Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Südamlikud sünnipäevasoovid, Eesti!”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta aprillini osalevad Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli õpetajad ja psühholoogid ühisprojektis «Muudatuste algus peitub iseendas!»
Algatus viiakse ellu Avatud Eesti Fondi toel ja selle eesmärgiks on koolis turvalise õpikeskkonna loomine.
Projektis osalevad psühholoogilistel treeningutel ja supervisioonigruppides 8 õpetajat ja 2 koolipsühholoogi. Õpitakse eneseregulatsiooni oskusi ning erinevates õpisituatsioonides õigesti käituma. Projekti käigus luuakse osalevate koolide õpetajatega omavaheline koostöövõrgustik.
Tammiku Gümnaasiumi direktori Valentina Kutuzova märgib, et tänapäeval esitatakse õpetajale väga kõrgeid nõudmisi.
„Tänapäeva õpetajad ei pea olema ainult oma ala kompetentsed spetsialistid, vaid omama praktilisi teadmisi psühholoogias. Need teadmised aitavad kaasa usalduslike suhete tekkimisele, lahendada oskuslikult konflikte ning edukalt toetada iga lapse arengut.“ Neile kriteeriumidele on raske vastata, õpetajad satuvad tihti „riskigruppi” ja tekib läbipõlemisefekt.
Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli juhtkonnad otsustasid mitte oodata abi riigilt, vaid oma pedagoogide füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks viia läbi projekt Avatud Eesti Fondi toetusel.
 Laulupealinna finaalsaade läheb täna otse-eetrisse Pärnust. Foto: TV3 Muusikasaate finaal jõuab televaatajateni Pärnu Kontserdimajast. Nii Tanja Mihhailova kui Ott Lepland lubavad vägevaid muusikalisi etteasteid selle nimel, et võit just oma kodukohta viia. Mõlemad lauljad lähevad võistlustulle kolme lauluga, mis tulevad esitusele nii vanade kui uute partneritega. Ekspertidena kommenteerivad finaaliesitusi Anne Veski, Ivo Linna ja Ženja Fokin.
Saate võidu korral soovib Ott taastada 2008. aasta tulekahjus hävinud Kärdla laululava. Tanja toetab saate võidu korral aga Kohtla-Järve lastekodu. Võidusumma võimaldaks lastel puhata eesti peredes, et õppida eesti keelt. Jätka lugemist »
 Eesti aseri noorte ühing UGUR. Foto: erakogu 31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.
Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.
Noor Demokraatlik Aserbaidžaani Vabariik, mis esimese iseseisvuse ajal tootis ligi 50 protsenti kogu maailma naftast, ei andnud meelerahu tuleviku kommunistidele ja nende poolt loodud Armeenia natsionalistlikule ja terroristlikule organisatsioonile “Дашнакцутюн”. Armeenia bolševiku Stepan Shaumiani eestvedamisel hävitati 1918. aastal Põhja-Aserbaidžaanis ligi 25 000 aserit ja 3000 juuti, paljud neist olid naised, vanurid ja lapsed. Kui kommunistliku okupatsiooni massimõrvad ja tagakiusamised Aserbaidžaanis olid peatatud, lakkas Aserbaidžaani Vabariik 1920. aastal olemast.
Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.
31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.
Allikas: Aserbaidžaani noorte ühing UGUR
Fakte Aserbaidžaanist:
- Vabariik taastati 30. augustil 1991
- Pindala: 86 600 km2
- Rahvaarv: 9 000 000
- Pealinn: Bakuu
- President: İlham Əliyev
Eesti sisemeistriks petanque’i segapaarismängus tulid kõrgeima asetusega Eve Oidsalu/Kaido Kopel Tallinna Kalevi petangiklubist. Viie parema hulka jõudsid neli parema asetusega duot, vaid pronksi saanud läänevirulased Heili Vasser/Vello Vasser “rikkusid” üldpildi ära.
Kohtla-Järve Vanalinna petangihallis peetud võistluse finaalis olid domineerivaks pooleks koduväljakueelist omanud Sirje ja Ivar Viljaste, kuid seisul 10:6 nende mäng lagunes ning vastased said voorudes 4 ja 3 punkti ja mängu võidu 13:10.
Pronksimängus olid Vasser/Vasser sarnaselt Viljastega peetud poolfinaaliga ära andmas suurt eduseisu, kuid mäng kohalike petankerite Aarne Välja/Rutt Voldekuga lõppes siiski enne kui läänevirulaste edu ära sulas – 13:9 võit Vasseritele.
B-turniiri võit kuulus teist asetust omanud Tallinna duole Priit Koppel/Riina Hein.
Oma debüüdi petangiväljakul tegi neljal korral suusatajana Eesti olümpiakoondisesse kuulunud Piret Niglas, kes koos Rene Kundlaga mängides alagrupist küll edasi ei pääsenud, kuid võiduta ei jäänud nemadki. Jätka lugemist »
 23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2. Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. ”Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Jätka lugemist »
12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel töödetsükli, millega suletakse tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilad. Projekti maksumus on ligi 552 miljonit krooni, raha tuleb tervenisti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt.
Selleks, et viia Kohtla-Järvel ligikaudu 100 hektari ja Kiviõlis ligi 20 hektari suurune prügilaala keskkonnanõuetega vastavusse, suletakse õlitootmisjääkide pigijärved ning kujundatakse laugemaks jäätmemäe järsud nõlvad. Järsud nõlvad on nimelt üks kuumenemiskollete ja põlengute tekke eeltingimus, nende käigus eralduvad aga mürgised gaasid (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, väävelvesiniku jm.) ning tolm. Rajatakse vettpidav kattekiht, haljastus, pinna- ja nõrgvee kogumise ja pumpamise süsteemid, et ladestute nõrgvesi ei reostaks põhja- ega pinnavett. Kogutav nõrgvesi suunatakse puhastusseadmesse ja sealt merre. Projekti tulemusena ei satu keskkonda enam kahjulikke aineid.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Raimo Jaaksoo sõnul on need keerukad ja ainulaadsed projektid, sest poolkoksiladestud on unikaalsed ja seni pole neid suletud. “Samas on meil olemas kogemused juba Sillamäe jäätmehoidla ja Narva tuhaväljade sulgemisega ning võime uhked olla, et sellised suured projektid on käima lükatud,” lisas Jaaksoo.
Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni ühinemisläbirääkimistel lubas Eesti Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad (sh. Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilad) sulgeda hiljemalt 16. juuliks 2013. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest.
Kiviõli poolkoksiprügila sulgemise ehituse töövõtja on Skanska EMV, Kohtla-Järvel Merko Ehitus. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemistööd on kavandatud lõpetada 2013. aasta kevadeks.
Keskkonnaministeerium
Täna, 12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel tööstusjäätmete ning poolkoksi prügilate sulgemise projektid. Prügilate sulgemine läheb maksma ligi 552 miljonit krooni ning töid rahastab sajaprotsendiliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Allikas: keskkonnaministeerium
 10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.
10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.
Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.
 Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.
Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.
Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.
 Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.
Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.
Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.
Ida-Eesti päästekeskuse komandode nimekiri
|
Anna naabrile õng!
|
