Tuhala nõiakaevu kaitseks valjuhäälselt sõna võtnud helilooja Urmas Sisask pidas eile, 20. oktoobril 2010 kell 20.10 nõiakaevu juures maha loitsimistseremoonia, kirjutas Õhtuleht.
„Tuhala ja Nabala — looduse karstialad käsikäes. Rahvusvaheliselt koos, meie heliseme selles loos,” kõlas Sisaski poolt ligi kümme minutit lauldud loits, mida laulsid kaasa ka üle saja kohalolnud pealtvaataja.
Sisaski sõnul on Tuhala nõiakaevu kaitseks allkirja andnud juba üle 60 000 inimese ning de facto ka üle 100 riigi. Et Sisask kutsub end veresugulust pidi Tuhala põlisasukaks, kuulutas ta nõiakaevu rahvusvaheliseks karstialaks.
Itaalias Triestes toimunud akordionikonkursil “Fisa…armonia”, sai Eestit esindanud Võru-Aruküla-Kehra muusikakoolide ühine akordioniorkester “Väikesed lõõtsad” oma kategoorias 100-st punktist 94 ehk 2. preemia.
Kaheksandat korda toimunud konkursi korraldajaks on Glasbena Matica muusikakool koostöös akordioniorkestriga “GM Synthesis 4″. Osalejaid oli sel aastal Horvaatiast, Serbiast, Venemaalt, Leedust, Sloveeniast, Ukrainast, Eestist, Moldovast. Konkursil oli võimalik osaleda mitmetes kategooriates – solistid 6 kategoorias, kammeransamblid 3 kategoorias, akordioniorkestrid 3 kategoorias. Kuna meie orkestri mängijad on väga noored, siis osaleti H1 kategoorias (80% liikmetest kuni 15-aastased). Konkursi kava koostasid ning õpetasid Heli Raitar, Eve Vendt ja Eero Paltsepp, dirigent oli Eero Paltsepp.
Võru Muusikakooli ja Aruküla Huvikeskuse ning Kehra Muusikakooli akordioniõpilased on koos musitseerinud juba 6 aastat. Vastastiku on Võru muusikakooli akordioniõpilased käinud kontsertreisil Arukülas ning Aruküla akordioniõpilased osalenud aktiivselt „Võru Akordionimuusikapäevadel”. Kolme kooli akordioniõpetajate ja -õpilaste vahel on hea koostöö, mis võimaldab samal tasemel olevatel õpilastel koos pilli mängida ning rõõmu tunda koos musitseerimisest. Traditsiooniks on kujunenud kevadisel koolivaheajal toimuvad orkestrilaagrid. Esimene julge osalemine rahvusvahelisel konkursil oli 2008 aasta märtsis V Euroopa Akordioniorkestrite konkursil Prahas, kus saavutati omas vanuserühmas (kuni 16aastased) III koht. Edasistes plaanides on märtsi lõpus kontsert Tartus, aprilli algul Arukülas ning 10.juunil Võru muusikakoolis – X Võru Akordionimuusikapäevade avakontserdil.
Helilooja Urmas Sisask kutsub kõiki huvilisis kolmapäeval pühitsema Tuhala ja Nabala karstialasid rahvusvahelise tähtsusega looduskaitsealadeks.
Üldsusele saadetud kutses seisab kirjas: „Mina, Urmas Sisask, Eesti rahva nimel kuulutan Tuhala ja Nabala karstialad rahvusvahelise tähtsusega loodukaitsealadeks.
2010. aastal, 20.10 kuupäeval kell 20.10. Tuhala Nõiakaevu juures, mille pühitsemine toimub 20minutit ja 10 sekundit.
Tuhala looduskeskuse eestvõttel algas märtsis allkirjade kogumine Nabala karstiala ning Tuhala nõiakaevu kaitseks. Oma toetushääle sellele on andnud üle 62 000 inimese. Sisask ja tema sugulased on Tuhalast pärit ning mehe sõnul tähendaks lubjakivimaardla rajamine Tuhala Nõiakaevu ja Nabala karstiala täielikku hävitamist. Põhjavee alandamise tõttu hävineksid rahvusvahelise tähtsusega Tuhala, Tammiku ja Rahaaugu naturaalad, mis on loodud karsti, allikasoode ja haruldaste taimede kaitseks. Lähikonnas asuva 16 küla elanike kaevud jääksid tema väitel kuivaks.
Neli aastat tagasi riputas Kaido Haagen Kalevi basseinis vee alla pildirea veealustest elukatest. Näitus kandis nime „Silmad vees“. Nüüdseks on valminud uus seeria veealuseid pilte ja näitust “Silmad vees II” saab näha Eesti erinevates basseinides.
„Selleks, et külastaja saaks tõetruu ja vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehtud,“ selgitas Haagen eriskummalist näitusesaali valikut. Kaido Haageni sõnul erineb „Silmad vees II“ lisaks rändnäituse formaadile, mis käib läbi pea kõik maakonnad, eelmisest üsna mitmeti. „Esimesel korral olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, nüüd on esitlusele tulev pildiseeria tehtud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga,“ lisas Haagen.
Igapäevaselt on võimalik näitust vaadata snorkli ja maskiga, näituse avamise ja sulgemise
päeval on võimalik proovida sukeldumist täisvarustuses. Praegu on näitus üleval kuni 9. oktoobrini Loo ujulas. Seejärel avatakse see 10. oktoobril Viimsi koolis.
Jõelähtme vallavolikogu kehtestas osaliselt Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneeringu, mis peaks huvi pakkuma nii turistidele kui ka vallaelanikele. Tulevikus on plaanis avada Linnamäe arheoloogiline külastuskeskus — arheopark, mis tutvustab nii õuepindalalt suurimat (2,8 ha) Eesti linnust — Linnamäed kui ka kogu iidse ajalooga ümbruskonda tervikuna.
Jägala linnamägi on unikaalne kogu Põhja-Euroopas. Teadaolevalt on linnus rajatud 7.-8. sajandil, kuid inimesed on selle koha peal elanud juba 5000 aastat tagasi, hilisneoliitikumis. Sellest annavad tunnistust leitud nöör- ja kammkeraamika ning leeasemed. Linnust uuriti juba aastatel 1920-23 A. Spreckelseni, A. Friedenthali ja A. M. Tallgreni poolt. Tugevasti sai linnus kannatada seoses Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamisega 1922. aastal.
Jõelähtme vallavolikogu kehtestas osaliselt Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneeringu, mis peaks huvi pakkuma nii turistidele kui ka vallaelanikele. Tulevikus on plaanis avada Linnamäe arheoloogiline külastuskeskus — arheopark, mis tutvustab nii õuepindalalt suurimat (2,8 ha) Eesti linnust — Linnamäed kui ka kogu iidse ajalooga ümbruskonda tervikuna.
