Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Kevin Väljaots ja Laura Maasik võitsid 89. Rabajooksu

Tänasel 89. Rabajooksul oli esimese ühisstardi kiireim mees Kevin Väljaots ja kiireim naine Laura Maasik.

Rabajooksu esimene ühisstart Foto Jukko Nooni

Rabajooksu esimene ühisstart. Foto: Jukko Nooni

Nõmme Rabajooksu esimene rahvaspordisündmus toimus 1974. aasta aprillis. Jooksurada kulgeb Harku raba teedel. 89. Rabajooksul osales 2070 registreerimislehe täitnud inimest. Esimesed 1800 lõpetajat said kingituseks traditsioonilise vimpli. Kaitseliidu Nõmme malevkond ja naiskodukaitse Nõmme jaoskond pakkusid pärast kõikidele lõpetajatele sooja teed.

Meeste esikolmik: 1. Kevin Väljaots (19:33), 2. Mark Abner (19.58) ja 3. Martin Vilismäe (20:27). Naiste esikolmik: 1. Laura Maasik (23:28), 2. Merlyn Lükk (23:48) ja 3. Marika Turb (24:14). Samuti autasustati esimese ühisstardi kiiremaid poisse ja tüdrukuid, kes sündinud 2006. aastal või hiljem. Poiste esikolmik: 1. Risto Kalju (25:17), 2. Kaspar Jaaska (27:21) ja Joonas Salk (27:24). Tüdrukute esikolmik: 1. Meri-Lill Plagnaut (26:33), Helis Heinsaar (29:11) ja 3. Kätlin Talu (30:27).

Jätka lugemist »

Tervisesportlaseid oodatakse pühapäeval Rabajooksule

Pühapäeval, 15. aprillil leiab aset väga pika traditsiooniga 89. Rabajooks, mis toimub Nõmme spordisündmusena kahel korral aastas.

Rabajooksu rada

Rabajooksu rada. Kaardi suurendamiseks kliki pildile

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik asub Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1800 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Rabajooksu korraldab Nõmme linnaosa valitsus kõigile osavõtjatele tasuta.

Täpse teavituse annab Rabajooksu kohta koduleht.

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

87 Rabajooksu esimene ühisstart 2017 aasta kevadel Foto Jukko Nooni

 

 

 

Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

 

Nõmme linnaosa lasteaiad said istutuskastid

Tallinna Nõmme linnaosa kinkis oma piirkonna lastaedadele istutuskastid, et õpetajad saaksid lastele tutvustada erinevaid taimi, taimede istutamist ja aianduse põhitõdesid.

Grete Šillis ja Pille Siimpoeg Foto Jukko Nooni

Grete Šillis ja Pille Siimpoeg. Foto: Jukko Nooni

“Idee kasvas välja Rännaku lasteaia direktori Pille Siimpoja palvest toetada nende lasteaeda mulla ja taimedega,” rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “Otsustasime sellise võimaluse pakkuda välja ka teistele Nõmme lasteaedadele. Nõmme linnaosa heakorraspetsialistide abiga meisterdati kõigile lasteaedadele istutamiskastid ning jagati laiali nii eelistutatud maitsetaimed, sibulad kui taimeseemned. Ikka selleks, et Nõmme lapsed kasvaksid loodusega koos,” lisas linnaosavanem.

Istutamiseks said lasteaiad kolme eri värvi sibulaid, rediseid, porgandeid, lehtsalatit; maitsetaimedest rosmariini, salveid, münti ja põõsastilli. Istutuskastide täitmiseks kasutatakse kompostmulda, mis on valminud Nõmme lehekottide kampaania käigus 2016. aastal kogutud haljastujäätmetest. Kastid ja taimed on lasteaedades juba kohal, muld viiakse järgmisel nädalal.

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Maria Tormi maalid Nõmme muuseumis

Nõmme muuseumis saab tänasest kuni 12. maini vaadata Maria Tormi natüürmortide näitust “Vaikelud”.

Maria Tormi kollane vaas roosidega Foto Jukko Nooni

Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga.

Maria Torm on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Helsingi Sibeliuse akadeemias. “Huvi joonistamise vastu tekkis mul juba päris pisikesena. Mäletan, kuidas palusin ema, et ta viiks mind kunstikooli. Õppisin seal mõned aastad akvarelli ja guaššiga maalimist ning joonistamist,” meenutab Maria Torm.

Kunsti juurde jõudis ta tagasi aastakümneid hiljem Lootuse maalistuudio kaudu. “Kuigi kunstiõpingutest oli selleks hetkeks möödas aastakümneid, haarasin pintsli kätte ja täitsin oma kunagise unistuse – maalisin esimest korda suurel lõuendil paksu pintsli ja õlivärvidega, taustal Vivaldi hingesoojendav muusika, ning äkitselt tundus kõik nii õige. Nii saingi uuesti maalimispisiku ning mõne aastaga olen jõudnud oma esimese näituseni,” rääkis kunstnik.

Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga. “Ma ei püüagi kompositsioone realistlikult kujutada, vaid maalin julgelt nii, nagu ma neid näen, segades värve otse lõuendil.”

Lisaks vaikeludele on Maria Torm nüüdseks proovinud kätt ka akrüülvärvidega ning teinud raamatuillustratsioone.

Nõmme muuseum asub kunagises jaamahoones aadressil Jaama 18. Muuseum on avatud N-L kl 12-16.

 Maria Tormi kollane vaas roosidega. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Nõmme kabetreener Heinar Jahu saab Tallinna teenetemärgi

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil teha linnavolikogule ettepaneku tunnustada Tallinna vapi- ja teenetemärgiga silmapaistvaid inimesi. Teiste seas saab ettepaneku kohaselt teenetemärgi ka legendaarne Nõmme kabetreener Heinar Jahu pikaajalise kabe edendamise ja treeneritöö eest Nõmmel ja kogu Tallinnas.

Heinar Jahu Foto Jukko Nooni

Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Heinar Jahu panust väsimatu kabeelu korraldajana raske alahinnata. “Heinar Jahu õpilased saavutavad rahvusvahelistel võistlustel pidevalt kõrgeid kohti. Äsja lõppes Nõmme kabeklubi korraldatud rahvusvaheline turniir Nõmme Kevad, järgmisel nädalal võtavad pisikesed kabetajad omavahel mõõtu Rabarübliku lasteaias. Tema eestvedamisel nimetati Nõmme linnaosa ju mõned aastad tagasi kabeliidu poolt Eesti kabepealinnaks,” lausus linnaosavanem.

“Ma olen kabehaige, aga mitte eriti tugev mängija. Minust on hulga paremaid mängijaid,” ütles üle kahekümne korra Eesti meistriks tulnud Heinar Jahu ise tagasihoidlikult mõned aastad tagasi Nõmme Sõnumitele antud intervjuus.

1933. aastal sündinud Heinar Jahu on pärit Võrumaalt Põlgastest. Kabega tegi ta tutvust juba enne kooli, kui isa valmistas talle kabelaua ja nupud. Treeneritööd hakkas Heinar Jahu tegema keskkooli ajal, et kooli võistkonnaga võistlustele minna. Hiljem on ta kabet õpetanud Tartus ja Kohtla-Järvel. Viimased aastakümned on ta treeninud aga Nõmme noori. “Mul on väga palju häid õpilasi olnud, kuid kõrgeimaid kohti on poistest saavutanud Raido Värik ja tüdrukutest Kadi Veski,” märgib ta.

Heinar Jahu käe all õpivad lapsed kabet Nõmme noortemajas, Rabarübliku lasteaias ja Pääsküla gümnaasiumis. Oma treenerikreedo võtab ta kokku nii: “Iga laps on erinev, ma tahan, et nad tunneksid kabet mängides rõõmu. Ütlen lastele alati, et tuleb rahulikult mõelda, meele saab kurvaks kiiresti mängides ja seetõttu mitte kõige paremaid käike tehes.”

Heinar Jahu pälvis 2015. aastal ka Nõmme linnaosa valitsuse tunnustusauhinna, eelmisel aastal andis talle tunnustusauhinna “Lastega ja lastele” üle president Kersti Kaljulaid.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

Võtete algus Foto Triin Tenso

Võtete algus. Foto: Triin Tenso

Mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa

Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Jätka lugemist »

Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

Pühapäeval, 15. aprillil toimub Harku raba teedel juba 89. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta.

87 Rabajooksu esimene ühisstart 2017 aasta kevadel Foto Jukko Nooni

87. Rabajooksu esimene ühisstart 2017. aasta kevade.l Foto: Jukko Nooni

Grete Šillis: Näiteks 40 aasta eest, kuid viimati ka 2011. aastal, kui suurem osa rajast oli kaetud lumega.

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1800 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Jätka lugemist »

100-aastane Linda Raunet: “Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune”

Täna tähistab 100. sünnipäeva nõmmelane Linda Raunet. Juubilari käis õnnitlemas ka Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Linda Raunet ja Grete Šillis Foto Jukko Nooni

Linda Raunet ja Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

Grete Šillise sõnul elab Nõmmel viis inimest, kes Eesti Vabariigiga samaealised, üle saja-aastaseid on kokku seitse. “Erakordselt vitaalne proua Raunet teeb silmad ette noorematelegi. Ta käib ise veel teatris ning kontsertidel ning külastab tihti raamatukogu,” ütles ta.

Linda Raunet on sündinud 4. aprillil 1918. aastal Venemaal Toropetsi linnas, kuhu tema vanemad olid sattunud seoses I maailmasõjaga, isa oli staabikirjutaja. Eestisse tuli pere 1921. aastal. Linda Raunet on elanud mitmel pool Eestis, Nõmmele kolis ta 2004. aastal.

42 aastat õpetajana töötanud proua sai 2016. aastal Eesti Vabariigi aukodaniku märgi. Lisaks õpetajatööle on ta juhendanud nii rahvatantsu- kui näiteringi. Tal on kaks tütart ja 12 lapselast. «Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune,» ütleb proua, kellel avastati teismelisena südameklapirike ning arstid arvasid, et ta 18-aastaseks ei elagi. Pikaealisuse põhjuseks peab proua Raunet positiivset meelt.

Jukko Nooni
Nõmme Linnaosa Valitsus
avalike suhete nõunik

Nõmmelane Vassili Sippul sai 100-aastaseks

Täna on 100. sünnipäev nõmmelasel Vassili Sippulil. Eesti Vabariigiga samaealist juubilari käis õnnitlemas Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Vassili Sippul Foto Nõmme linnaosa valitsus

Vassili Sippul. Foto: Nõmme linnaosa valitsus

Vassili Sippul sündis 28. märtsil 1918 Setomaal Palandu külas. Tallinnasse tuli mees elama pärast Teist maailmasõda. Suure osa elust asus ta kodu Tondil, Nõmme elanik on ta olnud viimased 15 aastat.

Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe

“Teeb rõõmu, et meie seas on soliidse elukogemusega ja terava mõistusega nõmmekaid, kel vanust sama palju kui Eesti Vabariigil. Härra Sippul on hea näide sellest, et vanus on lihtsalt number,” ütles Grete Šillis.

Vassili Sippul on olnud tubli töömees, ta on olnud ametis tünnivabrikus ning enne pensionile jäämist töötas ta pikalt Standardi mööblivabrikus sadulsepana.

Vanahärra peab ise oma kõrge ea põhjuseks mitmekülgset toitumist, regulaarset liikumist ning mittesuitsetamist. Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe. Uudistega on ta samuti hästi kursis: loeb ajalehti, vaatab telerit ja kuulab raadiot, mõnikord võtab kätte raamatugi. Poja sõnul teab isa mõnikord enne teisi pereliikmeid, mis maailmas või Eestis toimub.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus
avalike suhete nõunik

Nõmme tähistab vapi ja lipu päeva

Neljapäeval, 22. märtsil on Nõmme vapi ja lipu päev. Sel puhul heisatakse homme hommikul kell 8.30 Glehni ausamba juures oleval lipuväljakul mastidesse kolm Nõmme lippu. Sama on oodatud homme tegema ka need majaomanikud, kel Nõmme lipud olemas.

Nõmme lipp

Nõmme lipp

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et linnaosa sümboolika pärineb ajast, kui Nõmme oli iseseisev linn. “Kuigi Tallinn tervikuna on ühtlustamas oma visuaalset identiteeti, on igal linnaosal oma eripära ning vähemalt Nõmme hoiab jätkuvalt au sees nii oma ajaloolist vappi kui lippu. Linnaosana lähtume küll linna kui terviku ühtsetest huvidest ja ülesannetest, kuid arvestame seejuures oma ajaloo, eneseteadvuse ja eripäraga,” selgitas Šillis.

Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras 2011. aastal ettepaneku Emeli Schmidt. Esimest korda tähistati seda 2012. aastal.

Edgar Rajandi kavandatud vapi kinnitas Nõmme linnavolikogu 22. märtsil 1938. Kaldselt poolitatud kuldset ja rohelist värvi kilbil on kaks vastandvärvuses männilatva. Kuldkollane kujutab liiva, roheline aga Nõmme metsahaljust ja aedlinna omapära. Nõmme lipu kavand kinnitati veidi enam kui aasta hiljem. Kahekordne valgeroheline lipp rõhutab samuti Nõmme selget ja puhast õhku ning valgust.

Jätka lugemist »

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe ja Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul võiksid saabuval kevadel Eesti kihelkondade värvidest inspireeritud pintslitõmbed muuta halli argipäeva ja elukeskkonna rõõmsamaks. Samamoodi saaksid unustatud ja uued maitsed aidata paremini tunnetada kultuurilist mitmekesisust.

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib Foto Urmas Saard

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib. Foto: Urmas Saard

Eile, 15. märtsil sai Tallinnas talguvanker hoo sisse. Triinude Toiduministeeriumis tehti juttu toidust, söödi maitsvat talgusuppi ja mekiti teisi põnevaid maitseid, mida pakkus udmurdi kokk Ljudmila Ruukel. Samal kohtumisel esitleti äsja trükist ilmunud raamatut “Eesti kihelkondade värvid”. Tänavuse talgute stardipaketiga jõuab igasse talgupaika Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Reet Piiri koostatud raamat “Eesti kihelkondade värvid”, mis on varustatud vajalike värvikoodidega, et igaüks võiks hõlpsasti leida oma kodukihelkonna värvide värvikombinatsiooni.

Ajal, kui Tarmo Tüür, Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ja teised talgute teemal sõna võtsid, käis Triinude Toiduministeeriumi ühes toanurgas vilgas maalritöö. Värvilistest triipudest sündis omaaegse Kadrina kihelkonna tunnusmuster. Kasterpalu rääkis, et kihelkonnavärvidesse sobib värvida kõike, mis värskendamist vajaks.

Jätka lugemist »

Automudelismi juhtrajasõitjate karikaetapp Äksis

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24 veebruaril kogunesid automudelismi juhtrajasõitjad järjekordsele karikaetapile Äksis. Riigipüha oluliselt osalejate arvu ei kärpinud. Kohal oli veidi alla 30 võistleja. Kavas olid klassid: N-14; ES-32; F1-32 ja ES-24.

Andy Aron ühes oma isaga Foto Urmas Saard

Andy Aron ühes oma isaga. Foto: Urmas Saard

Alustasid noored klassiga N-14. Kokku startis 14 võistlejat. Meilt olid kaasas Karin Mets ja Sebastian Roosaar. Karin on juba „vana kala” ja võistleb kolmandat aastat. Seevastu Sebastian alustas alles oma esimest täishooaega, pealegi esimene tutvus Äksi rajaga. Enne võistlust sai natuke harjutada, et Sebastian saaks selgeks olulisemad asjad sellel rajal sõitmiseks. Võistlejad jagati kahte gruppi ja Sebastian startis esimeses grupis. Algus läks siiski vaevaliselt. Liiga palju tuli lihtsaid sõiduvigu, aga alates neljandast sõidust hakkas asi oluliselt paranema. Eelviimases sõidus sai Sebastian kirja isegi 30 ringi! Lõppkokkuvõttes sõitis Sebastian 199 ringi ja lõpp-protokolli 10. koht. Ise jäi ta oma tulemusega rahule! Teises sõidus sõitis Karin ennast finaali, kuigi kohalikud poisid tegid elu kibedaks. Kaheksast finalistist olid viis sõitjat Äksist. Finaali algus läks Karinil käest – oli vahepeal jooksvalt koguni 7. kohal. Teises pooles asi paranes ja lõpuks suutis Karin tõusta 5. kohale. Võitis selle klassi kohalik noor Kaur Erik Tamm. Lõpptulemusi omale kirja ei pannud ja kuna seekord kadus protokoll seinalt märkamatult, siis täpsed lõpptulemused jään seekord võlgu!

Jätka lugemist »

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Jätka lugemist »

Jaan Kolbergi dokumentaalfilm „Kenotaaf“

Mullu, Maapäeva 100. aasta juubelil avas Vabariigi President Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal riiklikult korraldatud sündmusena riigivanemate kenotaafi neile, kellel pole teadaolevat hauda.

Jaan Kolberg kenotaafi avamist jäädvustamas Foto Urmas Saard

Jaan Kolberg kenotaafi avamist jäädvustamas. Foto: Urmas Saard

Tunnustatud filmimees Jaan Kolberg filmis viie aasta kestel kõiki olulisi etappe, mis leidsid aset kenotaafi loomisprotsessis. Ta filmis ka meeldejäävat 28. novembrit, kui külalistena viibisid kohal riigivanemate järglased nii Eestist, Rootsist, Hollandist, USAst kui Kanadast, aga veel palju muudki talletamisväärset. Nüüd võib valminud film jutustada üheksale riigivanemale rajatud kenotaafi saamislugu.

Jaan Kolbergi dokumentaalfilmi „Kenotaaf“ esitlus toimub Tallinna Artise kino väikses saalis neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 18. Filmi esitlusele järgneb arutelu. Oma osavõtust palutakse eelnevalt teatada kuni 23. veebruarini telefonil 53 409 536 või elle.lees@mail.ee

Filmiesitlust korraldab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Urmas Saard

Samal teemal:

Kenotaaf üheksale riigivanemale Foto Urmas Saard

 

 

 

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal Foto kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

 

 

 

Üheksa Eesti riigivanemat saavad kenotaafi

Toimus Tallinna Ühisgümnaasiumile kingitud Eesti lipu õnnistamine

Eesti lipu 133. aastapäeva pidulikul lipuheiskamisel Pika Hermanni torni kinkisid Riigikogu ja Eesti lipu selts Tallinna ühisgümnaasiumile sinimustvalge lipu piduliku kandelipuna. Tänavu 5. veebruaril toimus sama lipu õnnistamine.

Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis Foto Anet Tomašpolskaja

Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis. Foto: Anet Tomašpolskaja

Eesti lipu toimkonda kuulusid lippur Cristopher Rogotovski ja saatjad Egle-Liisa Onton ning Marion Annabel Nummert. Kooli lipu toimkonnas olid lippur Oskar Voorel ning saatjad Eva-Laura Lahtmäe ja Annika Roosleht.

Õnnistamistalituse viis läbi kooli vilistlane, Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots. Külalistena viibisid kohal Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Aktusest võtsid osa gümnaasiumiõpilased ja õpetajad. Ühiselt kooli segakooriga lauldi riigi hümni, kooli laulu ja lipulaulu.

Avasõnad ütles kooli direktor Mehis Pever. Sõna võtsid Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. „Nestor meenutas aegu, kui ta käis kooli võimlas korvpalli mängimas. Ta soovis kõigile rahu ja palus õpetajatel panna lastele ainult häid hindeid. Nestor õnnitles kooli peagi saabuva sünnipäeva puhul ja soovis ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva.“ vahendas tervitussõnu Tallinna Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Aade Erits.

Jätka lugemist »

Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal Foto pressisõnumiga

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal. Foto: pressisõnumiga

Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal

28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.

EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.

Jätka lugemist »

Leitud lõhkekehasid puudutada või transportida on eluohtlik

Eelmisel nädalal kaevasid Põhja-Eesti pommigrupi demineerijad Pääsküla prügila tagant rabametsast välja suure koguse mürske.

Pilt 26 jaanuaril toimunud mürskude otsimisest ja väljakaevamisest Pääsküla rabas

Pilt 26. jaanuaril toimunud mürskude otsimisest ja väljakaevamisest Pääsküla rabas

Nii Pääsküla raba kui Männiku tee äärde jääv piirkond on populaarne vaba aja veetmise koht. Nõmme linnaosa valitsus tuletab meelde, et kahtlastest ning lõhkekeha meenutavatest leidudest tuleb kindlasti hädaabinumbril teada anda, ise neid puudutada või transportida on eluohtlik!

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul leitakse Männiku piirkonnast pidevalt erinevat lahingmoona, mida on vaja demineerida. “Põhja päästekeskusest saadud info kohaselt on viimase kolme aasta jooksul Männikult leitud üle 5000 lõhkekeha, kuid viimane leid oli ka demineerijate jaoks harukordne,” märkis Šillis. “Reedel käisid kaevetöödega tutvumas ka linnaosavalitsuse töötajad. Mürsud olid korrapärase rivina maetud ühe rabatee äärde. Kuna Pääsküla raba ja Männiku tee äärde jäävad metsad on populaarsed vaba aja veetmise kohad, tuleks kahtlastest ning lõhkekehi meenutavatest esemetest kindlasti hädaabinumbril teada anda. Pääsküla prügila tagant leitud mürsud olid üsna käidava koha peal,” ütles linnaosavanem.

Jätka lugemist »

Kindral Johan Laidoner ja Siim Kallas

Esmaspäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor on Viimsi vallavanem, endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes kõneleb teemal „Milline võiks olla Eesti Vabariigi teine aastasada?“.

Siim Kallas Foto Urmas Saard

Siim Kallas. Foto: Urmas Saard

Mälestusloeng on arvult üheteistkümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag. Tunamullu kõneles kindrali sünniaastapäeval semiootik Valdur Mikita teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“ ja mullu ajaloodoktor Ago Pajur – „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.

Vahetult enne loengut, kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.
Osavõtt vaba.

Kindral Johan Laidoneri Selts

Peeter Luksepale mõeldes

„Sajandivanuseks saav Eesti Vabariik on rohkem kui poole oma ajaloost osutanud vastupanu võõrale võimule – iialgi alistumata. Ühtviisi oluline oli vastupanu relv käes kodumaa metsades ja vastupanu paguluses sinimustvalge lipp käes,“ ütleb Trivimi Velliste, kes meenutab täna Stockholmi välisvõitluse olulise keskusena.

Peeter Luksep 2008 a Pärnus Foto Urmas Saard

Peeter Luksep 2008. a. Pärnus. Foto: Urmas Saard

Velliste hinnangul oli suur poliitiline mõju sealsel Norrmalmstorgil 79 järjestikusel esmaspäeval – märtsist 1990 kuni septembrini 1991 – aset leidnud meeleavaldusel, mil järelejätmatult nõuti vabadust Eestile, Lätile ja Leedule.

Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses

„Peeter Luksep, Rootsi eestlaste juht, oli koos oma nimekate poliitiliste sõpradega nende rahvakogunemiste peamisi eestvedajaid. Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses. Tema säras sisemiselt,“ leiab Velliste.

Pro Patria Instituut korraldab 27. jaanuaril Rahvusraamatukogu suures saalis Peeter Luksepa (29.01.1955 Stockholm – 8.09.2015 Stockholm) mälestuseks rahvusvahelise konverentsi. Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo ja Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskusega. Kohale tulevad Peetri sõbrad ja võitluskaaslased nii Eestist kui välismaalt. Konverents püüab ehitada silda demokraatia eest võitlejate ning tänaste kriisikollete vahele.

Jätka lugemist »

Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad riigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.

Risto Kask ja Kadri Veersalu Foto pressisõnumiga

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga

Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.

“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”

Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.

“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.

Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.

President Pätsi surma-aastapäeva mälestustalitus

Mittetulundusühingu Konstantin Pätsi Muuseumi juhatus palub austatud rahvast lahkesti osalema president Pätsi surma-aastapäeva mälestamise talitusele Tallinna Metsakalmistul.

Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse Foto Urmas Saard

Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse. Foto: Urmas Saard

„Meie traagilise elulooga riigipea suri 18. jaanuari õhtul 1956. a Tveri (Kalinini obl) lähedal Buraševo psühhoneuroloogia haiglas ja maeti 1990. a ümber Tallinna Metsakalmistule,“ meenutab Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Ta selgitab, et praegu on Buraševos arvatava matmiskoha juurde paigaldatud kohalike algatusel mälestuskivi ja rist. „Sealses koolihoones on sisustatud mälestusnurk, millega avaldatakse sügavat lugupidamist eestlaste presidendile,“ teab Lees rääkida.

Neljapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 12 toimuval president Pätsi 62. surma-aastapäeva mälestustalitusel loeb hingepalve EAÕK preester Justinus Kiviloo. Samuti võtab sõna Konstantin Pätsi perekonna rahulas Pätsi muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste. Järgneb pärgade panek ühes järelhüüetega.

Lipuvalves osalevad corp! Fraternitas Estica, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Kaitseliit, Memento Tallinna osakond, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Urmas Saard

Eesti misjonäre tutvustav saatesari “Maitse misjonit” saab uue näo

Neljapäeval, 4. jaanuaril kell 20.30 jõuab Taevas TV7 eetrisse saatesarja “Maitse misjonit” uus formaat. Uuel aastal on saatejuht Helina Voogne ja selle aasta teemaks on misjon siin- ja sealpool piiri.

Maitse misjonit saatekülalised jaanuaris

“Maitse misjonit” saatekülalised jaanuaris: Eesti Evangeelse Alliansi juht Indrek Luide, saatejuht Helina Voogne ja Eesti Evangeelse Alliansi kaunite kunstide toimkonna Artest+ juht Külli Hansen

2018. aasta kalender on kunstiteemaline

Erinevalt eelmise aasta saadetest toob uus formaat saatekülalised stuudiosse. Tegemist on pooletunnise stuudiovestlusega, mis tutvustab Eestist läkitatud misjonäre ja erinevaid misjoniprojekte.

“Ma usun, et me kõik oleme kutsutud olema osa misjonist. Kuigi saate põhifookus on misjonitööl piiri taga, tahame juhtida tähelepanu ka meie igaühe rollile misjonis,” ütleb saatejuht Helina Voogne, kes on tegev ka Eesti Evangeelse Alliansi välismisjonitoimkonnas.

Jätka lugemist »

Neljas parima juuniori tiitel tuli Sinti

Kui tavaliselt peavad Eesti Tehnika- ja Spordiliidu (ETSL) mudelistid oma hooaja lõpuüritust järgmise aasta alguses, siis seekord peeti asjaolude tõttu pidulik lõpugala 16. detsembril Tallinnas Nõmme Noortemajas, kus igal aastal vähemalt korra ka juhtrajasõidu etapp toimub.

Andy Aron (keskel) vanaisa Pauli ja isa Rolandiga Foto Ene Aron

Andy Aron (keskel) vanaisa Pauli ja isa Rolandiga. Foto: Ene Aron

Kohal olid auto- lennu ja laevamudelistid. Seekordne üritus erines varasematest selle poolest, et iga sektsioon pani välja väikese näituse oma eksponaatidega. Väljapanekul nägi erinevaid autode, lennukite ja laevade mudeleid.

Järgmisel aastal on ka Andy juunioride vanuseklassist väljas, nii et peame ootama jääma, kas kasvab meie pesamunadest Andyle ja Karmenile väärilisi järeltulijaid.

Kui juhtrajasõidus jagatakse karikad välja hooaja viimasel etapil, siis ülejäänud said karikad kätte pidulikul lõpuõhtul. Peale selle jagati välja kaunid meened Eesti meistrivõistlustel medalid võitnud sportlastele. Sindi klubist osales üritusel Andy Aron koos ema, isa ja vanaisaga. Oli ka põhjust, sest neljandat aastat järjest tuli parima juuniori tiitel koos vastava karikaga Sinti. Kui eelmisel aastal oli väga tasavägine rebimine sellele tiitlile Andy ja Karmeni vahel, siis sel aastal oli Andy suveräänne liider, edestades konkurente mäekõrguselt. Karmen Metsal Eesti meistrivõistlused seekord ebaõnnestusid ja ka muude asjaolude tõttu Karmen pidulikul koosviibimisel sel korral ei osalenud.

Jätka lugemist »

Kolm aastakümmet Eesti Muinsuskaitse Seltsi

12. detsembril 1987 asutati Tallinnas Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu hoones Eesti Muinsuskaitse Selts. See paik on tundmatuseni muutunud, seal kõrgub tumedast klaasist ja betoonist Euroopa Liidu Maja. Täpselt kolmkümmend aastat hiljem eemaldasid EMSi auesimees Trivimi Velliste ja esimees Peep Pillak uues hoones katte tahvlilt, mis teatab seltsi sünnist selles asukohas.

Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel

Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel

Toonasel asutaval kogul Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) esimeseks esimeheks valitud Trivimi Velliste tegi linnulennulise ülevaate muinsuskaitseliikumise kõrghetkedest. Ta meenutas, kuidas muinsuskaitseklubide esimesel kokkutulekul Jüris oktoobris 1986 kohalikud memmed olid ehmunud, et linna untsantsakad on tulnud nende kirikuaeda korrastama. Kuidas Tallinna Kinomaja kokkutulekul veebruaris 1987 lehvis esmakordselt avalikult „ärkamisaja vaim“. Kuidas Keila kokkutulekut sama aasta aprillis alustati Hortus Musicu kontserdiga kirikus. Nõukogude ajal olid kirikuhooned üksnes koguduste tarbeks. Ilmalik üritus keskaegses pühakojas oli lubatu ja lubamatu piiri kompamine.

Viimane suurem kokkutulek enne asutavat kogu pidi toimuma septembris Tarvastus. Et aga Pärnu Muinsuskaitse Seltsi eestvedaja Tiit Madisson korraldas võimude silmis kurikuulsa Hirvepargi meeleavalduse 23. augustil 1987, siis oli „muinsuskaitse“ ühtäkki muutunud ebasoovitavaks ja koguni ohtlikuks. Tarvastu kokkutulek keelati ära. Mustla väikelinn oli tulvil Nõukogude eriteenistuse agente ja kohalik rahvas piilus ehmunult kardinate vahelt.

Jätka lugemist »

Hando Runnel: muinsuskaitse liikumine on mäletamine, hool, kunst ja ka julgus

Eesti omariikluse taastamisel tähtsat rolli etendanud kodanikeühendus Eesti Muinsuskaitse Selts tähistas esmaspäeval, 11. detsembril, Tallinna Raekojas oma tegevuse 30 aastapäeva.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals Foto Urmas Saard

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Luulet luges Jüri Kotšinev, Jaak Johanson mängis akustilist kitarri ja Krista Citra Joonas puhus bambusflööti. Nende esinemise ajal saabus Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Terve Eesti Vabariigi iseseisvusaeg tuli unustada. Mäletada tohtis ainult salaja

Esimesena võttis sõna Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Ta ütles, et seltsi asutamisel Trivimi Velliste ja Lennart Meri sõnastatud peamine eesmärk – muinsuste muinsuse ehk Eesti Vabariigi taastamine on saanud täidetud. Tema järel kõneles president Kaljulaid. “Luban teile, et teen iga tund ja iga päev kõik endast oleneva, et Eestil läheks senisest veelgi paremini,” kinnitas Kaljulaid. Järgnevalt said tervitusteks sõna Artem Davidjants Armeenia Kultuuriseltsist, Alla Jakobson Eesti juudi kogukonda esindades, Juri Maltsev Vene Muinsuskaitse Seltsist, Aldo Kals Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsist, Euroopa muinsuskaitseorganisatsiooni Europa Nostra esindaja, Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogust ja mitmed teisedki.

Jätka lugemist »