Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

peipsiveere1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Loe edasi: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

baltica folkloorifestival3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

Iisakus avatakse teisipäeval keskkonnasäästlik looduskeskus

Iisakus on valmis saanud keskkonnasäästlik looduskeskus, mille roll on rikastada eelkõige Ida-Virumaa, aga ka kogu riigi keskkonnahariduse võrgustikku ja toetada keskkonnaõpet haridusasutustes. 
Varem asus Iisaku looduskeskus vanas metskonnahoones, mille asemele ehitati2012.-2013. aastal energiasäästlik hoone.

Majas on seminariruum, töötuba koos raamatukoguga, avatud puhkeruum, kaks kabinetti keskkonnaameti spetsialistidele ja avar õuealala. Keskuse hoones ja õuealal toimuvad aasta läbi keskkonnakasutuse ja loodusega seotud õppeprogrammid. Elulähedust lisab loodus- ja keskkonnakasutuse teemaline püsinäitus, mille üks osa tutvustab Ida-Virumaa maastikke ja kooslusi ning nende teket, teine osa keskkonnasäästlikku eluviisi.

Püsinäitus on koostatud eesti ja vene keeles, samuti on võimalus programme läbi viia vene keeles, pakkudes võimalust keelekümbluseks.

Keskuse energiasäästliku hoone suured aknapinnad ja päikesepaneelid on suunatud lõunasse. Põhjaküljes nõlvana laskuv põuakindlateniidu- ja liivikutaimedega mätaskatus hoiab suvel hoonet jahedamana ja talvel soojemana. Lisaks elektrivõrgule kasutatakse hoones asuvatesse akudesse salvestatudpäikese- ja tuuleenergiat. Maasoojuspump kütab ja varustab hoonet sooja veega. Keskusel on prügijaam ja kompostkast.

 

Iisaku külalaada ajal tormavad piirkonnas ringi Xdreamil osalejad

Pühapäeval, 9. juunil algusega kell 10 toimub Ida-Virumaal Iisaku muuseumi juures Iisaku IX külalaat. Laadal on oodata:

  • toidukaubad, taimed, istikud, käsitöö ja tarbeesemed,
  • laval astuvad üles kohalikud ja külalistaidlejad,
  • lastega tegutsevad Vello Vaheri tsirkuse- ja trikikooli õpetajad,
  • huvitegevused nii suurtele kui väikestele,
  • töötavad täika- ja kohvipood,
  • loterii, kus iga loos võidab,
  • laadatralli juhib päevajuht Heinar,
  • algusega kell 14 lõunaregiooni tantsupäev laadaplatsil.

Korraldaja: Iisaku Muuseumi Sõprade Selts
Toetajad: Kohaliku Omaalgatuse Programm, Iisaku Vallavalitsus, Iisaku Muuseum, Iisaku Elamumajandus, kohalikud ettevõtjad

Ootame ka tänavu annetusi õnneloosi ja täika korraldamiseks. Täikakauba võib enne laata tuua muuseumisse, loterii pannakse kokku raamatukogus. Sissepääs laadaplatsile 1 €.

9. juunil toimub läheduses ka Ace Xdreami Iisaku osavõistlus, millele saab pilgu peale heita ning osalejad saavad tulla kohale kogu perega, et teised saaks samal ajal laadal aega veeta! Xdreami kohta lähemalt!

Kohtume Iisakus!

Tänavune parim talumetsamajandaja on Janek Kuuse Iisakust

Täna keskpäeval kuulutati Jänedal toimuvatel Eesti Talupäevadel välja parim
talumetsamajandaja. Tiitli pälvis Kuuse-Jaani talu peremees Janek Kuuse
Ida-Virumaalt.

Konkursi võitja Janek Kuuse on Eestis üks vähestest metsaomanikest, kelle
metsaomand Taga-Roostoja külas, Iisaku vallas asub tervikuna kodu ümbruses.

Janek Kuuse talu üldpindala on pea 72 hektarit; metsamaa moodustab sellest
68 hektarit. Metsade pindalast omakorda 58 hektaril asub metsise
püsielupaik.
Loe edasi: Tänavune parim talumetsamajandaja on Janek Kuuse Iisakust

Vanemuise teatri külalisetendus “ELLING” Iisaku rahvamajas

Koomiline ja südamlik lugu kahest mehest, kes pärast aastaid hooldusasutuses on lülitumas tavaliste inimeste igapäevasesse ellu.

Autorid – Axel Hellstenius, Ingvar Ambjørnsen.
Tõlkija – Karin Sooväli.
Lavastaja – Ain Mäeots.
Kostüümikunstnik – Liina Unt.
Lavakunstnik – Liina Tepand.
Osatäitjad – Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Markus Luik, Liisa Pulk.

See tundub hirmutav, sest kumbki varases keskeas meestest pole iial varem oma elu ise pidanud korraldama. Kes koristab, kes käib poes? Mismoodi saadakse tuttavaks naistega? Kahe täiskasvanud mehe suured võidud väikeste asjade üle tuletavad meelde, kui ainukordsetest asjadest koosneb õnn. Ja need koostisosad on kõigi jaoks erinevad.

Norra kirjaniku Ingvar Ambjørseni „Ellingu” dramatiseeris 1999. aastal teine norrakas Axel Hellstenius. Näidend esietendus samal aastal Oslos ning sai tohutu publikumenu osaliseks (125 etendust ja 60 000 vaatajat). Peter Næss, kes oli näidendi esmalavastaja, tegi sama materjali põhjal mõned aastad hiljem ka filmi, mida on ka Eestis PÖFFi raames näidatud.

Kolmapäeval, 28. märtsil algusega kell 19 Iisaku rahvamajas.

Pilet eelmüügist 6 €/8 €; tund enne etendust 8 €/10 €.
Info ja piletite tellimine tel +372 339 3593.

Iisaku muuseum palub abi

Iisaku muuseumis on koostamisel näitus “Talumatsist härrasmeheks”. Näitus jutustab lugu eesti mehe kujunemisest alates ärkamisajast kuni 1940. aastani.

Muuseum palub abi nimetatud ajavahemikust pärit esemete, dokumentide, vastavasisuliste väljaannete ja fotode osas, mis aitaksid seda lugu jutustada ja illustreerida (riietusesemed, peakatted, jalanõud, habemeajamistarbed, suitsetamistarbed, erinevad aksessuaarid – lipsud, mansetid-maniskid, mansetinööbid, lipsunõelad, rahataskud, traksid, sokid, sokitripid jne). Eriti huvitav oleks, kui esemete kohta on teada nende lugu.

Kui teie valduses on midagi, mis näituse konteksti võiks sobida, oleme väga tänulikud. Esemeid ja fotosid, millest ei raatsita päriselt loobuda, saab muuseumile näituse ajaks deponeerida ja need tagastame.

Esemete kogumise tähtaeg on 1. aprill 2012. Info tel +372 339 3006 ja +372 339 3036.

Iisaku Muuseum

Iisaku isetegevuslased võtavad aasta kokku peoga

Iisaku rahvamajas toimub laupäeval, 18. detsembril algusega 19:00  isetegevuslaste aastalõpupidu.
Kavas on lustakad etteasted isetegevuslastelt endilt.
Tantsuks mängib Tartu ansambel “Tuulest viidud” .
Kohv ja tee ootab laual, muu suupärane tuleb endal kaasa tuua
Isetegevuslastele sissepääs prii, teistele pilet 40.-

Allikas: Iisaku valla koduleht
Foto: neumannstuudio.ee

Lahtiste uste päevad Ida-Eesti päästekeskuses

Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.

Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.

Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.


Ida-Eesti päästekeskuse komandode nimekiri

Iisakul tähistati 60 aasta möödumist
mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest

Augusti keskel kogunes ligi poolsada huvilist Iisaku rahvamajja, et osaleda nõupäeval „60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust ja metsateede ehitust“, kus lisaks teemakohastele ettekannetele käidi metsas tutvumas ja esitleti uut samanimelist raamatut.

Nõupäeva korraldati tähistamaks 60 aasta möödumist mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest ehk ajast, mil asuti metsa päästma liigniiskuse ja veeuputuse käest masinatega. Meie kliimavööndis on parema metsakasutuse eelduseks tihtipeale niiskusrežiimi reguleerimine. Metsakuivenduse eesmärk on parandada metsade liigniiskuses tingitud seisundit ja tuleohutust. Kuivendamine aitab kaasa ka metsade paremale kasutamisele marjade ja seente korjamiseks ning jahipidamiseks.

Eestis on metsi kuivendatud juba vähemalt alates üle-eelmisest sajandist, kui leiti, et liigniiskusest tingitud soostumise pidurdamiseks on ainuke võimalus rajada kraave liigse vee ärajuhtimiseks. „Tänavu möödus 60 aastat, mil metsa asuti liigniiskuse ja veeuputuse käest päästma masinatega. Senini oli see toimunud „kraavihallide” labida ja musklirammuga, edaspidi hakkasid metsa tulema juba masinad, mis olid algul kohmakad ja nende rajatud kraave ei saanud võrrelda „kraavihallide” puhta ja kauni tööga, kuid aja möödudes muutusid nad tegusateks ja nende töö väga viljakaks,” kommenteeris nõupäeva eestvedaja, Eesti Metsaseltsi auliige Kaupo Ilmet.

Tänaseks on Eestis rajatud metsamaadele kuivendussüsteeme ligikaudu 560 000 hektaril. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on oma pöördumises uhiuues raamatus kirjutanud, et metsakuivenduse mõju kasvutingimuste paranemisele avaldub tavaliselt juba esimestel aastatel ning saavutab maksimumi umbes 15 aasta pärast kuivendamist.

Kuivendatud metsad annavad täiendavalt ligikaudu miljon tihumeetrit puitu aastas, kuivendussüsteemide rajamise käigus ehitatud teedevõrgustik on muutnud puiduressursi kättesaadavamaks.

Pille Rõivas,
Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht
 
Nõupäeval osalejad tutvuvad Iisaku metsas asuva maaparandusobjektiga. Foto: Jüri Pere.