Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2019
E T K N R L P
« apr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Vello Salo mälestuseks

Katoliku Kirik Eestis teatab oma Facebooki lehel, et täna öösel lahkus oma Taevase Isa koju prelaat isa Vello Salo.

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto Urmas Saard

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto: Urmas Saard

Mullu septembris jõudis Eesti kinodesse Jaan Tootseni dokfilm „Vello Salo. Igapäevaelu müstika”, mis jutustab vanaks saamise ilust, lugu vanast targast mehest, kes teeb ettevalmistusi siinsest ilmast lahkumiseks. Ja nüüd ongi ta läinud – mees, kelle kohta filmi tutvustavalt öeldi lihtsate kuid tabavate sõnadega: „Kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud.”

Vaikse laupäeva öösel vastu ülestõusmisepüha hommikut surnud vaimulik, ajaloolane ja kirjastaja Salo sündis 1925. a 5. novembril Viljandimaal Lalsis kooliõpetajate perekonda.

Sõjakeerises otsustas ta juba gümnasistina minna 1943. aastal Soome sõjaväkke. Edasised elu keerdkäigud viisid ta Itaaliasse. Säästmaks kodumaal elavaid lähedasi nõukogude repressioonidest võttis ta 1945. aastal endale uue nime, Vello Salo (vikipeedia andmeil oli ta varem Endel Vaher). Vene okupatsiooni ajal oli ta välisilmas ajakirjaniku, tõlkija ja kirjastajana innukas eestluse hoidja. Aastatel 1948–1953 ja 1961–1965 töötas ta Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetajana. Vaatamata tugevale raadiolainete segamisele püüti Eestis ikkagi tema sõnumeid kuulata. Paljude ajalooliste uurimuste seas võiks näiteks nimetada “Eesti inimkaotused 1940. a. juunist 1941. a. augustini”.

Tagasi kodumaale jõudis Salo 1993. aastal. Esmalt pidas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi eksegeesist. Aastast 2001 sai Salost Pirita kloostri preester. Mitmete tegevuste kõrval toimetas ta ka Piibli uut tõlget.

Salo on olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Aastal 2017 nimetas Helsingi Ülikool Salo oma audoktoriks.

Ta on tõlkinud itaalia keelde eesti luuletajate värsse ja oma emakeelde Piibli vanadest algtekstidest valitud vaimulikku luulet. Teabekirjanduse vallas ilmutas Salo uurimuslikke artikleid eesti kultuuriloost, samuti koostas ülevaateid okupatsioonivõimude ülekohtust kodumaa pinnal.

Salost sai Eesti Kirjanike Liidu liige aastal 1998. Samuti oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees, osaledes veel mitmetes kultuuriühingutes. Aktiivse kodanikuühiskonna liikmena võttis ta osa 2014. aasta oktoobris SAPTK korraldatud meeleavaldusest Tallinnas Lossi platsil. Tookord hoidis ta käes plakatit sõnadega: „Riik olen mina – L’etat c’est moi”. Ja tsiteeris Henrik Visnapuu raamatut „Maarjamaa laulud”.

Salot on autasustatud Valgetähe II klassi teenetemärgiga, Eesti Taassünni Auhinnaga ja Riigivapi II klassi teenetemärgiga. Ta on Pirita aasta inimene 2009.

Urmas Saard

Mudelisportlaste lõpugala Tallinna Botaanikaaias

Eesti Tehnika ja Spordi Liidu (ETSL) mudelisportlased tõmbasid 2018 aastale joone alla 5. jaanuaril Tallinna botaanikaaias, kus tunnustati parimaid lennu-, laeva- ja automudeliste ning raadioamatööre.

Kaiar Tammeleht ja parim juunior Benno Bert Põldäär mudelisportlaste 2018. a lõpugalal Tallinna botanikaaias

Kaiar Tammeleht ja parim juunior Benno Bert Põldäär mudelisportlaste 2018. a lõpugalal Tallinna botanikaaias

Korraldajad saabusid ettevalmistusi tegema kell 17.00 Asjaosalised kogunesid kell 18.00. Kuna tegemist oli küllaltki eksootilise kohaga, siis korraldati huvilistele ekskursioon, mille käigus saadi nii mõndagi huvitavat teada.

Aasta parimatele jagati välja karikad ja Eesti Meistrivõistlustel medalid võitnutele nägusad meened.

Sindi juhtraja automudelismi klubist osalesid üritusel Karmen ja Karin Mets. Olgu siinjuures veelkord märgitud meie tublimate kohad:

Karin Mets:

1. koht PR-24 klassis noorte arvestuses
2. koht PR-24 klassis juunioride arvestuses
3. koht N-14 klassis
3. koht ES-32 klassis juunioride arvestuses

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Tänasel Eesti riikliku enesemääratlemise sajandal aastapäeval pühitseti Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Pikal keskelt murdunud lainet kujutavale mälestusmärgile on kirjutatud nimed: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.

Kenotaaf üheksale riigivanemale Foto Urmas Saard

Kenotaaf üheksale riigivanemale. Foto: Urmas Saard

„Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni valusam hoop Eesti Vabariigi pihta tabas eeskätt selle poliitilist ja vaimset eliiti, omariikluse aate kandjaid. Lühikese aja jooksul vahistati ja hukati suurem osa silmapaistvaid Eesti riigi- ja avaliku elu tegelasi, sealhulgas kõik kunagised riigivanemad-valitsusjuhid,“ kirjutatakse 2013. a avaldatud hauata riigivanemate kenotaafi ideekonkursi võistlustöid tutvustavas vihikus. „Eriti traagilise alatooni loob asajolu, et mõnel juhul pole teada isegi mitte hukkamise aeg ja koht, matmispaigast rääkimata.“

„Ja olgu ikka veel rõhutatud, ilma proua Elle Leesita ei oleks me täna siin!“

Metsakalmistu igihaljaste mändide all viibisid tähtsal ajahetkel Vabariigi President, riigikogu esimees, Vabariigi Valitsuse liikmed, vaimulikud, kõrged ametikandjad, külalised väljapoolt Eestit ja kaasmaalased.

Jätka lugemist »

Riigipea mälestamine Metsakalmistul

Tallinna Metsakalmistul Pätsi perekonna rahulas mälestatakse 21. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Vabariigi esimest valitsusjuhti ja esimest Vabariigi Presidenti.

Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Sel päeval möödub 27 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda. Mälestuskõne peab Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Mälestuskogunemise korraldaja on Eesti Muinsuskaitse Selts ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Kersti Kaljulaid viib pärja Konstantin Pätsi kalmule

Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi sünniaastapäeval toimub Tallinna Metsakalmistul asuval perekond Pätside rahulas traditsiooniline hingepalvus.

Konstantin Pätsi hauatähis Metsakalmistul Foto Urmas Saard

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi teatel asetab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid 23. veebruaril algusega kell 10.30 asetleidval mälestuskogunemisel pärja Konstantin Pätsi puhkepaigale. Mälestuspäeval osaleb ka president Arnold Rüütel.

Traditsiooniline pärgade panek lõpeb Aleksander Varma haual. Samal päeval markeeritakse üheksa riigivanema tulevase kenotaafi asukoht küünaldega. Need üheksa on: Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, Kaarel Eenpalu, Heinrich Mark.

 

 

Konstantin Pätsi hauatähis Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Teletorni kosmosenäitusele lisandusid haruldased väljapanekud

Teletorni näitus “Elus Universum” täienes mitme põneva eksponaadiga ning kooligruppide jätkuva huvi tõttu otsustati pikendada näituse lahtioleku aega kuni 30. aprillini.

Tallinna teletorn Foto Urmas Saard

Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard

Külastajatel võimaldatakse oma silmaga näha Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoopide Gaia ja Planck mudeleid. Gaia tegeleb praegu umbkaudu miljardi tähe loendamisega, nende kauguse, asukoha, liikumise ja heleduse muutlikkuse määramisega. Saadud teabe põhjal luuakse meie galaktika ja selle lähiümbruse täpne kolmemõõtmeline kaart ning saadakse aimu, kuidas Linnutee on kujunenud. Mikrolainelist taustkiirgust kaardistanud Planck aitab leida vastuseid mitmesugustele küsimustele meie Universumi tekke ja arengu kohta. Mõlema kosmoseteleskoobiga seostub ka Tartu Observatooriumi teadlaste töö.

Lisaks näitustele saab osaleda inspireerivatel kohtumisõhtutel kosmoseteadlastega. Juttu tuleb Maa jälgimise kosmosetehnoloogiatest ja sellest, mida me Maa keskkonnast kosmose abil teada saame, kuidas on lood kliimamuutustega ning kas “ilm ikka on hukas”.

Jätka lugemist »

Lagle Parek: me ei teadnud Pirita kloostri harukordsusest midagi

Eilsel Pärnu Väärikate ülikooli õppurite väljasõidul külastati Pirita kloostrit, õppepäeva viis läbi Lagle Parek.

Pirita kloostris kohtab kõikjal naeratavaid nunnasid Foto Urmas Saard

Pirita kloostris kohtab kõikjal naeratavaid nunnasid. Foto: Urmas Saard

Ennast Pirita kloostri sõbraks nimetav Lagle Parek jutustas enam kui neljakümnele huvilisele, kellest peale teejuhi ja siinkirjutaja olid kõik naised, põgusalt kloostri saamisloost, aga rohkem siiski isiklikest mälestustest seoses uue kloostrihoone püstitamisega.

Pirita kloostri varemeid hakati uurima Eesti Vabariigi ajal, natuke tehti seda ka tsaariaja lõpul. Siis puudus veel teadmine, et tegemist on väga haruldase rajatisega. Sellest saadi teada alles riigi taasiseseisvumisel. „Juhtus nii, et Rootsis elav eestlane Ruth Rajamaa tegi doktoritööd Birgintiini nunnade elust Rootsis asuvas Vadstena kloostris, mida teatakse Pirita emakloostrina. Rajamaa tõsise uurimuse tulemusena tuli välja, et siinsed vanad varemed on äärmiselt unikaalsed,“ selgitas Parek, kes kutsus külalised pärast nunnade valmistatud lõunat kloostri kõrge laega kabelisse istuma.

Jätka lugemist »

Friday Night Skate koolitab täna algajaid uisusõpru

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Täna õhtul kell 20 on kõigil soovijatel võimalik osa võtta Friday Night Skate’i uisuringist, mis kulgeb seekord Pirita suunas.

Tegemist ei ole aga tavalise sõiduga, sest eraldi pööratakse tähelepanu neile, kes ei valda uiske veel nii hästi kui sooviksid. Seega toimuvad vahepeatustes koolitused, kus on võimalik oma ala professionaalide käe all uisutehnikat lihvida.

Friday Night Skate’i projektijuht Raido Jaan Rei paneb kõikidele osalejatele südamele, et uisutajad pimedal ajal end kindlasti võimalikult nähtavaks teeksid. “Kuna õhtud on juba hämarad, palume kõikidel uisutajatel kanda kindlasti helkureid või teha end muudmoodi silmapaistvaks,” sõnab Rei ning lisab, et turvalisuse tagamine on Friday Night Skate’i tiimi jaoks alati olulisel kohal.

Uisuring saab alguse Vabaduse väljakult, kuhu hakatakse kogunema kell 19.30 ning tagasi jõutakse orienteeruvalt kell 23.

Tänane algajate skate on Friday Night Skate’i selle hooaja viimane, kuid tavapärased uisuringid kestavad septembri lõpuni.

Facebooki on tehtud ka vastav üritus, mille leiab aadressilt https://www.facebook.com/events/555565404589076/

 

Friday Night Skate’il saab professionaalide abiga õppida rulluisutamist

fns

Igareedesel uisusõpradele mõeldud üritusel Friday Night Skate, on kujunenud välja traditsioon – iga kuu viimane sõit pühendatakse algajatele, kes soovivad õppida õiget rulluisutehnikat oma ala professionaalide käe all ning seda täiesti tasuta.

Uisutajad hakkavad Tallinnas Vabaduse Väljakule kogunema alates kella 19.30st ning uisuring läheb liikvele 20.00. Seekordne teekond viib mööda mereäärset kergliiklusteed Piritale.

Vahepauside ajal õpetavad staažikad uisutajad erinevaid nippe ja harjutusi, mida peab iga liiklev uisutaja teadma. Nende seas vaadatakse üle uisusammud, veeremine, tõusud, laskumised, pidurdamine, pööramine, äärekivide ületamine ja treppidest alla sõitmine. Seega ongi reedene skeit mõeldud neile, kes küll sõita mõistavad, kuid soovivad sellele lisaks õppida või lihvida oma rulluisutehnikat.

Jätka lugemist »

Laupäeval on Pirital lasteasjade kirbuturg

Pirita Ettevõtluse Koda korraldab laupäeval, 5. oktoobril kl 11-14 Pirita Vaba Aja Keskuses lasteasjade kirbuturu.

Kõiki huvilisi kutsutakse lasteasju nii ostma, annetama kui ka niisama heategevuslikku kohvikusse head-paremat sööma!

Kui Sul on vajadus lasteasjade järele, siis see on just see koht, kust võid leida põnevaid ja vajalikke asju hea hinnaga! Teise ringi asjad ei ole sugugi halvemad aga on kindlasti soodsamad. Lisandub veel taaskasutuse tänapäevane ja keskkonnasõbralik mõte. Lisaks kaupade ostule-müügile võib kirbuturul rikkamaks saada toredate uute tutvuste võrra.

Kogu kirbuka ajal töötab ka heategevuslik kohvik, mida korraldab MTÜ Charity Pirital. Pakutakse kuuma ja külma jooki, võileibu, pirukaid ja kooki. Kohvikust saadud tuluga toetab Charity Pirital puuetega laste teraapiaid.

Kui sa ka müüma ega ostma ei tule, siis annetama võid ikka tulla. Seda saab teha kirbuka toimumise ajal. Annetatavad asjad peavad olema korralikud ja puhtad. Annetused lähevad Eesti Suurperede Abistamise Seltsile, kes toimetab need otse abivajavate peredeni üle Eesti ning MTÜ-le Caritas, mis toetab teismelisi emasid ja nende lapsi. Suurpered vajaksid lisaks lasteriietele kõiksuguseid jalanõusid ning meesteriideid, samuti on väga oodatud talveriided. Caritasel oleks konkreetsed abivajajad kahele beebivoodi äärepehmendusele ning kahele suuremale beebivannile. Lisaks vajavad nende hoolealused eelkõige 1,5- 2,5-aastaste riideid. Kui te pakite asjad annetamiseks, siis oleks tore, kui te sinna peale kirjutaksite, mis seal sees on (mis suuruses asjad).

Lisainfot veel Pirita VAK kodulehel

Pühapäeval leiab aset Pirita Kloostripäev ja laat

Pühapäeval, 28. juulil, toimub Pirita kloostri varemetes Kloostripäev ja laat. Kogu üritus on tasuta.

Laadarahvas saab kohti sisse seada kl 8.00–10.00
10.00
avatakse traditsiooniline laat.
12.00
avavad päeva Pirita LOV vanem Tiit Terik ja isa Vello. Antakse üle kaunima kodu auhind.
12.30
tuleb mudilastele külla Teoteater etendusega  „LINALAKK JA ROSALIND“, autor Heljo Mänd.
14.30
„TAANIELI MÄNG“,  etendus tartlastelt. “TAANIELI MÄNG” on 13. sajandi Prantsusmaalt pärit liturgiline draama, mis räägib õpetliku, kuid samas verdtarretava loo prohvet Taanielist ja tema ajast. Soolo- ja koorinumbrite, tantsu ja pillimängu (harfid, fiidel, ud, flöödid, löökpillid, tromba marina, poogenpsalter) kõrval oli vaatajate ees ka üks verine lahingustseen.  Osa võtab ligi 40 tegelast, kaaasatud on ka esimese klassi lapsi. Lavastus valmis Tõnu Sepa muusikalisel juhtimisel (temalt ka teksti tõlge ladina keelest) Vaikuse Muusika stuudios, mis tegutseb Jakobi mäe kultuurikojas. Etendus kestab 1 tund 40 min.

Erinevad seltsid pakuvad kohvi ja kooki,  avatud on ka taimede ja vanade raamatute vahetuspunktid. Lisaks pakuvad ka Tallinna naiskodukaitse suppi.

Kloostripäeva info: 5662 7632, Hans Kaldoja
Laada info: kadi@piritavak.ee, 521 6078, 645 7627, Kadi Kallavus

52. Kloostriturniirile oodatakse osalejaid!

kloostriturniiri pilt lehte352. Kloostriturniir leiab aset homme, 27. juulil algusega kell 12.00 Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis (aadressil Merivälja tee 3). Mängu juhivad Jaan Loide, Eduard Rihm ja Peeter Kubo. Esitatakse sada küsimust traditsioonilistel mälumänguteemadel sõnas, helis, pildis ja esemetena (geograafia, loodus, sport, teadus, tehnika, ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, film & teater).

Võistlema oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi. Võib tulla ka üksi või kahekesi, sest kohapeal moodustatud võistkonnad on osutunud tihti edukaks.

Auhinnalaud on rikkalik, toetajateks on nt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Pirita klooster, Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita Top Spa, raamatukauplus Rahva Raamat, kirjastused Koolibri, Menu, Äripäeva Raamatuklubi, Tea ja Ajakirjade Kirjastus. Oma töid annavad auhindadeks ka tuntud Eesti graafikud.

Võitjatele on eriauhinnaks pidulik vastuvõtt Tallinna keskaegses restoranis Olde Hansa.

Täpsem info ka Pirita Vaba Aja Keskuse kodulehel

Alates eilsest tegutseb Pirita rannas Ranna noortekeskus

Ranna noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid. Alates 15.–26. juulini asub Ranna noortekeskus Pirita rannas. Keskus on juulikuus avatud ilusa ilma korral esmaspäevast reedeni 12.00–16.30, vihmase ilma korral toimuvad aga tegevused noortekeskustes.

Kuna noorte jaoks on suviti kohtumispaigaks linnaruumi väliskeskkond, siis tavapäraselt ongi suvel Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajatel sooviks olla noortele veel lähemal ja tegutseda mitmes Tallinna erinevas piirkonnas. Linnakodanikele pakutakse tegevusi kunstis, spordis ja muudes põnevates ning harivates töötubades. Päevad on täis selliseid tegevusi, mis tavaliselt leiavad aset noortekeskuste siseruumides. Nendeks on näiteks erinevad arendavad mängud, võistlused, noortegruppide esinemised, käelised tegevused, töötoad, näidistreeningud ja loengud harivatel teemadel ning palju muud.

Programmi toetab Harju Maavalitsus ning koostööpartneriteks on Põhja-Tallinna ja Pirita Linnaosa valitsused

Igapäevaselt saab keskuse kavaga tutvuda Ranna noortekeskuse kodulehel

www.rannanoortekeskus.blogspot.com

www.rannanoortekeskus.blogspot.com

Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvad kontsert ja õpituba

Sel reedel on Pirita Vaba Aja Keskuses võimalik harida nii meelt kui keha:

22. veebruaril kell 14.00 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased, Valju Kasuk (viiul) ja lauluansambel Sirjelind. Sissepääs prii!

22. veebruaril kell 18.15–20.15 Alexanderi tehnikat tutvustav õpituba Pirita Vaba Aja Keskuses. Juhendaja Karin Brown. Alexanderi tehnika on praktiline eneseabi meetod, terviseõpe, mida võib rakendada igaüks, et teada saada, vabaneda ja hoiduda pingeid tekitavatest harjumustest kehakasutuses. Osalustasu 10 eurot. Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com, 52 19 097.

Noored disainerid esitlevad Pirital oma kollektsioone

Neon 1012 osalejad. Foto: erakogu

Neon 1012 osalejad. Foto: erakogu

Homme, 16. veebruaril toimub Pirita vaba aja keskuses noorte omaloominguline moeshow NEO:N ehk Noorte Enda Oma Nägu. Üritusel kohtuvad Tallinna ja Harjumaa moeloojatest noored, et esitleda loodud kollektisoone ning pakkuda publikule vaatemängulist showd.

Noored moekunstnikud vanuses 12-20 esitlevad taustamuusika saatel oma kollektsioone, mille loomisel on korraldajad andnud nii materjali kui ka idee osas vabad käed. Disainerite originaalsust ja fantaasiarikkust hindab kolmeliikmeline žürii kosseisus Maria Vaakmann, Ester Soidla ja Kenneth Bärbel.

„Üritus eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja loomingulisust, kuid NEO:Ni korraldajad peavad oluliseks rõhutada ka noorte omavahelist suhtlemist ja meeskonnatööd,“ sõnas Dagne Press, üks Neo:ni eestvedajatest. Press lisab, et üritus annab hea võimaluse tunnustada noori nende saavutuste eest ning julgustada moehuvilisi ka edaspidi moeloomisega tegelema.

Ürituse eestvedaja Hanna Mark lubab, et osalevaid disainereid ootab kohapeal üllatus, mis paneb proovile noorte loomingulisuse ning pakub põnevat jälgimist ka pealtvaatajatele. Muusikalist vahepala pakub Tallinna ülikooli ajakirjandustudengite bänd The Journalist ning Dan-Erik Tamm.

Noorte Enda Oma Nägu sai alguse 2005. aastal ning toimub tänavu juba üheksandat korda. Üritus on nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele tasuta ning ei toimu tulu teenimise eesmärgil.

Kose Vaba Aja Keskuses toimub täna tervise- ja teraapiaringis “Häälejooga”

Õpituba juhendab häälejooga looja, hääle- ja muusikaterapeut, TÜ õppejõud Eve Lukk. Häälejoogaga tegelemine aitab vähendada stressi, parandada inimese üldist kehalist ja tervislikku seisundit. See tugevdab siseelundeid ja korrastab nende tööd, suurendab painduvust ja tasakaalu. Häälejoogast on abi nina-neelu-kurgu-kõri piirkonna probleemide, nõrga, jõuetu hääle ja ülakeha pingete, samuti enesevalitsemise- ja keskendumisraskuste puhul. Häälejooga soodustab ebakindluse ületamist eneseväljendamisel ja suhtlemisel.

Õpituba leiab aset 12. veebruaril kell 18 – 19:45 Kose Vaba Aja Keskuses (aadressil Puhkekodu tee 55b, Tallinn). Osalemiseks ei ole vaja lauluoskust, piisab joogamatist, mugavatest riietest, soojadest sussidest-sokkidest. Osalustasu on 10 €

Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com või tel 52 19 097. Täpsemat infot leiab ka kodulehelt

Pirita Vaba Aja Keskuses toimub karpide meisterdamise töötuba

Reedel, 8. veebruaril algusega kell 17.30 saab Pirita Vaba Aja Keskuses meisterdada Jaanika Lillenthali juhendamisel kauneid käsitöökarpe.

Materjalid ja töövahendid kohapeal, kuid soovi korral võib kaasa võtta hea ja terava kipsnoa. Tule meisterda endale ehtekarp, mälestustelaegas või ilus kingitus sõbrale!

Vajalik eelregistreerimine e-postil merike@piritavak.ee või telefonil 6 457 627.

Osalustasu 7 eurot.