Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Urbanipäevast algab lina- ja kaerakülv.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
 Rannapungerja tuletorn Täna alustav festival “7 linna muusika” ühendab põnevate kontsertide abil Ida-Virumaa ühtseks kultuuriliseks tervikuks. 14. korda toimuv festival viib kuulajad põnevatele maastikele nii muusikalises kui ka geograafilises mõttes.
Algsest ideest korraldada 7 kontserti seitsmel järjestikusel päeval seitsmes Ida-Virumaa linnas on tänu koostööle kohalike omavalitsustega arenenud palju mahukam festival. Tänavu tuuakse kuulajateni 17 suvist kontserti Ida-Virumaa linnades ning looduskaunites paikades. Festivali peakorraldaja, Jõhvi kontserdimaja direktori Piia Tamme sõnul on just koostöö kohalike omavalitsustega viimastel aastatel olnud “7 linna muusika” peamiseks käivitavaks jõuks. Jätka lugemist »
 Ahtme veepuhastusjaam Esmaspäeva, 2. juuli õhtul kell 23 lülitati töösse uus Ahtme veepuhastusjaam, mille kaudu hakkab nüüdsest toimuma kogu Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustus.
„Nüüdsest ei ole Eestis enam ühtegi suurt piirkonda, kus selline hulk, ligi 80 000 inimest kasutaks puhastamata, eurodirektiividele mittevastavat joogivett,“ ütles OÜ Järve Biopuhastus juhatuse liige Vladislav Petuhhov.
Üleeile töösse lülitatud Ahtme veepuhastusjaama kaudu hakatakse teostama kogu piirkonna – Jõhvi, Ahtme, Vana-Ahtme, Kohtla-Järve, Vasavere külad – veevarustust.
Esmalt suleti vana toorveemagistraal ja avati uus Ahtme veejaamast tulev puhtaveemagistraal, mille kaudu toimub edaspidi Vana-Ahtme veevarustus. Seejärel suleti Kurtna-Vasavere vana toorveemagistraal ja avati uus. Edasi suleti vanas Ahtme veejaamas Ahtme linnaosa pumbad, seejärel Jõhvi linna pumbad. Paralleelselt pandi töösse igale suunale pumbagrupid uuest Ahtme veejaamast, s.t. kõikidesse piirkondadesse hakkab edaspidi minema puhastatud joogivesi. Kui kõik on korras, lõpetatakse nädala lõpuks vee kloreerimine, mida rakendati ennetava meetmena. Pärast vee kloreerimise lõpetamist hakkab tööle uus filter, mis klooriga ei tööta. Jätka lugemist »
Ida-Virumaa suurim vee-ettevõte OÜ Järve Biopuhastus tähistab 10. sünnipäeva Kohtla-Järvel ja Jõhvis neljapäeval, 5. aprillil toimuva veetehnika näituse ja paraadiga.
Veetehnika näitusele saabuvad masinad seitsmest Eesti vee-ettevõttest, lisaks esitletakse Järve Biopuhastuse enda masinaid.
„Näitusel demonstreerime vaid väikest osa täna Eesti vee-ettevõtete käsutuses olevast tehnikast,“ ütles OÜ Järve Biopuhastus juhatuse liige Vladislav Petuhhov. „Samas võivad need masinad meile ka igapäevastes töödes appi tulla, kui endal mingites olukordades tehnikat puudu jääb.“
Veetehnika näitus toimub neljapäeval, 5. aprillil kella 14-16 Kohtla-Järve linnavalitsuse esisel väljakul, Keskallee 19.
Kell 16 alustab veetehnika masinate kolonn sõitu läbi Kohtla-Järve linna Jõhvi kontserdimaja ette, kus kell 17 jätkub OÜ Järve Biopuhastus 10. aastapäeva tähistamine piduliku õhtuga.
Veetehnika näitus Kohtla-Järve Keskväljakul:
- AS Kuressaare Veevärk: GAZ, nn. liikuv töökoda;
- AS Paide Vesi: kanalisatsiooni survepesuauto Volvo FM410;
- AS Rakvere Vesi: survepesuauto Mercedes-Benz Actros 2541;
- AS Tallinna Vesi: Kaamera, Mercedes-Benz Sprinter & Lekkelabor, Renault Master (torustikest lekete otsimine);
- AS Tartu Veevärk: kaamerabuss (võimaldab filmida torustikke, et hinnata nende olukorda s.h. sette hulka, rekonstrueerimisvajadust, ehituskvaliteeti vms);
- AS Emajõe Veevärk: reoveepuhastite mudatöötluse teenindusemasin Volvo 420 6×4;
– Distantspuldiga juhitav hüdrokraana;
– Konkslift+teisaldatavad pealisehitused;
– Reoveemahuti 10 kuupmeetrit, vaakumpumbaga;
- Narva Vesi AS: paakauto.
Näitusel osaleb ka OÜ Järve Biopuhastuse tehnika: neli survepesu paakautot (kaks Volvot, Gaz ja Zil), ekskavaator, traktor, hoolduskaubikautod, buss ja frontaallaadur, millega muda käideldakse.
2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta aprillini osalevad Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli õpetajad ja psühholoogid ühisprojektis «Muudatuste algus peitub iseendas!»
Algatus viiakse ellu Avatud Eesti Fondi toel ja selle eesmärgiks on koolis turvalise õpikeskkonna loomine.
Projektis osalevad psühholoogilistel treeningutel ja supervisioonigruppides 8 õpetajat ja 2 koolipsühholoogi. Õpitakse eneseregulatsiooni oskusi ning erinevates õpisituatsioonides õigesti käituma. Projekti käigus luuakse osalevate koolide õpetajatega omavaheline koostöövõrgustik.
Tammiku Gümnaasiumi direktori Valentina Kutuzova märgib, et tänapäeval esitatakse õpetajale väga kõrgeid nõudmisi.
„Tänapäeva õpetajad ei pea olema ainult oma ala kompetentsed spetsialistid, vaid omama praktilisi teadmisi psühholoogias. Need teadmised aitavad kaasa usalduslike suhete tekkimisele, lahendada oskuslikult konflikte ning edukalt toetada iga lapse arengut.“ Neile kriteeriumidele on raske vastata, õpetajad satuvad tihti „riskigruppi” ja tekib läbipõlemisefekt.
Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli juhtkonnad otsustasid mitte oodata abi riigilt, vaid oma pedagoogide füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks viia läbi projekt Avatud Eesti Fondi toetusel.
 Laulupealinna finaalsaade läheb täna otse-eetrisse Pärnust. Foto: TV3 Muusikasaate finaal jõuab televaatajateni Pärnu Kontserdimajast. Nii Tanja Mihhailova kui Ott Lepland lubavad vägevaid muusikalisi etteasteid selle nimel, et võit just oma kodukohta viia. Mõlemad lauljad lähevad võistlustulle kolme lauluga, mis tulevad esitusele nii vanade kui uute partneritega. Ekspertidena kommenteerivad finaaliesitusi Anne Veski, Ivo Linna ja Ženja Fokin.
Saate võidu korral soovib Ott taastada 2008. aasta tulekahjus hävinud Kärdla laululava. Tanja toetab saate võidu korral aga Kohtla-Järve lastekodu. Võidusumma võimaldaks lastel puhata eesti peredes, et õppida eesti keelt. Jätka lugemist »
 Eesti aseri noorte ühing UGUR. Foto: erakogu 31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.
Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.
Noor Demokraatlik Aserbaidžaani Vabariik, mis esimese iseseisvuse ajal tootis ligi 50 protsenti kogu maailma naftast, ei andnud meelerahu tuleviku kommunistidele ja nende poolt loodud Armeenia natsionalistlikule ja terroristlikule organisatsioonile “Дашнакцутюн”. Armeenia bolševiku Stepan Shaumiani eestvedamisel hävitati 1918. aastal Põhja-Aserbaidžaanis ligi 25 000 aserit ja 3000 juuti, paljud neist olid naised, vanurid ja lapsed. Kui kommunistliku okupatsiooni massimõrvad ja tagakiusamised Aserbaidžaanis olid peatatud, lakkas Aserbaidžaani Vabariik 1920. aastal olemast.
Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.
31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.
Allikas: Aserbaidžaani noorte ühing UGUR
Fakte Aserbaidžaanist:
- Vabariik taastati 30. augustil 1991
- Pindala: 86 600 km2
- Rahvaarv: 9 000 000
- Pealinn: Bakuu
- President: İlham Əliyev
Eesti sisemeistriks petanque’i segapaarismängus tulid kõrgeima asetusega Eve Oidsalu/Kaido Kopel Tallinna Kalevi petangiklubist. Viie parema hulka jõudsid neli parema asetusega duot, vaid pronksi saanud läänevirulased Heili Vasser/Vello Vasser “rikkusid” üldpildi ära.
Kohtla-Järve Vanalinna petangihallis peetud võistluse finaalis olid domineerivaks pooleks koduväljakueelist omanud Sirje ja Ivar Viljaste, kuid seisul 10:6 nende mäng lagunes ning vastased said voorudes 4 ja 3 punkti ja mängu võidu 13:10.
Pronksimängus olid Vasser/Vasser sarnaselt Viljastega peetud poolfinaaliga ära andmas suurt eduseisu, kuid mäng kohalike petankerite Aarne Välja/Rutt Voldekuga lõppes siiski enne kui läänevirulaste edu ära sulas – 13:9 võit Vasseritele.
B-turniiri võit kuulus teist asetust omanud Tallinna duole Priit Koppel/Riina Hein.
Oma debüüdi petangiväljakul tegi neljal korral suusatajana Eesti olümpiakoondisesse kuulunud Piret Niglas, kes koos Rene Kundlaga mängides alagrupist küll edasi ei pääsenud, kuid võiduta ei jäänud nemadki. Jätka lugemist »
 23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2. Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. ”Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Jätka lugemist »
12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel töödetsükli, millega suletakse tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilad. Projekti maksumus on ligi 552 miljonit krooni, raha tuleb tervenisti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt.
Selleks, et viia Kohtla-Järvel ligikaudu 100 hektari ja Kiviõlis ligi 20 hektari suurune prügilaala keskkonnanõuetega vastavusse, suletakse õlitootmisjääkide pigijärved ning kujundatakse laugemaks jäätmemäe järsud nõlvad. Järsud nõlvad on nimelt üks kuumenemiskollete ja põlengute tekke eeltingimus, nende käigus eralduvad aga mürgised gaasid (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, väävelvesiniku jm.) ning tolm. Rajatakse vettpidav kattekiht, haljastus, pinna- ja nõrgvee kogumise ja pumpamise süsteemid, et ladestute nõrgvesi ei reostaks põhja- ega pinnavett. Kogutav nõrgvesi suunatakse puhastusseadmesse ja sealt merre. Projekti tulemusena ei satu keskkonda enam kahjulikke aineid.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Raimo Jaaksoo sõnul on need keerukad ja ainulaadsed projektid, sest poolkoksiladestud on unikaalsed ja seni pole neid suletud. “Samas on meil olemas kogemused juba Sillamäe jäätmehoidla ja Narva tuhaväljade sulgemisega ning võime uhked olla, et sellised suured projektid on käima lükatud,” lisas Jaaksoo.
Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni ühinemisläbirääkimistel lubas Eesti Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad (sh. Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilad) sulgeda hiljemalt 16. juuliks 2013. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest.
Kiviõli poolkoksiprügila sulgemise ehituse töövõtja on Skanska EMV, Kohtla-Järvel Merko Ehitus. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemistööd on kavandatud lõpetada 2013. aasta kevadeks.
Keskkonnaministeerium
Täna, 12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel tööstusjäätmete ning poolkoksi prügilate sulgemise projektid. Prügilate sulgemine läheb maksma ligi 552 miljonit krooni ning töid rahastab sajaprotsendiliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Allikas: keskkonnaministeerium
|
Ehe ja mahe lugemine
|
