Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Jätka lugemist »

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva

Traditsiooniks saav ja iga paari aasta tagant toimuv Türi valla külade päev leiab aset sedakorda Taikses, mis tunnistati mullu novembris „Türi valla Aasta küla 2016” aunimetuse vääriliseks.

451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015 aastal Foto Andrus Kopliste

451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015. aastal. Foto: Andrus Kopliste

Reisirongiga Taiksesse sõites peab kaugema nurga rahvas teadma, et peatus asub Türi ja Kärevere vahel. Türi linnast kõigest viie kilomeetri kaugusel paiknevat Taikset mainiti esmakordselt juba 1564. aastal, kui küla kuulus Särevere mõisa alla. Kultuurilooliselt omab Taikse sügavaid juuri, mida tõendab näiteks 1894. aastal Taikse koolimajas asutatud Türi Muusika Selts, segakoor ja puhkpilliorkester. Umbes 170 elanikuga küla on innukalt toimekas ka tänapäeval.

Aasta küla tiitli pälvinud Taikset tutvustatakse tunamullu asutatud MTÜ Taikse Külaseltsi tegevuse kaudu, kuna on viimastel aastatel silmapaistvalt palju korda saatnud. Eelmise aasta 29. novembril kirjutas Järva Teataja, et paljudele külas elavatele erinevas eas inimestele meeldib käsitöö ja rahvakunst. „Alati on ühistegevusse kaasatud noored. Taikse seltsimajas käivad koos memmede rahvatantsuring, segaansambel, laste näitering, käsitööring, huvitavaid üritusi on nii noortele kui ka vanadele. Küla tähistab koos tähtpäevi ja korraldab talguid. Külaselts püüab leida igal alal selle miski, mis neid teistest eristaks.“ öeldakse Järva Teatajas.

Jätka lugemist »

Türil selgub Eesti parim noortalunik

Täna, 20. mail selgitatakse 16. korda välja Eesti parim noortalunik. Türi Lillelaadal toimuvale võistlusele on registreerunud kümneid õppureid maamajanduslikelt erialadelt Järvamaa kutsehariduskeskusest, Eesti maaülikoolist ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist.

“Maaettevõtlus nõuab üha uute teadmiste ja oskustega spetsialiste ja ka kutsevõistlus käib ajaga kaasas. Sel aastal on kompleksvõistluse programmi lisandunud mitmed uued võistlusalad nagu näiteks väetiste külvinormi arvutamine ja lüpsimasina hooldus,” ütles võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Positiivne on seegi, et kutsevõistlus on ka 16 toimumisaastal noorte seas endiselt populaarne. Mõõduvõtmine on hea võimalus nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste proovilepanemiseks.”

Noortaluniku kompleksvõistlusel pannakse proovile teadmised, kiirus ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste tööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, lillede istutamine kasti, lüpsimasina hooldus ja põllutööriistade haakimine traktorile.

Võistluste käigus selgitatakse välja iga ala võitja ning kümne ala koondarvestuse parim on “Noortalunik 2016″. Kümne ala parim neiu saab “Noortaluperenaine 2016″ tiitli.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldab Järvamaa kutsehariduskeskus koostöös maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove.

Noortaluniku kompleksvõistlus avatakse kell 10 Türi Lillelaada pealaval.

Võistluse täpsema info leiate Sihtasutuse Innove kodulehelt.

Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Täna tähistati avaliku talitusega riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva suurmehe sünnikohas Kurlas ja mälestusteõhtu konverentsiga Kabala Rahvamajas, kus võtsid sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor, liige Jaanus Marrand ja teised, pikema ettekandega esines suursaadik Trivimi Velliste, kelle kõne sisu on allpool täies mahus ära toodud.

Me ei saa veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega

August Rei Foto Fabariigi Presidendi kantselei koduleheltEesti riigi 100. sünnipäev on peagi ukse ees! On põhjust heita üldistavam pilk üle õla, et mõtestada meie olemist siin sellel maal riigirahvana, peremeesrahvana. Eestlased pole mitte alati olnud peremehed omaenda maal – vanemad inimesed teavad seda väga hästi, nooremad võib-olla ei mõtle sellele.

Vabadus on nagu puhas õhk või allikavesi. Kuni need on iga päev olemas, pole harjumust ega ka nähtavat vajadust mõtiskleda õhu, vee või vabaduse üle. Aga kui mõni neist peaks ühel päeval kaduma …?

Äsja viibisime paigas, kus täpselt 130 aastat tagasi sündis üks meie rahvuslikest suurmeestest. Üks nendest, kes mitte ainult ei seisnud Eesti riigi hälli juures, vaid keda me julgesti võime nimetada ka meie riigi ämmaemandaks – koos mõne teise iseseisvuse sepistajaga.

Kuigi Eesti riik ei kuulu nooremate kilda, on enamik selle ajaloost olnud võõra kanna all. Seetõttu ei saa me veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega. Isegi meie kõige suurematest riigimeestest on ilmunud vähevõitu raamatuid, mõnest hoopis vähe.

August Rei ei ole siin suur erand. Siiski on 2012. aastal Rahvusarhiivi kirjastusel näinud ilmavalgust ajaloodoktor Jüri Andi raamat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“, mis on osa Riigikantselei toetatavast kiiduväärsest monograafiate sarjast, pühitsemaks Eesti Vabariigi lähenevat 100. aastapäeva. Oma järgnevates kirjeldustes toetun suuresti Jüri Andi nõtke sulega kirjutatud teosele.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei kodulehelt

Jätka lugemist »

Nädala foto

Ära peida mu värve öösse! Ööliblikas Türil. Foto Johanna Terehov

Ära peida mu värve öösse! Ööliblikas Türil. Foto: Johanna Terehov

Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm valiti aasta vabatahtlikuks

Tunnustuse pälvib Evelin Tamm.

Tunnustuse pälvib Evelin Tamm.

Pühapäeval, 7. detsembril annavad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Liikumine Kodukant üle tänavused aasta vabatahtliku aumärgid. Teiste seas pälvib tunnustuse ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm.

Evelin on olnud Lastefondi vabatahtlik alates 2010. aastast, mil ta oli tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Ligi viie aasta jooksul on ta saanud Lastefondis täita väga erinevaid ülesandeid olles nii projektijuht, ürituste korraldaja kui vabatahtlike koordinaator. Viimasel ajal on ta fondi vabatahtlikuna olnud seotud peamiselt meditsiinivaldkonnaga ning puuetega laste hoiukodude avamise koordineerimisega. Evelin on erialalt sotsiaaltöötaja ja töötab igapäevaselt Tartu Laste Tugikeskuses.

Enda sõnul tegutseb Evelin vabatahtlikuna lihtsalt heast tahtest ning soovist tegeleda just sellega, mis talle väga meeldib. “Lastefondi vabatahtlikkus pakub mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata,” ütleb ta. Aasta vabatahtlikuks nimetamist peab ta suureks tunnustuseks, kuigi esiti oli tal raske mõista, millega just tema selle ära on teeninud. “Enda meelest ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. Aga ju ma olen seda hästi teinud!” leiab ta ning loodab, et tema tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi.

Lastefondi tegevjuhil Sandra Liivil jagub Evelini kohta vaid kiidusõnu: “Ta on kõik need aastad Lastefondi juures hingega vabatahtlikku tööd teinud ning toonud meie seltskonda lisaväärtust ka oma sotsiaalvaldkonna teadmistega.” Ta lisab, et Lastefond saab nii palju teha ja jõuab sedavõrd paljude inimesteni just tänu vabatahtlike abile ning toob Evelini esile kui ühe neist, kelle peale saab alati loota ning kes on valmis kandma ka väga vastutusrikkaid ülesandeid. “Ta on väga-väga suure südamega inimene ja tema säravatest silmadest tundub, et ta on õnnelik selles, mida teeb. Lastefondi jaoks on Evelin tõesti hindamatu ning armas vabatahtlik,” kiidab Liiv.

Vabatahtlikke tunnustatakse Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel ning selle eesmärgiks on tuua esile ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Aumärgid antakse kokku 10-le vabatahtlikule üle pühapäeval, 7. detsembril Türil.
Merili Kärner

Erivajadusega inimesed peavad Türil laulupidu

10. septembril kell 11 kogunevad 250 lauljat Türi laululavale, et pidada maha järjekorras juba kuues eriline laulupidu. See Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on ainulaadne, kuna tegemist on Eestis ainsa erivajadustega inimestele korraldatud laulupeoga.

Seekordsest peost võtab osa ühtekokku 16 koori. Laululava kaare alla kogunevad lauljad üle Eesti psüühilise erivajadusega inimestele teenust pakkuvatest organisatsioonidest. Peole tullakse Erastvere, Kodijärve, Sõmera, Karula, Imastu, Tapa, Rakvere, Tõrva, Koluvere, Vägeva, Vändra, Vääna-Viti, Võisiku ja Türi kodust ning Koeru hooldekodust ja Keila päevakeskusest.

Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga Türi kiriku juurest Türi laululava juurde, misjärel süüdatakse laulupeotuli.
Peo kava saab olema mitmekesine, esitamisele tulevad nii rahvaviisid, tuntud popplaulud kui ka tõsine rock (Metsatöll – “Oma laulu ei leia ma üles”). Peo lõpulauluna kõlab Tõnis Mägi “Koit”.

Kauni laulu- ja tantsupeoaasta jätkuks on kõik huvilised oodatud Türi laululavale peost osa saama!

Rongiaegade muutus korrigeerib 1.juunist alates ka Viljandi linnalähiliinide bussiaegu

Alates 1. juunist muutuvad Viljandi – Türi – Tallinn liinil rongide sõiduajad. Rongiaegade muutumine toob endaga kaasa vajaduse muuta Viljandi linnalähiliinide nr 2, 6, 8, 9 ja 10 sõidugraafikuid selliselt, et kindlustada mõistliku ajavahega Viljandi linna elanike jõudmine Viljandi raudteejaama ning raudteejaamast tagasi kesklinna.

Infot toimuvate muudatuste kohta saab vahetult enne 1.juunit bussipeatustest ja portaalist: peatus.ee (muudatused on nähtavad muudatuse toimumise kuupäevast alates) ja kohe Viljandi maavalitsuse veebilehelt aadressilt: viljandi.maavalitsus.ee/linnaliinid/

Rongiajad alates 1.juuni 2014 http://elron.ee/wpcontent/uploads/2014/03/Edelasuund1.06.pdf

Tiina Pihlak

Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto:  SA Innove

Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto: SA Innove

Kolmapäeval, 21. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus üle 30 kutseõppuri asub võistlustulle Eesti parima noortaluniku tiitli eest.

“Noortalunikul peavad olema väga mitmekülgsed oskused ja teadmised, sest põllumajandustootmine põhineb aina enam kaasaegsetel tehnoloogiatel ja uutel teadmistel,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Võimalus põnevas ametis ja tugevas konkurentsis end proovile panna innustab loodetavasti noori aina rohkem taluniku mitmekülgset ametit valima.”

Võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul on võistlus oma 14 aasta jooksul olnud väga populaarne. “Osalejate arvust näeme, et noored tahavad väga end võistlussituatsioonis proovile panna ja oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda,” sõnas Külli Marrandi. Jätka lugemist »

Sargvere mõisas avatakse varvastega tehtud maalide näitus

25.märtsil kell 18.00 avatakse Sargvere mõisas Tiia Järvpõllu näitus “Endise Mõisapreili praegused varbamaalid”.

Tuntud Ratastooli Tiia toob mõisa suurde saali oma näituse maalidest, mis tehtud varvastega. Muusikalist vahepala pakub ansambel Meelespea. Kuulatakse paastumaarjapäeva kommete tutvustusi ning juuakse maarjapuna et paled oleksid punased ja tervist jätkuks suvetööde tegemiseks. Maistakse kaasa toodud traditsioonilisi maarjapäeva toite: odrakarask, ülepannikoogid, soolaoad, küpsekaalikad. Riietatakse end valgesse, võetakse kaasa värvilised lindid soovipuule sidumiseks ja vitsaraag, et punuda varese pesa.

Kui meestel on soov peost osa saada, peab mehel valge rätik peas olema!

Üritus on tasuta!

Täpsem info: 5149619

TÜGis õpetatakse säästvalt renoveerima

Uuest õppeveerandist alustas Türi ühisgümnaasiumis säästva renoveerimise valikkursus, mille peamine eesmärk on kasvatada õpilastes huvi arhitektuuriajaloo ning majaennistuse vastu, olles ettevalmistavaks kursuseks neile, keda huvitaks arhitektuuripärandi kaitse või kultuuriajaloolise kõrghariduse omandamine kõrgkoolides.

Koolituse käigus antakse ülevaade kohalikust kultuuripärandist, säästva arengu alustest, säästvatest ning traditsioonilistest ehitusvõtetest ja –materjalidest, säästva renoveerimise ja restaureerimise põhimõtetest ja töövõtetest, samuti pisut kaasaegsest loodusehitusest, aga ka ehituslikust taaskasutusest.

Alates 23. jaanuarist on loengutele ning praktilistesse töötubadesse oodatud lisaks õpilastele ka kõik teised huvilised. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt päev enne koolituse toimumist e-mailile: huvijuht@tyriyg.tyri.ee või telefonil 384 8566; 524 1105.

Valikkursus viib läbi Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli vastava eriala lektoritega, selle toimumist toetas ka Kultuuriministeerium.

Toimetas Merit Männi .Ajaleht Järva Teataja

Türil valmis moodne kodu erivajadustega inimestele

Türil on valminud psüühilise erivajadusega inimestele loodud Türi Kodu. Türi Kodu elanikud peavad soolaleivapidu teisipäeval, 16. juulil kell 14, kui võõrustatakse kõiki sõpru, toetajaid ja partnereid ning tutvustatakse valminud kuut peremaja.

Türi Kodu on elukohaks psüühiliste erivajadustega inimestele, kellele pakutakse uutes peremajades ööpäevaringset erihooldusteenust. Türile kerkinud kuues 11-kohalises peremajas elab praegu 64 elanikku, teenust pakutakse nii vaimupuudega kui ka psüühikahäiretega inimestele. Nüüdseks on Türil uue elupaiga leidnud ASi Hoolekandeteenused senised kliendid suletavatest hooldekodudest Ravilast ja Kernust, kuid Türile on asutud elama ka ASi teistest kodudest, samuti on veel ruumi uutele elanikele.

Elanike igapäevaelu ja -toiminguid aitavad juhendada ja korraldada ööpäev ringi 20 tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja ja kodu juht.

Türile rajatud majad pakuvad nende elanikele nüüdisaegset elukeskkonda, aga mis peamine – kaasavat ning tegusat elukorraldust. Tegeletakse nii tavapäraste majapidamistöödega kui ka erinevate aktiivsete teraapiliste ja töötegevustega, õhtuse aja saab igaüks sisustada vastavalt oma hobidele või muu meelepärase tegevusega. Kõik ruumid ja kodu väliskeskkond on kohandatud erivajadusega inimestele.

Jätka lugemist »

Türi valla I küladepäev

Türi valla I küladepäev toimub 29. juunil 2013 Rassi külas, Tagametsas.

Päevakava, õpitubade ning võistluste kohta uuri lähemalt kõrvalolevalt pildilt.

Lõuna-Järvamaa koostööportaal laieneb

Lõuna-Järvamaa koostööportaali eesmärk on koondada Lõuna-Järvamaa (Imavere, Türi ja Väätsa valla) ettevõtjad, kaardistada nende poolt pakutavad teenused ja tooted ning reklaamida neid ühtses internetiportaalis. Portaal aitab osta-müüa-vahetada nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. Portaali kaudu on võimalik piirkonna ettevõtjatel saada informatsiooni piirkonnas tegutsevate teiste ettevõtjate kohta – see loob head eeldused koostööks. Soovime muuta mõtteviisi – meie ettevõtjad ei ole mitte konkurendid vaid koostööpartnerid! Portaali loomise eesmärk on viia kohalikud tooted ja teenused otse kohaliku tarbijani. Portaal väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning propageerib mõtteviisi – TOETAME OMA KOGUKONDA EHK OSTAME OMADELT JA JÄTAME RAHA KOJU!!!

Koostööportaal on tegutsenud juba üle aasta ning osutunud väga edukaks! Seepärast oleme otsustanud koostööportaali laiendada maakondlikuks ehk Lõuna-Järvamaa Koostööportaalist on saamas JÄRVAMAA KOOSTÖÖPORTAAL. Koostööportaalil on terve rida võimalusi! Koostööportaal võiks saada Järvamaal elavatele inimestele igapäevaseks abivahendiks – portaali esilehele jooksevad automaatselt kõik värsked uudised kohalike omavalitsuste kodulehekülgedelt ning Järva Teatajast ja KUMA uudistest. Seega – kui soovid olla kursis enda kodukandis toimuvaga, siis on suurepärane võimalus ühest kohast kõik uudised kätte saada! Samuti koondub koostööportaali info piirkonnas toimuvatest sündmustest (teatrid, peod, huvialaringid jne).

Koostööportaali on võimalus riputada tasuta üles kuulutusi – ostan, müün, vahetan, annan ära, otsin tööd, pakun tööd jne. Portaal koondab kõik Järvamaal tegutsevad erinevate toodete ja teenuste pakkujad – siit on võimalik leida just Sinule vajalik toode või teenus. Mida aktiivsemalt me kõik koostööportaali kasutame, seda rohkem on seal ka infot. Lisaks on võimalik panna koostööportaal enda avaleheks internetis ja minna otse pankadesse ja teistele igapäevaselt kasutatavatele linkidele.

JAP tegevuspiirkonna ettevõtjatele toimub kolm koostöökohtumist, kus tutvustame ettevõtte andmete sisestamist koostööportaali ja teisi Järvamaa koostööportaali võimalusi.

  • 01.07.2013 kell 11.00 Roosna-Alliku vallamajas,
  • 02.07.2013 kell 11.00 Koeru Kultuurimajas,
  • 04.07.2013 kell 11.00 Paides, Järva Tarbijate Ühistu seminariruumis (tööstuse 11, Paide).

Korraldus: Lõuna- Järvamaa Koostöökogu
Eelregistreerimine: jap@jap.org.ee hiljemalt 27.06.2013.
Liitumine koostööportaaliga on kõikidele ettevõtjatele tasuta v.a. Paide linnas asuvad ja tegutsevad ettevõtted.

Lõuna-Järvamaa Koostööportaal on valminud MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu siseriikliku koostööprojekti raames ning portaali koostamist on rahastatud LEADER programmist.

Kevadpealinn Türi kutsub festivalile

6.-9. juunil kutsub Eestimaa kevadpealinn Türi kõiki kultuuri- ja loodushuvilisi endale külla.

Ajal, mil ringi uitavad õitsvad tuuled ja õhk on tulvil sireliõite uimastavat lõhna, toimub kevadpealinnas traditsiooniks saanud Türi Kevadfestival.

„Türi festival polegi (õnneks) nagu muusikafestival. Pigem on see mitmekülgse inimese sisukas päevade veetmise vorm,“ on öelnud kriitik Heili Vaus-Tamm ajakirjas „Muusika“ Kevadfestivali kohta.

Ainulaadses formaadis sündmus, mille patrooniks on Fred Jüssi, leiab aset juba seitsmendat korda ning kostitab juunikuu teisel nädalalõpul oma külalisi kontsertide, näituse, etenduse, loengute ja loodusmatkaga, sedakorda egiidi „õitsvad tuuled“ all.

Türi kultuurimajas, Püha Martini kirikus ja Türi Põhikooli algklasside majas resideeruval Kevadfestivali muusikalise osa eest hoolitsevad järgemööda ansamblid Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio, klavessiiniduo Reinut Tepp-Irén Lill, flötist Tarmo Johannes, paaniflöödimängija Matthias Schlubeck (Saksamaa) ning pianist Alexander Puliaev (Saksamaa).

Teatrisõprade rõõmuks mängivad festivali avaõhtul Theatrumi näitlejad Marius Peterson ning Ott Aardam J. Fosse etenduses „Ma olen tuul“, mille on lavastanud Lembit Peterson. Reedel ja laupäeval on publik oodatud Raadio Ööülikooli salvestustele, kus Jaan Tätte ja Mikk Sarv arutlevad tuule ja vaimu teemadel. Pühapäeva varahommikul kutsub matkajuht Kaarel Aruoja huvilisi Türi voorestikuga tutvuma. Läbi tasub astuda ka Janne Põlluaasa loodusfotode näituselt Türi Kultuurimaja klaassaalis.

Piletid on saadaval tund enne algust kohapeal ning Piletilevis. Täpsema info ürituste toimumise kohta leiab veebilehelt kevadfestival.tyri.ee ja facebooki lehelt VII Türi Kevadfestival.

Neljapäeval selgub Eesti parim noortalunik

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Neljapäeval, 23. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal, Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus selgitatakse kolmeteistkümnendat korda välja Eesti parim noortalunik.

“Võistlus tuleb vaatemänguline, sest me paneme oma noortalunikud proovile nii kaasaegsetel kui ajaloolistel aladel,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Osalejatelt eeldame head ettevalmistust ja võistlusnärvi, et oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda ja panna end proovile võistlussituatsioonis.”

“Noortaluniku amet on iga aastaga järjest mitmekesisem, mis eeldab väga erinevaid teadmisi majandamisest, erinevate masinate ja seadmete ning arvuti kasutamisest.” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Noortaluniku edukuse pant on tema erialased oskused, alles seejärel saavad tulla toetused ja kõik muu.”

Foto: Järvamaa Kutsehariduskeskus

Parima noortaluniku tiitlit asub püüdlema üle 30 võistleja kutseõppeasutustest, Eesti Maaülikoolist ning kuni 40-aastaste noortalunike seast. Võistelda tuleb kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Lisaks Eesti parimale noortalunikule selgitatakse välja ka edukaim “perenaine” ja edukaim “peremees” ehk eraldi arvestatakse ka nais- ja meesvõistlejaid. Individuaalne paremusjärjestus saadakse punktide summeerimisel, viigi korral annab eelise erinevatel aladel saavutatud kõrgemate kohtade arv.

Lisainfo: jkhk.ee

Noortaluniku kutsevõistlust korraldab Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastavad Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

IX üle-eestiline pärimusmuusikafestival Regilaul Uues Kuues

19. aprillil 2013 toimub 9. korda Järva maakonnas Türi linnas üle-eestiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival Regilaul Uues Kuues.

Avamine kell 12. Päevajuht Jaune Kimmel. Žüriis: Ingrid Rüütel, Contra, Sandra Sillamaa, Juhan Uppin, Arno Tamm.

Töötoad:

- Rahvusliku käsitöö nippe õpetab Anu Pink.
- Kangastelgedel koome kõik koos taas pika kaltsuvaiba – OÜ Kangaspuu.
- Djembede töötoas trummeldab Ian Mikael Kirss.
- Looduse Teekambris pajatab lugusid Mall Värva.
- Maakunsti saladusi avastatakse Tiina Kivimäe abil.
- Aasta loomast hundist jutustab Peep Männil.

Filmitoas vaatame filmi “Regilaul – laulud õhust (Regilaul Songs of the Ancient Sea)”, Ulrike Koch, Šveits, Eesti 2011.

Kell 19.30 eripreemiate üleandmine.
Kell 20 jätkub pidu ansambliga Väikeste Lõõtspillide Ühing.

 

Järvamaal mälestatakse märtsiküüditamist

Türi Kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures mälestatakse esmaspäeval kell 12 märtsiküüditamise ohvreid. Paides toimub märtsiküüditamise aastapäeva mälestustseremoonia ning lillede asetamine Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures.

Märtsiküüditamise aastapäeval meenutatakse üht koletut kuritegu, kui 1949. aasta märtsis viidi üle 20 000 inimese loomavagunites Eestist Venemaale Siberi piirkonda. Sel päeval süüdatakse mälestusküünlad, et hoida elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude all. (JT)

Loodusõhtu Türi kultuurimajas

kuulutus_Maran_520x368

Kolmapäeval, 20. veebruaril algusega 18.00 toimub Türi kultuurimajas (Hariduse 1) loodusõhtu teemal „Seiku loomade elust ja kokkupuudetest inimesega“.

Külas on Tiit Maran, kes on kaitsnud doktorikraadi, uurides euroopa naaritsat, selle liigi väljasuremist ning selle põhjuseid. Praegu töötab ta Tallinna Loomaaia teadussekretärina ning teadusliku liigikaitse labori juhatajana, tegeledes muuhulgas ka euroopa naaritsa säilitamise ja loodusesse tagasi viimisega. Loodusõhtul kõneleb Maran sellest, keda me peame loomaks ja kuidas me neid tajume.Juttu tuleb haruldastest ja tavalistest liikidest ning nende tähtsusest.

Muusikalise raami kujundab õhtule “Oma Lugu”.

Loodusõhtul osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

NB! Palume osalemisest teada anda kuni 18. veebruarini: piret.eensoo@keskkonnaamet.ee või Keskkonnaameti Järvamaa kontori üldtelefonil  384 8688.

Lisainfo: Piret Eensoo, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, e-post piret.eensoo@keskkonnaamet.ee,  384 8687,  5306 5044

Türil alustas tööd Väärikate ülikool

Foto: Ants Leppoja

24.jaanuaril alustas Türil tööd Väärikate ülikool, mis pakub täiendkoolitust Järva- ja Raplamaa vanemaealistele inimestele, et aidata kaasa nende teadmiste täiendamisele elutähtsatel teemadel.

Avaloengule, mille teemaks oli kinnisvara ja sellega seonduvad seadused, oli kogunenud pea 130 vastset üliõpilast. Neile esinesid Eesti Maaülikooli professor Madis Kaing ja notar Ene Nuka.

Maavanem Tiina Oraste ütles oma tervituses, et rohkearvuline osavõtt avaloengust teeb meele rõõmsaks. „Selleks, et kiiresti muutuvas maailmas hästi toime tulla, on vaja pidevalt uusi teadmisi ja väärikate ülikoolis osalemine on selleks hea võimalus. Soovin, et algav tudengielu ja eesseisvad loengud oleks huvitavad ja kasulikud,“ lisas maavanem.

Osalejaid tervitasid veel Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Mart Järvik.

Kevadsemestril on Väärikate ülikoolil kavas veel neli loengupäeva. 28 veebruaril esineb proviisor ja ravimtaimede uurija Ain Raal, kelle loengu teemaks on „Sinu ravimtaimed“. 28. märtsil peab Tartu Ülikooli ettevõtlushariduse dotsent Made Torokoff loengu „Mõtteid ja võtteid väärikas eas väärikast ettevõtlusest“. 25. aprillil räägib maailma ehitusest Tartu Ülikooli audoktor, astronoom Jaan Einasto ja 23. mail ajaloolane ja teadur Kalev Jaago Järvamaa mõisate ajaloost. Loengu toimuvad endises Türi kolledži hoones ja algavad kell 13.00.

Väärikate ülikooli programm sisaldab juriidilisi, tervishoiu ja tervisliku toitumise, keskkonna- ning psühholoogiaalaseid loenguid, mis toimuvad Türil käesoleva aasta jaanuarist detsembrini. Kõiki loenguid kuulanu saab lõpuüritusel sellekohase tunnistuse. Väärikate ülikooli projekti elluviijaks on Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus koostöös Tartu Ülikooli Elukestva õppe keskusega.  Projekti elluviimist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Järva maavalitsus, Türi vallavalitsus ja Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Allikas: jarva.ee

Türi Spordiklubide Liit korraldab tasuta suusatamisalase koolituse

Türi valla projekti “Tervelt tööle” raames korraldab Türi Spordiklubide Liit suusatamisalase koolituse. Koolitused toimuvad kolmel korral Türi Ühisgümnaasiumi juures (Tolli tänav 62) algusega 18.00. Kursus on osalejatele tasuta.

5. jaanuaril kell 18 räägitakse suusavarustusest ja suuskade hooldamisest. Koolitus toimub siseruumides.

22. jaanuaril kell 18 tutvustatakse ja õpetatakse suusatamises uisutehnikat ning 29. jaanuaril kell 18 klassikalist tehnikat.

Kursuse viib läbi Türi Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja Türi Spordiklubi suusatamise ja orienteerumise treener Kaarel Kallas.

Projekti toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja Elukestva Õppe Sihtasutus INNOVE.

Lisainfo Türi Spordiklubide Liidust: Mati Sadam, tel 50 41 987. Suusavarustuse laenutuse osas on soovitav eelnevalt kokku leppida Kaarel Kallasega telefonil 5330 8128.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Uue aasta jaanuarist käivitub väärikate ülikool ka Türil.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud täiendusõpe,mida tuntakse VÄÄRIKATE ÜLIKOOLi nime all. Alguse sai selline õppevorm TÜ Pärnu kolledžist ja töötab nüüdseks veel Tallinnas, Tartus, Kuressaares.

Õppima on oodatud teadmishimulised Järva- ja Raplamaalt alates 50 eluaastast ja vanemad. Koos hakatakse käima endises TÜ kolledži hoones üks kord kuus. Kavas on kuulajaile pakkuda kaasaegset teavet tervise, juriidika, keskkonna, psühholoogia jt aktuaalsetel teemadel.

Projekti rahastas Hasartmängumaksu nõukogu, omaosaluse katab Järva maavalitsus.

Projekti koostas SA Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus ja see  viiakse ellu koostöös TÜ Elukestva õppe keskusega.

Kevadest projekti ideed kandnud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustab, et nüüd saavad sellest toredast õppevormist osa ka meie ja Rapla maakonna väärikad! Loodame, et meid võetakse sõbralikult vastu ja soovijaid leidub.

Ülikoolis osalemine ei eelda mingeid varasemaid eelteadmisi, küll aga on põhjus kodust välja tulemiseks ja loodetavasti rõõmustamiseks teadmiste uuenemisest, lektorite ja teiste kursuslastega suhtlemisest…

TÜ Elukestva õppe keskuses väärikate ülikoolidega tegelev Karmel Tall on jaganud kogemusi, kuidas töötatakse mujal. Ta on eriti rõõmustanud selle üle, et igal pool on väärikate ülikoolis end täiendada soovijate arv algusega võrreldes igal järgmisel aastal kasvanud. Ta kiidab osalejaid ka aktiivsuse ja heatahtlikkuse eest. Ta usub, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaa inimestele võetakse vastu positiivselt ja see saab töötama mitmeid aastaid.

Järva- ja Raplamaa Väärikate Ülikooli registreerimine kuni 31. detsembrini  2012. aastal : tel. 50 39 073, Kristina.Gudinas@ut.ee

 

 

Kurla küla ajaloost valmis raamat

MTÜ KUME külaselts kutsub huvilisi raamatu „Kurla küla vana pildialbum” esitlusele Kabala Rahvamajas 10. novembril kell 13. Esitlusele on odatud kõik endised ja praegused külaelanikud, KUME külaseltsi liikmed ning teised huvilised, kellele vastav teema põnevust pakub.

KUME külaseltsi liige Aina Lee alustas Kurla küla ajaloo kogumist 2009. aastal. Külaelanike küsitlemise ja fotode kogumise kõrval on ta külastanud Eesti Riigi- ja Ajalooarhiivi ning Viljandi ja Järvamaa muuseume. 2011. aasta suvel valmis Kurla küla taludest ja seal elanud inimestest lamineeritud lehtedena 82-leheline pildialbum. Tol ajal olid puudu veel 13 talu pildid ja lood. Käesoleva projektiga sai Kurla küla vana pildialbum lõplikult valmis ning anti ühtlasi välja ka raamatuna.

KUME külaseltsi juhatuse esimehe Tiina Lohuri sõnul on raamatu kaudu võimalik teada saada Kurla küla täpne ajalugu talude kaupa. „Raamatu väljaandmisega saab uuendada sidet küla ja sealt pärit inimeste järeltulijatega, saab tekitada huvi oma perekonna ajaloo ja päritolu vastu. Lisaks on inimestel hea võimalus tutvustada oma koduküla ja tekitada ka teiste külade elanikes huvi sarnast albumit koostada.“ Seltsi esindaja annab teada, et lamineeritud albumit eksponeeritakse ka edaspidi külaüritustel, raamatu saavad aga endale endised ja praegused külaelanikud.

Raamatu Kurla küla ajaloost on koostanud Aina Lee, raamatu väljaandmist rahastas Leader projektitoetuse kaudu MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Varasemalt on Kurla küla ajaloopärandi kogumist tunnustanud ja toetanud Järvamaa Pärandi Sihtkapital, Türi vald ning Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Digitaliseeritud fotod ja albumilehed on laetud üles ka külade tegevust kajastavale veebilehele.

Eile toimus Türil kolmas õunafestival

6. oktoobril toimus Türi Kultuurimaja ees ja ümbruses festival, kus pakuti õunu, küpsetisi, hoidiseid, käsitööd, istikuid ja palju muud, mis seotud õunaga.

Foto: Anu Puusepp