Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Jätka lugemist »

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Verekeskus kutsub Järvamaa inimesi
uue aasta esimesele doonoripäevale

verekeskus2Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab Paide doonoreid neljapäeval, 12. jaanuaril kella 10.30-15 Paide kultuurikeskuses (Pärnu 18) toimuvale doonoripäevale.

2016. aastal käis verekeskus Järvamaal doonoripäevadega kokku 16 korral (Aravete, Koeru, Paide, Türi), lisaks oldi juuli keskel kolmel päeval Paides doonoritelkidega, mida külastas kogunisti 415 järvamaalast. Järvamaa 1011 doonorit tegid 1422 annetust, mis teeb kokku 640 liitrit verd. Doonorlusega tegi esmatutvust 111 järvamaalast.

Paides korraldatud doonoriüritused on alati olnud rahvarohked. Viimati oldi Paides kuu aega tagasi 1. ja 2. detsembril jõulukuu ava üritusega “Eesti süda kingib elu”, mil kahel päeval tehti kogunisti 171 vereloovutust ning koguti ligi 77 liitrit hinnalist verd.

Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd – see on kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul.

Jätka lugemist »

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Tänasest õimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

Foto: Tauno Tõhk

Foto: Tauno Tõhk

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud

tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. Jätka lugemist »

Arvamusfestivali ideekorje on lõppemas

Jaanuari lõpuni toimub Arvamusfestivali ideekorje, mille käigus saab igaüks tänavusele festivalile välja pakkuda oma teema. Ootame ettepanekuid ja aruteluteemasid 31. jaanuarini Arvamusfestivali koduleheküljel. Arvamusfestival töötab kõik pakutud ideed läbi veebruaris ning huvilistega võetakse ühendust märtsikuu jooksul.

2015 aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele Foto Urmas Saard

2015. aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele. Foto: Urmas Saard

“Arvamusfestival on avatud kõikidele teemadele, mis tunduvad Eesti inimestele, organisatsioonidele või kogu ühiskonnale olulised. Loodame, et varasemast rohkem laekub arutelude ideid ka piiritagustel teemadel, kuna maailmas toimuv mõjutab Eestit oluliselt,” sõnas festivali programmijuht Maiu Lauring.

Oma ideed esitades tasub kindlasti lahti seletada teema vajalikkus ja võimalikud küsimused, mille üle hakatakse arutlema. Idee esitajalt eeldatakse valmisolekut arutelu ellu viia ja teha koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge arutelu ettevalmistamisel ja nii sisulist kui tehnilist abi pakub Arvamusfestivali korraldustiim.

Teema läbimõtlemiseks kasuliku nõu saamiseks tasub lugeda Arvamusfestivali sisutiimi endise juhi Margo Loori blogipostitust. Loori kogemuse järgi jõuab hea aruteluni, kui eesmärgiks on selgelt võetud just nimelt arutelu tekitamine, mitte aga inimeste ühepoolne informeerimine. “Ideaalis ei ole festivalil toimuv arutelu eraldiseisev nähtus, vaid fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub,” kirjutab Loor.

2016. aasta 12.­-13. augustil toimub neljandat korda Arvamusfestival – kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ning inimestele olulistel teemadel. Lisainfo saamiseks külasta ka mei veebikodu.

Lisainfot annab Maiu Lauring, Arvamusfestivali programmijuht. Kontakt: maiu.lauring@arvamusfestival.ee ; +372 517 7321

Trivimi Velliste: Looja on hoidnud Maarjamaad!

Tänasel vastupanuvõitlemise päeval kõneles Paide Püha Risti kirikus Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, kelle kõne on siin täies mahus ära toodud.

Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus Foto Urmas Saard

Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus. Foto: Urmas Saard

Väga austatud härra peapiiskop, Järva abipraost, Paide Püha Risti koguduse õpetaja! Lugupeetud maavanem ja linnapea!

Kallid kirikulised!

Oleme taaskord süüdanud 16 küünalt! Üheksa aastat tagasi läitis peapiiskop Andres Põder 16 küünalt esmakordselt Tallinna Toomkirikus. Ja seejärel on ta koos oma abilistega süüdanud 16 küünalt Tallinna Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani kirikus, Narva Aleksandri kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus, Viljandi Jaani kirikus. Tunamullu süütas peapiiskop 16 küünalt Kuressaare Laurentiuse kirikus ja täpselt aasta tagasi Haapsalu Toomkirikus.

Me küsime ikka: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Me vastame: jah, see on vajalik, sest need küünlad on väga oluline osa meie ajaloost – nad on osa meie ühismälust!

Me alustasime tänast vastupanuvõitluse päeva Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures, kus kõneles justiitsminister Urmas Reinsalu. Mäletatavasti kõnelesid samal kalmukünkal mullu kaks ajaloo elavat tunnistajat, kes on praegugi siin kirikus meie keskel. Heli Susi ja Agu Kull olid tookord, 71 aastat tagasi, üsna noored, aga oma perekondliku päritolu tõttu olid nad ajalookeerises, kõige olulisemate sündmuste tunnistajad.

Jätka lugemist »

Vastupanuvõitluse päev

Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 71 aastat Punaarmee tungimisest Tallinna ja Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.

Meenutus aastast 2014, kui vastupanuvõitluse päeval laulis Põgari palvemajas Ridala põhikooli lasteansambel, juhataja Anne Pääsuke Foto Heiki Magnus

Meenutus aastast 2014, kui vastupanuvõitluse päeval laulis Põgari palvemajas Ridala põhikooli lasteansambel, juhataja Anne Pääsuke. Foto: Heiki Magnus

Kell 10.30 toimub Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures mälestustalitus, kus kõnega esineb justiitsminister Urmas Reinsalu.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel sõidetakse seejärel Paidesse. Raekojas leiab aset kohtumine maakonna ja linna juhtidega.

Kell 15 algab Paide kirikus traditsiooniline Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus, kus EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Järva abipraost Tõnu Linnasmäe süütavad taas 16 nimelist küünalt – ühe iga manalas viibiva riigivanema-riigipea mälestuseks. Kõnelevad peapiiskop Urmas Viilma ja Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Kirikus pühitsetakse ka mälestustahvel Järvamaa metsavendadele – kõneleb EEML esimees Arnold Ojaste. Muusikaga teenivad organist Olaf Lääne ja koguduse ansambel.

Vastupanuvõitluse päeva ilmestavad lippude ja muusikaga Kaitseliidu ning korp. Rotalia toimkonnad. Paide Püha Risti kiriku ja ajaloolise linnasüdame kohta jagavad selgitusi koguduse õpetaja Kari Tynkkynen, kodu-uurijad Henn Sokk, Rainer Eidemiller ning Ründo Mülts.

Tänavu 14. augustil möödus Otto Tiefi sünnist Rapla kihelkonnas 126 aastat.

Järvamaa metsavendadele avatakse mälestustahvel

Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus ja Ungru Paekivi OÜ tootmisjuht Arnold Aljaste paigaldasid 9. septembril Paide Püha Risti kiriku siseseinale Järvamaa metsavendade mälestuseks nimetahvli, mis avatakse piduliku pühitsemisega vastupanuvõitluse päeval.

EELK Paide Püha Risti kirik Foto Urmas Saard

EELK Paide Püha Risti kirik. Foto: Urmas Saard

Vastavalt riigikogu otsusele peetakse 22. septembrit riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana. Tänavu juba kaheksandat aastat. Otto Tiefi valitsuse nimetas ametisse Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Tiefi valitsus jätkas Eesti Vabariigi tegevust eksiilis, mis võimaldas üheksakümnendate alguses täiendava õigusliku argumendina taastada riigi toimimine järjepidevuse alusel. Sellepärast kogunetakse kell 10.30 Metsakalmistul asuva Otto Tiefi kalmu juurde, kus auvalves seisab liputoimkond, kõneleb justiitsminister Urmas Reinsalu ja toimub lillede või pärgade asetamine.

Jätka lugemist »

Arvamusfestivalilt kogutud uitmõtted

Kolmas Paide Arvamusfestival Foto Urmas Saard

Kolmas Paide Arvamusfestival. Foto: Urmas Saard

Teist korda Paide Arvamusfestivali külastades ei saanud jääda märkamatuks, et tegevuse ala oli avardunud ka Keskväljakule. Peamine mõttetöö leidis siiski aset kõrge valli seesmiste kaitsvate nõlvade vahel. Nähtavasti seepärast ei alustatudki festivalile saabuvate inimeste loendamist mitte festivali ala piirilt vaid vallile tõusva trepi eest, kuhu suurem rahvahulk kõigepealt suundus. Vabatahtlike tegevus jättis kohe esmapilgul väga meeldiva mulje. Naerataval näol paluti luba valge paela sidumiseks käele. Seda selleks, et oleks festivali lõpuks hea ülevaade külastajate hulga kohta. Nüüd teame, et kahe päevaga sai paela käele üle 10 000 inimese. Võrdluseks olgu meenutatud, et mullu loendati 4000 inimese ringis. Siis oli kavas üle 150 arutelu, nüüd 224 seinast-seina teemavalikuga arutelu. Kolmas festival on teinud kahtlematult rahva hulki haaravalt suure hüppe edasi.

Jätka lugemist »

Lastekaitse Liit torgib Arvamusfestivalil tabuteemasid

Paide 2014 a arvamusfesitval Foto Urmas Saard

Paide 2014. a arvamusfesitval. Foto: Urmas Saard

Eesti on viimaste uuringute järgi Euroopas esimene narkosurmade arvult inimeste arvu kohta. MTÜ Lastekaitse Liit projektijuht Kiira Gornischeff näeb, et see on tõsine probleemikoht. „On väga oluline arutada ning leida viise kuidas hoida lapsi eemal narkootiliste ainete proovimiselt ning veel halvem on seis hättasattunud noore ravivõimalustega. Või äkki on olukord nii hull, et peaksime hakkama hoopis noortele rohkem õpetama, kuidas ohutult tarbida. Samas on riik käivitamas uusi ja noortepärasemaid ennetusmeetodeid, millest oodatase palju.“ sõnas Gornischeff.

Nende teemade üle arutlemiseks ongi Lastekaitse Liit toonud Arvamusfestivali lavale arutelu „Laps ja narko“ koos Politsei- ja Piirivalveameti, Tervise Arengu Instituudi, noorsoo- ning turvakeskusetöötajate ning MTÜ Ravikanepi eestvedajatega. Et koos ja mitme nurga alt saaks tegelikult tabuteema lahatud.

Arutelu on Arvamusfestivali „21. sajandi pere“ teemalaval reedel kell 18:00. Jätka lugemist »

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Vanemuine annab seitse muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 9.-25. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis, Paides ja Tallinnas seitse traditsioonilist muusikalikontserti – seekord kannavad need alapealkirja “Tarmo Leinatamme mälestuskontsert”.

Vanemuine alustas selle väga menukas kujunenud kontsertsarjaga üksteist aastat tagasi. “Memory” ellukutsujaks, muusikajuhiks ning dirigent – konferansjeeks oli Tarmo Leinatamm, kes koostas igal aastal köitva programmi armastatud lauludest, mis pärinesid Vanemuise teatri kavas olnud, olevatest või alles tulevatest lavastustest.

“Memory 2015″ muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, konferansjee Hannes Võrno. Solistidena esinevad lauljad-näitlejad, kes on osalenud Vanemuise muusikalilavastustes, mille muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.

Mälestuskontserdil osalevad Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Pirjo Püvi, Reigo Tamm, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Priit Strandberg, Simo Breede, Linda Kolde, Hedi Maaroos ja Kalle Sepp.

Praeguseks on Tartu ja Viljandi kontserdid välja müüdud, veel on võimalik osta pileteid Paide, Jõhvi ning Tallinna kontsertidele.

Vaata toimumisaegu siit!

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Järvamaa muuseumis on üleval näitus Ungari maailmapärandist

Hungarian-Flag-2Järvamaa muuseumis saab kuni 31. augustini vaadata näitust Ungari maailmapärandist.

Ungari on üks Kesk-Euroopa kaunimaid maid, kus on põimunud tuhandeaastased traditsioonid ja tänapäeva teaduse tippsaavutused. Kas teadsite, et ungarlaste leiutiste hulka kuuluvad näiteks pastapliiats, külmkapp, Rubiku kuubik ja LCD-ekraan? Ungarist on pärit tippheliloojad Ferenc Liszt ja Zoltán Kodaly ning Ameerika kinomeka Hollywoodi panid suures osas püsti just Ungarist emigreerunud filmiinimesed.

Ungari maailmapärandinäitus tutvustab põgusalt Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvaid paiku, näiteks maalilist Höllökő-nimelist väikeküla, kus kõik majad on traditsioonilises stiilis ehitatud, tuhandeaastast Pannonhalma kloostrit ja maailmas ainulaadseid Aggteleki karstikoopaid.

Ungari maailmapärandinäitus jõudis Paidesse koostöös Ungari instituudi ja Ungari suursaatkonnaga. Ungari instituudi poolt avas 7. juulil näituse teabeasutuse programmijuht Anneli Tank.

Wabalinn Paide muutub 19. juulil taas kreisilinnaks

wabalinn_paide_logo01Paides on tavaks korraldada suvine kogukondlik pidu, mida on juba aastaid nimetatud „kreisilinnapäevaks“. Natuke on see seotud Paide linna maakonna- ehk kreisikeskuseks nimetamisega 1783. a juulis, natuke muidu kreiside ettevõtmistega wabalinn Paides.

Sel aastal toimub kreisilinnapäev jälle nii keskväljakul kui ka Väike-Aia rohealal. Kreisilinnapäeva korraldavad Paide Wabalinna maja (http://wabalinn.weissenstein.ee) ja Paide kultuurikeskus (www.paidekultuurikeskus.ee). See on pidu, mida paidelased teevad ise ja iseendale.

Väike-Aia rohealale on koondunud laupäeval, 19. juulil kella 10-15 kogukondlikud ettevõtmised:

Kirbuturule Väike-Aia tänaval on linnakodanikud oodatud müüma oma isiklikke, aga veel väärika väljanägemisega kaupu: riideid, raamatuid, mööblit, tööriistu jms. Kirbuturul ei ole platsimaksu, ent see on tõesti mõeldud ainult neile, kes tulevad müüma oma isiklikke asju või ka n-ö hobikorras valminud käsitööd. N-ö professionaalsetele kauplejatele on keskväljaku müügiplatsid.

Vabakohvikutesse valmistatakse toit ja jook kodus ja ning müüakse kreisilinnaplatsil enda poolt üles pandud kohvikus maha. Korraldajate poolt on platsikoht ning kohvikute ja lava vahel ka toolide ala. Vabakohvikutele platsimaksu ei ole, kuid toiduvaliku osas on selge põhimõte: lubatud on ainult kodune ja tervislik toit.

Jätka lugemist »

Teise Arvamusfestivali kavas on üle 150 sisuka arutelu

Tänavune Arvamusfestival toob osalejateni üle 150 erineva arutelu Eesti tänase ja homse teemal, neile lisaks raadioprogrammid, kultuurisündmused, õpitoad ja festivaliklubi. Poliitilised liikumised ja erakonnad panevad püsti maailmavaatekohvikud, kohal on meediaväljaanded oma lavade ja otsestuudiotega.

„Korraldame festivali eesmärgiga, et sellest kasvab sammhaaval hinnatud, vaba ja inspireeriv arutelukeskkond aktiivsetele eestimaalastele,“ sõnas Arvamusfestivali üks korraldajatest Urmo Kübar. Just tema juhtis meeskonda, kes pani kokku programmi Mäe- ja Orulavale. Need on ainsad lavad, mille programmi koostab festivali korraldusmeeskond, kõik teised arutelud sünnivad erinevate organisatsioonide ja ühenduste koostöös.

Mäe- ja Orulaval peetakse kahe päeva jooksul peaaegu 20 arutelu Eesti jaoks olulistel teemadel. Vaetakse, kas on mõistlik väljarännet peatada, kas ja mida ette võtta meie maavaradega, uuritakse, kuhu kaob koolirõõm, peetakse nõu, milline peaks olema riigi roll ettevõtluses. Kõneks on ka julgeolek, elu maapiirkondades, eestimaalaste tervis, samuti Eesti tark ja pehme võim. Veel küsitakse, milline on saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik. Festivali alustab endiste peaministrite arutelu “Mida teeksime täna teisiti?”. Viimases arutelus kohtuvad parlamendierakondade juhid. Arutelude pealkirjad ja toimumisajad on juba üleval festivali kodulehel, neis osalevate arutlejate nimed avalikustatakse järk-järgult suve jooksul.
Jätka lugemist »

Paides on täna heakorratalgud

Foto: jarva.ee

Paide linnavalitsus korraldab kahes linna piirkonnas heakorratalgud. Korrastatakse Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Soo tänava vahelist ala ning Mündi tänava garaažide ümbrust.

Paide abilinnapea Siret Pihelgase sõnul on heakorratalguid korraldatud igal aastal, et pöörata tähelepanu puhta linnakeskkonna olulisusele.

“Kohad, kus sel aastal koristame, valis välja meie keskkonnanõunik Tiina Kivila ning selle järgi, kus on selleks kõige suurem vajadus,” lisas Pihelgas. “Sel nädalavahetusel on tulemas ka Teeme Ära koristustalgud, linnavalitsus teeb oma talgud enne ära, kuid ootame ka linnakodanike aktiivsust, et laupäeval, 3. mai talgupäeval oma kinnistuid korrastada. Paide jäätmejaama mahub prügi palju.”

Eelmise aasta Paide linnavalitsuse talgute korras korjati kokku ning viidi jäätmejaama 0,96 tonni olmeprügi ning suures koguses minemavisatud mööblit ja vanu autorehve. Talgute käigus said prahist puhtaks Ruubassaare tee, Mündi tänava Tööstuse-Ruubassaare lõik ning Raudtee tänava Ruubassaare-Mündi lõik.

Paide ja Koeru sõlmisid sõprussuhteid

Dokumendi allkirjastasid Paide linnapea Alo Aasma ja Koeru vallavanem Aldo Tamm. Foto: Maarit Nõmm.

Paide linnavalitsus ja Koeru vallavalitsus kirjutasid Paide Raekojas alla ühiste kavatsuste protokollile, et parendada kahe omavalitsuse vahelist koostööd erinevates eluvaldkondades, vahendab Järvamaa infoportaal.

Alo Aasma sõnul on kõige olulisem seista üheskoos Järva maakonna kui terviku eest. ”Koeruga on meil ühisosa isegi rohkem, kui võiks arvata. Usun, et pärast selle protokolli allkirjastamist saame kohe tegutsema hakata, näiteks ühisspetsialistide vallas. Nii nagu mitmete teiste omavalitsustega, on ka Koeruga arutatud väga tõsiselt ühisspetsialistide palkamise vajaduse üle, sest häid sptsialiste tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida ja kümne küünega kinni hoida ” ütles linnapea.

Aldo Tamm peab eriti oluliseks hariduse ja ettevõtluse alast koostööd Paide linnaga. “Iga omavalitsus saab omal moel kaasa aidata Järvamaa arengule. Ühed olulised teemad meie jaoks on kindlasti haridus ja ettevõtlus. Kui investorile näiteks ei sobi Paide linn, võib talle sobida Koeru ja vastupidi,” lisas Tamm.

Protokolliga saab tutvuda siin.

 

Loodi Eesti Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik

Eile, kevade esimesel päeval, 20. märtsil loodi Paides üle-eestiline Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik. Võrgustik koondab mõjusamad vabatahtlikku tegevust edendavad ühendused, et ühiselt kaasa rääkida vabatahtliku tegevusega seotud poliitikate kujundamisel, hea seista vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide huvide eest, olla järjepidev partner valdkonda koordineerivatele ametiasutustele ja Siseministeeriumile ning ühiselt jagada võimalusi ja kohustusi valdkonna arendamisel.

Võrgustiku asutas 12 ühendust. Oma soovist edaspidi osaleda on andnud teada veel 4 organisatsiooni. Võrgustik on ja jääb avatuks kõigile organisatsioonidele, mis kaasavad vabatahtlikke oma töös olulisel määral.

Kodanikuühiskonnas uueks jõuks koondunud ühendused peavad oluliseks vabatahtliku tegevuse propageerimist ning tunnustamist, nii et sellest kujuneks Eesti ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning loomulik ühisesse heaolusse panustamise viis.

Võrgustiku tööd asub esimesena koordineerima Eesti Külaliikumine Kodukant, mis on olnud viimased poolteist aastat Siseministeeriumi vabatahtliku tegevuse valdkonna ametlik partner. “Loodud võrgustik annab meile olulise sisendi vabatahtliku tegevuse sihtide seadmisel, sest vabatahtlikud tegutsevad väga erinevates valdkondades ning üksi on Kodukandil olnud keeruline kõikide teemadega võrreldaval määral kursis olla. Nüüdsest saame olulised teemad koos läbi arutada ja vajadusel ühisprojekte käivitada,” sõnas Kodukandi vabatahtliku tegevuse juht Eha Paas.

Võrgustiku esimene suurem ülesanne on ühiste ettepanekute esitamine uude kodanikuühiskonna arengukavasse.

Osaluskohvikus arutleti päevateemadel

7. novembril Paides toimunud Järvamaa noorte osaluskohvikus arutati noorte jaoks olulisi probleeme ja otsiti neile lahendusi.

Jarva.ee portaalis avaldatud videodes kommenteerivad arutelusid Järvamaa Noortekogu tegevjuht Kadri Pius, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Koeru Keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja Ambla vallavanem Rait Pihelgas.

Videosid saab näha siit.

Too oma teema Arvamusfestivalile!

Tihtipeale kurdavad vabaühenduste eestvedajad (ja sageli õigusega), et nende teemadele ei pöörata ühiskonnas piisavalt tähelepanu. Et ajakirjanikud ei saa aru ega kajasta, mistõttu rahvas ei ole teadlik, poliitikud ja ametnikud ei tegele piisavalt jne.
Kui see on tuttav tunne, siis 16.-17. augustini korraldab vabaühenduste liit EMSL koos hulga teiste vabaühenduste ja toredate inimestega Paides Arvamusfestivali (www.arvamusfestival.ee). Meie poolt on see ka mõneti jätkuks 1999. aastast toimunud kodanikuühiskonna konverentsidele, mida me vähemalt tänavu enam eraldi ei tee. Kuid tavapärasest konverentsist erinevalt pole Arvamusfestival koht, kuhu lihtsalt tulla kuulama neid, keda korraldajad on esinema kutsunud (ehkki ka seda võib!), vaid see on ka areen, kuhu tulla välja oma teemade, debattide ja arvamustega.
Arvamusfestivali ülesanne ei ole võtta vastu otsuseid või kokku leppida, kelle arvamus on õige ja kelle oma vale. Festivalile on oodatud need, keda huvitab avalik debatt, kes soovivad saada targemaks, öelda välja oma mõtteid ja kuulata teiste omi ning vaadata, kas erinevate arvamuste pinnalt sünnib äkki veel uusi, huvitavamaid, paremaid. Korraldajad on omalt poolt organiseerinud debatid kahele lavale (vaata programmi praegust seisu: http://bit.ly/16wUGEm), kuid aega ja ruumi on ka kõigile teistele, ainsaks tingimuseks kinnipidamine festivali heast tavast (http://bit.ly/1axrJjn). Festival on tasuta nii arutelude korraldajatele, osalejatele kui ka kuulajatele.

Kui soovid endale olulisi teemasid festivalile tuua, on selleks mitmeid võimalusi. Näiteks võid korraldada debati mõnel festivali vähemalt neljast teemalavast – selleks leia debatis osalejad (kes võiksid siis soovitavalt välja tuua erinevaid vaatenurki) ja arutelujuht, lepi nendega kokku ja anna teada info@arvamusfestival.ee. Teine võimalus on oma teemat tutvustada avatud mikrofoni kaudu ning seejärel suunduda soovijatega avatud arutelude alale edasiseks mõttevahetuseks ja ideede kogumiseks. Ruumi on ka õpitubadeks. Kõige puhul kehtib reegel, et mida varem endast teada annad, seda parema aja ja koha saad valida.

Kõikvõimalike küsimuste korral aitab kirjutamine e-posti aadressil info@arvamusfestival.ee. Sel aadressil võib teada anda ka sellest, kui soovid end pakkuda vabatahtlikuks abiliseks korraldamisel. Parim viis end festivali-uudistega kursis hoida, on läbi Facebooki: https://www.facebook.com/Arvamusfestival.
Urmo Kübar, EMSL

Lõuna-Järvamaa koostööportaal laieneb

Lõuna-Järvamaa koostööportaali eesmärk on koondada Lõuna-Järvamaa (Imavere, Türi ja Väätsa valla) ettevõtjad, kaardistada nende poolt pakutavad teenused ja tooted ning reklaamida neid ühtses internetiportaalis. Portaal aitab osta-müüa-vahetada nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. Portaali kaudu on võimalik piirkonna ettevõtjatel saada informatsiooni piirkonnas tegutsevate teiste ettevõtjate kohta – see loob head eeldused koostööks. Soovime muuta mõtteviisi – meie ettevõtjad ei ole mitte konkurendid vaid koostööpartnerid! Portaali loomise eesmärk on viia kohalikud tooted ja teenused otse kohaliku tarbijani. Portaal väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning propageerib mõtteviisi – TOETAME OMA KOGUKONDA EHK OSTAME OMADELT JA JÄTAME RAHA KOJU!!!

Koostööportaal on tegutsenud juba üle aasta ning osutunud väga edukaks! Seepärast oleme otsustanud koostööportaali laiendada maakondlikuks ehk Lõuna-Järvamaa Koostööportaalist on saamas JÄRVAMAA KOOSTÖÖPORTAAL. Koostööportaalil on terve rida võimalusi! Koostööportaal võiks saada Järvamaal elavatele inimestele igapäevaseks abivahendiks – portaali esilehele jooksevad automaatselt kõik värsked uudised kohalike omavalitsuste kodulehekülgedelt ning Järva Teatajast ja KUMA uudistest. Seega – kui soovid olla kursis enda kodukandis toimuvaga, siis on suurepärane võimalus ühest kohast kõik uudised kätte saada! Samuti koondub koostööportaali info piirkonnas toimuvatest sündmustest (teatrid, peod, huvialaringid jne).

Koostööportaali on võimalus riputada tasuta üles kuulutusi – ostan, müün, vahetan, annan ära, otsin tööd, pakun tööd jne. Portaal koondab kõik Järvamaal tegutsevad erinevate toodete ja teenuste pakkujad – siit on võimalik leida just Sinule vajalik toode või teenus. Mida aktiivsemalt me kõik koostööportaali kasutame, seda rohkem on seal ka infot. Lisaks on võimalik panna koostööportaal enda avaleheks internetis ja minna otse pankadesse ja teistele igapäevaselt kasutatavatele linkidele.

JAP tegevuspiirkonna ettevõtjatele toimub kolm koostöökohtumist, kus tutvustame ettevõtte andmete sisestamist koostööportaali ja teisi Järvamaa koostööportaali võimalusi.

  • 01.07.2013 kell 11.00 Roosna-Alliku vallamajas,
  • 02.07.2013 kell 11.00 Koeru Kultuurimajas,
  • 04.07.2013 kell 11.00 Paides, Järva Tarbijate Ühistu seminariruumis (tööstuse 11, Paide).

Korraldus: Lõuna- Järvamaa Koostöökogu
Eelregistreerimine: jap@jap.org.ee hiljemalt 27.06.2013.
Liitumine koostööportaaliga on kõikidele ettevõtjatele tasuta v.a. Paide linnas asuvad ja tegutsevad ettevõtted.

Lõuna-Järvamaa Koostööportaal on valminud MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu siseriikliku koostööprojekti raames ning portaali koostamist on rahastatud LEADER programmist.

Teabepäev Järvamaal: „Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine – võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes”

19. veebruaril kella 13-16.30 toimub Paides Järva maavalitsuses teabepäev „Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine – võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes”.

Teabepäeva eesmärgiks on viia kokku mahetootjate, -töötlejate, turustajate, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajad, et arutada üheskoos mahetoidu kasutamise võimalusi Järvamaa lasteasutustes.

Päevakava
13.00 Tervitussõnad ja mahelõuna
13.30 Mahepõllumajanduse põhimõtetest
14.00 Mahetoidu kasulikkus
14.30 Eesti turul olevad mahetooted
15.00 Mahetoidu kasutamise kogemused Eesti koolides
15.30-16.30 Arutelu mahetoidu kasutamise võimaluste osas lasteasutustes

Lektoriteks on Elen Peetsmann ja Darja Matt. Vestlusringis jagavad oma kogemusi mahetoidu pakkumise osas mahetootjad.

Teabepäeva korraldab SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös põllumajandusministeeriumiga, toetab Euroopa Liit.

Lisainfo: Elen Peetsmann, tel: 5304 4003.

Paide kogukonnakeskuses käivitub talutoiduklubi

Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) käivitub talutoiduklubi. Igal neljapäeval kella 10-12 ja 16-18 on majas mõni kohalik talunik (või ka mitu), kes tutvustavad oma (ja vahel ka teiste) talutooteid.

Saab kuulata, küsida, maitsta, kaasa osta ning tellimusi esitada. Lisaks tegutseb pisike kogukonnakohvik.

Kodulehe aadress asub siin: http://talukaup.jarva.ee/

Meiliaadress on talukaup@jarva.ee.

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Raul Veede. Allikas: err.uudised

Raul Veede. Allikas: err.uudised

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Jätka lugemist »