Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2020
E T K N R L P
« märts    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

MINISTER VAHENDAS BARTHOLOMEOSE MÕTET: OHUS EI OLE MITTE USK VAID USKLIKUD INIMESED

Keskpäeval ministeeriumide ühishoone pressikonverentside ruumis toimunud valitsuse pressikonverentsil osalenud rahvastikuminister Riina Solman osundas sellele, et tänasel suurel neljapäeval sisenes kristlik maailm vaikse nädala aega.

Riina Solman. Kuvatõmmis „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekandelt

Riina Solman. Kuvatõmmis „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekandelt

„Pühapäeval on ülestõusmispüha, mida me tunneme rahvakeeles ka munadepühana või lihavõttepühana. Aga neid pühasid ei pea mitte ainult kristlased vaid ka tavalised inimesed. Homme on riigipüha – suur-reede. Sellel nädalal peavad ülestõusmispühi Lääne kristlikud kirikud, kogudused: katoliiklased ja Konstantinopoli patriarhaadi õigeusklikud, samuti baptistid, nelipühilased, luterlased ja teised Eesti protestantlikud kogudused,” rääkis Solman ja viitas ka järgmisele nädalavahetusele, kui ülestõusmispüha pühitsevad Moskva patriarhaadi õigeusklikud ning vanausulised. Tavaolukorras peetakse nendel aegadel väga palju avalikke jumalateenistusi ja missasid, toimuvad traditsionaalsed surnuaia külastused. „Praegu me ei ole tavaolukorras ja kõik nimetatud tegevused avalikus ruumis tuleb ära jätta ja rahvakogunemised ei ole lubatud.”

Jätka lugemist »

TEISIPÄEVAL TOIMUS SUUR-REEDE RAADIOJUMALATEENISTUSE SALVESTAMINE OLEVISTE KIRIKU MAARJA KABELIS

Eilsel keskpäevasel asutusteülesel briifingul ütles rahvastikuminister Riina Solman saabuvate pühade kohta, et sellel korral tulevad need teistmoodi. Kõik senised tavad – ristikäigud, missad ja muu seesugune tuleb tänavusel kevadel ära jätta. Kasutatakse koguduste sotsiaalmeedia kontosid, veebi-, raadio- ja teleülekandeid.

Heldur Kajaste Maarja kabeli kantslils. Foto Siim Teekel

Heldur Kajaste Maarja kabeli kantslils. Foto: Siim Teekel

Tema, kes ise sellise soovituse osaks sai, ei toimi kunagi taoliselt. Hoopis vastupidi…

Arvestades jätkuvalt riigis kestvat eriolukorda kuuleb Oleviste kiriku suur-reede jumalateenistust Pereraadios (www.pereraadio.ee) algusega kell 12.00.

Raadiojumalateenistuse jutluse peab pastor Heldur Kajaste, kelle vaimulik sõnum pole üksnes piibli teksti põhjal pilguheit paari tuhande aasta tagusesse aega, vaid oskus näha risti saladust ka näiteks Smithfield’i asulas põlenud tuleriidal. Kajaste sõnul on Kristuse kannatusele ja surmale võimalik mõelda mitut moodi, seepärast vaatleb ta mõnda seika selle päeva eri tahkudelt ja näidetega meie praegusest ajast.

Jätka lugemist »

TERVISHOIUTÖÖTAJA ÕPETAB: KUIDAS KAITSEMASKI ÕIGESTI ETTE PANNA?

Kuidas korrektselt paigaldada kaitsemaski, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna õendustöö koordineerija Signe Juhkam.

Videoõpetus

Näomask

Praeguse eriolukorra ajal tasub kodust lahkudes kanda maski. Selleks, et mask kasutaja tervist maksimaalselt kaitseks, soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla järgida teatud kindlaid võtteid.

Jätka lugemist »

PRANGLI SAAREL ALUSTAB TÖÖD ESMAABIOSUTAJATE BRIGAAD

1. aprillil alustab Prangli saarel tööd esmase abi brigaad, mille koosseisu kuuluvad spetsiaalse väljaõppe läbinud kohalikud elanikud, kes saarelt Regionaalhaiglale partneriks on. Tegemist oli algselt Terviseameti ja Regionaalhaigla koostöös sündinud väikesaarte erakorralise meditsiinilise teenindamise parandamise projektiga, millega alustati juba pea kümme aastat tagasi Kihnus.

Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja Fotokollaaž Urmas Saard

Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja. Fotokollaaž: Urmas Saard

Püsielanikkonnaga Eesti väikesaared on lahutamatu osa Eesti territooriumist ning sealsel elanikkonnal on samuti õigus kvaliteetsele abile. Väikesaartel erakorralise meditsiiniteenuse kättesaadavuse parendamiseks mehitati esimene esmase abi brigaad 2011. aastal Kihnus, aasta hiljem liitusid projektiga Ruhnu ja Vormsi saar. „Tänaseks rahastab brigaade Eesti Haigekassa ning nad on üks osa Eesti kiirabisüsteemist. Aprillist oleme valmis alustama tööd Prangli saarel,“ ütles Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja dr Andrus Remmelgas.

Kohapealsete abistajate peamisteks ülesanneteks on abivajaja seisundi kirjeldamine ja tema telemeditsiiniliste vahendite abil uuritavaks, s.o arvutiekraanil nähtavaks muutmine haigla telemeditsiini arstile. Arst saab jälgida patsiendi elulisi näitajaid ja videosilla vahendusel ka sündmuskohta. Tema juhendamisel antakse patsiendile esmaabi ning otsustatakse edasise meditsiiniabi või haiglasse transpordi vajadus. Paralleelselt saab kogu vajaliku teabe Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad, kes valmistub vajadusel väljalennuks. „Loomulikult ei ole väljaõpetatud inimesed valmis täies mahus raskes seisus patsiente ravima, kuid selline häirekeskusega kooskõlastatud käitumismuster peaks lõppkokkuvõttes tagama haiglaravi vajava patsiendi kiirema äratoimetamise saarelt,“ lisas dr Remmelgas.

Regionaalhaigla tänab Viimsi valda hea koostöö eest brigaadi töö ettevalmistamisel ja tugipunktile vajalike ruumide leidmisel!

Print

 

KU päevatoimetaja

SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

Seoses kriitilise olukorraga Saaremaal saadetakse appi kaitseväe välihaigla, et toetada raskete COVID-19 viirusesse haigestunud patsientide ravi.

Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären

Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären

Konteinerhaigla avab uksed alates neljapäevast ja me vaatame jooksvalt, millist funktsiooni see täitma hakkab

Eile esitas Terviseamet Kaitseväele ametiabi taotluse konteiner-välihaigla rakendamiseks koos kuni paarikümne Kaitseväe teenistujaga Kuressaare Haigla toetamiseks.

Kaitseväe juhataja allkirjastas 30. märtsil käsu vastava abi andmiseks Kuressaare Haiglale. “Tegu on unikaalse haiglaga, mis on algselt mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Konteiner-välihaigla koos kaitseväe ja tsiviilpersonali ning kuni 20 intensiivravi ja kuni 40 täiendava voodikohaga annab olulise toe Saaremaa haiglale vajaliku intensiivravi võimekuse tõstmiseks,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik.

Jätka lugemist »

TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

Tallinna linnavolikogu esimees pöördus täna Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole palvega algatada seadusemuudatus, et kohalike volikogude istungite elektroonilistes kanalites korraldamine oleks üheselt mõistetav.

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto Jukko Nooni

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni

Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.

Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.

Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.

Jätka lugemist »

REGIONAALHAIGLA TÄNAB PATSIENTE MÕISTVA SUHTUMISE EEST

Regionaalhaigla on viimasel nädalal seoses tervishoiu hädaolukorraga plaanilist ravitööd piiranud, et valmistuda kõrgema etapi haiglana COVID-19 haiguse leviku kasvuga kaasnevaks. Haigla tänab mõistva suhtumise eest kõiki neid patsiente, kelle kauaoodatud plaaniline ravi või uuring seetõttu edasi lükkunud on.

Peep Talving ja Helis Pokker. Foto PERH

Peep Talving ja Helis Pokker. Foto: PERH

Plaanilist ravitööd piiratakse kuni eriolukorra lõppemiseni Regionaalhaigla statsionaarsetes osakondades, päevakirurgias, päevaravis ning ambulatoorseid vastuvõtte polikliinikutes. Piiramine võib tähendada ka plaanilise vastuvõtu, uuringu, operatsiooni põhjendatud edasilükkamist või vastuvõtu läbiviimist kaugvastuvõtu ehk telefonikonsultatsiooni kaudu. Haigla tagab jätkuvalt tõsiselt tervist ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ja erakorralise ravitegevuse.

Regionaalhaigla ravitöö juhi dr Helis Pokkeri sõnul võetakse arsti poolt patsiendiga, kelle vastuvõtu- või uuringuajas on toimunud muudatus, telefoni teel ühendust vähemalt üks päev enne plaanitud haiglasse saabumist. Kui aga juhtumisi ühendust ei võeta, siis palume siiski haiglasse mitte tulla ja teavitada endast e-postil info@regionaalhaigla.ee või telefonil 617 1300. Onkoloogilistele patsientidele on loodud oma infoliin numbril 5399 4187, kuhu saavad murega helistada kõik haigla keemiaravi patsiendid ja nende lähedased esmaspäevast reedeni kell 10.00-15.00, nädalavahetusel 12.00-14.00. ”Hindame patsientide ja nende lähedaste mõistvat ja toetavat suhtumist kõrgelt ning oleme selle eest tänulikud,“ lisas dr Helis Pokker.

Regionaalhaigla jagab operatiivselt infot oma kodulehel ja Facebooki lehel.

Print

 

 KU päevatoimetaja

KUIDAS TULLA TOIME KOROONAVIIRUSEST TINGITUD HIRMU JA ÄREVUSEGA?

Regionaalhaigla Tervisepooltunni uues episoodis räägime koroonaviirusega seonduvatest psühholoogilistest probleemidest ja kuidas nendega toime tulla. Külas on Regionaalhaigla psühholoogid Kristi Kalvik ja Marko Neeme. Kuula saadet TERVISEPOOLTUND.

Alustuseks võiks piirata telefonis või internetis surfamist ning seada endale kindlad kellaajad, näiteks päevas kaks aega. Foto Urmas Saard

Alustuseks võiks piirata telefonis või internetis surfamist ning seada endale kindlad kellaajad, näiteks päevas kaks aega. Foto: Urmas Saard

Alustuseks küsin, kuidas saab inimene toime tulla ärevusega, mida tekitab pidev ebameeldivate uudiste vool?

Praeguses olukorras on oluline jätkata igapäevaste tegevustega nii palju kui võimalik. Olla füüsiliselt aktiivne, jätkata suhtlemist lähedastega ja leida meeldivaid koduseid toimetusi. Peaasi on mitte end isoleerida ja muremõtetega üksi jääda. Rääkides pidevast infotulvast, mis praeguse pandeemiaga kaasneb, on soovituslik mitte liiga tihti uusi uudiseid otsida. Piisab paarist korrast päevas. On ka soovituslik piirata infoallikaid ja toetuda ühele või kahele usaldusväärsele allikale. On ju teada, et vastuoluline info suurendab ärevust.

Jätka lugemist »

TALLINNA LINNAVOLIKOGU KINKIS POSKA MAJALE JAAN POSKALE KUULUNUD RAAMATU

Homme, 7. märtsil möödub sada aastat Jaan Poska surmast. Poska sajanda surma-aastapäeva puhul toimus täna Tallinna Siselinna kalmistul mälestustseremoonia, seejärel meenutati riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus. Tallinna linnavolikogu kinkis Poska majale raamatu, mis kunagi on kuulunud Jaan Poska isiklikku raamatukokku.

Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Poska maja juhataja Pille Lang kingitud raamatuga. Foto Jukko Nooni

Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Poska maja juhataja Pille Lang kingitud raamatuga. Foto: Jukko Nooni

head diplomaadioskused ning laialdased juriidilised teadmised võimaldasid Poskal „volikogu oma käes hoida“

Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et suure tõenäosusega on võinud sellest 1889. aastal Sankt-Peterburgis ilmunud venekeelsest kriminaal- ja tsiviilasjade seaduste kogust Poska ka ülikoolis õppida. „Me ei tea, kus ja kuidas on see raamat segastel aegadel rännanud, aga nüüd on see tagasi kodus. Seda, et teos on kuulunud Jaan Poskale, kinnitab raamatus olev tempel,“ sõnas volikogu esimees.

Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Tartu rahulepingu sõlmimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana.

Jätka lugemist »

TALLINNAS TÄHISTATAKSE JAAN POSKA 100. SURMA-AASTAPÄEVA

Reedel, 6. märtsil tähistatakse Tallinnas Jaan Poska 100. surma-aastapäeva. Sel puhul algab kell 12 Tallinna Siselinna kalmistul Poska perekonna hauaplatsil mälestustseremoonia, mille järel meenutatakse riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus.

Jaan Poska maja Tallinnas Jaan Poska tänaval. Foto Urmas Saard

Jaan Poska maja Tallinnas Jaan Poska tänaval. Foto: Urmas Saard

Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse.

Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega.

„2. veebruaril tähistasime Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva. Selle lepingu peaarhitekt oli Jaan Poska, kes ei saanud ise kahjuks sõlmitud rahu kuigi kaua maitsta, pingeline töö oli jälje jätnud ta tervisele ning veidi enam kui kuu pärast rahulepingu sõlmimist lõppes suure riigimehe maine teekond,“ lausus Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik. „Jaan Poska andis möödunud sajandi alguses suure panuse ka Tallinna linna arengusse. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana,“ lisas Terik.

Jätka lugemist »

KUULA INTERVJUUD PROFESSOR PEEP TALVINGUGA KOROONAVIIRUSEST: KUI SA OLED TERVE JA TAHAD END MASKIGA KAITSTA, SIIS SEE ON ÜSNA MÕTTETU

Peep Talving: kätehügieen, köhaetikett ja mõistlik sotsiaalne isoleeritus on praegused võtmesõnad. Riskid võivad muutuda kiiresti. Kuula Regionaalhaigla Tervisepooltunni podcasti episoodi koroonaviirusest. Saates on külas Regionaalhaigla ülemarst-juhatuse liige dr Peep Talving.

Paljudel on puhkused planeeritud ja piletid ostetud ning nüüd ei teata, mida teha. Pärnu bussijaam. Foto Urmas Saard

Paljudel on puhkused planeeritud ja piletid ostetud ning nüüd ei teata, mida teha. Pärnu bussijaam. Foto: Urmas Saard

Hetkel saab meditsiinimaailmas enim tähelepanu kahtlemata koroonaviirus. Milliste sümptomite puhul peaks arsti poole pöörduma?

Koroonaviirus sarnaneb teiste hingamisteede nakkustega nagu gripp ja RSV (respiratoor-süntsütiaalsed) viirused. Koroonat eristab kõhulahtisus, mida pole varem hingamisteede infektsioonide puhul täheldatud. Kui vaadata Hiina avaldatud andmeid, siis 80% haigetest ei vaja intensiivravi ning neid võib isoleerida ka kodus. Juhul kui lisandub organipuudulikkus, valu rinnus, õhupuudus, kõhulahtisusest tekkiv vedelikupuudus, tuleb abi otsida haiglast. Üle Eesti on kokku lepitud, et koroonaviirusega tegelemise keskusteks saavad vajadusel Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Koroonakahtlusega haiged lähevad esmalt sinna. Kui näiteks Tallinnas on ka haiged, kes vajavad intensiivravi, juhitavat ventilatsiooni ja organipuudulikkuse ravi, siis on nad praegu Terviseameti poolt määratud tulema Regionaalhaiglasse. Need on algreeglid, mis võivad veel muutuda. Oluline on need vajalikuks hetkeks paika saada, et poleks halbu tundeid ja patsiendile antakse õige signaal.

Jätka lugemist »

TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis täna valitsusliikmetele ettepanekud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Sotsiaalministri juhitud töörühm tegi muuhulgas ettepanekud laiendada koroonaviiruse testimise regionaalset võimekust ning paigaldada lennujaama ja sadamasse termokaamerad riskipiirkonnast saabujate hulgas võimalike haigestunute tuvastamiseks.

Tallinna Vanasadam. Foto Urmas Saard

Tallinna Vanasadam. Foto: Urmas Saard

Esmased koroonaviiruse tõkestamisega seonduvad lisakulud on termokaamerate, isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamine ning täiendav inimressurss.

„Tallinna Kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla kiire tegutsemine eile tuvastatud koroonaviiruse haigusjuhtumi lokaliseerimiseks näitas, et tervisesüsteemil on valmisolek viiruse edasise leviku tõkestamiseks. Samas peame olema valmis, et neid juhtumeid võib tulla veel,“ ütles töörühma juht, sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eile kogunenud töörühm pidas vajalikuks tõsta veelgi kõigi pädevate asutuste valmisolekut ja võimekust ning tõhustada teavitustööd. Ühtlasi leiti, et kõikjal avalikes ruumides võiks luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.“

Jätka lugemist »

KÕRGHOONE MUSTAMÄELE

Tallinna linnavolikogu võttis eilsel istungil vastu detailplaneeringu, mille kohaselt kavandatakse Mustamäe Keskuse kõrvale 24-korruselist hoonet.

Mustamäe planeering

Mustamäe planeering

Sääse ja A. H. Tammsaare tee kinnistute ning lähiala detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS, planeeringuala suurus on 2,59 hektarit.

Detailplaneeringus on ette nähtud laiendada Mustamäe Keskust, et luua piirkonna elanikele täiendavalt võimalusi vaba aja sisustamiseks (kino, toitlustus, sportimisvõimalused, mängutoad ja ‑saalid jms). Samuti on leitud kehtivas detailplaneeringus A. H. Tammsaare tee äärde kavandatud kõrghoonele uus linnaehituslikult sobivam asukoht Sääse tänava ääres.

Linnavolikogu liikme Maksim Volkovi sõnul muudab detailplaneering kindlasti Mustamäe ilmet. „Pean kõige tähtsamaks, et ehituse käigus oleksid täidetud kõik parkimiskohtade ja teede infrastruktuuri korrastamise nõuded. Oluline on, et uute majade ehitamine ei kahjustaks Mustamäel juba elavate inimeste elukvaliteeti. Linnavalitsuse ülesanne on seda ära hoida ning kontrollida nende nõuete täitmist,“ lisas Volkov.

Jätka lugemist »

EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA PARAAD TALLINNAS VABADUSE VÄLJAKUL

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12, paraadi peaproov on Vabaduse väljakul 23. veebruaril kell 21.00.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Paraadist võtab osa üle 800 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 42 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 8 rühma ja 2 orkestrit.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe akadeemia, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitsei vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond, Naiskodukaitse, NATO küberkaitsekoostöö keskus ning NATO staabielemendi Eesti kontingent. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid ja vanglateenistuse esindajad.

Liitlastest on paraadil esindatud Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liputoimkondadega. Lisaks osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi ja Taani üksused ning Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide üksus.

Jätka lugemist »

KAITSELIIT – KODUMAA KAITSEL

Kindral Johan Laidoner ja kindral Riho Ühtegi.

Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi avamine Viimsi mõisapargis 2014. aasta 12. veebruaril. Foto Urmas Saard

Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi avamine Viimsi mõisapargis 2014. aasta 12. veebruaril. Foto: Urmas Saard

Vahetult enne tänavust loengut, kell 15.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad, asetatakse lilli.

Kolmapäeval, 12. veebruaril algusega kell 16 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus, aset traditsiooniline, seekord kindrali 136. sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.

Tänavune lektor on uus Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes kõneleb Eesti Kaitseliidu osast Vabadussõjas, selle järel ja ka Kaitseliidu tänasest valmisolekust võimalikeks ohtudeks.

Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.

Jätka lugemist »

DIELI SAALIS TUTVUSTATI SOOME TEADLASE RAAMATUT “ÜHISKONDLIK EKSPERIMENT LASTEGA”

Jyväskylä ülikooli professor Tapio Puolimatka tõdeb arvukatele teadustöödele viidates, et üldjuhul on lapsel kõige parem kasvada oma isa ja ema juures, kus ta saab tasakaalukaks arenguks mõlemast soost vanema hoolt ja kasvatust.

Tapio Puolimatka ja Illimar Toomet  Diele saalis. Foto Urmas Saard

Tapio Puolimatka ja Illimar Toomet Diele saalis. Foto: Urmas Saard

See on kirjutatud väga delikaatselt ja sallivalt.

6. veebruaril toimus Tallinna Raekoja platsi servas asuva Hopneri maja Diele saalis tuntud kasvatusteadlase Puolimatka raamatu „Ühiskondlik eksperiment lastega” eestikeelse trükise esitlus. Raamatu tõlkis eesti keelde luterliku Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet, kirjastas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.

„Et sõnum jõuaks võimalikult paljude õpetajate, kasvatajate ja vanemateni, saadame raamatust vähemalt ühe eksemplari kõigile Eesti koolidele, lasteaedadele ja ülikoolidele, samuti levitame raamatut lastevanematele,” rääkis sihtasutuse juhatuse esimees Varro Vooglaid. „Oluline on meeles pidada, et lapsed on ainuke ühiskonnagrupp, mis pole suuteline ise oma huvide ja õiguste eest seisma,” selgitab Vooglaid raamatu eessõnas.

Jätka lugemist »

KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

Täna Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti. Kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. Tervishoiu vajaduste täitmiseks on õdedest jätkuvalt suur puudus.

Ulla Preeden. Foto Urmas Saard

Ulla Preeden. Foto: Urmas Saard

Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid.

„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseisva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Jätka lugemist »

Urmas Viilma „Valguse tähed”

Küünlapäeval täitub peapiiskop Urmas Viilma ametisse pühitsemisest viis aastat. Sel puhul ilmub raamat „Valguse tähed“, mis koondab tsitaate ja mõtteid Urmas Viilma Toomkoguduse õpetaja ja peapiiskopi ametiaja jutlustest, karjasekirjadest, kõnedest ja artiklitest.

Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard

Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Raamat jõuab raamatupoodidesse müügile veebruarikuu alguses

Peapiiskop Urmas Viilma kirjutab raamatu saatesõnas: Meie ümber on palju sõnu. Keegi on sõnad vabaks lasknud ja need ümbritsevad meid kõikjal.

Kui sõnad on täiesti vabad ja nende vabastaja neile mõtet ei anna ega piire sea, upuvad üksikud sõnad sõnarohkusesse. Juhtub midagi, mida liiga ereda valguse puhul tajume pimestamisena. Sama võib juhtuda sõnadega, kui neid saab nii palju, et me ei kuule ega mõista enam midagi. Siin raamatus on kammitsetud mõtted – sõnasõelmed –, mis on paljude teiste mõtete hulgast esile tõstetud ja eraldi valgusvihku asetatud. Jutluste, kõnede ja karjasekirjade läbikaalutud sõnadest moodustunud tsitaadid saavad sõnumiteks, mis kõnetavad teisiti kui tekstimassiividesse peidetuna.

Jätka lugemist »

TARTU RAHU JUUBELILE PÜHENDATUD KONVERENTS KESKENDUS PIIRILEPPELLE

Suur pildigalerii

Pühapäeval, 26. jaanuaril kogunes Tallinnas rahvusraamatukogu suurde konverentsisaali pea sadakond ajaloohuvilist, et kuulda üksikasju Tartu rahulepingu kohta ja mõelda kaasa idapiiri küsimustes.

Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard

Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ettevalmistatud teemadega esinesid Rein Koch, Aldo Kals, Henn Põlluaas, Jüri Adams, Rein Einasto, Jüri Estam ja Ando Leps. Põhiettekannete järel võis kasutada avatud mikrofoni. Sõna võtsid Mart Niklus ja teised. Seitsme põhiettekandja analüüsid, seisukohad ja arvamused on põhijoontes kättesaadavad äsja ilmunud kogumikus „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”.

Rein Koch mõtestas lahti rahulepingu artikleid ja ütles lõpuks kokkuvõtvalt, et kuigi juriidiline tekst koostati lühikese ajaga, on kirjapandu sisukas, täpne ja kahtlematult suurepäraseks näiteks ning eeskujuks meie riigi praegustele ja tulevastele diplomaatidele. Vähe teada faktina rääkis ta sellest, kuidas Lenin tegi juba pool aastat pärast lepingu allkirjastamist ülesandeks Eesti piiriäärseid alasid rünnata ja üles puua sada kuni tuhatkond ametnikku.

Jätka lugemist »

RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020″

Ajaloolase Aldo Kalsi ettekanne Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud konverentsil pühapäeval, 26. jaanuaril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus.

Aldo Kals raamatuga Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard

Aldo Kals raamatuga “Sajand Tartu rahulepingut” 1920-2020. Foto: Urmas Saard

Artiklite kogumikus tutvustatakse annekteeritud alade ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu, inimõigusi ja nn Eesti-Vene uut piirilepingut.

Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva lähenemisel tekkis soov seda teemakohase trükisega kaitsta nende vastu, kes on asunud sellest karistamatult taganema. Tulemuseks on 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev kogumik.

2. veebruaril 1920 lõppes Eesti Vabadussõda Tartu rahulepingu sõlmimisega. Mõnedki selle koostisosadeks olevate artiklite sisu – nagu riigipiir, ootab lahendusi veel täna. Eesti rahvale ei pea selgitama, mis juhtus meie riigiga aastatel 1939-1991. Sellesse aega jääb rohkem kui poolesajandiline Nõukogude Liidu okupatsioon ja anneksioon Eestis. Okupeeritud Eestil oli riigipiiri asemel halduspiir. Seda asus meie ikestaja 1944. aasta suvel ja hiljem muutma. Eesti küljest lõigati ära Viru maakonna kolm valda ja enamus Petseri maakonnast. See moodustas Eesti Vabariigi kunagisest pindalast 5,2%.

Jätka lugemist »

TALLINN LIITUB MEREFESTIVALE KORRALDAVATE LINNADE VÕRGUSTIKUGA

Tallinna linnavolikogu kiitis tänasel istungil heaks Tallinna liitumise Läänemere-äärseid merefestivale korraldavate linnade võrgustikuga The Baltic Sail ning andis volitused linnapea Mihhail Kõlvartile lepingu sõlmimiseks.

Tallinna laht. Foto Urmas Saard

Tallinna laht. Foto: Urmas Saard

Leping kehtib 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.

Linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman märkis, et tegemist on positiivse algatusega, mida toetati ühehäälselt. „Komisjonis tekkisid küll mõned tehnilised küsimused, sest liikmelisusega kaasnevad linnale ka rahalised kohustused – võrgustiku aastane osalustasu on 5000 eurot, kuid linlastele kaasnev kasu kaalub selle kindlasti üles. Näiteks loob võrgustikku kuulumine eeldused, et Tallinna merepäevi külastaks rohkem eksootilisi ajaloolisi laevu, mis muudab merepäevade programmi veelgi atraktiivsemaks,“ selgitas Toman.

Jätka lugemist »

TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISE SAJANDALE AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS

Rahvusraamatukogus peetakse eelseisval pühapäeval, 26. jaanuaril algusega kell 12 Tartu rahulepingu sõlmimise juubeliaastapäevale pühendatud konverentsi.

Rein Koch tutvustab Tartu rahulepingut. Foto Urmas Saard

Rein Koch tutvustab Tartu rahulepingut. Foto: Urmas Saard

Igor Gräzin ütleb, et Venemaaga piirilepet sõlmides saame küll plangu Piusa metsadesse, aga kustutame piiri sõja ja rahu vahel

Konverents algab riigihümni ühise laulmisega. Avasõnad ütleb Rein Koch. Sõna saab seto pillimees Aivar Oroperv.

Ajaloolane Aldo Kals tutvustab trükisooja raamatut sajandilisest rahulepingust. Riigikogu esimees Henn Põlluaas esitab oma ettekandega küsimuse, kas uus Eesti-Vene piirileping oleks ära andmine või äraandmine? Mõlemad mehed on äsja ilmunud raamatu „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“ koostajad.

Eesti põhiseaduse projekti peamine autor Jüri Adams käsitleb piiriläbirääkimiste küsimust. Rein Einasto ettekande pealkirjaks on „Petseri maakond ja Eesti Ingerimaa kuuluvad põhiseaduslikult meile”. Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam leiab oma sõnavõtus, et Eesti välispoliitika peaks toetuma okupatsiooni alt väljatulemise normaalsele loogikale.

Jätka lugemist »

KONSTANTIN PÄTSI TÄHENDUS JA TEMA MÄLESTUSMÄRGI MÕTE

Eesti riigi sünni eel ei uskunud paljud sellise riigi võimalikkust. Eestit peeti liiga väikeseks ja eestlaste eneseteadvust liiga nõrgaks. Ometi see riik sündis – väliste ja sisemiste asjaolude soodsal kokkulangemisel. Miski ei teki aga päris iseenesest ega üleöö, kõigel on oma eellugu. Ja ajalugu teevad ikkagi inimesed, kelle koosmõjus ajalugu sünnibki.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto H. Tooming

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto: H. Tooming

Me ei saa kunagi teada, kuidas läinuks ajalugu, kui see oleks läinud teisiti.

Eesti Vabariigi ettevalmistajaid ja väljakuulutajaid oli terve hulk. Ent keegi nendest pidi olema esimene (primus inter pares – esimene võrdsete seas), keegi pidi ettevõtmist suunama. Kahtlemata oli selleks suunajaks Konstantin Päts – Eestimaa Päästmise Komitee tegelik juht, kellest sai ka Eesti riigi esimene valitsusjuht ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses. Ajal, mil lootusetus oli väga laialdane. Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner uskusid selle sõja mõttekusse ja võidu võimalikkusse.

Jätka lugemist »

TALLINNA TAKSOD SÜSINIKUNEUTRAALSEKS

Tallinn on võtnud eesmärgiks linna ühistranspordi ökoloogilise jalajälje vähendamise ning 15 aasta pärast nullemissioonini jõudmise. Linnavolikogu esimees Tiit Terik kohtus täna taksofirmade ja transpordiplatvormide esindajatega, et arutada plaani kehtestada nullemissiooni nõue ka pealinnas taksoteenust osutavatele sõidukitele.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto Jukko Nooni

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto: Jukko Nooni

Volikogu esimehe ettepanek, et taksodena kasutatavad sõidukid võiksid kümne aasta pärast olla nullemissiooniga, ei kohanud vastuseisu. Pigem arvasid ettevõtete esindajad, et nende autoparkides olevate sõidukite vahetamine keskkonnasõbralikemate vastu on mõnel juhul saavutatav võib-olla kiireminigi. Kõige enam mõjutab seda tehnoloogia areng ja autotootjate võimekus Eesti turule sobivaid sõidukeid toota ning loomulikult ka autode hind.

„Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ning oma roll on siin ka kohalikel omavalitsustel. Oluline on läheneda valdkonnale süsteemselt, sest väga paljud väiksemad sammud aitavad kaasa lõppeesmärgi saavutamisele. Tallinn on võtnud sihiks muuta 2025. aastaks linnatransport diiselkütuse vabaks ning 2035. aastaks üle minna täielikult elektrifitseeritud ühistranspordile. Sarnane eesmärk tuleb võtta ka taksonduses. Samal ajal on vaja kindlasti motiveerida ka tavakodanikke rohkem kasutama ühistransporti või uue auto soetamisel eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid,“ lausus Terik.

Jätka lugemist »

G4S turvatöötajad tabasid Tallinnas roolijoodiku

6. jaanuaril kell 01.12 said turvaettevõtte G4S patrullid väljakutse Tallinnas Lasnamäel asuvast kasiinost. Häireteate põhjuseks olid joobes mehed, kes kasiino ees kakelda tahtsid.

Roolijoodiku tabamine Lasnamel. Foto G4S

Roolijoodiku tabamine Lasnamel. Foto: G4S

Mõne minutiga saabunud turvatöötajad sekkusid ja ei lasknud meestel teineteisele kallale minna. Selle peale mehed lahkusid ja turvatöötajad läksid kasiinosse väljasõidu andmeid registreerima. Kui nad mõne minuti pärast väljusid, märkasid turvatöötajad, kuidas üks kasiino ees kakelda üritanud meestest on autorooli istunud ja jõudnud oma sõiduki juba ära kriimustada.

Jätka lugemist »