Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2019
E T K N R L P
« apr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Reedel koristavad talgulised Raku järve äärt

Reedel, 10. mail koristavad Nõmme linnaosa valitsuse ja Malwarebytes Eesti OÜ töötajad kella 12-14ni üheskoos Raku järve äärset metsa prügist. Talgutest on osa võtma oodatud ka kõik teised huvilised.

Raku järv. Foto Kerstin Raja

Raku järv. Foto: Kerstin Raja

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul panustavad heakorrakuul Nõmme heakorda ka linnaosavalitsuse töötajad. „Tänavu korraldasime kahed talgud. Esimene toimus 5. mail Hiiu staadionil koostöös jalgpalliklubiga Nõmme Kalju, teine on sel reedel Raku järve ääres. Raku järve ääres on ilusad metsatukad, kuhu kahjuks väga sageli ebaseaduslikult prügi sokutatakse. Seal asub ka üks Tallinna koerte ujutuskohtadest. Reedene koristusala jääbki ujutuskoha piirkonda,“ rääkis Šillis.

Huvilised saavad Raku järve talgutele registreeruda. Kogunemine 10. mail kell 12 Karuse ja Sinirebase tänavate ristmikul.

Heakorrakuu raames korraldatakse Nõmme linnaosas kokku ligi 30 talgut. Talguid korraldavad aktiivsed elanikud, asumiseltsid, koolid ja lasteaiad. Linnaosavalitsus toetab talgulisi kinnaste ja prügikottidega ning korraldab pärast jäätmete äraveo.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Küllo Arjakas: Velliste kirjutas 20% rohkem kui selle raamatu formaat ette nägi

Trivimi Velliste teose „Eesti muinsuskaitse 100 aastat” esitlusel rääkis raamatu autor muinsuskaitsest, sõnadest ja riigi reetmisest.

Trivimi Velliste Solarise Apollos. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste Solarise Apollos. Foto: Urmas Saard

Aga autole polnud kirjutatud Adavere liha, vaid Adavere meat

Esmaspäeval, 29. aprillil esitleti Tallinnas Solarise keskuses asuvas Apollo raamatupoes EV100 raamatusarjas ilmunud teost „Eesti muinsuskaitse 100 aastat”, mille autoriga vestles ajaloolane Küllo Arjakas. Tema oli üks neist abilistest, kes võttis vaevaks käsikirja läbi lugeda ja andis ka kasulikke nõuandeid.

Küllo Arjakas: Küsimus muinsuskaitse kohta, kust see mõiste on tulnud? Kuidas see mõiste on muutunud läbi aja?

Trivimi Velliste: Muinsuskaitse klubide Keila kokkutulekul aprillis 1987 oli küsimuseks loodava organisatsiooni nimi. EKP Keskkomitee nõudis, et nimeks peab saama Eesti NSV ajaloo- ja kultuurimälestiste ühing, aga muinsuskaitsete klubide nõukogu leidis, et selle organisatsiooni nimeks peab saama Eesti muinsuskaitse selts. Sõna muinsus sai alguse Tõru klubis kaheksakümnendate alguses enne kui muinsuskaitse liikumine ei olnud rohujuure tasandil veel tekkinud.

Jätka lugemist »

Piltuudis rahvusvahelise tantsupäeva tähistamisest Tallinnas Vabaduse väljakul

Suur pildigalerii

Täna, 29. aprillil tähistati paljudes kohtades üle Eesti rahvusvahelist tantsupäeva. Arvatavalt kõige arvukama osavõtjate hulgaga tantsiti Tallinnas Vabaduse väljakul.

Rahvusvaheline tantsupäev Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto Urmas Saard

Rahvusvaheline tantsupäev Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: siinsete kaante vahel on linnulennuline lugu Eesti mälust viimase saja aasta jooksul

Esmaspäeval, 29. aprillil kell 15 esitletakse Solarise Apollos Trivimi Velliste teost „Eesti muinsuskaitse 100 aastat”. EV100 raamatusarja kuuluva teose esitlusel vestleb autoriga ajaloolane Küllo Arjakas.

Trivimi Velliste tsiteerib Julius Friedrich Seljamaa raamatut Päiksepaisteline revolutsioon. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste tsiteerib Julius Friedrich Seljamaa raamatut “Päiksepaisteline revolutsioon”. Foto: Urmas Saard

Kas eesti mälu säilib? Muinsuskaitse on Eesti tuleviku kaitse.

Mälu kestmise loo sisukokkuvõtte leiab raamatu tagakaanelt.

Muinsus on mälu. Ilma mäluta ei jää ellu ükski olevus – suur või väike. Ammugi mitte rahvas. Siinsete kaante vahel on linnulennuline lugu Eesti mälust viimase saja aasta jooksul. Kord see tugevnes, siis püüti seda lämmatada. Muinsused – mälestised – on ühismälu märgid.

Lennart Meri soovitas muinsuskaitseliikumise hakul tõlgendada muinsust suuremeelselt, avaralt. Kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, on – muinsus.

Riiklik muinsuskaitse, ehitismälestised hõlmavad vaid osa selle raamatu lehekülgedest. Nappi ruumi on jagunud muinsuskaitseliikumisele rohujuure tasandil, koguni sellest välja kasvanud kodanike komiteede liikumisele. Muinsuste muinsus, mis tuli taastada, oli – Eesti Vabariik.

Jätka lugemist »

Vello Salo mälestuseks

Katoliku Kirik Eestis teatab oma Facebooki lehel, et täna öösel lahkus oma Taevase Isa koju prelaat isa Vello Salo.

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto Urmas Saard

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto: Urmas Saard

Mullu septembris jõudis Eesti kinodesse Jaan Tootseni dokfilm „Vello Salo. Igapäevaelu müstika”, mis jutustab vanaks saamise ilust, lugu vanast targast mehest, kes teeb ettevalmistusi siinsest ilmast lahkumiseks. Ja nüüd ongi ta läinud – mees, kelle kohta filmi tutvustavalt öeldi lihtsate kuid tabavate sõnadega: „Kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud.”

Vaikse laupäeva öösel vastu ülestõusmisepüha hommikut surnud vaimulik, ajaloolane ja kirjastaja Salo sündis 1925. a 5. novembril Viljandimaal Lalsis kooliõpetajate perekonda.

Sõjakeerises otsustas ta juba gümnasistina minna 1943. aastal Soome sõjaväkke. Edasised elu keerdkäigud viisid ta Itaaliasse. Säästmaks kodumaal elavaid lähedasi nõukogude repressioonidest võttis ta 1945. aastal endale uue nime, Vello Salo (vikipeedia andmeil oli ta varem Endel Vaher). Vene okupatsiooni ajal oli ta välisilmas ajakirjaniku, tõlkija ja kirjastajana innukas eestluse hoidja. Aastatel 1948–1953 ja 1961–1965 töötas ta Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetajana. Vaatamata tugevale raadiolainete segamisele püüti Eestis ikkagi tema sõnumeid kuulata. Paljude ajalooliste uurimuste seas võiks näiteks nimetada “Eesti inimkaotused 1940. a. juunist 1941. a. augustini”.

Tagasi kodumaale jõudis Salo 1993. aastal. Esmalt pidas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi eksegeesist. Aastast 2001 sai Salost Pirita kloostri preester. Mitmete tegevuste kõrval toimetas ta ka Piibli uut tõlget.

Salo on olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Aastal 2017 nimetas Helsingi Ülikool Salo oma audoktoriks.

Ta on tõlkinud itaalia keelde eesti luuletajate värsse ja oma emakeelde Piibli vanadest algtekstidest valitud vaimulikku luulet. Teabekirjanduse vallas ilmutas Salo uurimuslikke artikleid eesti kultuuriloost, samuti koostas ülevaateid okupatsioonivõimude ülekohtust kodumaa pinnal.

Salost sai Eesti Kirjanike Liidu liige aastal 1998. Samuti oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees, osaledes veel mitmetes kultuuriühingutes. Aktiivse kodanikuühiskonna liikmena võttis ta osa 2014. aasta oktoobris SAPTK korraldatud meeleavaldusest Tallinnas Lossi platsil. Tookord hoidis ta käes plakatit sõnadega: „Riik olen mina – L’etat c’est moi”. Ja tsiteeris Henrik Visnapuu raamatut „Maarjamaa laulud”.

Salot on autasustatud Valgetähe II klassi teenetemärgiga, Eesti Taassünni Auhinnaga ja Riigivapi II klassi teenetemärgiga. Ta on Pirita aasta inimene 2009.

Urmas Saard

Raido Mitt ja Laura Maasik võitsid 91. Rabajooksu

Pühapäeval, 14. aprillil toimunud 91. Rabajooksu kiireim mees oli Raido Mitt ja kiireim naine Laura Maasik. Rabajooks on kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – korraldatav rahvaspordiüritus, mida on korraldatud juba 45 aastat.

91. Rabajooksu esimene start. Foto Endel Apsalon

91. Rabajooksu esimene start. Foto: Endel Apsalon

pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsemaks

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul purustati 91. Rabajooksul kõigi aegade osalusrekord. „Esimene jooks toimus 1974. aasta aprillis, millel osales 71 inimest. 91. Rabajooksust võttis osa 2379 registreerimislehe täitnud jooksusõpra. Teeb rõõmu, et pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsemaks. Üle kahe tuhande osavõtja oli ka kahel eelmise aasta jooksul,“ rääkis Šillis.

Rabajooks on kõikidele osavõtjatele tasuta. Naiste, meeste, tüdrukute ja poiste (sünd 2007. a või hiljem) esikolmikuid autasustati kinkekottidega, mille panid välja Rabajooksu koostööpartnerid. Esimesed 2000 lõpetanut said täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli.

Jätka lugemist »

Raimond Valgre mälestuseks nimetatakse tramm

Tallinna Linnatranspordi AS jätkab läinud aastal alanud muusikatrammide projekti ja saadab kolmapäeval, 17. aprillil kell 13.00, Kadrioru luigetiigi lähistel asuvalt rööbasteelt liinile legendaarse laululooja Raimond Valgre mälestuseks nimetatud trammi.

Raimond Valgre tuba Raplas. Foto Urmas Saard

Raimond Valgre tuba Raplas. Foto: Urmas Saard

Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on Valgre looming oma lihtsuses ja rahvalikkuses mõistetav ja oluline mitme põlvkonna inimestele. „Valgre loomingus on igatsust, lootust ja armastust, see aitab üle saada eluraskustest ning jääda alati inimlikuks. Just sellepärast köitis tema looming kuulajaid nii esimese iseseisvuse ajal, rasketel sõja-aastatel, kui ka sellele järgnenud keerulistel aegadel. Valgre lummus kestab tänaseni ja sellepärast otsustasime selle keerulise saatusega andeka helilooja mälestuse jäädvustada nimelise trammiga,“ lisas Boroditš.

TLT AS Trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et ettepanek ühele muusikatrammidest Valgre nimi anda, tuli tema loomingu tulistelt austajatelt. „Valgre laulud ei jäta kedagi külmaks. Need on muutunud rahvalauludeks, mida iga inimene suudab kaasa laulda,“ ütles Vään.

Jätka lugemist »

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele 90 pesakasti

Juba viiendat aastat on Nõmme koolide õpilased tööõpetuse tundides valmistanud lindudele pesakaste, mis linnaosavalitsuse abiga ülesse riputatakse. Sel aastal meisterdasid noored 90 pesakasti.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on pesakastide paigaldamise aktsioon muutunud Nõmmel igakevadiseks traditsiooniks. „Pesakastid valmisid Nõmme koolide tööõpetuse tundides. Linnaosavalitsus toetas koole vajaliku materjaliga ning abistas pärast pesakastide paigaldamisel. Piirkonnad, kuhu pesakastid üles pannakse, on igal aastal erinevad. Tänavu paigaldasime pesakaste Vanaka metsa ja Hiiu staadioni ümbrusesse, Pääsküla kooli 8. klassi poisid käisid eelmise nädala lõpus neid ka ise ülesse panemas,“ rääkis Šillis.

Sel aastal valmistasid tööõpetuse tundides pesakaste Pääsküla kooli, Rahumäe, Nõmme ja Kivimäe põhikooli 4.-9. klassi õpilased: väiksemad tegid lihtsamaid töid, suuremad keerulisemaid.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka, Võidu parki ja Vabaduse parki.

Jukko Nooni

Pühapäeval vallutavad jooksusõbrad Harku raba teed

Pühapäeval, 14. aprillil toimub 91. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme kogupere spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – Harku raba teedel. Rabajooksust osavõtt on kõigile tasuta.

89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto Jukko Nooni

89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto: Jukko Nooni

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi (sünd 2007. a või hiljem) ja tüdrukut (sünd 2007. a või hiljem). Esikolmikuid autasustatakse kinkekottidega, mille on välja pannud Rabajooksu koostööpartnerid. ️

„Rabajooks on pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus, mis iga aastaga muutub järjest populaarsemaks. Esimene Rabajooks toimus 1974. aasta kevadel ja siis oli osalejaid kõigest 71, kuid 1980. aastate lõpuks tuli rajale juba paar tuhat jooksusõpra. Taasiseseisvumisjärgsetel aastatel oli mõningane madalseis, aga viimastel kordadel on osalejate arv ületanud taas kahe tuhande piiri,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Jätka lugemist »

Kultuurikohvik kutsub aprillikuisele aruteluõhtule ja kuulama head muusikat

11. aprillil algusega kell 19 toimub Tallinnas Kloostri Aidas teine kohtumine Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühma eestvedamisel toimuvast Kultuurikohviku sarjast. Lavale astuvad armeenia bänd Atlas ja tšuvaši ansambel Taraj, õhtut juhib Jüri Muttika.

Erle Võsa-Tangsoo ansamblis Atlas

Erle Võsa-Tangsoo ansamblis Atlas

Atlase muusika on nagu mägilase villitud granaatõunavein

„Esimene Kultuurikohviku kohtumine toimus 13.märtsil ja läks väga hästi. Ukraina rahvalaule esitav Svjata Vatra ja tšuvaši keeles esinev suhteliselt noor bänd Taraj improviseerisid kontserdil ka koos ja see pakkus publikule suure elamuse,“ sõnas Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma juht Ljudmila Jamurzina.

Kultuurikohviku teine, 11. aprillil toimuv kohtumine viib meid idamaiste lauluviiside maailma. Armeenia pärimusmuusikat viljelev ansambel Atlas, multikultuursuse parim näide, on pärast mõningast pausi siinsetel lavalaudadel tagasi. Vahepeal on bänd pälvinud publiku sooja vastuvõtu nii Armeenias kui ka Prantsusmaal.

Jätka lugemist »

Tallinn soovib Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtta

Tänasel Tallinna linnavalitsuse istungil algatati Harku rabametsa Tallinna piiresse jääva osa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus. Ettepaneku selleks tegi Nõmme Tee Selts.

Harku raba tiik. Foto: Jukko Nooni

Harku raba tiik. Foto: Jukko Nooni

Harku raba ja mets oma asukohaga omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme territooriumile jäävata rabade kaitse alla võtmisest räägitud aastaid. „Algselt taotleti Pääsküla ja Harku rabade riikliku kaitse alla võtmist. Tol korral leidsid aga nii ministeerium kui riigi keskkonnaamet, et riikliku kaitseala loomine ei ole põhjendatud, sest kaitseväärtust omavad rabad eelkõige kohalikus kontekstis. Pääsküla raba võeti kohaliku kaitse alla 2013. aastal. Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtmine on selle protsessi loogiline jätk,“ märkis linnaosavanem.

Harku metsa kaitse alla võtmiste eelduste tuvastamiseks 2018. aastal ekspertarvamuse koostanud Timo Kark soovitab kaitse alla võtta kogu Tallinna linna ja Harku valda jääva tervikliku roheala, kuid põhjendatud on ka ainult Tallinna linna piiresse loodav kaitseala.

Jätka lugemist »

Ülle Madise: reetmine on eesti keele äraandmine

Suur pildigalerii

Neljapäeval, 14. märtsil toimus Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis tavaks kujunenud emakeelepäeva konverents „Kas tõesti häbeneme riigikeelt?“. Konverentsil kuuldust koostas ülevaatliku kokkuvõtte Mihkel Volt, ajakirja Raamatukogu peatoimetaja. Artikli leiab Rahvusraamatukogu kodulehelt.

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ilusa selge eesti keele ülistuseks

17. korda Rahvusraamatukogus Maire Liivametsa juhatusel korraldatud emakeelepäeva konverentsi avas peadirektor Janne Andresoo, kes rõhutas meie keele rõõmsalt mängulise edendamise vajalikkust. Seejärel astus humanitaarsaali kogunenud rohke publiku ette õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettekande pealkirjaks oli „Ilusa selge eesti keele ülistuseks“. Professor Ülle Madise keskendus oma ettekandes seikadele, millest johtuvalt tõdes, et „meie keel on allakäiguteel“. „Kas tõesti häbeneme oma riigikeelt?“ küsis ta ja vastas: „Reetmine on eesti keele äraandmine. Eesti mõte on olla Eesti.“ Ta osutas nii eesti keelt häbenevale suhtumisele teaduses, eraisikuile saadetud arusaamatuile ametikirjadele kui ka jultumusele seadusloomes, millest tõuseb tema sõnutsi „suuremat sorti segadus ja kulu“. Õiguskantsler Ülle Madise ettekandel põhinevat artiklit on võimalik lugeda ERRi portaalist.

Jätka lugemist »

Nõmme saab jaamaülema kuju

Sügisel avatakse endise Nõmme jaamahoone varikatuse all „Tukkuva jaamaülema“ kuju, meenutamaks ametimeest, kes omal ajal nõmmekate elus väga olulist rolli mängis.

Tukkuva jaamaülema kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto Jukko Nooni

“Tukkuva jaamaülema” kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto: Jukko Nooni

Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahtiläinud saapapaela

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul valmib kuju koostöös Nõmme Koduloohuviliste Kojaga, kes kuju rajamise mõtte seitse aastat tagasi välja käis ning 2017. aasta sügisel pärast kooskõlastuste saamist ettevalmistavate tegevustega alustas. „Tukkuva jaamaülema kuju valmimine Nõmme jaamas käesoleva aasta septembris on sümboolne, sest siis tähistatakse 95 aasta möödumist elektrirongide kasutuselevõtust. Kuju valmimist rahastab ligi 36 000 euroga Nõmme linnaosa valitsus,“ rääkis linnaosavanem.

Nõmme Koduloohuviliste Koda on oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul panustanud mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse. Näiteks mälestustahvel Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sünnikodule, Glehni rahula marmorristi taastamine, Glehni lossi pronksist kotka taastamine.

Jätka lugemist »

Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat

Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Märtsipommitamine Foto Tallinna linnaarhiiv

Märtsipommitamine. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Ka tänavu 9. märts õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised, öeldakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi sõnumis. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Jätka lugemist »

Kahekümneviiene Lipuvabrik tunnustas kõige julgemaid

Lipuvabrik tähistas kevadkuu esimesel päeval oma 25. sünnipäeva lahtiste uste päevaga, tunnustas annetuste lubadusega paljulapselisi peresid ja andis Antarktikasse siirduvatele julgetele meestele üle Eesti lippude komplekti, mis hakkavad lehvima poole aasta kestel umbes 30 sadamas ning viimaks Antarktise pinnal.

Karina Tõeleid, Lipuvabriku juhataja – Tunnustust väärivad julged mehed teel Antarktikasse ja julged paljulapseliste perede loojad. Foto Urmas Saard

Karina Tõeleid, Lipuvabriku juhataja: tunnustust väärivad julged mehed teel Antarktikasse ja julged paljulapseliste perede loojad. Foto Urmas Saard

igalt 2019. aastal müüdud suurelt Eesti lipult 1 € Eesti Lasterikaste Perede Liidule

Lipuvabrik asub Tallinn-Väikese jaamahoonest mõnesaja meetri kaugusel. Türi 3 hoone klaaspindadel peegeldusid tänavafrondi teised majad ja suur tumesinine lipp, mille keskmes juubeli numbriga visuaal. Lipuvabrik ei kutsunud sedakorda suurele peole, küll aga ootas külalisi vabrikuga tutvuma. „Gigantlillede Maagiaga” tuntust koguv Riina Kikas tuli enda käsitööna valminud gigantselt suure lilleõiega ja otsis kõigepealt üles Milla Asmu, kes on esimesed 19 aastat Lipuvabriku tööd juhtinud.

Rohked stendid tutvustasid „kõikide lippude kodu” juba peauksest sisenemisel. Trepikojas sai teatavaks, et veerandsajandi pikkuse töökogemuse ja üle 750 000 töötunniga on valmistatud üle miljoni lipu. Asmu suunas vaatama, kuidas valmib Eesti riigi üks tähtsamaid lippe – Vabariigi Presidendi esinduslipp. Samas tuletas meelde võimalust osaleda heategevusloosis, milles iga pilet võidab. „Auhinnad on 100% rahvuslikud ja kogu loositulu saab kantud Eesti Lasterikaste Perede Liidu fondi. Võibolla võidad just sina peavõidu – 8m kõrguse lipumasti ühes lipu ja mastivimpliga,” rääkis Asmu suure õhinaga.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas

Tänavu 20. veebruaril esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loenguga Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kelle esinemise järel tunti muude küsimuste kõrval huvi ka Konstantin Pätsile monumendi püstitamise kohta.

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto: Urmas Saard

nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas

Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et ka nende inimesed on Pätsi muuseumi algatatud üldrahvaliku korjanduse heaks annetusi teinud. „Kas siis Konstantin Pätsile tuleb Tallinnasse mälestusmärk ja kuhu täpsemalt?” Velliste vastas küsimusele pikemalt: „Annetuste teel oleme kogunud 21 000 eurot. Urmas Reinsalu eestvedamisel on alanud aasta riigieelarves eraldatud Pätsi muuseumi kaudu mälestusmärgile 100 000 eurot. Teine 100 000 tuleb riigilt Tallinna linnavalitsuse kaudu. Meil on olemas 221 000 eurot, mis ületab tublisti Jaan Poska monumendile kulutatud raha.”

Velliste selgitas, et nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas. „Mina tegin alguses ettepaneku, et mälestusmärgi kõige parem asukoht võinuks olla Toompea lossi kõrval asuvas aias. Seal on suured puud ja kena väike aed, mis olnuks nagu loodud koht Pätsi mälestusmärgile. Aga siis hakkas see õudne vaidlemine ja sõimlemine: see igavene Päts. Õnneks on Pätsi vastaseid palju vähem kui toetajaid, aga pidime nägema palju vaeva teise koha leidmiseks.”

Jätka lugemist »

Vabaduse väljakul olid esindatud kõik väeliigid

Tallinnas Vabaduse väljakul peetud Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraadi võttis vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Eesti Vabariigi 101.  aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Ka tänavu lisasid paraadile värvi Eesti Lipu Seltsile kuuluvad sinimustvalged kandelipud, mida hoidsid gaidid, kodutütred, noorkotkad, skaudid. Eesti Lipu Seltsi liige Tarmo Kruusimäe on alates aastast 2012 toonud noored paraadidele kümnete lippude alla. Nii ka sellel korral.

Jätka lugemist »

Peapiiskop soovis tervisest pakatava hingamisega Eestile palju õnne

Täna hommikul toimus Tallinna Kaarli kirikus Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud oikumeeniline jumalateenistus.

Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus Kaarli kirikus. Foto Urmas Saard

Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus Kaarli kirikus. Foto: Urmas Saard

„Niisama nähtamatu ja kogetav kui hing, on ka armastus.”

Teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad.

EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ühendkoori juhatasid Piret Aidulo ja Pärtel Toompere. Orelit mängisid Marika Kahar ja Piret Aidulo. Trompetit mängisid Indrek Vau ja Samuel Jalakas, timpanid Kaspar Ernesaks.

Lippudega osalesid noorteorganisatsioonid: Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Kodutütred ja Noored Kotkad.

Iseseisvuspäeva kantslijutluse pidas peapiiskop Urmas Viilma, kes valis juhtmõtteks apostel Pauluse kirja roomlastele: „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud.” (Rm 13:8) Allpool mõned katked tänasest jutlusest.

Jätka lugemist »

Täna, 24. veebruaril täitub 30 aastat kodanike komiteede liikumise sünnist

Tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval möödub kolm aastakümmet Eesti kodanike komiteede liikumise algusest.

Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod Urmas Saard

Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod: Urmas Saard

Eesti Kristliku Liidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei sellekohase üleskutse luges 1989. aasta 24. veebruari keskpäeval Tallinna Raekoja platsile kogunenud suurele rahvahulgale ette EMSi esimees Trivimi Velliste. Kolme algataja organisatsiooni nimel kordas ta üleskutset samal õhtul Estonia kontserdisaalis, kus esmakordselt pärast Teist maailmasõda peeti vabariigi aastapäeva aktust.

Peagi asutati Illar Hallaste eestvõttel Kadrinas esimene kihelkondlik Eesti kodanike komitee. Komiteede võrgustik laienes kiiresti ja 24. veebruaril 1990 valiti 499-liikmeline Eesti Kongress, mille esinduskogu Eesti Komitee esimeheks valiti Tunne Kelam. Eesti Kongress tagas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.

Konstantin Pätsi 145. sünniaastapäeval esitleti uut raamatut „Konstantin Päts. Bibliograafia“

23. veebruaril möödus 145 aastat Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja esimese Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi sünnist Tahkurannas. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esitles aastapäeva eelõhtul Rahvusraamatukogus riigimehe kõnede, kirjade, artiklite, raamatute, aga ka tema kohta kirjutatu, lavastatu jm bibliograafiat. Kolmesajaleheküljeline teos on aastakümneid kestnud töö vili, mille algatas Elle Lees.

Raamatu Konstantin Päts. Bibliograafia esitlus Rahvusraamatukogus. Foto Peeter Talvar

Kõvakaanelise illustreeritud raamatu „Konstantin Päts. Bibliograafia“ on koostanud Sirje Madison ja Rahvusraamatukogu töötajad eesotsas Kristiina Kajuga. Teose toimetaja on Kai Ellip. Koostöös Rahvusraamatukoguga valmis ühtlasi bibliograafia elektrooniline väljaanne, mis on kõigile vabalt kättesaadav.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste nimetas mahukat teost mälestusmärgiks meie mälumaastikul. Ta lisas, et nüüd, mil on otsustatud Konstantin Pätsi monumendi asukoht Tallinna avalikus ruumis – endisel Uuel turul Estonia teatri taga – on algamas ettevalmistustööd ideekavandi võistluse väljakuulutamiseks, et leida mälestusmärgile veenev kunstiline lahendus.

Raamatu “Konstantin Päts. Bibliograafia” esitlus Rahvusraamatukogus. Foto Peeter Talvar →

Samal teemal:

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto Urmas Saard

 

 

 

Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas

Piduliku lipu õnnistamine Reaalkoolis

Eesti Lipu Selts ja Riigikogu annetasid Tallinna Reaalkoolile piduliku sinimustvalge kandelipu.

Jätka lugemist »

Tallinnas hakkas sõitma tramm nimega Alo

Reedel 22. veebruaril kell 11.00, Vana-Lõuna 41 asuvast depoost sõitis liinile legendaarsete vabaduslaulude autori Alo Mattiiseni mälestuseks Aloks nimetatud tramm.

Tramm Alo Foto Marge Tasur.

Tramm Alo. Foto: Marge Tasur

Tallinna linnatranspordi trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et viiendale muusikatrammile nime valides arvestati Jõgeva vallavalitsuse ning valla elanike ettepanekuga. “Muusikatrammi Alo Mattiiseni mälestuseks nimetamise algatus tuli helilooja sünnipaiga rahvalt ning otsustasime, et Jõgeva elanike soov väärib ka meiepoolset toetust,” lausus ta.

Jätka lugemist »

Õnnistati Kodutütardele annetatud Eesti lipp

17. veebruaril, enne admiral Johan Pitka nimelise rahvamatka starti Jalgsemal, õnnistati Kodutütardele kingitud piduliklu sinimustvalget lippu, mille annetas organisatsioonile Eesti Lipu Selts 2018. aasta 24. veebruaril.

Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei lööb naela Kodutütarde piduliku sinimustvalge lipu vardasse. Pressifoto

Kodutütarde veebilehe teatel õnnistas lippu Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar. Traditsiooniliselt löödi lipu õnnistamise tseremoonial sisse lipunaelad. Naelalööjateks olid: Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei, Kaitseväe peakaplan kolonel-leitnant Gustav Kutsar, Kaitseliidu veebel staabiveebel Peeter Land, Kodutütarde peavanem Ave Proos, Kodutütarde Järva ringkonna vanem Gerly Leit ja Kodutütarde Järva ringkonna noorliige Annabell Anton.

 

 

Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei lööb naela Kodutütarde piduliku sinimustvalge lipu vardasse. Pressifoto →

G4S turvatöötajad pidasid kinni kohvikus naist rünnanud noortekamba

Ööl vastu laupäeva ründas Tallinna südalinnas asuvas kohvikus 17-18aastaste poistekamp 31-aastast naist, keda löödi näo piirkonda. Kohviku klienditeenindaja vajutas paanikanuppu, kiirelt sündmuskohale jõudnud turvaettevõtte G4S turvatöötajad piirasid põgeneva noortekamba tänaval ümber ja pidasid kahtlusalused kinni.

G4S patrull Tallinna vanalinnas. Foto G4S

G4S patrull Tallinna vanalinnas. Foto: G4S

sel ajal kui naise kallal füüsilist vägivalda kasutati, filmis keegi kambajõmmidest toimuvat oma nutitelefoniga

9. veebruaril kell 01.21 sai G4S juhtimiskeskus paanikahäire teate Tallinna südalinnas asuvast kohvikust. Sündmuskohale sõitnud G4S patrull jõudis kohale kahe minutiga. Turvatöötajale jooksis vastu klienditeenindaja, kes teatas, et kohvikus oli viieliikmeline poistekamp tunginud kallale ühele naisele. Teenindaja osutas mööda Tatari tänavat põgenevale noortekambale. Turvatöötaja otsustas neile kohe järgneda ja informeeris samal ajal teisi patrulle. Teine patrull sõitis põgenevatele noortele vastu ning koostöös piirati poisid Islandi väljaku juures ümber. Peksmises kahtlustatavad peeti kinni. Olukorda tuli julgestama veel kolm G4S patrulli.

Jätka lugemist »

Nõmmel valiti aasta õpetaja ja õpilane

Eelmisel neljapäeval, 7. veebruaril toimus Pääsküla koolis tunnustuskonkursi „Nõmme aasta õpilane 2019“ pidulik lõpuüritus, kus tunnustati Nõmme parimaid õpilasi ja õpetajaid.

Nõmme aasta õpilase gala laureaadid. Foto Jukko Nooni

Pildil esireas Emma Tross (aasta muusik), Kenry Kikkas (aasta sportlane), Liise Timmo (Nõmme linnaosa eripreemia); tagareas Erika Tafenau (Rahumäe põhikooli eripreemia õpetajale), Robi Pärnik (aasta aktivist), Gerli Laaniste (aasta õpetaja) ja Grete Maine (aasta õpilane). Foto: Jukko Nooni

Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist

Üritust korraldas Nõmme Õpilasesinduste Liit koostöös Nõmme linnaosa valitsuse ja Pääsküla kooliga. Kokku esitati konkursile 24 kandidaati, kelle seast valis žürii viies kategoorias silmapaistvamad. Žüriisse kuulusid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Kadi Veski, Nõmme Õpilasesinduste Liidu endine esimees Karl Sten Kõrgmaa, koorijuht ja muusikaõpetaja Janne Fridolin ja poliitik Rainer Vakra.

„Nõmme Õpilasesinduste Liidu korraldatud aasta õpilase konkurss on tänuväärne algatus noorte endi poolt, et tunnustada ja motiveerida neid, kes panustavad rohkem. Konkurss näitas, et andekaid inimesi on Nõmme koolides palju ja tunnustust väärivad kindlasti kõik kandidaadid. Aasta õpilase gala toimus teist korda, loodetavasti saab sellest Nõmmel traditsioon,“ sõnas Grete Šillis.

Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist. Ta on kooli edukalt esindanud olümpiaadidel, kirjutanud artikleid ja lugusid, avanud oma maalinäituse, on osav etleja ja andekas laulja ning aitab tihti klassikaaslasi, kes on tema üle väga uhked. Grete Maine oli eelmise aasta juunis korraldatud Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva üks peojuhtidest.

Jätka lugemist »