Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2018
E T K N R L P
« nov    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides

19. augustil toimus Paide Vallimäe 27 aasta vanusel laululaval taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühendatud ühendkoori laulupidu „Vaba Rahva Laul”, mida dirigeerisid vaheldumisi Lauri Breede ja Valter Soosalu.

Lauri Breede ja Valter Soosalu Paide laululaval Foto Urmas Saard

Lauri Breede ja Valter Soosalu Paide laululaval. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

„Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal

Kui kella nelja paiku asus laulurahvas pärast eelproove sööma, siis pidid nad päris lausvihmas järjekorras seisma. Suppi keetis Järvamaa naiskodukaitse. Sööma oodati 1600 suud. Just nõnda palju esinejaid kogunes täna Vallimäe laululavale ja selle külgedele ehitatud astmetele.

Vihm kimbutas proovi ajal lauljaid Foto Urmas Saard

Vihm kimbutas proovi ajal lauljaid. Foto: Urmas Saard

Külauudistel õnnestus Eestimaa südamesse jõuda Pärnu naiste Folkloorikoori Rannalised kümnese seltskonnaga, kellega sõitmine oli algusest lõpuni üks terviklik laulupidu.

Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto eestvedamisel jõudis taasiseseisvuse päeva eelõhtul korraldav „Vaba Rahva Laul” seitsmendat korda eestlaste südamesse. Sedakorda Paide laululavale, mis on sama vana taasiseseisvunud Eesti aastatega – 27. Kannisto toimekas liikumine ei jäänud mitte kellegile märkamata. Veel vahetult enne proovide algust tassis ta kohale jämedaid prusse ja korraldas viimase hetke tegemisi.

Urmas Lattikase ansambel jäi tavapäraselt lauljate seljataha publikule peaaegu nähtamatuks. Ühendkoori juhatasid Lauri Breede ja Valter Soosalu.

Sõnaliselt juhatas Paide laulupidu Veikko Täär ning lauljatena osalesid Jassi Zahharov, Uudo Sepp, Siiri Sisask, Koit Toome, Nele-Liis Vaiksoo, Boris Lehtlaan, Valter Soosalu, Oliver Leppik ja Renate.

Jätka lugemist »

„Vaba Rahva Laul” kaigub riigi juubeliaastal Paides

Taasiseseisvumisele pühendatud seitsmes „Vaba Rahva Laul” lööb kõlama saja-aastase Eesti Vabariigi südames asuval Paide Vallimäel 19. Augustil algusega kell 18.00.

Ülo Kannisto Paides Foto Urmas Saard

Ülo Kannisto Paides. Foto: Urmas Saard

Vallitorni 34 meetri kõrguse seina külge kinnitatud suur bänner on kutsunud juba ammu enne 27. taasiseseisvumise suve saabumist inimesi pidupäeva eelõhtuks Paide lauluväljakule. Ka kõiki neid kümmet tuhandet, kes hiljutisel Paide Arvamusfestivalil osalesid.

Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto annab teada, et kõigil laulupeolistel on võimalus saada kaasa laulmiseks „Vaba Rahva Laulik”, milles esitusele tulevate laulude sõnad kirjas. Lauliku maksumus on juba arvatud piletihinna sisse. Kõik 31 laulu leiab ka nutitelefoni abiga, kui minna aadressile www.vabarahvalaul.ee .

Peo juhiks on palutud Otepää mees Veikko Täär, keda paljud televaatajad tunnevad seriaali „Siberi võmm” kaudu ka Viktor Korolina. Kannisto kordab väsimatult juba aastaid kokku tulemise kutset sõnadega, et üle riigi ja ja veelgi kaugemalt ühisele laulmisele kogunedes saame jälle natuke paremateks inimesteks. „Me ei tohi hetkekski unustada, et peame säilitama ja arendama eesti keelt ning jääma eestlaste osakaalu suurendades vaba rahvusriigina kestma.”

Jätka lugemist »

Kuuendal Paide Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest

Lõppenud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul Eestimaa südamesse 10 000 inimest, kes osalesid kahekümne neljal alal 160 arutelus. Läbivateks teemadeks olid tänavu suhtluskultuur ja demokraatias osalemise võimalused.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli kuulajad naasevad  Arvamusfestivalilt koju Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli kuulajad naasevad Arvamusfestivalilt koju. Foto: Urmas Saard

riikide väiksusest tuleneb hirm kaotada oma identiteet

Osalejad pidasid hea arutelu eelduseks üksteise kuulamist ja oma väidete tõestamist.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.

Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine.

Jätka lugemist »

Briti “pop-up saatkonnad” Eestis

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimesel päeval avas Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonna“ linna keskväljakul, kus oli püsti pandud Briti sümboolikaga tähistatud telk, vestluskaaslasteks asesaadik Alison Beckett ja paar sõjaväelast.

Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik Foto Urmas Saard

Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik. Foto: Urmas Saard

järgmised „pop-up saatkonnad” toimuvad saartel

Tänavu korraldab Briti saatkond üle Eesti ürituste sarja, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse 100. aastapäeva.

Briti saatkonna pressiesindaja Julia Amor meenutas, et käesoleva aasta 10. jaanuaril kuulutas suursaadik Eestis Theresa Bubbear välja läbi aasta vältava ürituste sarja, mis peab jõudma kõigisse Eesti maakondadesse. Selle raames korraldatakse virtuaalnäitust Briti Kuningliku Mereväe toetusest Eesti Vabadussõjas, aga kuulutatati välja ka koolilastele mõeldud konkurss, mille auhindadeks on kutsed tänavusele kuninganna sünnipäevapeole. „Me näitame valikut laste töödest, mis meile üle Eesti saadeti. Lapsed on joonistanud ja meisterdanud puutöid. On ka videosid tehtud,” rääkis Amor. „Me soovime suhelda iga maakonna inimestega, kuulata neid ja rääkida meie elust ning tööst. Pakume erilist torti, mis on kujutatud vastava sümboolikaga.”

Jätka lugemist »

Arvamusfestivali tantsulavastuse olmeulmad ruuminihkes

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimese päeva kultuurikava sisustasid Olmeulmade truppi kuuluvad Arolin Raudva, Age Linkmann, Maarja Tõnisson ja Raho Aadla, kelle endi sõnul liiguti tugeva kehalise fookusega nii argisemaid kui kunstilise võimenduse ja abstraktsiooni tasandeid mööda.

Olmeulmad Paide kuuendal Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard

Olmeulmad Paide kuuendal Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Noormeest võis märgata ka aknaavas, samuti seina ja ahju vahelises kitsikuses.

Sellise kirjeldusega tantsust lugesin alles pärast etenduse nägemist. Tunnistan, et ega see ja ka mitte järgnev näoraamatust leitud selgitav tekst poleks ilmselt minus huvi ärgitanud. Pealegi polnud väheteadliku kultuurihuvilisena varem nimetatud nelikust midagi kuulnud. Arvamusfestivali teatmiku kultruuriprogrammi napisõnalisest teatest sain eelnevalt teada üksnes tantsulavastuse toimumisest ja sündmuse asukohast. Linna kaardi järgi orienteerudes kandsid jalad kaunis asukohas paikneva punastest tellistest laotud historistliku stiiliga kahekorruselise hoone juurde, mille kujuteldavat ilu varjas tänava äärne kõrghaljastus. Majja sisenemine valmistas samaaegselt nii uudishimu kui ka pettumust, mida räämas ja kooruva värvikihiga ruumid tekitasid. Mõnigi tükike värvist kooruval seinal oli selle rõhutamiseks koguni eeskujulikult raamitud ja varustatud sildiga.

Jätka lugemist »

Arvamusfestivali meelelahutuskava rikastab Paide kultuurielu

Paides 10. ja 11. augustil toimuva Arvamusfestivali arutelukava toetab mitmekesine kultuuriprogramm, mis pakub põnevaid sündmusi nii festivali külastajatele kui linnarahvale.

Arvamusfestivalil Paides Foto Urmas Saard

Arvamusfestivalil Paides. Foto: Urmas Saard

Festivali meluprogrammi avab reedel Arvamusfestivali rattaretk Tallinnast Paidesse

Kultuurikavast leiab paidelaste korraldatud kultuuriüritusi, aga ka tuntud Eesti artistide etteasteid, festivali lõpukontserdil laupäeval astub üles Erki Pärnoja koos bändiga.

Kultuuriprogrammi kuraator Lilian Hiob pidas kava koostamisel silmas, et pealinnast imporditud kultuurisündmuste kõrval oleks ka kohalikel tegijatel võimalus festivali kultuuri ja melu luua. “Lisaks hittidele nagu tantsulavastus “Olmeulmad” ning Erki Pärnoja kontsert, on mul väga hea meel, et osa võtab ka sügisest startiva Paide teatri trupp oma performatiivsete elementidega põimitud grillpeoga,” rääkis Hiob.

Hiobi soov oli avada festivalikülastajatele mõni põnev Paide hoone, kuhu nad muidu ei satuks. “Pärast lokatsiooni-jahti Paides mitme väga erilise hoonega tutvumist, osutus valituks Paide vana tütarlastegümnaasium Vallimäe nõlval, aadressil Posti 12, mis võõrustab mitmeid festivali kultuurisündmusi,” märkis ta.

Jätka lugemist »

900 noort rahvatantsijat koguneb Paidesse

Sel nädalavahetusel toimub Eestimaa südames Paides XII üleriigiline koolinoorte rahvatantsufestival, mille motoks on “Rahvatants paneb silma särama”. Festivalil annavad noored tantsijad kaks kontserti.

Paide Vallimäe laululava Foto Urmas Saard

Paide Vallimäe laululava. Foto: Urmas Saard

Festival on kummardus noorte tantsupidude idee algatajale ja mitmekordsele üldjuhile Alfred Raadikule

Esimene ülesastumine toimub laupäeval, 5. mail kell 18.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas ning teise kontserdi annavad noored tantsijad pühapäeval Paide Vallimäel algusega 13.00. Kontserdid on tasuta.

“Festivali üheks peamiseks eesmärgiks on rahvatantsu populariseerimine noorte seas, aga ka esinemise võimalus nn “suurel laval” ja kindlasti koostantsimise rõõm,” kommenteerib festivali projektijuht Erika Põlendik. “Nii saame aidata kaasa ka meie tantsupidude jätkusuutlikkuse tagamisele,” räägib Põlendik.

Jätka lugemist »

Vaba Rahva Laul Paide Vallimäel

Taasiseseisvumise päeva eelõhtul peetakse Paide Vallimäel seitsmendat korda Vaba Rahva Laulu, mille ettevalmistusega alustati üsna varsti pärast Intsikurmus toimunud peo ajalooks saamist.

Vaba Rahva Laul Intsikurmus Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laul Intsikurmus. Foto: Urmas Saard

Tunnustuseks laulupidude Vaba Rahva Laul traditsioonile on üritus võetud Eesti 100 sündmuste hulka

Laulupeo väsimatu korraldaja Ülo Kannisto kirjutab sotsiaalmeedias järjepidevalt ettevalmistuste kulgemisest: esitab küsimusi, peab nõu, lisab teateid ja laseb kommentaariumis inimestel ka omavahel arutleda. Suhtumist Vaba Rahva Laulu on erinevat. Guido Kapp ütleb näoraamatus: „Vabadus kui selline – see on ju müüt ja samas ka vabast rahvast.“ Pärnakas Sirli Küber arvab seevastu, et inimest teebki vabaks see, kui ta laulab sügavatest väärtustest, oma rahvast, maast, ühtehoidmisest, sellest mida usub siiralt oma südames ja mis teda kannab raskustest läbi. „Ma olen kahel korral Vaba Rahva Laulul end vabaks laulnud, lähen veel suurima hea meelega,“ kinnitab Küber.

Jätka lugemist »

Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.

Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.

President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.

Jätka lugemist »

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Jätka lugemist »

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Verekeskus kutsub Järvamaa inimesi
uue aasta esimesele doonoripäevale

verekeskus2Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab Paide doonoreid neljapäeval, 12. jaanuaril kella 10.30-15 Paide kultuurikeskuses (Pärnu 18) toimuvale doonoripäevale.

2016. aastal käis verekeskus Järvamaal doonoripäevadega kokku 16 korral (Aravete, Koeru, Paide, Türi), lisaks oldi juuli keskel kolmel päeval Paides doonoritelkidega, mida külastas kogunisti 415 järvamaalast. Järvamaa 1011 doonorit tegid 1422 annetust, mis teeb kokku 640 liitrit verd. Doonorlusega tegi esmatutvust 111 järvamaalast.

Paides korraldatud doonoriüritused on alati olnud rahvarohked. Viimati oldi Paides kuu aega tagasi 1. ja 2. detsembril jõulukuu ava üritusega “Eesti süda kingib elu”, mil kahel päeval tehti kogunisti 171 vereloovutust ning koguti ligi 77 liitrit hinnalist verd.

Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd – see on kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul.

Jätka lugemist »

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Tänasest võimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

Foto: Tauno Tõhk

Foto: Tauno Tõhk

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud

tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. Jätka lugemist »

Arvamusfestivali ideekorje on lõppemas

Jaanuari lõpuni toimub Arvamusfestivali ideekorje, mille käigus saab igaüks tänavusele festivalile välja pakkuda oma teema. Ootame ettepanekuid ja aruteluteemasid 31. jaanuarini Arvamusfestivali koduleheküljel. Arvamusfestival töötab kõik pakutud ideed läbi veebruaris ning huvilistega võetakse ühendust märtsikuu jooksul.

2015 aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele Foto Urmas Saard

2015. aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele. Foto: Urmas Saard

“Arvamusfestival on avatud kõikidele teemadele, mis tunduvad Eesti inimestele, organisatsioonidele või kogu ühiskonnale olulised. Loodame, et varasemast rohkem laekub arutelude ideid ka piiritagustel teemadel, kuna maailmas toimuv mõjutab Eestit oluliselt,” sõnas festivali programmijuht Maiu Lauring.

Oma ideed esitades tasub kindlasti lahti seletada teema vajalikkus ja võimalikud küsimused, mille üle hakatakse arutlema. Idee esitajalt eeldatakse valmisolekut arutelu ellu viia ja teha koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge arutelu ettevalmistamisel ja nii sisulist kui tehnilist abi pakub Arvamusfestivali korraldustiim.

Teema läbimõtlemiseks kasuliku nõu saamiseks tasub lugeda Arvamusfestivali sisutiimi endise juhi Margo Loori blogipostitust. Loori kogemuse järgi jõuab hea aruteluni, kui eesmärgiks on selgelt võetud just nimelt arutelu tekitamine, mitte aga inimeste ühepoolne informeerimine. “Ideaalis ei ole festivalil toimuv arutelu eraldiseisev nähtus, vaid fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub,” kirjutab Loor.

2016. aasta 12.­-13. augustil toimub neljandat korda Arvamusfestival – kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ning inimestele olulistel teemadel. Lisainfo saamiseks külasta ka mei veebikodu.

Lisainfot annab Maiu Lauring, Arvamusfestivali programmijuht. Kontakt: maiu.lauring@arvamusfestival.ee ; +372 517 7321

Trivimi Velliste: Looja on hoidnud Maarjamaad!

Tänasel vastupanuvõitlemise päeval kõneles Paide Püha Risti kirikus Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, kelle kõne on siin täies mahus ära toodud.

Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus Foto Urmas Saard

Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus. Foto: Urmas Saard

Väga austatud härra peapiiskop, Järva abipraost, Paide Püha Risti koguduse õpetaja! Lugupeetud maavanem ja linnapea!

Kallid kirikulised!

Oleme taaskord süüdanud 16 küünalt! Üheksa aastat tagasi läitis peapiiskop Andres Põder 16 küünalt esmakordselt Tallinna Toomkirikus. Ja seejärel on ta koos oma abilistega süüdanud 16 küünalt Tallinna Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani kirikus, Narva Aleksandri kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus, Viljandi Jaani kirikus. Tunamullu süütas peapiiskop 16 küünalt Kuressaare Laurentiuse kirikus ja täpselt aasta tagasi Haapsalu Toomkirikus.

Me küsime ikka: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Me vastame: jah, see on vajalik, sest need küünlad on väga oluline osa meie ajaloost – nad on osa meie ühismälust!

Me alustasime tänast vastupanuvõitluse päeva Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures, kus kõneles justiitsminister Urmas Reinsalu. Mäletatavasti kõnelesid samal kalmukünkal mullu kaks ajaloo elavat tunnistajat, kes on praegugi siin kirikus meie keskel. Heli Susi ja Agu Kull olid tookord, 71 aastat tagasi, üsna noored, aga oma perekondliku päritolu tõttu olid nad ajalookeerises, kõige olulisemate sündmuste tunnistajad.

Jätka lugemist »

Vastupanuvõitluse päev

Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 71 aastat Punaarmee tungimisest Tallinna ja Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.

Meenutus aastast 2014, kui vastupanuvõitluse päeval laulis Põgari palvemajas Ridala põhikooli lasteansambel, juhataja Anne Pääsuke Foto Heiki Magnus

Meenutus aastast 2014, kui vastupanuvõitluse päeval laulis Põgari palvemajas Ridala põhikooli lasteansambel, juhataja Anne Pääsuke. Foto: Heiki Magnus

Kell 10.30 toimub Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures mälestustalitus, kus kõnega esineb justiitsminister Urmas Reinsalu.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel sõidetakse seejärel Paidesse. Raekojas leiab aset kohtumine maakonna ja linna juhtidega.

Kell 15 algab Paide kirikus traditsiooniline Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus, kus EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Järva abipraost Tõnu Linnasmäe süütavad taas 16 nimelist küünalt – ühe iga manalas viibiva riigivanema-riigipea mälestuseks. Kõnelevad peapiiskop Urmas Viilma ja Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Kirikus pühitsetakse ka mälestustahvel Järvamaa metsavendadele – kõneleb EEML esimees Arnold Ojaste. Muusikaga teenivad organist Olaf Lääne ja koguduse ansambel.

Vastupanuvõitluse päeva ilmestavad lippude ja muusikaga Kaitseliidu ning korp. Rotalia toimkonnad. Paide Püha Risti kiriku ja ajaloolise linnasüdame kohta jagavad selgitusi koguduse õpetaja Kari Tynkkynen, kodu-uurijad Henn Sokk, Rainer Eidemiller ning Ründo Mülts.

Tänavu 14. augustil möödus Otto Tiefi sünnist Rapla kihelkonnas 126 aastat.

Järvamaa metsavendadele avatakse mälestustahvel

Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus ja Ungru Paekivi OÜ tootmisjuht Arnold Aljaste paigaldasid 9. septembril Paide Püha Risti kiriku siseseinale Järvamaa metsavendade mälestuseks nimetahvli, mis avatakse piduliku pühitsemisega vastupanuvõitluse päeval.

EELK Paide Püha Risti kirik Foto Urmas Saard

EELK Paide Püha Risti kirik. Foto: Urmas Saard

Vastavalt riigikogu otsusele peetakse 22. septembrit riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana. Tänavu juba kaheksandat aastat. Otto Tiefi valitsuse nimetas ametisse Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Tiefi valitsus jätkas Eesti Vabariigi tegevust eksiilis, mis võimaldas üheksakümnendate alguses täiendava õigusliku argumendina taastada riigi toimimine järjepidevuse alusel. Sellepärast kogunetakse kell 10.30 Metsakalmistul asuva Otto Tiefi kalmu juurde, kus auvalves seisab liputoimkond, kõneleb justiitsminister Urmas Reinsalu ja toimub lillede või pärgade asetamine.

Jätka lugemist »

Arvamusfestivalilt kogutud uitmõtted

Kolmas Paide Arvamusfestival Foto Urmas Saard

Kolmas Paide Arvamusfestival. Foto: Urmas Saard

Teist korda Paide Arvamusfestivali külastades ei saanud jääda märkamatuks, et tegevuse ala oli avardunud ka Keskväljakule. Peamine mõttetöö leidis siiski aset kõrge valli seesmiste kaitsvate nõlvade vahel. Nähtavasti seepärast ei alustatudki festivalile saabuvate inimeste loendamist mitte festivali ala piirilt vaid vallile tõusva trepi eest, kuhu suurem rahvahulk kõigepealt suundus. Vabatahtlike tegevus jättis kohe esmapilgul väga meeldiva mulje. Naerataval näol paluti luba valge paela sidumiseks käele. Seda selleks, et oleks festivali lõpuks hea ülevaade külastajate hulga kohta. Nüüd teame, et kahe päevaga sai paela käele üle 10 000 inimese. Võrdluseks olgu meenutatud, et mullu loendati 4000 inimese ringis. Siis oli kavas üle 150 arutelu, nüüd 224 seinast-seina teemavalikuga arutelu. Kolmas festival on teinud kahtlematult rahva hulki haaravalt suure hüppe edasi.

Jätka lugemist »

Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Paide 2014 a arvamusfesitval Foto Urmas Saard

Paide 2014. a arvamusfesitval. Foto: Urmas Saard

Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult inimeste arvu kohta. MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht Kiira Gornischeff näeb, et see on tõsine probleemikoht. „On väga oluline arutada ning leida viise kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimiselt ning veel halvem on seis hättasattunud noore ravivõimalustega. Või äkki on olukord nii hull, et peaksime hakkama hoopis noortele rohkem õpetama, kuidas ohutult tarbida. Samas on riik käivitamas uusi ja noortepärasemaid ennetusmeetodeid, millest oodatase palju.“ sõnas Gornischeff.

Nende teemade üle arutlemiseks ongi Lastekaitse Liit toonud Arvamusfestivali lavale arutelu „Laps ja narko“ koos Politsei- ja Piirivalveameti, Tervise Arengu Instituudi, noorsoo- ning turvakeskusetöötajate ning MTÜ Ravikanepi eestvedajatega. Et koos ja mitme nurga alt saaks tegelikult tabuteema lahatud.

Arutelu on Arvamusfestivali „21. sajandi pere“ teemalaval reedel kell 18:00. Jätka lugemist »

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Vanemuine annab seitse muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 9.-25. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis, Paides ja Tallinnas seitse traditsioonilist muusikalikontserti – seekord kannavad need alapealkirja “Tarmo Leinatamme mälestuskontsert”.

Vanemuine alustas selle väga menukas kujunenud kontsertsarjaga üksteist aastat tagasi. “Memory” ellukutsujaks, muusikajuhiks ning dirigent – konferansjeeks oli Tarmo Leinatamm, kes koostas igal aastal köitva programmi armastatud lauludest, mis pärinesid Vanemuise teatri kavas olnud, olevatest või alles tulevatest lavastustest.

“Memory 2015″ muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, konferansjee Hannes Võrno. Solistidena esinevad lauljad-näitlejad, kes on osalenud Vanemuise muusikalilavastustes, mille muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.

Mälestuskontserdil osalevad Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Pirjo Püvi, Reigo Tamm, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Priit Strandberg, Simo Breede, Linda Kolde, Hedi Maaroos ja Kalle Sepp.

Praeguseks on Tartu ja Viljandi kontserdid välja müüdud, veel on võimalik osta pileteid Paide, Jõhvi ning Tallinna kontsertidele.

Vaata toimumisaegu siit!

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Järvamaa muuseumis on üleval näitus Ungari maailmapärandist

Hungarian-Flag-2Järvamaa muuseumis saab kuni 31. augustini vaadata näitust Ungari maailmapärandist.

Ungari on üks Kesk-Euroopa kaunimaid maid, kus on põimunud tuhandeaastased traditsioonid ja tänapäeva teaduse tippsaavutused. Kas teadsite, et ungarlaste leiutiste hulka kuuluvad näiteks pastapliiats, külmkapp, Rubiku kuubik ja LCD-ekraan? Ungarist on pärit tippheliloojad Ferenc Liszt ja Zoltán Kodaly ning Ameerika kinomeka Hollywoodi panid suures osas püsti just Ungarist emigreerunud filmiinimesed.

Ungari maailmapärandinäitus tutvustab põgusalt Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, näiteks maalilist Höllökő-nimelist väikeküla, kus kõik majad on traditsioonilises stiilis ehitatud, tuhandeaastast Pannonhalma kloostrit ja maailmas ainulaadseid Aggteleki karstikoopaid.

Ungari maailmapärandinäitus jõudis Paidesse koostöös Ungari instituudi ja Ungari suursaatkonnaga. Ungari instituudi poolt avas 7. juulil näituse teabeasutuse programmijuht Anneli Tank.