Viljandi pärimusmuusika festivali lisaprogramm kutsub
publikut osalema kümnetel tasuta sündmustel

Kadri Lepasson (keskel) õpetab soovijatele pärimuslikke seltskonnatantse.
Kadri Lepasson (keskel) õpetab soovijatele pärimuslikke seltskonnatantse.

25.-28. juulini toimuva Viljandi pärimusmuusika festivali täna avalikustatud mahukast lisaprogrammist leiab 33 õpituba igale vanusele, kuus matka ja ühe “Raadio ööülikooli” avaliku salvestuse. Peale selle toimub enne festivali kaks ETNO laagrit ja kaks festivalikursust, mille käigus saavad huvilised täiendada ja lihvida oma tantsu-, laulu- ja pillimänguoskusi.

Lisaks traditsioonilistele laulu-, tantsu- ja pillimänguõpitubadele leiab tänavuse “Hea lugu!” teemalise festivali lisaprogrammist ka jutuvestmiseteemalise töötoa ja loengu. Nii saab oma jutuvestmisoskusi lihvima hakata kohe esimese festivalipäeva, 25. juuli õhtul kell 18 koos Piret Pääri ja Valdur Mikitaga. Samal päeval kell 21 jagab Raadio Ööülikooli avalikul salvestusel oma mõtteid headest lugudest kirjanik ja tõlkija Indrek Koff.

Otse festivali südames Viljandi Jaani kiriku ees vallikraavis seab end sisse regilaulu pesa “Hõimust hõimu”, kus eeslauljate vedamisel lüüakse iga päev kindlatel kellaaegadel laul lahti.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festivali lisaprogramm kutsub
publikut osalema kümnetel tasuta sündmustel

Hiiu Folk pakub sisukat festivali

Hiiu Folk ootab juulis 15. korda muusikasõpru kogu perega nautima häid kontserte ja hubast olemist kaunil Hiiumaal.

Hiiu Folk 2018. a Astrid Nõlvak tütrega, Mari Kalkun, Sakarias Jaan Leppik. Foto Laur Meldorf
Hiiu Folk 2018. a: Astrid Nõlvak tütrega, Mari Kalkun, Sakarias Jaan Leppik. Foto: Laur Meldorf

[pullquote]Hiiu Folk on alkoholivaba juba 13. aastat, alates 3. festivalist, ning olnud sellega teenäitajaks suuremategi ürituste korraldajatele[/pullquote]Hiiu Folki võiks iseloomustada nagu Hiiumaad ennast: ta võlub külastajaid oma sooja ja turvalise õhustikuga. Hiiumaale ei tulda möödaminnes pidutsema, siia tuleb inimene, kes teab, mida otsib.

Kuigi Hiiu Folk on külastatavuse poolest väiksem kui Eesti suurimad, on ta oma programmi tiheduse poolest suuremate festivalidega täiesti võrdväärne ja mõnes asjas ehk eeskujukski. Hiiu Folk kestab 4 pikka päeva ning sisaldab kontserte, õpitube, ettekandeid, tegevusi lastele, filmiprogrammi ja loodusmatku. Hiiu Folk viib külastajad üle terve saare intiimsetele kontsertidele ja vähem tuntud paiku avastama. Oli aeg, kus Hiiu Folk oli Eesti pikim festival ning kestis kokku 7 päeva. Need olid aastad, kui Hiiu Folk tegi koostööd keskkonnaametiga ja korraldas kolmel festivalile eelneval päeval keskkonnaõhtuid, kus iga päev toimus nii ettekanne kui ka kontsert, vahel lisaks ka matk või tantsuõhtu.

Loe edasi: Hiiu Folk pakub sisukat festivali

Pühapäeva õhtul lõppes festivali kokku köitva lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“

Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus.

Astrid Nõlvak, Mari Kalkun ja Sakarias J. Leppik Kassari kiigeplatsil Foto Laur Meldorf
Astrid Nõlvak, Mari Kalkun ja Sakarias J. Leppik Kassari kiigeplatsil. Foto: Laur Meldorf

[pullquote]Kõige enam vaimustusid usbekid siinsest loodusest: rohelusest, merest, vaikusest ja rahust.[/pullquote]„See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud, sul on turvaline ja hea olla ning samas on aega ja võimalust ka seiklusteks ning uuteks kohtumisteks. Sul on aega ja sinu jaoks on aega,“ ütles Nõlvak.

Teist aastat aitas Hiiu Folgi õnnestumisele kaasa imeline ilm. Festivali loodusmatkad viisid Vissulaiule ning Tiit Leitoga Kõpu poolsaare põhjarannikule erilistele Tõnupsi luidetele, kus retkelisi võttis vastu müstiline merelt voogav udu. Isegi palju näinud Tiit Leito sõnul pole tema siin midagi niisugust kohanud.

Festivali avamisel, mis oli ühendatud fotonäituse „Eesti läbi 100 silmapaari“ avamisega, musitseerisid Kaarli kooli ja Käina kaunite kunsti kooli kanneldajad, Janne Suits ja Kristi Kool, Sego Lääne-Aafrikast Togost ning Kärdla kammerkoor, õhtu jätkus eestirootsi ja eesti pärimusmuusikaga Strand…Randi esituses.

Loe edasi: Pühapäeva õhtul lõppes festivali kokku köitva lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“

Hiiu Folgil rännatakse minevikku, keerutatakse vinüüli

Homme algav Hiiu Folk teeb nagu ikka kummarduse inimestele enne meid, kes on rahva meelt edasi kandnud. Tänavuse festivali lisaprogramm tutvustab nii Hiiumaa lähemat kui ka kaugemat minevikku, samuti pakub võimalust laulda koos armastatud laule ja tutvuda väliseestlaste loominguga.

Valter Parve plaadimasinaga teel Pärnust Hiiu folgile. Foto: Urmas Saard
Valter Parve plaadimasinaga teel Pärnust Hiiu folgile. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kassari muuseumimajas võtab järje üle suvehiidlane Reigist Valter Parve, Pärnu kolledži lektor, satiirik, armastatud plaadikeerutaja ja laulude ühislaulmise propageerija.[/pullquote]Salastatud Hiiumaa

Kõige esimese asjana festivalil võiks tulla neljapäeval kell 14 Hiiumaa muuseumi Pikka majja Kärdlas, kus teadur Helen Kõmmus räägib rahvaluule kogumisest salastatud Hiiumaal 1959. aastal.

Nimelt leiti Hiiumaa rahvamuusika plaadi tegemise käigus 2017. aasta kevadel rahvaluule arhiivist filmirull napi kirjaga „Hiiumaa 1959“. Selgus, et sellel on 10 minutit tummfilmikatkeid keele ja kirjanduse instituudi rahvaluuleekspeditsioonist Hiiumaale aastast 1959. Haruldastel kaadritel on mitmed Hiiumaa toonased tuntud jutustajad, rahvalaulikud ja pillimehed. Paralleelselt filmimisega tegid keele- ja rahvaluuleteadlased ka üle 4 tunni helisalvestusi. 174 pala hulgas on ehthiiumaalikke naljandeid, põnevaid jutte, tõsielulisi mälestusi, lõbusaid meremeestelaule, tögavaid külavahelugusid, kaasahaaravaid tantsulaule ja hoogsaid pilliviise.

Loe edasi: Hiiu Folgil rännatakse minevikku, keerutatakse vinüüli

Hiiu Folk pöörab tähelepanu keskkonnahoiule

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk ootab juba järgmisel nädalal muusikasõpru kogu perega nautima Hiiumaa rahulikku atmosfääri ja head muusikat, samuti looduslähedust ja keskkonnasõbralikku korraldust.

Orjaku külamaja Kassaril Foto Urmas Saard
Orjaku külamaja Kassaril. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Festivalile omistati 2016. aastal keskkonnahoidlikkuse eest Hiiumaa roheline märk.[/pullquote]14. korda toimuv Hiiu Folk on festivali algusaastatest peale pööranud tähelepanu keskkonnale ning püüdnud vähendada pakendite ja jäätmete tekitamist kontsertide ajal. Peaaegu kõik festivalil müüdav on pakendivaba, ka jäätis, kauplejad ja toidupakkujad kasutavad biolagunevaid nõusid. Samuti kasutavad mitmed toidupakkujad hiiumaist toorainet.

Kontserdipaikade kujunduses, lastepesades meisterdamise korraldamises ja mujal on au sees taaskasutus. Muidugi on platsil olemas ka konteinerid prügi liigiti sorteerimiseks. Pakendivabadusele aitab kaasa ka alkoholi puudumine kõikjal kogu festivali ajal.

Kassari kiigeplats on nagu igal aastal, nõnda nüüdki plaanis teha nii puhtaks, et lapsed saavad seal soovi korral ka paljajalu turvaliselt ringi joosta.

Loe edasi: Hiiu Folk pöörab tähelepanu keskkonnahoiule

Kalakohvikud ja tasuta kontserdid vallutavad Hiiumaa

Juba sel reedel, 6. juulil toimub Hiiumaal Rannapaargus suur Kalurite Päev – sündmus on seda erilisem, et nii palju värske meresaagiga kohvikuid pole tihti korraga Hiiumaal avatud. Lisaks tulevad saarele tasuta kontserti andma nii legendaarne Singer Vinger kui ka Terminaator.

Vladislav Koržetsi juhtimisel selgub Eesti 2018. aasta suve parim kalatoit Foto Urmas Saard
Vladislav Koržetsi juhtimisel selgub Eesti 2018. aasta suve parim kalatoit. Foto: Urmas Saard

Kalurite Päeva eesmärk on tunnustada Eesti ja ennekõike Hiiumaa kalureid, kelle püütud saak on eestlaste toidulaual olnud aastasadu hinnatud.

“Kuna inimesed pööravad järjest enam tähelepanu tervislikule toitumisele, siis jõuab ka kala aina enam toiduvalikusse. Kala on kergesti seeditav, vähese kalorisisaldusega mineraalainete- ja valgurohke toit,” sõnas AS Hiiu Kaluri juhatuse liige Urmas Reimann, kelle sõnul eelistavad eestlased kindlasti võimalusel just kodumaist kala. “Eestlased on truud traditsioonilisele kalatoidule – nt praetud räim ja kilu on igas Eesti regioonis au sees ning nende tarbimine ei sõltu isegi mitte hooajast,” selgitas Reimann.

Hiiu Kaluri juhatuse liige rõhutas, et eestlaste kalalembust näitab kasvõi see, et suvistel kalatoitudele pühendatud ning kalurikultuuri edendavatel sündmustel käib järjest enam inimesi. “Juuli alguses Hiiumaal toimuvad kalurite päevad on aasta-aastalt suuremaks kasvanud, sest on teada, et seal on väljas vaid kohalikud kalatoitude pakkujad,” rõhutas Reimann.

Loe edasi: Kalakohvikud ja tasuta kontserdid vallutavad Hiiumaa

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu
Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Loe edasi: Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Külas Kõrgessaare päevakeskuses Hiiumaal

Rühmapilt muuseumis.
Rühmapilt muuseumis.

Vigala rahva külaskäigust Kõrgessaare päevakeskusesesse Hiiumaal kirjutab Jaan Viska.

Veidi ajaloost. Kõrgessaare päevakeskus on Lauka päevakeskuse õigusjärglane, mis alustas tegevust 1999. a. Alates septembrist 2014 seoses uue Hiiu valla tekkega koliti endise Kõrgessaare valla ruumidesse. Päevakeskuse eesmärgiks on inimeste kaasamine ühiskonnaellu ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse  säilitamine.

Hiiu vald on õiged eesmärgid püstitanud, kuidas toimida väheneva ja vananeva rahvastikuga vallas. Päevakeskuses  toimuvad mitmed ringid, nendest on kuu algul vallalehes ilus ülevaade. Teatati, et sotsiaalkeskuses töötab asendusteenistuja, kes on kui alternatiiv tegevteenistusele. Mandrirahvale olgu öeldud ringid: tervisevõimlemine, seeniortantsuring, juuksur, pediküür, sõit ujulasse, noorte osalemine Tori teatripäevadel 21.-22. märtsil ja kuu lõpus kokkamine koos MTÜ Vikerkaar noortega. Siia juurde võib lisada, et MTÜ Vikerkaare noored olid 2016. aastal Vana-Vigalas laagris. Erihoolekanne osutab kokkuleppel pesupesemist ja dušiteenust.

Loe edasi: Külas Kõrgessaare päevakeskuses Hiiumaal

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard
Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Loe edasi: Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Hiiumaal toimub nädalalõpul ulatuslik katastroofiõppus

Neljapäeval ja reedel, 22. ja 23. septembril toimub Hiiumaal Kärdlas ulatuslik katastroofiõppus ja saarele on suunatakse lisaressursid mandrilt.

Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm ning kuus kiirabibrigaadi harjutavad koostöös kohalike abistajatega toimimist saarel suurõnnetuse ajal. Saarele saabudes püstitab Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm Hiiumaa haigla lähedusse välihaigla ning kiirabibrigaadid hakkavad osutama kiirabiteenust. Laupäeva, 24. septembri hommikul kella 9-11 on kõik hiidlased oodatud välihaiglat külastama, et lähemalt tutvuda seal pakutavate meditsiiniabi võimalustega.

Õppuse ja traumapäeva peakorraldaja, Tallinna regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popovi sõnul toimub õppuse stsenaariumi järgi Kärdlas suurõnnetus, kus Hiiumaa haiglas ravil olnud psüühikahäirega patsient on süüdanud haiglahoone, mis tulekahjus sedavõrd hävib, et tervishoiuteenust seal enam osutada ei saa. Patsiendid ja personal on küll evakueeritud ajutistesse ruumidesse, kuid kogu haigla sisseseade, meditsiiniaparatuur ja -vahendid on kasutuskõlbmatud. Selleks, et hiidlased ei jääks ilma vajalikust meditsiiniabist püsivamate lahenduste leidmiseni, suunatakse saarele Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma välihaigla.

“Kui me 2014. aastal Hiiumaal traumapäeva korraldasime, siis sai Hiiumaa haigla õppuse käigus harjutada suure hulga kannatanute vastuvõtmist lühikese aja jooksul,” jutustas dr Popov. “Hiiumaa puhul võtab võimaliku suurõnnetuse korral mandrilt lisajõudude saatmine teadagi aega, nt reanimobiilibrigaad jõuab helikopteriga kohale kõige varem 45 minutiga. Sellest johtuvalt on äärmiselt oluline harjutada kohalike abiandjate – päästekomandode, kiirabi, Hiiumaa haigla meedikute jt ning mandrilt tulnud lisajõudude koostööd ja ladusat toimimist, et kõigil hiidlastel oleks turvatunne, et nad ei jää abita ka kriisisituatsioonis, kui näiteks kohalik haiglahoone on hävinud, samas kannatanuid on palju.”

Loe edasi: Hiiumaal toimub nädalalõpul ulatuslik katastroofiõppus

Hiiu Folk teeb Hiiumaale ringi peale

Neljapäeval algava Hiiu Folgi kontserdid toimuvad tänavu 15 erinevas paigas üle kogu Hiiumaa. Laialdane esinemiskohtade valik annab külastajatele võimaluse lisaks pärimusmuusikale, loodusõhtutele ja -matkadele, filmiprogrammile, maitsvale toidule ja folgimelule maksimaalselt osa saada saare võludest ja mitmekesisusest.

Illustratiivne foto Kärdla tänavalt Foto Urmas Saard
Illustratiivne foto Kärdla tänavalt. Foto: Urmas Saard

Kui eelnevate aastate Hiiu Folgid on alguse saanud Kärdla laululavalt, siis 12. Hiiu Folgi avamine toimub hoopistükis Kärdla Villalaos. “Nagu tänavune folgi peateema “Merest mereni” juba vihjab, oleme folgi avamise toonud merele veelgi lähemale,” põhjendab Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak folgi avamise asukohta. Et folgi teema fookuses on meri, oli aga selge juba enne merekultuuriaasta avalikustamist. “See on tore kokkusattumus, mille üle on meil ainult hea meel. Kuigi hiidlased on läbinisti mererahvas, ei ole merelähedus teema, mida tasuks peljata või kohalike jaoks liiga tavaliseks pidada,” sõnab Nõlvak.

Avamine pole ainus Kärdla Villalao laval toimuv suursündmus. Nimelt astuvad peale folgi ametlikku algust samas kohas üles Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel kavaga “Mõeldes Tormisele”. Kui Tormise muusikale kummardust tegev kava on pigem rändama viiv kontserdielamus, siis sellele järgnevad esinejad Janne Suits ja Kristi Kool annavad rahvale võimaluse ka tantsu lüüa.

Loe edasi: Hiiu Folk teeb Hiiumaale ringi peale

Hiiumaal avati hiigelleiva lahtilõikamisega Eesti Toidutee

Üle meetrise leiva lõikamine. Fotod: Kristo Mäe
Üle meetrise leiva lõikamine. Fotod: Kristo Mäe

Täna, 1. mail avati hiigelleiva lahtilõikamisega Kärdlas Eesti Toidutee, mis ühendab enam kui 120 maapiirkondade toitlustusasutust üle Eesti.

Toidutee ettevõtted pööravad tavapärasest suuremat tähelepanu Eesti kohaliku toidu edendamisele ning kodumaise tooraine kasutamisele. MTÜ Eesti Maaturism tegevjuhi Raili Mengeli sõnul on Eesti Toidutee heaks ja praktiliseks teejuhiks meie kohalike toitude juurde. “Toidutee ühendab enam kui 120 maapiirkondade toitlustusettevõtet, mis on oma menüüdes keskendunud kodumaisele toorainele ja kohalikele maitsetele,” ütles Mengel.

Viimase aasta jooksul on kõik Eesti Toidutee ettevõtted saanud personaalset nõu nii menüü koostamise, kohalike toorainete kasutamise kui ka teeninduse parandamise kohta. Eesti Toiduteed veab Maaeluministeeriumi tellimusel maapiirkondade turismiettevõtteid ühendav MTÜ Eesti Maaturism.

Eile õhtul kuulutati Suuremõisa lossis välja Hiiumaa maitsete aasta ja maaeluminister Urmas Kruuse andis Hiiu maavanemale üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli ja 1,5 meetri pikkuse rändkahvli, mis hakkab koos tiitliga liikuma mööda toidupiirkondi. Täna anti Hiiu vallavanemale üle Hiiumaa maitsete aasta lipp, mis heisatakse Kärdla keskväljakul.

Loe edasi: Hiiumaal avati hiigelleiva lahtilõikamisega Eesti Toidutee

Eestis hakatakse valima aasta toidupiirkondasid,
esimeseks on Hiiumaa

LOGO_MaArmastanEestiToitu_2016-HiiumaaMaitseteAasta Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatakse alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondasid. Esimeseks Eesti toidupiirkonnaks saab Hiiumaa, kus 30. aprillil kuulutatakse välja Hiiumaa maitsete aasta.

2016. aasta kuulutatakse Hiiumaa maitsete aastaks. Aasta jooksul võtavad saare toitlustuskohad kohaliku tooraine tugevamalt fookusesse, samuti tuuakse kohalik toit tugevamalt esile Hiiumaa suurüritustel.Hiiumaa maitsete aasta aitab hiiu toitu ja toidukultuuri ka turistidele paremini nähtavaks teha.

Hiiumaa maitsete aasta kuulutatakse välja 30. aprillil Suuremõisa lossis, kus maaeluminister annab üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli.

Hiiumaa maitsete aastat veab eest maaeluministeerium koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism, Hiiumaa turismiliiduga, Hiiu maavalitsusega, SA-ga Tuuru ja Hiiu vallaga.

Lähemalt Hiiumaa maitsete aasta kohta www.eestitoit.ee ja www.facebook.com/Eestitoit.

Hiiumaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast “ Eesti toit 2015-2020“. Varem on maaeluministeerium koos koostööpartneritega korraldanud kava raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg”, mullu suvel toimunud esimese üle-eestilise avatud talude päeva ja mullu septembris toimunud Eesti toidu kuu.

Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Baltica_logoPärimuskultuuri koolitus teemal “Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev“ toimub laupäeval, 10. oktoobril kella 17-19 Hiiumaal, Kõpu rahvamajas.

Kui te soovite pidada oma pere või paikkonna jaanipidu pärimuslikumalt ning teada saada, kuidas ja mida on sellel suurel pühal kasulik teha – tulge kohale! Otsime koos vastuseid, võttes appi oma pere ja paikkonna pärimusteadmise.
Koolitusele ootame pärimuse huvilisi, õpetajaid, käsitöölisi, kultuuri-, ringide, seltside juhte, eestvedajaid, külaliikumise edendajaid, maaturismi ettevõtjaid.
Rahvusvaheline pärimuspidu BALTICA 2016 toimub järgmise aasta jaanipühade ajal, 22.-24. juuni 2016. See on pidu peo ajal. Pidutseme suvise pööripäeva auks viisil, mil kohtuvad erinevad põlvkonnad, tehes kõike koos ja päriselt. Suvine pööripäev on valguse püha ja lootuse päev. Pärimuspidu Baltica soovib kaasata kõiki Eesti ajaloolis-kultuurilisi piirkondi ja seal elavaid inimesi. Läbi koolituste ja eelpidude kutsume osalejaid vaimustuma oma paikkonna- ja perepärimusest ning mitte unustama, et pärimuses elamine on protsess ja eluviis.

Loe edasi: Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Elamusterohkel Kassaril

Kassari ajaloost

Angela on meeldiv ja kõike teadev teejuht Foto Urmas Saard
Angela on meeldiv ja kõike teadev teejuht. Foto: Urmas Saard

Tuhat aastat tagasi asus Väinameres praeguse Kassari kohal kaks saart: lääne poolel Orjaku ja idas Kassari. Kõigest pooletuhande aasta eest saared ühinesid ja viimase mõnesaja aastaga kasvasid Orjaku külge ka varajasemad saared Reigi ning Puulaid. Hiiumaalt mööda tammteed Kassarile sõites jääb mulje, nagu oleks tegemist poolsaarega. Kuna Kassarile pääseb kahe roogu kasvanud tammi kaudu, siis võiks näiliselt pidada Kassarit ka Hiiumaa osaks ja Käina lahte ühe saare siseveekoguks. Taaralinna juurtega hiidlanna Angela ütles, et kinnikasvamine on hoogustunud eriti viimastel aastakümnetel, aga ametlikku kinnitust pole veel saarte ühinemise kohta saadud.

Ajaloos esmakordselt 1564. a mainitud Kassari on 19,3 km² suuruselt Eesti viies saar, mida piirab üle 56 km pikkune hästi liigestunud rannajoon. Neljas külas elab umbes kolmsada inimest. Igal sammul pakub ootamatuid üllatusi nii saare loodus kui inimesed.

Loe edasi: Elamusterohkel Kassaril

Esimene kogemus Hiiumaa üheksandalt kohvikute päevalt

Kärdla sadamas avati laupäeval 30. juulist kuni 2. augustini kestvad Hiiumaa kohvikutepäevad.

Algus Kärdla sadamas

Hiiu Hipikohvik Lillevägi Foto Urmas Saard
Hiiu Hipikohvik Lillevägi. Foto: Urmas Saard

Aegsasti enne keskpäeva lähenes Kärdla sadamale rõõmsalt käratsev arvukas seltskond inimesi, kes kandsid väga erinevate teemade ja nõudmistega plakateid. Kohale jõudes imestati, et paljud telejaamad polegi neid ootamas ja pressifotograafidki lubamatult osavõtmatud. Astusin paari valjemini hõikuva naisterahva juurde ja sain teada, et tegemist Hiiu Hipikohvik Lillevägi üliinnukate inimestega, kelle seekordne ettevõtmine kannab läheneva Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva sõnumit: „Igal lapsel oma pill“. Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks tehtava ühiskingituse eesmärgiks on koostöös riigi, erasektori ja muusikasõpradega uuendada lastele ja noortele muusikaõpet andvate õppeasutuste pilliparki. „Toetame Rudolf Tobiase nimelisele Kärdla Muusikakoolile pillide muretsemisel omaosaluse tasumiseks vajaliku raha kogumist,“ selgitas vestlust alustanud naine. Café Orientale esitles heategevuslikku hipikohvikut Kärdla elektrijaama õuel, kus võimaldati tulla vabalavale oma kitarri, trummi või muu pilliga, et toetada pillide ostmist.

Loe edasi: Esimene kogemus Hiiumaa üheksandalt kohvikute päevalt

Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse

22. juunil toimunud Pärnumaa Võidupüha maratoni stardipaugu järel kanti teatejooksjate poolt Rüütli platsile Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli. Tule võttis vastu Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste, kes on Toris süüdatud tuld viinud 16 aastat erinevatesse võidupüha paraadilinnadesse.

Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale Foto Urmas Saard
Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud tule pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma ja kell 15 rajale lähetatud maratonijooksjatega üheaegselt läks tõrvikuhoidjatega teele ka mälestustuli, mis jõudis kolme tunniga Pärnusse Rüütli platsile. Mälestustuld tervitavas sõnavõtus juhtis Velliste tähelepanu sellele, et eelmisel päeval 75 aastat tagasi toimus Eestis punane võimupööre. Punavõimu kestmisel poleks toimunud juba neljandat korda võidupühale pühendatud maratonjooksu ja Eesti võinuks asuda kõige lootusetumas olukorras. Veel rõhutas Velliste, et võibolla ongi Eesti riigil just praegu kõige parem aeg.

Sõnavõtu järel asuti aega viitmata teekonnale Kärdlasse. Velliste lähimad abilised on olnud Laidoneri seltsi noorte osakonna Kulter liikmed. Tänavu olid tuld saatmas Sander Jürisson ja Kristi Paatsi. Viimastel aastatel on appi tulnud ka Pärnumaa noorkotkad. Sedakorda saatsid noorkotkad Rasmus Rand ja Keimo Reimets tuld Heltermaa sadamani.Maasturi rooli hoidis Kaitseliidu Pärnumaa maleva vanemveebel Hannes Aus.

Loe edasi: Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse

Päeva pilt: pardipesa Hiiumaal Jausas

Foto: Urmas Loit
Foto: Urmas Loit

Foto autor Urmas Loit: “Asi algas sellest, et part tegi vana ja suht viljatu mustsõstrapõõsa alla pesa. Põõsas läks aga uuega asendamisele. Pesa avastasime siis, kui traktor hakkas juurepahmast välja sikutama. Sisuliselt karbitäis mune munetud. Viisin munad vähe eemale, olles samas üsna kindel, et nüüd on munadega kõka. Aga ei midagi – pardimammi kujundas uude kohta uue pesa ja istus öösel munadel otsas. Vähe lageda koha peal on see uus pesa, aga mine sa tea.”

RMK istutab Hiiumaa riigimetsadesse 325 000 puud

RMK paneb tänavu riigimetsa kasvama 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga Eestis elava inimese kohta. Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse 325 000 väikest puud.

RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul ootavad metsaistutajaid ees väga kiired nädalad. “Iga päev pannakse üle Eesti mulda umbes pool miljonit taime, mis teeb ühe jalgpalliväljaku suuruse ala iga minuti kohta,” sõnas Laigu. Sel aastal pannakse riigimetsa kasvama 200 000 puud rohkem kui eelmisel aastal.

Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse tänavu 325 000 puud – 197 000 mändi, 112 000 kuuske ning 16 000 kaske. Metsauuendus annab maakonnas hooajalist tööd 24 inimesele, üle Eesti saab RMK taimlates ja metsas hooajalist tööd 1700 inimest. Vajalikud töötajad on RMK juba leidnud.

RMK uuendab tänavu riigimetsa üle Eesti 9800 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse looduslikule uuendusele. Kõige enam pannakse kasvama okaspuid: 10,1 miljonit mändi ja 7,3 miljonit kuuske. Lehtpuid istutatakse tänavu 1,3 miljonit – põhiliselt kaske, aga vähesel määral ka sangleppa. “Valdava osa taimedest paneme maha kevadel, kuid juba neljandat aastat jätame osa metsauuendusest ka sügiskuudele,” selgitas Laigu.

Kui tavapäraselt viiakse istikud raiesmikule maasturi, traktori või ATV-ga, siis raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetab RMK väikesed puud juba teist aastat helikopteriga. Metsastades karjääre, kus pinnas on väga kuiv, kastetakse taimed enne mahapanemist hüdrogeeli lahusesse, mis parandab märkimisväärselt nende kasvamaminekut.

Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti, miljon männipotitaime ostetakse tänavu ka Lätist.

Hiiumaa ja Saaremaa vahel hakkab tulevikus seilama uus parvlaev

Veeteede Amet ja Saaremaa laevaehitaja Baltic Workboats sõlmisid neljapäeval majandusministeeriumi ettepanekul lepingu uue parvlaeva ehitamiseks, mis hakkab sõitma Sõru-Triigi liinil.

Ehitusel arvestatakse nii liini vajaduste, kohalike mereolude kui ka olemasolevate sadamate eripäradega. Lepingu kohaselt valmib parvlaev 2017. aasta aprilli lõpuks ja maksab koos käibemaksuga 9,4 miljonit eurot.

Tänaseks sõidavad uued laevad Ruhnu, Abrukale, Pranglile ja Piirissaarde. Peagi valmivad Kihnu ja Vormsi laevad, hiljuti algas nelja uue parvlaeva ehitamine Saaremaa ja Hiiumaa liinidele.

Sõru-Triigi uus laev võimaldab aastaringset vedu ja mahutab ca 22 sõiduautot või kahte veoautot massiga 45 tonni. Tulevikus on mahutavust võimalik lisadeki paigaldamisega suurendada. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on laevas vähemalt 200.

Rasmus Ruuda

Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Eesti Arhitektide Liit koostöös omavalitsustega kuulutavad jaanuaris välja arhitektuurikonkursid linnakeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks Kärdlas ja Raplas ning veebruari alguses Valgas. Konkursid toimuvad projekti “Hea avalik ruum” raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 14 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Täna kell 17.30-19.00 toimub Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis (Tallinnas, Põhja pst 27A) Kärdla, Rapla ja Valga keskväljakute ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluste arutelu.

“”Hea avalik ruum” on kahtlemata üks mahukamaid taasiseseisvumise ajal üle Eesti läbi viidud arhitektuuriprojekte, mille eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks,” selgitas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog, “Linnakeskuste korda tegemises nähakse seost ka ettevõtluse arendamisega, sest kui täna on kauplused ja ärid koondunud pigem linnade äärealadele, motiveerib elu tagasi tulek keskusesse ehk ka ettevõtjaid oma ärisid sinna tagasi tooma ning investeerima rohkem keskuses asuvatesse hoonetesse. Arhitekti ülesandeks ei ole antud projekti näol seega pelgalt kosmeetilised parandused, vaid tuleb mõtestada avalik ruum ja pakkuda ideid, kuidas siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, mis annaksid linnale tagasi tema isikupära ning väldiks linna laialivalgumist.”

Loe edasi: Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse

Foto: camorka.com

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse. Võistlusest osavõtmiseks tuleb endast teha pärimusest inspireeritud foto ja laadida see Camorka keskkonda. Võitja auhinnaks on Hiiu Folgi pass.

Etnoselfi mängu mõte kasvas välja Hiiu Folgi selleaastasest teemast “Põlvest põlve”, millega tahetakse esile tuua, kuivõrd oluline on hoida traditsioonide järjepidevust. “Etnoselfi võistlus ühendab uue aja võimalused vana aja tarkusega ja näitab, kuvõrd hästi need kaks üksteist täiendavad, kui me vaid seda soovime,” selgitas Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak Hiiumaa uudisteportaalile üleskuste tagamaid. Fotoks võib inspiratsiooni ammutada folkmuusikast, muinasjuttudest, traditsioonilisest käsitööst, rahvakalendri kombestikust jne.

Kolmele kõige lahedama pildi autorile antakse auhinnaks Hiiu Folgi pass ning lisaks saavad võitjad kaks tasuta einet Hiiu Folgi pealava juures Kassari Kiigplatsil, kuhu tulevad tervislikku ja maitsvat toitu pakkuma Vetsi tall, Hiiurand, Metsik Küük, Brgr grill, Taimetoidu restoran, Grill a la ja paljud teised.

Võistlusfotod tuleb üles laadida Camorka keskkonda, kust leiab  konkurssi täpsed reeglid ja info:  Võistlustöid oodatakse 13. juulini ning 14. juulil kuulutatakse välja võitjad.

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk peab seal aastal 17. kuni 20. juulini oma kümnendat sünnipäeva, esinema saabuvad Kõrsikud, Laura Remmel, Chalice, Jaan Tätte ja Udupasun, Ylja Islandilt jpt. Lisaks toimuvad matkad, töötoad ja palju muud. Lähemat infot leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee või Hiiu Folgi Facebooki lehelt.

Hiiumaal Reigi pastoraadis avatakse näitus “Pikk laud”

4. juuli õhtul kell 18.00 avatakse Reigi pastoraadis Hiiumaal „PIKK LAUD“, lavastustlik kujutava kunsti näitus, kus juubeliaastat tähistav kuraator Valev Sein on sümboolse pika laua äärde palunud talle senisel teekonnal mõju avaldanud tööd ja loojad.

Näitusel osalevad: Urmas Viik, Lemming Nagel, Peeter Allik, Jaan Toomik, Valev Sein, Orest Kormasov, Renee Aua, Katrin Pere, Simson Seakülast, Leo Lapin, Maria-Kristiina Ulas, Agur Kruusing, Juss Piho, Mats Õun, Resa Tiitsmaa, Margus Tiitsmaa, Andres Koort, Uko Künnap, Sergei Isupov.

Suursuguse ja salapärase, pisut räämas pastoraadihoone interjöör mängib koos kunstiga ja maja tuleb õhkkonnaloojatele oma tingimustega vastu, neid ühtaegu pakkudes ja ka esitades.

Näituse kujundaja Maret Kukkur loob vaatajale hea kunsti ja muinsuskaitse all oleva maja lavastusliku sümbioosi.

Eelmise aasta klaasikunstinäitus (unest äratatud Reigi pastoraadi aegade esimene) „Liivast oled sa võetud …“ kogus ohtralt külastajaid ja pälvis väga positiivse vastuvõtu. Sellesuvine näitus jätkab alustatut – kaasaegse kunsti ja ajaloolise maja settinud kultuurikihi suhet. Pika laua ääres vesteldakse ja tõstetakse tooste.

Näitus on avatud 5. juulist 24. augustini iga päev kell 11-18. „Pikka lauda“ toetavad Kultuurkapital, AS Liviko, OÜ Ideeklaas, Hiiu vallavalitsus. Näitust aitab korraldada MTÜ Looja Maja.

Allikas: Reigi pastoraat

Hiiumaa mereala kasutus selgineb

Hiiumaa rannik. Foto: Vikipeedia.

Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.

“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.

Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”

Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Elupäästjatele pühendatud mälestuspingi avamine Sõrul

Soome mootorpurjekas Gullkrona. Soome Meremuusem, SMK 90060:27

Laupäeval, 31. mail kell 13 avatakse Hiiumaal Sõru sadamas mälestuspink 1941. aastal Hiiumaa lõunarannikul uppunud Soome laevalt Gullkrona päästetud meeskonna neljale elupäästjale.

1941. aasta 10. jaanuari öösel tegid neli vaprat hiidlast, Berhard Kaljo, Jegard Kõmmus, Anton Pöitel ja Harry Õispuu väikese mootorpaadiga riskantse 7-tunnise päästeretke tormisele ajujääs merele ja tõid eluga kaldale 6 meremiili kaugusel Sõru rannast lekkima hakanud 4-mastilise Soome kaubalaeva Gullkrona seitse soomlasest meekonnaliiget. “See oli elutöö ühe ööga!” kirjutas oma mälestustes üks päästjatest, kapten Jegard Kõmmus.

Juba kuu aega hiljem õnnelikult koju jõudnud soomlaste initsiatiivil autasustati päästemeeskonda 1976. aastal Helsingis Soome Vetelpääste Seltsi kuldse elupäästjamedaliga number 518. Avaldamaks suurt tunnustust teiste elude päästmiseks oma eluga riskinud neljale julgele sõrulasele avavad päästjate järeltulijad ja kohalik kogukond laupäeval, 31. mail kell 13 Sõru sadamas kunstnik Ivo Männilt tellitud mälestuspingi ja -märgi. Avamisele järgneb mälestusüritus Sõru sadama kõrtsis. Sõru muuseumis on kell 12-15 avatud Gullkrona meeskonna päästmisele pühendatud näitus. Kõik on oodatud!

Üritust korraldavad Jegard Kõmmuse ja Harry Õispuu järeltulijad, Sõru muuseum, Emmaste vallavalitsus ja Sõruotsa kogukond.