Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2018
E T K N R L P
« apr    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Tallinna loomaaias algab rahvusvaheline liigikaitse foorum

Täna algab Tallinna loomaaias rahvusvaheline Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni (EAZA) liigikaitse foorum, mis toimub esmakordselt Eestis. Iga kahe aasta tagant toimuv üritus toob tänavu kokku 158 esindajat 105 erinevast liigikaitsega tegelevast organisatsioonist ning 33 erinevast riigist.

EAZA konverents

EAZA konverents

Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani sõnul on lisaks olulistele aruteludele foorum ka uute ideede kohtumispaik. „Kolme pikka põhjamaade päeva täitev foorum on pühendatud metsloomade ärile, värske vee säilitamisele, liikide loodusesse taastutvustamisele ning liigikaitsesse investeerimisse. Ma olen kindel, et kõik osalejad saavad siit teada midagi uut ja valgustavat, mis aitab neil täita oma missiooni elu säilitamisel erinevates vormides. Eesti on riik täis metsi, soid ja lugematul hulgal saari, mis muudab selle heaks kohaks mõtisklusteks ning oluliste teemade üle arutamiseks.“ sõnas Maran.

Foorumi kolm päeva on kõik pühendatud erinevatele teemadele – kolmapäev keskendub ebaseaduslikule metsloomade ärile, neljapäev värske vee säilitamisele ning liigikaitse olukorrale balti riikides ja reede liikide taastutvustamisele loodusesse ning liigisäilitamisse investeerimisele.

Eluslooduse säilitamine on EAZA peamine eesmärk ning tänasel päeval on selgeks saanud, et loomaaedade ja akvaariumite roll selle juures on palju suurem, kui pelgalt ohustatud liikide säilitamine läbi aretusprogrammide. Tänu erinevatele projektidele tegelevad mitmed EAZA liikmed aktiivselt eluslooduse kaitsealade ja tervete ökosüsteemide säilitamisega, eesmärgiga päästa ohustatud liike.

Haabersti hõberemmelgast valminud õpilastöödest avatakse näitus

Teisipäeval, 15. mail kell 16 avatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse Tallinna büroo aatriumis õpilastööde näitus “Hõberemmelga uus elu”, kus saab näha eelmisel suvel Haaberstis tee-ehitusele ette jäänud hõberemmelgast valminud töid.

Hõberemmelgast valminud tööd

Hõberemmelgast valminud tööd

Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes

Kui Haabersti tee-ehitusele ette jäänud remmelgas pärast nädalaid kestnud keskkonnaaktivistide vastuseisu politsei sekkumisel 2017. aasta varasuvel maha saeti, pöördus Eesti Tööõpetajate Selts ehitusfirma poole palvega puu oma kasutusse saada. Selleks hetkeks oli tekkinud mõte, et õpilased võiks remmelgale tööõpetuse tundides uue elu ja väärtuse anda. Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes,” rääkis Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse liige Jürgo Nooni.

Pärast langetamist jõudis 72-aastane puu kõigepealt Ristiku Põhikooli hoovi, kus see tükeldati. Tükid omakorda jagati laiali koolidele üle Eesti. Nooni sõnul anti õpetajatele ja õpilastele vabad käed materjali kasutamiseks. “See andis loomingulise vabaduse ja ei piiranud kellegi eneseväljendust. Tulemused on väljas nüüd sellel näitusel,” selgitas Nooni.

Jätka lugemist »

Talgulised koristavad Pääsküla raba

Sel laupäeval, 12. mail korraldab Nõmme linnaosa valitsus talgud Pääsküla rabas.

Pääsküla raba laudtee Foto Jukko Nooni

Pääsküla raba laudtee. Foto: Jukko Nooni

Talgulised kogunevad kell 10 Kraavi tänava lõpus asuvas parklas. Pärast koristustöid räägib Pääsküla raba loodusväärtustest Nõmme loodusmaja retkejuht Lada Mehikas.

“Koristame enne Nõmme Kevadet Pääsküla raba laudtee ääred ning rabatorni ümbruse prügist, et 26. mail oleks inimestel rabatornis toimuvale ansambli Naised Köögis kontserdile mõnusam tulla,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Kohaliku kaitse all oleva Pääsküla raba ja seda ümbritsevate metsade näol on tegemist Tallinna ühe suurima tervikliku rohealaga, mida iseloomustab maastikuline mitmekesisus ja suur liigirikkus ning sellest tulenevalt suur keskkonnakaitseline ja keskkonnahariduslik väärtus. Eelmise aasta lõpus määrati raba valitsejaks Nõmme linnaosa valitsus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Rahvusvahelise kaitse saajad õpivad Eestis riigikeelt

15 rahvusvahelise kaitse saajat on alustanud eesti keele õpinguid Tartu Rahvaülikooli koolitustel. Õppetöö on alanud Tartus, Tallinnas ja Rakveres.

Paide 2017 a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt Foto Urmas Saard

Paide 2017. a Arvamusfestivalil osalenud Vao elanikud harjutasid teeninduses eesti keelt. Foto: Urmas Saard

Keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus

Rahvusvahelise kaitse saajad saavad kahe aasta jooksul õppida tasuta eesti keelt kuni 300 tundi. Eesti keele koolitustel arendatakse eelkõige õppijate kommunikatiivseid oskusi erinevaid aktiivõppevõtteid kasutades. Osad keeletunnid toimuvad väljaspool klassiruumi ning keelt õpitakse ka praktiliste tegevuste käigus, näiteks süüa tehes või meisterdades.

Keelegrupi minimaalseks suuruseks on viis õppijat ja tunnid toimuvad kohtades, kus on piisavalt sihtrühma kuuluvaid õppijaid. Koolituste toimumisest teavitavad õppijaid MTÜ Eesti Pagulasabi ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus.

Tegevused toimuvad projekti “Eesti keele õpe rahvusvahelise kaitse saajatele 2018-2019″ raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Projekti eesmärk on õpetada 300 tundi eesti keelt kuni 150 rahvusvahelise kaitse saajale. Eesti keele oskus on sisserändajatele eelduseks töö leidmisel ja Eesti ühiskonda integreerumisel. Keeleõppe läbimise järel peaksid õppijad tulema toime igapäevastes suhtlusolukordades.

Ena Drenkhan
Tartu Rahvaülikool projektijuht

Nõmme Lunastaja kirik tähistab taaspühitsemise kümnendat aastapäeva

Reedel, 4. mail möödub kümme aastat Nõmme Lunastaja kiriku taaspühitsemisest. Kell 18 algab tänupalvus ning toimub raamatu “Pastoraat. Ühe baltisaksa suguvõsa lugu” esitlus.

Nõmme Lunastaja kirik Foto Jukko Nooni

Nõmme Lunastaja kirik. Foto: Jukko Nooni

Õie ja Rohelise tänava nurgal asuv kirik taastati suuresti Rahu koguduse õpetaja Ove Sanderi algatusel ja eestvedamisel, Sander pälvis selle eest 2008. aastal ka linnaosavalitsuse tunnustusauhinna. “Nõmme Rahu kogudusele kuuluvad kirikud – Nõmme Rahu kirik ja Nõmme Lunastaja kirik – pole pelgalt sakraalhooned, vaid neil on oluline koht linnaosa kultuurielus ja arhitektuuripildis. Nõmme Lunastaja kirik on tõeline silmarõõm ka inimesele, kes hindab sakraalehitistes pigem visuaalset poolt,” ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

“Selle kümne aasta jooksul on Lunastaja kirik kujunenud hinnatud kontserdipaigaks. Kuna kirikus on ülihea akustika, toimub siin ka palju lindistusi. Kirikliku poole pealt toimuvad regulaarselt palvused,” rääkis Sander. “Raamat “Pastoraat” räägib Hoerschelmannide suguvõsast ning selles on juttu ka toonase nimega Saksa Lunastaja kirikust ja pastoraadist. Raamat on küll mõned kuud müügil olnud, kuid ametlikku esitlust pole veel olnud,” lisas kirikuõpetaja.

Jätka lugemist »

Nõmme Majas avati lasteaedade kunstinäitus

Eile avati Nõmme Maja fuajees Eesti Vabariigi ja Tallinna alushariduse 100. aastapäevale pühendatud lasteaedade kunstinäitus “Minu hea lasteaed”. Näitusest võtab osa 11 Nõmme linnaosa lasteaeda.

Näituse avamine Nõmme majas Foto Jukko Nooni

Näituse avamine Nõmme majas. Foto: Jukko Nooni

Igapäevaelu lasteaias nähtuna läbi laste silmade

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul teeb rõõmu, et eelmisel sügisel avatud Nõmme Maja on näitusekohana aktiivset kasutust leidnud. “Kui seni on huvilised saanud näha kolme fotograafi töid, siis nüüd pakkusime võimalust linnaosa lasteaedadele meie majas kunstinäitust korraldada,” lisas linnaosavanem.

Joonistustel on näha igapäevaelu lasteaias nähtuna läbi laste silmade. “Kõik vahvad kunstitööd valmisid Nõmme lasteaiaõpetajate juhtimise all. Suur tänu kõikidele lastele ning nende juhendajatele, samuti vanematele, kelle lapsed vahvaid joonistusi tegid,” lausus Raku lasteaia direktor Tatjana Tamme.

Näitus “Minu hea lasteaed” jääb Nõmme Majas avatuks 31. maini.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele sada pesakasti

Nõmme koolide õpilased meisterdasid tööõpetuse tundides lindudele sada pesakasti. Üleeile alustasid Pääsküla gümnaasiumi 7. klassi õpilased nende paigaldamist Vabaduse parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki Foto Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tegemist ettevõtmisega, mis toimub juba neljandat kevadet järjest. “Sel aastal seostus pesakastide arv Eesti Vabariigi saja aasta juubeliga. Pesakaste meisterdasid 4.-8. klasside õpilased, vajaliku materjali ostis linnaosavalitsus. Nii nagu varasematelgi aastatel, oli kohal Hans Kuusiku Tallinna linnuklubist, kes juhendas, kuhu ja kuidas tuleks pesakaste paigaldada ning selgitas noortele, millised linnud sinna tõenäoliselt elama asuvad,” rääkis linnaosavanem.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka ja Võidu parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Kevin Väljaots ja Laura Maasik võitsid 89. Rabajooksu

Tänasel 89. Rabajooksul oli esimese ühisstardi kiireim mees Kevin Väljaots ja kiireim naine Laura Maasik.

Rabajooksu esimene ühisstart Foto Jukko Nooni

Rabajooksu esimene ühisstart. Foto: Jukko Nooni

Nõmme Rabajooksu esimene rahvaspordisündmus toimus 1974. aasta aprillis. Jooksurada kulgeb Harku raba teedel. 89. Rabajooksul osales 2070 registreerimislehe täitnud inimest. Esimesed 1800 lõpetajat said kingituseks traditsioonilise vimpli. Kaitseliidu Nõmme malevkond ja naiskodukaitse Nõmme jaoskond pakkusid pärast kõikidele lõpetajatele sooja teed.

Meeste esikolmik: 1. Kevin Väljaots (19:33), 2. Mark Abner (19.58) ja 3. Martin Vilismäe (20:27). Naiste esikolmik: 1. Laura Maasik (23:28), 2. Merlyn Lükk (23:48) ja 3. Marika Turb (24:14). Samuti autasustati esimese ühisstardi kiiremaid poisse ja tüdrukuid, kes sündinud 2006. aastal või hiljem. Poiste esikolmik: 1. Risto Kalju (25:17), 2. Kaspar Jaaska (27:21) ja Joonas Salk (27:24). Tüdrukute esikolmik: 1. Meri-Lill Plagnaut (26:33), Helis Heinsaar (29:11) ja 3. Kätlin Talu (30:27).

Jätka lugemist »

Tervisesportlaseid oodatakse pühapäeval Rabajooksule

Pühapäeval, 15. aprillil leiab aset väga pika traditsiooniga 89. Rabajooks, mis toimub Nõmme spordisündmusena kahel korral aastas.

Rabajooksu rada

Rabajooksu rada. Kaardi suurendamiseks kliki pildile

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik asub Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1800 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Rabajooksu korraldab Nõmme linnaosa valitsus kõigile osavõtjatele tasuta.

Täpse teavituse annab Rabajooksu kohta koduleht.

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

87 Rabajooksu esimene ühisstart 2017 aasta kevadel Foto Jukko Nooni

 

 

 

Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

 

Nõmme linnaosa lasteaiad said istutuskastid

Tallinna Nõmme linnaosa kinkis oma piirkonna lastaedadele istutuskastid, et õpetajad saaksid lastele tutvustada erinevaid taimi, taimede istutamist ja aianduse põhitõdesid.

Grete Šillis ja Pille Siimpoeg Foto Jukko Nooni

Grete Šillis ja Pille Siimpoeg. Foto: Jukko Nooni

“Idee kasvas välja Rännaku lasteaia direktori Pille Siimpoja palvest toetada nende lasteaeda mulla ja taimedega,” rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “Otsustasime sellise võimaluse pakkuda välja ka teistele Nõmme lasteaedadele. Nõmme linnaosa heakorraspetsialistide abiga meisterdati kõigile lasteaedadele istutamiskastid ning jagati laiali nii eelistutatud maitsetaimed, sibulad kui taimeseemned. Ikka selleks, et Nõmme lapsed kasvaksid loodusega koos,” lisas linnaosavanem.

Istutamiseks said lasteaiad kolme eri värvi sibulaid, rediseid, porgandeid, lehtsalatit; maitsetaimedest rosmariini, salveid, münti ja põõsastilli. Istutuskastide täitmiseks kasutatakse kompostmulda, mis on valminud Nõmme lehekottide kampaania käigus 2016. aastal kogutud haljastujäätmetest. Kastid ja taimed on lasteaedades juba kohal, muld viiakse järgmisel nädalal.

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Maria Tormi maalid Nõmme muuseumis

Nõmme muuseumis saab tänasest kuni 12. maini vaadata Maria Tormi natüürmortide näitust “Vaikelud”.

Maria Tormi kollane vaas roosidega Foto Jukko Nooni

Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga.

Maria Torm on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Helsingi Sibeliuse akadeemias. “Huvi joonistamise vastu tekkis mul juba päris pisikesena. Mäletan, kuidas palusin ema, et ta viiks mind kunstikooli. Õppisin seal mõned aastad akvarelli ja guaššiga maalimist ning joonistamist,” meenutab Maria Torm.

Kunsti juurde jõudis ta tagasi aastakümneid hiljem Lootuse maalistuudio kaudu. “Kuigi kunstiõpingutest oli selleks hetkeks möödas aastakümneid, haarasin pintsli kätte ja täitsin oma kunagise unistuse – maalisin esimest korda suurel lõuendil paksu pintsli ja õlivärvidega, taustal Vivaldi hingesoojendav muusika, ning äkitselt tundus kõik nii õige. Nii saingi uuesti maalimispisiku ning mõne aastaga olen jõudnud oma esimese näituseni,” rääkis kunstnik.

Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga. “Ma ei püüagi kompositsioone realistlikult kujutada, vaid maalin julgelt nii, nagu ma neid näen, segades värve otse lõuendil.”

Lisaks vaikeludele on Maria Torm nüüdseks proovinud kätt ka akrüülvärvidega ning teinud raamatuillustratsioone.

Nõmme muuseum asub kunagises jaamahoones aadressil Jaama 18. Muuseum on avatud N-L kl 12-16.

 Maria Tormi kollane vaas roosidega. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Nõmme kabetreener Heinar Jahu saab Tallinna teenetemärgi

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil teha linnavolikogule ettepaneku tunnustada Tallinna vapi- ja teenetemärgiga silmapaistvaid inimesi. Teiste seas saab ettepaneku kohaselt teenetemärgi ka legendaarne Nõmme kabetreener Heinar Jahu pikaajalise kabe edendamise ja treeneritöö eest Nõmmel ja kogu Tallinnas.

Heinar Jahu Foto Jukko Nooni

Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Heinar Jahu panust väsimatu kabeelu korraldajana raske alahinnata. “Heinar Jahu õpilased saavutavad rahvusvahelistel võistlustel pidevalt kõrgeid kohti. Äsja lõppes Nõmme kabeklubi korraldatud rahvusvaheline turniir Nõmme Kevad, järgmisel nädalal võtavad pisikesed kabetajad omavahel mõõtu Rabarübliku lasteaias. Tema eestvedamisel nimetati Nõmme linnaosa ju mõned aastad tagasi kabeliidu poolt Eesti kabepealinnaks,” lausus linnaosavanem.

“Ma olen kabehaige, aga mitte eriti tugev mängija. Minust on hulga paremaid mängijaid,” ütles üle kahekümne korra Eesti meistriks tulnud Heinar Jahu ise tagasihoidlikult mõned aastad tagasi Nõmme Sõnumitele antud intervjuus.

1933. aastal sündinud Heinar Jahu on pärit Võrumaalt Põlgastest. Kabega tegi ta tutvust juba enne kooli, kui isa valmistas talle kabelaua ja nupud. Treeneritööd hakkas Heinar Jahu tegema keskkooli ajal, et kooli võistkonnaga võistlustele minna. Hiljem on ta kabet õpetanud Tartus ja Kohtla-Järvel. Viimased aastakümned on ta treeninud aga Nõmme noori. “Mul on väga palju häid õpilasi olnud, kuid kõrgeimaid kohti on poistest saavutanud Raido Värik ja tüdrukutest Kadi Veski,” märgib ta.

Heinar Jahu käe all õpivad lapsed kabet Nõmme noortemajas, Rabarübliku lasteaias ja Pääsküla gümnaasiumis. Oma treenerikreedo võtab ta kokku nii: “Iga laps on erinev, ma tahan, et nad tunneksid kabet mängides rõõmu. Ütlen lastele alati, et tuleb rahulikult mõelda, meele saab kurvaks kiiresti mängides ja seetõttu mitte kõige paremaid käike tehes.”

Heinar Jahu pälvis 2015. aastal ka Nõmme linnaosa valitsuse tunnustusauhinna, eelmisel aastal andis talle tunnustusauhinna “Lastega ja lastele” üle president Kersti Kaljulaid.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

Võtete algus Foto Triin Tenso

Võtete algus. Foto: Triin Tenso

Mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa

Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Jätka lugemist »

Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

Pühapäeval, 15. aprillil toimub Harku raba teedel juba 89. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta.

87 Rabajooksu esimene ühisstart 2017 aasta kevadel Foto Jukko Nooni

87. Rabajooksu esimene ühisstart 2017. aasta kevade.l Foto: Jukko Nooni

Grete Šillis: Näiteks 40 aasta eest, kuid viimati ka 2011. aastal, kui suurem osa rajast oli kaetud lumega.

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1800 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Jätka lugemist »

100-aastane Linda Raunet: “Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune”

Täna tähistab 100. sünnipäeva nõmmelane Linda Raunet. Juubilari käis õnnitlemas ka Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Linda Raunet ja Grete Šillis Foto Jukko Nooni

Linda Raunet ja Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

Grete Šillise sõnul elab Nõmmel viis inimest, kes Eesti Vabariigiga samaealised, üle saja-aastaseid on kokku seitse. “Erakordselt vitaalne proua Raunet teeb silmad ette noorematelegi. Ta käib ise veel teatris ning kontsertidel ning külastab tihti raamatukogu,” ütles ta.

Linda Raunet on sündinud 4. aprillil 1918. aastal Venemaal Toropetsi linnas, kuhu tema vanemad olid sattunud seoses I maailmasõjaga, isa oli staabikirjutaja. Eestisse tuli pere 1921. aastal. Linda Raunet on elanud mitmel pool Eestis, Nõmmele kolis ta 2004. aastal.

42 aastat õpetajana töötanud proua sai 2016. aastal Eesti Vabariigi aukodaniku märgi. Lisaks õpetajatööle on ta juhendanud nii rahvatantsu- kui näiteringi. Tal on kaks tütart ja 12 lapselast. «Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune,» ütleb proua, kellel avastati teismelisena südameklapirike ning arstid arvasid, et ta 18-aastaseks ei elagi. Pikaealisuse põhjuseks peab proua Raunet positiivset meelt.

Jukko Nooni
Nõmme Linnaosa Valitsus
avalike suhete nõunik

Nõmmelane Vassili Sippul sai 100-aastaseks

Täna on 100. sünnipäev nõmmelasel Vassili Sippulil. Eesti Vabariigiga samaealist juubilari käis õnnitlemas Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Vassili Sippul Foto Nõmme linnaosa valitsus

Vassili Sippul. Foto: Nõmme linnaosa valitsus

Vassili Sippul sündis 28. märtsil 1918 Setomaal Palandu külas. Tallinnasse tuli mees elama pärast Teist maailmasõda. Suure osa elust asus ta kodu Tondil, Nõmme elanik on ta olnud viimased 15 aastat.

Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe

“Teeb rõõmu, et meie seas on soliidse elukogemusega ja terava mõistusega nõmmekaid, kel vanust sama palju kui Eesti Vabariigil. Härra Sippul on hea näide sellest, et vanus on lihtsalt number,” ütles Grete Šillis.

Vassili Sippul on olnud tubli töömees, ta on olnud ametis tünnivabrikus ning enne pensionile jäämist töötas ta pikalt Standardi mööblivabrikus sadulsepana.

Vanahärra peab ise oma kõrge ea põhjuseks mitmekülgset toitumist, regulaarset liikumist ning mittesuitsetamist. Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe. Uudistega on ta samuti hästi kursis: loeb ajalehti, vaatab telerit ja kuulab raadiot, mõnikord võtab kätte raamatugi. Poja sõnul teab isa mõnikord enne teisi pereliikmeid, mis maailmas või Eestis toimub.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus
avalike suhete nõunik

Nõmme tähistab vapi ja lipu päeva

Neljapäeval, 22. märtsil on Nõmme vapi ja lipu päev. Sel puhul heisatakse homme hommikul kell 8.30 Glehni ausamba juures oleval lipuväljakul mastidesse kolm Nõmme lippu. Sama on oodatud homme tegema ka need majaomanikud, kel Nõmme lipud olemas.

Nõmme lipp

Nõmme lipp

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et linnaosa sümboolika pärineb ajast, kui Nõmme oli iseseisev linn. “Kuigi Tallinn tervikuna on ühtlustamas oma visuaalset identiteeti, on igal linnaosal oma eripära ning vähemalt Nõmme hoiab jätkuvalt au sees nii oma ajaloolist vappi kui lippu. Linnaosana lähtume küll linna kui terviku ühtsetest huvidest ja ülesannetest, kuid arvestame seejuures oma ajaloo, eneseteadvuse ja eripäraga,” selgitas Šillis.

Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras 2011. aastal ettepaneku Emeli Schmidt. Esimest korda tähistati seda 2012. aastal.

Edgar Rajandi kavandatud vapi kinnitas Nõmme linnavolikogu 22. märtsil 1938. Kaldselt poolitatud kuldset ja rohelist värvi kilbil on kaks vastandvärvuses männilatva. Kuldkollane kujutab liiva, roheline aga Nõmme metsahaljust ja aedlinna omapära. Nõmme lipu kavand kinnitati veidi enam kui aasta hiljem. Kahekordne valgeroheline lipp rõhutab samuti Nõmme selget ja puhast õhku ning valgust.

Jätka lugemist »

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe ja Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul võiksid saabuval kevadel Eesti kihelkondade värvidest inspireeritud pintslitõmbed muuta halli argipäeva ja elukeskkonna rõõmsamaks. Samamoodi saaksid unustatud ja uued maitsed aidata paremini tunnetada kultuurilist mitmekesisust.

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib Foto Urmas Saard

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib. Foto: Urmas Saard

Eile, 15. märtsil sai Tallinnas talguvanker hoo sisse. Triinude Toiduministeeriumis tehti juttu toidust, söödi maitsvat talgusuppi ja mekiti teisi põnevaid maitseid, mida pakkus udmurdi kokk Ljudmila Ruukel. Samal kohtumisel esitleti äsja trükist ilmunud raamatut “Eesti kihelkondade värvid”. Tänavuse talgute stardipaketiga jõuab igasse talgupaika Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Reet Piiri koostatud raamat “Eesti kihelkondade värvid”, mis on varustatud vajalike värvikoodidega, et igaüks võiks hõlpsasti leida oma kodukihelkonna värvide värvikombinatsiooni.

Ajal, kui Tarmo Tüür, Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ja teised talgute teemal sõna võtsid, käis Triinude Toiduministeeriumi ühes toanurgas vilgas maalritöö. Värvilistest triipudest sündis omaaegse Kadrina kihelkonna tunnusmuster. Kasterpalu rääkis, et kihelkonnavärvidesse sobib värvida kõike, mis värskendamist vajaks.

Jätka lugemist »

Automudelismi juhtrajasõitjate karikaetapp Äksis

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24 veebruaril kogunesid automudelismi juhtrajasõitjad järjekordsele karikaetapile Äksis. Riigipüha oluliselt osalejate arvu ei kärpinud. Kohal oli veidi alla 30 võistleja. Kavas olid klassid: N-14; ES-32; F1-32 ja ES-24.

Andy Aron ühes oma isaga Foto Urmas Saard

Andy Aron ühes oma isaga. Foto: Urmas Saard

Alustasid noored klassiga N-14. Kokku startis 14 võistlejat. Meilt olid kaasas Karin Mets ja Sebastian Roosaar. Karin on juba „vana kala” ja võistleb kolmandat aastat. Seevastu Sebastian alustas alles oma esimest täishooaega, pealegi esimene tutvus Äksi rajaga. Enne võistlust sai natuke harjutada, et Sebastian saaks selgeks olulisemad asjad sellel rajal sõitmiseks. Võistlejad jagati kahte gruppi ja Sebastian startis esimeses grupis. Algus läks siiski vaevaliselt. Liiga palju tuli lihtsaid sõiduvigu, aga alates neljandast sõidust hakkas asi oluliselt paranema. Eelviimases sõidus sai Sebastian kirja isegi 30 ringi! Lõppkokkuvõttes sõitis Sebastian 199 ringi ja lõpp-protokolli 10. koht. Ise jäi ta oma tulemusega rahule! Teises sõidus sõitis Karin ennast finaali, kuigi kohalikud poisid tegid elu kibedaks. Kaheksast finalistist olid viis sõitjat Äksist. Finaali algus läks Karinil käest – oli vahepeal jooksvalt koguni 7. kohal. Teises pooles asi paranes ja lõpuks suutis Karin tõusta 5. kohale. Võitis selle klassi kohalik noor Kaur Erik Tamm. Lõpptulemusi omale kirja ei pannud ja kuna seekord kadus protokoll seinalt märkamatult, siis täpsed lõpptulemused jään seekord võlgu!

Jätka lugemist »

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Jätka lugemist »

Jaan Kolbergi dokumentaalfilm „Kenotaaf“

Mullu, Maapäeva 100. aasta juubelil avas Vabariigi President Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal riiklikult korraldatud sündmusena riigivanemate kenotaafi neile, kellel pole teadaolevat hauda.

Jaan Kolberg kenotaafi avamist jäädvustamas Foto Urmas Saard

Jaan Kolberg kenotaafi avamist jäädvustamas. Foto: Urmas Saard

Tunnustatud filmimees Jaan Kolberg filmis viie aasta kestel kõiki olulisi etappe, mis leidsid aset kenotaafi loomisprotsessis. Ta filmis ka meeldejäävat 28. novembrit, kui külalistena viibisid kohal riigivanemate järglased nii Eestist, Rootsist, Hollandist, USAst kui Kanadast, aga veel palju muudki talletamisväärset. Nüüd võib valminud film jutustada üheksale riigivanemale rajatud kenotaafi saamislugu.

Jaan Kolbergi dokumentaalfilmi „Kenotaaf“ esitlus toimub Tallinna Artise kino väikses saalis neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 18. Filmi esitlusele järgneb arutelu. Oma osavõtust palutakse eelnevalt teatada kuni 23. veebruarini telefonil 53 409 536 või elle.lees@mail.ee

Filmiesitlust korraldab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Urmas Saard

Samal teemal:

Kenotaaf üheksale riigivanemale Foto Urmas Saard

 

 

 

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal Foto kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

 

 

 

Üheksa Eesti riigivanemat saavad kenotaafi

Toimus Tallinna Ühisgümnaasiumile kingitud Eesti lipu õnnistamine

Eesti lipu 133. aastapäeva pidulikul lipuheiskamisel Pika Hermanni torni kinkisid Riigikogu ja Eesti lipu selts Tallinna ühisgümnaasiumile sinimustvalge lipu piduliku kandelipuna. Tänavu 5. veebruaril toimus sama lipu õnnistamine.

Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis Foto Anet Tomašpolskaja

Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis. Foto: Anet Tomašpolskaja

Eesti lipu toimkonda kuulusid lippur Cristopher Rogotovski ja saatjad Egle-Liisa Onton ning Marion Annabel Nummert. Kooli lipu toimkonnas olid lippur Oskar Voorel ning saatjad Eva-Laura Lahtmäe ja Annika Roosleht.

Õnnistamistalituse viis läbi kooli vilistlane, Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots. Külalistena viibisid kohal Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Aktusest võtsid osa gümnaasiumiõpilased ja õpetajad. Ühiselt kooli segakooriga lauldi riigi hümni, kooli laulu ja lipulaulu.

Avasõnad ütles kooli direktor Mehis Pever. Sõna võtsid Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. „Nestor meenutas aegu, kui ta käis kooli võimlas korvpalli mängimas. Ta soovis kõigile rahu ja palus õpetajatel panna lastele ainult häid hindeid. Nestor õnnitles kooli peagi saabuva sünnipäeva puhul ja soovis ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva.“ vahendas tervitussõnu Tallinna Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Aade Erits.

Jätka lugemist »

Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal Foto pressisõnumiga

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal. Foto: pressisõnumiga

Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal

28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.

EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.

Jätka lugemist »

Leitud lõhkekehasid puudutada või transportida on eluohtlik

Eelmisel nädalal kaevasid Põhja-Eesti pommigrupi demineerijad Pääsküla prügila tagant rabametsast välja suure koguse mürske.

Pilt 26 jaanuaril toimunud mürskude otsimisest ja väljakaevamisest Pääsküla rabas

Pilt 26. jaanuaril toimunud mürskude otsimisest ja väljakaevamisest Pääsküla rabas

Nii Pääsküla raba kui Männiku tee äärde jääv piirkond on populaarne vaba aja veetmise koht. Nõmme linnaosa valitsus tuletab meelde, et kahtlastest ning lõhkekeha meenutavatest leidudest tuleb kindlasti hädaabinumbril teada anda, ise neid puudutada või transportida on eluohtlik!

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul leitakse Männiku piirkonnast pidevalt erinevat lahingmoona, mida on vaja demineerida. “Põhja päästekeskusest saadud info kohaselt on viimase kolme aasta jooksul Männikult leitud üle 5000 lõhkekeha, kuid viimane leid oli ka demineerijate jaoks harukordne,” märkis Šillis. “Reedel käisid kaevetöödega tutvumas ka linnaosavalitsuse töötajad. Mürsud olid korrapärase rivina maetud ühe rabatee äärde. Kuna Pääsküla raba ja Männiku tee äärde jäävad metsad on populaarsed vaba aja veetmise kohad, tuleks kahtlastest ning lõhkekehi meenutavatest esemetest kindlasti hädaabinumbril teada anda. Pääsküla prügila tagant leitud mürsud olid üsna käidava koha peal,” ütles linnaosavanem.

Jätka lugemist »

Kindral Johan Laidoner ja Siim Kallas

Esmaspäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor on Viimsi vallavanem, endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes kõneleb teemal „Milline võiks olla Eesti Vabariigi teine aastasada?“.

Siim Kallas Foto Urmas Saard

Siim Kallas. Foto: Urmas Saard

Mälestusloeng on arvult üheteistkümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag. Tunamullu kõneles kindrali sünniaastapäeval semiootik Valdur Mikita teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“ ja mullu ajaloodoktor Ago Pajur – „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.

Vahetult enne loengut, kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.
Osavõtt vaba.

Kindral Johan Laidoneri Selts