Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Vajangu vabatahtlik päästekomando sai tagasi taastatud paakauto

Taastatud paakauto.

Taastatud paakauto.

Üle poole aasta remondis olnud unikaalne paakauto naasis sel kolmapäeval vabatahtlike päästjate juurde. Auto sai korda Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuhi Toomas Sillamaa eestvedamisel ja tema 50. sünnipäevaks.

„Ühel sarnasel autol läks umbes poole aasta eest mootor rikki ja me olime õnnetus olukorras,“ rääkis Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuht Toomas Sillamaa. „Võrust leidsime samasuguse auto ja tahtsime kahest sõidukist teha ühe korraliku päästeauto. Paraku selgus, et ka too auto oli purunenud mootoriga ja ei läbinud ülevaatust. Meie käes oli kaks autot ja mõlemad seisid“, meenutas Sillamaa.

Vajangu tuletõrjeühingu tegevjuht Toomas Sillamaa taastatud paakauto juures.

Vajangu tuletõrjeühingu tegevjuht Toomas Sillamaa taastatud paakauto juures.

Mõne aja möödudes läbi tutvuste leitud partnerid olid nõus õla alla panema ja asi hakkas lumepallina veerema. Algusest vahetati auto raam, hiljem järgnesid ka ülejäänud osad. Paakauto taastamisel oluline roll oli veoautode, haagiste ja busside remondi ja hooldusfirma AVT Service toetusel, kes pakkus autole katust, varustust ning teadmisi.
Tänaseks on auto Vajangu vabatahtliku päästekomandol arvel ning on läbinud ka tehnilise ülevaatuse. Lähinädalatel ehitatakse ümber varustuse kast, taastatakse pumbajaam ja veetrassid ja viiakse auto täielikku  lahinguvalmidusse. Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann tunnistas siinkohal, et taolise paakauto valmimine on hea näide eraettevõtjate ning vabatahtlike päästjate koostööst.
Tegemist on erakordse paakautoga, mis teenis Soomes kütte- ja paakautona, hiljem oli Võrus vabatahtlike juures ja nüüd liikus taas vabatahtlikke kätte.

Iveri Marukašvili

Verekeskus tuleb jõulukuul Kiviõli kunstide kooli

Doonorid_majas_170Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 14. detsembril kella 11-14 Kiviõli kunstide koolis (Vabaduse 6) toimuvale doonoripäevale.

Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt. Doonoritele pakutakse piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit. Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki poolt välja pandud Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale.

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron tänab sel aastal Eesti elu edendajaid ja pakub neile poole soodsamat reisimisvõimalust, detsembri esimeses pooles on soodusreisimise õigus doonoritel. Doonoritele on 7. kuni 20. detsembrini rongisõit terves Eestis poole soodsam.

Doonorid saavad sõita poole hinnaga ükskõik millisel marsruudil üle Eesti, esitades piletikontrolörile doonoritunnistuse koos isikut tõendava dokumendiga. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Jätka lugemist »

Hingedeaeg ja isadepäev kaunimates mõisates

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab kaunimates mõisates 31. oktoobrist kuni 2. novembrini hingedeaega ja isadepäeva. On ju neist paljud, keda hingedeajal mälestame, just meie esiisad ning laval on tänased isad. Meeleolukad kontserdid sarjas “Mõisaromantika” kannavad seekord nime “Trubaduuride laul”. Hubased muusikasalongid koos säravate muusikute ja ajaloohõngulise interjööriga ootavad erinevates Maarjamaa mõisates, tuues kaunid kontserdid kodu lähedale ka suurematest linnadest kaugel elavatele inimestele.

Hingedeaeg on meie esiisadele olnud väga oluline. Pikkadel pimedatel sügisõhtutel, kui suvised tööd tehtud ning saak salves, on ikka mõeldud elu ajalikkusele ning tuletatud meelde neid armsaid inimesi, kes meie hulgast on lahkunud. Folklorist Marju Kõivupuu: “Hingede aeg on mälestusküünalde süütamise ja esivanematest lugude jutustamise aeg. Esivanemate kultuuriruumist tuttavasse hingedeaega jääb Eestis suhteliselt uudse tavana ka isadepäeva tähistamine, antakse välja auväärne aasta isa tiitel. 1990ndatel võtsime Euroopa ja anglo-ameerika kultuuriruumist üle ka halloweeni, kuid mis (nagu paljud teisedki kalendritähtpäevad) on koos inimestega ajas ja ruumis rännates muutunud meelahutuslikus lastepühaks. Meile eestlastele hingede aeg on aeg, kui oleme koos oma lähedastega nii siin- kui sealpoolsuses. Hoiame oma lähedasi, kui nad on meiega ja meenutame neid, kui nad meid hulgast lahkunud.”

Jätka lugemist »

Regionaalhaigla verekeskus korraldab Narva Linnuses doonoripäeva

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab neljapäeval, 29. oktoobril kella 12.00-16.00 Narva linnuses (Peterburi mnt 2, Narva) järjekordse doonoripäeva.

Narva linnus Foto Urmas Saard

Narva linnus. Foto: Urmas Saard

Verekeskus tänab südamest juunis Narvas toimunud doonoripäeval verd loovutanud doonoreid ning julgustab tegema järgmisi heategusid 29. oktoobril toimuval doonoripäeval.

“Ootame väga narvakatega kohtumist, sest Narva doonorid on igal korral meie doonoripäevi heatujuliselt ja rohkearvuliselt väisanud ning tõhusalt meie verevarusid täiendanud.” sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Narvas tänavu 6. juunil ning siis külastas doonoripäeva kogunisti 106 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 85 doonoril ning esmaseid vereloovutajaid oli kogunisti 19, koguti ligi 40 liitrit hinnalist verd. Jätka lugemist »

Lastefond toetab sügava puudega tüdruku transporti hoiukodusse

 

Lika.

Lika.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab tasuda sügava puudega kaheksa-aastase Kohtla-Järve tüdruku transpordi eest Jõhvi hoiukodusse. Nii saab last ööpäev ringi hooldav ema veidigi hingetõmbeaega.

Lika sündis suulaedefekti ja ulatusliku neelupiirkonna kasvajaga, mida opereeriti, kui laps oli seitsmekuune. Operatsiooni järel tekkisid tüdrukul kodus aga hingamisprobleemid ning ta sattus lämbumise tõttu kliinilisse surma, mis tõi tüsistusena kaasa kõne puudumise ja liikumispuude. Praegu kaheksa-aastase Lika vaimsed võimed on kolmeaastase lapse tasemel, ta ei ei liigu iseseisvalt, sööb vaid püreestatud toitu ning tal puudub arusaadav kõne.

Tüduku ema on lapse hooldusvajaduse tõttu kodune ning hoolitseb tema eest ööpäev ringi üksinda. Kuna Lika vajab pidevat tõstmist kõikide igapäevatoimingute juures, on emal lapse kasvades tekkinud probleemid seljaga. Pere vajaks väga toetavaid teenuseid, nagu lapsehoiuteenus, transporditeenus ja isikliku abistaja teenus, mis seni ei ole olnud nende kodukohas perele kättesaadavad.

Lastefondi rahastatud hoiuteenuse pakkumine Jõhvis on avanud Lika emale võimaluse laps aeg-ajalt lähedalasuvasse sügava ja raske puudega laste hoiukodusse viia, et ise veidi puhata ja taastuda. Teises keskkonnas viibimine mitmekesistab ka lapse maailmapilti, annab võimaluse arendada sotsiaalseid oskusi ning harjuda teiste laste ja täiskasvanutega.

Kahjuks aga puudub perel endal lapse hoiukodusse transportimise võimalus ning neil tuleb selleks kasutada hoiukodu teenust. Selle eest tasumine käib aga perele üle jõu, mistõttu aitab neil selle eest tasuda Lastefond. Fond katab nelja kuu jooksul kord nädalas lapse transpordikulud hoiukodusse toetades perekonda kokku 335 euroga.

Lastefond jagab Jõhvis teadmisi autismist ja oma tegevusest

Kolmapäeval, 27. mail korraldab SA TÜ Kliinikumi Lastefond Jõhvis tasuta teabepäeva “Räägime autismist”, mis tutvustab osalejatele autismi kõrval ka Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise kabineti ja Lastefondi tegevust.

Jõhvi vallavalitsuse hoones toimuva teabepäevaga soovitakse pöörata tähelepanu autismile ning tuua kokku kõik teemaga kokku puutuvad Ida-Virumaa spetsialistid, et jagada muu hulgas teadmisi ka Lastefondi tegevuse ja toetusvõimaluste kohta.

Teabepäeval räägivad oma kogemustest autistlike laste õpetamisel Tartu Herbert Masingu kooli direktor ja õpetaja Tiina Kallavus ning autistliku lapse kasvatamisel lapsevanem Kaja Leppik. Elu võimalikkuse üle täiskasvanud autisti kõrval arutleb ning esitleb raamatut “Autism. Meie laste lood 2″ Eesti Autismiühingu juhatuse esimees Marianne Kuzemtšenko. Lisaks antakse ülevaade Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise kabineti tööst ning viiakse läbi aruteluring Ida-Virumaa hetkeolukorra ja lähituleviku vajaduste teemal. Päev lõpetatakse külaskäiguga Jõhvi Puuetega Laste Tugikodusse “Päikesekiir”.

Jätka lugemist »

Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas Rägavere vallavalitsuse pilootprojekti “Lapsed tagasi koju”, mille raames võimaldati ajutiselt vanemlikest õigustest ilma jäänud lapsevanematele tugi- ja nõustamisteenuseid, et perest eraldatud lapsed koju tuua.

Eelkooliealised lapsed paigutati 2014. aasta juulis ajutiselt asenduskodusse vanemate alkoholiprobleemi ning puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu. Peale seda tegid vanemad elus pöörde: alustasid alkoholisõltuvuse ravi ja käisid fondi toel perenõustamisel, et õppida suhtlema omavahel ja lastega, toime tulema ilma alkoholita ning vastutust võtma laste tuleviku ees. Lisaks asuti tööle ja hangiti perele suurem korter – eesmärgiks oli lapsed koju tagasi tuua.

“Uurides kolleegide käest, kui palju on teistes valdades peresid, kes soovivad oma lapsi asenduskodust tagasi, selgus, et valdavalt ei taheta. Minu kogemus kõnealuse perega aga näitab, et neid leidub,” räägib Rägavere valla sotsiaaltöötaja Kersti Suun-Deket. “Kuid nad vajavad oskusi, kuidas hakkama saada ning ennetada ja lahendada nii omavahelisi kui lastega seotud probleeme.”

Erinevalt Põhjamaadest ei ole Eestis veel üle-eestilisi spetsiaalseid positiivse vanemluse programme. Suun-Deket lisab, et sotsiaalministeerium on kaks seesugust koolitusprogrammi küll juba sisse ostnud, kuid need lähevad käiku kõige varem tuleval sügisel. Perel polnud aga nii palju aega, sest kohus laste hooldusõiguse üle toimus aprilli alguses.

Jätka lugemist »

Kohtla Kaevanduspark avab külastajatele Eesti ainsa rikastusvabriku

Rikastusvabrik.

Rikastusvabrik.

Kohtla Kaevanduspark avab täna renoveeritud Rikastusvabriku. See kaheksakorruseline hoone on alates 1950-ndatest eraldanud põlevkivi paekivist 48 329 542 tonni jagu. Nüüd on maja täis põnevaid teadmisi, uusi avastusi ning futuristlikku sisearhitektuuri. Objekti renoveerimist toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist, oma toetuse andis ka Eesti Energia.
Rikastusvabriku avamist külastusobjektina oodati kaua – maa-aluste tööde ja toimetamistega olid külastajad hästi kursis, maapealne ajalugu vajas tutvustamist. Rikastusvabrik peidab endas mahukat ekspositsiooni põlevkivi tekkimisest, selle leiukohtadest, kaevandamisest ja kasutamisest. Lisaks saab aimu sellest, kuidas tulevikus on võimalik energiat toota. Siin võivad külastajad ka ise

Rikastusvabrik enne.

Rikastusvabrik enne.

käed külge panna, vaadata interaktiivseid väljapanekuid, lugeda ja kuulata lugusid. Kaheksanda korruse vaateplatvorm pakub imelisi vaateid Kaevanduspargile ja selle ümbruskonnale.
Eesti sügavaimat elamust pakkuvas Kaevanduspargis saavad külalised veeta terve päeva, soovituslikult on külastamiseks vaja aega varuda vähemalt kolm tundi. Avastamist ootavad lisaks Rikastusvabriku viiel korrusel paiknevatele huvitavatele ekspositsioonidele ka endised
kaevanduskäigud kogupikkusega üks kilomeeter ning kaheksa hektarit väliterritooriumi, kuhu on välja pandud vana kaevandustehnika. Tõelise kaevurieluga tutvumiseks saab sõita maa-aluse kaevuriterongiga ning soovi korral keha kinnitada maa-aluses sööklas. Kaevanduspargi partnerid pakuvad võimalust huvilistel osaleda maasturisafaril, kus avastatakse sissevarisenud šahte, karjäärijärsakuid ning põhjaveekoskede uuristusteid.
Kaevanduspargis toimuvad erinevad üritused, millest selle kevade suuremad on 1.mail toimuv kivi- ja kullapäeva koos kullauhtimise võistlusega ning 31. mail toimuv suur perepäev.
Kaevanduspark on avatud aprillis teisipäevast laupäevani kella 10-18, maist septembri lõpuni teisipäevast laupäevani kella 11-19 ja pühapäevast esmaspäevani kella 11-17.
Lisainfo külastuse ja Kaevanduspargi kohta www.kaevanduspark.ee.
Fotodel: Rikastusvabrik enne ja Renoveeritud rikastusvabrik.
Teet Enok

Lastefond toetab soolehaigust põdeva 10-aastase Arturi ravi

10aastane Artur.

10aastane Artur.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada soolehaiguse ja kroonilise neerupuudulikkusega 10-aastasele Ida-Virumaa poisile inhalatsiooniaparaadi ning tasuda igakuiselt tema ravimite ja raviasutusse transpordi eest.

Arturil on diagnoositud soolehaigus nimega Hirschsprungi tõbi, mistõttu on pärast korduvaid operatsioone tema jämesool kogu ulatuses eemaldatud. Lisaks põeb poiss kroonilist neerupuudulikkust, mille tagajärjel on talle siirdatud uus neer ning ta peab saama dialüüsravi. Haiguste tõttu vajab Artur kord kuus haiglaravi ning kuna tema koduhaiglas kõiki vajalikke analüüse ei tehta, tuleb tal sageli sõita selleks Tartusse. Perel aga puudub oma transport, mistõttu tuleb haiglasse sõiduks tellida auto vallast. Seda aga ei saa teha igas olukorras, eriti erakorralistel juhtudel.

“Valla poolt pakutud transporditeenus ei lahenda meie olukorda, sest kui Arturi seisund halveneb järsult ning kohapeal tehtud analüüsid on väga korrast ära, siis on tarvis kohe ja kiiresti Tartusse haiglasse jõuda. Vald pakub transpordiks autot aga vaid ettetellimisega ning teatud kindlatel päevadel,” räägib lapse ema. Kahjuks ei sobi lapse sõidutamiseks ka ühistransport, sest immuunsuse allasurutuse tõttu on poiss väga vastuvõtlik infektsioonidele.

Artur peab neerupuudulikkuse tõttu tarvitama igapäevaselt ka kallihinnalisi ravimeid, mida haigekassa 100%-liselt ei kompenseeri. Mitmeid ravimeid tuleb tal manustada inhalatsiooniaparaadiga.

Lastefond toetab Arturit alates 2014. aasta septembrist ning otsustas seda jätkata kuni 2015. aasta augustini kompenseerides poisi ravimi- ning raviasutusse sõitmise kulud kokku 200 euro ulatuses ühes kuus. Lisaks aitab fond soetada lapsele 76 eurot maksva inhalatsiooniaparaadi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner

Avatud on KÜSKi koostöövõrgustike taotlusvoor

Infopäevad toimuvad aprillis kuuel korral.

Märsti alguses avas KÜSK uue koostöövõrgustike loomise ja arendamise taotlusvooru. Nüüd on välja kuulutatud ka vooru tutvustavad infopäevad, mis toimuvad aprillis Haapsalus, Jõhvis, Tallinnas, Rakveres, Paides ja Põlvas.

Kõik vajalik taotlusvooru, infopäevade ja registreerimise kohta: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/kv15

Lisaks taotlusvooru ja teiste KÜSKi toetusvõimaluste tutvustamisele toimub infopäeva ühe osana hea koostöö kujundamise teemaline inspiratsioonikohvik. Et need päevad võimalikult praktilised ja kasulikud oleksid, võiksid kõik osalejad teha mõningast ettevalmistustööd ja mõelda konkreetselt välja, millist koostöö loomise või arendamise projekti tegema tahetakse hakata. Mõned abistavad ja suunavad küsimused, millele eelnevalt mõelda ja vastata, on toodud ära registreerimisvormis.

Vaata, kus ja millal toimub sinule lähimas linnas infopäev ja tule kohale!

Lisainfo: Mari-Liis Dolenko, tel 655 6423, e-post: mariliis@kysk.ee

Martin Laidla

Oru pargis algasid hooldus- ja taastamistööd

Oru park. Foto: keskkonnaamet.ee

Toila Oru pargis alustati looduskaitsetöödega, mille käigus hooldatakse Oru pargi pärnade võrasid, pügatakse elupuuhekki ning võetakse maha ohtlikuks muutunud puud.

Töödega alustati 2. märtsil ning need viiakse ellu kahes etapis – esmalt selle aasta märtsi lõpuni ja seejärel septembrist kuni järgmise aasta märtsi lõpuni. Vahepealsel ajal ei tohi hooldustöid teha, et tagada pesitsusaegne rahu pargis elavatele nahkhiirtele ja lindudele.

Oru pargi läänepärna-allee ja pargi regulaarosa pärnaridades on kokku 187 puud. Need on kehvas seisukorras ja enamik puudest vajavad võrade hooldust – kuivanud okste ja murdunud harude eemaldamist. Puude olukord allees on halvenenud mitmel põhjusel: pargi kasutuskoormuse kasv, külgvarjus kasvamine, lume- ja tormikahjustused.

Läänepärna-allee dendropargi osas tuleb pügada elupuuhekki, kuna elupuud hakkavad läänepärnade võradesse tungima ning kahjustavad puude seisundit. Hekk lõigatakse madalamaks ja sealt eemaldatakse heki sisse kasvanud lehtpuude uuendus ja naaberpuude alumised oksad, mis takistavad heki uuenemist. Jätka lugemist »

Sinimäe kool peab uue maja soolaleivapidu

Selline näeb tulevikus välja Sinimäe hariduskompleks.

Selline näeb tulevikus välja Sinimäe hariduskompleks.

Täna, 27. veebruaril peetakse Sinimäe kooli soolaleivapidu, kuhu on oodatud kõik, kes uue maja valmimisele kaasa aitasid. Peo külalisi kostitab koolirahvas söökla ahjus valminud leiva ja muude küpsetistega. „Väiksemates omavalitsustes pole kool pelgalt haridusasutus, see on kohaliku elu keskus ja riik toetab igati kodulähedaste põhikoolide säilimist,“ ütles tänasele peole kutsutud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Mullu oktoobris eraldas riik Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul Sinimäe koolimaja ehituseks Vaivara vallale 560 671 eurot.Sinimäe-kool_3

Õppetöö uues koolimajas, kus lisaks koolile on veel lasteaed ja raamatukogu, algas juba möödunud aasta detsembri alguses. Algselt oli hoone valmimine kavandatud õppeaasta alguseks, kuid erinevatel põhjustel lükkus koolimaja avamine talvekuudesse. Nii otsustas kool soolaleivapeo korraldada nüüd.

Sinimäe põhikooli endine, 1958. aastal valminud hoone sai kannatada 2012. aasta 20. septembri öösel toimunud tulekahjus. Hoone taastamist ei peetud otstarbekaks, vaid otsustati ehitada uus, kaasaegne ja energiasäästlik koolihoone koos lasteaiaga. Koolimaja on projekteeritud 135 õpilasele, lasteaeda mahub kaks rühma.

Asso Ladva

Vanemuine annab seitse muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 9.-25. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis, Paides ja Tallinnas seitse traditsioonilist muusikalikontserti – seekord kannavad need alapealkirja “Tarmo Leinatamme mälestuskontsert”.

Vanemuine alustas selle väga menukas kujunenud kontsertsarjaga üksteist aastat tagasi. “Memory” ellukutsujaks, muusikajuhiks ning dirigent – konferansjeeks oli Tarmo Leinatamm, kes koostas igal aastal köitva programmi armastatud lauludest, mis pärinesid Vanemuise teatri kavas olnud, olevatest või alles tulevatest lavastustest.

“Memory 2015″ muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, konferansjee Hannes Võrno. Solistidena esinevad lauljad-näitlejad, kes on osalenud Vanemuise muusikalilavastustes, mille muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.

Mälestuskontserdil osalevad Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Pirjo Püvi, Reigo Tamm, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Priit Strandberg, Simo Breede, Linda Kolde, Hedi Maaroos ja Kalle Sepp.

Praeguseks on Tartu ja Viljandi kontserdid välja müüdud, veel on võimalik osta pileteid Paide, Jõhvi ning Tallinna kontsertidele.

Vaata toimumisaegu siit!

Konju läbi kolme sajandi

„Tänase pilguga Konju ajaloole tagasi vaadates tajume, kui suured muutused on siin kolme sajandiga toimunud ja milliseid läbielamisi on pidanud inimesed kogema. Vanematele inimestele oli see veel eilne päev, noorematele vahest killuke Eesti ajaloost“ (Jüri Eljas).

Mul on hea meel teatada, et on ilmunud raamat „Konju läbi kolme sajandi“, mille autor on Konju elanik Jüri Eljas.

Raamatu autor heidab pilgu külale läbi kolme sajandi, heidab pilgu inimestele, taludele, sündmustele, tegevustele ja paljule muule.

Usun, et raamat pakub huvi ka nüüdisaegsetele elanikele ja lastele, kes siin külas üles kasvavad ning oma küla ajalugu tundma õpivad.

Raamatu väljaandmist toetasid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kohaliku omaalgatuse programm ja Toila Vallalvalitsus, raamatu andis välja MTÜ Konju Maanaiste Selts ning raamatule korrektuuri tegid Merle Äri ja Lea Rand.

Autor tänab oma raamatus ka kaasabilisi, kes aitasid raamatu valmimisele kaasa.

Kui raamat pakub huvi, siis võta ühendust tel 5650 3680.

Helju Männi

Keskkonnaõiguse Keskuse juristid korraldavad tasuta infopäevi

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) juristid korraldavad 2014. a sügisest kuni 2015. a kevadeni tasuta infopäevi sellest huvitatud kogukondadele, kel soov kohaliku tasandi keskkonnaküsimuste otsustamise võimalustes selgust saada ning kaasa rääkida.

KÕK plaanib korraldada üle Eesti 15 tasuta infopäeva just kogukondadele ja seltsidele. Osalema on oodatud kogukonnad, kes on kokku puutunud mõne keskkonda mõjutava plaaniga (nt prügila, tehase, suurlauda, kaevanduse, maantee, tuulikupargi rajamine vmt) ja soovivad paremini mõista, kuidas otsustusprotsessid töötavad, kelle poole vajadusel pöörduda või kuidas organiseeruda. Kohapeal anname soovi korral õiguslikku nõu ka konkreetsetes küsimustes ja juhtumites.

Praeguseks on juba paika pandud Ida-Virumaa ja Harjumaa infopäevade kohad. Need toimuvad oktoobri lõpus Ida-Virumaal, Sondas ning novembri alguses Harjumaal, Murastes. Täpsemat infot leiab KÕKi kodulehelt.

Lisainfo: www.k6k.ee

Infopäevad korraldatakse KÕKi projekti “Keskkonnaasjades osalemise võimaluste tutvustamine kohalikele kogukondadele” raames. Tegevusi rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

metssigaPõllumajandusministeeriumis toimus täna, 19. septembril kohtumine seakasvatajatega, kus anti ülevaade sigade aafrika katku leviku hetkeseisust Eestis, rakenduvatest tauditõrje meetmetest ning kaasnevatest piirangutest loomade ja loomsete saadustega kauplemisele.

“Eile, 18. septembril diagnoositi sigade aafrika katk Ida-Virumaal Lüganuse vallas leitud metsseal,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Kuna uus leiukoht on varasemast leiukohast 220 km kaugusel, siis on põhjust arvata, et viirus on jõudnud Ida-Virumaale inimtegevuse tagajärjel. Tuletan jahimeestele meelde, et kõikidest piirangutsoonidest kütitud metssigadest tuleb veterinaar- ja toiduametile teada anda ja neid tuleb uurida sigade aafrika katku suhtes.”

Kõik taudikahtlusega seotud analüüsid on jahimeestele ja loomapidajatele kehtestatud tsoonides tasuta. Loomataudi jõudmisel kodusigadeni tõrjemeetmetega (sh loomade hukkamise ja desinfitseerimisega) seotud otsesed kulud loomapidajatele kompenseeritakse. Lisaks kavandatakse kompensatsioonimeedet uude maaelu arengukavasse.

“Arvestades viiruse levikut metssigade populatsioonis ja suurt ohtu kodusigadele, oleme otsustanud töötada välja uue maaelu arengukava 2014-2020 investeeringumeetme seakasvatusettevõtete karjade taastamiseks võimaliku taudipuhangu likvideerimise järel,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Jätka lugemist »

Parim mahetootja 2014 on Konju mõisa talu

3Eesti parimaks mahetootjaks 2014 valiti Konju mõisa talu Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiimatoodete valmistamisega. Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi toodetav Urvaste kama.

“Klassikalise põllumajanduse kõrvale on tekkinud väga teadlik mahetootmine. Hektarite arv mahetootmises on hüppeliselt kasvanud, kuid peame pingutama selle nimel, et kodumaine mahetoodang jõuaks üha enam ka valmistoodetena kaubandusse,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar tänukirjade üleandmisel. “Huvi Eesti mahetoodete vastu on järjest suurenenud ja ka tootjad oskavad üha paremini mahekaupa välja pakkuda.”

Välja anti tiitlid “Parim mahetootja 2014″ ja “Parim mahetoode 2014″. Fotod auhinnatseremooniast!

“Parim mahetootja 2014″ on R Capital OÜ (Konju mõisa talu) Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiima tootmise ja töötlemisega. Teise preemia sai Arne Kokla Tõnise talust Hiiumaal ja kolmanda preemia sai Ants Schmidt Tuuma talust Võrumaal.

“Konju mõis väärib tunnustust eelkõige sellepärast, et nad on väga aktiivselt panustanud tarbijate teavitamisse ja tegelenud mahetoidu tutvustamisega. Talu peremees Martin Repinskiarendab tõsiselt kitsekasvatust, neil on üle 200 lüpsikitse ja tegelevad nii kitse- kui lehmapiima otsemüügiga,” rääkis Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”, teise koha sai OÜ Pagar Võtaks kanepiseemnetega rukkileib Öko eest ning kolmanda koha OÜ Wilawander mustsõstrasiirupi eest. Publiku lemmikuks valiti OÜ LaMuu Pistaatsiajäätis.

“Valikus oli palju erinevaid tooteid – piimatooted, mahlad, küpsetised. Eriti hea meel on, et turule on tulnud ka esimene valmistoode mahelihast,” ütles Airi Vetemaa. “Parima mahetoote Urvaste kama puhul on tegemist traditsioonilise tootega. Tore on see, et seda kama toodavad kohalikud aktiivsed naised.”

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:

  • OÜ La Muu sidrunisorbett - Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
  • OÜ Allew Magusameistri šokolaaditrühvel puidust kinkekarbis - Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
  • OÜ Koplimäe talu tatraküpsised - Oma talus kasvatatud tatra väärindamine;
  • Sirloin OÜ vinnutatud liha “Traditsioonitruu” - Esimene Eesti maheveiselihast valmistoode.

Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat üle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja -toodet valiti viiendat korda.

Ida-Virumaa Maanoortepäev möödus huvitavalt ja kasulikult

Lohusuu valla noored kokkutulekul. Fotod: Rebeca Hertzmann ja Karl-Erik Kivi

Möödunud kuu lõpus, 28. augustil Lohusuus toimunud Ida-Virumaa Maanoortepäeval panid noored oma teadmised ja oskused proovile osavust ja taiplikust nõudvatel võistlustel ja mängudel.  Sündmusel osalesid ka Voore ja Pala noortekeskuste noored ning Jõgevamaalt olid ka võistluse “Aaretejaht” läbiviijad “Pöörased seiklused”.

Ida-Virumaa maanoorte kokkutuleku avas Lohusuu vallavanem Anneli Kaasik. “Sündmusele saabus  noori kümnest noortekeskusest, lisaks valdadele ka Narvast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist ja Sillamäelt,” rääkis päevajuht Mari Oolberg, kes töötab Lohusuu vallavalitususes sekretär-asjaajajana.

Seiklusmänge korraldav “Pööraste seikluste” ettevõtja Rene Köök Jõgevalt rääkis, et stsenaariumi järgi otsitakse võistlusel “Aaretejaht” aardeid, mida piraatide kapten Kuldhammas on ära peitnud. Võistlustel on vaja ületada takistusi ja “miinivälju”, orienteeruda kaardi abil ja lahendada nuputamisülesandeid.

“Mind määrati aaretejahil kapteniks, seepärast panin selga ka turvavesti, et oleksin kõigile nähtav ja mind kiiresti üles leitaks. Vastutusrikka rolli sain tänu sellele, et suhtlen nii eesti kui ka vene keeles,” ütles Voore noor Maria-Alviine Kruus. “Aeg Lohusuus on möödunud huvitavalt ja sisukalt,”  laususid Voore põhikoolis õppivad õed Liisu Johanna Olgo ja Teele Olgo, kes samuti kiitsid, et Lohusuu on väga ilus paik maanoortepäevade läbi viimiseks.

Jätka lugemist »

Nelja küla ühine väljasõit Ida-Virumaale

Peahoone 5 sibulkupliga

Ida-Virumaal olles tuleb kindlasti käia Peipsi, Euroopa suuruselt neljanda järve ääres. Juba oli randa ilmunud hulgaliselt sõiduautosid. Kauksi on tuntud puhkuse ja suvituse koht Peipsi põhjarannikul. Mõnusat suvitusvõimalust pakub RMK puhkeala. Kauksist algab Vask-Narvani ulatuv Eesti pikim liivarand (30 km). Tavaliselt pikematel ekskursioonidel jäädakse järve äärde telklaagrisse või siis kämpingutesse ööbima. Värskendasime end järve vees ja jätkasime sõitu Kuremäe suunas.

Pühtitsa Jumalaema uinumise Nunnaklooster asub 92 meetri kõrgusel üle merepinna. Klooster on ühtlasi maakonna kõige suurem turismimagnet. Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saab ka kümmelda. Allikavett võetakse kaasa koduteele, sest usk vee pühadusse,  tema tervistavasse mõjusse on suur. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja seal ringi jalutades saab näha nende elu-olu. Klooster on isemajandav, seal elab üle 150 nunna. Vaatamisväärsusteks on ikkagi eelkõige kirikud, inimesed oma toimingutes,  heinakuhjakujulised puuriidad, surnuaed, väravatornid ning kõrged müürid, mille taga on toimetatud juba 123 aastat.

Jätka lugemist »

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses alustas õpinguid 566 noort

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (IVKHK) alustas alanud kooliaastast õpinguid 566 uut õpilast-esmakursuslast, veidi enam kui aasta tagasi. 2014. aasta populaarsemad erialad sisseastujate seas on kokk, kondiiter, tarkvara ja andmebaaside haldus, väikeettevõtlus, mäetööd.

Kutsekeskhariduse õppekavadel alustas IVKHK-s õpinguid 271 õpilast ja keskhariduse baasil 279 õpilast. Populaarsemad erialad kutsekeskharidust omandama hakkajate seas olid kokk, keevitaja, tarkvara ja andmebaaside haldus. Põhiharidusega õpilasi võeti vastu 18 erialale. Populaarsemad erialad keskhariduse baasil sisseastujate seas olid keevitaja, mäetööd,

Kokanduse eriala Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.

Kokanduse eriala Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.

veokorraldaja, väikeettevõtlus. Keskhariduse baasil võeti õpilasi vastu 9 erialale. ”Heameel on sellest, et ajal kui paljudes Eesti kutseõppeasutustes õpilaste arv väheneb, meie sisseastujate arv isegi veidi kasvas,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. Uue erialana alustab IVKHK-s õppegrupp – korteriühistu juht. Koostöös VKG Oil AS-ga alustab kolmas keemiaprotsesside operaatorite töökohapõhine õppegrupp. Vanglaõppes (Viru vanglas) alustab 34 uut õpilast, detsembrist lisandub toateenindaja eriala õppegrupp. Vastuvõtt jätkub erialadel, kus on vabu kohti.

2014. aasta 1. septembril oli Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 1155 õpilast. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 6 kuud kuni 3 aastat ja 6 kuud. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 120 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 15 valdkonnas: kaubandus, äriteenused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, energeetika ja automaatika, mehaanika ja metallitöötlus, transporditehnika, kaevandamine, keemiline töötlus, puitmaterjalide töötlus, tekstiili- ja nahatöötlus, ehitus, iluteenindus, logistika, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus – kokku 31 erialal.

Toomas Kään

Lastefond alustab puuetega laste hoiuteenuse pakkumist Ida-Virumaal

1. septembrist hakkab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond oma 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus” raames pakkuma sügava ja raske puudega laste hoiuteenust ka Ida-Virumaal.

Juba kolmas seesugune hoiukodu Eestis saab tegutsema Jõhvis MTÜ Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir juures.

Tugikodu Päikesekiir on pakkunud Ida-Virumaa erivajadustega lastele lapsehoiuteenust juba alates 2013. aasta juunist. Kuni aprillikuuni tehti seda projekti raames Šveitsi Vabaühenduste Fondi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel, septembrist võtab teenuse rahastamise üle Lastefond.

MTÜ juhataja Ursula Randlaine sõnul pakuti siiani hoiuteenust küll kohalike omavalitsuste abiga edasi, kuid sellega pikemalt jätkamine oleks ilma täiendava lisatoetuseta siiski raske. “Õnneks ristus meie tee Lastefondiga ning üheskoos saame perede aitamiseks juba rohkem ära teha,” ütles ta.

Tugikodu ruumides pakutakse lapsehoiuteenust tööpäevadel ajavahemikul 8.00-18.00 kuni kümnele lapsele. Kahe lapsehoidja ja abiliste hoole all on laste päev sisustatud toredate mängude ja põnevate arendavate tegevustega. Tegevuse kasvades võtab tugikodu eesmärgiks pakkuda peredele tuge ka nädalavahetustel ning pikendada kokkulepitud päevadel hoiuaega ööpäevaseks. Lastega, kellele on määratud koduõpe, on võimalik koostöös kooli ja õpetajatega individuaalseid tunde läbi viia tugikodus. Jätka lugemist »

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus pikendab vastuvõttu 29. augustini

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) pikendab 29. augustini dokumentide vastuvõttu mitmetel erialadel. Seni on IVKHK-sse avaldused esitanud 445 tulevast õpilast.
Põhikooli lõpetanule:

  • Tisler – eesti keeles;
  • Tarkvara ja andmebaaside haldus – eesti keeles;
  • Kokk – eesti keeles;
  • Juuksur – eesti keeles;
  • Elektrik – vene keeles;
  • Automaatik – vene keeles;
  • Mäetööd – vene keeles;
  • Laborant – vene keeles;
  • Tarkvaraarendus – vene keeles.

Gümnaasiumi lõpetanule:

  • Müügikonsultant – vene keeles;
  • Korteriühistu juht – eesti keeles;
  • Majandusarvestus – eesti keeles;
  • Rätsepatöö – vene keeles.

“Otsustasime sisseastumisperioodi veidi pikendada, et anda võimalus ka nendele, kes pole jõudnud veel oma õppima hakkamise otsust langetada,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. “Suvi on olnud puhkamist soosiv ja edasi õppimise otsused on jäänud viimasele minutile,” täiendas Mets.

Jätka lugemist »

Ansambel HELIKRISTALLID Mõtluskontserdite sari valgustab kirikuid

Lähimal nädala jooksul rändab ansambel Helikristallid mööda erinevaid Eesti kirikuid:

16.08.2014 kell 20 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirikus
17.08.2014 kell 16 Põltsamaa Niguliste kirikus
20.08.2014 kell 20 Narva Aleksandri kirikus

Mõtluskontserditel kõlavad meditatiivsed improvisatsioonid Eesti rahvakoraalide, regilaulu ja gregooriuse laulu teemadel. Repertuaar on valdavalt vaimulikel või ülendavatel pärimuslikel tekstidel. Lisaks erinevatele rahvapillidele, nagu setu kannel, lauto, lüüra, on kontserdil instrumentideks ka laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse erinevaid tasandeid ja loovad esitatule erilise õhustiku. Iidsete keelpillide kõla koos kristallkausside toonidega lasevad kuuldavale igavikulised helid, kus on koos nii minevik, olevik kui tulevik.

Kontserdil üheks osaks on ka ligi meetrise läbimõõduga Päikesegongi meditatsioon. Päikesegongi ülemhelid lasevad kuuldavale justkui inglitekoori laulu, mis vibreerib päikese liikumise helide sagedusel. Võib isegi öelda, et kontsert kokku puudutab meie sisemisi maailmu ja toimib isegi teraapiliselt.

Ansambel HELIKRISTALLID koosseisus mängivad:
Tarmo Tabas — laul, raamtrumm, lüüra;
Toivo Sõmer — lauto, väikekannel, lüüra ja
Aivar Täpsi — laulvad kristall-helikausid, Päikesegong.

Ansambel HELIKRISTALLID

RMK kutsub suurele perepeole Ida-Virumaal

metsalilledLaupäeval, 16. augustil korraldab RMK Toila Oru pargis suure perepäeva “Mets läks moodi”, kus jagub ohtralt looduslähedast tegevust nii kunsti- kui matkahuvilistele peredele. Kunstiakadeemia tudengite omanäolise moekollektsiooni ainuesitluse ja eksklusiivse Vanemuise teatri balletietendusega lõppevale perepäevale viivad tasuta bussid suurematest Eesti linnadest.

Päev algab matkadega Toila Oru ja selle ümbruse imetlusväärses looduses. Pikem, 3,5-kilomeetrine matk tutvustab UNESCO kultuuri- ja looduspärandi registrisse kantud Balti klinti, kust avanevad 41 meetri kõrguse Päite panga maapõuekihtide paljandid ning loodus- ja kultuurimälestised. Veidi lühem, pooleteisetunnine jalutuskäik tehakse Toila-Oru pargis, mis on kuulsaks saanud Konstantin Pätsi suveresidentsina ja on üks maastikuliselt huvitavamaid ja liigirikkamaid parke Eestis. Lisaks retkejuhtidega matkadele on pargis perepäeva puhul tähistatud veel üks matkarada, mida kõik soovijad saavad omal käel läbida.

Lossiplatsil õpetatakse meisterdama ehteid ja muid esemeid munakarpidest, papist, krepp-paberist ja vanadest t-särkidest. Huvilised on oodatud üle 30-aastase staažiga kunstniku Tiina Tarve juhendatavasse maalimise õpituppa, kus pastellkriitidega on võimalik omandada võtteid maastikupildi tegemiseks. Autoritega kokkuleppel valmib kõigist piltidest kohapeal näitus, pärast saavad valmistajad pildid endale koju kaasa. Perepäevalised saavad lisaks maitsta metsaandidest valmistatud suupisteid ja hääletada oma lemmiku poolt. Oma ala meistrid annavad õpitubades edasi taimse ja lihatoidu valmistamise tarkusi. Tehnikasõbrad saavad tutvust teha ka metsalangetusmasinaga. Jätka lugemist »