Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Võrokeste suitsusaunateemaline käsitöö Mardilaadal

Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ esitleb 7.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal võrokeste suitsusaunaga seotud käsitööd ning virtuaalselt saab käia suitsusaunas. Käimasoleva võro keele nädala raames kõneldakse Mardilaadal võrokeste esinduses võro keeles ning soovijad saavad osta omale võrokeelse seinakalendri.

Võrokeste suitsusaunateemaline väljapanek eeloleval Mardilaadal. Foto Vilve Oja

Võrokeste suitsusaunateemaline väljapanek eeloleval Mardilaadal. Foto: Vilve Oja

Saunatunnet aitavad luua suitsusaunahõng ja saunaskäik virtuaalreaalsuse (võro keeles virbitüse) prillide abiga

„Käesoleva aasta väljapaneku teemaks on suitsusaun ja saunaga seotud käsitöötooted. Suitsusaun on ju võrokeste üks tunnusmärke, mille üle uhkust tunda. Juba aasta alguses toimus meil temaatiline tootekonkurss, mille käigus sündinud tooteid näeb ning saab osta Tallinnas Mardilaadal,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.

Laada väljapanekust leiab üsna eripäraseid tooteid nagu näiteks vihakohvri, päältsanna verevä suka, pruukmalda kõolehe, sannan sündünü latsõ, sannasõna, aga ka mitmes valikus saunarätikuid, seebialuseid, vihtu, saunahamesid ja isegi saunakütmiseks sobivaid lepähalgõ. Ummamuudu saunatarbed on värvikirevad vildist saunamütsid, istumisalused ning saunakraami kotikesed, mille iga komplekt on eriilmeline ning vigurise võrokeelse nimega.

Jätka lugemist »

Nõmme elanike arv on 2019. aastal kahanenud

2019. aasta 1. oktoobri seisuga elab Tallinnas 443 048 inimest, kellest Nõmme elanikke on 38 587. Eelmisel aastal samal ajal oli Nõmmele registreeritud 39 448 inimest.

Nõmme lipp

See tähendab, et aastaga on Nõmme elanike arv vähenenud 861 inimese võrra.

Nii võrreldes eelmise aasta oktoobri kui ka 1. jaanuari 2019 seisuga on Nõmme elanike arv vähenenud. Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on aga rõõmustav, et hoolimata Nõmme elanike arvu üldisest vähenemisest on iive sel aastal siiski positiivne olnud. „2019. aastal on seni sündinud Nõmmele 289 last, kellest 155 olid tüdrukud ning 134 poisid,“ lausus linnaosavanem. Lisaks eestisisestele liikumistele on 2019. aastal Nõmmelt välismaale elama asunud 40 inimest.

 

Nõmme lipp →

Algab Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistlus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kuulutavad välja Konstantin Pätsile rajatava mälestusmärgi ideevõistluse, mille auhinnafond on 33 000 eurot.

Trivimi Velliste seisab ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga, kuhu kavandatakse Konstantin Pätsi monumenti. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste seisab ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga, kuhu kavandatakse Konstantin Pätsi monumenti. Foto: Urmas Saard

Konstantin Pätsi martüürium on justkui Eesti riigi martüürium. Ehk oleme ikkagi Konstantin Pätsi tänuvõlglased?

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad skulptorite ja arhitektide kollektiive osalema avalikul ideevõistlusel, mille eesmärk on leida ruumiliselt ja kunstiliselt kõrgetasemeline terviklahendus Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamiseks Tallinna linnaruumis. Mälestusmärk rajatakse Eesti Vabariigile tähendusliku Tartu rahulepingu sõlmimise sajanda juubeli aastal ehk 2020. aastal.

Konstantin Pätsi monumendi kavandatav asukoht on ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga. Just Estonia Seltsi ruumides valmistati 1918. aasta esimestel nädalatel ette Eesti Iseseisvuse Manifesti ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist, milles Konstantin Pätsil oli keskne ja juhtiv osa.

Jätka lugemist »

Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.

Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.

Jätka lugemist »

Keeleeksperdid kogunevad põliskeelte tulevikku arutama

Tallinnas Eesti Keele Instituudis toimub täna hõimupäevade konverents „Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud“. Kõne alla võetakse muuhulgas keele prestiiž ja identiteediküsimused, aga ka mitmekeelsus ning digivõimalused ohustatud põliskeelte kaitsel ja säilitamisel.

Martin Ehala, keeleteadlane. Foto Urmas Saard

Martin Ehala, keeleteadlane. Foto: Urmas Saard

Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil

ÜRO eestvedamisel on 2019. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast umbes 7000 keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk vähemalt 2680 põliskeelt. Ohustatud või hääbumisohus on ka enamik soome-ugri keeli, mistõttu keskendub tänavune hõimupäevade konverents just põlis- ja vähemuskeeltele.

„Põlisrahvaste ja vähemusrahvuste õiguste kaitse puudutab kogu rahvusvahelist üldsust. Eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus on kogu maailma rikkus. Meie kohus on seda rikkust kaitsta ja teha omalt poolt kõik, et lõpetada assimileerimissurve soome-ugri vähemuskeelte kõnelejatele,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Keeleküsimused puudutavad praegusel inglise keele võidukäigu ajal ka eestlasi, sest emakeel on meie rahvuse juur ja järjepidevus. Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil,“ toonitas kultuuriminister.

Jätka lugemist »

Tallinn pälvis Hiinas uuendusmeelse linna tunnustuse

26.-28. septembrini toimub Hiinas Nanningis Euroopa-Hiina roheliste ja nutikate linnade tippkohtumine, kus Tallinn pälvis tunnustuse innovaatiliste linnade kategoorias tasuta ühistranspordi ja „Pargi ja reisi“ süsteemi käivitamise eest. Auhinna võttis vastu Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik, kes pidas ka ettekande teemal „Tasuta ühistransport Tallinnas ja Eestis – kas eksperiment või kogemus“.

Tiit Teriku ettekanne Nanningis. Foto Tallinna linnavalitsus

Tiit Teriku ettekanne Nanningis. Foto: Tallinna linnavalitsus

Me saame oma saavutuste üle küll uhked olla, aga see pole midagi enneolematut

Ürituse üks peakõnelejaid on endine Prantsuse peaminister Jean-Pierre Raffarin, kelle sõnul peavad targad ja rohelised lahendused nii Euroopa Liidus kui Hiinas teenima keskkonna ja inimeste huve ning selleks tuleb ühiselt pingutada, sest Euroopa Liit üksinda ei suuda soovitud tulemusi saavutada.

Jätka lugemist »

Tondi maneež tähistab 80. aastapäeva

Tondi maneež tähistab 29.septembril 80. tegevusaastat. Siit on võrsunud plejaad nimekaid endisi ja praegusi ratsasportlasi ning treenereid – legendaarne Jüri Villemson, Tõnu Rähn, Maie Kelle, Sirje Argus, Rein Pill, Paul Argus, Dina Ellermann, Marika Vunder, Getter Kangur, Alla Gladõševa, Aldo Kanepi, Raul Kauna, Pille Elson jpt.

Dina Ellermann, Getter Kangur ja treener Alla Gladõševa võidurõõmu jagamas. Foto Kaie Kanguri erakogu

Dina Ellermann, Getter Kangur ja treener Alla Gladõševa võidurõõmu jagamas. Foto: Kaie Kanguri erakogu

ainus maneež Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud nii pika aja jooksul

Tondi Ratsaspordikooli juures tegutseb ligi 200 last alates kolmandast eluaastast, 234 liikmega Tondi Ratsaspordiklubi on Eesti suurim. Õppetöö toimub kolmes grupis: ponirühm kuni 9-aastastele, põhigrupp 10-aastastele ja vanematele ning sportgrupp noortele poniportlastele, lisaks ratsutamistunnid erivajadustega lastele ja täiskasvanute treeningrühmad.

Tondi maneeži juhataja Sirje Argus: „See on ainus maneež Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud nii pika aja jooksul. Tohutult on suurenenud laste huvi ratsutamise vastu, selleks on meil ka suurepärane asukoht kesklinna piiril. Seega – töötame täiskoormusel, aga sajandi eest laiusid siin Tiesenhauseni suvemõisa tiigid ja prääksusid pardid. Maneeži terviklik ajalugu on veel kirja panemata, kuid tubli alguse on teinud Alice Laanemäe oma eelmisel aastal valminud EKA täiendkoolituskursuse lõputöös. Septembri viimasel pühapäeval oleme siia palunud Tondi maneeži jaoks olulisi inimesi, et pidulikus meeleolus meenutada maneeži kuulsusrikast ajalugu ja pidada tulevikuplaane. Vaatemängulisust pakuvad meie tippkoolisõitjad Dina Ellermann ja Getter Kangur.“

Tondi maneež ehitati 1939.aastal Tallinna Ratsaspordi Edendamise Ühingu tellimusel. Tegemist on eelmise sajandi spordihoonete arhitektuuri erandliku näitega, eriti haruldased on suurepäraselt säilinud katusealused betoonkaared. Hoone arhitekt on Eugen Habermann – Tallinna vanalinna restaureerimise ja tuleviku kavandaja, Riigikogu hoone projekteerija.

Tondi maneež on Eesti ratsaspordi häll, mille tähtsust on võimatu ülehinnata. See on oluline maamärk nii Tallinna linnaruumis kui ka Eesti ratsaspordi ajaloos.

Merike Viilup

Tallinna linnavolikogu ootab huvilisi avatud uste päevale

Teisipäeval, 1. oktoobril tähistatakse omavalitsuspäeva. Sel puhul avab Tallinna linnavolikogu (Vana-Viru 12) linnarahvale uksed. Toimuvad ekskursioonid, saab kohtuda volinikega ja tutvuda linnavolikogu fraktsioonide tööga. Avatud uste päev kestab 9-17ni.

Jaak Juske, tuntud Tallinna vaatamisväärsuste tutvustaja. Foto Urmas Saard

Jaak Juske, tuntud Tallinna vaatamisväärsuste tutvustaja. Foto: Urmas Saard

Kell 9 hommikul ootavad volikogu liikmed linlasi volikogu hoovi hommikukohvile. Kell 12 toimub linnavolikogu avatud uste päeva avamine, külalisi tervitab volikogu esimees Tiit Terik. Avamisele järgneb fraktsioonide esimeeste debatt teemal „Kas Tallinn peaks meelelahutusasutustes öist alkoholimüüki piirama?“.

Maja saab uudistada terve päeva jooksul ka omal käel, kuid linnarahvale toimuvad kaks ekskursiooni, kus tutvustatakse volikogu hoonet ja ajalugu. Kell 13.15 algab eestikeelne ekskursioon Jaak Juske juhtimisel, kell 15 teeb venekeelse ekskursiooni Jüri Kuuskemaa.

Lisaks pakuvad mitu volikogu liiget tasuta konsultatsioone: kell 14-15.30 jagab õigusnõu Helve Särgava, kell 14-15 nõustab jäätmemajanduse küsimustes Argo Luude ja kell 15.30-17 annab õigusnõu Priidu Pärna.

Kogu päeva jooksul on avatud linnavolikogu fraktsioonide ruumid ja saab tutvuda fraktsioonide tööga.

Tallinna linnavolikogu avatud uste päeva programmi leiab koduleheküljelt.

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakogunemisel õpiti uut ja vaadeldi liikumise praktilist tulemit

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolek toimus kolmel päeval Pärnus ja Tallinnas, kus räägiti sellestki mida liikumise sajandal aastal võiks vabatahtlike ühendusele kinkida. Kogunemise viimane päev lõppes külastusega MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses, kus tegutsetakse riskilaste ja –perede aitamisega.

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolekust osavõtnud tutvuvad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööga. Foto Urmas Saard

Y’s Men Soome-Balti piirkonna aastakoosolekust osavõtnud tutvuvad Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööga. Foto: Urmas Saard

Soovid 100-aastaseks saavale Y's Men liikumisele. Foto Urmas Saard

Soovid 100-aastaseks saavale Y’s Men liikumisele. Foto: Urmas Saard

1922. aastal möödub sada aastat ajast, mil Ameerika Ühendriikides Toledos asutati Y’s Men liikumine.

21. septembrist 22. septembrini toimunud Y’s Men Soome-Balti piirkonna tippkohtumine algas reedel Pärnu Raeküla Vanakooli keskuses, jätkudes nädalavahetusel EELK Tallinna Püha Vaimu kiriku kogudusemajas ja Tallinna Õpetajate majas. Päevade läbiviija oli Pärnu Y klubi ja vastutav peakorraldaja Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor.

Töökeelena kasutatava inglise keele kõrval tarvitati mõnel juhul ka vene keelt ja abikeeltena sai läbi tõlkide või otsesuhtluses võrdväärselt hästi hakkama kõigi nelja riigi keelega. Kohtumiste päeva alustati sõnadega „Tere tulemast”, Tervetuloa”, „Laipni lugti”, „Sveiki atvyke”, mille oskust peetakse sama oluliseks, kui ühiskeelena kasutatavat inglise keele paremat tundmist.

Jätka lugemist »

Piltuudis: rahvusvähemused hõivasid meeldivate tegemistega Raekoja platsi

Eile ja täna toimus Tallinnas Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud traditsiooniline Etnolaat ja kontsert.

Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud kontserdil. Foto Urmas Saard

Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud kontserdil. Foto: Urmas Saard

Tänavu tähistatakse rahvuste päeva juba 15. korda

24. septembril tähistatakse Eestis rahvuste päeva, millega tunnustatakse siinseid rahvusvähemusi. Kõigil aastatel on sündmusel osalenud Eestimaa Rahvuste Ühenduse liikmeorganisatsioonid, nende hulgas ka soome-ugri rahvaste Eestis tegutsevad seltsid: ungarlaste, ingerisoomlaste, mordvalaste, maride ja udmurtide ühingud. Eestimaa Rahvuste Ühendus tähistab aastapäeva iga-aastase Foorumiga. Kahel päeval, 21. ja 22. septembril võis kella kümnest viieni kuulata muusikat ja kel jätkus tahtmist, siis loomulikult ka tantsida. Paljudel müügilettidel pakuti rahvusvähemuste käsitööd ja võis süüa imemaitsvaid pirukaid. Udmurdimaalt saabus laadale koguni ratastel ahi.

Jätka lugemist »

Tallinna volikogu esimees õnnitles 11-aastast maailmameistrit

Septembri alguses Bulgaarias Kranevos toimunud noorte maailmameistrivõistlustel 64-ruudulises kabes tuli B-14-vanuseklassis välkkabes maailmameistriks 11-aastane Pääsküla kooli õpilane Priit Lokotar. Täna õnnitles noort maailmameistrit Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Pildil (vasakult) Malle Lokotar, Priit Lokotar, Tiit Terik ja Heinar Jahu. Foto Jukko Nooni

Teriku sõnul teeb rõõmu, et Tallinnas on neid noori, keda treenida ning kes suurvõistlustelt selliste võitudega tagasi tulevad. „Mõne aasta eest nimetati ju Nõmme Eesti kabepealinnaks. Priit Lokotari ja ka teiste rahvusvaheliselt edukate noorte Nõmme kabetajate saavutuste tõttu on see tiitel jätkuvalt õigustatud. Lisaks silmapaistvatele tulemustele kabes on Priit ka koolis tubli. Sel kevadel pälvis ta Tallinna aasta õpilane 2019 tiitli,“ lausus linnavolikogu esimees.

Noor maailmameister rääkis, et kabet hakkas ta mängima lasteaias, kuid kabetrenni läks ta esimeses klassis, ema töökaaslase soovitusel. Peale kabe meeldib talle ujumine. Samuti on ta tegelenud maadlusega.

Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel korduvalt medalitega tagasi tulnud. Tänavu mais võitis ta noorte Euroopa meistrivõistlustel 64-ruudulises ehk vene kabes kolm medalit️: kiirkabes ja täisajakontrolliga kabes hõbemedali, välkkabes aga saavutas kolmanda koha. Eelmisel aastal tuli Lokotar Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui ka vene kabes, noorte maailmameistrivõistlustel sai ta siis kaela pronksmedali.

Priit Lokotari treenerid on Heinar Jahu ja Urmo Ilves. „Kabetaja jaoks on parim treening mäng. Arengule võib saada takistuseks, kui pole koduseid konkurente. Ma loodan, et Priidul on neid Eestis veel piisavalt. Kui mitte omavanuste seas, siis vanemas vanuseklassis kindlasti. Priit mängib ju ka täiskasvanute arvestuses. Näiteks kevadel sai ta Eesti meistrivõistlustelt kaela pronksi,“ rääkis Heinar Jahu.

Oktoobris osaleb Priit Lokotar Türgis toimuvatel maailmameistrivõistlustel rahvusvahelises (100-ruudulises) kabes.

 

Pildil (vasakult) Malle Lokotar, Priit Lokotar, Tiit Terik ja Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni →

Koplifesti tänavuse muusikaprogrammi koostab Eesti Pärimusmuusika Keskus

Sel laupäeval, 14. septembril Tallinnas toimuva asumipäeva Koplifest muusikaprogrammi on kokku pannud Eesti Pärimusmuusika Keskuse meeskond. Koplifestil astuvad üles Estonian Voices, Duo Ruut, Meelika Hainsoo ja Paul Daniel, Lõõtsavägilased ja Puuluup. Õhtuses programmis Põhjala tehases esitab oma soolokava trummar Tõnu Tubli.

Puuluup Tallinna loomaaias. Foto Urmas Saard

Puuluup Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard

Põhja-Tallinn on veel lõpuni avastamata kultuurioaas.

Seesugune koostöö Tallinna linna ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel on esmakordne.”Põhja-Tallinna linnaosavalitsus pöördus meie poole abipalvega, mille üle oli meil Keskuses ainult hea meel. Meie peamine eesmärk on pärimusmuusika levitamine ja igapäeva elu osaks taasmuutmine, nii on rohke külaliste arvuga Koplifest meie tegevusele suurepärane väljund,” räägib Keskuse programmijuht Jaan Jaago ja lisab, et Eesti Pärimusmuusika Keskus pakkus Koplifesti korraldajatele välja kolm eriilmelist programmi, millest valiti välja oma ürituse kontseptsiooniga kõige paremini sobiv lahendus.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Peeter Järvelaidi sõnul on Kopli võrreldes teiste Tallinna asumitega oma olemuselt väga erinev, ja seetõttu üritatakse festivali korralduses leida lahendusi, mis eristuksid ja oleksid just Koplile omased. „Põhja-Tallinn on veel lõpuni avastamata kultuurioaas. Meil on väga hea meel, et Eesti Pärimusmuusika Keskus oli kohe nõus meid aitama,“ ütles Järvelaid.

Jätka lugemist »

Tukkuva jaamaülema kuju on Nõmmel avatud

Laupäeval, 7. septembril avati Nõmme endise jaamahoone ees tukkuva jaamaülema skulptuur.

Lembit Ontoni loodud tukkuva jaamaülema kuju avamine. Foto Endel Apsalon

Lembit Ontoni loodud tukkuva jaamaülema kuju avamine. Foto: Endel Apsalon

Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.

Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.

Jätka lugemist »

Nõmmel avatakse tukkuva jaamaülema skulptuur

Laupäeval, 7. septembril kell 12 avatakse Nõmme endise jaamahoone ees (Jaama 18) tukkuva jaamaülema skulptuur.

Skulptor Lembit Onton poolelioleva skulptuuriga. Foto Nõmme linnaosa valitsus

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.

Kuju valmimist rahastab ligi 36 000 euroga Nõmme linnaosa valitsus, kuid Nõmme koduloohuviliste koda on tänulik ka eraannetajate panusele, sest kulusid oli oodatust rohkem. Betoonist vundament valati 2017. aasta sügisel, sama aasta lõpuks sai paika ka graniidist pink.

Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.

Pärast skulptuuri avamist jääb Nõmme muuseumisse planšett, mis tutvustab tukkuva jaamaülema kuju valmimist.

 

Skulptor Lembit Onton poolelioleva skulptuuriga. Foto: Nõmme linnaosa valitsus →

Samal teemal:

Tukkuva jaamaülema kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto Jukko Nooni

 

Nõmme saab jaamaülema kuju

Pääsküla koolis alustatakse ekstreemspordi huvitundidega

Pääsküla kooli 4.-6. klassi õpilastel on sel õppeaastal esmakordselt võimalus osaleda huvitunni raames Pääsküla siseskatepargis toimuvates ekstreemsporditundides. Septembri algusest detsembrini vältav projekt on Tallinnas esmakordne, kuid inspireeritud Pärnu koolidest, kes alustasid ekstreemsporditundidega sel kevadel.

Illustreeriv pilt Sindi skatepargis toimuvatest tõukeratturite trikitamistest. Foto Urmas Saard

Illustreeriv pilt Sindi skatepargis toimuvatest tõukeratturite trikitamistest. Foto: Urmas Saard

Üle nädala toimuvate tundide käigus omandatud oskuseid näitavad lapsed viimasel tunnil, 11.detsembril, kuhu on oodatud ka lapsevanemad ja teised huvilised

„Antud algatuse eesmärk on tutvustada noortele ekstreemsporti, anda mitmekülgsemat haridust, vähendada laste passiivsust ja kombineerida formaalne õpe mitteformaalse õppega“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. „Meil on hea meel, et Pääsküla kooli uuendusmeelne juhtkond oli valmis pilootprojektis kaasa lööma ja loodame, et populaarne harrastus jõuab tänu sellele veel rohkemate lasteni“ jätkas Šillis. „Algajatele mõeldud tõukerattatrennidesse registreerimine algab esimesel koolinädalal ja esimene tund toimub juba 11. septembril. Üle nädala toimuvate tundide käigus omandatud oskuseid näitavad lapsed viimasel tunnil, 11.detsembril, kuhu on oodatud ka lapsevanemad ja teised huvilised, kes soovivad näha, mida nelja kuu jooksul õpitud on“ täpsustas Pääsküla kooli huvijuht Liis Enson.

Jätka lugemist »

Ülisuur pildigalerii: Tallinna loomaaed tähistas oma 80. sünnipäeva ühiselt Hiiu folgiga

Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran meenutas sünnipäeva avasõnas, et 1939. aasta 25. augustil kell 12 toimus Mäekalda tänaval tähelepanuväärselt oluline sündmus, kui allkirjastati paberid väikese loomaaia asutamiseks. Aga juba ennem seda toimusid ajakirjanduses väga pikad arutelud loomaia loomise üle.

Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto Urmas Saard

Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

Hiiu folgi juht Astrid Nõlvak ja loomaaia direktor Tiit Maran. Foto Urmas Saard

Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

Puurides on avatud näitus ja hoiatavad sildid: „Karubasseini sisenemine omal vastutusel”

Maran osundas 1936. aastal ühes ajalehes ilmunud artiklile „Me vajame loomaaeda”. Põhiliste põhjustena nimetati seda, et eesti rahva looduse tundmine on kehvale järgule jõudnud ja teisena meie paljude kodumaa loomade ning lindude halba olukorda. „Sellel ajal mõeldi, et tegelikult on loodusharidus ja looduskaitse väga olulised teemad,” lausus direktor. Peatselt saabus sõda ja sellele järgnes suur virelemise periood.

„Esimesest aastast peale hakati looma klassikalist loomaaeda. 1983. aastal saime Veskimetsa 89 hektari suuruse territooriumi, millest 35 on looduslikku – päris põnevate loodusradadega.” Ülejäänud ala moodustab loomade ja tehnilise pinna. „Minge ja piiluge! Siinsel territooriumil püüame tõesti jõuda sinna, kuhu tänapäeva loomaaiad jõuavad. Need on eelkõige hariduse ja loodushoiuasutused. Siia tullakse selleks, et oleks väga meeldiv ja saaks mingeid huvitavaid teadmisi ning elamusi,” rääkis Maran.

Jätka lugemist »

Ülevaade Hirvepargi sõnavõttudest

Tänavu möödus Molotov-Ribbentropi pakti salasobingu sõlmimisest 80 aastat. Eile õhtupoolikul kogunesid mõned kümned vihmasadu trotsinud inimesed taas Tallinna Hirvepargis toimunud kõnekoosolekule, kus tuletati meelde 1987. aastal asetleidnud nõukogude okupatsioonivastast meeleavaldust ja kahe riigi vahelise salaprotokollide avalikustamise nõudmist.

Hirvepargi kõnekoosolekul. Foto Urmas Saard

Hirvepargi kõnekoosolekul. Foto: Urmas Saard

Ants Erm, endine ERSP esimees, Hirvepargi kõnekoosolkul. Foto Urmas Saard

Ants Erm, endine ERSP esimees, Hirvepargi kõnekoosolkul. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal oli kogunemise korraldaja erakond Isamaa ja päeva juht rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

Isamaa auesimees Tunne Kelam ütles, et esimesel kogunemisel ei lauldud veel Eesti hümni, aga tuldi lootusega, et tõde võidab vale. „Hirvepark on unustamatu ja jääb Eesti ajalukku, sest see oli esimene ettekavatsetud poliitiline meeleavaldus Eesti iseseisvuse taastamiseks. Tol korral ei nõutud siin vabadust. Nõuti tõde, milleks andis aluse Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide püsimine valede varjus – tõde sellest, mis juhtus aastal 1940 Eestiga, nagu ka teiste Balti riikidega.” Nõukogude propaganda oli aastakümneid sisendanud, et aastal 1940 realiseeris eesti rahvas oma sajandite pikkuse unistuse elada koos suure vene rahvaga. Selles küll kaheldi, aga ometi vajati tõde ja Hirve park kuulutaski seda nõudmist esimest korda avalikult ja valjult kuuldavalt. Valelik väide vabatahtlikust ühinemisest oli nõukogude võimu kõige nõrgem koht ja välja kuulutatud tõe nõudluse surve oli nii suur, et vale hakkas vankuma. Kuigi Mihhail Gorbatšov väitis algul, et salajaste lepingute koopiaid Kremli arhiivides ei ole, leidis ta need 1987. aasta lõpuks ikkagi üles.

Jätka lugemist »

Balti apelli tänuüritusel tänati vapramaid vabadusvõitlejaid

Täna, 23. augustil andis välisminister Urmas Reinsalu Balti apelli 40. aastapäeva puhul üle tänutahvlid apelli allakirjutanutele. Tänutahvlitega tunnustati Mart Niklust ja Enn Tartot ning mälestati Erik Udamit ja Endel Ratast.

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto Eesti Välisministeerium

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto: Eesti Vabariigi Välisministeerium

„40 aastat tagasi nõudis Eesti vabaduse ja rahvusliku suveräänsuse eest seismine palju sisemist vaprust. Me mäletame neid, kes riskisid karmide tagajärgedega, et saata sõnum Balti riikidele tehtud ülekohtust raudse eesriide tagant läänemaailmale,“ sõnas minister Reinsalu tänuüritusel.

Reageeringuna Balti apellile järgnes 13. jaanuaril 1983 Euroopa Parlamendi resolutsioon. „Tänu nende 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku ühisele vaprusele võttis esimene rahvusvaheline organisatsioon seisukoha Balti riikide toetuseks. Alates sellest ajast hakkas rahvusvahelise kogukonna tähelepanu pöörduma Balti riikide poole, mis aitas suuresti kaasa meie iseseisvuse taastamisele,“ rääkis Reinsalu.

23. augustil möödub 40 aastat päevast, mil 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku andsid oma allkirja märgukirjale nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokolliga, kuulutada see allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. Loe Balti apelli täisteksti siit.

Samal teemal:

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard

 

 

 

Balti apell 40 – Balti kett 30

Linnavolikogu saali ehib nüüd suur riigilipp

Tänane Tallinna linnavolikogu istung algas piduliku liputseremooniaga, mille käigus kinkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart linnavolikogu esimehele Tiit Terikule Eesti ja Tallinna lipu, mis hakkavad kaunistama linnavolikogu istungite saali.

Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto Jukko Nooni

Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto: Jukko Nooni

lisaks sellele, et tänavu möödub 800 aastat Tallinna esmamainimisest, on veel üks ajalooline tähtpäev – 115 aastat möödub ajast, mil eestlased saavutasid Tallinna linnavolikogus ülekaalu

Tiit Teriku sõnul andsid eelmise hooaja mitmel istungil tooni vaidlused riigilipu üle Tallinna linnavolikogus. „Võin kinnitada, et Eesti lipp on olnud linnavolikogus kogu aeg au sees ning kõik on suhtunud sellesse lugupidavalt. Juba toona ütlesin, et kui riigilipu jaoks on saalis ruumi vaja, tuleb vajadusel kas või mööblit ümber tõsta. Suvepuhkuse ajal värskendatigi istungite saali ning soetati ka sobivad lipualused, kus lippe väärikalt eksponeerida. Loodetavasti saavad nüüd kõik volikogu fraktsioonid suunata oma energia pealinna teemade ja tallinlaste murede lahendamisele,“ lausus Terik.

Jätka lugemist »

Linnavolikogu kinkis loomaaiale sünnipäevaks kõrvitsaid

Tallinna linnavolikogu kinkis 80. sünnipäeva tähistavale Tallinna loomaaiale 80 kilo kõrvitsaid. Kingituse andis üle linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik annab kingituse üle, vastu võtab loomaaia loodushariduse osakonna juhataja Maris Laja. Foto Jukko Nooni

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik annab kingituse üle, vastu võtab loomaaia loodushariduse osakonna juhataja Maris Laja. Foto: Jukko Nooni

„Sünnipäeva puhul on kombeks kinkida midagi suupärast. Usun, et kõrvitsad on loomaaia asukatele igati meeltmööda,“ lausus Terik.

Teriku sõnul on Tallinna loomaaed aastatega väga palju arenenud ning muutunud suurepäraseks vaba aja veetmise kohaks, mis avardab külastajate keskkonnateadlikkust ning suhtumist loodusesse ja loomadesse laiemalt. „Loomaaia töötajad on aastakümneid inimesi harinud, propageerinud keskkonnahoidu ja tutvustanud erinevaid loomi. Ükskõik, kas loom on tilluke või suur – oluline on oskus märgata. Lepatriinut näed ka siis, kui elevanti vaatama lähed.“

Linnavolikogu esimees tunnustas ka Loomaia Sõprade Seltsi, mille liikmed teevad väga palju selle heaks, et Tallinna loomaaia elanikel paremad tingimused oleksid.

Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939 Kadriorus. 1983. aastal koliti praegusesse asukohta Veskimetsas.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole

 

Homme esineb Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna

Homme, 20. augustil kell 13 esinevad Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova. Kontsert on tasuta!

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopiltNõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Nõmmel juba kuuendat aastat järjest. “20. augusti kontserdist on kujunenud traditsiooniline ja oodatud sündmus, millega jätkame kindlasti ka järgnevatel aastatel,” lausus linnaosavanem.

Vabaduse park asub Tähe ja Nõmme-Kase tänavate nurgal. Kõige parem on Vabaduse parki tulla jalgsi või jalgrattaga, bussidega nr 18 ja 33 (Kaare peatus) või rongiga (Nõmme ja Hiiu peatus). Istumiseks võib kaasa võtta oma teki või matkatooli.

Kontserdi eel, kell 12 avatakse Ravila pargis (Ravila 13) nimeline pink helilooja Alo Mattiisenile.

 

 

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopilt →

Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole

Tallinna loomaaed tähistab tänavu 80. juubeliaastat. Loomaaia sünnipäeval, 25. augustil on kõik huvilised kutsutud osalema kella 9–20ni kestval juubelipeol. Sünnipäevapeo programm täidab päeva lugudega loodusest ja pärimusest. Lisaks õpiretkedele, töötubadele, näitustele ja keskkonnaorganisatsioonide tegevustele saavad külalised osa tänavu 15. sünnipäeva tähistava Hiiu Folgi kontsertidest.

Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto Urmas Saard

Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto: Urmas Saard

Hiiu Folgi laval loomaaia tuulikuplatsil esinevad ETV lastekoor Aarne Saluveeri dirigeerimisel, Tuuleviiul, Robirohi, Astrid Nõlvak ja Kaarli kanneldajad, Lõõtsavägilased, Anu Taul ja Tarmo Noormaa, Ida-Elina (Soome), Puuluup, Marko Matvere ja tänavu 30. sünnipäeva tähistav Väikeste Lõõtspillide Ühing. Hiiu Folgi laval toimuvad kontserdid kell 11–20.

Alates kella 10st saavad külastajad osa võtta looma- ja taimemaailma tutvustavatest õppekäikudest ja töötubadest. Loomaaia töötajad räägivad aedikute juures külastajatele lähemalt loomaaias ja looduses elavatest paksunahalistest, jääkarudest, troopikamajade ja linnutiikide elanikest, piisonitest, kaamelitest ja amuuri leopardidest. Külla tulevad head sõbrad ja mitmed koostööpartnerid erinevatest loodushoiu- ja keskkonnaorganisatsioonidest. Muuhulgas räägitakse ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemise mõjust loodusele, tutvustatakse heategevusprojekte ning viise, kuidas loomade eest hoolitseda. Lisaks on kavas rongi- ja ponisõidud, viktoriinid, mängud ja palju muidki põnevaid tegevusi pere kõige väiksematele. Iseseisvalt saab avastada Veskimetsa õpperada ja erinevaid näitusi keskkonnahariduskeskuses.

Jätka lugemist »

Linnavolikogu kingib sajale linlasele keskkonnasõbraliku joogitopsi

Tallinna linnavolikogu kingib sajale tallinlasele biolaguneva joogitopsi, mida on võimalik korduvalt kasutada. Topse jagatakse soovijatele linnavolikogu hoone esimesel korrusel aadressil Vana-Viru 12.

Korduvkasutatav biolagunev joogitops. Foto Jukko Nooni

Korduvkasutatav biolagunev joogitops. Foto: Jukko Nooni

selgus, et Eestis kulutatakse umbes 200 000 ühekorratopsi päevas

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik rääkis, et aktsioon on seotud sügisel jõustuva muudatusega, mille kohaselt on alates 1. oktoobrist keelatud pealinnas toimuvatel avalikel üritustel kasutada toidu ja joogi serveerimiseks ühekordseid plastist nõusid. „Inimeste harjumuste muutmine võtab aega. Selle saja topsiga loodame anda tõuke neile, kes soovivad teha esimese sammu ja keskkonnateadlikumana edasi minna. Mõelgem ühekordsete plastnõude kõrval ka kohvitopsidele, mida väga paljud endale igal hommikul kioskist või tanklast kaasa haaravad,“ sõnas Terik.

Jätka lugemist »

Video: Tantsupeo lippude heiskamine

Tänavu juuli alguses toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ on saanud ajalooks, aga kolm nädalat tagasi toimunud sündmust jääb meenutama lisaks paljudele muudele elavatele mälestustele ka Jaanus Silla film sinimustvalgete lippude heiskamisest.

MTÜ Eesti Lipu Selts ning Eesti Laulu- ja Laulupeo SA on juba aastaid tegutsenud koostöös selle nimel, et nii laulu- kui tantsupeo paikades kui ka rongkäigus lehviksid sinimustvalged lipud ja kasutataks mitmesugust rahvuslikku sümboolikat.

Jätka lugemist »

Dirigent ja helilooja Uno Veenre saab nimelise pingi

Reedel, 19. juulil kell 13 avatakse Ravila pargis nimeline pink dirigendile ja heliloojale Uno Veenrele (24.03.1920 – 12.09.2016).

Ravila park. Foto erakogu

Ravila park. Foto: erakogu

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et Nõmmel elanud Uno Veenre jõudis oma pika ja aktiivse loomingulise elu jooksul panustada ka linnaosa kultuuriellu. „Ta oli 1950. aastate alguses toonase Nõmme kultuurimaja kunstiline juht ja segakoori dirigent. Mälestuspingi asukohaks valiti Ravila park, kuna eelmisel suvel avasime seal nimelise pingi Arne Oidile ning augustis saab sinna mälestuspingi Alo Mattiisen – mõlemad heliloojad on Nõmmel elanud. Samuti korraldame seal suvist kontserdisarja, seetõttu on Ravila park sobiv paik heliloojate meenutamiseks,“ lisas linnaosavanem.

Uno Veenre õppis Tallinna Konservatooriumis kontrabassi, koorijuhtimist ja kompositsiooni. Lisaks osales ta Eesti Heliloojate Liidu noorte ja algajate seminaris. Ta tegutses orkestrandina, ansambli- ja koorijuhina, töötas Rahvaloomingu Majas, muusikasaadete toimetajana Eesti Raadios, oli Kunstilise Isetegevuse Maja direktor. Ta oli Vabariikliku Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri üks asutajaid ja kauaaegne dirigent. Samuti oli ta rahvamuusikaorkestrite üldjuht kõigil üldlaulu- ja tantsupidudel aastatel 1960–2000.

Pingi avamisel esinevad Kolm Musketäri Tallinna muusikakeskkoolist, ettekandele tuleb ka üks Uno Veenre kirjutatud laul. Ravila park asub aadressil Ravila 13.