Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Järvamaa muuseumis on üleval näitus Ungari maailmapärandist

Hungarian-Flag-2Järvamaa muuseumis saab kuni 31. augustini vaadata näitust Ungari maailmapärandist.

Ungari on üks Kesk-Euroopa kaunimaid maid, kus on põimunud tuhandeaastased traditsioonid ja tänapäeva teaduse tippsaavutused. Kas teadsite, et ungarlaste leiutiste hulka kuuluvad näiteks pastapliiats, külmkapp, Rubiku kuubik ja LCD-ekraan? Ungarist on pärit tippheliloojad Ferenc Liszt ja Zoltán Kodaly ning Ameerika kinomeka Hollywoodi panid suures osas püsti just Ungarist emigreerunud filmiinimesed.

Ungari maailmapärandinäitus tutvustab põgusalt Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, näiteks maalilist Höllökő-nimelist väikeküla, kus kõik majad on traditsioonilises stiilis ehitatud, tuhandeaastast Pannonhalma kloostrit ja maailmas ainulaadseid Aggteleki karstikoopaid.

Ungari maailmapärandinäitus jõudis Paidesse koostöös Ungari instituudi ja Ungari suursaatkonnaga. Ungari instituudi poolt avas 7. juulil näituse teabeasutuse programmijuht Anneli Tank.

Wabalinn Paide muutub 19. juulil taas kreisilinnaks

wabalinn_paide_logo01Paides on tavaks korraldada suvine kogukondlik pidu, mida on juba aastaid nimetatud „kreisilinnapäevaks“. Natuke on see seotud Paide linna maakonna- ehk kreisikeskuseks nimetamisega 1783. a juulis, natuke muidu kreiside ettevõtmistega wabalinn Paides.

Sel aastal toimub kreisilinnapäev jälle nii keskväljakul kui ka Väike-Aia rohealal. Kreisilinnapäeva korraldavad Paide Wabalinna maja (http://wabalinn.weissenstein.ee) ja Paide kultuurikeskus (www.paidekultuurikeskus.ee). See on pidu, mida paidelased teevad ise ja iseendale.

Väike-Aia rohealale on koondunud laupäeval, 19. juulil kella 10-15 kogukondlikud ettevõtmised:

Kirbuturule Väike-Aia tänaval on linnakodanikud oodatud müüma oma isiklikke, aga veel väärika väljanägemisega kaupu: riideid, raamatuid, mööblit, tööriistu jms. Kirbuturul ei ole platsimaksu, ent see on tõesti mõeldud ainult neile, kes tulevad müüma oma isiklikke asju või ka n-ö hobikorras valminud käsitööd. N-ö professionaalsetele kauplejatele on keskväljaku müügiplatsid.

Vabakohvikutesse valmistatakse toit ja jook kodus ja ning müüakse kreisilinnaplatsil enda poolt üles pandud kohvikus maha. Korraldajate poolt on platsikoht ning kohvikute ja lava vahel ka toolide ala. Vabakohvikutele platsimaksu ei ole, kuid toiduvaliku osas on selge põhimõte: lubatud on ainult kodune ja tervislik toit.

Jätka lugemist »

Teise Arvamusfestivali kavas on üle 150 sisuka arutelu

Tänavune Arvamusfestival toob osalejateni üle 150 erineva arutelu Eesti tänase ja homse teemal, neile lisaks raadioprogrammid, kultuurisündmused, õpitoad ja festivaliklubi. Poliitilised liikumised ja erakonnad panevad püsti maailmavaatekohvikud, kohal on meediaväljaanded oma lavade ja otsestuudiotega.

„Korraldame festivali eesmärgiga, et sellest kasvab sammhaaval hinnatud, vaba ja inspireeriv arutelukeskkond aktiivsetele eestimaalastele,“ sõnas Arvamusfestivali üks korraldajatest Urmo Kübar. Just tema juhtis meeskonda, kes pani kokku programmi Mäe- ja Orulavale. Need on ainsad lavad, mille programmi koostab festivali korraldusmeeskond, kõik teised arutelud sünnivad erinevate organisatsioonide ja ühenduste koostöös.

Mäe- ja Orulaval peetakse kahe päeva jooksul peaaegu 20 arutelu Eesti jaoks olulistel teemadel. Vaetakse, kas on mõistlik väljarännet peatada, kas ja mida ette võtta meie maavaradega, uuritakse, kuhu kaob koolirõõm, peetakse nõu, milline peaks olema riigi roll ettevõtluses. Kõneks on ka julgeolek, elu maapiirkondades, eestimaalaste tervis, samuti Eesti tark ja pehme võim. Veel küsitakse, milline on saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik. Festivali alustab endiste peaministrite arutelu “Mida teeksime täna teisiti?”. Viimases arutelus kohtuvad parlamendierakondade juhid. Arutelude pealkirjad ja toimumisajad on juba üleval festivali kodulehel, neis osalevate arutlejate nimed avalikustatakse järk-järgult suve jooksul.
Jätka lugemist »

Paides on täna heakorratalgud

Foto: jarva.ee

Paide linnavalitsus korraldab kahes linna piirkonnas heakorratalgud. Korrastatakse Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Soo tänava vahelist ala ning Mündi tänava garaažide ümbrust.

Paide abilinnapea Siret Pihelgase sõnul on heakorratalguid korraldatud igal aastal, et pöörata tähelepanu puhta linnakeskkonna olulisusele.

“Kohad, kus sel aastal koristame, valis välja meie keskkonnanõunik Tiina Kivila ning selle järgi, kus on selleks kõige suurem vajadus,” lisas Pihelgas. “Sel nädalavahetusel on tulemas ka Teeme Ära koristustalgud, linnavalitsus teeb oma talgud enne ära, kuid ootame ka linnakodanike aktiivsust, et laupäeval, 3. mai talgupäeval oma kinnistuid korrastada. Paide jäätmejaama mahub prügi palju.”

Eelmise aasta Paide linnavalitsuse talgute korras korjati kokku ning viidi jäätmejaama 0,96 tonni olmeprügi ning suures koguses minemavisatud mööblit ja vanu autorehve. Talgute käigus said prahist puhtaks Ruubassaare tee, Mündi tänava Tööstuse-Ruubassaare lõik ning Raudtee tänava Ruubassaare-Mündi lõik.

Paide ja Koeru sõlmisid sõprussuhteid

Dokumendi allkirjastasid Paide linnapea Alo Aasma ja Koeru vallavanem Aldo Tamm. Foto: Maarit Nõmm.

Paide linnavalitsus ja Koeru vallavalitsus kirjutasid Paide Raekojas alla ühiste kavatsuste protokollile, et parendada kahe omavalitsuse vahelist koostööd erinevates eluvaldkondades, vahendab Järvamaa infoportaal.

Alo Aasma sõnul on kõige olulisem seista üheskoos Järva maakonna kui terviku eest. ”Koeruga on meil ühisosa isegi rohkem, kui võiks arvata. Usun, et pärast selle protokolli allkirjastamist saame kohe tegutsema hakata, näiteks ühisspetsialistide vallas. Nii nagu mitmete teiste omavalitsustega, on ka Koeruga arutatud väga tõsiselt ühisspetsialistide palkamise vajaduse üle, sest häid sptsialiste tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida ja kümne küünega kinni hoida ” ütles linnapea.

Aldo Tamm peab eriti oluliseks hariduse ja ettevõtluse alast koostööd Paide linnaga. “Iga omavalitsus saab omal moel kaasa aidata Järvamaa arengule. Ühed olulised teemad meie jaoks on kindlasti haridus ja ettevõtlus. Kui investorile näiteks ei sobi Paide linn, võib talle sobida Koeru ja vastupidi,” lisas Tamm.

Protokolliga saab tutvuda siin.

 

Loodi Eesti Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik

Eile, kevade esimesel päeval, 20. märtsil loodi Paides üle-eestiline Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik. Võrgustik koondab mõjusamad vabatahtlikku tegevust edendavad ühendused, et ühiselt kaasa rääkida vabatahtliku tegevusega seotud poliitikate kujundamisel, hea seista vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide huvide eest, olla järjepidev partner valdkonda koordineerivatele ametiasutustele ja Siseministeeriumile ning ühiselt jagada võimalusi ja kohustusi valdkonna arendamisel.

Võrgustiku asutas 12 ühendust. Oma soovist edaspidi osaleda on andnud teada veel 4 organisatsiooni. Võrgustik on ja jääb avatuks kõigile organisatsioonidele, mis kaasavad vabatahtlikke oma töös olulisel määral.

Kodanikuühiskonnas uueks jõuks koondunud ühendused peavad oluliseks vabatahtliku tegevuse propageerimist ning tunnustamist, nii et sellest kujuneks Eesti ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning loomulik ühisesse heaolusse panustamise viis.

Võrgustiku tööd asub esimesena koordineerima Eesti Külaliikumine Kodukant, mis on olnud viimased poolteist aastat Siseministeeriumi vabatahtliku tegevuse valdkonna ametlik partner. “Loodud võrgustik annab meile olulise sisendi vabatahtliku tegevuse sihtide seadmisel, sest vabatahtlikud tegutsevad väga erinevates valdkondades ning üksi on Kodukandil olnud keeruline kõikide teemadega võrreldaval määral kursis olla. Nüüdsest saame olulised teemad koos läbi arutada ja vajadusel ühisprojekte käivitada,” sõnas Kodukandi vabatahtliku tegevuse juht Eha Paas.

Võrgustiku esimene suurem ülesanne on ühiste ettepanekute esitamine uude kodanikuühiskonna arengukavasse.

Osaluskohvikus arutleti päevateemadel

7. novembril Paides toimunud Järvamaa noorte osaluskohvikus arutati noorte jaoks olulisi probleeme ja otsiti neile lahendusi.

Jarva.ee portaalis avaldatud videodes kommenteerivad arutelusid Järvamaa Noortekogu tegevjuht Kadri Pius, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Koeru Keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja Ambla vallavanem Rait Pihelgas.

Videosid saab näha siit.

Too oma teema Arvamusfestivalile!

Tihtipeale kurdavad vabaühenduste eestvedajad (ja sageli õigusega), et nende teemadele ei pöörata ühiskonnas piisavalt tähelepanu. Et ajakirjanikud ei saa aru ega kajasta, mistõttu rahvas ei ole teadlik, poliitikud ja ametnikud ei tegele piisavalt jne.
Kui see on tuttav tunne, siis 16.-17. augustini korraldab vabaühenduste liit EMSL koos hulga teiste vabaühenduste ja toredate inimestega Paides Arvamusfestivali (www.arvamusfestival.ee). Meie poolt on see ka mõneti jätkuks 1999. aastast toimunud kodanikuühiskonna konverentsidele, mida me vähemalt tänavu enam eraldi ei tee. Kuid tavapärasest konverentsist erinevalt pole Arvamusfestival koht, kuhu lihtsalt tulla kuulama neid, keda korraldajad on esinema kutsunud (ehkki ka seda võib!), vaid see on ka areen, kuhu tulla välja oma teemade, debattide ja arvamustega.
Arvamusfestivali ülesanne ei ole võtta vastu otsuseid või kokku leppida, kelle arvamus on õige ja kelle oma vale. Festivalile on oodatud need, keda huvitab avalik debatt, kes soovivad saada targemaks, öelda välja oma mõtteid ja kuulata teiste omi ning vaadata, kas erinevate arvamuste pinnalt sünnib äkki veel uusi, huvitavamaid, paremaid. Korraldajad on omalt poolt organiseerinud debatid kahele lavale (vaata programmi praegust seisu: http://bit.ly/16wUGEm), kuid aega ja ruumi on ka kõigile teistele, ainsaks tingimuseks kinnipidamine festivali heast tavast (http://bit.ly/1axrJjn). Festival on tasuta nii arutelude korraldajatele, osalejatele kui ka kuulajatele.

Kui soovid endale olulisi teemasid festivalile tuua, on selleks mitmeid võimalusi. Näiteks võid korraldada debati mõnel festivali vähemalt neljast teemalavast – selleks leia debatis osalejad (kes võiksid siis soovitavalt välja tuua erinevaid vaatenurki) ja arutelujuht, lepi nendega kokku ja anna teada info@arvamusfestival.ee. Teine võimalus on oma teemat tutvustada avatud mikrofoni kaudu ning seejärel suunduda soovijatega avatud arutelude alale edasiseks mõttevahetuseks ja ideede kogumiseks. Ruumi on ka õpitubadeks. Kõige puhul kehtib reegel, et mida varem endast teada annad, seda parema aja ja koha saad valida.

Kõikvõimalike küsimuste korral aitab kirjutamine e-posti aadressil info@arvamusfestival.ee. Sel aadressil võib teada anda ka sellest, kui soovid end pakkuda vabatahtlikuks abiliseks korraldamisel. Parim viis end festivali-uudistega kursis hoida, on läbi Facebooki: https://www.facebook.com/Arvamusfestival.
Urmo Kübar, EMSL

Lõuna-Järvamaa koostööportaal laieneb

Lõuna-Järvamaa koostööportaali eesmärk on koondada Lõuna-Järvamaa (Imavere, Türi ja Väätsa valla) ettevõtjad, kaardistada nende poolt pakutavad teenused ja tooted ning reklaamida neid ühtses internetiportaalis. Portaal aitab osta-müüa-vahetada nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. Portaali kaudu on võimalik piirkonna ettevõtjatel saada informatsiooni piirkonnas tegutsevate teiste ettevõtjate kohta – see loob head eeldused koostööks. Soovime muuta mõtteviisi – meie ettevõtjad ei ole mitte konkurendid vaid koostööpartnerid! Portaali loomise eesmärk on viia kohalikud tooted ja teenused otse kohaliku tarbijani. Portaal väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning propageerib mõtteviisi – TOETAME OMA KOGUKONDA EHK OSTAME OMADELT JA JÄTAME RAHA KOJU!!!

Koostööportaal on tegutsenud juba üle aasta ning osutunud väga edukaks! Seepärast oleme otsustanud koostööportaali laiendada maakondlikuks ehk Lõuna-Järvamaa Koostööportaalist on saamas JÄRVAMAA KOOSTÖÖPORTAAL. Koostööportaalil on terve rida võimalusi! Koostööportaal võiks saada Järvamaal elavatele inimestele igapäevaseks abivahendiks – portaali esilehele jooksevad automaatselt kõik värsked uudised kohalike omavalitsuste kodulehekülgedelt ning Järva Teatajast ja KUMA uudistest. Seega – kui soovid olla kursis enda kodukandis toimuvaga, siis on suurepärane võimalus ühest kohast kõik uudised kätte saada! Samuti koondub koostööportaali info piirkonnas toimuvatest sündmustest (teatrid, peod, huvialaringid jne).

Koostööportaali on võimalus riputada tasuta üles kuulutusi – ostan, müün, vahetan, annan ära, otsin tööd, pakun tööd jne. Portaal koondab kõik Järvamaal tegutsevad erinevate toodete ja teenuste pakkujad – siit on võimalik leida just Sinule vajalik toode või teenus. Mida aktiivsemalt me kõik koostööportaali kasutame, seda rohkem on seal ka infot. Lisaks on võimalik panna koostööportaal enda avaleheks internetis ja minna otse pankadesse ja teistele igapäevaselt kasutatavatele linkidele.

JAP tegevuspiirkonna ettevõtjatele toimub kolm koostöökohtumist, kus tutvustame ettevõtte andmete sisestamist koostööportaali ja teisi Järvamaa koostööportaali võimalusi.

  • 01.07.2013 kell 11.00 Roosna-Alliku vallamajas,
  • 02.07.2013 kell 11.00 Koeru Kultuurimajas,
  • 04.07.2013 kell 11.00 Paides, Järva Tarbijate Ühistu seminariruumis (tööstuse 11, Paide).

Korraldus: Lõuna- Järvamaa Koostöökogu
Eelregistreerimine: jap@jap.org.ee hiljemalt 27.06.2013.
Liitumine koostööportaaliga on kõikidele ettevõtjatele tasuta v.a. Paide linnas asuvad ja tegutsevad ettevõtted.

Lõuna-Järvamaa Koostööportaal on valminud MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu siseriikliku koostööprojekti raames ning portaali koostamist on rahastatud LEADER programmist.

Teabepäev Järvamaal: „Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine – võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes”

19. veebruaril kella 13-16.30 toimub Paides Järva maavalitsuses teabepäev „Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine – võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes”.

Teabepäeva eesmärgiks on viia kokku mahetootjate, -töötlejate, turustajate, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajad, et arutada üheskoos mahetoidu kasutamise võimalusi Järvamaa lasteasutustes.

Päevakava
13.00 Tervitussõnad ja mahelõuna
13.30 Mahepõllumajanduse põhimõtetest
14.00 Mahetoidu kasulikkus
14.30 Eesti turul olevad mahetooted
15.00 Mahetoidu kasutamise kogemused Eesti koolides
15.30-16.30 Arutelu mahetoidu kasutamise võimaluste osas lasteasutustes

Lektoriteks on Elen Peetsmann ja Darja Matt. Vestlusringis jagavad oma kogemusi mahetoidu pakkumise osas mahetootjad.

Teabepäeva korraldab SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös põllumajandusministeeriumiga, toetab Euroopa Liit.

Lisainfo: Elen Peetsmann, tel: 5304 4003.

Paide kogukonnakeskuses käivitub talutoiduklubi

Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) käivitub talutoiduklubi. Igal neljapäeval kella 10-12 ja 16-18 on majas mõni kohalik talunik (või ka mitu), kes tutvustavad oma (ja vahel ka teiste) talutooteid.

Saab kuulata, küsida, maitsta, kaasa osta ning tellimusi esitada. Lisaks tegutseb pisike kogukonnakohvik.

Kodulehe aadress asub siin: http://talukaup.jarva.ee/

Meiliaadress on talukaup@jarva.ee.

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Raul Veede. Allikas: err.uudised

Raul Veede. Allikas: err.uudised

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Jätka lugemist »

Paides saab näha kuulsamaid tsitaate ning mõtteteri

Paides kultuurikeskuse fuajees on üleval näitus “Sõna vägi”, mis toob külastajateni 23 ilusamat ning mõjusamat tsitaati ning mõttetera, mis pärinevad nii kuulsatelt eestlastelt, üleilmsetelt kuulsustelt või anonüümsetelt allikatelt.

Tsitaatide ning mõtteterade leidmisest ning parimate valimisest võttis interneti teel osa ligemale sadakond inimest. Näitusel esindatud mõtteterad ning tsitaadid pärinevad näiteks Lennart Merilt, Albert Einsteinilt, Dalai Lamalt, Mahatma Ghandilt, Nelson Mandelalt ning Marilyn Monroelt ning mitmetelt teistelt maailma kultuuriruumi mõjutanud inimestelt.

Näituse korraldajad soovisid parimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisega ning seeläbi sõna ja mõtte vägevusele tähelepanu juhtimisega panna inimesi pisut enam halli argipäeva raamidest kaugemale vaatama ning veidi laiemalt elu ning kõige ümbritseva üle mõtlema.

Näitusele väljavalitud tsitaadid ning mõtteterad esindavad küll vägagi erinevaid valdkondi, kuid enamusel neist kumab ühise joonena läbi omamoodi õpetus elamisest kui suurest ning peaaegu piiritust võimalusest, et mitte öelda kunstist. Paljud tsitaadid ning mõtteterad tuletavad inimestele meelde inimvõimete olemust ning kutsuvad inimesi üles oma elusid suuremalt elama ja neile kingitud võimalusi kasutama, mitte piirduma vaid juba sissekäidud teeradade ning käitumismallide jäljendamisega. Ehk nagu on väga lihtsalt öelnud Oscar Wilde: “Elada, on haruldasim oskus maailmas.”

MTÜ KultuurPaidet toetas ilusaimate ning mõjusaimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisel Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ning parimate palade näituseks seadmisele panid õla alla Paide kultuurikeskus, AS Kuma ning mitmed head inimesed.

Allikas: jarva.ee

Reedel ja laupäeval toimub “Järvamaa mess”

9.-10. novembril toimub Paide Kultuurikeskuses juba seitsmeteistkümnendat korda Järvamaa mess

Mess on mõeldud Kesk-Eestis ärihuve omavatele firmadele, kes soovivad siin oma kaupa või teenuseid turustada. Läbi aastate on messi külastatavus olnud suur ja vastukajad positiivsed – 2011.a oli külastajaid üle 5000. Üles on seatud Kuma Raadio stuudio ja osa Kuma Raadio saatepäevast tehakse otse messilt. Sellel aastal on Järvamaa mess seotud ka 5. -10. novembrini toimuva Järvamaa Ettevõtlusnädalaga.

Reedel on mess avatud kell 10:00-18:00 ning laupäeval 10:00-15:00. Sissepääs messile on tasuta.

Täpsemat infot saab ka www.jarvamess.ee

Liikumise Kodukant 15. aastapäeva konverents „Ühtetulemine“

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tähistab oma 15. aastapäeva konverentsiga „Ühtetulemine“ 27.10.2012 Paide Kultuurikeskuses.

Konverentsi eesmärgiks on anda avalikkusele teada, kuidas on vabatahtlik tegevus Eesti maapiirkondades edenenud läbi Liikumise Kodukant viieteistkümne tegevusaasta ning kuidas on avaliku võimu kaasamine suurendanud vabaühenduste osalusvõimekust maapiirkondades. Kuulame ka meie rahvusvahelistelt koostööpartneritelt Liikumise Kodukant rollist nende organisatsioonide arengus. Konverentsil tunnustame oma parimaid tegijaid.

Konverentsil toimub video „Kodukandi kulgemine“ esmaesitlus. Video kajastab meie liikmete tegemisi viimasel viiel aastal. Samas toimub ka Maamajanduse Infokeskuse ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös valminud näituse „Mõeldud, tehtud“ esmaesitlus. Näitusega tutvustame Eestimaa 30 aktiivset küla, kes on „Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2. Külade uuendamine ja arendamine” raames taotlenud vahendeid.

Konverentsil osalevad muuhulgas sõnavõttudega regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Põhiettekanded teevad Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik, teemal „Eesti maaelu arengu aruanne“ ja Poliituuringute Keskus Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert Hille Hinsberg, teemal „Valitsemine ja kodanikuühiskond“.

Konverentsi teises osas keskendume külavanemate teemale. Oleme kutsunud külavanemate temaatika üle arutlema külavanemaid, kohliku omavalitsuse ja riigi esindajaid. Diskuteerime, kuidas suurendada külavanemate, omavalitsusjuhtide ja avalikkuse teadlikkust külavanema tähtsusest ja rollist külaelu arendamisel ja kuulame näiteid Eestimaa erinevatest piirkondadest.

Huvipakkuvad on kindlasti ka meie rahvusvaheliste külaliste sõnavõtud. Arvestades, et tegu on meie pikaajaliste koostööpartneritega oleme huvitatud just lugudest, mis kajastaksid Liikumise Kodukant rolli nende organisatsioonide arengus.

Konverentsi lõpetame piduliku osaga, kus tunnustame oma parimaid tegijaid andes neile üle Liikumise Kodukant tunnusmeene.

Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühendus, kes seisab oma liikmetega maaelu väärtuste edasi kandmise eest, säilitab ja tugevadab kogukondi, soodustab koostööd erinevate sektorite vahel ning toetub motole „Kogu Eesti peab elama!“.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

KONTAKTID:

Vastuaja: Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht KAIE TOOBAL telefon: +372 505 8426
Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse esimees Liina Saar telefon: +372 521 8295
E-postiaadress: kodukant@kodukant.ee Liikumine Kodukant koduleht: www.kodukant.ee

Kartulifestival Paides

Täna, 13.oktoobril, algusega kell 10, toimub Paide Kultuurikeskuse juures Kartulifestival ning Oktoobrilaat. Toimub kartulisortide väljapanek, töötoad, kartuliloengud, lastetund, kartulitoitude töötoad, poeesiatund, mängutund. Laadale on saabumas üle 90 kaupleja, kaubavalikus on aia- ja põllusaadusi, toidukaupu, käsitööd, taimi, lilli, istikuid ning tööstuskaupu. Päeva juhib Arlet Palmiste. Päeva lõpetab slaavi ja eesti rahvakultuuri kollektiivide kontsert. Korraldajad on Slaavi Kultuuriühing ja Paide Kultuurikeskus.

Kõik ettevõtmised on huvilistele tasuta:

10.00 – 15.00 KARTULISORTIDE VÄLJAPANEK (fuajees)
EMVI Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskuselt EVIKA: uued, vanad ja rahvaselektsioonsordid nõuanded kartulikasvatuse, haiguste, kahjurite ja sortide kohta

10.30 – 14.00 TÖÖTOAD (fuajees)
Kartulitrükk, mänguasjad/suveniirid loodusmaterjalist, viltimime jne. Õpetavad: Art Stuudio Modus Tallinnast, Käsitöö Katsikud, Jaane Tammiste ja Thea Vesman

11.00
KARTULILOENG (väikeses saalis)
EMVI Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA

12.00 LASTETUND
(väikeses saalis)
Laste folklooriansambel „Kadrill“ ja laste tantsuansambel „Solnõško“ Tallinnas ning Paide lasteaia Kullapai laululapsed

13.00 KARTULITOITUDE TÖÖTOAD
(fuajees)
Valmivad kartulitoidud: kartulisalat, vinigrett, riivkoogid, pannkoogid, kartulisiilid ning Korea kapsas ja jäätis

14.00 POEESIATUND 
(väikeses saalis)    
Luulet ja huumorit eesti ja vene keeles esitavad Anna Makarova, Nadežda Treffner, Viniamin Jatsuk
MÄNGUTUND (jalutuskoridoris)
                                
17.00-19.00 KONTSERT
(pilet 2 €)
Esinevad slaavi ja eesti rahvakultuuri kollektiivid:

  • Ukraina rahvamuusikaansambel „Dibrova“, folklooriansambel „Kadrill“ ja tantsuansambel „Solnõško“ Tallinnast; naisansambel „Vesna“ Viljandist
  • „Slavjanuška“, „Leelo“, „Seeniorid“ Paidest ja „Smiritška“ Oisust
  •  „Siuh ja Viuh“ PG-st ja „Ilodus“ Väätsalt

Jätka lugemist »

Algas registreerimine Järvamaa 10. muinastulede öö reisile

Järvamaa muuseum.

Järvamaal on juba üheksa aastat traditsioon korraldada ”Muinastulede öö” tähistamiseks erinevaid retki teemaga seotud paikadesse: muuseumiaastal väikemuuseumidesse, lugemisaastal kirjanduslikesse paikadesse, mõisatesse, külaväljakutele jne. Tänavu, 25. augustil toimuval muinastulede öö 10. reisil, võtame ette teekonna Järvamaal asuvatesse filmivõttepaikadesse rõhutamaks seda, et just 2012. aasta on Eesti filmi100. aasta. Jätka lugemist »

Mart Sander toob muusikaeliidi Paidesse

9. augustil on ainulaadne võimalus kuulata Paide Vallimäel Mart Sanderi kuulsat Bel Etage’i svingorkestrit, Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksood ja teisi suurepäraseid muusikuid.
Mart Sander esineb oma orkestriga tänavu Eestis vaid korra – Paide Vallimäel.
Sihtasutuse Wittenstein juhatuse liikme Ants Hiiemaa sõnul valis Mart Sander oma sünnipäevakontserdi paigaks Paide just seepärast, et ta vaimustus ordulinnusest ning seal valitsevast ajaloohõngust.

Ajakeskus Wittenstein keerab 9. augustil ajaratta 30ndatesse aastatesse ning annab võimaluse pärast kontserti ajastu hittide saatel, mida esitab Teet Tihvani bigband, jalga keerutada.

Kontsert algab kell 20.

Kaspar Tammist

Põllumajandusministeerium koondab allasutuste Järvamaa esindused Paidesse

Reedel, 13. juulil kell 11 avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Paides ministeeriumi Järvamaa keskuse, kus hakkavad tööle PRIA, Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusameti ja Jõudluskontrolli Keskuse kohalikud esindused.

„On oluline, et kohalikud inimesed saaksid riigi pakutavad teenused kätte oma maakonna keskusest ega peaks tingimata sõitma selleks Tallinnasse või Tartusse,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Põllumajandusministeeriumi allasutuste kohalike esinduste abiga saame paremini olla abiks kohalikele põllumeestele, talupidajatele ja maaomanikele ning samas aitame kaasa ka maaelu arengule.“

Minister rõhutas, et põllumajandusministeeriumi allasutusi koondav Järvamaa keskus on oluline samm maakonnakeskuste tugevdamise suunas. „Vajalike ametiasutuste olemasolu maakonnakeskustes ei tee riigi juhtimist kallimaks, küll aga toob riigi kodanikule lähemale – parandab teenuste kättesaadavust, loob töökohti ning eeldused noortele ja haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks,“ rääkis Seeder. Jätka lugemist »

Paides toimuval kreisilinnapäeval jätkub lustimist kogu perele

Kreisilinnapäeval 14 juulil kell 11 toimuvad Paide kultuurikeskuse esisel platsil Paide kauneima koera valimised. See on mitteametlik meelelahutuslik koertenäitus, kus võivad osaleda kõik segaverelised koerad ja tõukoerad, kes on marutaudi vastu vaktsineeritud.

Kreisilinnapäeval on kõik lapsed oodatud Paidesse Lembitu parki laste mänguväljakule mängima. Toimub palju põnevat. Kõigil, kel kodus oma lemmikloom, võtke ka tema kaasa – valime neist välja armsaima. Kreisilinnapäev toimub Paide Lembitu pargis 14. juulil kella 10-16. Sel päeval saavad laste käsutuses olema lisaks mänguväljaku atraktsioonidele ka batuudid. Osaleda saab taaskasutuskarnevali töötoas, kohtuda klouniga ja Kadriorust küll tulnud Miia-Milla-Manda muuseumiga, mängida murumänge, süüa jäätist ja pannkooke. Igaüks, kel ideid ja tahtmisi võib tulla lastemaailma oma tegevusega, mis lapsi võiks köita ja arendada. Lasteala kõrval on selleks päeval tehtud loomaaed, kuhu tuuakse loomi. Kindlasti on seal üks väike hobune, kellega lapsed saavad sõita, kits ja võib-olla veel loomi, kes aitavad muru pügada. Aga tooge kodust kaasa lustima ka oma lemmikloomad – tule ja näita oma koera, kassi, siga või krokodilli! Lemmiklooma tuues hoolitse ka tema ning teiste turvalisuse eest – vajadusel kasuta puuri, rihma või suukorvi ja loomale võta kaasa jooki-sööki.

Kreisilinnapäevale oodatakse vabas vormis kohvikuid korraldama ja omatehtud toitu-jooki pakkuma.

Kreisilinnapäeva korraldajad ootavad ka huvilisi, kes oma vabakohviku Paidesse Lembitu parki püsti seavad. Kuna Lembitu pargis kohvikut ei ole, siis teeme selle ise! Igaüks on oodatud pakkuma omatehtud kohvi, morssi, kooke, võileibu, vahvleid, pannkooke või mida iganes suupärast. Kas raha eest või niisama, täitsa oma asi. Kohvikus võib istuda laudade taga, lebada murul või tsillida võrkkiikedes. Võibolla saab isegi grillida. Lisaks on meil P.A.I.-kohvik. See on koht, kus saab süüa ja juua teenitud P.A.I.de eest. Nii saab toetada kõiki neid, kes on vabatahtlikena aidanud kaasa sel päeval peo korraldamisel või muul ajal kogukonna heaks vabatahtlikuna tööd teinud.

Vabakohviku korraldajal on oluline heade tavade järgimine: toit peab olema värske, valmistatud toidukõlbulikust toorainest, toidu pakkuja terve jne.

Vabakohviku püstipanekus või mistahes oma idee või tegevusega väljatulemiseks anna palun teada kas meiliaadressil kogukonnakeskus@weissenstein.ee või telefonil 53 56 46 23.

Maive Premet
Paide kogukonnakeskus

Doonoritelgid alustavad Rakveres

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti kaitseväe ühisprojektina korraldatavad doonoritelkide väljasõidud alustavad sel
suvel Rakvere keskväljakul. Virumaa doonorid saavad telkides verd loovutada kahel päeval: 9. juulil kella 12-18 ja 10. juulil kella 11-17.

“Tänu doonoritelke külastavatele vereannetajatele on meil võimalik suvisel puhkuste ajal verevaru vajalikul tasemel hoida.
Doonoritelkidesse jõuab tavapärasest palju rohkem esmadoonoreid, kellest rõõmustavalt suur osa tuleb ka edaspidi verd loovutama,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

2011. aasta suvel külastas 17 päeva jooksul väljas olnud doonoritelke kokku 2359 abivalmis inimest, nende hulgas 380 esmadoonorit, nende abiga koguti 863 liitrit verd.

“Paljude doonorite jaoks kuulub doonoritelgi külastamine puhkuseplaanidesse ning verd tullakse annetama ka koos pere ja
sõpradega. Lisaks doonoritele ja toetajatele täname südamest kaitseväge, kelle telke me kasutame ja kes abistab verekeskust nii telkide ülespanekul kui ka transpordil,” rääkis doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Doonoritelke toetavad: AS Fazer Eesti, AS Põltsamaa Felix, AS Coca-Cola HBC Eesti, OÜ Goadventure, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, maanteeamet, Punane Rist, OÜ Taula Pharma, AS Sirowa, AS Tallink Grupp, AS Bambona, OÜ Rademar, AS Rimi Eesti Food, AS Kalev, AS Pihlaka, AS Elisa Eesti, Saku Õlletehas, Kalev Spa Hotel & Water Park, Magnum Medical, SA Virumaa Muuseumid, Eesti vabaõhumuuseum, AS Haapsalu Kuurort, Eesti jalgpalliliit, Eesti võrkpalliliit ja Eesti korvpalliliit.

Doonoritelkide ajakava juulis

9.-10. juulil Rakvere linna keskväljakul, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-17

12.-13. juulil Keila kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-16

17.-19. juulil Paide kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 12-18, III päeval kella 11-17

Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Laupäeval ja pühapäeval toimuvad Paides Eesti linnade suvemängud

37. Eesti linnade suvemängud toimuvad 30.juunil – 1.juulil Paides. Eesti linnade suvemängudel Eestimaa südames võistleb ligi 750 sportlast 24-st Eestimaa linnast.
Suvemängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, tennis, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, juhtide võistlus. Suvemängudel saab oma kodulinna eest võistlemas näha Eesti praeguseid ja
endiseid tipptegijaid. Nii asuvad starti kergejõustikus Grete Sadeiko (Türi), jalgrattakrossis Caspar Austa (Elva), orienteerumises Annika Rihma ja Mihkel Järveoja (Põlva), Kirti Rebane ja Lauri Malsroos (Saue). Võrkpallis löövad kaasa Mari-Liis Grauman, Ilmar Mõttus ja Virko Vantsi.
Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis: üle 10000 elanikuga linnad ja linnad, kus on kuni 10000 elanikku.
Kogu informatsioon ja tulemused asuvad EMSL Jõud kodulehel
http://www.joud.ee/est/g78s2263
37. Eesti linnade suvemängud korraldab Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Paide Linnavalitsuse, SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus ja Järvamaa Spordiliiduga.

Helen Mast

Paide linn sai uued kuningad

Paide endised kuningad. Foto: jarva.ee

Paide tehisjärve ääres toimunud jaanipäevapidustuste kulminatsiooniks oli uute Paide kuningate ametisseastumine. Sedakorda kinnitati jaanipidulise silme all ametisse juba kaheksanda kuningate põlvkonna esindajad, meenutamaks eestlaste muistseid vabaduspüüdlusi ning nelja kuningat, kes Paide ordulinnusesse läbirääkimistele tulnuna ordu käe ja mõõga läbi hukati.

Senised Paide kuningad Murulaid V (kodanikunimega Lauri Lipp), Tõeleid V (kodanikunimega Enn Sõmer), Ivo VIII (kodanikunimega Tõnis Elmik) ja Jüri V (kodanikunimega Gabriel Rikberg) andsid auväärt ametipostid üle järgmise põlvkonna kuningatele.

Uuteks Paide kuningateks on Murulaid VI (Rein Oselin), Tõeleid VI (Kristjan Kõljalg), Ivo IX (Tiit Schvede) ja Jüri VI (Hillar Priks).

Paides on alates 2005. aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid kodulinnas kui ka väljaspool.

1343. aastal 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus, mis julmalt ordu poolt maha suruti tõmbas eestimaalaste omariikluse- ning vabaduspüüdlustele kriipsu peale lausa mitmesajaks aastaks. Üks Jüriöö ülestõusu sümboolseid lõppe toimus ka Paides, kus 4. mail 1343. aastal hukati julmalt ordurüütlite poolt Paide ordulinnusesse läbirääkimistele kutsutud eestlaste neli kuningat.

Allikas: www.jarva.ee

Käivad viimased Pitka rattamatka ettevalmistused

Kaitseliidu Järva Malev kutsub Järvamaa inimesi üles osalema juba järgmisel laupäeval toimuval ligikaudu 100 km pikkusel rattamatkal, mida korraldatakse Järvamaalt pärit sõjamehe admiral Johan Pitka auks. Rattamatkal osalejatel palutakse end Järva malevas registreerida hiljemalt 30. maiks.

Rattamatk stardib 2. juuni varahommikul kell 7  üheaegselt nii Paide vana rahvamaja kui Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsale, kus retkeseltskonnad ühinevad ning jätkavad ligikaudu 50 kilomeetrist teekonda mööda kruusa- ning rattasõiduks suurepäraselt sobivaid metsateid Harjumaale Alansi külla, et admiral Pitka teadaolevale hukkumispaigale kõigi järvamaalaste nimel järjekordne tammepuu istutada.

Järva Maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev rattaretkega pöörata tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et pikemas perspektiivis võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud,” selgitas Pops.

Rattaretkel osaleda soovijatel palutakse end 30. maiks registreerida Järva maleva staabi korrapidaja juures telefonil 717 9749 või kp.jarva@kaitseliit.ee Retkelised peaksid olema täis tahtmist kaunis Eestimaa looduses liikuda ning olema valmis ratastel sadakonna kilomeetri läbimiseks.  Teekonnale, mis kulgeb piki looduskauneid paiku, kuhu tihti just ei satuta, on korraldajad arvestanud ka puhkepausid ning piknikupaiga, kus retkelised saavad keha kosutada ning vaimu turgutada.

19. veebruaril Järvamaal Jalgsema külas sündinud admiral Johan Pitka oli Eesti Vabadussõja hing, kelle eestvedamisel loodi Kaitseliit, soomusrongid ja oma sõjalaevastik. Teadaolevalt hukkus Pitka 1944. a septembris Harjumaal Alansi külas. Admirali mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva Malev igal aastal ka 20 kilomeetrist rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse, millest võtab igal aastal osa mitusada osalejat.

Paides avatakse Peeter Lauritsa fotonäitus

Seoses Eesti Draamateatri päevadega Paides on 22.mai kell 18.00 Paide Kultuurikeskuse fuajees Peeter Lauritsa fotonäituse “PAHUPIDI” avamine. Kohal on autor. Eesti Draamateatri arhitektuuri teemaline näitus on pühendatud hoone 100.juubelile. Näitus jääb avatuks kuni 16.juuni.

Peeter Laurits on ise öelnud:„Draamateater oli mu esimene töökoht kus mulle tõeliselt meeldis. Draamateatris olid kaheksakümnendate
teisel poolel väga põnevad ajad. Evald Hermaküla oli peanäitejuht, pidevalt lavastasid Mati Unt ja Juhan Viiding, Margus Allikmaa
oli teatridirektorina suurepärane. Vadim Fomitshev jagas minuga oma peakunstniku kambrit, tööajadistsipliin ei huvitanud kedagi,
kolleegid olid meeldivad ja lavafotograafi töö erakordselt põnev.
Peategelane selles idüllis oli aga hoone ise, Vassiljevi ja Bubõri projekteeritud toretsev juugend. Ei kulunud aastatki kui see maja hakkas ennast mu unenägudesse sisse pressima. Ühel ööl kutsus Jaanus Orgulas mind lavatorni kõrvale müüriorva ja
näitas kitsukest treppi mis kadus üles paksude paekivimüüride vahele. Enamus selle maja müüridest ongi käikudest läbi
uuristatud. Hulkusin neis palju. Lavatorni kohal pööningul oli pisikene onn, kus elas sakslanna kahe lapsega ja varjas ennast
Nõukogude võimu eest. Iga kord kui seal käisin, riputas ta nöörile pesu kuivama.
Ühel teisel öösel tulin aga tööle peauksest, kustkaudu publik siseneb. Kõik vaheseinad ja vahelaed olid millegipärast
maha lõhutud, alles oli ainult maja välisseina koorik. Põranda asemel loksus tume vesi ja kohe ukse kõrval oli väike ilma
aerudata paat. Istusin sisse ja triivisin saali keskele. Hästi külm oli, vesi auras kergelt ja Otsa tänava poolsetest akendest
paistsid sisse viltused päikesekiired.“