Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2020
E T K N R L P
« jaan    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  

KÕRGHOONE MUSTAMÄELE

Tallinna linnavolikogu võttis eilsel istungil vastu detailplaneeringu, mille kohaselt kavandatakse Mustamäe Keskuse kõrvale 24-korruselist hoonet.

Mustamäe planeering

Mustamäe planeering

Sääse ja A. H. Tammsaare tee kinnistute ning lähiala detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS, planeeringuala suurus on 2,59 hektarit.

Detailplaneeringus on ette nähtud laiendada Mustamäe Keskust, et luua piirkonna elanikele täiendavalt võimalusi vaba aja sisustamiseks (kino, toitlustus, sportimisvõimalused, mängutoad ja ‑saalid jms). Samuti on leitud kehtivas detailplaneeringus A. H. Tammsaare tee äärde kavandatud kõrghoonele uus linnaehituslikult sobivam asukoht Sääse tänava ääres.

Linnavolikogu liikme Maksim Volkovi sõnul muudab detailplaneering kindlasti Mustamäe ilmet. „Pean kõige tähtsamaks, et ehituse käigus oleksid täidetud kõik parkimiskohtade ja teede infrastruktuuri korrastamise nõuded. Oluline on, et uute majade ehitamine ei kahjustaks Mustamäel juba elavate inimeste elukvaliteeti. Linnavalitsuse ülesanne on seda ära hoida ning kontrollida nende nõuete täitmist,“ lisas Volkov.

Jätka lugemist »

EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA PARAAD TALLINNAS VABADUSE VÄLJAKUL

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12, paraadi peaproov on Vabaduse väljakul 23. veebruaril kell 21.00.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Paraadist võtab osa üle 800 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 42 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 8 rühma ja 2 orkestrit.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe akadeemia, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitsei vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond, Naiskodukaitse, NATO küberkaitsekoostöö keskus ning NATO staabielemendi Eesti kontingent. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid ja vanglateenistuse esindajad.

Liitlastest on paraadil esindatud Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liputoimkondadega. Lisaks osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi ja Taani üksused ning Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide üksus.

Jätka lugemist »

KAITSELIIT – KODUMAA KAITSEL

Kindral Johan Laidoner ja kindral Riho Ühtegi.

Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi avamine Viimsi mõisapargis 2014. aasta 12. veebruaril. Foto Urmas Saard

Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi avamine Viimsi mõisapargis 2014. aasta 12. veebruaril. Foto: Urmas Saard

Vahetult enne tänavust loengut, kell 15.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad, asetatakse lilli.

Kolmapäeval, 12. veebruaril algusega kell 16 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus, aset traditsiooniline, seekord kindrali 136. sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.

Tänavune lektor on uus Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes kõneleb Eesti Kaitseliidu osast Vabadussõjas, selle järel ja ka Kaitseliidu tänasest valmisolekust võimalikeks ohtudeks.

Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.

Jätka lugemist »

DIELI SAALIS TUTVUSTATI SOOME TEADLASE RAAMATUT “ÜHISKONDLIK EKSPERIMENT LASTEGA”

Jyväskylä ülikooli professor Tapio Puolimatka tõdeb arvukatele teadustöödele viidates, et üldjuhul on lapsel kõige parem kasvada oma isa ja ema juures, kus ta saab tasakaalukaks arenguks mõlemast soost vanema hoolt ja kasvatust.

Tapio Puolimatka ja Illimar Toomet  Diele saalis. Foto Urmas Saard

Tapio Puolimatka ja Illimar Toomet Diele saalis. Foto: Urmas Saard

See on kirjutatud väga delikaatselt ja sallivalt.

6. veebruaril toimus Tallinna Raekoja platsi servas asuva Hopneri maja Diele saalis tuntud kasvatusteadlase Puolimatka raamatu „Ühiskondlik eksperiment lastega” eestikeelse trükise esitlus. Raamatu tõlkis eesti keelde luterliku Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet, kirjastas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.

„Et sõnum jõuaks võimalikult paljude õpetajate, kasvatajate ja vanemateni, saadame raamatust vähemalt ühe eksemplari kõigile Eesti koolidele, lasteaedadele ja ülikoolidele, samuti levitame raamatut lastevanematele,” rääkis sihtasutuse juhatuse esimees Varro Vooglaid. „Oluline on meeles pidada, et lapsed on ainuke ühiskonnagrupp, mis pole suuteline ise oma huvide ja õiguste eest seisma,” selgitab Vooglaid raamatu eessõnas.

Jätka lugemist »

KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

Täna Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti. Kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. Tervishoiu vajaduste täitmiseks on õdedest jätkuvalt suur puudus.

Ulla Preeden. Foto Urmas Saard

Ulla Preeden. Foto: Urmas Saard

Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid.

„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseisva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Jätka lugemist »

Urmas Viilma „Valguse tähed”

Küünlapäeval täitub peapiiskop Urmas Viilma ametisse pühitsemisest viis aastat. Sel puhul ilmub raamat „Valguse tähed“, mis koondab tsitaate ja mõtteid Urmas Viilma Toomkoguduse õpetaja ja peapiiskopi ametiaja jutlustest, karjasekirjadest, kõnedest ja artiklitest.

Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard

Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Raamat jõuab raamatupoodidesse müügile veebruarikuu alguses

Peapiiskop Urmas Viilma kirjutab raamatu saatesõnas: Meie ümber on palju sõnu. Keegi on sõnad vabaks lasknud ja need ümbritsevad meid kõikjal.

Kui sõnad on täiesti vabad ja nende vabastaja neile mõtet ei anna ega piire sea, upuvad üksikud sõnad sõnarohkusesse. Juhtub midagi, mida liiga ereda valguse puhul tajume pimestamisena. Sama võib juhtuda sõnadega, kui neid saab nii palju, et me ei kuule ega mõista enam midagi. Siin raamatus on kammitsetud mõtted – sõnasõelmed –, mis on paljude teiste mõtete hulgast esile tõstetud ja eraldi valgusvihku asetatud. Jutluste, kõnede ja karjasekirjade läbikaalutud sõnadest moodustunud tsitaadid saavad sõnumiteks, mis kõnetavad teisiti kui tekstimassiividesse peidetuna.

Jätka lugemist »

TARTU RAHU JUUBELILE PÜHENDATUD KONVERENTS KESKENDUS PIIRILEPPELLE

Suur pildigalerii

Pühapäeval, 26. jaanuaril kogunes Tallinnas rahvusraamatukogu suurde konverentsisaali pea sadakond ajaloohuvilist, et kuulda üksikasju Tartu rahulepingu kohta ja mõelda kaasa idapiiri küsimustes.

Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard

Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ettevalmistatud teemadega esinesid Rein Koch, Aldo Kals, Henn Põlluaas, Jüri Adams, Rein Einasto, Jüri Estam ja Ando Leps. Põhiettekannete järel võis kasutada avatud mikrofoni. Sõna võtsid Mart Niklus ja teised. Seitsme põhiettekandja analüüsid, seisukohad ja arvamused on põhijoontes kättesaadavad äsja ilmunud kogumikus „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”.

Rein Koch mõtestas lahti rahulepingu artikleid ja ütles lõpuks kokkuvõtvalt, et kuigi juriidiline tekst koostati lühikese ajaga, on kirjapandu sisukas, täpne ja kahtlematult suurepäraseks näiteks ning eeskujuks meie riigi praegustele ja tulevastele diplomaatidele. Vähe teada faktina rääkis ta sellest, kuidas Lenin tegi juba pool aastat pärast lepingu allkirjastamist ülesandeks Eesti piiriäärseid alasid rünnata ja üles puua sada kuni tuhatkond ametnikku.

Jätka lugemist »

RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020″

Ajaloolase Aldo Kalsi ettekanne Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud konverentsil pühapäeval, 26. jaanuaril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus.

Aldo Kals raamatuga Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard

Aldo Kals raamatuga “Sajand Tartu rahulepingut” 1920-2020. Foto: Urmas Saard

Artiklite kogumikus tutvustatakse annekteeritud alade ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu, inimõigusi ja nn Eesti-Vene uut piirilepingut.

Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva lähenemisel tekkis soov seda teemakohase trükisega kaitsta nende vastu, kes on asunud sellest karistamatult taganema. Tulemuseks on 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev kogumik.

2. veebruaril 1920 lõppes Eesti Vabadussõda Tartu rahulepingu sõlmimisega. Mõnedki selle koostisosadeks olevate artiklite sisu – nagu riigipiir, ootab lahendusi veel täna. Eesti rahvale ei pea selgitama, mis juhtus meie riigiga aastatel 1939-1991. Sellesse aega jääb rohkem kui poolesajandiline Nõukogude Liidu okupatsioon ja anneksioon Eestis. Okupeeritud Eestil oli riigipiiri asemel halduspiir. Seda asus meie ikestaja 1944. aasta suvel ja hiljem muutma. Eesti küljest lõigati ära Viru maakonna kolm valda ja enamus Petseri maakonnast. See moodustas Eesti Vabariigi kunagisest pindalast 5,2%.

Jätka lugemist »

TALLINN LIITUB MEREFESTIVALE KORRALDAVATE LINNADE VÕRGUSTIKUGA

Tallinna linnavolikogu kiitis tänasel istungil heaks Tallinna liitumise Läänemere-äärseid merefestivale korraldavate linnade võrgustikuga The Baltic Sail ning andis volitused linnapea Mihhail Kõlvartile lepingu sõlmimiseks.

Tallinna laht. Foto Urmas Saard

Tallinna laht. Foto: Urmas Saard

Leping kehtib 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.

Linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman märkis, et tegemist on positiivse algatusega, mida toetati ühehäälselt. „Komisjonis tekkisid küll mõned tehnilised küsimused, sest liikmelisusega kaasnevad linnale ka rahalised kohustused – võrgustiku aastane osalustasu on 5000 eurot, kuid linlastele kaasnev kasu kaalub selle kindlasti üles. Näiteks loob võrgustikku kuulumine eeldused, et Tallinna merepäevi külastaks rohkem eksootilisi ajaloolisi laevu, mis muudab merepäevade programmi veelgi atraktiivsemaks,“ selgitas Toman.

Jätka lugemist »

TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISE SAJANDALE AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS

Rahvusraamatukogus peetakse eelseisval pühapäeval, 26. jaanuaril algusega kell 12 Tartu rahulepingu sõlmimise juubeliaastapäevale pühendatud konverentsi.

Rein Koch tutvustab Tartu rahulepingut. Foto Urmas Saard

Rein Koch tutvustab Tartu rahulepingut. Foto: Urmas Saard

Igor Gräzin ütleb, et Venemaaga piirilepet sõlmides saame küll plangu Piusa metsadesse, aga kustutame piiri sõja ja rahu vahel

Konverents algab riigihümni ühise laulmisega. Avasõnad ütleb Rein Koch. Sõna saab seto pillimees Aivar Oroperv.

Ajaloolane Aldo Kals tutvustab trükisooja raamatut sajandilisest rahulepingust. Riigikogu esimees Henn Põlluaas esitab oma ettekandega küsimuse, kas uus Eesti-Vene piirileping oleks ära andmine või äraandmine? Mõlemad mehed on äsja ilmunud raamatu „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“ koostajad.

Eesti põhiseaduse projekti peamine autor Jüri Adams käsitleb piiriläbirääkimiste küsimust. Rein Einasto ettekande pealkirjaks on „Petseri maakond ja Eesti Ingerimaa kuuluvad põhiseaduslikult meile”. Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam leiab oma sõnavõtus, et Eesti välispoliitika peaks toetuma okupatsiooni alt väljatulemise normaalsele loogikale.

Jätka lugemist »

KONSTANTIN PÄTSI TÄHENDUS JA TEMA MÄLESTUSMÄRGI MÕTE

Eesti riigi sünni eel ei uskunud paljud sellise riigi võimalikkust. Eestit peeti liiga väikeseks ja eestlaste eneseteadvust liiga nõrgaks. Ometi see riik sündis – väliste ja sisemiste asjaolude soodsal kokkulangemisel. Miski ei teki aga päris iseenesest ega üleöö, kõigel on oma eellugu. Ja ajalugu teevad ikkagi inimesed, kelle koosmõjus ajalugu sünnibki.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto H. Tooming

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto: H. Tooming

Me ei saa kunagi teada, kuidas läinuks ajalugu, kui see oleks läinud teisiti.

Eesti Vabariigi ettevalmistajaid ja väljakuulutajaid oli terve hulk. Ent keegi nendest pidi olema esimene (primus inter pares – esimene võrdsete seas), keegi pidi ettevõtmist suunama. Kahtlemata oli selleks suunajaks Konstantin Päts – Eestimaa Päästmise Komitee tegelik juht, kellest sai ka Eesti riigi esimene valitsusjuht ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses. Ajal, mil lootusetus oli väga laialdane. Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner uskusid selle sõja mõttekusse ja võidu võimalikkusse.

Jätka lugemist »

TALLINNA TAKSOD SÜSINIKUNEUTRAALSEKS

Tallinn on võtnud eesmärgiks linna ühistranspordi ökoloogilise jalajälje vähendamise ning 15 aasta pärast nullemissioonini jõudmise. Linnavolikogu esimees Tiit Terik kohtus täna taksofirmade ja transpordiplatvormide esindajatega, et arutada plaani kehtestada nullemissiooni nõue ka pealinnas taksoteenust osutavatele sõidukitele.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto Jukko Nooni

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto: Jukko Nooni

Volikogu esimehe ettepanek, et taksodena kasutatavad sõidukid võiksid kümne aasta pärast olla nullemissiooniga, ei kohanud vastuseisu. Pigem arvasid ettevõtete esindajad, et nende autoparkides olevate sõidukite vahetamine keskkonnasõbralikemate vastu on mõnel juhul saavutatav võib-olla kiireminigi. Kõige enam mõjutab seda tehnoloogia areng ja autotootjate võimekus Eesti turule sobivaid sõidukeid toota ning loomulikult ka autode hind.

„Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ning oma roll on siin ka kohalikel omavalitsustel. Oluline on läheneda valdkonnale süsteemselt, sest väga paljud väiksemad sammud aitavad kaasa lõppeesmärgi saavutamisele. Tallinn on võtnud sihiks muuta 2025. aastaks linnatransport diiselkütuse vabaks ning 2035. aastaks üle minna täielikult elektrifitseeritud ühistranspordile. Sarnane eesmärk tuleb võtta ka taksonduses. Samal ajal on vaja kindlasti motiveerida ka tavakodanikke rohkem kasutama ühistransporti või uue auto soetamisel eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid,“ lausus Terik.

Jätka lugemist »

G4S turvatöötajad tabasid Tallinnas roolijoodiku

6. jaanuaril kell 01.12 said turvaettevõtte G4S patrullid väljakutse Tallinnas Lasnamäel asuvast kasiinost. Häireteate põhjuseks olid joobes mehed, kes kasiino ees kakelda tahtsid.

Roolijoodiku tabamine Lasnamel. Foto G4S

Roolijoodiku tabamine Lasnamel. Foto: G4S

Mõne minutiga saabunud turvatöötajad sekkusid ja ei lasknud meestel teineteisele kallale minna. Selle peale mehed lahkusid ja turvatöötajad läksid kasiinosse väljasõidu andmeid registreerima. Kui nad mõne minuti pärast väljusid, märkasid turvatöötajad, kuidas üks kasiino ees kakelda üritanud meestest on autorooli istunud ja jõudnud oma sõiduki juba ära kriimustada.

Jätka lugemist »

100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisele üle Eesti, rulludes lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto Urmas Saard

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

„Tähistame sel puhul võrreldes varasemate kordadega suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10:30 toimub üle-eestiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad,“ teatab Toomas Kiho, EV100 juhtrühma esimees.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimuval tseremoonial peavad kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli abiturient Märten Mikk ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister J. Luik, Kaitseväe pärja asetab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetavad pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Esineb Eesti Kaitseväe Orkester. Eespalve peab peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Jätka lugemist »

Tallinn tähistab vapipäeva

Pühapäeval, 22. detsembril on Tallinna vapipäev, mis märgib esimese Tallinna linnavolikogu esimese istungi toimumist 1877. aastal. Vapipäeva tähistamise puhul toimus täna Poska majas Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku lõunasöök endiste linnavolikogu esimeeste auks, õhtul on raekojas vastuvõtt. Tallinna vapipäeva on tähistatud alates 2007. aastast.

Tallinna linnavolikogu esimehed. Foto Mats Õun

Tallinna linnavolikogu esimehed. Foto: Mats Õun

Linnavolikogu kogunemine oli põhimõtteline muudatus linnajuhtimises, mis asendas sajandeid toiminud seisusliku omavalitsuse. Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on sel aastal muu hulgas paslik tagasi vaadata veel kahele tähtpäevale, mis küll puudutavad Tallinna juhtimist, kuid omavad ilmselt ka Eesti ajaloos laiemat tähendust. „Nimelt möödub tänavu 115 aastat linnavolikogu valimistest, mille tulemusel pääsesid eestlased esimest korda ajaloos Tallinna linna juhtima. 1904. aasta detsembris toimunud valimistel valiti toona 60-liikmelisse volikokku 37 eestlast, neli venelast ja 19 sakslast. Veidi vähem kui kuu hiljem hakkas esimese eestlasena linnavolikogu juhtima Jaan Poska,“ lausus Terik.

„Eks tagantjärele ole ajaloosündmustele kergem hinnanguid anda või neis mingeid tähendusi leida, kuid usun, et sel on oma osa ka nende sündmuste ahelas, mis kulmineerusid 1918. aastal Eesti Vabariigi loomisega,“ lisas volikogu esimees.

„Aga ka taasiseseisvumisele eelnesid erinevad sündmused, kus muu hulgas mängis rolli kohalike omavalitsuste taastamine. Tallinlastel oli uuesti võimalik oma linna kohalikku elu korraldama hakata 30 aastat tagasi, 1989. aasta detsembris valiti taas Tallinna linnavolikogu. Pisut hiljem taastas Eesti riik oma iseseisvuse,“ ütles Terik. Sümboolne kokkusattumus oli, et poole sajandi järel taas kogunenud Tallinna linnavolikogu istung toimus samuti 22. detsembril.

KU päevatoimetaja

Eesti Vabariigi juubelipidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäevale

100 aasta möödumist rahuläbirääkimiste algusest tähistati 4. detsembri õhtupoolikul piduliku ajaloo- ja teabetunniga ka Tallinnas Poska majas.

Toomas Kiho, Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees. Foto Urmas Saard

Toomas Kiho, Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees. Foto: Urmas Saard

Pillerin Pihelgas ja Asko Aru, külalised Sindi gümnaasiumist teel Jaan Poska majja. Foto Urmas Saard

Pillerin Pihelgas ja Asko Aru, külalised Sindi gümnaasiumist teel Jaan Poska majja. Foto: Urmas Saard

Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti de jure

Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho tegi Poska majas põhjaliku ülevaate eelseisvatest sündmustest, mis toimuvad ajavahemikul tuleva aasta 3. jaanuarist kuni 2. vebruarini. „Eesti rahvas on kahe ja poole aasta jooksul tähistanud oma riigi sajandat sünnipäeva,“ lausus Kiho. „Iseseisvumine algas autonoomia kättevõitmisest ning päädis loodud Eesti Vabariigi rahvusvahelise tunnustusega, millele avas tee Tartu rahuleping. Sestap keskendubki pidustuste lõppakord just Tartu rahu 100. aastapäevale.“

Sündmused rulluvad lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel. Sel puhul tähistatakse suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10.30 toimub üleriigiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad, vedurite ja laevade viled. Kell 18 peetakse kontsert-jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus, mis on mälestusmärk Tartu rahule.

Jätka lugemist »

Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre 60. sünniaastapäeva tähistati mälestushetkega tema kalmul

28. novembri keskpäeval korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts Tallinnas Rahumäe kalmistu Kaarli kiriku matmisalal Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre (27. XI 1959 – 7. V 1997) haual mälestushetke, mida soosis soe ja kuiv sügisilm.

Ajaloolist valge-rohelist Petserimaa lippu kaunistab kannel. Foto Urmas Saard

Ajaloolist valge-rohelist Petserimaa lippu kaunistab kannel. Foto: Urmas Saard

Kalmul süüdati küünlad. Kodu-uurija Mare Kask ja ajakirjanik Valve Raudnask andsid selgitusi Petserimaalt pärit Tobrede suguvõsa kohta. Seejärel pöördus kohalviibinute poole lühikese kõnega ajaloolane Aldo Kals.

Ajaloolane osundas, et vabadusvõitleja kalmule kogunemise päeval täpselt 101 aastat tagasi algas Eesti Vabadussõda ja juba paari kuu pärast, 2. veebruaril 2020 möödub sajand Tartu rahulepingu sõlmimisest. „Nende kahe aastaarvu järel jätkus Eesti Vabariigi rahuaegne elu, aga meile oli antud vaid kakskümmend aastat. Me ei osanud hoida ja kaitsta oma kallist riiki.” Kals meenutas 1943. aastat, kui riigil oli 25. sünnipäev. Samal aastal möödus ka kuus sajandit Jüriöö ülestõusust, aga need tähtpäevad jäid väärikalt tähistamata. „Meil polnud enam oma riiki, aga meil oli isamaaliselt kasvatatud noorus, keda esindasid soomepoisid, metsavennad ja koolinoored. 24. veebruaril 1948 oli Eesti Vabariigi 30. aastapäeval Võru linn sinimustvalges lipuehtes. Selle korraldasid Võru keskkooli poisid, nende hulgas Reet Tobre isa Väino. Karistuseks saadeti koolipoisid Siberisse,” rääkis Kals.

Jätka lugemist »

Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Tartu rahulepingu läbirääkimiste algust tähistavat ajaloolist sündmust meenutatakse Sindi gümnaasiumi korraldusel kogunemisega punase koolimaja ees asuva Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures.

Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto Urmas Saard

Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto: Urmas Saard

läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased

Traditsioonikohaselt asub auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond, koosseisus Rainer Aas (12a), Merili Tambu (11a) ja Sirelin Kukk (10a). Osaliselt tseremooniaväljakul toimuvas ajalootunnis osaleb kogu koolipere, kes tuleb välja sajakonna sinimustvalge lipuga. Saja lipuga rõhutatakse 4. detsembril algusega kell 11.15 päeva tähtsust, sest täpselt 100 aastat tagasi alustati Tartus rahulepingu läbirääkimistega. Et Eesti Vabariigi ja vaenupoole vahelist läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric Hansen ja Braian Kulp.

Läbirääkimiste kõnelustel oma panuse andnud Seljamaad meenutavad Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja kooli õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas küünla süütamise ning lillekimbu asetamisega Seljamaa monumendi jalamile. Sindi muusikakooli õpilane Kertu Kirke Hansen mängib meloodiat „Eesti lipp”.

Jätka lugemist »

Tallinna linnavolikogu ootab lapsi muinasjutuhommikule

Järgmisel laupäeval, 7. detsembril toimub Tallinna linnavolikogus (Vana-Viru 12) muinasjutuhommik lastele. Külla tulevad kirjanikud Ilmar Tomusk ja Kadri Hinrikus, loetakse jõulujutte ja süüakse pannkooki. Üritus on tasuta!

Ilmar Tomusk Foto Urmas Saard

Ilmar Tomusk. Foto: Urmas Saard

Eelkõige 5−10-aastastele lastele mõeldud linnavolikogu muinasjutuhommik toimub vastavalt vanusele kahes osas: 5−7-aastased lapsed on oodatud kell 10.00−12.00, 8−10-aastased kell 12.00−14.00. Lapsevanemad saavad samal ajal kuulata Tallinna ülikooli keeleteaduse doktorandi Andra Küti lühiloengut „Lapse keeleomandamine ja kuidas seda toetada“.

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik märkis, et kuna detsembri lõpus tähistab linnavolikogu oma sünnipäeva, siis tekkiski mõte pakkuda sünnipäeva ja jõulude eel lastega peredele toredat tegevust ning seeläbi ka volikogu väärika ajalooga hoonet tutvustada. „Töötab ju linnavolikogu vanalinna ja kesklinna piiril asuvas 140 aastat tagasi valminud omaaegses uhkes linnavillas, kuhu iga päev võib-olla tavakodanik ei satu. Nüüd on hea võimalus veeta üks mõnus jõuluhommik, kus lapsed saavad oma silmaga näha ja kuulda kahte kirjanikku, kelle lugusid paljud õhtujutu rakendusest iga päev kuulavad,“ lausus Terik.

Muinasjutuhommikut korraldab Tallinna linnavolikogu koostöös erahuvikooliga Keeleilu. Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine, mida saab teha e-kirja teel hommik@tallinnlv.ee.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kui Eesti lipp tõuseb inimliku eksituse tõttu mõnekümneks sekundiks Pika Hermanni lipumasti tagurpidi, siis kirjutab kõmuajakirjanduse päevatoimetaja sellest ilmse mõnuga, aga kui päevade kaupa heisatakse Tallinna koolimajadel Eesti lipp valesti, siis jääb see märkamata. Kuidas valesti? Nii küsib kohviku omanik, omavalitsuse ametnik, koolijuht, hotelli administraator, seadusandliku kogu esindaja ja paljud teised kodanikud üllatusest silmi kergitades.

Laualipud aknal. Foto Urmas Saard

Laualipud aknal. Foto: Urmas Saard

kui Tallinnat väisas Kanada kindralkuberner Julie Payette, kes on muide paaril korral ka kosmost külastanud astronaut

Kehtib seadusest tulenev üldtunnustatud kord, et Eesti Vabariigi pinnal heisatakse sinimustvalge lipp kõige auväärsemale kohale kõigi ülejäänud lippude reastuses. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti lipp lipurivi tagant vaadates kõige parempoolsemasse masti. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Paaritu lippude arvu korral võib Eesti lipp asuda ka keskel – näiteks kolmesel alusel. Ükski heisatud lippudest ei või olla suurem Eesti lipust.

Jätka lugemist »

Tiina Kalale anti üle Tallinna aasta linnakodaniku tiitel

Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil anti Tallinna linnaarhiivi teadurile Tiina Kalale pidulikult üle Tallinna aasta linnakodaniku tiitel. Lisaks aunimetusele sai aasta linnakodanik disainer Riho Luuse valmistatud klaasmeene, mille alusele on liimitud tükike Tallinna toomkiriku ligi kolmesaja aasta vanusest vaskkatusest.

Tiina Kala, Tallinna aasta linnakodanik 2019. Foto Jukko Nooni

Tiina Kala, Tallinna aasta linnakodanik 2019. Foto: Jukko Nooni

Ajaloolane Tiina Kala on neljaköitelise „Tallinna ajaloo“ peatoimetaja, mille kaks köidet ilmusid sel aastal, järgmised lähevad lähinädalatel trükki ja ilmuvad 2020. aastal. „Meie kodulinna väärikat ajalugu on palju uuritud, kuid viimane akadeemiline käsitlus Tallinna ajaloost ilmus 50 aastat tagasi. Sellist suurt tööd väga tihti ette ei võeta. Leidsime, et selle suure projekti eestvedaja esiletõstmine on põhjendatud,“ sõnas linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Oma sõnavõtus meenutas Tiina Kala, et uut Tallinna ajaloo üldkäsitlust hakkas linnaarhiiv kavandama 2011. aastal. „Panime paika mahud, võimalikud kaasautorid ning ajakava, millal see töö võiks valmis saada. 2013. aastal pöördusime volikogu poole palvega toetuse saamiseks, sest arhiivil endal poleks olnud võimalik ainult oma jõududega nii mahukat ettevõtmist ellu viia. Ma tänan kannatlikkuse ja helduse eest nii eelmisi kui praegust volikogu koosseisu. Mul on hea meel selle tunnustuse eest, see kuulub tegelikult kõigile raamatu kaasautoritele,“ ütles Tiina Kala.

Aasta linnakodaniku konkursile said oktoobrikuu jooksul kandidaate esitada kõik soovijad. Kokku esitati aasta linnakodaniku konkursile 24 kandidaati. Valikukomisjoni kuulusid käesoleva aasta Tallinna vapimärgi kavalerid Aleksei Turovski ja Boris Dubovik ning Tallinna linnavolikogu fraktsioonide esindajad.

KU päevatoimetaja

Urmas Reinsalu: ma määratlen ennast läbi väärtuste

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni kaitseks korraldas teisipäeval, 26. novembril Tallinnas, Õpetajate Maja Kroonisaalis konservatiivse konverentsi, mida käis tervitamas välisminister Urmas Reinsalu.

Konservatiivide konverents Tallinnas, Õpetajate Maja kroonisaalis. Foto Urmas Saard

Konservatiivide konverents Tallinnas, Õpetajate Maja kroonisaalis. Foto: Urmas Saard

Välisminister tänas oma lühikeses sõnavõtus Varro Vooglaidi ja tema meeskonda hea algatuse eest. „Kes ma olen? Ma olen inimene, ma olen abikaasa, ma olen pereisa, ma olen eestlane. Ma määratlen ennast läbi väärtuste, mis mulle kallid olnud. See on minu võõrandamatu õigus. Neid väärtusi, millesse ma usun, ma pean kaitsma, et jääda inimeseks ja anda see arusaam oma järgnevale põlvkonnale edasi.” Reinsalu hinnangul elame me tänapäeval moraalselt ja väärtuseliselt negativismi ajastul. Tema sõnul on kõik suhteline: Kõik on arbitraalne, enamushäältega, toore seadusandliku jõuga võiks sõnastada otsekui väärtusi ümber. Ma ütlen teile: väärtusi me ei reeda, väärtusi me kaitseme ja me julgeme nende üle pidada avalikku ja ausat arutelu. Nii nagu meile on õpetanud Ülo Vooglaid.”

Kahel paneelarutelul osalesid Ivan Makarov, Malle Pärn, Henn Põlluaas, Markus Järvi, Jaak Valge, Tiit Madisson, Varro Vooglaid, Maarja Vaino. Ilmavõrgu väljaande Objektiiv teatel on konverentsi otstarve koondada konservatiivsete ideaalide eest seisjaid ja ehitada sildu, mis ületaksid erakondlikke eristusjooni ning panna olulised sõnumid ühiskonnas laiemalt kõlama.

Jätka lugemist »

Pildigalerii: Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi asetas pärja Vabadussõja võidusambale

Teisipäeval, 26. novembril toimus Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ühepäevane külaskäik Eestisse, mille käigus avaldas ta austust ka Eesti Vabariigi püsimajäämise nimel võidelnud sõjameestele ning asetas Vabadussõja võidusamba jalamile pärja.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto Urmas Saard

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto: Urmas Saard

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil Foto Urmas Saard

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärg Vabadussõja võidusamba jalamil. Foto: Urmas Saard

Pärja asetamise järel kohtus president Zelenskõi siinse Eestis elava Ukraina kogukonnaga.

President Volodõmõr Zelenskõi viibis Eestis ametlikul visiidil, mille käigus kohtus president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase ja Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga. Lisaks osalesid riigipead kahe riigi digiüritusel Digital Society Sandbox.

Digital Society Sandbox tõi kokku digitaalse ühiskonna huvilised Eestist ja Ukrainast ning kohtumise käigus kirjutasid mõlema riigi digiteemadega seotud ministrid alla koostöömemorandumile, millega pandi alus ühistele koostegemistele.

Ukraina riigipea tutvus koos Eesti kolleegi ja Kaitseväe juhataja Martin Heremiga kaitsetööstuse ning Kaitseväe koostöös arendatud militaarvälihaiglaga. Tegemist on tipphaiglaga rindel, mis on võimalik töökorda seada tunniga.

Samuti külastas president Zelenskõi e-Eesti Esitluskeskust.

Jätka lugemist »

Kodanikupäeva aumärgid läksid kaheksasse maakonda

Rahvastikuminister Riina Solman andis täna kuueteistkümnele silmapaistvale inimesele kaheksast maakonnast pidulikul tunnustusüritusel üle kodanikupäeva aumärgid.

Piret Aus. Foto Urmas Saard

Piret Aus. Foto: Urmas Saard

Kodanikupäeva aumärgi kandidaadiks esitati tänavu 91 inimest. Nende hulgast valiti välja 16 väärikat kodanikku, kellele andis aumärgid 25. novembril üle rahvastikuminister Riina Solman. „On rõõm tõdeda, et üle kogu Eesti saadeti meile kirju ligi saja tähelepanuväärse inimese kohta, kes on pühendunud meie ühiskonda rikastavale tegevusele ning kodanikukasvatuse ja -hoolimise edendamisele. Sel aastal jagasime suure südamega ja tegusatele kodanikele Siseministeeriumi poolt aumärke juba 21. korda,“ ütles rahvastikuminister.

Aumärkide saajate hulgas on nii neid, tänu kellele oli meie suvine juubelilaulupidu esmakordselt suures mahus ligipääsetav ka erivajadustega inimestele; tänu kellele hoolitsetakse vähihaigete laste eest; tänu kellele tõuseb teadlikkus elust dementsusega ning tänu kellele panustatakse oma vaba aega sisejulgeoleku tagamisse. „Te olete andnud hindamatu panuse meie armsa Eesti arendamisse,” sõnas Solman pidulikul tunnustusüritusel.

Jätka lugemist »

Rahvastikuminister andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi

Rahvastikuminister Solman andis Eesti Kirikute Nõukogu presidendile peapiiskop emeeritus Andres Põdrale hõbeteenetemärgi üle täna Eesti Metodisti Kirikus toimuval kaplanaadi ja hingehoidjate konverentsil „Kutse ja kutsumus“.

Rahvastikuminister Riina Solman andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi. Foto Siseministeerium

Rahvastikuminister Riina Solman andis peapiiskop emeeritus Andres Põdrale üle Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi. Foto: Siseministeerium

Täna on ühtlasi peapiiskopi 70. juubel. „Mulle rahvastikuministrina ning laiemalt tervele valitsusele on peapiiskop emeeritus Andres Põder olnud ja on jätkuvalt hea ja aktiivselt ühiskonnaasjades kaasa mõtlev koostööpartner,“ märkis Solman üleandmisel.

Peapiiskop emeeritus Andres Põder pälvis Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi aastatel 2005-2014 Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise ühiskomisjoni kaasesimehena riigi ja kiriku vahelise koostöö arendamise ning alates 2013. aastast Eesti Kirikute Nõukogu presidendina osadusühtsusel põhineva riigi ja erinevate konfessioonide koostööpartnerluse kujundamise ning edendamise eest.

Solman avaldas heameelt, et pärast aastatepikkusi kõnelusi, mida Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku eestvõttel on peetud, on tekkimas Sotsiaalministeeriumisse ametikoht, mille ülesanded on seotud haigla- ja hoolekandekaplanaadi rajamisega. „Kaplanite töö haiglates ja hoolekandeasutustes on väga-väga vajalik ning meil on riigina kohustus aidata kõigiti kaasa sellele, et haiged ja igapäevast hoolt vajavad inimesed saaksid soovi korral vaimulikku ja hingelist tuge,“ ütles rahvastikuminister.

Siseministeerium annab hõbeteenetemärke tulemusrikka koostöö eest Siseministeeriumiga välja alates 1998. aastast. Peapiiskop emeeritus Andres Põder saab järjekorras 158. Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi.

KU päevatoimetaja