Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2017
E T K N R L P
« sept    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Eesti Keele Instituudi poolt välja kuulutatud tänavuse selge sõnumi võistluse Tarbepildi kategoorias märgiti ära diplomaat Jüri Trei EV 100 juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis/Petrogradis“.

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart Eesti autonoomia sündis PeterburisPetrogradis

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart “Eesti autonoomia sündis Peterburis / Petrogradis”

Jätka lugemist »

Vabariigi lipu õnnistamine Jakob Westholmi gümnaasiumis

Täna keskpäeval toimus Jakob Westholmi gümnaasiumi ajaloolises aulas pidulik Eesti Vabariigi lipu õnnistamine.

Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse Foto Jakob Westholmi gümnaasium

Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse. Foto: Jakob Westholmi gümnaasium

MTÜ Eesti Lipu Selts ja Eesti Vabariigi Parlament kinkisid tänavu 4. juunil Jakob Westholmi gümnaasiumile piduliku Eesti Vabariigi lipu, mida täna õnnistas kaplan Kaido Petermann. Üritusel osalesid ja esinesid päevakohase kõnega lipu seltsi esimees Jüri Trei ja Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik. Riigikogu tervitussõnad ja õnnitlused kooli 120. aastapäeva puhul lausus Riigikogu esimees Eiki Nestor. “Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sini-must-valget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,“ rääkis Nestor.

“Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sinimustvalget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,” rääkis Nestor.

Jätka lugemist »

Riigipea mälestamine Metsakalmistul

Tallinna Metsakalmistul Pätsi perekonna rahulas mälestatakse 21. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Vabariigi esimest valitsusjuhti ja esimest Vabariigi Presidenti.

Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Sel päeval möödub 27 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda. Mälestuskõne peab Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Mälestuskogunemise korraldaja on Eesti Muinsuskaitse Selts ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Myanmari ajakirjanikud osalevad vestlusõhtul Tallinna Ülikoolis


Esmaspäeval, 9. oktoobril kell 18 toimub TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi SuperNova kinosaali (N-406) lebolas vestlusõhtu teemal „Ajakirjandusvabadusest Myanmaris. Ajakirjanduse roll ja võimalused“, kus Myanmari ajakirjanikud räägivad oma tööst, ajakirjandusvabadusest ja inimõigustest kodumaal. Üritust modereerib teleajakirjanik ning TLÜ dotsent Indrek Treufeldt, kelle käe all valmis hiljuti Myanmari teemaline dokumentaalfilm „Myanmar – tarkuse tuulajad“.

myanmar

Peale kuutekümmet aastat diktatuuri on Myanmaris alates 2011. aastast toimunud mitmeid muutusi riigi demokratiseerimise suunas ja seda ka ajakirjandusvabaduses. Kuigi veel mõni aeg tagasi võrreldi Myanmari meediavabaduse poolest Põhja-Koreaga, on riik teinud edusamme ja jõudnud maailma ajakirjandusvabaduse indeksi 180 riigi hulgas 131 kohale. Sellele vaatamata piiravad ajakirjandusvabadust jätkuvalt karmid riiklikud regulatsioonid, mis muuhulgas keelavad kriitilisi sõnavõtte riigi- ja võimuesindajate suhtes, tuues kaasa ülikarmid sanktsioonid.

Täpsemalt ajakirjandusvabaduse olukorrast Myanmaris, aga ka Myanmaris toimuvast laiemalt, kus eriti teravaks on muutunud tagakiusatud rohingjade küsimus, on võimalik kuulda kõige otsesemast allikast TLÜ Aasia uuringute suuna korraldataval paneelvestlusel, kus osalevad Myanmari ajakirjanikud:
Mr. Aung San (Sithu Aung Myint) – Freelance Columnist at local media and Voice of America; Frontier English Magazine and Chief Editor at CNB (Central News Bureau);
Mr. Chit Swe - Enlightenment News Agency, Myanmar Update News Agency;
Mrs. Htet Htet Khine - senior producer, BBC Media Action, Burmese Service;
Mr. Khine Lin Kyaw - Business Editor at Myanmar Eleven;
Mrs. Myo Myat Myat Tun (Myo Myo) – contract journalist at The Wall Street Journal; freelance Moderator/presenter for DVB Debate Program under DVB Multimedia Co. Ltd;
Mr. Myo Thant Oo  - Editor in-charge, Mizzima Daily Newspaper (Mizzima Media Company Ltd);
Mrs. Wint Yi Kyaw  (Wint Wady) – Senior Producer, BBC Media Action;
Mr. Ye Min - Techincal Producer & Head of Post-Production, Mizzima Media Company.

Vestlusest võtavad osa TLÜ vanemteadur ja Kagu-Aasia uuringute dotsent Karin Dean, Kagu-Aasia uuringute dotsent Alexander Horstmann, kelle mõlema teadustegevus on Myanmariga tihedalt seotud, BFMi direktor Katrin Saks jt.

Myanmari ajakirjanikud on Eestis TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi kutsel.

Üritus on tasuta!

Baltikumi pikim Ranniku matkarada jõuab sel nädalal Tallinnasse

Loode-Eesti piirkonna ühisturunduse projektijuht Krista Must jagab pildigaleriid eilsest matkateekonnast Nõva sadamast Vihterpalu mõisani ja lisab juurde mõne sõna eilse matkapäeva kokkuvõtteks.

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse Foto Krista Must

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse. Foto: Krista Must

Teekond Nõva sadamast Vihterpalusse oli erakordselt vaheldusrikas. Kõndisime liiva- ja kivirandades, rannaniidul, metsa- ja külavaheteedel. Matka alustasime kell 9 ja sihtpunkti jõudsime kella 15 paiku, läbisime 24 kilomeetrit ja tegime 29 665 sammu. Matkajuht Juris, erialalt bioloog, jõudis meile rääkida rannajoone kujunemisest, teekonnal nähtud loomadest ja haruldasematest taimedest. Eestis matkamise käigus on ta õppinud ära mitmed eestikeelsed sõnad nagu roostik, liivarand, rästik, puravik jne ja tunneb hästi paljusid Eesti asulaid. Juris ei ole esimest korda Eestis matkamas, varem on ta siin käinud jalgrattaga.

Täna on matkajatel puhkepäev. Homme, teisipäeval kell 9 starditakse Vihterpalu mõisa juurest. Olete oodatud kaasa matkama kas terve tee või osa sellest!

Krista Must

Jätka lugemist »

Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Septembris alustab telekanalis TV7 kristlike lastelaulude võistlussari Laulumaa. Saates astuvad 5-12aastaste laululaste hulgas üles ka Pärnumaa tüdrukud, kaksikud Aurelia ja Rebecca Murrand.

Aurelia Murrand Foto erakogu

Aurelia Murrand. Foto: erakogu

Aurelia on 11aastane Pärnust pärit tüdruk, kes on laulmisega tegelenud juba väikse lapsena. Tema esituses kõlab tuntud kristliku ülistuslaulude autori Timo Lige lugu “Nii kaunis”.

Sel laupäeval, 23. septembril kell 18.30, läheb eetrisse Laulumaa teise hooaja kolmas saade

“Mulle meeldib laul, mida saates laulsin. Vahel sõnatuks võtab mind see, kui kaunis on maailm mu ümber- sellised on algussõnad. Mu ema valis selle laulu,” ütleb Aurelia Murrand.

Aurelia kaksikõde Rebecca astub üles Eesti pop-rock ansambli Crux looga “Päikselisem pool”.

Tüdrukute lauluõpetaja on nende ema, Ester Murrand, kes tegeleb koorilaulu, vokaalmuusika ja solistiõppega juba aastaid.

“Mind paelub selle saate juures kõige enam laste siiras usk, see kuidas läbi laulude peegeldub armastus inimese ja Jumala vastu. Lisaks saab vaataja väga armsa muusikaelamuse,” ütleb saatejuht ja kristliku lastekoori Juhhei juht Annika Soon.

Jätka lugemist »

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Tartus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, EELK Konsistooriumi ja Tartu Linnavalitsuse korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 13.15 Tartu Pauluse kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures Foto Urmas Saard

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütab 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets. Koos piiskopiga teenib koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Tegemist on üheteistkümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse, Haapsalu Toomkirikus, Paide Püha Risti ja Rakvere Kolmainu kirikus.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 9.30 asetatakse lillekimbud ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja korp! Rotalia liige Georg Kirsberg.

Voose Päikesekodu on esimene põhumaja

Kõrvemaa maastikukaitseala piirkonnas asuvas Voose külas valmib Skandinaavia ja kogu Põhjamaa esimene põhumaja, mida tutvustatakse positiivse energiaga Päikesekoduna.

Tanel Talve Voose Päikesekodu ees Foto Urmas Saard

Tanel Talve Voose Päikesekodu ees. Foto: Urmas Saard

Tervislik ja energiasäästlik

Põhuplaati pole siinkandis terviklahendusena kunagi varem veel kasutatud

Nädalapäevad tagasi, 22. augustil peeti Pärnu ehitusettevõtte Kodu Kuubis OÜ eestvedamisel õppepäev, mille sihiks seati vajadus näidata Eesti inimestele põhust maja ja mis otstarvet see Harjumaa Anija valla Voose külas täitma hakkab. Kodu Kuubis OÜ eesmärgiliseks tegevuseks on olnud juba kolmel aastal hästi tervislike ja energiasäästlike looduslike ehitusmaterjalide kasutamine. Ettevõte keskendub põhuplaadi suurepäraste omaduste tutvustamisele ja sellest materjalist majade ehitamisele. Sama ettevõtte juhatuse liige Germo Karro selgitas, et ökoloogilisest materjalist ehitamine pole tellijale kulukam, aga lõpptulemusena säästab palju rohkem rahva raha ja tervist kui senised harjumuspärastest ehitusmaterjalidest majad.

Jätka lugemist »

Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Jätka lugemist »

Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud eesti noorte XII laulu- ja tantsupeol, mis kandis küll mõneti vaieldavat, et mitte öelda intrigeerivat pealkirja „Mina jään“.

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol! Foto Tiit Mõtus

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees: “Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol!” Foto: Tiit Mõtus

Missugune rõõm, milline energia! Milline oli väikeste inimeste vastupidavus: tantsijate tosin tundi pikad proovipäevad, rongkäigus neli tundi ja viis kilomeetrit marssimist ning seejärel veel seitse tundi ühtejärge laulmist! Milline trots vaatamata vihmale ja külmale tuulele! Niivõrd kõrge kunstiline kvaliteet kümnete tuhandete ühislaulus, ühismängus ja –tantsus! Milline puhtus, kord ja solidaarsus! Ei ühtki pahategu ega pahandust. Ja kõige tipuks täiesti spontaanne, improviseeritud noorte tantsupidu Vabaduse väljakul perfektsete mustritega isegi siis, kui üks staadioni kolmest tantsupeost halva ilma ja laste märgade riiete tõttu ametlikult ära otsustati jätta.

Jätka lugemist »

Haridus- ja teadusminister tänab

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps saatis täna maailma parimatele õpilastele ja õpetajatele südamliku tänukaardi.

Mailis Reps saatis tänukaardi, mille joonistas viiene Triinu Tallinnast

Minister ütleb, et viimastel päevadel on väga palju räägitud noortest ja juurtest, jäämisest ja pühendumisest. Ta ei hakanud neid mõtteid kordama, vaid saatis pildi, mis räägib iseenda eest. Selgitavalt ütles Reps juurde, et noorte tantsu- ja laulupeole järgneval hommikul ei alustanud viieaastane Triinu multifilmide vaatamisega. Ta joonistas kauni värvilise pildi kõige tähtsamast, mis praegu meeles ja mõtetes.

 

 

Mailis Reps saatis tänukaardi, mille joonistas viiene Triinu Tallinnast →

Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast

Eile Tallinnas aset leidnud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäigus sammus ligemale 40 000 last, noort ja täiskasvanut. Rongkäik algas kell 9.30 Vabaduse väljakult ja lõppes kella 14 paiku lauluväljakul, kus algas noorte laulupeo kontsert.

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas Foto Urmas Saard

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas. Foto: Urmas Saard

Rongkäik koosnes kõigi maakondade, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist. Maakondlikud kolonnid liikusid tähestikulises järjekorras alates Hiiumaast. Tavapäraselt asus rongkäigu lõpus Harjumaa ja Tallinn. Pidulised kõndisid viie kilomeetri pikkusel teekonnal Vabaduse väljakult mööda Pärnu ja Narva maanteed ja Pirita teed kuni siseneti lauluväljakule Mere värava kaudu.

Riikliku ilmateenistuse teatel peeti võimalikuks rongkäigu alguses sattuda hoovihma kätte, kuid seda ei juhtunud ja peoliste jalutuskäiku soosis ilmaolu kõige paremal viisil.

Kell 14 algas lauluväljakul XII noorte laulupeo kontsert “Mina jään”, kus valdavalt vabas Eestis sündinud põlvkond jätkas varasemate põlvede edasi antut tava ja oli loomas enda traditsioone. Kontserdi alguses süttis laulupeotuli, kui ühendkooride esituses kõlas Mihkel Lüdigi “Koit”. Tule süütasid tuletornis laulupeo peadirigent Heli Jürgenson ja laulupeo ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

Jätka lugemist »

Sindi linn XII noorte laulupeo rongkäigus

Sindi linnast oli XII noorte tantsu- ja laulupeol esindatud 32 Sindi gümnaasiumi õpilast, kes jagunesid tantsijate ja lauljatena täpselt kaheks võrdseks osaks.

Samal teemal:

Pärnu linna lapsed tervitavad pealtvaatajaid Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu linn XII noorte laulupeo rongkäigus

Kihnu lapsed Tallinnas Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnumaalased XII noorte laulupeo rongkäigus

 

Pärnu linn XII noorte laulupeo rongkäigus

Pildigalerii vahendusel saab ülevaate Pärnu linna osalemisest XII noorte tantsu- ja laulupeo rongkäigus osalemisest.

Samal teemal:

Kihnu lapsed Tallinnas Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnumaalased XII noorte laulupeo rongkäigus

Pärnumaalased XII noorte laulupeo rongkäigus

Pühapäeval, 2. juulil, toimus Tallinnas XII noorte tantsu- ja laulupeo rongkäik. Pärnumaa ülevaates on 72 fotot. Pärnust, Sindist ja Eesti teistest piirkondadest ilmuvad eraldi pildigaleriid.

Sindi gümnaasiumi lapsed teel laulupeole

Täna hommikul sõitsid XII noorte laulu- ja tantsupeole Sindi gümnaasiumi 1. kuni 4. klassi õpilased, kelle lauluoskuseid lihvib õpetaja Marje Tilk.

Sindi gümnaasiumi laululapsed ja õpetajad bussi ootel Foto Urmas Saard

Sindist astusid bussile 15 laululast ja kaks õpetajat, 16. laps liitub seltskonnaga pealinnas. Aga Ares ühineb Sindi lauljatega veel üks tubli seltskond. Koos hümniga on selgeks õpitud 8 laulu. Nüüd seisavad ees enne laulukaare alla sammumist veel viimased ühislaulmise harjutused. Esmalt sõidetakse Mustamäel asuvasse ööbimispaika. Seal saadakse käepaelad ja kohe hakataksegi hääli puhtaks laulma.

 

 

Sindi gümnaasiumi laululapsed ja õpetajad bussi ootel. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Vihm tahab laulu- ja tantsupidu külastada

Riikliku ilmateenistuse viimase info kohaselt võib ilm täna peolisi kostitada vihmahoogude ja tugeva tuulega, mis võib puhuda kuni 18 m/s. Homme ning pühapäevasel rongkäigu ja laulupeo päeval peaks ilm aga paranema ja suure tõenäosusega saab rongkäigu läbida kuivas.

Pühapäeva hommikul, kui toimub rongkäik, on ilmateenistuse andmetel suur tõenäosus, et vihma ei saja ja lootust on, et ka päike võib korraks peolisi tervitada Foto Urmas Saard

Pühapäeva hommikul, kui toimub rongkäik, on ilmateenistuse andmetel suur tõenäosus, et vihma ei saja ja lootust on, et ka päike võib korraks peolisi tervitada. Foto: Urmas Saard

“Tänane ilm kahjuks peolisi väga ei hellita. Prognoosid näitavad, et ennelõunal tibutab ning pärastlõunast alates jõuavad Tallinna juba tugevamad sajuhood. See tähendab, et tantsupeo esimene etendus möödub paraku vihmasajus ja pealtvaatajad peaksid ennast soojalt riidesse panema ning varuma vihmakeepe,” selgitas riikliku ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar. Tema sõnul on ka tuul täna tugev ja kohati isegi tormine ning ilm on jahedavõitu.

Homme hakkab aga tuul järele andma ja ka vihm teeb pikemaid pause, mis tähendab, et tantsupeo teise ja kolmanda etenduse ning Rahvamuusikapeo ajal võib ilm ennast päris korralikult üleval pidada ja vaid korraks peolisi kasta.

Pühapäeva hommikul, kui toimub rongkäik, on ilmateenistuse andmetel suur tõenäosus, et vihma ei saja ja lootust on, et ka päike võib korraks peolisi tervitada. Peo algusajaks võivad aga sajuhood siiski kohale jõuda. “Uued vihmahood saabuvad umbes kella 14 ajal ning ajutisi sagaraid võib kohati tulla ka õhtupoolikul. Seevastu on õhk päris soe, isegi üle 20 kraadi,” ütles Ele Pedassaar.

XII noorte laulu- ja tantsupeo meeskond tuletab peo eel meelde, et pealtvaatajate heaolu silmas pidades ei pääse peo ajal nii tantsu- kui ka lauluväljakule vihmavarjudega. Koju tasuks jätta ka muud esemed, mis võivad häirida või ohustada teisi peolisi.

Peopaikades heisati Eesti lippe

MTÜ Eesti Lipu Selts on palutud appi XII koolinoorte laulu-ja tantsupidu korralduslikult läbi viima.

Jüri Trei ja Jüri Kraft heiskavad Kalevi staadionil lippu Foto Tõnu Aru

„Kaunistamaks meie peokohti, heiskasime koos korraldustoimkonnaga nii Kadrioru lauluväljakul kui Kalevi staadionil Eesti sinimustvalged lipud. Lipu seltsi moto “Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga…” kõlab neil päevil uhkelt meie noorte lauljate ja tantsijate huulil ja tegemistes,“ ütles lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei.

Laulu- ja tantsupeo korraldajad ning lipu selts kutsuvad heiskama sinimustvalgeid lippe 1. ja 2. juulil, et tervet riiki hõlmav rõõmupidu jõuaks kõikide kodudesse.

 

 

Jüri Trei ja Jüri Kraft heiskavad Kalevi staadionil lippu. Foto: Tõnu Aru →

Jätka lugemist »

Vihmavarjudega laulu- ja tantsuväljakule ei pääse

XII noorte laulu- ja tantsupeo meeskond tuletab peo eel meelde, et pealtvaatajate heaolu silmas pidades ei pääse peo ajal nii tantsu- kui ka lauluväljakule vihmavarjudega. Koju tasuks jätta ka muud esemed, mis võivad häirida või ohustada teisi peolisi, näiteks klaastaara ja lemmikloomad.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

Riiklik ilmateenistus lubab peo päevadeks vihmast ja jahedat ilma, mistõttu võiksid peole tulijad võtta kaasa kindlasti vihmakeepe ja sooje riideid. Laulu- ja tantsupeo turvajuht Peeter Sepp: “Kuna vihmavarjud varjavad kaaskülastajate vaadet, siis palume need koju jätta, sest väravast nendega edasi ei pääse. Soovitame ka oma kott enne peole tulekut läbi vaadata, et seal ei oleks midagi sellist, millest väravas samuti loobuda tuleks,” selgitas Sepp.

Laulu- ja tantsupidu on kõigi osalejate ühine pingutus, vastutus ning ühine rõõm. Laulu- ja tantsupeo meeskond palub, et võtaksid aega ja tutvuksid kindlasti enne kohale tulemist XII noorte laulu- ja tantsupeo sisekorraeeskirjaga. “Kui vaadata oma peo pääset, siis on ka seal ära toodud kõige esmased esemed, millega peole ei pääse”, lisas Peeter Sepp.

Meile meeldib “Tita tots”

Täna hõivasid XII noorte tantsu- ja laulupeoks valmistuvad 1. ja 2. klassi segarühmad A Le Coq Arena staadionikompleksi tagumises nurgas asuva täismõõtmetes Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli.

Malle Ormilaan Sindi gümnaasiumi 1 ja 2 klassi segarühma tantsijatega puhkehetkel Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli juures Foto Urmas Saard

Malle Ormilaan Sindi gümnaasiumi 1 ja 2 klassi segarühma tantsijatega puhkehetkel Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli juures. Foto: Urmas Saard

Ühes teiste eakaaslastega alustas ka Sindi gümnaasiumi 16 segarühma tantsijat oma teist harjutuste päeva kell 10. Veerand tundi enne kekspäeva said lapsed pikema puhkepausi ja jutukamad olid varmad esimesi muljeid jagama.Vestlusringis seisid Carolyn, Merili, Gerlin, Anni Mari, Alex ja nende tantsuõpetaja Malle Ormilaan. Gerlin ütles, et alguses harjutati terve klassiga erinevaid tantse ja seejärel tehti valik parimatest. Merili tunnistas, et tööd pidi tantsupeole saamiseks väga palju tegema. Harjutati igal nädalal 45 minutit. Gerlin oli uhke, et nende rühm pääses ülevaatusest läbi.

Alex läheb sügisel juba viiendasse klassi ja poleks pidanud 1.-2. klassi rühmas tantsima. „Mulle tuli kutse ootamatult. Eile õhtul helistati emale. Ta küsis, kas ma tahaksin minna 1. ja 2. klassiga esinema?Ütlesin jaa ja siis ma tulingi.“ Ormilaan selgitas põhjust: „Üks poistest haigestus nii, et kohe mitte kuidagi ei saanud enam tantsupeol osaleda.

Jätka lugemist »

Väärikad külastasid eesistujariigi peakorterit

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldusel peeti eile ennelõunal Kultuurikatla väikeses saalis Euroopa kodanike osavõtul väitlust teemal „EL-i tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?“ Paarisajakohalisest saalist hõivasid pea kolmandiku toolidest TÜ Pärnu Väärikate ülikooli poliitikahuvilised kuulajad.

Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter Foto Urmas Saard

Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter. Foto: Urmas Saard

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles sissejuhatuseks, et juba paari nädala pärast saab Eestist Euroopa Liidu eesistujariik ja Kultuurikatlast eesistumise peakorter. Arutelu suunas Tartu Ülikooli ja Eesti Välispoliitika Instituudi professor Andres Kasekamp.

Euroopa Komisjoni asepeasekretär Jean-Eric Paquet ja Eesti välisminister Sven Mikser arutlesid selle üle, millistes valdkondades vajatakse rohkem või vähem Euroopat ja kuidas neis asjades otsustada. Ka saalist võis küsimusi esitada ja arvamusi avaldada. Wifi ja erinevate nutiseadmete vahendusel said inimesed anda vastuseid suurele ekraanile ilmunud küsimustele.

Tõdeti, et Euroopa Liit peab reageerima maailmas toimuvatele muutustele ja vastama neis oludes kodanike ootustele. Ei saa minna edasi täpselt senisel kujul. Komisjon on algatanud Euroopa Liidu tulevikuväitluse ja pakub võimalusi uute poliitikate loomiseks või edasiarendamiseks järgmise kümnendi kestel. Arutleti, millises seisus asub liit, mille eesistumise Eesti üle võtab, millised on võimalikud arenguteed ja Eesti huvid.

Jätka lugemist »

Kui oma mees Toompeal vastu võtab

Eile külastasid Sindi ajalooklubi inimesed riigikogust lahkuvat Marko Šorinit, kes samuti Sindi ajalooklubi liige.

Piibelehed Marko Šorinile, tema lemmiklilled Foto Urmas Saard

Piibelehed Marko Šorinile, tema lemmiklilled. Foto: Urmas Saard

Turvakontrolli läbimise järel võttis ajaloohuvilised vastu Marko Šorin, keda üürike aeg Toompeal pole muutnud inimesena kübetki teistsugusemaks sellest, kuidas sintlased teda harjunud nägema – väga meeldiva isiksusena.

Mullu 24. novembril sai Sindi linnapeast üleöö riigikogu asendusliige seoses Vladimir Arhipovi tagasiastumisega ja Šorin võinuks rahulikult jätkuvalt töötada riigi seadusandlikus kogus, kui riigihalduse minister Mihhail Korb oleks Haapsalus veteranidega kohtumisel suud paremini pruukinud. Kui nüüd Korb uueks Keskerakonna peasekretäriks määrati, tekkis viivuks lootus, et Šorin jääb ikkagi riigikogusse. Aga võta näpust. Korb pidas vajalikuks lisaks peasekretäri ametile leida aega ka riigikogus töötamiseks.

Esimeste tervituste järel palus Šorin, et Archibald-Stiwan Kald räägiks ülevaatlikult Toompea rajatistest. Kald tegi seda nauditavalt hästi.

Jätka lugemist »

Riigikogu liige Marko Šorin sattus prantslase blogisse Sindi linnapeana

Krishan Chand on kirjutanud oma veebimärkmikus Europephotoboss avaldatud loo pealkirjaks „The mere of Sindi Marko Šorin on Flag Day ceremony 4th June“ (Sindi linnapea Marko Šorin 4. juuni lipu päeva tseremoonial.

Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones Foto Krishan Chand

Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones. Foto: Krishan Chand

Krishan Chand teab, et Eesti lipu päeva tähistatakse ka väiksemates linnades, nagu Otepää, Haapsalu ja Sindi. „Otepää on tuntud oma tähtsa rolli poolest Eesti rahvuslipu ajaloos. Kõige esimene lipp õnnistati just seal,“ kirjutas prantslane. Ta oli teadlik sellestki, et Haapsalu ja Sindi on hästi aktiivsed kogukonnad, kus patriotism väga tugev ka noorte hulgas. Edasi vahendas ta, et Sindi gümnaasium oli nende esimeste koolide hulgas, kes sai tunnustuse riigikogult, kui isamaaliste ideede edendaja. Õige on seegi: tänavu tähistas Sindi lipu päeva 5. juunil, et veelgi rohkem õpilasi ürituse organiseerimisse kaasata. Kilomeetrine rongkäik läheb läbi linna orkestri saatel.

Uurides Marko Šorinilt, miks blogija teda Sindi linnapeana tutvustas, vastas riigikogu liige õlakehitusega. „Ta oli Kuberneri aias pildistamas. Pärast, kui kõik läbi sai, seisis ta riigikogu pääslas. Ma ütlesin talle midagi ja siis hakkasime vestlema. Andsin talle kohe ka Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustava voldiku. Siis ta rääkis, et ootab Pika Hermanni torni laskmist. Kui ütlesin, et elan Sindis ja seal tähistatakse lipu päeva 5. juunil, kostis prantslane: aaa, see on Pärnu lähedal.”

Šorini küsimuse peale, kuidas ta teab, naernud mees, et tema naine on Pärnust.

„Miks ta mind linnapeaks nimetab, seda ma ei tea. Mina andsin talle riigikogu kirjadega visiitkaardi. Võibolla tema naine teab mind kui Sindi linnapead,“ arutles Šorin.

Urmas Saard

Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust

Riigikogu ja Eesti Lipu Selts kutsusid täna hommikul kella seitsmeks rahvast meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile Kuberneri aeda.

President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias Foto Marko Šorin

President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias. Foto: Marko Šorin

Kuberneri aeda rivistusid Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide ja akadeemiliste organisatsioonide auvalved, samuti seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängis Kaitseväe orkester ja laulsid Eesti Naislaulu Seltsi koorid.

Pidulikul tseremoonial võttis sõna riigikogu esimees Eiki Nestori. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterlik Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma. Järgnes Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja traditsiooniks muutunud lippude kinkimine Stockholmi Eesti koolile, Jakob Westholmi gümnaasiumile ning Tallinna ühisgümnaasiumile.

Tänavu osales lipu päeva tähistamise hommikul ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Nelja tunni kestel võimaldati huvilistele ka Pika Hermanni torni külastamist, mida kasutas umbkaudu 700 inimest.

Jätka lugemist »

Eestikeelne haridus vaatamata venestamistele

Kooli- ja õpetamise ajalooga tegeleva mäluasutusena on Tallinnas Rävala puiesteel asuv pedagoogika arhiivmuuseum Eestis ainulaadne külastuspaik.

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik näitab kuidas karistati last, kes tabati koolis eesti keeles rääkimiselt Foto Urmas Saard

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik näitab kuidas karistati last, kes tabati koolis eesti keeles rääkimiselt. Foto: Urmas Saard

Eesti lipu selts on varemgi oma aastakoosolekuid viinud läbi kultuurilooliselt olulistes asukohtades ja täiendanud nõnda töist kogunemist mäluasutuste väljapanekute keskel uute teadmiste omandamisega. Sedakorda valis lipu seltsi esimees Jüri Trei kogunemise paigaks Rävala puiesteel asuva Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi ühe toa.

Praeguse nimetusega Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi (EPAM) eelkäija oli Tallinna Linna Pedagoogiline Muuseum (TLPM), mis asutati juba 1922. aasta jaanuaris Tallinna Algkooliõpetajate Kesk- raamatukogu baasil. TLPM-i eeskujul asutati pedagoogiline muuseum ka Tartus 1922. aastal ja samuti Pärnus, 1937.

Veronika Varik on alates 2007. aasta septembrist pedagoogika arhiivmuuseumi direktor, kes tutvustas ülevaatlikult, kohati üsna põhjalikult, eesti haridus- ja kooliloolist arengut. Ta ütles, et EPAM on avatud kõigile eesti pedagoogilise mõtte ja haridusloo arengust huvitatud inimestele. Väikemuuseumi tutvustamist alustas Varik tsaariaegselt sisustatud koolitoas, kus pikkade kitsaste laudade ääres olid seltsi liikmed eelnevalt oma töökoosolekut pidanud. Soovi korral võinuks proovida krihvliga tahvlile ja sulega paberile kirjutamist, gooti kirjas tekstide lugemist ja arvelauaga rehkendamist. Sama saab harjutada ka Pärnus Koidula muuseumis.

Jätka lugemist »