Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Harjumaa noorte kirjandusvõistlus „Mõistuse ja südamega“

Saue Haridusselts Vitalis kuulutab välja Harjumaa noorte kirjandusvõistluse „Mõistuse ja südamega“. Võistluse läbiv teema on inimese ja tema tegevuse väärtustamine igapäevaelus, milles oleks avastamisrõõm, huumor, põnevus ja reaalsustaju.  Oodatud on nii lühijutud, novellid ja lühinäidendeid (ka dramatiseeringuid).

Osavõtu tingimused:

  • Vanus 15-26-aastat
  • Kirjatöö pikkus kuni 10 000 tähemärki
  • Tööd tuleb vormistada normaalkirjas ning tähesuuruseks 12
  • Saatmise tähtaeg on 1.veebruar 2014.a.

Töid hindab kompetentne žürii ning autasustatakse kõiki valdkondi. Võistlust toetavad Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Saue Linnavalitsus, haridusselts Vitalis ja Saue Gümnaasium.

Seda, kuhu töö saata, saab lugeda juba Saue linna kodulehelt

Sorotšintsõ laat Maardus

Sel nädalavahetusel, 15.-16.septembril, toimub XI Eesti-Ukraina folkloorifestival „Sorotšintsõ laat Maardus”.

Täpne kava on alljärgnev:

Jätka lugemist »

Rootsi-Kallavere külamuuseumis tuleb päranditeabepäev

Laupäeval, 5. novembril kell 11 toimub Rootsi-Kallavere külamuuseumis tasuta teabepäev „Meie pärand”, kus julgustatakse inimesi uurima oma perekonna ja ümbruskonna minevikku.

Pärandipäeval pakutakse välja ka ideid, kuidas hoida pärandit koostöös muuseumide ja muinsuskaitseametiga või hoopis naabertalu rahvaga.

Ettekannetele järgneb vabas vormis arutelu. Tutvuda saab Rootsi-Kallavere külamuuseumi kangatoaga, kuulata Rootsi-Kallavere külaseltsi eestvedajate kogemusi ja tekkinud uusi mõtteid teistega jagada.

Päevakava:
11 Avasõnad
11.10 Millest alustada suguvõsauurimist? – Jaan Tagaväli (Eesti Genealoogia Selts)
11.40 Teile, meile, kõigile! Eesti Vabaõhumuuseumi ja majaomanike koostööst – Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum)
12.10 Harjumaa kultuuripärand – Ly Renter (muinsuskaitseamet)
12.40 Kogukülaarheoloogia? – Nele Kangert (Harjumaa muuseum/Tartu ülikool)
13.10 Kohv, suupisted ja vabas vormis arutelu

Rootsi-Kallavere külaseltsi liikmed tutvustavad seltsi tegemisi ja jagavad kogemusi.

Päeva eestvõtja on Harjumaa muuseum.

Maavalla koja pöördumine Maardu hiie kaitseks

Maavalla Koda kirjutas pöördumise Maardu hiie laastamistööde peatamiseks Eesti Vabariigi Presidendile, Eesti Vabariigi
peaministrile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile,  Muinsuskaitseametile, Riigikogu kultuurikomisjonile, Riigikogu  keskkonnakomisjonile,
Riigikogu muinsuskaitse ühendusele, ajakirjandusele:

2. aprillil alustas OÜ Eremka kaitsealuses Maardu  hiiemetsas lageraiet Keskkonnaametist saadud loa  alusel. 8. aprillil tegi Muinsuskaitseameti Ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertkomisjon avalduse, milles peab raietöid kahetsusväärseiks
ning toob esile mitmeid puudusi mälestise piiride määratlemisel ning muidki küsitavusi kooskõlastuses. Kultuuriminister Laine Jänese
poolt 2008. aastal kinnitatud looduslike pühapaikade riiklik arengukava nendib, et Muinsuskaitseametil pole piisavalt asjatundmist
looduslike pühapaikade kaitsmiseks. Olukorra parandamiseks moodustas Muinsuskaitseamet 2010. aastal looduslike pühapaikade ekspertkomisjoni.
Kuid Maardu hiiemetsa piiritlemisel ega ka raieloa menetlemisel ei vaevunud Muinsuskaitseamet komisjoni arvamust küsima. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse hinnangul on Maardu hiie puhul jämedalt eksitud ka pühapaikade piiritlemise metoodilise juhendi vastu, mille amet on ise heaks kiitnud. Jätka lugemist »

Raku, Harku ja Maardu järves täiendatakse kalavarusid

Varude taastamise käi­gus saavad kala­maime juurde näiteks Raku, Harku ja Maardu järv, kirjutab Eesti Päevaleht.

Linask. Foto: fishing24.ee

Keskkonnaamet on kalakasvatusliku taastootmise programmi raames asunud Eesti jõgedesse ja järvedesse asustama kala- ja vähimaime, et nende kohati kesiseks jäänud püügivarusid rikastada. Nii nagu mujal on Harjumaalgi sihikule võetud just sellised veekogud, mis on õngemeeste seas kõige popimad püügikohad.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kui seni on jõutud uusi kalu asustada Lõuna-Eesti tuntumatesse kalakohtadesse Pangodi, Tamula ja Vagula järve, siis järgmise nädala alguses läheb see lahti ka Maardu, Harku ja Raku järvel. Kõigisse kolme järve on keskkonnaametnikel plaanis asustada linaskeid. „Maardu järves näiteks ei olegi praegu veel linaskit sees, kuigi tegu on väärtusliku püügikalaga. Samas Harku järve paneme peale linaskite ka noori hauge,” selgitas Tuusti.

Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid paar aastat tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk. „Sel aastal otsustasime mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke sai panna enam kui kolm tuhat noort vähki,” rääkis Tuusti. Tema sõnul pole põhjust karta, et ka uued noored vähid võiksid nendes jõgedes hukkuda. „Vähikatk ei jää tavaliselt veekogusse püsima, sest katk kaob ühes elusate vähkide kadumisega,” selgitas Tuusti.

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.