Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2018
E T K N R L P
« okt    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Rahu kogudus tänab linna pikaajalise koostöö eest

Laupäeval, 17. novembril kell 18 korraldab Nõmme Rahu kogudus Lunastaja kirikus (Õie 10) tänuürituse Tallinna linnale, millega tähistatakse kakskümmend aastat kestnud koostööd.

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik.  Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik. Foto: Jukko Nooni

„Tallinna linna ja erinevate koguduste ühistegemiste eesmärgiks on olnud alati tallinlaste parem elu – hoolivam, sallivam, ühtehoidvam,“ ütles Tallinna linnapea Taavi Aas tänuürituse eel. „Kõigi nende väärtuseliste maamärkide juures on väga oluline roll kanda kirikul, et materiaalsete võlude kõrval pakkuda inimestele tuge ja hoolitsust,“ tõdes Aas tunnustades eriliselt Rahu koguduse pühendunud sotsiaaltööd.

Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander märkis, et linna olulise rahalise panuse abil on Rahu kiriku interjöör saanud sellise ilme nagu see 1930. aastatel oli, samuti tänatakse Tallinna linna Lunastaja kiriku uue küttesüsteemi rajamise eest. „Koostöö pole kindlasti ainult majanduslik, vaid hõlmab ka sotsiaal- ja kultuurisfääri, mida aktiivselt linnaosavalitsusega ühiselt teeme,“ täpsustas Sander.

„Linnaosavalitsus tähistab koostöös kogudusega Tartu rahulepingu aastapäeva, küüditamisohvrite mälestuspäeva ning esimest adventi. Sotsiaalvaldkonnas on kindlasti olulisim toidutare projekt. Selle raames on võimalik vähekindlustatutel kahel korral nädalas sooja toitu süüa,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Nõmme tunnustusauhinna pälvisid noor kabetaja ja laulupäeva korraldajad

Eile, 12. novembril tähistas Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimus sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, mille eel kuulutati välja tänavused Nõmme linnaosa tunnustusauhinna saajad. Sel aastal pälvisid tunnustuse noor kabetaja Priit Lokotar ning Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldanud toimkond.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto: Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on juba pikki aastaid olnud tavaks linnaõiguste andmise aastapäeval avaldada tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda kaks auhinda.

„Üks auhindadest läks noorele kabetajale, 10-aastane Priit Lokotarile, kes on Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli õpilane. Priit Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võitnud üheksa medalit, rääkimata võitudest kodumaistel võistlustel. Priit tuli sel aastal Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui vene kabes. Novembri alguses Valgevenes lõppenud noorte maailmameistrivõistlustel sai ta kaela pronksmedali,“ sõnas linnaosavanem aktusel.

„Teine auhind läks aga tänutäheks nõmmekate kogukonna algatusrühmale, kes käisid välja idee taaselustada Nõmme laulupäev ning selle ka ellu viisid. Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks korraldasidki aktiivsed nõmmekad 17. juunil Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva,“ lisas Šillis.

Tunnustusauhinnaks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

 

 

 

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?

„Väike loov seltskond kristlasi, Schuman, Adenauer ja De Gasperi, aitasid Euroopa välja sõjajärgsest kriisist, juhatades teed, mis lähtus piibellikest väärtustest. Nemad uskusid, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas,” ütleb Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam.

Tunne Kelam. Foto Urmas Saard

Tunne Kelam. Foto: Urmas Saard

Millised on Euroopa tulevikuvõimalused? Kas neid saab veel minevikust leida?

Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel leiab aset rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”, toimumiskohaks Hilton Tallinn Park Hotel.

23. novembril toimuva konverentsi avavad Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste, Konrad Adenaueri Fondi juhataja Balti riikides ja Põhjamaades Elisabeth Bauer ja Tunne Kelam. Mikuláš Dzurinda, Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskuse (WMCES) president, Slovakkia peaminister 1998–2006, arutleb küsimusel „Väärtused versus poliitika – Euroopat liitmas või lahutamas?”

Jätka lugemist »

Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Täna, 12. novembril möödub 80 aastat Nõmme gümnaasiumi hoonele nurgakivi panekust. Sel puhul avati kooli ees nimeline pink Nõmme gümnaasiumi pikaaegsele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt Foto Jukko Nooni

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt. Foto: Jukko Nooni

kes ei reetnud sinimustvalgeid põhimõtteid ka nõukogude terrori tingimustes

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegid ettepaneku Alfred Teastele nimelise pingi paigaldamiseks pärast kevadel toimunud linnaosa asumiseltside ümarlauda kooli vilistlane ja Nõmme Tee Seltsi liige Kadi Alatalu.

Alfred Teaste (1895-1992) juhtis Nõmme gümnaasiumi aastatel 1931-1940 ning 1941-1944. Suurel määral direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu 1936. aasta vastu otsuse ehitada uus gümnaasiumihoone. Okupatsioonivõimud ei lubanud Teastel direktorina töötada, kuid kuni 1949. aastani sai ta jätkata koolis tööd õpetajana, misjärel ta vallandati. Kaks aastat hiljem saadeti ta vangilaagrisse.

Jätka lugemist »

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Esmaspäeval, 12. novembril tähistab Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimub sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, kus esinevad Marko Matvere ja orkester Ventum. Kontsert algab kell 19.

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

Nõmme raudteejaam. Foto: Jukko Noomi

Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul

Kuigi praegu on Nõmme üks Tallinna linnaosadest, on ajaloo väärtustamine linnaosavalitsusele oluline. Esmapäeva hommikul paigaldatakse nimeline pink Nõmme gümnaasiumi kunagisele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on üks kena tava veel, mida linnaõiguste andmise aastapäeva aktusel on pikki aastaid järgitud. „Linnaosavalitsus avaldab tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda koguni kaks tunnustusauhinda, milleks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia. Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul,“ lausus linnaosavanem.

Jätka lugemist »

Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

Türgi Suursaatkond Eestis tähistas eile õhtupoolikul Türgi Vabariigi aastapäeva mitmesajale külalisele korraldatud vastuvõtuga Tallinnas Tornimäel asuva Swissôtelli konverentsikorrusel.

Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto Foto Urmas Saard

Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto. Foto: Urmas Saard

Hotelli kuuenda korruse avaras fuajees tervitas külalisi Türgi suursaadik Eestis T.E. pr. Hayriye Kumaşcıoğlu. Suursaadiku selja taga asus Türgi lipp ja suurel pildil Mustafa Kemal Atatürk. 1881. a sündinud Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja ja selle esimene president (1923-1938).

Enne suursaadiku pidupäevakõnet mängiti helikandjalt mõlema riigi hümni. Suurele ekraanile ilmusid Türgi ja Eesti lipud. Hayriye Kumaşcıoğlu sõnul on Türgi Vabariik tegutsenud oma loomise algusest saadik Lääne poliitilise, majandusliku, sotsiaal- ja kaitsealase infrastruktuuri lahutamatu osana. Oma sõnavõtus osundas ta põgenike heaks tehtavale suuremahulisele humanitaarabile.

Türgi Vabariik kuulutati välja 1923. aasta 29. oktoobril. Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted 23. oktoobril 1991. Türgi pole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Türgi praegune suursaadik Eestis andis oma volikirjad president Ilvesele üle 2015. a 15. oktoobril.

Jätka lugemist »

90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Pühapäeval, 14. oktoobril Harku raba teedel toimunud 90. Rabajooksul purustati osalusrekord. Kaks korda aastas toimuval rahvaspordiüritusel osales sel korral 2250 registreerimislehe täitnud jooksusõpra ja kepikõndijat.

90 Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

90. Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega

Üle kahe tuhande küündinud osalejatearvud olid Rabajooksul 1980. keskpaigas ning nüüd ka kahe viimase aasta jooksudel. Seni oli suurima osalejate arvuga 28. Rabajooks, mis toimus 1987. aasta sügisel, kui raja läbis 2236 osavõtjakaardi täitnud jooksjat.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on alates sellest aastast Rabajooksu korraldaja kui ka rahastaja Nõmme linnaosa valitsus. „Esimene Rabajooks toimus 1974. aastal. Pikalt oli korraldajaks Eesti Tööstusprojekt, hiljem Sweco Projekt AS, kellelt võttis korraldamise üle linnaosavalitsus, sest me ei soovinud, et pikkade traditsioonidega tervisespordiüritus kaoks. Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega, kus spordivad üheskoos nii sportlased kui harrastajad nii lapsed kui väärikamas eas mehed ja naised,“ rääkis linnaosavanem.

Jätka lugemist »

Hõimupäevadel esineb Soome tippakordionist Maria Kalaniemi

Koostöös MTÜ Fenno Ugriaga korraldab Reval Folk hõimupäevade erikontserdi, mil publiku ette astub Soome üks juhtivaid kaasaegseid akordioniste ja rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid – Maria Kalaniemi.

Maria Kalaniemi Foto Elina Brotheus

Maria Kalaniemi. Foto: Elina Brotheus

Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama vöö erinevad mustrid

Mariaga mängib kontserdil hetke koos ka tema kauaaegne õpilane ning praegune kolleeg, Eesti üks edukamaid akordioniste maailmas – Tuulikki Bartosik. Teiseks peaesinejaks on legendaarne Mordva meestelaulu traditsiooni hoidev vokaalansambel Toorama, kes käis viimati Eestis kuus aastat tagasi. Peale kontserti toimub laulutuba Jaan Sarvega, kes on Tallinnas elav seto juurtega pilli- ja laulumees.

Õhtu pühendatakse hõimuseostele eestlaste ja sugulasrahvaste vahel. Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama (hõimluse) vöö erinevad mustrid.

Jätka lugemist »

Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

16. oktoobril tähistab Eesti aktiivseim nüüdismuusika ansambel U: kontserdiga sarjas URR (U: Rahvusringhäälingus) oma 15. sünnipäeva. Kuigi ansambel loodi 2002. a lõpus, astus U: üles oma esimese täiskavaga täpselt 15 aastat tagasi, 16. oktoobril 2003 festivalil NYYD, mida ansambel peab oma tõeliseks sünnipäevaks.

U Pranstusmaal, august 2018 Foto Ninh Lê Quan

U: Pranstusmaal, august 2018. Foto: Ninh Lê Quan

Kavas:
Muusikaline tervitus
Tatjana Kozlova-Johannes „Circles” (2004 )
John Cage „Child of Tree” (1975)
Ivan Fedele „Immagini da Escher” (2005)

Viis aastat tagasi, tähistamaks oma 10. tegevusaastat, käivitas U: koostöös Klassikaraadioga kontserdisarja URR, mis kandis toona alapealkirja „10 aastat vastupanu”. Vastupanu all pidas U: silmas eelkõige mitte kaasa minna mugavusega, seada endale pidevalt uusi väljakutseid, mitte teha allahindlusi sisu ja kvaliteedi suhtes. Sarja üheks eesmärgiks on tõsta üldist teadlikkust nüüdismuusikast, kasvatada nö kultuurikihti selles vallas. Igal kontserdil on kindel teema, mis tutvustab erinevaid tahkusid nüüdismuusikast. Sarja jooksul on esmaesitlusele toodud mitmeid maailmas tunnustatud heliloojate väärt-teoseid, mis senini Eestis kõlanud ei olnud. Lisaks kõlavale muusikale tutvustavad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes teoste ja teemade tausta, kontsertidest toimuvad otseülekanded Klassikaraadio eetris. Käesolev kontsert on sarjas järjekorralt kahekümnes.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii: Franciscus Kaarli kirikus ja Vabaduse väljakul

Paavst Franciscus astus eile hommikupoolikul, 25. septembril, Lennart Meri Tallinna lennujaamas esmakordselt Maarjamaa pinnale, kus vilu tuul andis auväärsele külalisele taaskordselt märku Baltimere äärsete ilmade tujukusest. Aga paavsti sõnad tegid kuulajatele sooja, kui ta väljendas soovi paremini tundma õppida meie kultuuri, eriti selle vastupanuvõimelisust, mis on lubanud meil pärast nii rohkeid katsumusi uuesti alustada.

Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul Foto Urmas Saard

Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Paavst Franciscus: „Hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.

”Püha isa teadis, et sajandeid on seda maad tuntud Maarjamaana. „See nimi pole ainult osa teie ajaloost, see on ka osa teie kultuurist.” Maarjale mõeldes keskendus ta mälule ja viljakusele. Paavsti sõnul tähendab mäluga maa mäletamist, et tänapäeval saavutatu on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele, raskele tööle, vaimsusele ja usule. „Tänulike mälestuste hoidmine võimaldab tänastes saavutustes tunda ära ajaloo viljad, mille on loonud need mehed ja naised, kes nägid vaeva vabaduse nimel. See omakorda kutsub üles austama neid, kes valgustasid uusi radu tulevastele põlvedele.”

Franciscus ütles midagi, mida ei tohiks kunagi unustada: „Hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.” Tema hinnangul on tehnokraatlike ühiskondade kõige ilmsemaid tulemusi elu tähenduse kadumine ja elurõõmu minetamine. Selle tagajärjel hakkab aeglaselt ja vaikselt tuhmuma imestamisvõime, mis viib inimesed sageli eksistentsiaalse tüdimuse seisundisse.

Jätka lugemist »

Pealinn laiendab esindusjõulupuu otsingut üle riigi

Igal aastal püstitab Tallinna kesklinna valitsus Raekoja platsile jõulukuuse, millest kujuneb jõuluaegse pealinna üks peamine vaatamisväärsus. Kui tavaliselt otsitakse kuuske läbi meedia lähivaldadest, siis tänavu laiendatakse otsingut üle Eesti ning kõik omavalitsused on oodatud oma ettepanekutega.

Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard

Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Nõnda oodatake ka ettepanekuid Rõuge valla territooriumil kasvava kuuse kohta, mis võiks kaunistada pealinna Raekoja platsi Eesti vabariigi juubeliaastal. Sobiv kuusk on tihe, kohev ja 15–18 meetrit kõrge.

Tallinna linnakeskkonna asjatundjatest koosnev komisjon hindab kõiki saabunud ettepanekuid ja valib välja lemmikuima puu. Kesklinna valitsus võtab enda peale läbirääkimise eraomanikuga ning hüvitab talle puu langetamisega kaasneva väärtuskahju. Mõistetavalt korraldatakse asjatundjate kaasabil ka puu langetamine ja vedu Tallinnasse.

Väljavalitud puu hakkab ehtima Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu, mida külastavad igal aastal tuhanded inimesed nii välismaalt kui ka kõigist Eesti piirkondadest. Kuusk jääb linna südamesse ka pärast turu sulgemist kuni jaanuari lõpuni. Valda, kust valituks osutunud kuusk tuuakse, on kavas linlastele ja külalistele ka tutvustada.

Kui tunned, et just sinu kodukandis kasvab kuusk, mis oleks riigi ja pealinna esindusjõulupuu tiitli vääriline, siis palun saada pilt koos asukoha kirjeldusega hiljemalt 28. septembriks aadressile kylly.annus@tallinnlv.ee, info telefonil 645 7251.

Eesti lipu seltsi eestvedamisel Maailmakoristuspäeval Tallinna lauluväljakul

Uudist täiendatud kell 21:45

Selleks ajaks kui võis juba rääkida kolmandiku maailma puhtaks saamisest, alustasid sarnaselt paljude teiste Eesti piirkondadega umbes 40 talgulist koristuspäeva Tallinna lauluväljakul, kus töö korraldamist vedas Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Maailmakoristuspäeva lõpetajad Tallinna lauluväljakul Foto Peeter Hütt

Maailmakoristuspäeva lõpetajad Tallinna lauluväljakul. Foto: Peeter Hütt

Lipu selts oli oma liikmetega iseseisvalt Teeme ära talgutel esmakordselt ja kaasas endaga veel teisigi osavõtjaid: Estonia lauljaid, Eesti Teadusteakadeemia meeskoori liikmeid, eruohvitseride ja reservohvitseride kogu esindajaid, naiskodukaitsjaid, samuti 20. augusti klubi inimesi, Välisministeeriumi töötajad jt.

Lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe teatel korrastati 100 tamme parki. Parki paigaldati neli toimumisaega meenutavat tahvlit.

Maailmakoristamisepäeva talgud algasid Uus-Meremaalt kell 01 öösel ja lõpevad 24 tundi hiljem Havai saartel.

Kell 20:53 saadud päeva viimase pressiteate kohasel jätkuvad praegu Maailmakoristustalgud Ameerika mandril. Eesti aja järgi kella 20.30 oli koristustalgud lõpetanud üle 129 riigi, koristamas on pressikeskuse andmetel praegu 23 riiki.

Riikidelt saadud andmete põhjal on koristamas käinud vähemalt 17,2 miljonit inimest, kuid need andmed on esialgsed ning info kogumine ja kinnitamine Maailmakoristusepäeva staabis jätkub.

Jätka lugemist »

Jaan Pärna unikaalsed autoriehted rahvusraamatukogus

Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jaan Pärna ehtenäitus „100 vaadet Eestile“, kus ta sümbioosis riigi sajanda juubeliga on pannud välja sada autoriehet oma viljakast loomingulisest varasalvest.

Jaan Pärn Foto Urmas Saard

Jaan Pärn. Foto: Urmas Saard

Jaan Pärn on ehtekunstnik, kelle ehteid on kandnud enamik Eesti presidendiprouasid, tema töid on kingitud paljudele Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt) ning tema praeguseks juba üle 6800 valminud ehtest on vaid väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, pigem leiab neid erakollektsioonides üle maailma. Oma kunstnikukarjääri algusaastatel valmistas ta geomeetrilisi filigraantehnikas ruumilisi hõbeehted, hiljem võttis kasutusele ka kulla ning metallile lisaks rohkesti vääris- ja poolvääriskive, pärle, koralle, puud, pärlmutrit, merevaiku jm.

Jaan Pärn lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1976. aastal arhitektina ja 1982 ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast töötab Pärn vabakutselise kunstnikuna nii Eestis kui ka Soomes. 1991. aastal avas Pärn Helsingis oma ateljee-kaupluse, kus töötas 2012. aastani ning valmistas ja müüs ainult enda unikaalseid autoriehteid. 2004. aastal avas ta oma galerii ja 2012. aastal ka ateljee Tallinnas Meistrite Hoovis.

Autor on oma loomingu kohta öelnud: „Oleme oma lugudes ja lauludes kiitnud isamaa looduse ilu, tema merd, metsi ja järvi, tema soid ja rabasid. See on olnud ka minule ammendamatu inspiratsiooniallikas, mille lätetele olen ikka ja jälle tagasi tulnud. Näitus on selle teema teatud kokkuvõte ja riigi juubeliaasta igati sobilik aeg. Vanemad tööd on minu ehtekunstniku karjääri algusaastatest, suurem osa paari viimase aasta loomingust, uusimad aga lausa „ahjusoojad“. Olen alati tahtnud luua ilu enda ümber ja valmistada kantavaid ehteid, mis pakuvad esteetilist naudingut ka aastakümneid hiljem. Loodus ise on kõige suurem kunstnik ja mina olen püüdnud sellele anda lisaväärtuse.“

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini.

Tallinn ja Pärnu soovivad arutelu turismimaksu üle

Täna pärastlõunal Pärnus kohtunud Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius pidasid vajalikuks arutelu turismimaksu otstarbekuse üle.

Tallinna Kultuurikatel Foto Urmas Saard

Tallinna Kultuurikatel. Foto: Urmas Saard

Tallinna linnavolikogu kavatseb korraldada 23. oktoobril Tallinna Kultuurikatlas visioonikonverentsi, kus välispartnerid jagaks oma kogemusi ja kohalikel oleks võimalus turismimaksu poolt ja vastu argumenteerida.

Mõlemad omavalitsusjuhid tõdesid, et kohalikele omavalitsustele on jäetud liiga vähe võimalusi rahakotti iseseisvalt täita. Suuremate omavalitsuste eelarvetesse toovad veidi lisatulu parkimistasu ja reklaamimaks, kuid peamiselt sõltutakse ikkagi üksikisiku tulumaksu protsendist, mida riik on valmis omavalitsustele andma. „Isegi uued poliitilised jõud peavad omavalitsuste autonoomia suurendamise all silmas üksnes tulumaksu protsendi suurendamist,“ ütles Kosenkranius.

Jätka lugemist »

Reval Folk toob pärimusmuusika Tallinna

Eelmisel aastal käivitatud pärimusmuusika kontserdisari Reval Folk teeb teise hooaja avastardi 15. septembril kell 19.

Tuule Kann Foto Ivo Eggi

Tuule Kann. Foto: Ivo Eggi

Kontserdisarja eesmärk on tuua pärimusmuusika ja sellel põhinev autorilooming Tallinna ja andes seeläbi sügis-talvisel hooajal ka asises Tallinnas toimetavatele inimestele võimalus kohtuda oma päri(mu)solemusega. Teiseks eesmärgiks on inspireerida noori pärimuspille mängima ning sellest rõõmu tundma, korraldades suviti rahvusvahelist muusikalaagrit Reval Etno.

Sissejuhatavateks esinejateks on suvel rahvusvahelises noortelaagris Reval Etno osalenud lapsed koos üllatusesinejaga.

„Selle aasta programmis on oodata erilisi ja tähenduslikke kooslusi ja nende Eesti artistide ülesastumisi, kes on end nii Eestis kui ka mujal maailmas tõestanud kui oma ala meistrid! Samuti tahame sel hooajal esile tõsta Tallinnas ja Harjumaal tegutsevaid pärimusmuusika õpetajaid ning nende õpilasi. Lisaks soovime tähelepanu juhtida olulistele teemadele maailmas, mis meie hinnangul seda väärivad,“ sõnasid korraldajad Kadri Allikmäe ja Tuulikki Bartosik.

Kontserdisarja avasündmus on pühendatud puhtale maailmale ning samal päeval toimuvale, Eesti “Teeme ära” liikumisest alguse saanud üleplaneedilisele prügikoristuskampaaniale „World Clean-up day“, kus osaleb üle 150 riigi.

Jätka lugemist »

Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Veel nädala saab esitada kandidaate eakate elu edendajate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Ajakiri 60+60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

Justkui aitäh-sõnast jääks vajaka.

Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Jätka lugemist »

Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Sel nädalal viibivad Eestis Nõmme rajaja Nikolai von Glehni Brasiilias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides elavad järeltulijad. Täna toimub ringsõit Nõmmel, samuti tutvutakse Glehni sünnikoduga Jälgimäel. Ennelõunal külastati Nõmme Rahu kirikut, kus kohtuti Nõmme seltside ja linnaosavalitsuse esindajatega, koguduseliikmete ning teiste huvilistega.

Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus Foto Endel Apsalon

Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus. Foto: Endel Apsalon

Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht

Perekondliku sündmuse tähistamiseks on tänavu Eestisse tulnud 24 Glehni suguvõsa liiget ning nende pereliikmeid ja sõpru. Viimati käis Nõmmel nii suurel hulgal Nikolai von Glehni järeltulijaid 2013. aastal.

Glehni lapselapselaps Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ütles täna Nõmme Rahu kirikus toimunud kohtumisel, et suguvõsa kokkutulek on perekonna jaoks tähenduslik, sest sada aastat tagasi lahkuti Eestist. „Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht,“ lausus ta kohtumisel. Ta meenutas väikese tüdrukuna orvuks jäänud Leena Rangist, kes Glehnide perre võeti ja koos nendega Eestist kaasa läks ning kes oli Brasiilias pere mitmele põlvkonnale sidemeks uue kodumaa ja Eesti vahel, sest Leena peale eesti keele muud keelt ei osanud ning rääkis lastega eesti keeles. „Nõmme oli meie jaoks muinasjutumaa. Siiani on mul meeles laulude meloodiad ja nende eestikeelsed sõnad, mida Leena meile õpetas,“ meenutas ta.

Jätka lugemist »

Linnaosavalitsuse töötajad aitavad kooliaasta alguses õpilastel ohutult teed ületada

Nõmme linnaosa valitsuse töötajad aitavad sel nädalal hommikuti Kadaka puiesteel Õitse bussipeatuse juures asuval ülekäigurajal õpilastel turvaliselt teed ületada.

Kadaka puiestee ülekäigurajal Foto Jukko Nooni

„Kadaka puiestee on tiheda liiklusega ning seda ülekäigurada kasutavad aktiivselt Kivimäe põhikooli õpilased. Tulime politseile ja munitsipaalpolitseile appi, kes samuti koolide lähistel sel nädalal ülekäiguradasid turvavad,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Kellaajad, millal Kadaka puiesteel ülekäigurajal abiks ollakse, on valitud Kivimäe põhikooli algklasside tundide algusest lähtuvalt.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

 

Kadaka puiestee ülekäigurajal. Foto: Jukko Nooni

Õnnistati Pääsküla kooli lippu

Täna õnnistati Nõmme Rahu kirikus Pääsküla kooli lipp. Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli uus ühine maja avatakse pidulikult homme, 1. septembril.

Pääsküla kooli lipu õnnistamine Foto Jukko Nooni

Pääsküla kooli lipu õnnistamine. Foto: Jukko Nooni

Lipp on sümbol, mis näitab avalikel üritustel kooli kohalolekut

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on renoveeritud Pääsküla kooli avamine oluline tervele linnaosale. „Kui sinimustvalge Eesti lipp ühendab Eesti rahva ja riigi, siis kooli lipp liidab Pääsküla kooli õpilased, õpetajad ja vilistlased. Lipp on sümbol, mis näitab avalikel üritustel kooli kohalolekut,“ lausus linnaosavanem lipu õnnistamistseremoonial.

Seitse naela lõid sümboolselt lipu vardasse kooli, lapsevanemate, õpilaste, vilistlaste, haridusministeeriumi, linnaosavalitsuse ja koguduse esindajad.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit on kahekümneviiene

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit (ESHL) tähistas eelmise nädala laupäeval Tallinna Linnaarhiivi hoones ühingu 25. juubelit piduliku vastuvõtuga liikmetele ja koostööpartneritele. Anti üle neli auliikme märki.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak Foto Urmas Saard

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Foto: Urmas Saard

Huvitavaid kaadreid nägid koosviibinud 2000. aastal valminud filmist, mis tehtud ESHL video arhiivi materjalide põhjal.

Uued auliikmed: Elle Lees, Konstantin Pätsi muuseumi abiesimees ja tegevjuht; Raul Kuutma, Soome Sõjameeste Eesti Ühenduse pikaajaline esimees ja ajaloo talletaja; Boris Mäemets, kauane moefotograaf, samas ametis olnud Kaitseministeeriumis, Laidoneri ja ESHLis; kolonel Tõnis Nõmmik, endine Kaitseväe peakaplan. Auliikme märgi ja vastava tunnistuse andsid üle ESHL president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak. Nii auliikme kui teenetemärgi valmistaja on Pääbo.

Samal pidupäeval jagati välja 25 ESHL XXV aastapäeva teenetemärki, nende hulgas ka Läti sõsarorganisatsiooni Brāļu Kapu Komiteja esindajatele: esimees Arnis Āboltiņš, liikmed Pēteris Cielavs, Jānis Upmanis, Andis Silins. Teenetemärgi sai ka Cesise maakonda esindav Māris Niklass.

Jätka lugemist »

Helilooja Felix Mandre sai Nõmmel nimelise pingi

Nõmme linnaosa valitsus paigaldas sel suvel kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid. Eile avati Õie pargis nimeline pink helilooja Felix Mandrele.

Peep Mandre oma isa mälestuspingil Foto Jukko Nooni

Peep Mandre oma isa mälestuspingil. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegi suve algul linnaosavalitsusele ettepaneku kolmele tuntud heliloojale nimelised pingid paigaldada Nõmme elanik Maie Parrik. „Tegemist oli tänuväärse algatusega. Juulis avati Ravila pargis nimeline pink Arne Oidile ja Õie pargis Gennadi Podelskile. Felix Mandre pink asub samuti Õie pargis. Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ rääkis Šillis

Pingi avamisel osalesid Felix Mandre lapsed Peep ja Pirret ning lapselaps Pille-Mai Mandre, kes koos idee algataja Maie Parrikuga mälestuspingile plaadi kinnitasid. Felix Mandre loomingut esitas pianist Andrus Rannaääre.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima kunstistuudio

Kunstnik Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima,1150-ruutmeetrise isikliku kunstistuudio, kus ta asub looma oma uusi teoseid nii muusika kui kunsti vallas.

Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest Foto Marleen Muhuste

Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest. Foto: Marleen Muhuste

„Meil on väga hea meel, et selline multitalent nagu Martin Saar on valinud välja just Fahle Pargi, kus tegutseda,” ütles Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov. „Loodan, et Martin Saare poolt korraldatavad kunsti- ja muusikasündmused toovad loovat vaimu meie kvartalisse praegusel kiirel ehitusperioodil.”

Martin Saare kasutada on Fahle Pargis enam kui 1000-ruutmeetrine kõrgete lagedega endises tehasehoones asuv galeriipind ning lisaks 150-ruutmeetrine stuudio igapäevaseks kunsti- ja muusikaloomeks. Hetkel on stuudio ja kunstigalerii külalistele avatud vaid eelneval kokkuleppel kunstnikuga.

Martin Saar on sündinud 1980. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini alal ning kaitsnud magistrikraadi New Yorgi Kunstiakadeemias. Tema töid on eksponeeritud arvukatel näitustel nii kodu- kui välismaal. Lisainfo: www.martinsaar.com.

Ajutiselt nähtav eestiaegne Tselluloosi tänav

Seoses Fahle Pargi ärikvartali ehitusega on Tallinnas endise tselluloositehase fassaadist ajutiselt välja lammutatud kunagine Tselluloosi tänav, kus juba aasta pärast saab asuma Fahle Pargi klaasgaleriidega esindussissepääs ja peamine äritänav.

Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus

Tallinna Tselluloosi tänav juba lähitulevikus

juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav

Aastakümneid ühes tükis olnud Tartu maantee poolses tselluloositehase müüris on nüüd avaus ja sealt avaneb vaade Lastekodu tänava pikendusele, sest ära on lammutatud nõukaaegsed raudbetoonist vahelaed ja katused. Lammutustööde tulemusena eemaldati sealt umbes 1100 tonni betooni jm ehitusmaterjali.

Vaade Tartu maanteelt Lastekodu tänava poole ei jää nähtavaks kauaks, sest juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav. Galerii kõrgus saab olema 11,5 meetrit ning pindala kokku 735 ruutmeetrit.

Jätka lugemist »

Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas täna Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendamisse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti.

Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku Foto Olev Mihkelmaa

Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku. Foto: Olev Mihkelmaa

45% 50-74 aastastest inimestest on valmis rohkem panustama ühiskonda

„Kõigil peavad olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonnas ja elada inimväärset elu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „On suur rõõm, et meil on Eestis nii palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes teevad Eesti elu paremaks kõigile. Sel aastal peame oluliseks väärtustada kogukonnatöö edendamist. Soovime tunnustada inimesi, kes on oma piirkonnas silma paistnud ühistöö eestvedajana või aktiivse tegijana.“

Kogukonnatöö tegija aitab ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitab välja kogukonna vajadused ja paneb inimesed ühiselt tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos oma praktilise tööga või mõeldes välja projekte ja uusi lahendusi, mis aitaks teatud sihtgruppe toetada.

Jätka lugemist »

Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler Foto Urmas Saard

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Urmas Saard

Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat

“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub  igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”

Jätka lugemist »