Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2017
E T K N R L P
« juuni    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  

Keilas meenutatakse muinsuskaitseklubide kolmandat kogunemist

Markuse ehk ussikuningapäeval möödub 30 aastat muinsuskaitseklubide kolmandast kokkutulekust Keilas. Selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks kutsub Eesti Muinsuskaitse Selts kõiki huvilisi 25. aprillil kell 18 Keila kirikusse.

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

EELK Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots on andnud lahke lubaduse teha külalistele väikese tutvustamise ringkäigu nii kirikuaias kui kirikus. Kirikuõpetaja näitab, mida uut on vahepeal kirikus toimunud.

Kirikus kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste ja möödunud aegade meenutustest pajatab ajaloodoktor Aivar Põldvee, fotosid ning filmilinti näitab arheoloog Ants Kraut, kuuleb Keila muusikakooli laste esinemist.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi aseesimees Helle Solnask teatab, et osavõtt on vaba ja kutse esitatakse kõigile, kes näevad muinsuskaitset meie tuleviku pandina.

Velliste selgitab, et nüüdseks juba kümnete aastate taha ulatuvat taasärkamist ollakse harjunud rohkem nimetama laulvaks revolutsiooniks, aga veelgi täpsemini saaks selle kohta öelda restitutsioon. Tol ajal pidi tõepoolest ennistama kõike, mida veel oli võimalik ennistada. Tänaseks on muinsuste muinsus, Eesti Vabariik, ammugi taastatud. „Nüüd peame kandma hoolt, et meie juurtel oleks igaühe jaoks tähendus, vaim püsiks virgena ja ühismälu ei tuhmuks,“ manitseb Velliste.

Jätka lugemist »

Keila toiduvõrgustik OTT palub abi

Keila OTTi aktiiv kutsub 20. aprillil kohtumisele kõiki, kes soovivad osta tooteid Keila toiduvõrgustikust OTT, kes soovivad abiks olla Keila OTTi käivitamisel ja Keila päevadel ning kes soovivad müüja tooteid Keila toiduvõrgustikus OTT.

Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

Kohtumine toimub 20.aprillil kell 18 Keila kultuurikeskuses. Räägitakse sellest, mida on juba tehtud ja mida on veel vaja teha.
Teretulnud on uued mõtted, ideed ja uued abilised. Kohtumisel räägib toitumisnõustaja sellest, mida me tegelikult sööme, millised on paremad valikud, et ennetada kehakaalu tõusu ja haigusi ning kuidas meie ise saame kaasa aidata puhta toidu tootmisele ja talunike toetamisele.

O.T.T on lühend sõnadest otse tootjalt tarbijale. Selles mudelis puudub vahendaja. Kaubavahetus käib kaubakohtumistel reeglina üks kord nädalas talunike ja tarbijate vahel. Abiks on vabatahtlikud koordinaatorid. Tarbija maksab kauba eest otse talunikule-tootjale. Erineb turust seetõttu, et suurem osa kaubast on ette tellitud, kohtumine toimub lühikese aja (ligi 1 tund) vältel, säästes nii tootja kui ka tarbija aega. Vaata rohkem infot www.eestiott.ee

Keila toiduvõrgustikku OTT saab käivitada koos. Liituma on oodatud:
1) Keila OTT’i vabatahtlikud, kes koguvad tellimused ja edastavad need talunikule, tootjale.
2) Tootjad, kes toodavad meile puhast toitu ja on nõus tulema Keilasse müüma.
3) Tarbijad, kes toetavad oma ostudega väiketalunikke, -tootjaid.

Info: http://keilaott.blogspot.com.ee ja Facebooki grupis “Keila OTT”.

Keila toiduvõrgustikku OTT tutvustatakse Keila päevadel 28.mail.

Huvilised saavad jätta oma kontaktid siia.

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna pälvis Margus Laidre

Tänavuse esseistikapreemia pälvis Margus Laidre.

Tänavuse esseistikapreemia pälvis Margus Laidre.

Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna 2016.aastal võitis Margus Laidre oma kirjutise  „Kelle sõna valitseb maailma?“, mis ilmus alalehes Postimees 31.detsembril 2015,  eest.

Auhind anti üle Enn Soosaare Sihtasutuse poolt Harju Maakonnaraamatukogus Keilas. Auhinnale kandideerivad eelmise kalendriaasta silmapaistvaimad kirjutised esseistika valdkonnas. Auhind antakse ühiskonda eetilisest aspektist käsitleva essee eest.

Eestis on palju inimesi, kes võiksid selle auhinna saada ning paljud neist töödest jõudsid ka žürii lauale. Nominentide hulgas olid veel Andres Maimik, Guido Viik, Mathura, Mihkel Mutt,  Marju Lepajõe ja Mihkel Kunnus.

Auhind on traditsiooniline ning seda anti välja juba viiendat korda. Eelmised laureaadid on olnud Ilmar Raag, Kalle Muuli, Toomas Paul ja Hent-Raul Kalmo.

Auhinna väljapanekut toetab LHV pank, see on osa panga Eesti strateegiast ja selle suurus on 3000 eurot. ESSA žüriisse kuuluvad  Ülle Madise, Viivi Luik, Neeme Korv, Sulev Vedler, Ülo Tuulik ja Hannes Rumm.

1995. aastast on Margus Laidre Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia välisliige. Margus Laidre on uurinud Eesti ajalugu 17. sajandil ja avaldanud töid diplomaatia ajaloost. Pärast õppejõutööd Tartu Ülikoolis sai Margus Laidrest 1991. aastal välisministeeriumi töötaja ja suursaadik. Alates 7. maist 2014 suursaadik Soomes.

Tiina-Piret Peegel

Hingedeaeg ja isadepäev kaunimates mõisates

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab kaunimates mõisates 31. oktoobrist kuni 2. novembrini hingedeaega ja isadepäeva. On ju neist paljud, keda hingedeajal mälestame, just meie esiisad ning laval on tänased isad. Meeleolukad kontserdid sarjas “Mõisaromantika” kannavad seekord nime “Trubaduuride laul”. Hubased muusikasalongid koos säravate muusikute ja ajaloohõngulise interjööriga ootavad erinevates Maarjamaa mõisates, tuues kaunid kontserdid kodu lähedale ka suurematest linnadest kaugel elavatele inimestele.

Hingedeaeg on meie esiisadele olnud väga oluline. Pikkadel pimedatel sügisõhtutel, kui suvised tööd tehtud ning saak salves, on ikka mõeldud elu ajalikkusele ning tuletatud meelde neid armsaid inimesi, kes meie hulgast on lahkunud. Folklorist Marju Kõivupuu: “Hingede aeg on mälestusküünalde süütamise ja esivanematest lugude jutustamise aeg. Esivanemate kultuuriruumist tuttavasse hingedeaega jääb Eestis suhteliselt uudse tavana ka isadepäeva tähistamine, antakse välja auväärne aasta isa tiitel. 1990ndatel võtsime Euroopa ja anglo-ameerika kultuuriruumist üle ka halloweeni, kuid mis (nagu paljud teisedki kalendritähtpäevad) on koos inimestega ajas ja ruumis rännates muutunud meelahutuslikus lastepühaks. Meile eestlastele hingede aeg on aeg, kui oleme koos oma lähedastega nii siin- kui sealpoolsuses. Hoiame oma lähedasi, kui nad on meiega ja meenutame neid, kui nad meid hulgast lahkunud.”

Jätka lugemist »

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Aasta suurpere on perekond Muru Keilast

Perekond Muru Keilast.

Perekond Muru Keilast.

Täna, 10. mail toimunud suurperepäeval kuulutasid Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK juba viiendat korda välja Aasta Suurpere, kelleks on Keilast pärit kümnelapseline perekond Muru. Autiitliga pärjatud perekonda tunnustas AS BIGBANK 2000 eurose auhinnatšekiga.
Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunapi sõnul on perekond Muru eeskujuks tervele Eesti ühiskonnale. “Imetluse ja uhkusega tunnustame perekonda, kellel jätkub armastust ja kodusoojust nii paljudele lastele,” kiitis Õunap.

Pereema Eve Muru on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna ning töötab matemaatikaõpetajana ja õppealajuhatajana Paldiski Gümnaasiumis. Isa Jaan Muru on lõpetanud Eesti Maaülikooli tehnikainsenerina ja töötab tootmisjuhina.
Perekond Muru lapsed on koolipingis tublid õpilased, kes pärast koolitunde tegelevad aktiivselt muusika ja spordiga. Vanim, 21-aastane Eliise on lõpetanud muusikakoolis trompeti õpingud ja laulab aktiivselt kooris. Üleriigiliselt muusikaõpetuse olümpiaadilt on tal ette näidata hõbediplom. Hetkel õpib Eliise Tallinna Ülikoolis füüsikat. 20-aastane poeg Aigar õpib Mereakadeemias ja on pikka aega laulnud Estonia Poistekooris. 17-aastane Kadi-Kristel õpib veel gümnaasiumi 10 klassis. Kadi-Kristel on lõpetanud muusikakoolis viiuliõppe ning laulab Eesti Koolinoorte Segakooris ja ETV Tütarlastekooris. Muusika- ja matemaatikaolümpiaadidelt on ette näidata vaid väga tublid tulemused. Vabariiklikul muusikaolümpiaadil tunnustati teda pronksdiplomiga ning sel korral oli juhendajaks õde Eliise Muru. 13-aastane Jaan-Erik õpib põhikooli 7. klassis ja laulab vanema venna eeskujul Estonia Poistekooris. 13-aastane tütar Anna õpib samuti 7. klassis ning käib JJ Street Dance’i tantsutrennis. 10-aastane Madis Hendrik õpib 4. klassis ja käib aktiivselt ujumistrennis. Lisaks meeldib talle hirmsasti leiutada ning hiljuti valmiski poisil isemeisterdatud ja toimiv suhkruvatimasin. 9-aastane Sven õpib 3. klassis ja käib kergejõustikutrennis. 6-aastane Laura Helly käib pärast lasteaeda kunstiringis ja ujumistrennis. 5-aastane Erki käib samuti lasteaias ja ujumistrennis ning pesamuna, 2-aastane Anders, on üks pisike muhe sell.
Jätka lugemist »

Harjumaa noorte kirjandusvõistlus „Mõistuse ja südamega“

Saue Haridusselts Vitalis kuulutab välja Harjumaa noorte kirjandusvõistluse „Mõistuse ja südamega“. Võistluse läbiv teema on inimese ja tema tegevuse väärtustamine igapäevaelus, milles oleks avastamisrõõm, huumor, põnevus ja reaalsustaju.  Oodatud on nii lühijutud, novellid ja lühinäidendeid (ka dramatiseeringuid).

Osavõtu tingimused:

  • Vanus 15-26-aastat
  • Kirjatöö pikkus kuni 10 000 tähemärki
  • Tööd tuleb vormistada normaalkirjas ning tähesuuruseks 12
  • Saatmise tähtaeg on 1.veebruar 2014.a.

Töid hindab kompetentne žürii ning autasustatakse kõiki valdkondi. Võistlust toetavad Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Saue Linnavalitsus, haridusselts Vitalis ja Saue Gümnaasium.

Seda, kuhu töö saata, saab lugeda juba Saue linna kodulehelt

Doonoritelgid alustavad Rakveres

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti kaitseväe ühisprojektina korraldatavad doonoritelkide väljasõidud alustavad sel
suvel Rakvere keskväljakul. Virumaa doonorid saavad telkides verd loovutada kahel päeval: 9. juulil kella 12-18 ja 10. juulil kella 11-17.

“Tänu doonoritelke külastavatele vereannetajatele on meil võimalik suvisel puhkuste ajal verevaru vajalikul tasemel hoida.
Doonoritelkidesse jõuab tavapärasest palju rohkem esmadoonoreid, kellest rõõmustavalt suur osa tuleb ka edaspidi verd loovutama,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

2011. aasta suvel külastas 17 päeva jooksul väljas olnud doonoritelke kokku 2359 abivalmis inimest, nende hulgas 380 esmadoonorit, nende abiga koguti 863 liitrit verd.

“Paljude doonorite jaoks kuulub doonoritelgi külastamine puhkuseplaanidesse ning verd tullakse annetama ka koos pere ja
sõpradega. Lisaks doonoritele ja toetajatele täname südamest kaitseväge, kelle telke me kasutame ja kes abistab verekeskust nii telkide ülespanekul kui ka transpordil,” rääkis doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Doonoritelke toetavad: AS Fazer Eesti, AS Põltsamaa Felix, AS Coca-Cola HBC Eesti, OÜ Goadventure, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, maanteeamet, Punane Rist, OÜ Taula Pharma, AS Sirowa, AS Tallink Grupp, AS Bambona, OÜ Rademar, AS Rimi Eesti Food, AS Kalev, AS Pihlaka, AS Elisa Eesti, Saku Õlletehas, Kalev Spa Hotel & Water Park, Magnum Medical, SA Virumaa Muuseumid, Eesti vabaõhumuuseum, AS Haapsalu Kuurort, Eesti jalgpalliliit, Eesti võrkpalliliit ja Eesti korvpalliliit.

Doonoritelkide ajakava juulis

9.-10. juulil Rakvere linna keskväljakul, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-17

12.-13. juulil Keila kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 11-16

17.-19. juulil Paide kultuurikeskuse juures, I päeval kella 12-18, II päeval kella 12-18, III päeval kella 11-17

Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Jätka lugemist »

Keila Päev toob linna pidustused

Laupäeval, 26. mail toimub laat ja rahvaüritus Keila kesklinnas. Päeva juhib Tõnu Einasto!

Keskväljaku lava ajakava:
10.00 Keila Linnaorkester
10.15 Linnapea tervitus, Keila päeva avamine
10.25 Päeva tutvustus, reklaam
10.40 Keila linna poistekoor
10.55 Lasteaed MIKI
11.15 Lasteaed SIPSIK
11.35 Lasteaed VIKERKAAR
11.55 Lasteaed RUKKILILL
12.15 A.T.S tantsustuudio
12.30 Flamenco tantsurühm “Camino”
12.40 Kaunid kodud – autasustamine
12.55 Võimlemisklubi „Sistrum„
13.15 Rahvatantsupõimik
13.45 Päeva tutvustus, reklaam
13.55 Bel Canto laulustuudio lastele
14.15 JJ-Street tantsukool
14.30 Sille Krooni Laulustuudio
14.50 Keila Ühisgümnaasium
15.05 Segakoor Noodimurdjad
15.25 Kõhutantsutrupp “Asmarah”
15.45 Keila Koer 2011 autasustamine; Keila Koerasõprade Klubi IPSON esinemine
16.15 Päeva tutvustus, reklaam
16.30 Esineb ansambel Cover Munchies
16.50 A.T.S tantsustuudio
17.10 Ansambel Manipulated Mindz
17.40 A.T.S tantsustuudio
18.00 Rainer Meinarti trummikool
18.15 Sambeat
20.00 Ansambel Regatt

Klassikalise muusika kontsert Keila Muusikakoolis

Keilas startis Uunikute talveralli

Täna, 25. veebruari hommikul kell 8 startis Keilas Rõõmu kaubamaja juurest Keila-Märjamaa-Roosta Uunikute 11. Talveralli 2012.

Vaata lisainfot päeval-õhtul toimuva kohta!

Rohkem pilte saab näha Keila linna Facebooki lehelt!

Keilas saab laupäeval õppida kõlapaelte valmistamist

Laupäeval, 18.vebruaril kell 11 kutsub Haridus- ja Kultuuriselts Läte kõiki huvilisi kõlapaelte kudumise õpituppa. Saame kokku Erakoolis Läte, Kruusa 23 Keilas.

Kõlapaelte kudumine on üsna lihtne. Selleks ei ole vaja mingeid eelteadmisi käsitöös ega ka paelte punumises. Kõla on üks väike plaadike, millel on neli auku nurkades ja sealt läbi pannes lõngu, saame moodustada erinevaid mustreid. Kõladega kudumine eelnes kangastelgedega kudumisele, järelikult läheme ajas natuke tagasi. Kõlad valmistame endale ise kohapeal.

Kaasa võtta: vöö (sobivad kõik erinevad variandid), värvipliiatsid, harilik pliiats, hea tuju ja kortlijagu kannatust. Osalemistasu 3 eurot saab maksta kohapeal. Registreerimine: tel 5554 1494, e-post: helle.suurlaht@gmail.com

Kõlapaelte töötuba lõpetab Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte projekti “Käsitöö õpitoad Keila linnas”, mida rahastab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Allikas: Haridus- ja Kultuuriselts Läte, www.erakoollate.ee

Hewlett Packard toetab SOS Lasteküla sülearvutite ja printeriga

HP Eesti esindus toetab kolmandat korda SOS Lasteküla, seekord sülearvutite ja suurema grupitöö printeriga SOS Lasteküla Eesti keskkontorile. Igal aastal on HP kaasanud projekti ka Microsoft Eesti, kes on aidanud tarkvaralitsentsidega ning Elioni (endise Microlinki), kes on aidanud seadmete ülespanekul.

„Oleme toetanud SOS Lasteküla kolm aastat järjest, kasutades oma jõulupeo ja –kinkide eelarvet ehk kaudselt on toetajateks ka meie kliendid ning koostööpartnerid,” ütles HP Eesti esinduse juht Mart Engelbrecht. „Meil on Eestis hästi läinud ning seetõttu otsustasime toetada neid, kes kõige rohkem tähelepanu ja aitamist vajavad – vanemateta lapsed,” lisas Engelbrecht.

„HP kui globaalne Ameerika ettevõte hoolib keskkonnast, kus tegutsetakse. Otsisime partnerit kellel oleks visioon pikema aja peale, et saaksime selle toetuse muuta iga-aastaseks. SOS Lasteküla valisime seetõttu, et neil on organisatsioonina selge eesmärk,” selgitas Engelbrecht.

SOS Lasteküla tegevjuht Margus Oro: „Usun, et ka Eesti heategevusse on saabunud ajad, kus toetatakse partnereid, kellega tahetakse teha pikemaajalist koostööd. HP on meid aidanud kõige paremal moel, ta on varakult meie vajadused välja selgitanud ning soovitu täpselt ka kohale toimetanud. HP toetusest võidavad meie lapsed ja SOS Lasteküla organisatsioon. Vaatamata sellele, et arvutid on osa meie igapäevaelust, jääksid need ilma toetajateta meile vajalikus mahus kättesaamatuks.“

HP Eesti toetas esimesel korral Keila Lasteküla algklassi arvutiklassi sisustusega, teisel korral SOS Eesti keskkontori serveri ja töökoha arvutitega. Hewlett-Packard loob uusi tehnoloogilisi võimalusi inimeste, ettevõtete, valitsuste ja ühiskonna sisukaks mõjutamiseks. Maailma suurima tehnoloogiafirmana pakub HP klientide vajaduste lahendamiseks printimist, isiklikku arvutikasutust, tarkvara, teenuseid ning IT-infrastruktuuri hõlmavat toote- ja teenusevalikut.

Ooperimuusika kontserdid erinevates kohtades

JÄÄAARIA on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad kvaliteetooperitest.

R 20. jaanuaril 2012 kell 19 Võru kultuurimaja Kannel
E 23. jaanuaril 2012 kell 19 Keila kultuurikeskus
K 1. veebruaril 2012 kell 18 Narva Aleksandri kogudus maja
N 2. veebruaril 2012 kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskus
N 9. veebruaril 2012 kell 19 Jõgeva kultuurikeskus
N 8. märtsil 2012 kell 18.30 Kärdla kultuurikeskus

Pilet: 3-5 €

Eurütmia kursus Keilas

6. jaanuaril kella 18-20 ja 7. jaanuaril kella 10-14 saab erakoolis Läte (Kruusa 23, Keila) teoks Norras tegutseva eurütmisti Epp Vainu eurütmiakursus lastevanematele ja õpetajatele.

Kursus on avatud kõigile huvilistele: nii neile, kes eurütmiat varem teinud, kui ka neile, kel alles uudishimu proovida, mis selle põneva nime taga on. Kursuse osalustasu on 25 eurot. Kursust korraldab haridus- ja kultuuriselts Läte.

Kõik Elav on liikumises. Oma igapäevases liikumises kasutame me vaid väga väikest osa liikumis- ja liigutusvõimalustest. Eurütmia (kreeka keeles eu – ilus ja harmooniline, rythmos – liikumine) on liikumiskunsti vorm, kus püütakse kõne ja muusika teha nähtavaks liikumise abil. Kui võimlemine arendab inimest füüsiliselt, siis eurütmia toetab sisemiselt, süvendades tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning keele- ja muusikataju. Rõõm ühisest terviklikust ja harmoonilisest liikumisest avardab enesetunnetust ja rikastab maailmatunnetust.

Registreerimine 3. jaanuarini: waldorf.keila@gmail.com või tel 5193 6673.

Keila Aasta Jälje jätnud on selgunud

Neljapäevasel tunnustusüritusel Keila Avatud Noortekeskuses anti auhinnad „Aasta Jälg“ 2011 laureaatidele:

Aasta vabatahtlik noor: Kadri-Ann Rannamets (vasakul)
Tegus noorteorganisatsioon: Lehepoiss Keko (esindajana Mari Härma paremalt teine)
Noor algataja: Liisa Nurmela (paremal)
Töömalevlane: Martin Mannov (keskel)
Aktiivne noor: Erik Ehrbach (vasakult teine)

Loe lähemalt, miks osutusid valituks just need kandidaadid?

Keila Avatud Noortekeskus tänab  kõiki kandidaate, nende esitajaid ja kõiki, kes tunnustusüritusele „Aasta Jälg” 2011 oma panuse andsid.

Žüriisse kuulusid Ago Kokser (Keila Volikogu), Tarmo Hein (Keila Korvpallikool), Jaanus Väljamäe (Keila Linnavalitsus), Tiina Sinijärv (Keila Avatud Noortekeskus) ja Kai Kulbok (Keila Kool), Hendri Lomp (noor) ja Marge-Elin Roose (Keila Kultuurikeskus).

Tänu toetajatele: Hole in One, Lõõgastuskeskus Püramiid, Ilusalong Belle, Keila Tervisekeskus.

Keila kuulutab välja “Aasta Jälg” 2011 laureaadid

Noori ja noorteorganisatsioone tunnustav üritus “Aasta Jälg” 2011 toimub koos KRaadio sünnipäevaga, mis algab Keila Avatud Noortekeskuse ruumes neljapäeval, 15.detsembril algusega kell 18.

Keila Avatud Noortekeskus koostöös Keila linnaga kuulutas 14.11.2011 välja Keila linna noori ja noorteorganisatsioone tunnustava ettevõtmise „Aasta Jälg” 2011. Välja kuulutati viis erinevat kategooriat ja agarad linnakodanikud esitasid omapoolsed kandidaadid. Tähtajaks laekunud „Aasta Jälg” 2011 kandidaadid on järgmised:
- Vabatahtlik noor: Kadri-Ann Rannamets ja Erik Ehrbachs
- Tegus noorteorganisatsioon: KRaadio, MTÜ Keila Noorteaktiiv, Keila Kooli raadio Hugo, Lehepoiss KeKo
- Noor algataja: Taavi Otsmann, Mernis Sinijärv, Kätlin Kuldmaa, Liisa Nurmela
- Töömalevlane: Juhan Iljašenko, Kerli Kiiler, Melissa Mühlberg, Martin Mannov, Kristin Vaisma, Jan-Morten Mõistus
- Aktiivne noor: Erik Ehrbach, Janeli Kurm, Tiina Veersalu, Karet Võsu, Mari Härma

Nominentide seast võitjate määramiseks kutsuti kokku žürii, kuhu kuulusid: Ago Kokser (Keila Volikogu), Tarmo Hein (Keila Korvpallikool), Jaanus Väljamäe (Keila Linnavalitsus), Tiina Sinijärv (Keila Avatud Noortekeskus) ja Kai Kulbok (Keila Kool), Hendri Lomp (noor), Marge-Elin Roose (Keila Kultuurikeskus).

Läte kutsub advendilaadale

Laupäeval, 3. detsembril kella 12-17 toimub Erakoolis Läte advendilaat! Lätte advendilaat toimub juba kolmandat aastat ja laada eesmärgiks on toetada kooli ja tublisid Eesti tootjaid ning pakkuda külastajatele väärtuslikku kaupa ja elamusi. Sellel aastal on laadal müügiks mahetoitu, isetehtud seepi ja küünlaid, keraamikat ning palju jõuluteemalist: jõuluehted ja -pärjad, piparkoogid, glöggi.
Nagu ikka, soovime, et meiel laadal oleks elamusi väikestele ja suurtele. Töötoad ning käsitöömeistrite kaup on väärt vaatamist, nii palju vahvat ja imelist suudavad inimesed oma kätega teha! Kindlasti annab advendiaega killukese mõnusat tunnet kaasa meie kohvik isevalmistatud hõrgutistega.
Laadamelu toetab mõnus muusika, mida pillimeistrid kohapeal mängivad.
Käsitöötubades saab mesilasvahast küünlaid valmistada, teha mänguasju, meisterdada sõpradele jõulukaarte ja punuda laastukorve. Avatud on ka näomaalingutekeskus ja kätt saab proovida õnneloosiga.
Advendilaada korraldab Haridus- ja Kultuuriselts Läte ning laat on heategevuslik ettevõtmine Lätte kooli toetuseks. Erakool Läte on waldorfpedagoogikal tegutsev üldhariduskool, mis tegutseb Keilas.
Iiris Kurvits

Keilas arutletakse täna waldorflastehoiu loomise üle

Haridus- ja Kultuuriselts Läte kutsub teisipäeval, 22. novembril kell 19.00 Erakooli Läte (Kruusa 23 Keila) arutlema waldorfpedagoogikal tegutseva lastehoiu loomise üle. Soovime teada saada, kas waldorflastehoiu järele on Keila lähiümbruses vajadust ning tuua kokku teemast huvitatud pered. Samuti arutame, millises kohalikus omavalitsuses on vajadus ja valmidus uue lastehoiu sünniks sobivaim.

Ootame kõiki waldorflastehoiu loomisest huvitatud peresid kaasa mõtlema ning kogemusi ja ootusi jagama.
Haridus- ja Kultuurisltsi Läte projekti “Lastehoiu teenuse äriplaani koostamine” rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: Pille Keller, Haridus- ja Kultuuriselts Läte, tel 5193 6673, waldorf.keila@gmail.com

Allikas: www.erakoollate.ee

Keila tervisefestivalil saab liikuda ja ennast harida

27. novembril toimub Keila tervisekeskuses tervisefestival, millega soovitakse juhtida inimeste tähelepanu oma elustiilile ning tõsta nende teadlikkust toitumisest ja liikumisest. Lisaks soovitakse selle päevaga meelde tuletada õigeaegse tervisekontrolli tähtsust.

Keila tervisefestivalil toimuvad järgmised üritused:
tervisemess – suures saalis;
kontsert – väikesel laval suures saalis;
lastele batuudid – suures saalis;
lasteteater – klubisaalis- 0-korrusel;
terviseseminarid – loengusaalis II korrusel (eesti ja vene keeles);
tervisevõimlemise koolitused.

Tervisefestivalile sissepääs on kõigile tasuta! Peasponsor Viking Line Eesti loosib kõigi külastajate vahel välja puhkuse – kruiisi Stockholmi neljale inimesele.

Tervisemõõtmistest saab teha: HIV-kiirtesti, mõõta veresuhkru ja kolesterooli taset, luutihedust, kontrollida kopsufunktsiooni, uurida jalatalla koormuse jaotuvust, mõõta vererõhku jne. Kohal on tervisespetsialistid, kes nõustavad abivajajaid.

Rohkem infot leiab Keila valla kodulehelt.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks

Läänemere Linnade Liidule valiti uus juhatus.

Rakvere linnapea Andres Jaadla valiti 6. oktoobril Liepajas toimunud Läänemere Linnade Liidu XI peakonverentsil Läänemere Linnade Liidu üheks asepresidendiks, kes hakkab esindama Balti riike uuel valimisperioodil.
Andres Jaadla sõnul tähendab tema valimine Läänemere Linnade Liidu asepresidendiks ühtlasi suurt tunnustust Rakvere linnale ja avab uusi võimalusi Eesti linnadele.
Samal konverentsil valiti Eesti uueks juhtivlinnaks varasema Kärdla linna asemel Keila linn. Ühtlasi valiti Keila linnapea Tanel Mõistus Läänemere Linnade Liidu juhatusse.
Uueks perioodiks valiti presidendiks tagasi Koldingi linnapea Per Bodker Andersen.
Läänemere Linnade Liit on Läänemere ääres paiknevate riikide linnade ühendus, mis ühendab kümne riigi enam kui sadat linna. Eestist kuulub liitu 18 linna.
Hilje Pakkanen,
info- ja avalike suhete spetsialist

Rehielamused Harjumaa muuseumis

Kuni septembri keskpaigani saab Harjumaa muuseumis tutvuda näitusega „Rehielamused”.

Väljapanekus vaadeldakse rehemaja mitme nurga alt. Koostajate peamine eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga ehk saab mõni majaomanik ka praktilist kasu.

Rehemaja kajastatakse kui erinevate distsipliinide uurimisobjekti. Antakse ülevaade rehemajade kujunemisloost. Samas on üks osa uurijad püüdnud rehemajade olemuseni jõuda, arvutades rehetubade keskmist pindala ja hoonetüüpide esinemissagedust – nii võib rääkida ka rehemajade statistikast.

Hoone soojuspidavust ja külmasildu analüüsivad termopildid lisavad rehemajale füüsiku perspektiivi. Ehk ergutavad termopildid inimesi mõtlema sellele, et kindlasti leidub ka nende kodus mõni nurk või seinapragu, millest soojus mühinal välja pääseb.

Tuletatakse meelde, et inimesed pole majade ainsad elanikud ning nii nagu inimesed mõjutavad oma keskkonda, jätab ka putukate, näriliste ja seente elutegevus jälje. Nähes, kui hävitavalt putukad puidule mõjuda võivad, kontrollitakse ehk ka oma maja üle.

Rehemaja kui sümboli muutumist ajas aitavad hästi markeerida mitme kunstniku teosed. On tähelepanuväärne, et kuigi juba ammu puudub praktiline põhjus rehemaju ehitada, püstitatakse veel 21. sajandilgi hooneid, mis ühel või teisel moel meenutavad traditsioonilist taluarhitektuuri.

Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.

Jüriöö jooksu võitsid Saue orienteerujad

Eile õhtul Keilas toimunud 52. jüriöö jooksu võitis Saue Tamme I, teisele kohale tuli Ilves I ja kolmanda koha võitis Võru I võistkond. Jüriööjooksust võttis osa 300 erinevas vanuses orienteerujat.
„Jooks oli viimaste aastate osavõturohkeim. Võistlus oli väga pingeline ning jooksjate tase kõrge. Rõõmu teeb, et põhijooksule eelnenud soojendusvõistlusest võttis osa väga palju lapsi,” ütles Jüriöö jooksu peakorraldaja Andrus Sipsaka.
Järgmisel aastal korraldab jüriööjooksu orienteerumisklubi Võru OK Vastseliinas.

Täna toimub Keilas 52. Jüriöö jooks

Täna toimub Keilas 52. Jüriöö jooks, millega tähistatakse 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu aastapäeva.

Traditsioonilisele öösel peetavale jooksule on tänavu registreerunud üle 300 võistleja. Jooksurajale astub teiste hulgas endine maailmameistrivõistluste pronks Sixten Sild ja paljud praeguse Eesti koondise liikmed. Esimest korda toimus Jüriöö jooks 23.-24. aprillil 1960 Keilas. Sellest ajast peale on võistlust peetud igal aastal ja korraldatud kõigis Eesti maakondades.

„Jüriöö jooks toimub sellel aastal oma teatud headuses. Esimest korda jooksu ajaloos on võimalik internetist vaadata jooksvalt kontrollpunktide läbimise tulemusi ning videopilti. Publikule muudab ürituse atraktiivseks fakt, et osavõtjad jooksevad kaks korda vaatajate eest läbi,” ütles Jüriöö jooksu
peakorraldaja Andrus Sipsaka.

Jüriöö jooksu avab traditsiooniline tõrvikutega rongkäik Keila kultuurikeskusest lauluväljakule, see algab kell 20. Start antakse Keila lauluväljakult kell 21.30. Otseülekannet jooksust saab vaadata kodulehel http://bambuser.com/channel/osport.

Jooks toimub 33 km pikkusel rajal, mis on jaotatud viieks etapiks. Parimad selguvad absoluutklassis, noorte ja veteranide arvestuses. Harrastajatele on kavas põhijooksuga samal ajal toimuv kolmeetapiline teatejooks. Lisainfot Jüriöö jooksu kohta leiab veebilehelt www.kekrsk.ee.

Jüriöö jooksu korraldavad Harju KEK Rahvaspordiklubi, Eesti Orienteerumisliit, Keila linn, Spordiliit Jõud ja Harjumaa Spordiliit. Lisainfo: Andrus Sipsaka, Jüriöö jooksu peakorraldaja, tel 5649 7320, andrus@viinavabrik.ee