19. augustil toimus Paide Vallimäe 27 aasta vanusel laululaval taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühendatud ühendkoori laulupidu „Vaba Rahva Laul”, mida dirigeerisid vaheldumisi Lauri Breede ja Valter Soosalu.
Loe edasi: Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides
Kui kella nelja paiku asus laulurahvas pärast eelproove sööma, siis pidid nad päris lausvihmas järjekorras seisma. Suppi keetis Järvamaa naiskodukaitse. Sööma oodati 1600 suud. Just nõnda palju esinejaid kogunes täna Vallimäe laululavale ja selle külgedele ehitatud astmetele.
Külauudistel õnnestus Eestimaa südamesse jõuda Pärnu naiste Folkloorikoori Rannalised kümnese seltskonnaga, kellega sõitmine oli algusest lõpuni üks terviklik laulupidu.
Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto eestvedamisel jõudis taasiseseisvuse päeva eelõhtul korraldav „Vaba Rahva Laul” seitsmendat korda eestlaste südamesse. Sedakorda Paide laululavale, mis on sama vana taasiseseisvunud Eesti aastatega – 27. Kannisto toimekas liikumine ei jäänud mitte kellegile märkamata. Veel vahetult enne proovide algust tassis ta kohale jämedaid prusse ja korraldas viimase hetke tegemisi.
Urmas Lattikase ansambel jäi tavapäraselt lauljate seljataha publikule peaaegu nähtamatuks. Ühendkoori juhatasid Lauri Breede ja Valter Soosalu.
Sõnaliselt juhatas Paide laulupidu Veikko Täär ning lauljatena osalesid Jassi Zahharov, Uudo Sepp, Siiri Sisask, Koit Toome, Nele-Liis Vaiksoo, Boris Lehtlaan, Valter Soosalu, Oliver Leppik ja Renate.
Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal
Taasiseseisvumisele pühendatud seitsmes „Vaba Rahva Laul” lööb kõlama saja-aastase Eesti Vabariigi südames asuval Paide Vallimäel 19. Augustil algusega kell 18.00.
Vallitorni 34 meetri kõrguse seina külge kinnitatud suur bänner on kutsunud juba ammu enne 27. taasiseseisvumise suve saabumist inimesi pidupäeva eelõhtuks Paide lauluväljakule. Ka kõiki neid kümmet tuhandet, kes hiljutisel Paide Arvamusfestivalil osalesid.
Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto annab teada, et kõigil laulupeolistel on võimalus saada kaasa laulmiseks „Vaba Rahva Laulik”, milles esitusele tulevate laulude sõnad kirjas. Lauliku maksumus on juba arvatud piletihinna sisse. Kõik 31 laulu leiab ka nutitelefoni abiga, kui minna aadressile www.vabarahvalaul.ee .
Peo juhiks on palutud Otepää mees Veikko Täär, keda paljud televaatajad tunnevad seriaali „Siberi võmm” kaudu ka Viktor Korolina. Kannisto kordab väsimatult juba aastaid kokku tulemise kutset sõnadega, et üle riigi ja ja veelgi kaugemalt ühisele laulmisele kogunedes saame jälle natuke paremateks inimesteks. „Me ei tohi hetkekski unustada, et peame säilitama ja arendama eesti keelt ning jääma eestlaste osakaalu suurendades vaba rahvusriigina kestma.”
Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” kaigub riigi juubeliaastal Paides
Lõppenud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul Eestimaa südamesse 10 000 inimest, kes osalesid kahekümne neljal alal 160 arutelus. Läbivateks teemadeks olid tänavu suhtluskultuur ja demokraatias osalemise võimalused.
[pullquote]riikide väiksusest tuleneb hirm kaotada oma identiteet[/pullquote]Osalejad pidasid hea arutelu eelduseks üksteise kuulamist ja oma väidete tõestamist.
Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.
Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine.
Loe edasi: Kuuendal Paide Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest
Paide kuuenda Arvamusfestivali esimesel päeval avas Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonna“ linna keskväljakul, kus oli püsti pandud Briti sümboolikaga tähistatud telk, vestluskaaslasteks asesaadik Alison Beckett ja paar sõjaväelast.
[pullquote]järgmised „pop-up saatkonnad” toimuvad saartel[/pullquote]Tänavu korraldab Briti saatkond üle Eesti ürituste sarja, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse 100. aastapäeva.
Briti saatkonna pressiesindaja Julia Amor meenutas, et käesoleva aasta 10. jaanuaril kuulutas suursaadik Eestis Theresa Bubbear välja läbi aasta vältava ürituste sarja, mis peab jõudma kõigisse Eesti maakondadesse. Selle raames korraldatakse virtuaalnäitust Briti Kuningliku Mereväe toetusest Eesti Vabadussõjas, aga kuulutatati välja ka koolilastele mõeldud konkurss, mille auhindadeks on kutsed tänavusele kuninganna sünnipäevapeole. „Me näitame valikut laste töödest, mis meile üle Eesti saadeti. Lapsed on joonistanud ja meisterdanud puutöid. On ka videosid tehtud,” rääkis Amor. „Me soovime suhelda iga maakonna inimestega, kuulata neid ja rääkida meie elust ning tööst. Pakume erilist torti, mis on kujutatud vastava sümboolikaga.”
Paide kuuenda Arvamusfestivali esimese päeva kultuurikava sisustasid Olmeulmade truppi kuuluvad Arolin Raudva, Age Linkmann, Maarja Tõnisson ja Raho Aadla, kelle endi sõnul liiguti tugeva kehalise fookusega nii argisemaid kui kunstilise võimenduse ja abstraktsiooni tasandeid mööda.
[pullquote]Noormeest võis märgata ka aknaavas, samuti seina ja ahju vahelises kitsikuses.[/pullquote]Sellise kirjeldusega tantsust lugesin alles pärast etenduse nägemist. Tunnistan, et ega see ja ka mitte järgnev näoraamatust leitud selgitav tekst poleks ilmselt minus huvi ärgitanud. Pealegi polnud väheteadliku kultuurihuvilisena varem nimetatud nelikust midagi kuulnud. Arvamusfestivali teatmiku kultruuriprogrammi napisõnalisest teatest sain eelnevalt teada üksnes tantsulavastuse toimumisest ja sündmuse asukohast. Linna kaardi järgi orienteerudes kandsid jalad kaunis asukohas paikneva punastest tellistest laotud historistliku stiiliga kahekorruselise hoone juurde, mille kujuteldavat ilu varjas tänava äärne kõrghaljastus. Majja sisenemine valmistas samaaegselt nii uudishimu kui ka pettumust, mida räämas ja kooruva värvikihiga ruumid tekitasid. Mõnigi tükike värvist kooruval seinal oli selle rõhutamiseks koguni eeskujulikult raamitud ja varustatud sildiga.
Loe edasi: Arvamusfestivali tantsulavastuse olmeulmad ruuminihkes
Paides 10. ja 11. augustil toimuva Arvamusfestivali arutelukava toetab mitmekesine kultuuriprogramm, mis pakub põnevaid sündmusi nii festivali külastajatele kui linnarahvale.
[pullquote]Festivali meluprogrammi avab reedel Arvamusfestivali rattaretk Tallinnast Paidesse[/pullquote]Kultuurikavast leiab paidelaste korraldatud kultuuriüritusi, aga ka tuntud Eesti artistide etteasteid, festivali lõpukontserdil laupäeval astub üles Erki Pärnoja koos bändiga.
Kultuuriprogrammi kuraator Lilian Hiob pidas kava koostamisel silmas, et pealinnast imporditud kultuurisündmuste kõrval oleks ka kohalikel tegijatel võimalus festivali kultuuri ja melu luua. “Lisaks hittidele nagu tantsulavastus “Olmeulmad” ning Erki Pärnoja kontsert, on mul väga hea meel, et osa võtab ka sügisest startiva Paide teatri trupp oma performatiivsete elementidega põimitud grillpeoga,” rääkis Hiob.
Hiobi soov oli avada festivalikülastajatele mõni põnev Paide hoone, kuhu nad muidu ei satuks. “Pärast lokatsiooni-jahti Paides mitme väga erilise hoonega tutvumist, osutus valituks Paide vana tütarlastegümnaasium Vallimäe nõlval, aadressil Posti 12, mis võõrustab mitmeid festivali kultuurisündmusi,” märkis ta.
Loe edasi: Arvamusfestivali meelelahutuskava rikastab Paide kultuurielu
G4S Eesti kommunikatsioonijuhi teatel viis kiirabi Türi tehisjärve äärest haiglasse noormehe, kes oli hüpanud pea ees poole meetri sügavusse vette.
Täna kella 15.40 ajal teatati G4S rannavalvuritele Türi järve ääres, et veest toodi välja üks 15-aastane poiss.
Üks vetelpäästja jooksis poisi juurde ja teine kutsus kiirabi. Kaldale toodud noormees oli teadvusel, kuid hingas raskelt ja ei tundnud oma käsi ega jalgu.
Juhtunu pealtnägijad rääkisid rannavalvurile, et poisid olid rannas mänginud Pallimatsu nimelist pallimängu, mille käigus visatakse teineteist tennisepalliga ja eesmärk on mitte palliga pihta saada. Mängu käigus oli üks poiss pallilt eest ära saamiseks hüpanud pea ees vette. Paraku on vesi selles kohas vaid pool meetrit sügav ja noormees lõi ennast vastu järve põhja ära. Üks poisi sõpradest tõi ta kohe veest välja.
Sündmuskohale saabunud kiirabimeedikud asetasid noormehele kaelalahase ja hapnikumaski ning viisid ta kiirabiga haiglasse.
Rannavalvurid on lapsi ja noori Türi rannas korduvalt hoiatanud ja palunud sellist mängu mängides olla ettevaatlikum, et võimalikke traumasid ennetada.
22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
[pullquote]Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.[/pullquote]„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“
Saabuval laupäeval, 9. juunil toimub juba viies Järva-Jaani laat ja tänavafestival. Iga aastaga ostjate ja kauplejate seas üha populaarsemaks muutunud üritus toimub tavapäraselt Järva-Jaanis Laial tänaval. Müügiletid avatakse kell 9 ja laat suletakse kell 16.
Ürituse korraldajad Triinu ja Arlet Palmiste ütlesid, et lisaks tavapärasele laadakaubale saab inimesi ja head toitu nautida kodukohvikutes. Tänaseks on teada 11 kodukohvikut, kes pakuvad oma külalistele koduseid sööke ja jooke.
Väikese juubeli väärilise tänavafestivali tõmbenumbriks on väga mitmekesine ja põnev programm. Päeva jooksul astuvad lavale naiskoor Koriat Soomest, tantsurühm Kekutajad Aravetelt, ansambel JJ Dixieland, muusik Arne Lauri erikavaga „Eesti Wabariigi aegsed laulud“ ja päeva lõpetab Järva-Jaani tantsutruppide gaalaetendus „Tantsud juubeliks“. Sinna vahele mahuvad oma etteastetega loomulikult ka kõik teised Järva-Jaani kultuurimajas tegutsevad armastatud ansamblid ja kollektiivid.
Loe edasi: Järva-Jaanis peetakse homme laata ja tänavafestivali
Eeloleval laupäeval, 19. mail, võistlevad taas Eesti ja lähiriikide raiesportlased. Eesti raiespordisarja xCUT CUP 2018 jätkub võistlusega TOP 10. Traditsiooniline, üle kahekümne korra toimunud võistlus pakub sel aastal pinget ja põnevust Türi lillelaadal.
[pullquote]Taas on võistlustules meie absoluutne tipp – Andres Olesk ja Taavi Ehrpais[/pullquote]”Kahekümne esimene võistlus ja neljakümne esimene lillelaat sobivad väga hästi kokku,” sõnas raiespordi võistlussarja xCUT CUP 2018 peakorraldaja Mart Kelk. Laadakülastajad saavad raievõistlustele kaasa elada alates kella kümnest, kui algavad platsialad.
Kelk lisas, et võistlused tulevad kindlasti pingelised ja huvitavad. “Käesolev aasta on ka raiespordi maailmameistrivõistluste aasta, need toimuvad augustis Norras. TOP10 on võistlus, mille tulemused lähevad arvesse ka Eesti koondise kokkupanemisel. Nii et kindlasti annavad kõik osalejad endast maksimumi. Lisaks meie sportlastele võtavad osa raiemehed ka Soomest, Lätist, Leedust ja Valgevenest. Konkurents on kõva!”
Sel nädalavahetusel toimub Eestimaa südames Paides XII üleriigiline koolinoorte rahvatantsufestival, mille motoks on “Rahvatants paneb silma särama”. Festivalil annavad noored tantsijad kaks kontserti.
[pullquote]Festival on kummardus noorte tantsupidude idee algatajale ja mitmekordsele üldjuhile Alfred Raadikule[/pullquote]Esimene ülesastumine toimub laupäeval, 5. mail kell 18.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas ning teise kontserdi annavad noored tantsijad pühapäeval Paide Vallimäel algusega 13.00. Kontserdid on tasuta.
“Festivali üheks peamiseks eesmärgiks on rahvatantsu populariseerimine noorte seas, aga ka esinemise võimalus nn “suurel laval” ja kindlasti koostantsimise rõõm,” kommenteerib festivali projektijuht Erika Põlendik. “Nii saame aidata kaasa ka meie tantsupidude jätkusuutlikkuse tagamisele,” räägib Põlendik.
Tänasest hakkas Türi taaskordselt kandma kaubamärgina täieõigusliku kevadpealinna tiitlit. Sümboolse pealinna valitseja saua andis tänavu Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova.
Türi inimesi tulid tervitama teiste teemapealinnade esindajad. Nende hulgas ka suvepealinn Pärnu esindus: volikogu liige Laura Kiviselg ning abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin. Mujalt olid kohal nii päris pealinn Tallinn, kui talvepealinn Otepää, külmapealinn Jõgeva, sügispealinn Narva.
Teemapealinna tiitlit tähistav sau käib rituaali kohaselt korraks läbi Tallinna esindajate käte. Nii tagastas Otepää esindaja saua Zuzu Izmailova kätte, kes selle siis hetk hiljem kogu pidulikkusega Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte andis. Üheksateistkümnendat korda on sümbol kevadpealinna käsutuses kuni suve alguseni, et seejärel sau Pärnule loovutada. Traditsiooniliselt tõmmati käima ka lilleline muruniiduk, kuigi maha sadanud lumevaip oleks nõudnud pigem lumepuhuri kasutamist.
Taasiseseisvumise päeva eelõhtul peetakse Paide Vallimäel seitsmendat korda Vaba Rahva Laulu, mille ettevalmistusega alustati üsna varsti pärast Intsikurmus toimunud peo ajalooks saamist.
[pullquote]Tunnustuseks laulupidude Vaba Rahva Laul traditsioonile on üritus võetud Eesti 100 sündmuste hulka[/pullquote]Laulupeo väsimatu korraldaja Ülo Kannisto kirjutab sotsiaalmeedias järjepidevalt ettevalmistuste kulgemisest: esitab küsimusi, peab nõu, lisab teateid ja laseb kommentaariumis inimestel ka omavahel arutleda. Suhtumist Vaba Rahva Laulu on erinevat. Guido Kapp ütleb näoraamatus: „Vabadus kui selline – see on ju müüt ja samas ka vabast rahvast.“ Pärnakas Sirli Küber arvab seevastu, et inimest teebki vabaks see, kui ta laulab sügavatest väärtustest, oma rahvast, maast, ühtehoidmisest, sellest mida usub siiralt oma südames ja mis teda kannab raskustest läbi. „Ma olen kahel korral Vaba Rahva Laulul end vabaks laulnud, lähen veel suurima hea meelega,“ kinnitab Küber.
Tuleval suvel toimub Türil 28. juunist 1. juulini Pillipidu 2018, mis on järg 2016. aastal samas toimunud Rahvamuusikapeole.
Kolme päeva jooksul toimub rahvamuusikute õppelaager, mis lõppeb suure kontserdiga Türi lauluväljakul 30. juuni õhtul. Lisaks ühisproovidele toimuvad õpitoad ja seminarid, tutvumisjämm ja igamehe kontsert.
Juhan Uppin, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, kutsub osalema igas vanuses rahvamuusikaansambleid ja pillimängijaid. Eriti on oodatud pillipeo protsessis osalevad kollektiivid ning ka kõik uued tulijad, kes sooviksid osaleda 2019. aasta laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeol. Kuid nagu nimigi ütleb, on tegu pillipeoga, mistõttu oodatakse sel korral osalema kõiki pillimängijaid, näiteks puhkpilliorkestrite ja teiste valdkondade mängijaid, kes soovivad üheskoos rahvamuusikat mängida.
Pillipidu 2018 on kogukonnale kokkusaamiskoht, võimalus koos musitseerida ja esineda. Pillipidu juhivad nagu ka 2016. aastal Juhan Uppin, Enrik Visla ja Margus Tokko.
Neil päevil tegi Sindi naisliit väljasõidu Eestimaa kirde nurka, peatudes mitmetes huviväärsetes paikades. Esimesena külastati Järva-Jaani vanatehnika varjupaika ja jumalatosina vanust kinomuuseumit.
Kuna vanatehnika varjupaika jõudes ei olnud kedagi kes võinuks väljapaneku kohta lähemalt selgitusi jagada, siis piirduti valdaja loal jalutuskäiguga sadade erinevas seisundis masinate vahel. Midagi võis uudishimu rahuldamiseks kodulehelt juurde lugeda. Kogutud on pea pooltuhat masinat. Rööbastel on isegi üks vana tramm. Trollibussi kohal polnud elektrijuhtmeid näha ja selleks pole ka vajadust.
Varjupaik on Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi üks osa, mille loomise eesmärgiks oli lagunenud liidu ja teiste riikide tehastes eelmisel sajandil valminud sõidukite, põllutehnika, teetöömasinate ja tuletõrjetehnika koondamine vaatamiseks. Inimeste ja rahaliste vahendite puudumise tõttu pole praegu esmane ülesanne masinate taastamine. Praegu keskendutakse säilinud tehnika kogumisele ja eksponeerimisele saabunud seisundis. Jõudu mööda on siiski mõnda eksponaati ka taastatud. Varjupaiga alale mahuks veel palju tehnikat. Seega oodatakse tänulikult teateid kasutult seisvate vanade sõidukite kohta telefonile 514 9485 või varjupaiga e-posti aadressile tuve@jjaani.ee.
Loe edasi: Kui Vello Kolnese kinomuuseum sai üheteistkümneseks
Jätkus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala keskkonnateadlikkuse projekt Tamsalust tagasiteel koju peatusega Kirnas.
Kirna mõisast on palju räägitud, nüüd eriti, sest mõis on valitud Eestis kümne põneva paiga hulka. Kirna mõisa maa-alal on tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid, kust väljuv kiirgus võib olla nii positiivse kui ka negatiivse laenguga. Negatiivsed laengud on vajalikud mikroorganismide, bakterite, pingete mahalaadimiseks; positiivse laenguga kohtadest saame lisaenergiat tervenemiseks. Nii tugevaid elektromagnetilisi madalsageduslikke paiku on maailmas kokku vaid viis. Nende seas Järvamaa Kirna.
Kerkib küsimus, miks siis minna mujale ravima. See oleks nagu kohatutvustus „nähtamatu“ füüsika poolelt. Enne, kui läbi mõisa parki jõuame, mõni rida mõisast. Meie ekskursioon on ikkagi pärandkultuuriga tutvumine. Mõis on asutatud 1614. aastal, mõisaansambel koosnes 19 hoonest. Õdede Pilchaude kätte minekul 19. sajandi lõpul elu mõisas hääbus. 1919. a hoone riigistati, hooneid ei remonditud, algas kasutamise ajajärk. Küll oli seal majas algkool, raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosi keskus, söökla, isegi oli kortereid. Loe edasi: Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes
Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.
Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.
Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.
President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.
5. ja 6. augustil Järvamaal Albus toimuval Eesti Joogimeistrite festivalil ja laadal on iseäranis arvukalt esindatud väikepruulikojad. Oma toodangut esitlevad ka mitmed mahla- ja limonaaditootjad. Mitmekülgne joogikultuuri tutvustamine põimub muheda meelelahutusega tuntud artistidelt. Külauudistele rääkis sündmusest peakorraldaja Arlet Palmiste.
Kas koos ideega tuli kohe mõte sündmus läbi viia Järvamaal Albus? Mismoodi sealsed tingimused korraldamist soosivad?
Me elame kolme kilomeetri kaugusel Albu mõisapargis asuvast Jäägri Villast. Iga kord, kui Tallinnast tulen või Tallinna lähen, sõidan ma sellest mööda ja imetlen selle koha ilu. Peidetud tuled puude vahel, purskkaev jne. Mul tekkis soov selles imelises pargis midagi korraldada ja kui hakkasin uurima joogivalmistamise ajalugu, siis oli plaan selge.
Läbi ajaloo on mõisate juures tegutsenud pruulikojad. Toodeti viina ja viidi seda Venemaale ja toodeti ka õlut, mida peamiselt müüdi mõisakõrtsides. Seepärast tundus plaan just käsitöö pruulikojad mõisaparki kokku tuua ainuõige. Jäägri Villa peremees Valeri oli kohe ideega nõus ja valmis igal moel kaasa aitama. Otsustasime teha ürituse kahel päeval, kus esimesel päeval toimub festival kontsertprogrammiga ja teisel päeval tasuta üritus, kus kõik huvilised saaksid omavahel kohtudes kogemusi jagada.
Kas selline sündmus toimub Eestis esmakordselt?
Kindlasti ei toimu see Eestis esmakordselt, aga kindlasti on see esimene analoogne üritus väljaspool Eesti suurlinnu. Seepärast toetab esmakordset ettevõtmist ka Väikepruulikodade Liit.
Loe edasi: Arlet Palmiste: „Vähem alkoholi, rohkem erinevaid maitseid”
Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.
Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.
Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.
Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.
Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.
Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.
Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.
Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.
Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“
Urmas Saard
Samal teemal:
Traditsiooniks saav ja iga paari aasta tagant toimuv Türi valla külade päev leiab aset sedakorda Taikses, mis tunnistati mullu novembris „Türi valla Aasta küla 2016” aunimetuse vääriliseks.
Reisirongiga Taiksesse sõites peab kaugema nurga rahvas teadma, et peatus asub Türi ja Kärevere vahel. Türi linnast kõigest viie kilomeetri kaugusel paiknevat Taikset mainiti esmakordselt juba 1564. aastal, kui küla kuulus Särevere mõisa alla. Kultuurilooliselt omab Taikse sügavaid juuri, mida tõendab näiteks 1894. aastal Taikse koolimajas asutatud Türi Muusika Selts, segakoor ja puhkpilliorkester. Umbes 170 elanikuga küla on innukalt toimekas ka tänapäeval.
Aasta küla tiitli pälvinud Taikset tutvustatakse tunamullu asutatud MTÜ Taikse Külaseltsi tegevuse kaudu, kuna on viimastel aastatel silmapaistvalt palju korda saatnud. Eelmise aasta 29. novembril kirjutas Järva Teataja, et paljudele külas elavatele erinevas eas inimestele meeldib käsitöö ja rahvakunst. „Alati on ühistegevusse kaasatud noored. Taikse seltsimajas käivad koos memmede rahvatantsuring, segaansambel, laste näitering, käsitööring, huvitavaid üritusi on nii noortele kui ka vanadele. Küla tähistab koos tähtpäevi ja korraldab talguid. Külaselts püüab leida igal alal selle miski, mis neid teistest eristaks.“ öeldakse Järva Teatajas.
Loe edasi: Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab Paide doonoreid neljapäeval, 12. jaanuaril kella 10.30-15 Paide kultuurikeskuses (Pärnu 18) toimuvale doonoripäevale.
2016. aastal käis verekeskus Järvamaal doonoripäevadega kokku 16 korral (Aravete, Koeru, Paide, Türi), lisaks oldi juuli keskel kolmel päeval Paides doonoritelkidega, mida külastas kogunisti 415 järvamaalast. Järvamaa 1011 doonorit tegid 1422 annetust, mis teeb kokku 640 liitrit verd. Doonorlusega tegi esmatutvust 111 järvamaalast.
Paides korraldatud doonoriüritused on alati olnud rahvarohked. Viimati oldi Paides kuu aega tagasi 1. ja 2. detsembril jõulukuu ava üritusega “Eesti süda kingib elu”, mil kahel päeval tehti kogunisti 171 vereloovutust ning koguti ligi 77 liitrit hinnalist verd.
Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd – see on kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul.
Loe edasi: Verekeskus kutsub Järvamaa inimesi
uue aasta esimesele doonoripäevale
Tänasest võimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.
12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud
tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.
Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. Loe edasi: Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni
Sargvere mõisa ja küla talgupäev toimub pühapäeval, 22. mail kella 10- 14.
Talgulised on oodatud kaasa võtma töökindad ja rõõmsa meele.
Tehakse ettevalmistusi jaanipäevaks.
Tööpäeva lõpus pakutakse ühist talgusöök.
Kõik on lahkelt palutud ja väga oodatud.
