühingu Piltijad juhatuse esimees Johannes Haav rääkis, et väljapanekule valiti välja Ardi Kivimetsa fotosid erinevatest aegadest ja stiilist.

„Nii saab ülevaate tema andest fotoreporterina, loodusfotograafina, portretistina, fotokompositsioonide lavastaja ja autorina jne,” ütles Haav.

„Ka digiajastul pidas Ardi Kivimets lugu mustvalgest fotost – oli selle valdkonna meister, kes tundis nende värvide mängu,” lausus näituse avamisel fotograaf Anatoli Makarevitš, kes oli Ardi kolleegiks ajalehes Vooremaa. Ardi Kivimetsa annet pildistamistel kiitis ka mitmeid koosseisu Riigikogusse kuulunud poliitik Mai Treial, kes praegu on Jõgeva vallavolikogu esimene aseesimees.

Avatseremooniale järgnenud vestlusringis räägiti ka võimalustest avada Jõgeval fotomuuseum. Üks selle idee algatajaid oli Ardi Kivimets. Jätka lugemist »

Eesti Taimekasvatuse Instituudis õpetakse avatud talude päeval sojapiima valmistama

Taimekasvatuse instituut talupäeval

Taimekasvatuse instituut talupäeval

Pühapäeval, 23. juulil kolmandat korda teoks saaval avatud talude päeval ootab külalisi ka Jõgeva alevikus paiknev Eesti Taimekasvatuse Instituut, kus õpetakse ka sojapiima valmistama.  

Eesti Taimekasvatuse Instituudis on aretatud sojaoa sort „Laulema”. Selle autorid Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits pälvisid tänavuse aasta algul krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

„Avatud talude päeval anname teraviljade, kaunviljade, heintaimede ja köögiviljade aretuse kõrval ülevaate ka sojaoa aretusest. Teavet jagavad Eesti Sojaliit eestvedajad. Õpetame valmistama ka sojapiima. Usun, et sellega  tuleb igaüks toime,” ütles instituudi direktor Mati Koppel.

Vikipeedia nimetab sojapiimaks sojaubadest valmistatud jooki, mis on väga valgurikas ja kergesti seeditav. Üheks sojapiima raviomaduseks on nimetatud kolesterooli langetavat toimet, samuti rõhutakse selle toiduaine peavalu ja põletikulisi protsesse vähendavat toimet . Veel märgitakse, et väikese küllastunud rasvade sisalduse tõttu aitavad sojatooted säilitada tervislikku kaalu.

Insituut põldMati Koppeli sõnul tutvustakse avatud talude päeval ka speltanisu: ammustest aegadest tuntud vitamiinide ja mineraalide rikast  nisusorti, mille kasvatamise vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud.

„Uudistada saab nüüdisaegset põlluharimistehnikat. Bussiekskursioonil vaatame katsepõlde. Seame üles näituse instituudi ja paikkonna minevikust. Kontserdil esinevad paikkonna kultuuritegijad. Lastenurgas õpetame mitmeid käelisi tegevusi,” ütles taimekasvatuse instituudi direktor. „Avatud Talude Päeval osalemiseks tegi meile ettepaneku maaeluministeerium. Ootame pühapäeval külla kõiki, keda huvitab põllumajandus ja eestimaise toidu saamislugu.”

Jaan Lukas

Kunstnik Navitrolla avas näituse Jõgeva kultuurikeskuses

Navitrolla näituse avamisel Jõgeva kultuurikeskuses. Foto: Johannes Haav

Navitrolla näituse avamisel Jõgeva kultuurikeskuses. Foto: Johannes Haav

3. veebruaril avas kunstnik Navitrolla  oma näituse “Navitrolla maailmad” Jõgeva kultuurikeskuses.

Näituse avamisel märkis Navitrolla, et ta ei korralda oma maalide näitusi just sageli, kuid Jõgeval sai sündmus teoks tänu siinse kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialistile ja näituste projektijuhile Elle Lepale.

Navitrolla sõnul on talle loominguks ja igapäevaeluks tugevaimaks energiaallikaks loodus. Ka Jõgeva näitusel on ennekõike vaadata loodusmaalid Mõnelgi loodusmaalil leidub põnevaid fantastikalahendusi. Näiteks eestimaisele maastikule on maalitud sebrad ja kaelkirjakud. ”Tunnen rõõmu kui inimesed mu maalidest positiivset energiat saavad,” lausus kunstnik. Loominguliseks tööks parimaks perioodiks nimetas Navitrolla hommikut. „Suvel tõusen ikka koos kukelaulu ja koiduga,” ütles ta.

„„Kui elad maal siis puutud kokku kõigega: põllumeeste ja metsameestega. Meil on väga tore kogukond, mille liikmetega ma pidevalt suhtlen. Karula kandis, kus praegu elan, on meeleolu hea, inimesed naudivad maal elamist ja teevad oma igapäevatööd suurima rõõmuga. Endal tuleb mul puid teha, hoolitseda tomatite eest kasvuhoones, kütta maja. Kui sa elad maal ei kujuta teistmoodi elu ettegi,” ütles Navitrolla. Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Jaan Lukas

Jõgevamaal pälvib aasta koolitaja tunnustuse karismaatiline konsulent Liia Lust

Liia Lust. Foto: erakogu

Liia Lust. Foto: erakogu

Täiskasvanud õppija nädala raames pälvib tunnustuse Jõgevamaa  aasta koolitaja konsulent  Liia Lust, kes on ka Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees, paikonna edendaja ja omavalitsustegelane Põltsamaa vallas.

Konsulendiks on Liia Lust maaettevõtluse-, finantsmajanduse- ja kogukonnatemaatika alal. Lusti koolitusel osalevad ennekõike põllumehed ja teisedki maaettevõtjad. „Põhiliselt  viin koolitusi läbi põllumajandus- ja maaelutoetustega seonduva tutvustamiseks. Õpetan projektide elluviimist. Alustavatele põllumajandustootjatele korraldan õpiringi, mis tuleb kokku kord kvartalis,“ kirjeldas Lusti.

Eesti Põllumajanduse akadeemia zooinsenerina lõpetanud Lusti sõnul on koolitaja töös eriti  vajalik teema väga hea valdamine, meisterlik eneseväljendusoskus ja ka emotsionaalsus . Tragi naine kuulub maaeluministeeriumi maaelukomisjoni, seirekomisjoni  ja põllumajanduse arendamise nõukogusse.

Liia Lusti kandidatuuri tunnustuse saamiseks esitas Kamari haridusselts, mille eestvedaja Kalli Kadastik meenutas, et Liia Lust korraldas juba kakskümmend aastat tagasi oma koduaias lilleseade kursusi, millele järgnesid kunsti ja käsitöökursused. „Sageli korraldab ta koolitusi Kamari seltsimajas, kus on kaasaegsed võimalused ja tehnika nende nõuetekohaseks läbi viimiseks.“

Samuti pakkus Lusti aasta koolitajaks Jõgevamaa Põllumeeste Liit. „Jõgeval nõustab Liia konsulendina meie tööruumides. Kui ta on kohal, on tuba täitunud positiivse energiaga, mida jätkub kauaks ka siis, kui ta juba ära läinud. Usun, et Lustilt kuuldud teadmised ja nõuanded jäävad hästi meelde,“ arvas põllumeeste liidu juht Raul Soodla.

„Liia Lust oskab huvitavaid ja elulisi näiteid tuua ka kogukonnaliikumisest,“ ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse aseesimee Pille Tutt, kes on ka Täiskasvanu õppija nädala Jõgevamaa koordinaator.

Jaan Lukas

Janne Vaabla: Nostalgialaat on võimalus vältida vanade asjade prügilasse viimist

Janne Vaabla (vasakul).

Janne Vaabla (vasakul).

Mittetulundusühing Pommiauk arendab Jõgeva linna servas ennekõike sõjaajaloole orienteeritud Jõgewa muuseumi ning tegeleb erinevate sündmuste, ka laatade korraldamisega. Praegu käivad ettevalmistused 7. mail Jõgeval toimuvaks Nostalgia laadaks.  Ettevõtmisele kaasaaitaja   Janne Vaabla mõtestas usutluses Külauudistele lahti nostalgia mõiste  ning rääkis laada sisust ja vormist.
Kuidas mõtestaksite lahti mõiste nostalgia ja kuidas selle sisu avaldub laada korraldamisel?

Nostalgia mõistet võiks võrdsustada mõistega vana. Noorele inimesele on vana ka see, mis meie põlvkonna jaoks alles hiljuti kasutuses oli. Näiteks võiks tuua mummulised jahupurgid – alles me viskasime need minema, et mingi nõukogudeaegne  jama.  Minu ema põlvkond ei arva neist ka praegu midagi, kes hoidnud, siis hoiavad, kes ära viskas, tagasi ei taha.  Nüüd on hakatud nende purkide vastu aga taas huvi tundma. See on  osake lapsepõlvest ja kaubanduslettidel läheb mummuline  kööginõu väga hästi kaubaks. Nooremad ostavad hästi hoitud plekkpurke rõõmuga vaatamata hindagi.
Nostalgia peaks ikka inimesele mõjuma positiivselt ja silmad särama panema. Seega ei ole nostalgialaadale oodatud vaid  100 aasta taguste asjade kauplejad, vaid kõik, kes on seda meelt, et asju mitte prügilasse vedada, vaid võiks teistele pakkuda.

Missugused kaubad on nostalgialaadale ennekõike oodatud?

Ootame kauplejaid, kes ise oskavad hinnata hoitud asju. Ennekõike sooviks, et kaup oleks kvaliteetne, puhas ja taaskasutamist väärt. Tavalisel vanakraamiturul kohtab tihtilugu palju roostes ja katkist kola, seda siia ei tahaks. Jätka lugemist »

Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Täna Jõgeva kultuurikeskuses toimunud II Eesti Naiste Tantsupeo MeheLugu esitluskontserdil kuulutati välja 12. juunil toimuva suurpeo patroon, kelleks on Ivo Linna.

Ivo Linna Foto Urmas Saard

Ivo Linna. Foto: Urmas Saard

Peo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol oma kindel roll. “Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu,” ütles ta.

MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.

Erakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.

Jätka lugemist »

II Vooremaa konverentsil räägitakse haldusreformi ja põllumajanduse käekäigust

Jõgeva kultuurikeskus. Foto: Johannes Haav

Jõgeva kultuurikeskus. Foto: Johannes Haav

Reedel 11. septembril Jõgeva Kultuurikeskuses toimuval II Vooremaa konverentsil käsitletakse haldus- ja riigireformi; teedeehituse, tervishoiu- ja põllumajandusvaldkonda. Teoks saab minimess Vooremaa põllumajandussaaduste tutvustamiseks ja turustamiseks.

Sündmusel on arutlusel mõnedki teemad, mis olid kavas ka 2014 peetud I Vooremaa konverentsil. Vaagitakse, kuidas on edasi arenenud Geopargi projektist inspiratsiooni saanud Suur-Vooremaa idee, mille eesmärgiks otsida ja leida Jõgevamaa ja Tartumaa ühisosa ja perspektiivid edasiseks koostööks. Ettekandega “Ühinenud omavalitsuste plussid ja miinused” esineb Viljandi vallavanem Ene Saar. Sellele järgneva debati muudab põnevaks kindlaid arvamusi omavate eredate isiksuste Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi, Tartu maavanema Reno Laidre, Viljandi vallavanem Ene Saare, Jõgeva linnapea Aare Olgo ja Pala vallavanema Jozsef Weinrauchi kaasa rääkimine. konverentsi peakorraldaja riigikogulane Aivar Kokk modereerib debatti.

Haldustemaatikaga haakuvad tõmbekeskuste käekäigu, teedeehituse ja tervishoiuga seonduvad probleemid. Nende üle diskuteerivad Jõgevalt võrsunud Maanteeameti teedevõrgu juht Kuno Männik, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, Tartumaa Omavalitsusliidu eestvedaja, Tartu vallavanem Aivar Soop, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, Kambja vallavanem Ivar Tedremaa. Debatti modereerib AS Põltsamaa Felix kauaaegne juhataja ja tänane konverentsikorraldaja Anti Orav.

“Teemablokk “Suur-Vooremaa – maa, mis toidab” koondab endasse põllumajandus- ja maaelusektori valuküsimused. Põllumajandussaaduste tootjatele-töötlejatele ja tarbijatele põhjustab muret olukord, mille on põhjustanud sigade Aafrika katk. Piimandussektoril tuleb läbida ellujäämiskursus,” märkis peakorraldaja Kokk.

Mõttevahetust sisustavad Eesti krooni kehtima hakkamisel ametis olnud põllumajandusminister, tänane Tartu Agro juht Aavo Mölder, 2008. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi aegne põllumajandusminister, praegune Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht, Jõgevamaa Veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup ja Jõgeva valla ettevõte AS Perevara juhataja Alo Teder. Moderaatori rollis on ajalehe Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik-

II Vooremaa konverentsile annab boonuse ka põllumajandussaaduste minimess, mille eesmärgiks tutvustada ja väärtustada põllumeest ning pakkuda kohalikku toitu. On ju ka september kuulutatud Eesti toidu kuuks.