Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Järgmise aasta suvel peetakse Türil Pillipidu

Tuleval suvel toimub Türil 28. juunist 1. juulini Pillipidu 2018, mis on järg 2016. aastal samas toimunud Rahvamuusikapeole.

Türi laululaval Foto Urmas Saard

Türi laululaval. Foto: Urmas Saard

Kolme päeva jooksul toimub rahvamuusikute õppelaager, mis lõppeb suure kontserdiga Türi lauluväljakul 30. juuni õhtul. Lisaks ühisproovidele toimuvad õpitoad ja seminarid, tutvumisjämm ja igamehe kontsert.

Juhan Uppin, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, kutsub osalema igas vanuses rahvamuusikaansambleid ja pillimängijaid. Eriti on oodatud pillipeo protsessis osalevad kollektiivid ning ka kõik uued tulijad, kes sooviksid osaleda 2019. aasta laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeol. Kuid nagu nimigi ütleb, on tegu pillipeoga, mistõttu oodatakse sel korral osalema kõiki pillimängijaid, näiteks puhkpilliorkestrite ja teiste valdkondade mängijaid, kes soovivad üheskoos rahvamuusikat mängida.

Pillipidu 2018 on kogukonnale kokkusaamiskoht, võimalus koos musitseerida ja esineda. Pillipidu juhivad nagu ka 2016. aastal Juhan Uppin, Enrik Visla ja Margus Tokko.

Jätka lugemist »

Kui Vello Kolnese kinomuuseum sai üheteistkümneseks

Neil päevil tegi Sindi naisliit väljasõidu Eestimaa kirde nurka, peatudes mitmetes huviväärsetes paikades. Esimesena külastati Järva-Jaani vanatehnika varjupaika ja jumalatosina vanust kinomuuseumit.

Vello Kolnese asutatud kinomuuseum Järva-Jaanis Foto Urmas Saard

Vello Kolnese asutatud kinomuuseum Järva-Jaanis. Foto: Urmas Saard

Kuna vanatehnika varjupaika jõudes ei olnud kedagi kes võinuks väljapaneku kohta lähemalt selgitusi jagada, siis piirduti valdaja loal jalutuskäiguga sadade erinevas seisundis masinate vahel. Midagi võis uudishimu rahuldamiseks kodulehelt juurde lugeda. Kogutud on pea pooltuhat masinat. Rööbastel on isegi üks vana tramm. Trollibussi kohal polnud elektrijuhtmeid näha ja selleks pole ka vajadust.

Varjupaik on Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi üks osa, mille loomise eesmärgiks oli lagunenud liidu ja teiste riikide tehastes eelmisel sajandil valminud sõidukite, põllutehnika, teetöömasinate ja tuletõrjetehnika koondamine vaatamiseks. Inimeste ja rahaliste vahendite puudumise tõttu pole praegu esmane ülesanne masinate taastamine. Praegu keskendutakse säilinud tehnika kogumisele ja eksponeerimisele saabunud seisundis. Jõudu mööda on siiski mõnda eksponaati ka taastatud. Varjupaiga alale mahuks veel palju tehnikat. Seega oodatakse tänulikult teateid kasutult seisvate vanade sõidukite kohta telefonile 514 9485 või varjupaiga e-posti aadressile tuve@jjaani.ee.

Jätka lugemist »

Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes

Kirna mõis

Kirna mõis

Jätkus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala keskkonnateadlikkuse projekt Tamsalust tagasiteel koju  peatusega Kirnas.

Kirna mõisast on palju räägitud, nüüd eriti, sest mõis on valitud Eestis kümne põneva paiga hulka. Kirna mõisa maa-alal on tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid, kust väljuv kiirgus võib olla nii positiivse kui ka negatiivse laenguga. Negatiivsed laengud on vajalikud mikroorganismide, bakterite, pingete mahalaadimiseks; positiivse laenguga kohtadest saame lisaenergiat tervenemiseks. Nii tugevaid elektromagnetilisi madalsageduslikke paiku on maailmas kokku vaid viis. Nende seas Järvamaa Kirna.

Kerkib küsimus, miks siis minna mujale ravima. See oleks nagu kohatutvustus „nähtamatu“ füüsika poolelt. Enne, kui läbi mõisa parki jõuame, mõni rida mõisast. Meie ekskursioon on ikkagi pärandkultuuriga tutvumine. Mõis on asutatud 1614. aastal, mõisaansambel koosnes 19 hoonest. Õdede Pilchaude kätte minekul 19. sajandi  lõpul elu mõisas hääbus. 1919. a hoone riigistati, hooneid ei remonditud, algas kasutamise ajajärk. Küll oli seal majas algkool, raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosi keskus, söökla, isegi oli kortereid. Jätka lugemist »

Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.

Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.

President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.

Jätka lugemist »

Arlet Palmiste: „Vähem alkoholi, rohkem erinevaid maitseid”

Arlet Palmiste. Foto: Intro meelelahutus

Arlet Palmiste. Foto: Intro meelelahutus

5. ja 6. augustil Järvamaal Albus toimuval Eesti Joogimeistrite festivalil ja laadal on iseäranis arvukalt esindatud väikepruulikojad. Oma toodangut esitlevad ka mitmed mahla- ja limonaaditootjad. Mitmekülgne joogikultuuri tutvustamine põimub muheda meelelahutusega tuntud artistidelt. Külauudistele rääkis sündmusest peakorraldaja Arlet Palmiste.

Kas koos ideega tuli kohe mõte sündmus läbi viia Järvamaal Albus? Mismoodi sealsed tingimused korraldamist soosivad?

Me elame kolme kilomeetri kaugusel Albu mõisapargis asuvast Jäägri Villast. Iga kord, kui Tallinnast tulen või Tallinna lähen, sõidan ma sellest mööda ja imetlen selle koha ilu. Peidetud tuled puude vahel, purskkaev jne. Mul tekkis soov selles imelises pargis midagi korraldada ja kui hakkasin uurima joogivalmistamise ajalugu, siis oli plaan selge.

Läbi ajaloo on mõisate juures tegutsenud pruulikojad. Toodeti viina ja viidi seda Venemaale ja toodeti ka õlut, mida peamiselt müüdi mõisakõrtsides. Seepärast tundus plaan just käsitöö pruulikojad mõisaparki kokku tuua ainuõige. Jäägri Villa peremees Valeri oli kohe ideega nõus ja valmis igal moel kaasa aitama. Otsustasime teha ürituse kahel päeval, kus esimesel päeval toimub festival kontsertprogrammiga ja teisel päeval tasuta üritus, kus kõik huvilised saaksid omavahel kohtudes kogemusi jagada.

Kas selline sündmus toimub Eestis esmakordselt?

Kindlasti ei toimu see Eestis esmakordselt, aga kindlasti on see esimene analoogne üritus väljaspool Eesti suurlinnu. Seepärast toetab esmakordset ettevõtmist ka Väikepruulikodade Liit.

Jätka lugemist »

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Jätka lugemist »

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva

Traditsiooniks saav ja iga paari aasta tagant toimuv Türi valla külade päev leiab aset sedakorda Taikses, mis tunnistati mullu novembris „Türi valla Aasta küla 2016” aunimetuse vääriliseks.

451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015 aastal Foto Andrus Kopliste

451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015. aastal. Foto: Andrus Kopliste

Reisirongiga Taiksesse sõites peab kaugema nurga rahvas teadma, et peatus asub Türi ja Kärevere vahel. Türi linnast kõigest viie kilomeetri kaugusel paiknevat Taikset mainiti esmakordselt juba 1564. aastal, kui küla kuulus Särevere mõisa alla. Kultuurilooliselt omab Taikse sügavaid juuri, mida tõendab näiteks 1894. aastal Taikse koolimajas asutatud Türi Muusika Selts, segakoor ja puhkpilliorkester. Umbes 170 elanikuga küla on innukalt toimekas ka tänapäeval.

Aasta küla tiitli pälvinud Taikset tutvustatakse tunamullu asutatud MTÜ Taikse Külaseltsi tegevuse kaudu, kuna on viimastel aastatel silmapaistvalt palju korda saatnud. Eelmise aasta 29. novembril kirjutas Järva Teataja, et paljudele külas elavatele erinevas eas inimestele meeldib käsitöö ja rahvakunst. „Alati on ühistegevusse kaasatud noored. Taikse seltsimajas käivad koos memmede rahvatantsuring, segaansambel, laste näitering, käsitööring, huvitavaid üritusi on nii noortele kui ka vanadele. Küla tähistab koos tähtpäevi ja korraldab talguid. Külaselts püüab leida igal alal selle miski, mis neid teistest eristaks.“ öeldakse Järva Teatajas.

Jätka lugemist »

Verekeskus kutsub Järvamaa inimesi
uue aasta esimesele doonoripäevale

verekeskus2Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab Paide doonoreid neljapäeval, 12. jaanuaril kella 10.30-15 Paide kultuurikeskuses (Pärnu 18) toimuvale doonoripäevale.

2016. aastal käis verekeskus Järvamaal doonoripäevadega kokku 16 korral (Aravete, Koeru, Paide, Türi), lisaks oldi juuli keskel kolmel päeval Paides doonoritelkidega, mida külastas kogunisti 415 järvamaalast. Järvamaa 1011 doonorit tegid 1422 annetust, mis teeb kokku 640 liitrit verd. Doonorlusega tegi esmatutvust 111 järvamaalast.

Paides korraldatud doonoriüritused on alati olnud rahvarohked. Viimati oldi Paides kuu aega tagasi 1. ja 2. detsembril jõulukuu ava üritusega “Eesti süda kingib elu”, mil kahel päeval tehti kogunisti 171 vereloovutust ning koguti ligi 77 liitrit hinnalist verd.

Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd – see on kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul.

Jätka lugemist »

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Tänasest õimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

Foto: Tauno Tõhk

Foto: Tauno Tõhk

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud

tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. Jätka lugemist »

Pühapäeval toimub Sargvere mõisa ja küla talgupäev

Sargvere mõisa ja küla talgupäev toimub pühapäeval, 22. mail kella 10- 14.

Talgulised on oodatud kaasa võtma töökindad ja rõõmsa meele.
Tehakse ettevalmistusi jaanipäevaks.
Tööpäeva lõpus pakutakse ühist talgusöök.

Kõik on lahkelt palutud ja väga oodatud.

Türil selgub Eesti parim noortalunik

Täna, 20. mail selgitatakse 16. korda välja Eesti parim noortalunik. Türi Lillelaadal toimuvale võistlusele on registreerunud kümneid õppureid maamajanduslikelt erialadelt Järvamaa kutsehariduskeskusest, Eesti maaülikoolist ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist.

“Maaettevõtlus nõuab üha uute teadmiste ja oskustega spetsialiste ja ka kutsevõistlus käib ajaga kaasas. Sel aastal on kompleksvõistluse programmi lisandunud mitmed uued võistlusalad nagu näiteks väetiste külvinormi arvutamine ja lüpsimasina hooldus,” ütles võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Positiivne on seegi, et kutsevõistlus on ka 16 toimumisaastal noorte seas endiselt populaarne. Mõõduvõtmine on hea võimalus nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste proovilepanemiseks.”

Noortaluniku kompleksvõistlusel pannakse proovile teadmised, kiirus ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste tööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, lillede istutamine kasti, lüpsimasina hooldus ja põllutööriistade haakimine traktorile.

Võistluste käigus selgitatakse välja iga ala võitja ning kümne ala koondarvestuse parim on “Noortalunik 2016″. Kümne ala parim neiu saab “Noortaluperenaine 2016″ tiitli.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldab Järvamaa kutsehariduskeskus koostöös maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove.

Noortaluniku kompleksvõistlus avatakse kell 10 Türi Lillelaada pealaval.

Võistluse täpsema info leiate Sihtasutuse Innove kodulehelt.

Pärimuspidu Baltica eelpidu: suvisted Veteperes

Järvamaal A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel tähistatakse pühapäeval, 15. mail suvisteid. Algusega kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile, kaasas piknikukorvid värviliste munade ja kohupiimakookidega, et tähistada rahvapärimuse kohaselt suvisteid.

Suvisteid on rahvasuus nimetatud ka kasepühadeks, kiigepühadeks, meiudeks, kirikukalendri järgi nelipühadeks. Kased tuuakse tuppa ja õuele, kaskede ehk meiude (ka maipuude) toomisega tähistatakse mai saabumist ja pidulikku vastuvõtmist. Suvistega algab noorte kooskäimise ja tutvumise aeg. Kokkusaamise koha kiige ehitamine kuulus noormeeste pühade-eelsete ettevõtmiste juurde. Tasuks kiige valmistamise ja kiigutamise eest tõid neiud võid, sukapaelu, tubakakotte ja kaselehtedega kollaseks värvitud mune.

Nelipühade pühitsemine algab piduliku jumalateenistusega Järva-Madise kirikus kell 11, kus vaimulikke tänulaule laulab segakoor Sink-Sale-Proo. Pärastlõunal kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile Vetepere küla suvistetele, kus lauldakse koos Järvamaalt pärit kiigelaule, mängitakse ringmänge ja tantsitakse vanu tantse. Koosolemist juhib Vetepere külavanem Tiit Tammleht ja mänge veab eest A. H. Tammsaare muuseumipere. Pillilood paneb kõlama Karmoškaklubi Kaja&Kaja. Kohalikke kiigelaule ja regilaule laulavad selts Rakuke, Koeru folkloorirühm, segakoor Sink-Sale-Proo ja meestelaule esitab kollektiiv Arhailised mehed. Vanu seltskonnatantse veab eest tantsurühm Vargamäe noored.

Jätka lugemist »

Pühapäeval toimub Sargvere mõisa talgupäev

Talgupäev+24041624. aprillil kella 10-14 toimub Sargvere mõisa juures talgupäev.
Talgute käigus tehakse korda Sargvere mõisa ümbrus, et  kõigil oleks tore Paide valla mõisa tulla ja mõisapargis jalutada.
Eriti oodatud on need, kes mõisaparki oma teekonna läbimiseks sihtpunktini kasutavad. Kaasa tuleks võtta töökindad ja hea tuju. Mehed võiksid võtta kaasa mootorsaed ja paar traktorit järelkäruga lehtede äravedamiseks. Rehad on kohapeal olemas.

Tööpäeva lõpus ühine talgusupp.

KorraldabMTÜ Sargvere MES,  toetab Paide vallavalitsus.

Taiga Lauri loominguõhtu “50 kevadist hetke”
Sargvere mõisas

sargvere_taiga (1)Kuna Taiga Lauril täitub 50. kevadine hetk, astub ta sel puhul üles 15. aprillil kell 19 Sargvere mõisas oma loominguõhtuga.

Esitamisele tulevad Taiga parimad laulud ja luuletused läbi aegade. Laval on livebänd (Arvo Stoltsen, Hannes Aasa, Ralf Mae, Kert Nevski, Raivi Reap, Piret Sapp ja Taiga Laur).

Ühise laua katavad söökide ja jookidega kontserdikülastajad ise!

Võimalus on  osta sularaha eest Taiga luulekogusid ja ansambli “Apollon” helikandjaid.

Sargveres saab tasuta kuulata kammermuusikat

Carmen-fantaasiaSel reedel, 8. aprillil kell 13.00 saab Sargvere mõisa suures saalis kuulda koammermuusikute kontsertsarja “Mõisamängud” raames tasuta kontserti.

Eesmärk on klassikalise muusika juurde suunata noori koolilapsi, et tekitada muusika vastu huvi. Kontsert on mõeldud eelkõige koolilastele ja pensionäridele. Samas võivad kõik huvilised tulla Sargvere mõisa ning saavad nautida suurepärast klassikalist kammermuusikute kontserdisarja “Carmen – Fantaasia”.

Esitavad Mizuki Shindo flöödil ja Anneli Tohver klaveril. Kavas on Prokofjev ja Borne.

“Märk, millega eestlasi maailmas üldse teatakse, on meie kultuur, meie muusika, meie laulupeod, kuulsad dirigendid, heliloojad, koorimuusika, traditsioonid. Meil, täiskasvanutel ja lapsevanematel on tänasel päeval kohustus hoida oma lapsi selles vaimsuses ja õhustikus, kus kõlab elav muusika. Kui palju neid võimalusi nii vabalt meile ikka sülle langeb. Kasutage neid. Eriti veel, kui arvestades tänast välist nutisurvet,” leiab MTÜ Kammermuusikute produtsent Meelis Toom.

Jaapanlanna Mizuki Shindo õppis flöödimängu Tokio Rahvuslikus Ülikoolis ja Guildhall School of Music and Drama’s Londonis. Hiljem täiendas end Mathieu Dufouri juures Chicagos. Ta on mänginud Londoni orkestris Southbank Sinfonia ja aastast 2013 töötab ta Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Täna tähistati avaliku talitusega riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva suurmehe sünnikohas Kurlas ja mälestusteõhtu konverentsiga Kabala Rahvamajas, kus võtsid sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor, liige Jaanus Marrand ja teised, pikema ettekandega esines suursaadik Trivimi Velliste, kelle kõne sisu on allpool täies mahus ära toodud.

Me ei saa veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega

August Rei Foto Fabariigi Presidendi kantselei koduleheltEesti riigi 100. sünnipäev on peagi ukse ees! On põhjust heita üldistavam pilk üle õla, et mõtestada meie olemist siin sellel maal riigirahvana, peremeesrahvana. Eestlased pole mitte alati olnud peremehed omaenda maal – vanemad inimesed teavad seda väga hästi, nooremad võib-olla ei mõtle sellele.

Vabadus on nagu puhas õhk või allikavesi. Kuni need on iga päev olemas, pole harjumust ega ka nähtavat vajadust mõtiskleda õhu, vee või vabaduse üle. Aga kui mõni neist peaks ühel päeval kaduma …?

Äsja viibisime paigas, kus täpselt 130 aastat tagasi sündis üks meie rahvuslikest suurmeestest. Üks nendest, kes mitte ainult ei seisnud Eesti riigi hälli juures, vaid keda me julgesti võime nimetada ka meie riigi ämmaemandaks – koos mõne teise iseseisvuse sepistajaga.

Kuigi Eesti riik ei kuulu nooremate kilda, on enamik selle ajaloost olnud võõra kanna all. Seetõttu ei saa me veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega. Isegi meie kõige suurematest riigimeestest on ilmunud vähevõitu raamatuid, mõnest hoopis vähe.

August Rei ei ole siin suur erand. Siiski on 2012. aastal Rahvusarhiivi kirjastusel näinud ilmavalgust ajaloodoktor Jüri Andi raamat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“, mis on osa Riigikantselei toetatavast kiiduväärsest monograafiate sarjast, pühitsemaks Eesti Vabariigi lähenevat 100. aastapäeva. Oma järgnevates kirjeldustes toetun suuresti Jüri Andi nõtke sulega kirjutatud teosele.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei kodulehelt

Jätka lugemist »

Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.

Kõrboja perenaine kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov) Foto Gabriela Liivamägi

“Kõrboja perenaine” kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov). Foto: Gabriela Liivamägi

Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.

Jätka lugemist »

Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

Reedel, 11. märtsil, palutakse lahkelt kõiki koos perega mõnusat muusikat nautima omaaegsesse Sargvere rüütlimõisa, kus toimub kontsert “Naistepäev Jaan Pehki laulude ja luuletustega”.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard

Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Külla kutsutud lembelaulik Jaan Pehk loeb laulude vahele enda loodud luulet. Päris tasuta sisse ei pääse ja kell 19:00 algavale kontserdile tuleb osta viie eurone pilet.

Paliveres sündinud Jaan Pehk on võtnud soolomuusikuna varjunimeks Orelipoiss. Teda tuntakse kirjaniku, laulja ja kitarristina. Pehk kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja on Eesti Kirjanike liidu liige.

Vikipeediast leiab tõsise mehe kohta mõndagi huvitavat. Tõsisemalt hakanud Pehk luuletama 1992. aastal pärast rahareformi, kui ostis 4 odavalt müüdud luulekogu ja oli neist innustust saanud.

Otsa muusikakooli sisseastumiseksamitele läks ta ilma sellest kellelegi teatamata. Sõel olnud tihe ja sisse sai umbes kolmekümnest ainult 4, nende hulgas muidugi Pehk.

Jätka lugemist »

Arvamusfestivali ideekorje on lõppemas

Jaanuari lõpuni toimub Arvamusfestivali ideekorje, mille käigus saab igaüks tänavusele festivalile välja pakkuda oma teema. Ootame ettepanekuid ja aruteluteemasid 31. jaanuarini Arvamusfestivali koduleheküljel. Arvamusfestival töötab kõik pakutud ideed läbi veebruaris ning huvilistega võetakse ühendust märtsikuu jooksul.

2015 aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele Foto Urmas Saard

2015. aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele. Foto: Urmas Saard

“Arvamusfestival on avatud kõikidele teemadele, mis tunduvad Eesti inimestele, organisatsioonidele või kogu ühiskonnale olulised. Loodame, et varasemast rohkem laekub arutelude ideid ka piiritagustel teemadel, kuna maailmas toimuv mõjutab Eestit oluliselt,” sõnas festivali programmijuht Maiu Lauring.

Oma ideed esitades tasub kindlasti lahti seletada teema vajalikkus ja võimalikud küsimused, mille üle hakatakse arutlema. Idee esitajalt eeldatakse valmisolekut arutelu ellu viia ja teha koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge arutelu ettevalmistamisel ja nii sisulist kui tehnilist abi pakub Arvamusfestivali korraldustiim.

Teema läbimõtlemiseks kasuliku nõu saamiseks tasub lugeda Arvamusfestivali sisutiimi endise juhi Margo Loori blogipostitust. Loori kogemuse järgi jõuab hea aruteluni, kui eesmärgiks on selgelt võetud just nimelt arutelu tekitamine, mitte aga inimeste ühepoolne informeerimine. “Ideaalis ei ole festivalil toimuv arutelu eraldiseisev nähtus, vaid fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub,” kirjutab Loor.

2016. aasta 12.­-13. augustil toimub neljandat korda Arvamusfestival – kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ning inimestele olulistel teemadel. Lisainfo saamiseks külasta ka mei veebikodu.

Lisainfot annab Maiu Lauring, Arvamusfestivali programmijuht. Kontakt: maiu.lauring@arvamusfestival.ee ; +372 517 7321

Sargvere mõisa jõulumaa: Jõulud Lepatriinude külas

Sargvere+mõisa+Jõulumaa(1)

Järgmisel laupäeval toimub Väätsas
jalgrattaajaloo konverents

Jalgrattamuuseum.

Jalgrattamuuseum.

28. novembril on kõik huvilised kutsutud Eesti Jalgrattamuuseumisse (Väätsa, Pikk tn 9) jalgrattaajaloo konverentsile jalgrattamuuseumisse.

Konverentsiga püütakse algatada jalgrattaajaloo konverentside tava, mis peaks lisaks jalgrattamuuseumi püsiekspositsioonile olema
muuseumi tegevuse üks olulisi väljundeid.

Konverents algab kell 12. Spordiajaloolane Tiit Lääne räägib jalgrattaspordi varasemast ajaloost, tehnikaajaloo huviline ja Eesti antiikautode galerii autor Rain Vaikla aga jalgratta kajastamisest 1920.-30. aastate Eesti ajakirjanduses. Eesti jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid Valdo Praust jutustab 1920.-30. aastate erinevatest jalgrattamarkidest arhiiviandmete põhjal.

Kõik huvilised on oodatud, sissepääs tasuta. Konverentsi päeval on tasuta avatud ka jalgrattamuuseum, kus lisaks tavapärasele püsiekspositsioonile saab vaadata ajaloolisi filme jalgrataste tootmisest ja kasutamisest.

www.velomuseum.ee

Novembri lõpus käivitub koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tehnoloogiakool ja Swedbank kutsuvad ellu koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds, et innustada noori oma ideid julgelt teoks tegema ning anda neile esmaseid teadmisi sellest, kuidas luua oma ettevõtet.

Pilootprojektina toimub Bright Minds konkurss 2015./16. õppeaastal koostööpartnerite osavõtul viies erinevas maakonnas: Harju-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Viljandimaal.

Regioonides aitavad programmi tegevusi ellu viia Viimsi keskkooli teadmiskeskus, SA Läänemaa Innokas, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus ja Saaremaal Koolituskeskus Osilia.

Konkursi raames pakutakse õpilastele esmaseid teadmisi ning oskusi start-up-maailmas orienteerumiseks. Konkursi perioodi jooksul viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi koolinoortele, sh avaüritus 26. novembril TTÜ Mektorys, kus genereeritakse ideid ja luuakse kontakte. Peale selle toimuvad koolituspäevad ja seminarid piirkondades üle Eesti. Kolmel kohalikul koolituspäeval annavad noortele oma teadmisi ettevõtte loomisest nii kohalikud ettevõtjad kui ka edukad start-up-firmade esindajad, kes omapoolse toetusega innustavad noori oma ideid ellu viima.

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. ”Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Jätka lugemist »

Maaeluminister kohtub Järva- ja Viljandimaa põllumeestega

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtub täna Väätsal põllumeeste esindusorganisatsioonidega ning külastab piimatootmisi Järva- ja Viljandimaal.

Kohtumisel Järva- ja Viljandimaa põllumeestega arutatakse olukorda piimandussektoris ja võimalusi selle leevendamiseks. Minister Urmas Kruuse ütles, et olukorra leevendamiseks on nii Eesti riik kui ka Euroopa Komisjon tulnud välja rahaliste meetmetega, kuid otsida tuleb ka pikaajalisemaid lahendusi.

“Toetused annavad küll ajutist leevendust, kuid pikemas perspektiivis tuleb piimatootjail olukorraga kohaneda ning tulemuse annab ikkagi suurem keskendumine müügile ja ka töötlemisele. Suurema turujõu annaks põllumehele koondumine ühistutesse,” selgitas Kruuse.

Minister külastab visiidil Järvamaal Väätsa vallas asuvat Lõõla suurfarmi ning Viljandimaal Viljandi vallas asuvat Parduse talu ning Abja vallas asuvat Pajumäe talu.