Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2017
E T K N R L P
« juuli    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Külas Kõrgessaare päevakeskuses Hiiumaal

Rühmapilt muuseumis.

Rühmapilt muuseumis.

Vigala rahva külaskäigust Kõrgessaare päevakeskusesesse Hiiumaal kirjutab Jaan Viska.

Veidi ajaloost. Kõrgessaare päevakeskus on Lauka päevakeskuse õigusjärglane, mis alustas tegevust 1999. a. Alates septembrist 2014 seoses uue Hiiu valla tekkega koliti endise Kõrgessaare valla ruumidesse. Päevakeskuse eesmärgiks on inimeste kaasamine ühiskonnaellu ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse  säilitamine.

Hiiu vald on õiged eesmärgid püstitanud, kuidas toimida väheneva ja vananeva rahvastikuga vallas. Päevakeskuses  toimuvad mitmed ringid, nendest on kuu algul vallalehes ilus ülevaade. Teatati, et sotsiaalkeskuses töötab asendusteenistuja, kes on kui alternatiiv tegevteenistusele. Mandrirahvale olgu öeldud ringid: tervisevõimlemine, seeniortantsuring, juuksur, pediküür, sõit ujulasse, noorte osalemine Tori teatripäevadel 21.-22. märtsil ja kuu lõpus kokkamine koos MTÜ Vikerkaar noortega. Siia juurde võib lisada, et MTÜ Vikerkaare noored olid 2016. aastal Vana-Vigalas laagris. Erihoolekanne osutab kokkuleppel pesupesemist ja dušiteenust.

Jätka lugemist »

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Jätka lugemist »

Hiiumaal toimub nädalalõpul ulatuslik katastroofiõppus

Neljapäeval ja reedel, 22. ja 23. septembril toimub Hiiumaal Kärdlas ulatuslik katastroofiõppus ja saarele on suunatakse lisaressursid mandrilt.

Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm ning kuus kiirabibrigaadi harjutavad koostöös kohalike abistajatega toimimist saarel suurõnnetuse ajal. Saarele saabudes püstitab Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm Hiiumaa haigla lähedusse välihaigla ning kiirabibrigaadid hakkavad osutama kiirabiteenust. Laupäeva, 24. septembri hommikul kella 9-11 on kõik hiidlased oodatud välihaiglat külastama, et lähemalt tutvuda seal pakutavate meditsiiniabi võimalustega.

Õppuse ja traumapäeva peakorraldaja, Tallinna regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popovi sõnul toimub õppuse stsenaariumi järgi Kärdlas suurõnnetus, kus Hiiumaa haiglas ravil olnud psüühikahäirega patsient on süüdanud haiglahoone, mis tulekahjus sedavõrd hävib, et tervishoiuteenust seal enam osutada ei saa. Patsiendid ja personal on küll evakueeritud ajutistesse ruumidesse, kuid kogu haigla sisseseade, meditsiiniaparatuur ja -vahendid on kasutuskõlbmatud. Selleks, et hiidlased ei jääks ilma vajalikust meditsiiniabist püsivamate lahenduste leidmiseni, suunatakse saarele Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma välihaigla.

“Kui me 2014. aastal Hiiumaal traumapäeva korraldasime, siis sai Hiiumaa haigla õppuse käigus harjutada suure hulga kannatanute vastuvõtmist lühikese aja jooksul,” jutustas dr Popov. “Hiiumaa puhul võtab võimaliku suurõnnetuse korral mandrilt lisajõudude saatmine teadagi aega, nt reanimobiilibrigaad jõuab helikopteriga kohale kõige varem 45 minutiga. Sellest johtuvalt on äärmiselt oluline harjutada kohalike abiandjate – päästekomandode, kiirabi, Hiiumaa haigla meedikute jt ning mandrilt tulnud lisajõudude koostööd ja ladusat toimimist, et kõigil hiidlastel oleks turvatunne, et nad ei jää abita ka kriisisituatsioonis, kui näiteks kohalik haiglahoone on hävinud, samas kannatanuid on palju.”

Jätka lugemist »

Hiiu Folk teeb Hiiumaale ringi peale

Neljapäeval algava Hiiu Folgi kontserdid toimuvad tänavu 15 erinevas paigas üle kogu Hiiumaa. Laialdane esinemiskohtade valik annab külastajatele võimaluse lisaks pärimusmuusikale, loodusõhtutele ja -matkadele, filmiprogrammile, maitsvale toidule ja folgimelule maksimaalselt osa saada saare võludest ja mitmekesisusest.

Illustratiivne foto Kärdla tänavalt Foto Urmas Saard

Illustratiivne foto Kärdla tänavalt. Foto: Urmas Saard

Kui eelnevate aastate Hiiu Folgid on alguse saanud Kärdla laululavalt, siis 12. Hiiu Folgi avamine toimub hoopistükis Kärdla Villalaos. “Nagu tänavune folgi peateema “Merest mereni” juba vihjab, oleme folgi avamise toonud merele veelgi lähemale,” põhjendab Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak folgi avamise asukohta. Et folgi teema fookuses on meri, oli aga selge juba enne merekultuuriaasta avalikustamist. “See on tore kokkusattumus, mille üle on meil ainult hea meel. Kuigi hiidlased on läbinisti mererahvas, ei ole merelähedus teema, mida tasuks peljata või kohalike jaoks liiga tavaliseks pidada,” sõnab Nõlvak.

Avamine pole ainus Kärdla Villalao laval toimuv suursündmus. Nimelt astuvad peale folgi ametlikku algust samas kohas üles Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel kavaga “Mõeldes Tormisele”. Kui Tormise muusikale kummardust tegev kava on pigem rändama viiv kontserdielamus, siis sellele järgnevad esinejad Janne Suits ja Kristi Kool annavad rahvale võimaluse ka tantsu lüüa.

Jätka lugemist »

Hiiumaal avati hiigelleiva lahtilõikamisega Eesti Toidutee

Üle meetrise leiva lõikamine. Fotod: Kristo Mäe

Üle meetrise leiva lõikamine. Fotod: Kristo Mäe

Täna, 1. mail avati hiigelleiva lahtilõikamisega Kärdlas Eesti Toidutee, mis ühendab enam kui 120 maapiirkondade toitlustusasutust üle Eesti.

Toidutee ettevõtted pööravad tavapärasest suuremat tähelepanu Eesti kohaliku toidu edendamisele ning kodumaise tooraine kasutamisele. MTÜ Eesti Maaturism tegevjuhi Raili Mengeli sõnul on Eesti Toidutee heaks ja praktiliseks teejuhiks meie kohalike toitude juurde. “Toidutee ühendab enam kui 120 maapiirkondade toitlustusettevõtet, mis on oma menüüdes keskendunud kodumaisele toorainele ja kohalikele maitsetele,” ütles Mengel.

Viimase aasta jooksul on kõik Eesti Toidutee ettevõtted saanud personaalset nõu nii menüü koostamise, kohalike toorainete kasutamise kui ka teeninduse parandamise kohta. Eesti Toiduteed veab Maaeluministeeriumi tellimusel maapiirkondade turismiettevõtteid ühendav MTÜ Eesti Maaturism.

Eile õhtul kuulutati Suuremõisa lossis välja Hiiumaa maitsete aasta ja maaeluminister Urmas Kruuse andis Hiiu maavanemale üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli ja 1,5 meetri pikkuse rändkahvli, mis hakkab koos tiitliga liikuma mööda toidupiirkondi. Täna anti Hiiu vallavanemale üle Hiiumaa maitsete aasta lipp, mis heisatakse Kärdla keskväljakul.

Jätka lugemist »

Eestis hakatakse valima aasta toidupiirkondasid,
esimeseks on Hiiumaa

LOGO_MaArmastanEestiToitu_2016-HiiumaaMaitseteAasta Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatakse alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondasid. Esimeseks Eesti toidupiirkonnaks saab Hiiumaa, kus 30. aprillil kuulutatakse välja Hiiumaa maitsete aasta.

2016. aasta kuulutatakse Hiiumaa maitsete aastaks. Aasta jooksul võtavad saare toitlustuskohad kohaliku tooraine tugevamalt fookusesse, samuti tuuakse kohalik toit tugevamalt esile Hiiumaa suurüritustel.Hiiumaa maitsete aasta aitab hiiu toitu ja toidukultuuri ka turistidele paremini nähtavaks teha.

Hiiumaa maitsete aasta kuulutatakse välja 30. aprillil Suuremõisa lossis, kus maaeluminister annab üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli.

Hiiumaa maitsete aastat veab eest maaeluministeerium koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism, Hiiumaa turismiliiduga, Hiiu maavalitsusega, SA-ga Tuuru ja Hiiu vallaga.

Lähemalt Hiiumaa maitsete aasta kohta www.eestitoit.ee ja www.facebook.com/Eestitoit.

Hiiumaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast “ Eesti toit 2015-2020“. Varem on maaeluministeerium koos koostööpartneritega korraldanud kava raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg”, mullu suvel toimunud esimese üle-eestilise avatud talude päeva ja mullu septembris toimunud Eesti toidu kuu.

Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Baltica_logoPärimuskultuuri koolitus teemal “Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev“ toimub laupäeval, 10. oktoobril kella 17-19 Hiiumaal, Kõpu rahvamajas.

Kui te soovite pidada oma pere või paikkonna jaanipidu pärimuslikumalt ning teada saada, kuidas ja mida on sellel suurel pühal kasulik teha – tulge kohale! Otsime koos vastuseid, võttes appi oma pere ja paikkonna pärimusteadmise.
Koolitusele ootame pärimuse huvilisi, õpetajaid, käsitöölisi, kultuuri-, ringide, seltside juhte, eestvedajaid, külaliikumise edendajaid, maaturismi ettevõtjaid.
Rahvusvaheline pärimuspidu BALTICA 2016 toimub järgmise aasta jaanipühade ajal, 22.-24. juuni 2016. See on pidu peo ajal. Pidutseme suvise pööripäeva auks viisil, mil kohtuvad erinevad põlvkonnad, tehes kõike koos ja päriselt. Suvine pööripäev on valguse püha ja lootuse päev. Pärimuspidu Baltica soovib kaasata kõiki Eesti ajaloolis-kultuurilisi piirkondi ja seal elavaid inimesi. Läbi koolituste ja eelpidude kutsume osalejaid vaimustuma oma paikkonna- ja perepärimusest ning mitte unustama, et pärimuses elamine on protsess ja eluviis.

Jätka lugemist »

Elamusterohkel Kassaril

Kassari ajaloost

Angela on meeldiv ja kõike teadev teejuht Foto Urmas Saard

Angela on meeldiv ja kõike teadev teejuht. Foto: Urmas Saard

Tuhat aastat tagasi asus Väinameres praeguse Kassari kohal kaks saart: lääne poolel Orjaku ja idas Kassari. Kõigest pooletuhande aasta eest saared ühinesid ja viimase mõnesaja aastaga kasvasid Orjaku külge ka varajasemad saared Reigi ning Puulaid. Hiiumaalt mööda tammteed Kassarile sõites jääb mulje, nagu oleks tegemist poolsaarega. Kuna Kassarile pääseb kahe roogu kasvanud tammi kaudu, siis võiks näiliselt pidada Kassarit ka Hiiumaa osaks ja Käina lahte ühe saare siseveekoguks. Taaralinna juurtega hiidlanna Angela ütles, et kinnikasvamine on hoogustunud eriti viimastel aastakümnetel, aga ametlikku kinnitust pole veel saarte ühinemise kohta saadud.

Ajaloos esmakordselt 1564. a mainitud Kassari on 19,3 km² suuruselt Eesti viies saar, mida piirab üle 56 km pikkune hästi liigestunud rannajoon. Neljas külas elab umbes kolmsada inimest. Igal sammul pakub ootamatuid üllatusi nii saare loodus kui inimesed.

Jätka lugemist »

Esimene kogemus Hiiumaa üheksandalt kohvikute päevalt

Kärdla sadamas avati laupäeval 30. juulist kuni 2. augustini kestvad Hiiumaa kohvikutepäevad.

Algus Kärdla sadamas

Hiiu Hipikohvik Lillevägi Foto Urmas Saard

Hiiu Hipikohvik Lillevägi. Foto: Urmas Saard

Aegsasti enne keskpäeva lähenes Kärdla sadamale rõõmsalt käratsev arvukas seltskond inimesi, kes kandsid väga erinevate teemade ja nõudmistega plakateid. Kohale jõudes imestati, et paljud telejaamad polegi neid ootamas ja pressifotograafidki lubamatult osavõtmatud. Astusin paari valjemini hõikuva naisterahva juurde ja sain teada, et tegemist Hiiu Hipikohvik Lillevägi üliinnukate inimestega, kelle seekordne ettevõtmine kannab läheneva Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva sõnumit: „Igal lapsel oma pill“. Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks tehtava ühiskingituse eesmärgiks on koostöös riigi, erasektori ja muusikasõpradega uuendada lastele ja noortele muusikaõpet andvate õppeasutuste pilliparki. „Toetame Rudolf Tobiase nimelisele Kärdla Muusikakoolile pillide muretsemisel omaosaluse tasumiseks vajaliku raha kogumist,“ selgitas vestlust alustanud naine. Café Orientale esitles heategevuslikku hipikohvikut Kärdla elektrijaama õuel, kus võimaldati tulla vabalavale oma kitarri, trummi või muu pilliga, et toetada pillide ostmist.

Jätka lugemist »

Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse

22. juunil toimunud Pärnumaa Võidupüha maratoni stardipaugu järel kanti teatejooksjate poolt Rüütli platsile Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli. Tule võttis vastu Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste, kes on Toris süüdatud tuld viinud 16 aastat erinevatesse võidupüha paraadilinnadesse.

Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale Foto Urmas Saard

Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud tule pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma ja kell 15 rajale lähetatud maratonijooksjatega üheaegselt läks tõrvikuhoidjatega teele ka mälestustuli, mis jõudis kolme tunniga Pärnusse Rüütli platsile. Mälestustuld tervitavas sõnavõtus juhtis Velliste tähelepanu sellele, et eelmisel päeval 75 aastat tagasi toimus Eestis punane võimupööre. Punavõimu kestmisel poleks toimunud juba neljandat korda võidupühale pühendatud maratonjooksu ja Eesti võinuks asuda kõige lootusetumas olukorras. Veel rõhutas Velliste, et võibolla ongi Eesti riigil just praegu kõige parem aeg.

Sõnavõtu järel asuti aega viitmata teekonnale Kärdlasse. Velliste lähimad abilised on olnud Laidoneri seltsi noorte osakonna Kulter liikmed. Tänavu olid tuld saatmas Sander Jürisson ja Kristi Paatsi. Viimastel aastatel on appi tulnud ka Pärnumaa noorkotkad. Sedakorda saatsid noorkotkad Rasmus Rand ja Keimo Reimets tuld Heltermaa sadamani.Maasturi rooli hoidis Kaitseliidu Pärnumaa maleva vanemveebel Hannes Aus.

Jätka lugemist »

Päeva pilt: pardipesa Hiiumaal Jausas

Foto: Urmas Loit

Foto: Urmas Loit

Foto autor Urmas Loit: “Asi algas sellest, et part tegi vana ja suht viljatu mustsõstrapõõsa alla pesa. Põõsas läks aga uuega asendamisele. Pesa avastasime siis, kui traktor hakkas juurepahmast välja sikutama. Sisuliselt karbitäis mune munetud. Viisin munad vähe eemale, olles samas üsna kindel, et nüüd on munadega kõka. Aga ei midagi – pardimammi kujundas uude kohta uue pesa ja istus öösel munadel otsas. Vähe lageda koha peal on see uus pesa, aga mine sa tea.”

RMK istutab Hiiumaa riigimetsadesse 325 000 puud

RMK paneb tänavu riigimetsa kasvama 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga Eestis elava inimese kohta. Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse 325 000 väikest puud.

RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul ootavad metsaistutajaid ees väga kiired nädalad. “Iga päev pannakse üle Eesti mulda umbes pool miljonit taime, mis teeb ühe jalgpalliväljaku suuruse ala iga minuti kohta,” sõnas Laigu. Sel aastal pannakse riigimetsa kasvama 200 000 puud rohkem kui eelmisel aastal.

Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse tänavu 325 000 puud – 197 000 mändi, 112 000 kuuske ning 16 000 kaske. Metsauuendus annab maakonnas hooajalist tööd 24 inimesele, üle Eesti saab RMK taimlates ja metsas hooajalist tööd 1700 inimest. Vajalikud töötajad on RMK juba leidnud.

RMK uuendab tänavu riigimetsa üle Eesti 9800 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse looduslikule uuendusele. Kõige enam pannakse kasvama okaspuid: 10,1 miljonit mändi ja 7,3 miljonit kuuske. Lehtpuid istutatakse tänavu 1,3 miljonit – põhiliselt kaske, aga vähesel määral ka sangleppa. “Valdava osa taimedest paneme maha kevadel, kuid juba neljandat aastat jätame osa metsauuendusest ka sügiskuudele,” selgitas Laigu.

Kui tavapäraselt viiakse istikud raiesmikule maasturi, traktori või ATV-ga, siis raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetab RMK väikesed puud juba teist aastat helikopteriga. Metsastades karjääre, kus pinnas on väga kuiv, kastetakse taimed enne mahapanemist hüdrogeeli lahusesse, mis parandab märkimisväärselt nende kasvamaminekut.

Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti, miljon männipotitaime ostetakse tänavu ka Lätist.

Hiiumaa ja Saaremaa vahel hakkab tulevikus seilama uus parvlaev

Veeteede Amet ja Saaremaa laevaehitaja Baltic Workboats sõlmisid neljapäeval majandusministeeriumi ettepanekul lepingu uue parvlaeva ehitamiseks, mis hakkab sõitma Sõru-Triigi liinil.

Ehitusel arvestatakse nii liini vajaduste, kohalike mereolude kui ka olemasolevate sadamate eripäradega. Lepingu kohaselt valmib parvlaev 2017. aasta aprilli lõpuks ja maksab koos käibemaksuga 9,4 miljonit eurot.

Tänaseks sõidavad uued laevad Ruhnu, Abrukale, Pranglile ja Piirissaarde. Peagi valmivad Kihnu ja Vormsi laevad, hiljuti algas nelja uue parvlaeva ehitamine Saaremaa ja Hiiumaa liinidele.

Sõru-Triigi uus laev võimaldab aastaringset vedu ja mahutab ca 22 sõiduautot või kahte veoautot massiga 45 tonni. Tulevikus on mahutavust võimalik lisadeki paigaldamisega suurendada. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on laevas vähemalt 200.

Rasmus Ruuda

Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Eesti Arhitektide Liit koostöös omavalitsustega kuulutavad jaanuaris välja arhitektuurikonkursid linnakeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks Kärdlas ja Raplas ning veebruari alguses Valgas. Konkursid toimuvad projekti “Hea avalik ruum” raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 14 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Täna kell 17.30-19.00 toimub Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis (Tallinnas, Põhja pst 27A) Kärdla, Rapla ja Valga keskväljakute ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluste arutelu.

“”Hea avalik ruum” on kahtlemata üks mahukamaid taasiseseisvumise ajal üle Eesti läbi viidud arhitektuuriprojekte, mille eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks,” selgitas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog, ”Linnakeskuste korda tegemises nähakse seost ka ettevõtluse arendamisega, sest kui täna on kauplused ja ärid koondunud pigem linnade äärealadele, motiveerib elu tagasi tulek keskusesse ehk ka ettevõtjaid oma ärisid sinna tagasi tooma ning investeerima rohkem keskuses asuvatesse hoonetesse. Arhitekti ülesandeks ei ole antud projekti näol seega pelgalt kosmeetilised parandused, vaid tuleb mõtestada avalik ruum ja pakkuda ideid, kuidas siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, mis annaksid linnale tagasi tema isikupära ning väldiks linna laialivalgumist.”

Jätka lugemist »

Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse

Foto: camorka.com

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk kuulutab välja Etnoselfi võistluse. Võistlusest osavõtmiseks tuleb endast teha pärimusest inspireeritud foto ja laadida see Camorka keskkonda. Võitja auhinnaks on Hiiu Folgi pass.

Etnoselfi mängu mõte kasvas välja Hiiu Folgi selleaastasest teemast “Põlvest põlve”, millega tahetakse esile tuua, kuivõrd oluline on hoida traditsioonide järjepidevust. “Etnoselfi võistlus ühendab uue aja võimalused vana aja tarkusega ja näitab, kuvõrd hästi need kaks üksteist täiendavad, kui me vaid seda soovime,” selgitas Hiiu Folgi peakorraldaja Astrid Nõlvak Hiiumaa uudisteportaalile üleskuste tagamaid. Fotoks võib inspiratsiooni ammutada folkmuusikast, muinasjuttudest, traditsioonilisest käsitööst, rahvakalendri kombestikust jne.

Kolmele kõige lahedama pildi autorile antakse auhinnaks Hiiu Folgi pass ning lisaks saavad võitjad kaks tasuta einet Hiiu Folgi pealava juures Kassari Kiigplatsil, kuhu tulevad tervislikku ja maitsvat toitu pakkuma Vetsi tall, Hiiurand, Metsik Küük, Brgr grill, Taimetoidu restoran, Grill a la ja paljud teised.

Võistlusfotod tuleb üles laadida Camorka keskkonda, kust leiab  konkurssi täpsed reeglid ja info:  Võistlustöid oodatakse 13. juulini ning 14. juulil kuulutatakse välja võitjad.

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk peab seal aastal 17. kuni 20. juulini oma kümnendat sünnipäeva, esinema saabuvad Kõrsikud, Laura Remmel, Chalice, Jaan Tätte ja Udupasun, Ylja Islandilt jpt. Lisaks toimuvad matkad, töötoad ja palju muud. Lähemat infot leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee või Hiiu Folgi Facebooki lehelt.

Hiiumaal Reigi pastoraadis avatakse näitus “Pikk laud”

4. juuli õhtul kell 18.00 avatakse Reigi pastoraadis Hiiumaal „PIKK LAUD“, lavastustlik kujutava kunsti näitus, kus juubeliaastat tähistav kuraator Valev Sein on sümboolse pika laua äärde palunud talle senisel teekonnal mõju avaldanud tööd ja loojad.

Näitusel osalevad: Urmas Viik, Lemming Nagel, Peeter Allik, Jaan Toomik, Valev Sein, Orest Kormasov, Renee Aua, Katrin Pere, Simson Seakülast, Leo Lapin, Maria-Kristiina Ulas, Agur Kruusing, Juss Piho, Mats Õun, Resa Tiitsmaa, Margus Tiitsmaa, Andres Koort, Uko Künnap, Sergei Isupov.

Suursuguse ja salapärase, pisut räämas pastoraadihoone interjöör mängib koos kunstiga ja maja tuleb õhkkonnaloojatele oma tingimustega vastu, neid ühtaegu pakkudes ja ka esitades.

Näituse kujundaja Maret Kukkur loob vaatajale hea kunsti ja muinsuskaitse all oleva maja lavastusliku sümbioosi.

Eelmise aasta klaasikunstinäitus (unest äratatud Reigi pastoraadi aegade esimene) „Liivast oled sa võetud …“ kogus ohtralt külastajaid ja pälvis väga positiivse vastuvõtu. Sellesuvine näitus jätkab alustatut – kaasaegse kunsti ja ajaloolise maja settinud kultuurikihi suhet. Pika laua ääres vesteldakse ja tõstetakse tooste.

Näitus on avatud 5. juulist 24. augustini iga päev kell 11-18. „Pikka lauda“ toetavad Kultuurkapital, AS Liviko, OÜ Ideeklaas, Hiiu vallavalitsus. Näitust aitab korraldada MTÜ Looja Maja.

Allikas: Reigi pastoraat

Hiiumaa mereala kasutus selgineb

Hiiumaa rannik. Foto: Vikipeedia.

Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.

“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.

Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”

Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Elupäästjatele pühendatud mälestuspingi avamine Sõrul

Soome mootorpurjekas Gullkrona. Soome Meremuusem, SMK 90060:27

Laupäeval, 31. mail kell 13 avatakse Hiiumaal Sõru sadamas mälestuspink 1941. aastal Hiiumaa lõunarannikul uppunud Soome laevalt Gullkrona päästetud meeskonna neljale elupäästjale.

1941. aasta 10. jaanuari öösel tegid neli vaprat hiidlast, Berhard Kaljo, Jegard Kõmmus, Anton Pöitel ja Harry Õispuu väikese mootorpaadiga riskantse 7-tunnise päästeretke tormisele ajujääs merele ja tõid eluga kaldale 6 meremiili kaugusel Sõru rannast lekkima hakanud 4-mastilise Soome kaubalaeva Gullkrona seitse soomlasest meekonnaliiget. “See oli elutöö ühe ööga!” kirjutas oma mälestustes üks päästjatest, kapten Jegard Kõmmus.

Juba kuu aega hiljem õnnelikult koju jõudnud soomlaste initsiatiivil autasustati päästemeeskonda 1976. aastal Helsingis Soome Vetelpääste Seltsi kuldse elupäästjamedaliga number 518. Avaldamaks suurt tunnustust teiste elude päästmiseks oma eluga riskinud neljale julgele sõrulasele avavad päästjate järeltulijad ja kohalik kogukond laupäeval, 31. mail kell 13 Sõru sadamas kunstnik Ivo Männilt tellitud mälestuspingi ja -märgi. Avamisele järgneb mälestusüritus Sõru sadama kõrtsis. Sõru muuseumis on kell 12-15 avatud Gullkrona meeskonna päästmisele pühendatud näitus. Kõik on oodatud!

Üritust korraldavad Jegard Kõmmuse ja Harry Õispuu järeltulijad, Sõru muuseum, Emmaste vallavalitsus ja Sõruotsa kogukond.

Täna algas “Vereta jaht” kormoranidele

Sel nädalavahetusel, 17.-18. maini toimub Hiiumaal Tahkuna jahipiirkonnas 17. loodusfotovõistlus “Vereta jaht”, kus tänavu on küttimisobjektiks kormoranid. Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul osaleb selleaastasel võistlusel 35 fotograafi, kelle hulgas on nii iga-aastaseid osalejaid kui ka mõned uued tegijad. „Koguneme reede õhtul, hommikul poole viiest minnakse kohalike jahimeeste juhtimisel metsa varitsema ning lõpetame alles pimedas,“ kirjeldab Tiit Hunt jahiliste tööpäeva.

“Valisime tänavuseks jahilinnuks kormorani, kelle arvukus on viimasel ajal kõvasti kasvanud ja kes on inimestele teada pigem kui probleemne lind,“ räägib Tiit Hunt. „Kormoran on meil põlisliik, ent inimestes tekitab ta vastakaid tundeid, seetõttu proovime teda natuke paremini tundma õppida.“

Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja välja kuni kümme parimat. Nende seast selekteerib žürii omakorda välja umbes 60 huvitavamat fotot, millega saab tutvuda sügisesel fotonäitusel RMK Tallinna kontoris. Samal ajal kuulutatakse välja ka võidutööd. Hiiumaal kogunesid loodusfotograafid vereta jahile viimati 2003. aastal, siis oli saakloomaks hirv.

Loodusfotovõistlust „Vereta jahti“ korraldavad RMK ja Overall Eesti AS. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud kobras, metssiga, metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, mäger, teder, saarmas, metskurvits, metskits, ronk ja kährik.

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Jätka lugemist »

RMK ootab hiidlaste mälestusi metsaistutusest

RMK paneb tänavu Hiiumaa riigimetsadesse kasvama 290 000 puud ning kutsub metsanädala ajal kõiki hiidlasi, kes varasematel aastatel metsaistutuses kaasa on löönud, taas metsa, et oma kätetöö üle vaadata.

Kuna sel aastal möödub kümme aastat sellest, kui 10 000 laulu- ja tantsupeolist ning vabatahtlikku panid suure talgutöö käigus Eesti riigimetsa kasvama miljon puud, on RMK loonud spetsiaalse veebilehe www.rmk.ee/miljonpuud. “Ootame inimesi metsa vaatama, kui kõrgeks puud kümne aastaga kasvanud on ning milliseid metsatöid selle aja jooksul tehtud on,” selgitas veebilehe loomist RMK Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi. “Et kümne aasta taguseid raiesmikke üles leida, oleme kaardile kandnud 200 tollast istutuskohta üle Eesti, sh 4 Hiiumaal.” Iga koha juures on toodud täpsed koordinaadid ja loetelu seal kümne aasta jooksul tehtud töödest, samuti on inimestel võimalus lisada oma foto ja meenutus aastatetagusest istutamisest.

Laekunud meenutuste ja fotode põhjal paneb RMK kokku näituse ning materjal antakse üle Eesti Rahva Muuseumile. Et kümnenditagust istutuskohta metsas hõlpsamini üles leida, on RMK paigaldanud toonastele lankidele uued sildid.

Tänavu paneb RMK Hiiumaa riigimetsades mulda 290 000 puud. Lembit Lühi sõnul moodustavad puudest enam kui poole piirkonnale kõige iseloomulikumad männid. “Mände istutame 186 000, kuuske 102 000 ja kaske 2000,” sõnas Lembit Lühi. “Tänavune istutusmaht on üle 50 tuhande taime võrra suurem kui eelmisel aastal. Varasemaga võrreldes teeme sel aastal ka rohkem noore metsa hooldamist.”

Metsahoolduse hulka kuuluvad need tööd, mis tehakse metsaistutuse järgselt – metsauuenduse hooldus pisikestele puudele ja valgustusraie noorendikuks sirgunud puudele. “Tänavu teeme noore metsa hooldust Hiiumaal 670 hektaril,” selgitas metsaülem Lembit Lühi.

Uuendusraiet küpsete metsade uuendamiseks ja metsade kestlikkuse tagamiseks teeb RMK Hiiumaal 245 ha, mis on 1% Hiiumaa riigimetsade pindalast ja võrreldav varasemate aastatega. Umbes sama palju, 300 ha teeb RMK Hiiumaal ka harvendusraiet, millega luuakse paremad kasvutingimused alles jäävatele puudele.

Hiiumaa metskonna metsade pindala on 24 613 hektarit. Hiiumaa metsade keskmine vanus on 79 aastat: männikutel 89, kuusikutel 86 ja kaasikutel 49 aastat. Eesti metsade keskmine vanus on 61 aastat – männid on keskmiselt 78- ning kuused ja kased 47-aastased.

Hiiumaa riigimetsadest 57% on majandatavad, 13% majanduspiirangutega ja 30% rangelt kaitstavad. Võrreldes Eesti keskmisega on Hiiumaal rangelt kaitstavat metsa rohkem ja majandatavat ning majanduspiirangutega metsa mõnevõrra vähem.

Kokku istutab RMK 2014. aastal riigimetsa ligi 18 miljonit taime. Noore metsa hooldustöid teeb RMK üle Eesti 39 500 ha, uuendusraiet 8700 ha ja harvendusraiet 10 000 ha.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning alates 2014. aastast ka Põlula kalakasvandus. RMKs töötab üle 700 inimese.

Juriidiline nõustamine jätkub

20. veebruaril ilmus pressiteade, et MTÜ Lastekaitse liit ja Eesti advokatuuri poolt ellu kutsutud tasuta juriidilise nõustamise projekt “Hea nõu lastega peredele” jätkub 2014–2015. Projekti toetab ka justiitsministeerium. Seega jätkub tasuta juriidiline nõustamine ka Hiiumaal, teavitamis- ja nõustamiskeskuse HUPS ruumides Kärdlas Uus tn 2b iga kuu viimasel kolmapäeval. Eelnev registreerimine: lastekaitse.oigusabi@hiiumaa.ee  või  tel 524 5029. Järgmine nõustamine on 26. märtsil. Mullu märtsist kuni detsembrini sai Hiiumaal nõustamist 17 peret.
MTÜ Hiiumaa Lastekaitse ühing

Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva tähistamine saab alguse laupäeval Rannapaargu lähedal asuval lõkkeplatsil.Külalisi kostitatakse ja lõbustatakse ning soovijate osavus pannakse proovile. Osavaimaile väärikad auhinnad.

Oma panuse ürituse õnnestumiseks saab igaüks anda, tuues oma jõulukuuse Lubjaahju tänava lõkkeplatsile hiljemalt 10. jaanuariks Tormi, Pae ja Kooli/Vabaduse piirkonna kortermajadel on võimalik üks autokoorem kuuski transportida lõkkeplatsile koostöös Hiiu Vallavalitsusega.

Korraldajad paluvad kuused tuua hiljemalt 9. jaanuariks selleks tähistatud asukohale Teie piirkonnas. Täpsem info Kristjan Ojasoolt 463 6078.

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva avauritus algab 11. jaanuaril kell 17. Jätka lugemist »

Hiiu Hüljeste edukas sügishooaeg

Hiiu HüljesedSügishooajal on ujumisklubi Hiiu Hüljes ujujad osalenud kolmel võistlusel: Noortesarja esimene etapp ja tiba väiksematele Hüljestele Sõbrakeste esimene osavõistlus, kõige rahvarohkem oli 31. novembril ja 1. detsembril Tartus peetud rahvusvaheliste ujumisvõistluste Aura Open Cup, kus osales üle 400 osavõtja.
Kõige tähtsamad võistlused Eesti noorte ujujate seas on Noortesarja etapid, kus osalesime seekord seitsme ujujaga. Noortesarja esimesel etapil sai Roberta Mikk 50 m vabaltujumises tubli isikliku rekordiga 29,90 teise koha ja 100 m liblikujumises samuti teise koha. Häid kohti saavutasid veel Catlin Hüüdma, Karin Pisa ja Kaisa Ulla.
Sõbrakeste esimesel osavõistlusel tulid medalitele Martin Schneider, kes võitis 25 m distantsil seliliujumises esikoha ja 25 m kroolis teise koha ning Catlin Hüüdma, kes 50 m kroolis sai kolmanda koha ja 50 m seliliujumises teise koha.
Aura Open Cap võistlustel osalesime kümne ujujaga ja tegime kokku 27 starti. Paari valestardi ja valepöörde kõrval tegime ka mõned isiklikud rekordid ja saime palju kogemusi. Edukaim oli Roberta Mikk, kes saavutas endast vanemate konkurentsis nii 200 m kompleksujumise kui 50 m seliliujumises neljanda koha ning mõlemal distantsil ujus uue isikliku rekordi.
Sel aastal ootab ees veel 19.–21. detsembril osalemine Noorte Lühiraja Eesti meistrivõistlustel Tallinnas Kalevi veekeskuses.

TRIINU SCHNEIDER
ujumistreener

Pilt erakogust

Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist

Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.

Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.

Eile algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.

Mahetoidu töötubasid korraldava MTÜ Hiidlaste Koostöökogu projektijuhi Ly Kaupsi sõnul on Saare- ja Hiiumaa lasteaia- ja koolikokkade huvi mahesaaduste kasutamise vastu suur. Kokad soovivad praktilisi nõuandeid, teada miks peaks kasutama rohkem mahetoitu, kust toorainet kätte saab ja mis see maksab. Alati on meeldinud ka ühiselt retseptide läbi tegemine ja maitsmine, sest oma silm ja kõht on ikka kuningas.

Töötoad toimuvad viies maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal – ja viiel erineval teemal: hommikutoidud, oote- ja pikapäevatoidud; kevadised hooajatoidud; sügisesed hooajatoidud; piparkoogid ja muud küpsetised; jõulu- ja vana aja toidud. Töötoad on planeeritud eelkõige lasteasutustele, kes oma menüüs juba kasutavad mahetoorainet või plaanivad seda lähiajal teha.