Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Olümpiavõitja Johannes Kotkas sai nimelise pingi

Täna avati Nõmmel nimeline pink Johannes Kotkasele, kes võitis 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel Kreeka-Rooma maadluses kuldmedali.

Nimeline pink Johannes Kotkasele. Foto Liisa Salak

Nimeline pink Johannes Kotkasele. Foto: Liisa Salak

Johannes Kotkas (3.02.1915-8.05.1998) elas Nõmmel Ilmarise tänaval. Pärast Kristjan Palusalu taandumist oli Kotkas ligi 20 aastat maailma parimaid raskekaalumaadlejaid ning võitis arvukalt medaleid. Nimeline mälestuspink paigaldati tema kodukoha lähedale Ilmarise terviseraja äärde.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmmel nimeliste pinkidega meeles peetud siin elanud või elavaid kultuuri-, spordi- ja ühiskonnategelasi. „Spordivaldkonnas olid seni nimelised pingid olümpiavõitjal Jaak Uudmäel, suusatreener David Klassil ja aastakümneid erinevate aladega tegelenud Heldur Tuulemäel,“ lisas Šillis.

Liisa Salak
Nõmme linnaosa valitsuse kultuurinõunik

Kuninganna Elizabeth II sünnipäeva kingitused annetati Toidupangale

Eile Tallinnas toimunud Briti suursaadiku vastuvõtule Kuninganna sünnipäeva auks tõid külalised kingituste asemel toiduannetusi Toidupangale. Saadiku vastavasisuline üleskutse on jätkuks saatkonna ja Toidupanga pikaajalisele koostööle ning selle tulemusel koguti üle poole tonni toitu.

Briti suursaatkond Eestis saab toetada Toidupanka. Foto Julia Amor

Briti suursaatkond Eestis saab toetada Toidupanka. Foto: Julia Amor

Kuigi Toidupank on täna esindatud üle Eesti juba 14 punktiga, on vajadus taristu arendamise järele suur.

Briti suursaadik Theresa Bubbeari sõnul on tal hea meel, et saatkond saab toetada Toidupanka ning seeläbi anda oma panus vajaduses elavate inimeste abistamisse.

“Jagame Toidupangaga samu väärtusi ning aitame kaasa kahe riigi vahelisele teadmiste ja kogemuste vahetusele toidu raiskamise vähendamise ja toidu päästmise osas. Meie vastuvõtul sai aga Toidupank lisaks toiduannetustele ka hea võimaluse leida uusi kontakte ettevõtjatega meie külaliste seas, et kasvatada “headuseringi” võrgustikku,” rääkis Theresa Bubbear.

Toidupanga looja Piet Boerefijn sõnul on ta väga tänulik saatkonnale toetuse, usalduse ja tulemusliku koostöö eest.

Jätka lugemist »

Juuniküüditamise mälestuspäeva tähistamised kogu riigis

Paljudes paikades üle Eesti antakse teada, et reedel, 14. juunil möödub 78 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestatakse tuhandeid Venemaa terrori all kannatanud inimesi, keda küüditati Siberi koonduslaagritesse ja asumisele.

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto Jukko Nooni

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto: Jukko Nooni

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna

Kell 10.00 toimub Tartus Pisarate pargis küüditamisele pühendatud üritus. Tund hiljem algab Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale pühendatud mälestusjumalateenistus. Keskpäeval järgneb üritus Rukkilille juures.

Pärnus Leinapargis kell 12.00 algava mälestamise juhatab sisse Pärnumaa praost Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Memento esindajad asetavad pärjad mälestuskivi ette.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene. Leinavalves seisavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide maleva noored Eesti lipu seltsi lippudega. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad. Mälestuspäeva korraldab Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento, toetab Pärnu linnavalitsus.

Jätka lugemist »

Täna algab kolm päeva kestev ruumieksperimentide sümpoosion Põhjala tehases

Endisesse kummitoodete tehasesse Põhjala kogunevad tänasest kuni reedeni sisearhitektid, arhitektid ja disainerid – professionaalid ja tudengid valdkondadest, mis tegelevad vahetu ruumiga meie ümber – et kolme päeva jooksul kuulata ettekandeid, ehitada ja läbi katsetada ruumilisi ideid.

Põhjala tehase angaarid peeglis

Põhjala tehase angaarid peeglis

Praksi sõnul on SISU loengute ja töötubade eesmärgiks uurida halli ala, millega kaudselt arhitektuuris justkui tegeletakse, aga otseselt tihti erinevatel põhjustel tegelikult ka ei tegeleta

12.-14. juunini toimuvat rahvusvahelist sisearhitektuuri sümpoosioni SISU 2019 korraldavad ühiselt Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, ent professionaalide kõrval on loenguid kuulama ja uudistama oodatud ka kõik sisearhitektuuri-, arhitektuuri- ja disainihuvilised.

Sümpoosioni loenguprogramm toob Põhjala tehases publiku ette 23 meilt ja mujalt pärit disainerit, arhitekti ja teoreetikut-pedagoogi, kes tegelevad inimskaalalise ruumi loomise ja uurimisega. SISU tähelepanu keskmes on füüsiline ruumikogemus, räägitakse materjalidest, kätega ehitamise kogemuse olulisusest ruumihariduses ja protsessile keskenduvast ruumiloomest.

Jätka lugemist »

Eesti lipp ja Taani lipp

Eesti ja Taani lipu sünnipäevad on lähestikku – 4. ja 15. juunil. Ent kummagi sündi lahutab teineteisest 665 aastat. Legendi järgi langes punasel põhjal valge ristilipp taevast 15. juunil 1219, kui taanlased pidasid tänase Tallinna asukohas meeleheitlikku lahingut meie esiisadega. Taani lipust sai maailma vanim riigilipp.

Tallinna 21. Kooli õpilaste liputoimkond demonstratsioonesinemisel. Foto Tallinna 21. Kool

Tallinna 21. Kooli õpilaste liputoimkond demonstratsioonesinemisel. Foto: Tallinna 21. Kool

Külalised Taanist ei hoidnud oma kiidusõnu tagasi.Ent sada aastat tagasi lehvisid Eesti ja Taani lipp kõrvuti – Võrumaal Eesti Vabadussõja lahinguis, mil kakssada Taani vabatahtlikku aitasid Eesti sõjaväel Punaarmee vastsündinud riigist välja tõrjuda. Nõnda on ka Taani andnud panuse meie riigi sünnilukku.

Eesti lipu 135. sünnipäevaks saabus Tallinna Taani Lipu Seltsi viieliikmeline esindus, et anda au meie sinimustvalgele. Seltsi esimees Erik Fage-Pedersen esines 4. juuni varahommikul Pika Hermanni jalamil tervituskõnega, milles ta juhtis tähelepanu kahe riigi jätkuvale koostööle, eriti NATO raamistikus, mis teatavasti on Eesti vabaduse pant.

Samal päeval kinkis Taani Lipu Selts oma riigi lipu (Dannebrogi) Tallinna Piiskoplikule Toomkirikule. Peapiiskop Urmas Viilma pühitses lipu ja see jääb pühakotta. Taani lipu 800. aastapäeval 15. juunil saabub Eestisse Taani kuninganna Margrethe II, kes pidulikul talitusel eemaldab Dannebrogilt katte.

Jätka lugemist »

Pildigalerii: rahvusvahelise pärimuspeo Baltica lainel Tornide väljakul

Eesti heliseb pärimuse lainel. Baltikumi suurimale ühisele pärimuspeole kogunesid Tallinnas Tornide väljakule eile ja täna koduriigi ja välismaised parimad pärimuskandjad. Saab nautida Balticat kuuel erineval laval , lisaks sõideti eile Baltica külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele.

Baltica 2019 Tornide väljaku pärimuskülas. Foto Urmas Saard

Baltica 2019 Tornide väljaku pärimuskülas. Foto: Urmas Saard

Tornide väljaku pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, tantsitakse meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õpitakse käsitööd ja keeli, kuulatakse jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et tänavuse Baltica keskmes on kolm valdkonda – paikkondlik eripära, pidu ja keel. Peo kolmele päevale jaotatud melu täiendavad külla sõitnud välisrühmad. Küla kõrval on täies ehtes käsitöölaat, toidupärandit saab nautida sealsamas Uma Mekki korraldatud Taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad. Tornide väljaku pärimuskülla koguneti Pärnumaalt, Saaremaalt, Setomaalt, Tartumaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Võrumaalt, ja pealinnastki.

Jätka lugemist »

Selgusid kolme pärimuskultuuripreemia laureaadid

Tänasel pärimuspidu Baltica avakontserdil anti välja kolm erinevat pärimuskultuuri preemiat. Pärimuskultuuri preemia omistati Mooste Rahvamuusikakooli loojale Krista Sildojale, Eesti Folkloorinõukogu preemia Teotugi rahvamuusik Margus Põldsepale ning Kristjan Toropi kogumisstipendiumi pälvisid rahvakandlemängijad ja –uurijad Pille Karras ja Tuule Kann.

Kõik pärimuspreemiate laureaadid koos Eesti Folkloorinõukogu auliikme Ingrid Rüütliga. Foto Rene Jakobson

Kõik pärimuspreemiate laureaadid koos Eesti Folkloorinõukogu auliikme Ingrid Rüütliga. Foto: Rene Jakobson

tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust

Pärimuskultuuri preemia pälvis Krista Sildoja pikaaegse mitmekülgse kõrgetasemelise tegevuse eest, mis tugineb ehedale pärimuskultuurile ja on suunatud nii noortele kui ka vanematele. Krista on loonud Mooste Rahvamuusikakooli, andnud välja raamatuid ja õpikuid, olnud pärimuspeo Baltica peakorraldaja, algatanud etno laagrid jpm. Tema panus valdkonna ja kogukonna tegevusse on olnud märkimisväärne.

Pärimuskultuuri auhinna eesmärgiks on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust. Preemiat rahastab Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Eesti Kultuurkapital.

Jätka lugemist »

Pöörlevad dervišid

Pea üheksa kuud pärast Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse korraldatud Türgi teemanädala avamist Sindis ja Pärnus võis eile taaskordselt kõnelda justkui samade päevade jätkusündmusest.

Pöörlevad dervišid Istanbulist. Foto Urmas Saard

Pöörlevad dervišid Istanbulist. Foto: Urmas Saard

Türgi Vabariigi suursaadik Eestis Hayriye Kumaşcıoğlu pole tänini unustanud Pärnus ja Pärnumaal õnnestunud teemanädala menu, mis toimus mullu septembris. Reedel palus suursaadik mõned teemanädalal osalejad Tallinasse Alexela kontserdimajja, kus andis kontsertetenduse Istanbuli Ajaloolise Türgi Muusika Ansambel. Kuna samad kutsutud kuuluvad ka Y’s Men Pärnu klubisse ja neil päevil külastavad Taani Y’s Men International liikmed oma Pärnu sõpru, siis viibisid nemadki suursaadiku kutsel Alexelas.

Sufi koolkond kujunes 8. sajandil Lähis-Idas. Tänapäeval laotuvad selle harud maailma paljudesse asukohtadesse. Sufismi puhul mõistetakse islami müstilist, esoteerilist ja psühhospirituaalset mõõdet. Põhiolemuselt andub sufi armastuses Jumalale ehk Jumala avaldumine ümbritsetakse armastusega.

Sufismist on lähtunud hulgaliselt türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī teosed. Loetletud poeesiast tulenevad pühendumistantsu traditsioonid nagu sufi pöörlemine ja qawwali muusika.

Jätka lugemist »

Nõmme lasteaiad pidasid metsapäeva

Neljapäeval, 30. mail toimus Nõmmel Glehni pargis iga-aastane lasteaedade metsapäev.

Nõmme lasteaedade metsapäev. Foto Jukko Nooni

Nõmme lasteaedade metsapäev. Foto: Jukko Nooni

16. korda peetud metsapäeva eesmärgiks oli pakkuda lastele orienteerumisspordi abil avastamisrõõmu, tutvustada oma linnaosa üht kaunimat parki ja lähendada lapsi loodusele, õpetada ohutut liiklemist ning arendada koostööd Nõmme linnaosa lasteasutuste vahel.

„Omanäolise ürituse eestvedajaks on Rabarübliku lasteaed, tänu kellele Nõmme lasteaiad kevaditi Glehni pargis kokku saavad. Seekord osales metsapäeval 80 last seitsmest lasteaiast, kes said üheks päevast oma tavapärasest rutiinist välja ja veetsid aktiivse hommikupooliku looduses,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Lapsed läbisid kahe tunni jooksul kaheksa erinevat punkti, kus teadmisi jagasid politsei, maanteeamet ja Suukool, toimus orienteerumine, läbiti takistusrada, tehti fotojahti ja viljeleti metsamuusikat. Aja peale läbitud orienteerumisvõistluse võitis seekord Rabarübliku lasteaed, kes sai koju viia uhke karika.

Metsapäeval osalesid Lauliku, Männiku, Rännaku, Männimudila, Rabarübliku, Kasekese ja Kraavikrõlli lasteaiad. Üritust korraldab Rabarübliku lasteaed koostöös Nõmme linnaosa valitsusega.

Jukko Nooni

President, kultuuriminister ja Tallinna linnapea avavad Tallinnas Baltikumi suurima pärimuspeo

Täna kell 16 avavad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Tõnis Lukas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Tallinnas Raekoja platsil toimuval avakontserdil sel aastal Eestis toimuva Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica.

Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse naisrühm Kaasike esineb samuti Tallinnas  pärimuspeol Baltica. Foto Urmas Saard

Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse naisrühm Kaasike esineb samuti Tallinnas pärimuspeol Baltica. Foto: Urmas Saard

Kultuuriminister Tõnis Lukas hindab enim Baltica festivali püüdlust hoida esil ehedat pärimust. „Iga rahva kestmise jaoks on kõige olulisem hoida oma kultuurimälu. Teades ja tundes oma esivanemate pärimust, nii ehedalt kui see on tänapäeval veel võimalik, oleme rahvana rikkamad ja tugevamad,“ märkis kultuuriminister.

Mihhail Kõlvart: „Me elame kiirelt muutuvas maailmas, kuid keset muutusi otsib inimene midagi püsivat. See püsiv peitub rahvuskultuuris, mis on ühtlasi iga rahvuse selgroog ja aitab jääda iseendaks. Mul on hea meel, et tänavu on just Tallinn paigaks, kus eri rahvaste rahvuspärandit pidulikul kujul väärtustatakse, hoitakse ja arendatakse.“

„Baltikumi ühine pärimuspidude pärl Baltica toob kokku nii Eesti erinevate piirkondade pärimusrühmad kui pakub Eesti inimestele teiste riikide pärimusrühmade rikkalikku pärimuskava,“ ütles Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots. „Pärimuspidu Baltica kuulub Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu festivalide hulka, mistõttu on Eesti Folkloorinõukogul võimalik kutsuda Eestisse teistest riikidest heal tasemel folkloorirühmi.“

Jätka lugemist »

ACE Logistics saab uue üle 6000 ruutmeetrise lao- ja terminalihoone koos kontoripinnaga

Transpordi- ja logistikaettevõte ACE Logistics saab 2020. aasta alguses Rae valda Lehmja külla uue, praegusest 2,5 korda suurema 5 miljonilise logistikakeskuse, mille paneb püsti Mapri Ehitus.

ACE Logistics uus hoone

ACE Logistics uus hoone

Büroo osa fassaadile ja katusele tulevad hoone energiatõhusust tõstvad päikesepaneelid

Andres Matkur, ACE Logistics Grupi tegevjuht ütleb, et Tallinna Lennujaama juurest, kus on tegutsetud nüüdseks juba 20 aastat, paneb ettevõtte Rae valda kolima ruumipuudus ja vajadus laieneda. Uus hoone on projekteeritud ettevõtte kasvavatest vajadustest lähtuvalt. “Meie uus logistikakeskus saab olema 2,5 korda suurem, saame kindluse, et tuleme toime tänasega võrreldes vähemalt viis korda suuremate kaubamahtudega. Täna ei ole meil piisavalt üheaegseid laadimisvõimalusi, laadimissildade arv on piiratud, veokitega on seetõttu raskevõitu opereerida. See kõik tähendab omakorda ebaefektiivseid tööprotsesse, mida saab uue hoone lahendustega oluliselt parandada,” räägib Andres Matkur.

Jätka lugemist »

XXVII laulupeol „Minu arm“ osalejate nimekiri on selgunud

XXVII laulupeo „Minu arm“ 296 maakondlikku eelproovi on lõppenud. Kunstilise toimkonna valiku põhjal esineb laulupeol 1020 kollektiivi enam kui 35 000 peolisega. Vaata nimekirja laulupeol esinevatest kollektiividest siin.

2014. aastal toimunud XXVI laulupeo „Aja puudutus, puudutuste aeg” meenutus. Foto Urmas Saard

2014. aastal toimunud XXVI laulupeo „Aja puudutus, puudutuste aeg” meenutus. Foto: Urmas Saard

Esimese kontserdi lõpetuseks saab kogu lauluväljak valikkooride eestvedamisel laulda kavas olevaid ühislaule.

Kutse juubelilaulupeole esinema on saanud 1020 kollektiivi, kuhu kuulub rohkem kui 35 000 koorilauljat ja pillimängijat. Sellega saab suvisest juubelipeost kõigi aegade suurima osalejaskonnaga laulupidu selle traditsiooni 150 aastases ajaloos. Kollektiivide akrediteerimine peole toimub juunikuu esimestel nädalatel ning siis selgub peoliste koguarv koos rühmade juhendajate, lastekollektiivide saatjate, kunstilise toimkonna ja tehnilise-korraldusliku tugitoimkonnaga.

Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens rõhutab, et eelproovide peamine eesmärk on repertuaari ühine harjutamine peol juhatavate dirigentide käe all ning nende vahetu tagasiside ja selgitused. „Eelproovid pole kooridele ja orkestritele mitte ainult võimalus ühiselt harjutada, vaid ka inspiratsiooniks teel laulupeole. Lisaks annab see igale lauljale unikaalse võimaluse õppida tundma erinevate dirigentide käekirja,“ ütles ta.

Jätka lugemist »

Prangli – rändrahnud, männimets ja kohalik murdekeel

Teisipäeva varahommikul viis reisibuss TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppurite suurema seltskonna suvelinnast Leppneeme sadamasse, mis asub Pärnust kõigest paari tunni sõidu kaugusel. Liikluse tipptundidel tuleks varuda siiski veidi pikemat sõiduaega.

Pildigaleriis 140 fotot

Prangli saarel. Foto Urmas Saard

Prangli saarel. Foto: Urmas Saard

TÜ Tartu kolledži Väärikate ülikooli õppurid huvireisil Prangli saare männimetsas. Foto Urmas Saard

TÜ Tartu kolledži Väärikate ülikooli õppurid huvireisil Prangli saare männimetsas. Foto: Urmas Saard

Jõudsime sedavõrd aegsasti kohale, et saime pea tunnikese Prangli saarele suunduva laeva väljumist oodata ja paigaga põgusalt tutvuda. Esmakordselt mainitakse küla 1373 aastal, kuid 320 aastat hiljem ilmub see ürikusse Leppneeme nime all. „Kust ta sellisena tuli, pole kaugeltki selge, sest mingit erilist seost leppadega Leppneemel ju pole – kogu Viimsi poolsaare rand on sangleppi täis,” arutles Tõnu Viik üheksa aastat tagasi Maalehes.

Prangli asub Viimsi poolsaare suhtes kirdes. Väheste geograafiliste eelteadmistega saare esmakülastajale võib nimi seostuda hoopis pranglimisega. Hiljem selgubki giidi jutust, et seos on otsene ja täpne. Aga kõigest siiski järjekorras ja ilma asjade käigust ette tõttamata. Leppneemest viib saare rootsikeelset nime kasutav parvlaev Wrangö reisijad ja sõidukid ühe tunniga Prangli põhjapoolsel rannikul paiknevasse Kelnase sadamasse. Väärikate ja Külauudiste reporteriga astusid laeva pardale kaks sinistes kuhtades noort naist. Nemad on firma Prangli Reisid giidid Berit Tomlison ja Helen Kari. Sõbralikud ja abivalmid mõlemad.

Jätka lugemist »

Reedel koristavad talgulised Raku järve äärt

Reedel, 10. mail koristavad Nõmme linnaosa valitsuse ja Malwarebytes Eesti OÜ töötajad kella 12-14ni üheskoos Raku järve äärset metsa prügist. Talgutest on osa võtma oodatud ka kõik teised huvilised.

Raku järv. Foto Kerstin Raja

Raku järv. Foto: Kerstin Raja

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul panustavad heakorrakuul Nõmme heakorda ka linnaosavalitsuse töötajad. „Tänavu korraldasime kahed talgud. Esimene toimus 5. mail Hiiu staadionil koostöös jalgpalliklubiga Nõmme Kalju, teine on sel reedel Raku järve ääres. Raku järve ääres on ilusad metsatukad, kuhu kahjuks väga sageli ebaseaduslikult prügi sokutatakse. Seal asub ka üks Tallinna koerte ujutuskohtadest. Reedene koristusala jääbki ujutuskoha piirkonda,“ rääkis Šillis.

Huvilised saavad Raku järve talgutele registreeruda. Kogunemine 10. mail kell 12 Karuse ja Sinirebase tänavate ristmikul.

Heakorrakuu raames korraldatakse Nõmme linnaosas kokku ligi 30 talgut. Talguid korraldavad aktiivsed elanikud, asumiseltsid, koolid ja lasteaiad. Linnaosavalitsus toetab talgulisi kinnaste ja prügikottidega ning korraldab pärast jäätmete äraveo.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Küllo Arjakas: Velliste kirjutas 20% rohkem kui selle raamatu formaat ette nägi

Trivimi Velliste teose „Eesti muinsuskaitse 100 aastat” esitlusel rääkis raamatu autor muinsuskaitsest, sõnadest ja riigi reetmisest.

Trivimi Velliste Solarise Apollos. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste Solarise Apollos. Foto: Urmas Saard

Aga autole polnud kirjutatud Adavere liha, vaid Adavere meat

Esmaspäeval, 29. aprillil esitleti Tallinnas Solarise keskuses asuvas Apollo raamatupoes EV100 raamatusarjas ilmunud teost „Eesti muinsuskaitse 100 aastat”, mille autoriga vestles ajaloolane Küllo Arjakas. Tema oli üks neist abilistest, kes võttis vaevaks käsikirja läbi lugeda ja andis ka kasulikke nõuandeid.

Küllo Arjakas: Küsimus muinsuskaitse kohta, kust see mõiste on tulnud? Kuidas see mõiste on muutunud läbi aja?

Trivimi Velliste: Muinsuskaitse klubide Keila kokkutulekul aprillis 1987 oli küsimuseks loodava organisatsiooni nimi. EKP Keskkomitee nõudis, et nimeks peab saama Eesti NSV ajaloo- ja kultuurimälestiste ühing, aga muinsuskaitsete klubide nõukogu leidis, et selle organisatsiooni nimeks peab saama Eesti muinsuskaitse selts. Sõna muinsus sai alguse Tõru klubis kaheksakümnendate alguses enne kui muinsuskaitse liikumine ei olnud rohujuure tasandil veel tekkinud.

Jätka lugemist »

Piltuudis rahvusvahelise tantsupäeva tähistamisest Tallinnas Vabaduse väljakul

Suur pildigalerii

Täna, 29. aprillil tähistati paljudes kohtades üle Eesti rahvusvahelist tantsupäeva. Arvatavalt kõige arvukama osavõtjate hulgaga tantsiti Tallinnas Vabaduse väljakul.

Rahvusvaheline tantsupäev Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto Urmas Saard

Rahvusvaheline tantsupäev Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: siinsete kaante vahel on linnulennuline lugu Eesti mälust viimase saja aasta jooksul

Esmaspäeval, 29. aprillil kell 15 esitletakse Solarise Apollos Trivimi Velliste teost „Eesti muinsuskaitse 100 aastat”. EV100 raamatusarja kuuluva teose esitlusel vestleb autoriga ajaloolane Küllo Arjakas.

Trivimi Velliste tsiteerib Julius Friedrich Seljamaa raamatut Päiksepaisteline revolutsioon. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste tsiteerib Julius Friedrich Seljamaa raamatut “Päiksepaisteline revolutsioon”. Foto: Urmas Saard

Kas eesti mälu säilib? Muinsuskaitse on Eesti tuleviku kaitse.

Mälu kestmise loo sisukokkuvõtte leiab raamatu tagakaanelt.

Muinsus on mälu. Ilma mäluta ei jää ellu ükski olevus – suur või väike. Ammugi mitte rahvas. Siinsete kaante vahel on linnulennuline lugu Eesti mälust viimase saja aasta jooksul. Kord see tugevnes, siis püüti seda lämmatada. Muinsused – mälestised – on ühismälu märgid.

Lennart Meri soovitas muinsuskaitseliikumise hakul tõlgendada muinsust suuremeelselt, avaralt. Kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, on – muinsus.

Riiklik muinsuskaitse, ehitismälestised hõlmavad vaid osa selle raamatu lehekülgedest. Nappi ruumi on jagunud muinsuskaitseliikumisele rohujuure tasandil, koguni sellest välja kasvanud kodanike komiteede liikumisele. Muinsuste muinsus, mis tuli taastada, oli – Eesti Vabariik.

Jätka lugemist »

Vello Salo mälestuseks

Katoliku Kirik Eestis teatab oma Facebooki lehel, et täna öösel lahkus oma Taevase Isa koju prelaat isa Vello Salo.

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto Urmas Saard

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto: Urmas Saard

Mullu septembris jõudis Eesti kinodesse Jaan Tootseni dokfilm „Vello Salo. Igapäevaelu müstika”, mis jutustab vanaks saamise ilust, lugu vanast targast mehest, kes teeb ettevalmistusi siinsest ilmast lahkumiseks. Ja nüüd ongi ta läinud – mees, kelle kohta filmi tutvustavalt öeldi lihtsate kuid tabavate sõnadega: „Kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud.”

Vaikse laupäeva öösel vastu ülestõusmisepüha hommikut surnud vaimulik, ajaloolane ja kirjastaja Salo sündis 1925. a 5. novembril Viljandimaal Lalsis kooliõpetajate perekonda.

Sõjakeerises otsustas ta juba gümnasistina minna 1943. aastal Soome sõjaväkke. Edasised elu keerdkäigud viisid ta Itaaliasse. Säästmaks kodumaal elavaid lähedasi nõukogude repressioonidest võttis ta 1945. aastal endale uue nime, Vello Salo (vikipeedia andmeil oli ta varem Endel Vaher). Vene okupatsiooni ajal oli ta välisilmas ajakirjaniku, tõlkija ja kirjastajana innukas eestluse hoidja. Aastatel 1948–1953 ja 1961–1965 töötas ta Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetajana. Vaatamata tugevale raadiolainete segamisele püüti Eestis ikkagi tema sõnumeid kuulata. Paljude ajalooliste uurimuste seas võiks näiteks nimetada “Eesti inimkaotused 1940. a. juunist 1941. a. augustini”.

Tagasi kodumaale jõudis Salo 1993. aastal. Esmalt pidas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi eksegeesist. Aastast 2001 sai Salost Pirita kloostri preester. Mitmete tegevuste kõrval toimetas ta ka Piibli uut tõlget.

Salo on olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Aastal 2017 nimetas Helsingi Ülikool Salo oma audoktoriks.

Ta on tõlkinud itaalia keelde eesti luuletajate värsse ja oma emakeelde Piibli vanadest algtekstidest valitud vaimulikku luulet. Teabekirjanduse vallas ilmutas Salo uurimuslikke artikleid eesti kultuuriloost, samuti koostas ülevaateid okupatsioonivõimude ülekohtust kodumaa pinnal.

Salost sai Eesti Kirjanike Liidu liige aastal 1998. Samuti oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees, osaledes veel mitmetes kultuuriühingutes. Aktiivse kodanikuühiskonna liikmena võttis ta osa 2014. aasta oktoobris SAPTK korraldatud meeleavaldusest Tallinnas Lossi platsil. Tookord hoidis ta käes plakatit sõnadega: „Riik olen mina – L’etat c’est moi”. Ja tsiteeris Henrik Visnapuu raamatut „Maarjamaa laulud”.

Salot on autasustatud Valgetähe II klassi teenetemärgiga, Eesti Taassünni Auhinnaga ja Riigivapi II klassi teenetemärgiga. Ta on Pirita aasta inimene 2009.

Urmas Saard

Raido Mitt ja Laura Maasik võitsid 91. Rabajooksu

Pühapäeval, 14. aprillil toimunud 91. Rabajooksu kiireim mees oli Raido Mitt ja kiireim naine Laura Maasik. Rabajooks on kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – korraldatav rahvaspordiüritus, mida on korraldatud juba 45 aastat.

91. Rabajooksu esimene start. Foto Endel Apsalon

91. Rabajooksu esimene start. Foto: Endel Apsalon

pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsemaks

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul purustati 91. Rabajooksul kõigi aegade osalusrekord. „Esimene jooks toimus 1974. aasta aprillis, millel osales 71 inimest. 91. Rabajooksust võttis osa 2379 registreerimislehe täitnud jooksusõpra. Teeb rõõmu, et pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsemaks. Üle kahe tuhande osavõtja oli ka kahel eelmise aasta jooksul,“ rääkis Šillis.

Rabajooks on kõikidele osavõtjatele tasuta. Naiste, meeste, tüdrukute ja poiste (sünd 2007. a või hiljem) esikolmikuid autasustati kinkekottidega, mille panid välja Rabajooksu koostööpartnerid. Esimesed 2000 lõpetanut said täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli.

Jätka lugemist »

Raimond Valgre mälestuseks nimetatakse tramm

Tallinna Linnatranspordi AS jätkab läinud aastal alanud muusikatrammide projekti ja saadab kolmapäeval, 17. aprillil kell 13.00, Kadrioru luigetiigi lähistel asuvalt rööbasteelt liinile legendaarse laululooja Raimond Valgre mälestuseks nimetatud trammi.

Raimond Valgre tuba Raplas. Foto Urmas Saard

Raimond Valgre tuba Raplas. Foto: Urmas Saard

Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on Valgre looming oma lihtsuses ja rahvalikkuses mõistetav ja oluline mitme põlvkonna inimestele. „Valgre loomingus on igatsust, lootust ja armastust, see aitab üle saada eluraskustest ning jääda alati inimlikuks. Just sellepärast köitis tema looming kuulajaid nii esimese iseseisvuse ajal, rasketel sõja-aastatel, kui ka sellele järgnenud keerulistel aegadel. Valgre lummus kestab tänaseni ja sellepärast otsustasime selle keerulise saatusega andeka helilooja mälestuse jäädvustada nimelise trammiga,“ lisas Boroditš.

TLT AS Trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et ettepanek ühele muusikatrammidest Valgre nimi anda, tuli tema loomingu tulistelt austajatelt. „Valgre laulud ei jäta kedagi külmaks. Need on muutunud rahvalauludeks, mida iga inimene suudab kaasa laulda,“ ütles Vään.

Jätka lugemist »

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele 90 pesakasti

Juba viiendat aastat on Nõmme koolide õpilased tööõpetuse tundides valmistanud lindudele pesakaste, mis linnaosavalitsuse abiga ülesse riputatakse. Sel aastal meisterdasid noored 90 pesakasti.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on pesakastide paigaldamise aktsioon muutunud Nõmmel igakevadiseks traditsiooniks. „Pesakastid valmisid Nõmme koolide tööõpetuse tundides. Linnaosavalitsus toetas koole vajaliku materjaliga ning abistas pärast pesakastide paigaldamisel. Piirkonnad, kuhu pesakastid üles pannakse, on igal aastal erinevad. Tänavu paigaldasime pesakaste Vanaka metsa ja Hiiu staadioni ümbrusesse, Pääsküla kooli 8. klassi poisid käisid eelmise nädala lõpus neid ka ise ülesse panemas,“ rääkis Šillis.

Sel aastal valmistasid tööõpetuse tundides pesakaste Pääsküla kooli, Rahumäe, Nõmme ja Kivimäe põhikooli 4.-9. klassi õpilased: väiksemad tegid lihtsamaid töid, suuremad keerulisemaid.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka, Võidu parki ja Vabaduse parki.

Jukko Nooni

Pühapäeval vallutavad jooksusõbrad Harku raba teed

Pühapäeval, 14. aprillil toimub 91. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme kogupere spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – Harku raba teedel. Rabajooksust osavõtt on kõigile tasuta.

89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto Jukko Nooni

89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto: Jukko Nooni

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi (sünd 2007. a või hiljem) ja tüdrukut (sünd 2007. a või hiljem). Esikolmikuid autasustatakse kinkekottidega, mille on välja pannud Rabajooksu koostööpartnerid. ️

„Rabajooks on pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus, mis iga aastaga muutub järjest populaarsemaks. Esimene Rabajooks toimus 1974. aasta kevadel ja siis oli osalejaid kõigest 71, kuid 1980. aastate lõpuks tuli rajale juba paar tuhat jooksusõpra. Taasiseseisvumisjärgsetel aastatel oli mõningane madalseis, aga viimastel kordadel on osalejate arv ületanud taas kahe tuhande piiri,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Jätka lugemist »

Kultuurikohvik kutsub aprillikuisele aruteluõhtule ja kuulama head muusikat

11. aprillil algusega kell 19 toimub Tallinnas Kloostri Aidas teine kohtumine Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühma eestvedamisel toimuvast Kultuurikohviku sarjast. Lavale astuvad armeenia bänd Atlas ja tšuvaši ansambel Taraj, õhtut juhib Jüri Muttika.

Erle Võsa-Tangsoo ansamblis Atlas

Erle Võsa-Tangsoo ansamblis Atlas

Atlase muusika on nagu mägilase villitud granaatõunavein

„Esimene Kultuurikohviku kohtumine toimus 13.märtsil ja läks väga hästi. Ukraina rahvalaule esitav Svjata Vatra ja tšuvaši keeles esinev suhteliselt noor bänd Taraj improviseerisid kontserdil ka koos ja see pakkus publikule suure elamuse,“ sõnas Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma juht Ljudmila Jamurzina.

Kultuurikohviku teine, 11. aprillil toimuv kohtumine viib meid idamaiste lauluviiside maailma. Armeenia pärimusmuusikat viljelev ansambel Atlas, multikultuursuse parim näide, on pärast mõningast pausi siinsetel lavalaudadel tagasi. Vahepeal on bänd pälvinud publiku sooja vastuvõtu nii Armeenias kui ka Prantsusmaal.

Jätka lugemist »

Tallinn soovib Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtta

Tänasel Tallinna linnavalitsuse istungil algatati Harku rabametsa Tallinna piiresse jääva osa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus. Ettepaneku selleks tegi Nõmme Tee Selts.

Harku raba tiik. Foto: Jukko Nooni

Harku raba tiik. Foto: Jukko Nooni

Harku raba ja mets oma asukohaga omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme territooriumile jäävata rabade kaitse alla võtmisest räägitud aastaid. „Algselt taotleti Pääsküla ja Harku rabade riikliku kaitse alla võtmist. Tol korral leidsid aga nii ministeerium kui riigi keskkonnaamet, et riikliku kaitseala loomine ei ole põhjendatud, sest kaitseväärtust omavad rabad eelkõige kohalikus kontekstis. Pääsküla raba võeti kohaliku kaitse alla 2013. aastal. Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtmine on selle protsessi loogiline jätk,“ märkis linnaosavanem.

Harku metsa kaitse alla võtmiste eelduste tuvastamiseks 2018. aastal ekspertarvamuse koostanud Timo Kark soovitab kaitse alla võtta kogu Tallinna linna ja Harku valda jääva tervikliku roheala, kuid põhjendatud on ka ainult Tallinna linna piiresse loodav kaitseala.

Jätka lugemist »

Ülle Madise: reetmine on eesti keele äraandmine

Suur pildigalerii

Neljapäeval, 14. märtsil toimus Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis tavaks kujunenud emakeelepäeva konverents „Kas tõesti häbeneme riigikeelt?“. Konverentsil kuuldust koostas ülevaatliku kokkuvõtte Mihkel Volt, ajakirja Raamatukogu peatoimetaja. Artikli leiab Rahvusraamatukogu kodulehelt.

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ilusa selge eesti keele ülistuseks

17. korda Rahvusraamatukogus Maire Liivametsa juhatusel korraldatud emakeelepäeva konverentsi avas peadirektor Janne Andresoo, kes rõhutas meie keele rõõmsalt mängulise edendamise vajalikkust. Seejärel astus humanitaarsaali kogunenud rohke publiku ette õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettekande pealkirjaks oli „Ilusa selge eesti keele ülistuseks“. Professor Ülle Madise keskendus oma ettekandes seikadele, millest johtuvalt tõdes, et „meie keel on allakäiguteel“. „Kas tõesti häbeneme oma riigikeelt?“ küsis ta ja vastas: „Reetmine on eesti keele äraandmine. Eesti mõte on olla Eesti.“ Ta osutas nii eesti keelt häbenevale suhtumisele teaduses, eraisikuile saadetud arusaamatuile ametikirjadele kui ka jultumusele seadusloomes, millest tõuseb tema sõnutsi „suuremat sorti segadus ja kulu“. Õiguskantsler Ülle Madise ettekandel põhinevat artiklit on võimalik lugeda ERRi portaalist.

Jätka lugemist »