Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Ajaloopäeva teemaks on „100 aastat Tartu rahulepingut“

Koostöös Tallinna rahvaülikooliga korraldab Tartu Rahu Põlistamise Selts ajaloohuvilistele teabepäeva „100 aastat Tartu rahulepingut“. Sama kavaga on juba varem esinetud Tartus ja Viljandis.

2016. a suvel tehtud fotol näeb Tallinnas Kadrioru pargis sammumas Jaan Poska järel Sindi gümnaasiumi õpilasi ja Sindi ajalooklubi rahvast. Foto Urmas Saard

2016. a suvel tehtud fotol näeb Tallinnas Kadrioru pargis sammumas Jaan Poska järel Sindi gümnaasiumi õpilasi ja Sindi ajalooklubi rahvast. Foto: Urmas Saard

Neljale tunnile kavandatud ajaloopäev leiab aset Tallinna rahvaülikooli ruumes (Vene tn. 6 teisel korrusel) laupäeval, 12. jaanuaril, algusega kell 12.00.

Avasõnad ütleb Rein Koch ja sellele järgnevalt mängib Vello Vart klarnetil Eesti hümni. Jüri Estam näitab slaidiprogrammi „Priius, kallis aare“. Petserimaalane kaeb Petserimaad sealt- ja siitpoolt kontrolljoont. Rein Koch teeb ettekande Tartu rahulepingust kui Eesti rahvusriigi garantiist ja selle õiguslikust vundamendist.

Vaadatakse katkendit Jaan Poska eluloo tähtsamatele perioodidele pühendatud dokumentaalfilmist, mille esilinastus toimus suurmehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul Laiusel. Filmi stsenaristid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain.

Uue piirilepingu loost teeb ülevaate Aldo Kals. Jüri Estam arutleb selle üle, millest tahetakse loobuda. Andres Inn tutvustab häbisamba mõtet. Päev lõpeb vaba mikrofoni kasutamise võimalustega.

Osavõtt on ajaloohuvilistele tasuta.

Urmas Saard

Jõuluõhtu tulukesed Eestimaa kalmistutel

Eelmise sajandi algul kujunenud jõuluaegne kalmistute külastamise tava kestab tänini ja väga paljud inimesed läidavad küünlatule oma kallite lähedaste kalmudel.

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Täna hommikul sattus pilk 1936. aasta 28. detsembri ajalehe Uus Eesti uudislõigule, millest võib lugeda, et alles mõni aasta tagasi hakkas meil juuri ajama uus ja kaunis komme põletada kalmistuil lahkunute haudadel jõuluküünlaid. „Ka äsjamöödunud jõululaupäewa õhtupoolikul kujunes Rahumäe kalmistu Tallinna külje all rahwaste rändamise kohaks. Sinna olid kogunenud külastajaid nii Nõmmelt kui ka Tallinnast, enamasti igal jõulukuuseke ja küünlad kaasas, et neid oma kallimate kalmuküngastel põlema süüdata.”

Urmas Saard

 

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Otepää – maailma kauneim talvepealinn juba 22 aastat

Raepressi teatel andis Tallinn täna Otepääle üle talvepealinna uhke tiitli. Tallinnat esindas Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

Lauri Laats,Mustamäe linnaosa vanem annab talvepealinna tiitli üle Kaido Tambergile,Otepää vallavanemale. Foto RaepressTalvelaada, jõuluvanade istungi, piduliku kontserdi ja rõõmsa meluga võttis talvepealinna austava ülesande vastu Otepää vallavanem Kaido Tamberg.

„On hea kindel tunne anda Eesti talvepealinna tiitel taas Otepääle,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Laats. „Kus mujal oleks meie talvised tegemised, mõtted ja unistused paremini au sees kui mitte Kuutsemäel ja muudel Otepää lumistel nõlvadel? Kutsun omalt poolt kõiki tallinlasi Otepääle talvepealinna privileege nautima – ja otepäälasi omakorda Tallinna, eelkõige Raekoja platsile.” Kuni 7. jaanuarini on Tallinnas avatud jõuluturg, mis valiti Euroopa parimaks. „Kas pole mitte suurepärane – meil on maailma kauneim talvepealinn ja Euroopa parim jõuluturg – Eestil läheb hästi! Elagu Eesti!“ rõõmustas Laats.

Pidulikule päevale paneb meeleoluka punkti Otepää kultuurimajas kell 20 algav pidu koos ansambliga L’Dorado.

Urmas Saard

 

Lauri Laats,Mustamäe linnaosa vanem annab talvepealinna tiitli üle Kaido Tambergile,Otepää vallavanemale. Foto: Raepress  →

Samal teemal:

Jõuluvanade kokkutulek 2017. aastal. Foto Monika Otrokova

Otepää võtab vastu talvepealinna tiitli

Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvel

Nõmme linnaosa valitsus ja Tantsupeomuuseum avasid eile, 17. detsembril tuntud rahvatantsujuhi Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva puhul tema Harku tänaval asunud kodumajal mälestustahvli.

Katte eemaldavad Alfred Raadiku ristitütar Riina Randlepp, õpilane Indrek Toome ja Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Foto Jukko Nooni

Katte eemaldavad Alfred Raadiku ristitütar Riina Randlepp, õpilane Indrek Toome ja Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht

„Nõmme on olnud koduks mitmetele tuntud ja tunnustatud rahvakultuuri edendajatele. Meie laulu- ja tantsupidude traditsioon on pikk, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Kui Tantsupeomuuseum linnaosaga ühendust võttis, ei olnud küsimustki, kas aidata Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva tähistamisele kaasa,“ lausus Nõmme linnaosa vanem.

Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht. Ta töötas tööõpetuse õpetajana Tallinna 46. keskkoolis (Pelgulinna gümnaasium), kus juhendas koos abikaasa Niina Raadikuga tantsurühmi. Põhitöö kõrvalt õpetas ta Tallinna Balletikoolis eesti tantsu ning oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi (tänane Tallinna Ülikool) tantsurühma looja (1953) ja juhendaja.

Jätka lugemist »

Nõmmel avatakse kabemuuseum

Laupäeval, 15. detsembril kell 11 avab kabetreener Heinar Jahu Nõmme huvikooli (Vikerkaare 10) kolmandal korrusel mõttemängude klasside ees kabemuuseumi.

Heinar Jahu. Foto Jukko Nooni

Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Kabemuuseumi eksponaadid pärinevad Heinar Jahu isiklikest kogudest. Kabemuuseum tutvustab kabemängu teket ja arengut maailmas, Eestis ja Nõmmel. Vanim eksponaat on prantsuskeelne kaberaamat aastast 1801.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme huvikool kabemuuseumi jaoks ainuõige koht, kus Heinar Jahu on noortele kabet õpetanud mitukümmend aastat. „Heinar Jahu õpilased on nii Eesti kui rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutanud kõrgeid kohti. Tema aastatepikkuse töö tulemusel omistati mõned aastad tagasi Nõmmele Eesti kabepealinna tiitel,“ lausus linnaosavanem.

Heinar Jahu rääkis, et tal on kabemuuseumi avamise mõtet haudunud üle 50 aasta. „Tänavu sügisel valmis Pääsküla kooli juurdeehitis, kuhu sai ruumid ka Nõmme huvikool, endise nimega Nõmme noortemaja. Uutes ruumides leidis huvikooli direktor ruumi ka kabemuuseumi jaoks,“ rääkis ta.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Sada aastat Eesti riigilipu heiskamisest Pika Hermanni torni

Toompeal Kuberneri aias tähistasid Riigikogu ja Eesti lipu selts koos isamaaliste ühenduste ning Tallinna koolidega saja aasta möödumist sinimustvalge lipu heiskamisest esimest korda riigilipuna.

Tallinna koolinoored Kuberneri aias. Foto Peeter Hütt

Tallinna koolinoored Kuberneri aias. Foto: Peeter Hütt

„Täna, täpselt sada aastat tagasi, 12. detsembril, heisati sinimustvalge trikoloor esimest korda Pika Hermanni torni riigilipuna. Mälestusväärse tähtpäeva tähistamisel osalesid põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Pidulikult rivistusid teiste hulgas üles Tallinna Westholmi gümnaasiumi, Tallinna ühisgümnaasiumi ja Tallinna 21. kooli esindused, kelle hoida olid Riigikogu poolt kingitud pidulikud sinimustvalged lipud. Samasuguse lipuga oli kohal ka Eesti lipu selts,” rääkis toimunust Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus üles sinimustvalget heiskama torni tippu uhkusega südames ja rõõmu tundes, sest meie riik on vaba ja demokraatlik. „Usume ja loodame, et see kestab aegade lõpuni. Sinine põhjamaise taeva värv annab usu helgesse tulevikku, must meenutab meie rahva minevikku ja mullapinda ning valge juhatab teed meie rahva vaimuvalguse poole,” kõneles Nestor.

Ajaloolane Küllo Arjakas tegi tagasivaate möödunud sajale aastale.

Jätka lugemist »

Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto Urmas Saard

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto: Urmas Saard

üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused

Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.

Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused.

Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge.

Jätka lugemist »

Briti sõjalaev jõuab Eestisse 100-aastase riikidevahelise sõpruse tähistamiseks

Homme jõuab Vanasadamasse Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans tähistamaks täpselt saja aasta möödumist Briti sõjalaevade jõudmisest Tallinnasse, mis pakkusid Eestile Vabadussõjas tuge. Briti Kuningliku Mereväe laev jääb Tallinnasse 15. detsembrini ning on viimasel päeval avatud kõigile huvilistele.

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto Kaitseväe kodulehelt

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto: Kaitseväe kodulehelt

Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis

Briti suursaadiku Theresa Bubbeari sõnul tunneb ta uhkust, et Ühendkuningriik sai ajaloolisel hetkel Eestile abi pakkuda. „Selle aasta jooksul mööda Eestit rännates ning Eesti inimestega suheldes olen veel rohkem mõistnud ja tunnetanud, kui oluline oli see hetk Eesti ajaloos ning kui tugev ja kestev on meie riikidevaheline sõprussuhe, mis aastal 1918 alguse sai. HMS St Albans jõudmine Tallinna on märgiks sellest, et nii nagu 100 aastat tagasi, on Ühendkuningriik endiselt Eestiga, ning ka järgmise 100 aasta pärast seisame õlg õla kõrval sama kindlalt,“ rääkis Bubbear.

„Vabadussõda oli Eestile pöördeline sündmus ning Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis,“ sõnas Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Igas olukorras on julgem, kui su kõrval on sõber. Suurbritannia ulatas meile sada aastat tagasi abikäe ja on suur rõõm tänavu tähistada üheskoos nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka pikka sõprust,“ lisas Kasterpalu.

Jätka lugemist »

78 aastat Jaan Tõnissoni vahistamisest

Tänavu 22. detsembril möödub 150 aastat Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni sünnist, 13. detsembril 78 aastat tema vahistamisest Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Jaan Tõnissonil ei ole teadaolevat hauda.

President Kersti Kaljulaid Tallinna Metsakalmistul. Foto Urmas Saard

Neljapäeval, 13. jõulukuu päeval 2018 algusega kell 13 mälestatakse riigimeest Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures. Mälestussõnu lausuvad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane, EV 100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu ja Eesti Mälu Instituudi esindaja Sergei Metlev. Muusikaliselt kaunistab talitust ansambel Meriko Merike Toro juhatusel.

Kell 15 järgneb ettekannetega mälestuskoosolek endises Patarei vanglas, Jaan Tõnissoni võimalikus mõrvamispaigas. Kõnelevad Riigikogu aseesimees Kalle Laanet, riigihalduse minister Janek Mäggi, Jaan Tõnissoni Seltsi esinaine Krista Aru ning ajaloolased Ago Pajur ja Meelis Saueauk. Osavõtt kutsetega.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

 

President Kersti Kaljulaid Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Nõmme Majas näeb siidile maalitud Muhu mustreid

Reedel, 7. detsembril kell 15 avatakse Nõmme Maja fuajees (Valdeku 13) siidimaalistuudio Siiditsunft näitus „Muhu tikand siidi peal“.

Nõmme Maja Foto Jukko Nooni

Nõmme Maja. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tal hea meel, et lõppeva aasta jooksul on Nõmme Maja fuajees väga eriilmelisi näitusi korraldatud. „Vaadata on saanud nii fotosid, maale kui lasteaialaste joonistusi. Nii mitmedki väljapanekud on olnud pühendatud Eesti juubeliaastale. See on nõmmelaste jaoks hea võimalus näha ja tutvuda, mida põnevat siinsamas kodu lähedal tehakse. Seekordne siidimaalinäitus on juba teine, mis Nõmme Majas toimub,“ lausus linnaosavanem.

Valdeku noortekeskuses tegutsev Siiditsunft tähistab tänavu oma 15. sünnipäeva. „Selle aasta teema „Muhu tikand siidi peal“ on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Näitusel saab näha patju, pannoosid, salle. Põnev on kindlasti kleit,“ tutvustas juhendaja Irina Kevel.

Siiditsunft on aastate jooksul osalenud rahvusvahelistel näitustel Peterburis, Stockholmis, Nice’is, Varnas, Riias. Tallinnas on olnud põnevad näitused botaanikaaias ja Kiek in de Kökis.

Siiditsunfti näitust saab Nõmme Maja fuajees vaadata kuni detsembrikuu lõpuni.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Trivimi Velliste: hoolimatusega kahanes usk Jumalasse

Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel toimus 23. novembril Tallinnas Hiltoni hotellis rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”.

Trivimi Velliste. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Kuid nii kadusid ühiskonnast ka varasemad kindlad pidepunktid

Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste ütles konverentsi avasõnas, et sada aastat tagasi leidsid aset siinse rahva jaoks tõeliselt pöördelised sündmused. Sada aastat tagasi toimunu oli vägagi pöördeline kogu Euroopale.

„Hiljuti kohtusid Prantsusmaal president Emmanuel Macron, liidukantsler Angela Merkel, president Donald Trump. Neil oli, mida meenutada. Aga nad oskasid meenutatut siduda ka tänase ja homsega. Ja mitte just kõige õnnestunumal viisil,” ütles Velliste. Alljärgnevalt on esitatud Velliste sõnavõtt pea täies ulatuses.

Jätka lugemist »

Nõmmel meenutati Vabadussõja algust

Vabadussõja alguse meenutamiseks süütasid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, ajaloolane Leho Lõhmus ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander Hiiu-Rahu kalmistul õppursõdur Hugo Läänemetsa haual küünla ning asetasid kalmule lilled. Mälestusüritusel osalesid erinevate Tallinna kirikute vaimulikud.

Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul Foto Jukko Noomi

Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul. Foto: Jukko Noomi

„Eesti iseseisvus ja vabadus saavutati vere hinnaga. Kuigi Vabadussõja lahingutest on möödunud pea sajand, on iga uue põlvkonna jaoks vaja meelde tuletada, et vabas riigis elamine pole midagi iseenesestmõistetavat,“ lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Leho Lõhmus andis ülevaate 17-aastasena langenud Hugo Läänemetsa lühikeseks jäänud eluteest. „Eesti eest andsid Vabadussõjas elu väga paljud noored mehed, aga teiselt poolt olid need ka Eesti eest elamata jäänud elud. Hugo Läänemets läks Vabadussõtta vabatahtlikult koos 129 koolivennaga ning teenis õppursõdurina soomusrongil nr 3. Hugo Läänemets langes 5. märtsil 1919 lahingus Põhja-Lätis Stakelni all,“ sõnas Lõhmus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul Sindi Vanal kalmistul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi Vanal kalmistul mälestati sangareid

Urmas Reinsalu pälvis Valge Lindi auhinna

Igal aastal naistevastase vägivallaga võitlemise päeval välja antava Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) Valge Lindi auhinna pälvis tänavu justiitsminister Urmas Reinsalu.

Urmas Reinsalu. Foto Urmas Saard

Urmas Reinsalu. Foto Urmas Saard

Võitlus vägivallaga peab olema süsteemne ja katkematu, hirmuahel tuleb katkestada.

ENÜ tunnustas ministrit mitmete oluliste seadusemuudatuste eest, mis mõjutavad vägivalda kogenud naiste ja laste igapäevalu. Näiteks hiljuti valitsusest heakskiidu saanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, milles määratakse senisest selgemalt lastega seotud eestkoste küsimusi, samuti karistusseadustiku ahistavat jälitamist ja seksuaalset ahistamist käsitlevad süüteokoosseisud jmt.

Reinsalu tänas tunnustuse eest ja ütles, et see on väga suur kohustus ja vastutus. „Võitlus vägivallaga peab olema süsteemne ja katkematu, hirmuahel tuleb katkestada. Oleme tänaseks astunud mitmeid olulisi samme – võtnud Eesti õigusesse üle parimad praktikad Euroopa Liidu õigusest ja lisanud seadusesse sätteid ohvri kaitsevajaduste kohta. Peame jätkama sarnaste, veelgi jõulisemate, sammude astumist, et kannatanu saaks õigel ajal just seda abi, mida tal parasjagu vaja on,“ märkis Urmas Reinsalu.

Jätka lugemist »

Üle Eesti läidetakse küünlad Vabadussõja sangarite mälestuseks: Pärnus, Sindis, Viljandis, Tallinnas ja mujal

28. novembril möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja algusest. Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts on kutsunud üles süütama sel päeval küünlaid Vabadussõjas langenute kalmudel ja Vabadussõja ausammaste jalameil.

Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard

Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi liikmed mälestavad langenuid kell 16 Tallinnas Kaitseväe kalmistul Mälestusehise, Vabadussõja juhtide ausamba ja Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures ning säilinud Eesti ja Briti sõjameeste haudadel.

Varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, muinsuskaitsjad jt. küünlad Alevi kalmistul.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe ütles, et Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis olulist tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”. Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel asetatakse Sindi õigeusu kalmistul kell 10.00 Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 21-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Kell 12 süttivad küünlad kirikukellade helina saatel Vabadussõjas langenute haudadel üle Viljandimaa. Kindral Johan Laidoneri sünnikohas süüdatakse kell 7.30 sada küünalt. Kell 13.30 läidavad MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed küünlad Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard

 

 

 

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

Väärikatega Maarjamäel

Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Foto Urmas Saard

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Urmas Saard

nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas

Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.

Jätka lugemist »

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Jätka lugemist »

Rahu kogudus tänab linna pikaajalise koostöö eest

Laupäeval, 17. novembril kell 18 korraldab Nõmme Rahu kogudus Lunastaja kirikus (Õie 10) tänuürituse Tallinna linnale, millega tähistatakse kakskümmend aastat kestnud koostööd.

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik.  Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik. Foto: Jukko Nooni

„Tallinna linna ja erinevate koguduste ühistegemiste eesmärgiks on olnud alati tallinlaste parem elu – hoolivam, sallivam, ühtehoidvam,“ ütles Tallinna linnapea Taavi Aas tänuürituse eel. „Kõigi nende väärtuseliste maamärkide juures on väga oluline roll kanda kirikul, et materiaalsete võlude kõrval pakkuda inimestele tuge ja hoolitsust,“ tõdes Aas tunnustades eriliselt Rahu koguduse pühendunud sotsiaaltööd.

Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander märkis, et linna olulise rahalise panuse abil on Rahu kiriku interjöör saanud sellise ilme nagu see 1930. aastatel oli, samuti tänatakse Tallinna linna Lunastaja kiriku uue küttesüsteemi rajamise eest. „Koostöö pole kindlasti ainult majanduslik, vaid hõlmab ka sotsiaal- ja kultuurisfääri, mida aktiivselt linnaosavalitsusega ühiselt teeme,“ täpsustas Sander.

„Linnaosavalitsus tähistab koostöös kogudusega Tartu rahulepingu aastapäeva, küüditamisohvrite mälestuspäeva ning esimest adventi. Sotsiaalvaldkonnas on kindlasti olulisim toidutare projekt. Selle raames on võimalik vähekindlustatutel kahel korral nädalas sooja toitu süüa,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Nõmme tunnustusauhinna pälvisid noor kabetaja ja laulupäeva korraldajad

Eile, 12. novembril tähistas Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimus sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, mille eel kuulutati välja tänavused Nõmme linnaosa tunnustusauhinna saajad. Sel aastal pälvisid tunnustuse noor kabetaja Priit Lokotar ning Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldanud toimkond.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto: Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on juba pikki aastaid olnud tavaks linnaõiguste andmise aastapäeval avaldada tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda kaks auhinda.

„Üks auhindadest läks noorele kabetajale, 10-aastane Priit Lokotarile, kes on Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli õpilane. Priit Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võitnud üheksa medalit, rääkimata võitudest kodumaistel võistlustel. Priit tuli sel aastal Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui vene kabes. Novembri alguses Valgevenes lõppenud noorte maailmameistrivõistlustel sai ta kaela pronksmedali,“ sõnas linnaosavanem aktusel.

„Teine auhind läks aga tänutäheks nõmmekate kogukonna algatusrühmale, kes käisid välja idee taaselustada Nõmme laulupäev ning selle ka ellu viisid. Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks korraldasidki aktiivsed nõmmekad 17. juunil Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva,“ lisas Šillis.

Tunnustusauhinnaks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

 

 

 

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?

„Väike loov seltskond kristlasi, Schuman, Adenauer ja De Gasperi, aitasid Euroopa välja sõjajärgsest kriisist, juhatades teed, mis lähtus piibellikest väärtustest. Nemad uskusid, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas,” ütleb Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam.

Tunne Kelam. Foto Urmas Saard

Tunne Kelam. Foto: Urmas Saard

Millised on Euroopa tulevikuvõimalused? Kas neid saab veel minevikust leida?

Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel leiab aset rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”, toimumiskohaks Hilton Tallinn Park Hotel.

23. novembril toimuva konverentsi avavad Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste, Konrad Adenaueri Fondi juhataja Balti riikides ja Põhjamaades Elisabeth Bauer ja Tunne Kelam. Mikuláš Dzurinda, Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskuse (WMCES) president, Slovakkia peaminister 1998–2006, arutleb küsimusel „Väärtused versus poliitika – Euroopat liitmas või lahutamas?”

Jätka lugemist »

Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Täna, 12. novembril möödub 80 aastat Nõmme gümnaasiumi hoonele nurgakivi panekust. Sel puhul avati kooli ees nimeline pink Nõmme gümnaasiumi pikaaegsele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt Foto Jukko Nooni

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt. Foto: Jukko Nooni

kes ei reetnud sinimustvalgeid põhimõtteid ka nõukogude terrori tingimustes

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegid ettepaneku Alfred Teastele nimelise pingi paigaldamiseks pärast kevadel toimunud linnaosa asumiseltside ümarlauda kooli vilistlane ja Nõmme Tee Seltsi liige Kadi Alatalu.

Alfred Teaste (1895-1992) juhtis Nõmme gümnaasiumi aastatel 1931-1940 ning 1941-1944. Suurel määral direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu 1936. aasta vastu otsuse ehitada uus gümnaasiumihoone. Okupatsioonivõimud ei lubanud Teastel direktorina töötada, kuid kuni 1949. aastani sai ta jätkata koolis tööd õpetajana, misjärel ta vallandati. Kaks aastat hiljem saadeti ta vangilaagrisse.

Jätka lugemist »

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Esmaspäeval, 12. novembril tähistab Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimub sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, kus esinevad Marko Matvere ja orkester Ventum. Kontsert algab kell 19.

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

Nõmme raudteejaam. Foto: Jukko Noomi

Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul

Kuigi praegu on Nõmme üks Tallinna linnaosadest, on ajaloo väärtustamine linnaosavalitsusele oluline. Esmapäeva hommikul paigaldatakse nimeline pink Nõmme gümnaasiumi kunagisele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on üks kena tava veel, mida linnaõiguste andmise aastapäeva aktusel on pikki aastaid järgitud. „Linnaosavalitsus avaldab tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda koguni kaks tunnustusauhinda, milleks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia. Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul,“ lausus linnaosavanem.

Jätka lugemist »

Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

Türgi Suursaatkond Eestis tähistas eile õhtupoolikul Türgi Vabariigi aastapäeva mitmesajale külalisele korraldatud vastuvõtuga Tallinnas Tornimäel asuva Swissôtelli konverentsikorrusel.

Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto Foto Urmas Saard

Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto. Foto: Urmas Saard

Hotelli kuuenda korruse avaras fuajees tervitas külalisi Türgi suursaadik Eestis T.E. pr. Hayriye Kumaşcıoğlu. Suursaadiku selja taga asus Türgi lipp ja suurel pildil Mustafa Kemal Atatürk. 1881. a sündinud Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja ja selle esimene president (1923-1938).

Enne suursaadiku pidupäevakõnet mängiti helikandjalt mõlema riigi hümni. Suurele ekraanile ilmusid Türgi ja Eesti lipud. Hayriye Kumaşcıoğlu sõnul on Türgi Vabariik tegutsenud oma loomise algusest saadik Lääne poliitilise, majandusliku, sotsiaal- ja kaitsealase infrastruktuuri lahutamatu osana. Oma sõnavõtus osundas ta põgenike heaks tehtavale suuremahulisele humanitaarabile.

Türgi Vabariik kuulutati välja 1923. aasta 29. oktoobril. Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted 23. oktoobril 1991. Türgi pole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Türgi praegune suursaadik Eestis andis oma volikirjad president Ilvesele üle 2015. a 15. oktoobril.

Jätka lugemist »

90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Pühapäeval, 14. oktoobril Harku raba teedel toimunud 90. Rabajooksul purustati osalusrekord. Kaks korda aastas toimuval rahvaspordiüritusel osales sel korral 2250 registreerimislehe täitnud jooksusõpra ja kepikõndijat.

90 Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

90. Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega

Üle kahe tuhande küündinud osalejatearvud olid Rabajooksul 1980. keskpaigas ning nüüd ka kahe viimase aasta jooksudel. Seni oli suurima osalejate arvuga 28. Rabajooks, mis toimus 1987. aasta sügisel, kui raja läbis 2236 osavõtjakaardi täitnud jooksjat.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on alates sellest aastast Rabajooksu korraldaja kui ka rahastaja Nõmme linnaosa valitsus. „Esimene Rabajooks toimus 1974. aastal. Pikalt oli korraldajaks Eesti Tööstusprojekt, hiljem Sweco Projekt AS, kellelt võttis korraldamise üle linnaosavalitsus, sest me ei soovinud, et pikkade traditsioonidega tervisespordiüritus kaoks. Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega, kus spordivad üheskoos nii sportlased kui harrastajad nii lapsed kui väärikamas eas mehed ja naised,“ rääkis linnaosavanem.

Jätka lugemist »

Hõimupäevadel esineb Soome tippakordionist Maria Kalaniemi

Koostöös MTÜ Fenno Ugriaga korraldab Reval Folk hõimupäevade erikontserdi, mil publiku ette astub Soome üks juhtivaid kaasaegseid akordioniste ja rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid – Maria Kalaniemi.

Maria Kalaniemi Foto Elina Brotheus

Maria Kalaniemi. Foto: Elina Brotheus

Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama vöö erinevad mustrid

Mariaga mängib kontserdil hetke koos ka tema kauaaegne õpilane ning praegune kolleeg, Eesti üks edukamaid akordioniste maailmas – Tuulikki Bartosik. Teiseks peaesinejaks on legendaarne Mordva meestelaulu traditsiooni hoidev vokaalansambel Toorama, kes käis viimati Eestis kuus aastat tagasi. Peale kontserti toimub laulutuba Jaan Sarvega, kes on Tallinnas elav seto juurtega pilli- ja laulumees.

Õhtu pühendatakse hõimuseostele eestlaste ja sugulasrahvaste vahel. Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama (hõimluse) vöö erinevad mustrid.

Jätka lugemist »

Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

16. oktoobril tähistab Eesti aktiivseim nüüdismuusika ansambel U: kontserdiga sarjas URR (U: Rahvusringhäälingus) oma 15. sünnipäeva. Kuigi ansambel loodi 2002. a lõpus, astus U: üles oma esimese täiskavaga täpselt 15 aastat tagasi, 16. oktoobril 2003 festivalil NYYD, mida ansambel peab oma tõeliseks sünnipäevaks.

U Pranstusmaal, august 2018 Foto Ninh Lê Quan

U: Pranstusmaal, august 2018. Foto: Ninh Lê Quan

Kavas:
Muusikaline tervitus
Tatjana Kozlova-Johannes „Circles” (2004 )
John Cage „Child of Tree” (1975)
Ivan Fedele „Immagini da Escher” (2005)

Viis aastat tagasi, tähistamaks oma 10. tegevusaastat, käivitas U: koostöös Klassikaraadioga kontserdisarja URR, mis kandis toona alapealkirja „10 aastat vastupanu”. Vastupanu all pidas U: silmas eelkõige mitte kaasa minna mugavusega, seada endale pidevalt uusi väljakutseid, mitte teha allahindlusi sisu ja kvaliteedi suhtes. Sarja üheks eesmärgiks on tõsta üldist teadlikkust nüüdismuusikast, kasvatada nö kultuurikihti selles vallas. Igal kontserdil on kindel teema, mis tutvustab erinevaid tahkusid nüüdismuusikast. Sarja jooksul on esmaesitlusele toodud mitmeid maailmas tunnustatud heliloojate väärt-teoseid, mis senini Eestis kõlanud ei olnud. Lisaks kõlavale muusikale tutvustavad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes teoste ja teemade tausta, kontsertidest toimuvad otseülekanded Klassikaraadio eetris. Käesolev kontsert on sarjas järjekorralt kahekümnes.

Jätka lugemist »