Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Lõppes fotovõistlus “Talveilu Paide vallas”

Esimese koha foto "Jõekristallid". Autor Kadri Soon

Sel talvel otsustas hulk fotosõpru kätte võtta oma kaamera ning vaadata Paide valla talvist ilu läbi objektiivi. Parimad pildid sai aga saata valla fotovõistlusel osalemiseks.

Ühtekokku laekus võistlusele 63 fotot, mille olid saatnud 22 inimest. Pilte hindas viieliikmeline žürii, kes ei näinud piltide autoreid, vaid pilte endid. Hindajad moodustasid enda jaoks paremusjärjestuse ja andsid vastavalt sellele ka piltidele punktid. Üldine paremus selgus juba kõigi viie žürii liikme tulemusi kokku liites. Žüriisse kuulusid Anu Ansberg Järvamaa Arenduskeskusest, Margit Piho Paide Vallavalitsusest, Raivo Raja Paide Vallavolikogust, Kaspar Pokk Kanal 2-st ja Kuma Foto töökas personal.

Oluliselt suurem konkurents oli vanemas vanuserühmas, kus 60 pildiga võtsid omavahel mõõtu 21 fotohuvilist. Selleaastase võistluse võitis Kadri Soon oma fotoga „Jõekristallid“. Teisele kohale tuli pilt „Tihane“, mille autoriks Margo Hussar ning kolmanda koha saavutas Klavdia Soon oma fotoga „Ubinalind“. Noorema vanusegrupi preemia sai Maarja Pennonen.

Parimatest piltidest kokku pandud fotonäitus on juba nähtav Anna Vaba Aja Majas. Näitus on Annas üleval kuni 19. aprillini.

Allikas: jarva.ee

Järvamaal esitletakse “Vana Kandle” juubeliväljaannet

6. märtsil kell 17.30 esitletakse Järvamaa Muuseumis Eesti folkloristika suurväljaannet „Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud”

Jakob Hurda poolt ligi 125 aastat tagasi algatatud eesti regilauluväljaannete seeria on jõudnud kümnenda köiteni.

Põhjalikku ettevalmistust nõudva teose igas köites avaldatakse kõik sellest piirkonnast talletatud rahvalaulud. 655-leheküljeline Paide ja Anna köide on Järvamaalt esimene ning tähelepanuväärne ka selle poolest, et varem on ilmunud peamiselt Eesti äärekihelkondade laulud.

Väljaande koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast Pritsu talust. Viisideosa koostajaks on folklorist ja muusikapedagoog, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Janika Oras. Väljaande sissejuhatuses on põhjalikult tutvustatud kihelkondade ajalugu, laulude murdekeelt, kohalikku vanemat laulutraditsiooni, laulude kogujaid ja laulikuid. „Vana Kandle“ 1018 lauluteksti annavad ainulaadse võimaluse sisse vaadata Järvamaa inimeste kunagisse elu-, mõtte- ja tundemaailma.

Esitlusel tutvustatakse väljaannet, tänatakse abilisi, kingitakse raamat kõigile Järvamaa koolidele ning võetakse üles viisid kohalike rahvamuusikute eestvedamisel.

 

Paide Linnavalitsus ootab kandidaate andeka lapse stipendiumile

Paide linnavalitsus ootab kuni 6. veebruarini 2012 ettepanekuid heategevusliku sihtkapitali „Andekas laps“ 2011. aasta stipendiaatide kohta ning kutsub inimesi üles annetuste näol sihtkapitali tegevust toetama.

Ettepanekuid toetuse saamiseks võivad teha kõik inimesed, asutused, ühingud, organisatsioonid ja äriühingud, esitades vabas vormis avalduse ning kandidaadi iseloomustuse.

Paide teeneka maleõpetaja Hillar Hanssoo pärandvara põhjal asutatud sihtkapitali eesmärk on toetada Paide linnas elavaid andekaid lapsi saavutuste ja tulemusliku tegevuse eest. Nõukogu poolt läbivaadatud ja linnavalitsuse poolt kinnitatud toetused antakse üle 24 . veebruaril Eesti Vabariigi  aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Paide Raekojas.

Ettepanekuid stipendiaatide osas saab teha 6. veebruarini kirjalikult Paide linnavalitsusse Pärnu tn 3 märksõnaga „Andekas laps“ ning samuti välkpostitsi paide@paide.ee .

Esimesed preemiad Paide linna andekatele lastele maksti sihtkapitalist välja 2004. aastal. Sihtkapitali on aastate jooksul raha annetanud paljud linlased ning siinsed ettevõtted. Sihtkapitali arveldusarve SEB Pangas on 10030228771016.

Vana-Veskil peetakse esoteerikafestival “Leia end”

Järvamaal Vana-Veskil toimub juba kolmandat korda esoteerikasündmus “Leia end”. Kuna 2010. ja 2009. aastal läksid üritused suurepäraselt ja andsid osalejatele võimsa laengu edasiseks, otsustasid korraldajad asja ette võtta veelgi suuremalt – esoteerikafestivalina ja avatuna erinevatele maailma- nägemistele, keeltele, koolkondadele.

Teemadeks on endiselt vaimne areng ja enesetäiendamine, suhtlemine loodusega, tervendavad ja psühholoogilised praktikad, mille eesmärgiks on iseenda ja meid ümbritseva maailma mõistmine ning vaimse tasakaalu saavutamine.

Nagu ka möödunud aastal, töötab kolm lava/töötsooni. Vihma ajaks telk, varjualune ja maja, seega on valikuvõimalus. Loe lähemat infot ja programmi siit.

Allikas: MTÜ Eesti Südames

Sargvere muinasasula tähistati mälestuskiviga

Uue elamurajooni rajamise käigus avastatud Sargvere muinasasulat tähistab 2. juulist esivanemate mälestusele pühendatud kivitähis, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Kui kohalik ettevõtja Raivo Vende alustas uute elamute rajamist, siis avastas ta veetorustiku ehituse käigus, et samas kohas on keegi juba elanud. Ta andis leidudest muinsuskaitsele teada ja nii avastatigi Sargvere muinasasula.

„Meie, Sargvere maakultuuri edendamise seltsi inimesed, pühendame selle kivi mälestuseks oma esivanematele ja teadmiseks noortele, et meie, eestlased, oleme siin põlised asukad. Meie riigi rajamine on olnud loomulik, see pole toimunud mitte kellegi teise arvel,” kõneles Sargvere muinasasula kivitähise avamisel idee autor, koduloouurija Sale Talviste.

Kivitähise paigaldamist toetati LEADERi programmist. Paide vallas Sargvere mõisas tegutseva MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts eestvedamisel uuendatakse sama projekti käigus sel aastal mõisas asuva külamuuseumi kogu uute ajalooliste materjalidega muistse ja tänapäevase küla kohta. Sargvere mõisa saalis on avatud sündmusega seotud ajalooline näitus.

Mäo bensiinijaamas avatakse näitus Tallinna-Tartu maantee ajaloost

Täna, 17. juunil kell 12 avavad Eesti Maanteemuuseumi ja Maanteeameti esindajad Mäo bensiinijaamas Tallinna-Tartu maantee ajaloonäituse „186“, mis koosneb 19st teeäärsest infotahvlist. Avamisel tutvustavad kuraatorid näituse ülesehitust ja teemadevalikut, teedeinsener Olev Raid annab ülevaate Tallinn-Tartu maantee ehitamisest viimase 50 aasta jooksul ning Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko Tallinn-Tartu maantee tulevikust.
Viikingite külast kuni Kärevereni paigaldatud infotahvlid annavad ülevaate Eesti tähtsaima maantee kujunemisloost ning tutvustavad tee lähiümbruses olevaid kultuuri-  ja ajalooväärtuslikke objekte.
Paljude ümberehituste ja rekonstrueerimiste tulemusena on Tallinna-Tartu maantee praeguseks pikkuseks 186 kilomeetrit. Sellest ka näituse pealkiri. Näituse “186” eesmärk on tutvustada Eesti tähtsaima maantee kujunemislugu ning näidata, et kaasaegse autotee ääres on säilinud märkimisväärsel hulgal erinevatest ajastutest pärit kultuuri- ja ajaloopärandit, mis esmapilgul liiklejatele märkamatuks kipub jääma.

Allikas: muuseum.mnt.ee

Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali

Taaskasutatud plastikust lillekastid. Foto: plastrex.eu

Mäos tegutsev tehas taaskasutab esmakordselt Eestis kodumajapidamistes tekkivaid plastikujäätmeid, valmistades kodumajapidamistes tekkinud plastikujäätmetest ehitusmaterjali Plastrex.

Uudset profiilmaterjali saab kasutada kohtades, mis on otseses kokkupuutes pinnase ja niiskusega ja kus puit pikajaliselt vastu ei pea. Nii on see kasutatav aiamööbli, lillekastide, peenraääriste, kasvuhoonete, kuuride, aedade, loomade latrite, eramute terrasside aluskonstruktsioonide ja muude toodete valmistamiseks.

Plastrexi valmistajafirma OÜ Rexest Grupp juhatuse liige Aarne Saareväli ütles, et uuenduslikult mõtlev ettevõtja suudab sellest materjalist ise arendada huvitavaid lõpptooteid – disainlaudu ja -pinke, aiamööblit, kergehitusi koduaeda, postkasti aluseid või kompostikaste ning pakkuda täiesti uudset ja ilmastikukindlat kaubavalikut.

Saareväli kinnitusel kasutavad nad tehnoloogiat, mis võimaldab tootmisprotsessi kaasata erinevat tüüpi plastikuid. Tema sõnul on plastikujäätmete ringlussevõtt ehitusmaterjalina üks paremaid võimalusi plastikujäätmete taaskasutamiseks, kuna loodav lisandväärtus on kõrge ning puitmaterjaliga sarnanevat uudset materjali saab laialdaselt kasutusele võtta nii eratarbija oma koduaias kui ka paljude valdkondade ettevõtjad. Plastrex ise on samuti 100% taaskasutatav.

Plastrexist tooteid saab näha Kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames, juuni alguses vanas kalasadamas avatud Ökosaarel. Jätka lugemist »

Laupa mõisas saab vaadata Merit Eensoo fotonäitust

Lähedalt vaadates muutuvad detailid imeliseks.

Kuni 15. maini on Laupa mõisas avatud Merit Eensoo fotonäitus “Lähedalt…”.

“Lähedalt vaadates võib jääda tundide kaupa avastama, imestades looduse võrratute olukordade ja kordumatu ilu üle. Mul on hea meel kutsuda vaatama valikut läbi makroobjektiivi kinni püütud hetkedest, mis on jäädvustatud minu kodu ümbruses Paide vallas Järvamaal viimasel kolmel aastal,” kirjutab fotode autor.

Autor Merit Eensoo elab Järvamaal Paide vallas metsade keskel ning õpib viimaseid kuid Tartu Kunstigümnaasiumis. Tema loomingut on siin-seal näha olnud varemgi, kuid isikunäitus fotodest on esmakordne. Lemmikteemad pildistamiseks on pisiolendite maailm, vesi vedelas ja tahkes olekus ja muidugi värvid. Näitusel on paarkümmend A2 mõõdus fotot just neil teemadel. Pildistatud on lähedalt, nagu näituse nimigi ütleb. Kodu lähedalt ja pildistatava objekti lähedalt.

Näitust saab näha Laupa mõisas alates 15. aprillist. Kuu hiljem liigub näitus edasi Väätsale.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Maakonnalehed ja Pressinõukogu arutavad Mäos ajakirjanduseetika teemadel

 Pressinõukogu (PN)  ja Eesti Ajalehtede Liit (EALL) korraldavad täna kohtumise maakonnalehtede juhtidega Järvamaal Mäos, et arutada „Kas me sellist lehtede eneseregulatsiooni tahtsimegi?“ Kohtumise kavas on ülevaated Pressinõukogu töö alustest (PN esimees Sulev Valner), ajakirjanduse eneseregulatsiooni olemusest (EALL tegevjuht Mart Raudsaar) ja Pressinõukogu senise töö kogemustest koos mõnede ilmekate juhtumite analüüsiga (PN liikmed, Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk ja EPL peatoimetaja Lea Larin).  Arutatakse kõiki probleeme, mis on tõstatunud seoses viimase aja kaebustega lehtede suhtes ja PN otsustega.

Kuidas tuua töö ja töökohad maapiirkonda

15. oktoobril toimub Paides inspiratsioonipäev, kus räägitakse kaugtööst ja kaugtöökeskustest ehk sellest, kuidas tuua tööd ja töökohti maapiirkondadesse.

Päeva esimeses osas räägivad kaugtööd kasutanud juhid oma kogemustest paindliku töökorralduse juhtimisel. Just tööandjate tahe kontrollida töökohta ja aega on sageli takistuseks, miks kaugtööd ei saa rakendada. Arutatakse selle üle, mida peab juht kaugtöö puhul muutma oma suhtumises ja tööstiilis ja miks ta peaks seda tegema. Jätka lugemist »

Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm

Täna, 1. oktoobril avati Mäos Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm – Mäo möödasõit -, mille ehitus koos järelevalvega läks maksma ligi 493,4 miljonit krooni. 79% sellest rahast tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Teedeehituslikus mõttes pole Mäo möödasõit mitte ainult Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm, vaid oluline tugipunkt, kust kaasaegset maanteevõrku edasi arendada,“ ütles Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko pidulikul avamisel.

Vastavalt Mäo möödasõidu projekteerimis- ja ehituse töövõtulepingule ehitati Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee lõik 85. ja 91. kilomeetri vahel uuele trassile, millega Tallinna ja Tartu vaheline tee vähenes 0,7 kilomeetri ja sõiduaeg 1,5 minuti võrra. Uus 6,2-kilomeetrine teelõik ehitati neljarajaliseks I klassi maanteeks koos eraldusribaga.

Samuti rekonstrueeriti valminud teelõiguga ristuva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 2,6 km pikkune teelõik, millest 1,4 km ehitatakse I klassi ja 0,9 km III klassi maanteeks. Ristmikud muudeti eritasandiliseks nelja viadukti abil. Lisaks sellele ehitati veel 23,2 m pikkune sild üle Vodja jõe, jalakäijatele ja jalgratturitele 4,5 km kergliiklusteid, rajati 2,4 km müratõkkeid ning paigaldati 11,8 km ulatuses maanteevalgustust. Kohaliku liikluse eraldamiseks Tallinna-Tartu maanteest jääb kasutusse ka 4,1-kilomeetrine säilitatav teelõik vanal trassil.

Möödasõidu ehituse peatöövõtja oli Nordecon Infra AS ja järelevalvet teostasid äriühingud Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland OY ja Finnroad OY. Objekti garantiiperiood on viis aastat.

Allikas: Maanteeamet