Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Nelja linna jutustused

Sindi Naisliidu ekskursioon peatustega Sillamäel, Narva-Jõesuus, Narvas, Kohtla-Järvel.

Narva Kreenholmi piirkond Foto Urmas Saard

Narva Kreenholmi piirkond. Foto: Urmas Saard

Sillamäe – värskete meretuulte linn

Kesktänava ja Rumjantsevi nurgal asuv kõrge torniga hoone viib esmalt mõtte luteri kirikule. Tegelikult asub selles hoopiski linnavalitsus ja volikogu. Viiekümnendatel ehitatud klubihoone on üks esimesi ühiskondlike kivimaju. Edaspidi ehitati kivist ka elamuid ja teisi hooneid. Kesklinn on terviklikult üks paremaid viiekümnendate arhitektuuri näidiseid Eestis. Astanguserval asuvat kultuurikeskust ümbritseb sümmeetriliste lillepeenardega linnapark. Pargis kõrgub monument, millele kirjutatud vene keelne tekst on ümber pandud ka eesti keelde: mälestussammas on püstitatud Suure oktoobri juubeli auks. Aasta oli siis 1987.

Kõige pikemalt seisime kultuurikeskuse juurest alla mere äärde viiva võimsa trepistiku imetluses. Treppi kaunistavad suured ehisvaasid. Laial Mere puiesteel käis meie külastamise ajal vilgas ehitustegevus. Mina ja enamik teisi meie seltskonnast pole näinud, millisena veel hiljuti nägi välja oma pompoossuses (nagu kirjeldas Ervin) trepistik koos kõrghaljastusega.

Jätka lugemist »

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Esmapilgul angerjat meenutav maolaadse välimusega jõesilm jääb rangelt liigitatuna tõelistest kaladest kõvasti madalamale arenguastmele, kuid hoolimata sellest on just silmupüük kujunenud Narva jõe kalurite tulusaimaks tööks.

Silmud silmufestivalil Foto Urmas Saard

Silmud silmufestivalil. Foto: Urmas Saard

Eestis asustab jõesilm küll enamikke Soome lahte suubuvaid jõgesid, kuid kõige rikkalikum on olnud just Narva jõgi, kus neid püütakse põhja paigutatud torbikutega hüdroelektrijaama paisust mereni. Tollest Eesti tuntuimast silmujõest püütud silmusid viidi marineeritult Peterburi turule juba vähemalt paarsada aastat tagasi. Kuulsusrikas ajalugu ja Narva jõe kalurite tulus püügiartikkel selgitab põhjust, miks Narva-Jõesuus korraldatakse alates 2009. aastast silmufestivali.

Laupäeval, 23. septembril oli Suur-Lootsi tänav alates J. Poska tänava ristmikust täies laiuses kuni pea sadamakaini laadalistest ummistatud. Siiski ei tekitanud laat kohe esmavaatlusel silmufestivali muljet, sest valdavalt torkas silma palju muud. Mitut müügitelki kaunistasid Georgia lipud. Nagu õigetele kaupmeestele kohane, tundsid nad vähemalt elementaarsel tasemel selle maa riigikeelt, kus oma kaubale turgu otsiti. Neist mõni rääkis üllatavalt hästi eesti keelt. Veini kaupmees oli sama, kellega sai juhtumisi kevadel Georgias Aserbaidžaani piiri lähedal kohtutud. Mille järgi meelde jäin, ei tea? Nähtavasti on piirivalvuril elukutsest tulenevalt haruldane mälu ja tähelepanu võime. Põneva kauba nimetuse võinuks anda gruusiapärastele pähklirullidele.

Jätka lugemist »

Homme leiab Narva-Jõesuus aset fotofestival

Narva-Jõesuu koduloomuuseumis (Nurme 38) toimub homme, 28. juulil 2012 kell 12-15 arvult juba kolmas fotofestival “Päikeselinn”.

Kõik soovijad on oodatud sellest osa võtma. Konkursil osalemiseks on vajalik valmistada ette kas värvilised- või mustvalged fotod suurusega 20×30 (A4). Tingimuseks on, et fotol peab olema kujutatud Narva-Jõesuud ja pilt ei tohi olla vanem kui kaks aastat. Fotode arv, teema, aastaaeg – selle otsustab autor.

Laupäeval pannakse kõik esitatud tööd vaatamiseks välja koduloomuuseumi aias. Žürii valib välja parimad, millest koostatakse näitus eksponeerimiseks muuseumi aias augustis. Näitusekülastajad saavad mõjutada parimate fotode valimise tulemusi.

Lõimumise projekt Narva ja Narva-Jõesuu noortele


Lõimumine: ühisühitused, suhtlemine ja üksteise austamine

Narva ja Narva-Jõesuu gümnaasiumide õpilased osalesid projektis, mis oli suunatud määratlemata kodakondsusega noortele või Euroopa kolmandate riikide kodanikele. Kokku osales projektis üle 100 noore Narva ja Narva-Jõesuu 9.-11. klassidest. Projekti peamisteks tegevusteks oli tutvumine Eesti kultuurilooga läbi kaunite kunstide: teater, muusika ja kunst ning tutvumine Eesti riigivalitsemise põhimõtetega. Õpilasgrupid külastasid Riigikogu Tallinnas, Riigikohust Tartus ja Viljandi Maavalitsust. Kaunitest kunstidest olid esindatud kunstimuuseum KUMU Tallinnas, Viljandi Pärimusmuusika Ait ning „Vanemuise“ teater Tartus.

Mis aitaks kaasa eri rahvuste lõimumisele Eestis?

„Tuleb lihtsalt suhelda erinevate rahvuste esindajatega ja reisida mööda Eestimaad“, arvavad Anna Šeško ja Darja Moiseeva, õpilased Narva Vanalinna Riigikoolist. „Tuleb õppida tundma ja austama teiste rahvuste traditsioone“. Projekti raames toimus õpilastele kolm õppeekskursiooni: Viljandisse, Tartusse ja Tallinnasse. Mitmed õpilased olid Viljandis esimest korda: „Viljandis on suurepärane kodune atmosfäär, see on kodune ja ilus linn.“ Viljandi Maavalitsuse võttis õpilasi vastu maavanem Lembit Kruuse. Maavanem rääkis Viljandimaast ja kutsus kõiki seda suvel avastama. Õpilased omakorda kutsusid maavanemat Narva ja Ida-Virumaale külla.  Jätka lugemist »

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Narva jões on sel sügisel silmusaak jäänud väikeseks, kuid sellegi poolest peeti Narva-Jõesuus silmufestivali, vahendas ERR.

Silmufestivalil jätkus värsket kala vaid kiirematele. Tunnike pärast silmugestivali algust oli suur katlatäis kapsasuppi otsas ja kalurid valmistusid uut portsu keetma. Kapsasupp silmuga on üks Narva-Jõesuu roogadest.

Sadamasse läinud inimesed ootasid kalureid, et silmu osta, aga seda kala pole tänavu veel kuigi palju välja püütud. Üks põhjus, mid silmu on Narva jões väheks jäänud, on kalurite arvates Venemaa pool asuv Narva hüdroelektrijaam. „Silmud ei taha reostatud jõkke tulla. See asi tuleks Venemaaga ära lahendada. Igal aastal lastakse saari alla ja sellest ei hoiatata. Vaadake, mis nad rannaga tegid ja mis toimub jões,” rääkis kalur Sergei Klessarev.

Narva-Jõesuus tahetakse tutvustada kaht vee-elukat — sügisel silmu ja kevadel meritinti. Ka meritinti oli tänavu vähe. Sellegipoolest arvavad kalurid, et taolisi kalapidusid tasub pidada.

Lahtiste uste päevad Ida-Eesti päästekeskuses

Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.

Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.

Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.


Ida-Eesti päästekeskuse komandode nimekiri

Sõmerpalu rahvatantsijate muljeid Narva-Jõesuust

Eesti kagunurga rahvatantsijad kogesid Narva-Jõesuu linnapäevadel nii publiku sooja vastuvõttu kui linnaametnike leiget suhtumist Eesti kultuuri, märgati ka suvituslinna vastuolulisust.

Võrumaa Sõmerpalu valla Sulbi naisrühma Mari liikmete sõnul oli linnapäevadel hea esineda, sest tantsijad tunnetasid pealtvaatajate huvi ja poolehoidu. Esialgse plaani järgi pidid aga nii nais- kui ka segarühm esinema pealaval toimunud kontserdil ning koos rahvaga Kaerajaani tantsima, kuid korraldajad jätsid selle ära. Tantsijatele jäi tunne, et Narva-Jõesuu linnavalitsus ei soovigi kohapeal Eesti kultuuri tutvustada.

Sõmerpalulastele jättis pisut vastuolulise mulje ka Ida-Virumaa suvituslinna üldilme. Mändide all seisavad uued eramud korras õuedega, kuid kortermajade ümbruses kasvavad nõgesed.

Ligi 3100 elanikuga Narva-Jõesuu linnapäevade olulisemad üritused toimusid augusti esimeses pooles. Sõmerpalulased on esimesed, kes Võrumaalt sealsetel linnapäevadel siiani esinenud. Mullu Võrumaal käinud suvituslinna elanikele meeldisid sõmerpalulaste tantsud, kelle kutsel sinna mindigi. Eesti teisest otsast tulnud rahvatantsurühmad käisid Narva-Jõesuus esinemas oma kulu ja kirjadega.

Autor: Mari-Anne Leht