Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Kolm aastakümmet Eesti Muinsuskaitse Seltsi

12. detsembril 1987 asutati Tallinnas Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu hoones Eesti Muinsuskaitse Selts. See paik on tundmatuseni muutunud, seal kõrgub tumedast klaasist ja betoonist Euroopa Liidu Maja. Täpselt kolmkümmend aastat hiljem eemaldasid EMSi auesimees Trivimi Velliste ja esimees Peep Pillak uues hoones katte tahvlilt, mis teatab seltsi sünnist selles asukohas.

Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel

Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel

Toonasel asutaval kogul Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) esimeseks esimeheks valitud Trivimi Velliste tegi linnulennulise ülevaate muinsuskaitseliikumise kõrghetkedest. Ta meenutas, kuidas muinsuskaitseklubide esimesel kokkutulekul Jüris oktoobris 1986 kohalikud memmed olid ehmunud, et linna untsantsakad on tulnud nende kirikuaeda korrastama. Kuidas Tallinna Kinomaja kokkutulekul veebruaris 1987 lehvis esmakordselt avalikult „ärkamisaja vaim“. Kuidas Keila kokkutulekut sama aasta aprillis alustati Hortus Musicu kontserdiga kirikus. Nõukogude ajal olid kirikuhooned üksnes koguduste tarbeks. Ilmalik üritus keskaegses pühakojas oli lubatu ja lubamatu piiri kompamine.

Viimane suurem kokkutulek enne asutavat kogu pidi toimuma septembris Tarvastus. Et aga Pärnu Muinsuskaitse Seltsi eestvedaja Tiit Madisson korraldas võimude silmis kurikuulsa Hirvepargi meeleavalduse 23. augustil 1987, siis oli „muinsuskaitse“ ühtäkki muutunud ebasoovitavaks ja koguni ohtlikuks. Tarvastu kokkutulek keelati ära. Mustla väikelinn oli tulvil Nõukogude eriteenistuse agente ja kohalik rahvas piilus ehmunult kardinate vahelt.

Jätka lugemist »

Hando Runnel: muinsuskaitse liikumine on mäletamine, hool, kunst ja ka julgus

Eesti omariikluse taastamisel tähtsat rolli etendanud kodanikeühendus Eesti Muinsuskaitse Selts tähistas esmaspäeval, 11. detsembril, Tallinna Raekojas oma tegevuse 30 aastapäeva.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals Foto Urmas Saard

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Luulet luges Jüri Kotšinev, Jaak Johanson mängis akustilist kitarri ja Krista Citra Joonas puhus bambusflööti. Nende esinemise ajal saabus Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Terve Eesti Vabariigi iseseisvusaeg tuli unustada. Mäletada tohtis ainult salaja

Esimesena võttis sõna Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Ta ütles, et seltsi asutamisel Trivimi Velliste ja Lennart Meri sõnastatud peamine eesmärk – muinsuste muinsuse ehk Eesti Vabariigi taastamine on saanud täidetud. Tema järel kõneles president Kaljulaid. “Luban teile, et teen iga tund ja iga päev kõik endast oleneva, et Eestil läheks senisest veelgi paremini,” kinnitas Kaljulaid. Järgnevalt said tervitusteks sõna Artem Davidjants Armeenia Kultuuriseltsist, Alla Jakobson Eesti juudi kogukonda esindades, Juri Maltsev Vene Muinsuskaitse Seltsist, Aldo Kals Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsist, Euroopa muinsuskaitseorganisatsiooni Europa Nostra esindaja, Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogust ja mitmed teisedki.

Jätka lugemist »

Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 30. sünnipäeva ja avab mälestustahvli

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati sümboolset tähendust omavalt väga tähtsal päeval, kui 69 aastat varem, 12. detsembril, jõudis Briti laevastik Vabadussõja kõige kriitilisemal hetkel Eestile appi.

Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30 sünnipäeva Foto Urmas Saard

Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30. sünnipäeva. Foto: Urmas Saard

Sünnipäevalist tuleb tervitama Vabariigi President Kersti Kaljulaid

Selts asutati nimetatud päeval aastal 1987 omaaegses ametiühingute hoones, mida Tallinna linnapildis enam pole. Seltsi Asutavale Kogule valisid 80 tegutsevat klubi 239 saadikut, kes otsustasidki asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi. Samal kogunemisel kinnitati põhikiri ja seltsi esimeheks valiti liikumise peamine eestvedaja Trivimi Velliste, kes praegu on seltsi auesimees. Esimeseks auesimeheks valiti seltsi asutamise ajal teenekas muinsuskaitsja Villem Raam.

Olulise sündmuse mälestuseks kogunetakse teisipäeva keskpäeval, 12. detsembril, kunagise ametiühingu maja asemele ehitatud Tallinna Euroopa Majja (Rävala pst 4) seinatahvli avamisele, mis teatab Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamisest seal paiknenud hoones 30 aastat tagasi. Tahvlile on kirjutatud: „Siin paiknenud hoones asutati jõulukuu 12. päeval A.D. 1987 Eesti Muinsuskaitse Selts“.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: missuguse kergusega loobutakse näiteks tegusõnade „arutama“ või „väitlema“ kasutamisest

Trivimi Velliste teeb lühikokkuvõte tänasest arutelust Viimsi mõisas, kus ettekandjatele ja kuulajatele esitati küsimus: „Kas eesti keelega saab Eesti elus hakkama?

Ilmar Tomusk vastab Trivimi Velliste küsimusele Foto Priit Purken

Ilmar Tomusk vastab Trivimi Velliste küsimusele. Foto: Priit Purken

Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast

Eesti avalik ruum on kiiresti muutumas aina ingliskeelsemaks. Eriti torkab see silma linnapildis, äride, aga ka isikute nimedes, avaliku elu tegelaste keelepruugis ja – mis eriti oluline – kooliõpilaste sõnavaras. Professor Rein Taagepera on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et enamik eestlasi ei märkagi, mis nende emakeelega toimub. Ka iirlased ei pööranud omal ajal piisavat tähelepanu inglise keele pealetungile. Kui nad sellest ükskord aru said, oli lootusetult hilja. Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast, olgugi et iiri keel on riigikeel ja Euroopa Liidu ametlik keel.

Kindral Johan Laidoneri Selts korraldas 9. jõulukuu päeval Viimsi mõisas arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“. Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ja Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk. Mõttevahetus oli pühendatud lähenevale riigi suurjuubelile.

Jätka lugemist »

Eesti riikliku sümboolika alane koolitus

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel korraldati Tallinna XXI Kooli liputoimkonna, Vahipataljoni, Tallinna Lipuvabriku ja Eesti Lipu Seltsi koostöös Eesti riikliku sümboolika tutvustamise ja etiketi- ning protokollikohase kasutamise õppepäev. Osales üle poolesaja Tallinna ja Harjumaa koolide õpilase.

Tallinna XXI Kooli liputoimkond

30. novembril jagati Tallinna XXI Koolis Eesti Lipu Seltsi ja teiste koostööpartneritega oma kogemusi ning anti praktilisi näpunäiteid koolide liputoimkondade moodustamiseks, koolitamiseks ning Eesti ja välisriikide sümboolika eksponeerimiseks ja etiketikohaseks kasutamiseks.

Koolituse korraldustoimkonna töös osalesid ja andsid oma panuse Tallinna XXI Kooli huvijuht Maarika Paun, Eesti Lipu Seltsi poolt Jüri Trei ,Tarmo Kruusimäe, Karina Tõeleid jpt.

 

 

 

Tallinna XXI Kooli liputoimkond →

Urmas Saard

Samal teemal:

Jüri Trei ja Gert Uiboaed Foto Urmas Saard

 

 

 

Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

Kas eesti keelega saab elus hakkama?

Eesti avalik ruum on kiiresti muutumas aina ingliskeelsemaks. Eriti torkab see silma linnapildis, äride, aga ka isikute nimedes, avaliku elu tegelaste keelepruugis ja – mis eriti oluline – kooliõpilaste sõnavaras.

Ilmar Tomusk Foto Urmas Saard

Ilmar Tomusk. Foto: Urmas Saard

Professor Rein Taagepera, kes elab poole aasta kaupa vaheldumisi eestikeelses ja ingliskeelses keeleruumis, on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et enamik eestlasi ei märkagi, mis nende emakeelega toimub.

Ka iirlased ei pööranud omal ajal piisavat tähelepanu inglise keele pealetungile. Kui nad sellest ükskord aru said, oli lootusetult hilja. Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast.

Eelöeldut silmas pidades korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts koostöös teiste seltsidega laupäeval, 9. jõulukuu päeval kell 12 Viimsi mõisas (Eesti Sõjamuuseumis-Kindral Laidoneri Muuseumis) arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“ Sissejuhatavate ettekannetega esinevad Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender („Eesti keele minevikust, olevikust ja tulevikust“) ning Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk („Eesti keele õiguslikust staatusest ja kaitsest“). Mõttevahetus on pühendatud lähenevale riigi suurjuubelile.

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Tänasel Eesti riikliku enesemääratlemise sajandal aastapäeval pühitseti Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Pikal keskelt murdunud lainet kujutavale mälestusmärgile on kirjutatud nimed: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.

Kenotaaf üheksale riigivanemale Foto Urmas Saard

Kenotaaf üheksale riigivanemale. Foto: Urmas Saard

„Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni valusam hoop Eesti Vabariigi pihta tabas eeskätt selle poliitilist ja vaimset eliiti, omariikluse aate kandjaid. Lühikese aja jooksul vahistati ja hukati suurem osa silmapaistvaid Eesti riigi- ja avaliku elu tegelasi, sealhulgas kõik kunagised riigivanemad-valitsusjuhid,“ kirjutatakse 2013. a avaldatud hauata riigivanemate kenotaafi ideekonkursi võistlustöid tutvustavas vihikus. „Eriti traagilise alatooni loob asajolu, et mõnel juhul pole teada isegi mitte hukkamise aeg ja koht, matmispaigast rääkimata.“

„Ja olgu ikka veel rõhutatud, ilma proua Elle Leesita ei oleks me täna siin!“

Metsakalmistu igihaljaste mändide all viibisid tähtsal ajahetkel Vabariigi President, riigikogu esimees, Vabariigi Valitsuse liikmed, vaimulikud, kõrged ametikandjad, külalised väljapoolt Eestit ja kaasmaalased.

Jätka lugemist »

Üheksa Eesti riigivanemat saavad kenotaafi

Teisipäeval 28. novembril, Eesti riikliku enesemääratlemise 100. aastapäeval, algusega kell 11 pühitsetakse Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. 

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal Foto kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal. Foto: kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

President Konstantin Pätsi rahula kõrvale rajatud kenotaafi ehk hauatähise saavad Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson.

„Need üheksa riigimeest on kõik andnud – erineval määral – oma panuse Eesti Vabariigi sünnilukku ja riigi ülesehitamisse. Nende elu ühisosa oli ohvrimeelsus. Enamik neist mõrvati ja neil pole teadaolevat hauda. Selle kenotaafiga avaldab tänane Eesti nimetatutele oma tänu ja austust,“ ütles MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Hauatähise pühitsevad EELK peapiiskop emeeritus, Eesti Kirikute Nõukogu esimees Andres Põder ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Sõna võtavad Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja MTÜ  Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Laulab Eesti Filharmoonia kammerkoor.

Mälestusmärk on rajatud 2013. aasta kavandivõistluse võidutöö (KUU Arhitektid) järgi, mis kujutab endast pikka keskelt murdunud lainet. Töö autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann. Kenotaaf valmistati ja paigaldati Risto Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Rait Siska ning Ivo Tšetõrkini teostuses (MTÜ Porta Longi Montis).

Ettevõtmise algatas ja korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Riigikantselei ja paljude annetajate toel.

“Laulumaa” teise hooaja võitja on Liis Marie Alt

Laupäeval, 18. novembril selgus TV7 telesaate “Laulumaa” finaalkontserdil teise hooaja võitja, kelleks on 11-aastane Liis Marie Alt lauluga “Armastusepuu”.

Liis Marie Alt, TV7 telesaate Laulumaa teise hooaja võitja Foto TV7

Liis Marie Alt, TV7 telesaate Laulumaa teise hooaja võitja. Foto: TV7

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea koguduses toimunud finaalkontserdil astusid üles seitse finalisti, kelle seast valiti loosi teel välja võitja. Liis Marie Alti esitatud loole “Armastusepuu” on viisi ja sõnad teinud Piret Laikre ja seade Tõnu Laikre. Võitja lauluõpetaja on tema ema Merike Alt.

“Kristliku kanalina ei ole me eesmärk tekitada laste vahel võistlust, mida on meie ühiskonnas niigi palju, vaid anda kõigile võrdne võimalus võita ja seetõttu võitja ka loositi,” ütleb Laulumaa produtsent Sanna Pitko.

Saadetes astusid üles 5-12-aastased laululapsed. Igast saatest valisid vaatajad välja ühe rahvalemmiku, kes pääses edasi finaali, kus loositi välja võitja.

Jätka lugemist »

Mida ütlevad teadlased „Eesti rahvuse kestmisest“

Tallinnas Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis toimub 11. novembril Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud konverents „Eesti rahvuse kestmisest“.

Jaak Jõerüüt Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis Foto Urmas Saard

Jaak Jõerüüt Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis. Foto: Urmas Saard

MTÜ Tallinna Teadlaste Maja korraldatavat konverentsi toetavad Tallinna linn ja Eesti Teaduste Akadeemia. Konverentsi juhivad Tallinna Teadlaste Maja nõukogu aseesimehed Andres Kollist ja Peeter Normak. Kahe konverentsi ettekannetest ilmutatakse kogumik „Eesti rahvuse kestmisest“ ja see on Tallinna Teadlaste Maja kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.

Konverentsil kuuleb seitsme lektori ettekannet. Kõigile antakse aega 20 minutit, mille sisse peab mahtuma ka küsimuste ja vastamiste võimalus.

Muusikateadlase, Teadlaste Maja liikme Maie Vikati ettekande pealkiri on „Muusikatraditsioonide osa rahvuse kestmisel“. Järgmisena kuuleb Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teaduri Rein Unduski ettekannet „Kirjandus, rahvus, riik: Eesti juubeli eelõhtul“. Suursaadik ja diplomaat Jaak Jõerüüt räägib teemal „ Diplomaatia ja rahvuslus“. Majandusteadlase ja inimgeograafi, Teadlaste Maja liikme Kalev Kuke teemaks on „Sport ja rahvus“. Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge teeb ettekande „Emakeele Selts eesti keele hoidjana ja arendajana“. Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori, Teadlaste Maja liikme Renno Veinthali ettekande sisuks on „Inseneriteadused ühiskonna teenistuses“. Viimasena käsitleb Tallinna Ülikooli professor Allan Puur „Vaateid Eesti rahvastiku arengule“.

Urmas Saard

Rahvusraamatukogus käsitletakse suurt põgenemist

Taassünni päeval korraldab Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum Tallinna Rahvusraamatukogus kõigile ajaloohuvilistele rahvusvahelise konverentsi „Suur põgenemine üle kahe mere“.

Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas Foto Urmas Saard

Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Konverentsil ütleb avasõnad Hellar Lill, Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktor. Osalejaid tervitab Ühendkuningriikide Suursaatkond Eestis.

põgeneda või mitte põgeneda?

Päevakava sisaldab viit ettekannet. Ühiskonnategelane Andrus Villem vaatleb ÜRO 1951. aasta põgenikekonventsiooni ja tänapäeva. Ajaloolane Aart Nõmm jutustab Eesti põgenike lugudest Rootsis. Taani ajaloolane Peder Kragh käsitleb teemat „Juutide päästmine – kas Taani hiilgehetk teise maailmasõja ajal?“ Pärast lõunat jätkab kirjandusloolane Toomas Haug, kes küsib: põgeneda või mitte põgeneda? Samuti räägib ta paoteemast eesti kirjanduses. Briti ajaloolane Andrew Jennings kasutab oma ettekandes Suurbritannia näidet. Tema teemaks on „Teine maailmasõda ja väikesaared saarelisuse uuringute võtmes“.

Jätka lugemist »

Myanmari ajakirjanikud pressivabadusest: kriitika võib viia vanglasse

9. oktoobril kogunesid Aasia ja ajakirjandushuvilised Tallinna ülikoolis, et arutleda koos dotsent Indrek Treufeldti ja kaheksaliikmelise Myanmari ajakirjanike delegatsiooniga inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse väljakutsete üle nende kodumaal.

Kuigi opositsioonipartei National League for Democracy juhi Aung San Suu Kyi ülekaalukas valimisvõit Myanmaris 2015. aasta novembris tegi näiliselt lõpu 60 aastat kestnud sõjaväeliste režiimide jadale, pole riigis tegelikkuses palju muutunud. Reaalne võim ja otsustusõigus on tänaseni Myanmari armee käes. Ajakirjandusvabadust piiravad jätkuvalt karmid riiklikud regulatsioonid, mis muuhulgas keelavad kriitilised sõnavõtud riigi ja militaarsete võimuesindajate kohta.

Vestlusest osa võtnud ajakirjanike sõnul võib ebasobiva artikli postitanud meediaväljaanne saada kõne mõnelt võimu esindajalt pärast tundliku teema kajastamist, kuid halvimal juhul võib tagajärjeks olla ka ajakirjaniku reaalne vangistus. Sellegipoolest tõdesid vestlusõhtu külalised, et Myanmari meediavabadus on kõrgem kui naaberriikides. “Kuid me ei saa võrrelda väljendusvabadust lääneriikidega. Lõuna-Aasia piirkonnas oleme vabad.”

Õhtu jätkudes kasvas paneelvestlusest välja aktiivne diskussioon Myanmari ajakirjanike ja publiku vahel. Indrek Treufeldti abiga suudeti peatuda ka mõnel teravamal teemal. Publiku seast esitati ajakirjanikele otsekohene küsimus: miks vaatab Myanmari riigijuht Aung San Suu Kyi vaikides pealt vähemusrahvaste hävitamist? Sellele järgnes mõnevõrra üllatuslik vastus: „Teda ei saa toimuvas süüdistada. See ei ole peaministri probleem, rohingjade kriisis on süüdi üksnes sõjavägi.”

Arutelust selgus, et riigijuht on pandud sundolukorda: kuna sisuliselt pole tal võimu sõjaväele vastu hakata, hoidub ta olukorra hapumaks muutumisest ja hoiab kinni vähesest demokraatlikust võimust, mis on suudetud enda kätte võita. Myanmari ajakirjanike meelest on rahvusvaheline meedia olukorda kajastanud vaid ühest vaatenurgast ja seda oluliselt üle paisutanud. “Meie kirjutame kohalikest teemadest ja kohalike vaatenurgast vaadatuna, rahvusvahelisel meedial on oma vaatenurk,“ väitsid ajakirjanikud. Vaatamata teravale olukorrale riigis keskendutakse igapäevaselt siiski argiuudistele.

Seda, kuivõrd avameelselt Myanmari ajakirjanikud tegelikult rääkisid, me hinnata ei oska, kuid omalt poolt tegime kõik, et neile selleks vastav keskkond luua. Usume, et ühiskondliku diskussiooni tekkimist toetavaid vestlusõhtuid on oluline korraldada. Samuti aitavad need avardada maailmapilti mujal toimuvast ja tuletavad meelde, et meile justkui iseenesest mõistetavaks saanud vabadused on siiski privileegid.

Vestlusõhtu „Ajakirjandusvabadusest Myanmaris“ toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute magistrantide koostöös TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga, kelle kutsel tulid Myanmari ajakirjanikud nädalaks Eestiga tutvuma.

Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Eesti Keele Instituudi poolt välja kuulutatud tänavuse selge sõnumi võistluse Tarbepildi kategoorias märgiti ära diplomaat Jüri Trei EV 100 juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis/Petrogradis“.

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart Eesti autonoomia sündis PeterburisPetrogradis

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart “Eesti autonoomia sündis Peterburis / Petrogradis”

Jätka lugemist »

Vabariigi lipu õnnistamine Jakob Westholmi gümnaasiumis

Täna keskpäeval toimus Jakob Westholmi gümnaasiumi ajaloolises aulas pidulik Eesti Vabariigi lipu õnnistamine.

Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse Foto Jakob Westholmi gümnaasium

Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse. Foto: Jakob Westholmi gümnaasium

MTÜ Eesti Lipu Selts ja Eesti Vabariigi Parlament kinkisid tänavu 4. juunil Jakob Westholmi gümnaasiumile piduliku Eesti Vabariigi lipu, mida täna õnnistas kaplan Kaido Petermann. Üritusel osalesid ja esinesid päevakohase kõnega lipu seltsi esimees Jüri Trei ja Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik. Riigikogu tervitussõnad ja õnnitlused kooli 120. aastapäeva puhul lausus Riigikogu esimees Eiki Nestor. “Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sini-must-valget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,“ rääkis Nestor.

“Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sinimustvalget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,” rääkis Nestor.

Jätka lugemist »

Riigipea mälestamine Metsakalmistul

Tallinna Metsakalmistul Pätsi perekonna rahulas mälestatakse 21. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Vabariigi esimest valitsusjuhti ja esimest Vabariigi Presidenti.

Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Ülempreester Aleksander Sarapik Pätsi rahulas Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Sel päeval möödub 27 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda. Mälestuskõne peab Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Mälestuskogunemise korraldaja on Eesti Muinsuskaitse Selts ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Myanmari ajakirjanikud osalevad vestlusõhtul Tallinna Ülikoolis


Esmaspäeval, 9. oktoobril kell 18 toimub TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi SuperNova kinosaali (N-406) lebolas vestlusõhtu teemal „Ajakirjandusvabadusest Myanmaris. Ajakirjanduse roll ja võimalused“, kus Myanmari ajakirjanikud räägivad oma tööst, ajakirjandusvabadusest ja inimõigustest kodumaal. Üritust modereerib teleajakirjanik ning TLÜ dotsent Indrek Treufeldt, kelle käe all valmis hiljuti Myanmari teemaline dokumentaalfilm „Myanmar – tarkuse tuulajad“.

myanmar

Peale kuutekümmet aastat diktatuuri on Myanmaris alates 2011. aastast toimunud mitmeid muutusi riigi demokratiseerimise suunas ja seda ka ajakirjandusvabaduses. Kuigi veel mõni aeg tagasi võrreldi Myanmari meediavabaduse poolest Põhja-Koreaga, on riik teinud edusamme ja jõudnud maailma ajakirjandusvabaduse indeksi 180 riigi hulgas 131 kohale. Sellele vaatamata piiravad ajakirjandusvabadust jätkuvalt karmid riiklikud regulatsioonid, mis muuhulgas keelavad kriitilisi sõnavõtte riigi- ja võimuesindajate suhtes, tuues kaasa ülikarmid sanktsioonid.

Täpsemalt ajakirjandusvabaduse olukorrast Myanmaris, aga ka Myanmaris toimuvast laiemalt, kus eriti teravaks on muutunud tagakiusatud rohingjade küsimus, on võimalik kuulda kõige otsesemast allikast TLÜ Aasia uuringute suuna korraldataval paneelvestlusel, kus osalevad Myanmari ajakirjanikud:
Mr. Aung San (Sithu Aung Myint) – Freelance Columnist at local media and Voice of America; Frontier English Magazine and Chief Editor at CNB (Central News Bureau);
Mr. Chit Swe - Enlightenment News Agency, Myanmar Update News Agency;
Mrs. Htet Htet Khine - senior producer, BBC Media Action, Burmese Service;
Mr. Khine Lin Kyaw - Business Editor at Myanmar Eleven;
Mrs. Myo Myat Myat Tun (Myo Myo) – contract journalist at The Wall Street Journal; freelance Moderator/presenter for DVB Debate Program under DVB Multimedia Co. Ltd;
Mr. Myo Thant Oo  - Editor in-charge, Mizzima Daily Newspaper (Mizzima Media Company Ltd);
Mrs. Wint Yi Kyaw  (Wint Wady) – Senior Producer, BBC Media Action;
Mr. Ye Min - Techincal Producer & Head of Post-Production, Mizzima Media Company.

Vestlusest võtavad osa TLÜ vanemteadur ja Kagu-Aasia uuringute dotsent Karin Dean, Kagu-Aasia uuringute dotsent Alexander Horstmann, kelle mõlema teadustegevus on Myanmariga tihedalt seotud, BFMi direktor Katrin Saks jt.

Myanmari ajakirjanikud on Eestis TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi kutsel.

Üritus on tasuta!

Baltikumi pikim Ranniku matkarada jõuab sel nädalal Tallinnasse

Loode-Eesti piirkonna ühisturunduse projektijuht Krista Must jagab pildigaleriid eilsest matkateekonnast Nõva sadamast Vihterpalu mõisani ja lisab juurde mõne sõna eilse matkapäeva kokkuvõtteks.

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse Foto Krista Must

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse. Foto: Krista Must

Teekond Nõva sadamast Vihterpalusse oli erakordselt vaheldusrikas. Kõndisime liiva- ja kivirandades, rannaniidul, metsa- ja külavaheteedel. Matka alustasime kell 9 ja sihtpunkti jõudsime kella 15 paiku, läbisime 24 kilomeetrit ja tegime 29 665 sammu. Matkajuht Juris, erialalt bioloog, jõudis meile rääkida rannajoone kujunemisest, teekonnal nähtud loomadest ja haruldasematest taimedest. Eestis matkamise käigus on ta õppinud ära mitmed eestikeelsed sõnad nagu roostik, liivarand, rästik, puravik jne ja tunneb hästi paljusid Eesti asulaid. Juris ei ole esimest korda Eestis matkamas, varem on ta siin käinud jalgrattaga.

Täna on matkajatel puhkepäev. Homme, teisipäeval kell 9 starditakse Vihterpalu mõisa juurest. Olete oodatud kaasa matkama kas terve tee või osa sellest!

Krista Must

Jätka lugemist »

Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Septembris alustab telekanalis TV7 kristlike lastelaulude võistlussari Laulumaa. Saates astuvad 5-12aastaste laululaste hulgas üles ka Pärnumaa tüdrukud, kaksikud Aurelia ja Rebecca Murrand.

Aurelia Murrand Foto erakogu

Aurelia Murrand. Foto: erakogu

Aurelia on 11aastane Pärnust pärit tüdruk, kes on laulmisega tegelenud juba väikse lapsena. Tema esituses kõlab tuntud kristliku ülistuslaulude autori Timo Lige lugu “Nii kaunis”.

Sel laupäeval, 23. septembril kell 18.30, läheb eetrisse Laulumaa teise hooaja kolmas saade

“Mulle meeldib laul, mida saates laulsin. Vahel sõnatuks võtab mind see, kui kaunis on maailm mu ümber- sellised on algussõnad. Mu ema valis selle laulu,” ütleb Aurelia Murrand.

Aurelia kaksikõde Rebecca astub üles Eesti pop-rock ansambli Crux looga “Päikselisem pool”.

Tüdrukute lauluõpetaja on nende ema, Ester Murrand, kes tegeleb koorilaulu, vokaalmuusika ja solistiõppega juba aastaid.

“Mind paelub selle saate juures kõige enam laste siiras usk, see kuidas läbi laulude peegeldub armastus inimese ja Jumala vastu. Lisaks saab vaataja väga armsa muusikaelamuse,” ütleb saatejuht ja kristliku lastekoori Juhhei juht Annika Soon.

Jätka lugemist »

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Tartus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, EELK Konsistooriumi ja Tartu Linnavalitsuse korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 13.15 Tartu Pauluse kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures Foto Urmas Saard

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütab 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets. Koos piiskopiga teenib koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Tegemist on üheteistkümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse, Haapsalu Toomkirikus, Paide Püha Risti ja Rakvere Kolmainu kirikus.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 9.30 asetatakse lillekimbud ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja korp! Rotalia liige Georg Kirsberg.

Voose Päikesekodu on esimene põhumaja

Kõrvemaa maastikukaitseala piirkonnas asuvas Voose külas valmib Skandinaavia ja kogu Põhjamaa esimene põhumaja, mida tutvustatakse positiivse energiaga Päikesekoduna.

Tanel Talve Voose Päikesekodu ees Foto Urmas Saard

Tanel Talve Voose Päikesekodu ees. Foto: Urmas Saard

Tervislik ja energiasäästlik

Põhuplaati pole siinkandis terviklahendusena kunagi varem veel kasutatud

Nädalapäevad tagasi, 22. augustil peeti Pärnu ehitusettevõtte Kodu Kuubis OÜ eestvedamisel õppepäev, mille sihiks seati vajadus näidata Eesti inimestele põhust maja ja mis otstarvet see Harjumaa Anija valla Voose külas täitma hakkab. Kodu Kuubis OÜ eesmärgiliseks tegevuseks on olnud juba kolmel aastal hästi tervislike ja energiasäästlike looduslike ehitusmaterjalide kasutamine. Ettevõte keskendub põhuplaadi suurepäraste omaduste tutvustamisele ja sellest materjalist majade ehitamisele. Sama ettevõtte juhatuse liige Germo Karro selgitas, et ökoloogilisest materjalist ehitamine pole tellijale kulukam, aga lõpptulemusena säästab palju rohkem rahva raha ja tervist kui senised harjumuspärastest ehitusmaterjalidest majad.

Jätka lugemist »

Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Jätka lugemist »

Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud eesti noorte XII laulu- ja tantsupeol, mis kandis küll mõneti vaieldavat, et mitte öelda intrigeerivat pealkirja „Mina jään“.

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol! Foto Tiit Mõtus

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees: “Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol!” Foto: Tiit Mõtus

Missugune rõõm, milline energia! Milline oli väikeste inimeste vastupidavus: tantsijate tosin tundi pikad proovipäevad, rongkäigus neli tundi ja viis kilomeetrit marssimist ning seejärel veel seitse tundi ühtejärge laulmist! Milline trots vaatamata vihmale ja külmale tuulele! Niivõrd kõrge kunstiline kvaliteet kümnete tuhandete ühislaulus, ühismängus ja –tantsus! Milline puhtus, kord ja solidaarsus! Ei ühtki pahategu ega pahandust. Ja kõige tipuks täiesti spontaanne, improviseeritud noorte tantsupidu Vabaduse väljakul perfektsete mustritega isegi siis, kui üks staadioni kolmest tantsupeost halva ilma ja laste märgade riiete tõttu ametlikult ära otsustati jätta.

Jätka lugemist »

Haridus- ja teadusminister tänab

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps saatis täna maailma parimatele õpilastele ja õpetajatele südamliku tänukaardi.

Mailis Reps saatis tänukaardi, mille joonistas viiene Triinu Tallinnast

Minister ütleb, et viimastel päevadel on väga palju räägitud noortest ja juurtest, jäämisest ja pühendumisest. Ta ei hakanud neid mõtteid kordama, vaid saatis pildi, mis räägib iseenda eest. Selgitavalt ütles Reps juurde, et noorte tantsu- ja laulupeole järgneval hommikul ei alustanud viieaastane Triinu multifilmide vaatamisega. Ta joonistas kauni värvilise pildi kõige tähtsamast, mis praegu meeles ja mõtetes.

 

 

Mailis Reps saatis tänukaardi, mille joonistas viiene Triinu Tallinnast →

Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast

Eile Tallinnas aset leidnud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäigus sammus ligemale 40 000 last, noort ja täiskasvanut. Rongkäik algas kell 9.30 Vabaduse väljakult ja lõppes kella 14 paiku lauluväljakul, kus algas noorte laulupeo kontsert.

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas Foto Urmas Saard

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas. Foto: Urmas Saard

Rongkäik koosnes kõigi maakondade, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist. Maakondlikud kolonnid liikusid tähestikulises järjekorras alates Hiiumaast. Tavapäraselt asus rongkäigu lõpus Harjumaa ja Tallinn. Pidulised kõndisid viie kilomeetri pikkusel teekonnal Vabaduse väljakult mööda Pärnu ja Narva maanteed ja Pirita teed kuni siseneti lauluväljakule Mere värava kaudu.

Riikliku ilmateenistuse teatel peeti võimalikuks rongkäigu alguses sattuda hoovihma kätte, kuid seda ei juhtunud ja peoliste jalutuskäiku soosis ilmaolu kõige paremal viisil.

Kell 14 algas lauluväljakul XII noorte laulupeo kontsert “Mina jään”, kus valdavalt vabas Eestis sündinud põlvkond jätkas varasemate põlvede edasi antut tava ja oli loomas enda traditsioone. Kontserdi alguses süttis laulupeotuli, kui ühendkooride esituses kõlas Mihkel Lüdigi “Koit”. Tule süütasid tuletornis laulupeo peadirigent Heli Jürgenson ja laulupeo ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

Jätka lugemist »

Sindi linn XII noorte laulupeo rongkäigus

Sindi linnast oli XII noorte tantsu- ja laulupeol esindatud 32 Sindi gümnaasiumi õpilast, kes jagunesid tantsijate ja lauljatena täpselt kaheks võrdseks osaks.

Samal teemal:

Pärnu linna lapsed tervitavad pealtvaatajaid Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnu linn XII noorte laulupeo rongkäigus

Kihnu lapsed Tallinnas Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnumaalased XII noorte laulupeo rongkäigus