Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Piltuudis rahvusvahelise tantsupäeva tähistamisest Tallinnas Vabaduse väljakul

Suur pildigalerii

Täna, 29. aprillil tähistati paljudes kohtades üle Eesti rahvusvahelist tantsupäeva. Arvatavalt kõige arvukama osavõtjate hulgaga tantsiti Tallinnas Vabaduse väljakul.

Rahvusvaheline tantsupäev Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto Urmas Saard

Rahvusvaheline tantsupäev Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Täna saab alguse talgupäeva nädal

Tänasest korraldatakse mitmel pool üle Eesti juba hulganisti talguid ning talgupäeva nädal kulmineerub laupäeval, 4. mail peetava üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga. Esmaspäeva hommikuse seisuga oli talguveebi kirja pandud üle 1800 talgu enam kui 18 000 osalejaga.

Sindi gümnaasiumi õpilased riisuvad lehti oma koolimaja esisel platsil. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilased riisuvad lehti oma koolimaja esisel platsil. Foto: Urmas Saard

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi talgutel kaasa lööma – just praegu on õige aeg otsida kodulehelt endale sobivad talgud ning end osalejana kirja panna.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul on ettevalmistused üle-eestiliseks talgupäevaks sujunud hästi. „Head vastukaja on saanud nii laulu- ja tantsupeo juubeliaastaga seotud talgud, õueraamatukogude meisterdamine kui ka nurmenukutalgud, millele me tänavu üle Eesti rohkem tähelepanu pöörame,“ rääkis Tüür. „Samas on sadades paikades üle Eesti kavas traditsioonilisemad kevadised talgutööd ning praegu käivad usinad ettevalmistused ühiseks talgupäevaks eeloleval laupäeval.“

Kuna talguveebis on erinevaid talguid kirja pandud juba nii palju, leiab iga huviline kindlasti endale sobivad talgud ja jõukohased talgutööd kas oma kodukandis või ka kaugemal. Töökäsi oodatakse igal pool, kuid enda kirjapanek Teeme Ära kodulehel on oluline just seetõttu, et talgujuhid saaksid paremini valmistuda nii tööde, töövahendite kui ka talgusupi varumiseks.

Jätka lugemist »

Mälestuskilde Vello Salost

Neljapäeval, 2. mail saadetakse Tallinnas Kaarli kirikus viimsele teekonnale Vello Salot. Tegemist on usuteadlasest vaimuhiiglasega, kes jätnud jälje eesti kultuuri paljudesse valdkondadesse, eriti teoloogiasse. Minu tutvus Vello Saloga pärineb aastast 1990, kui Tartu Ülikooli Raamatukogu väljaandena trükiti minu kandidaaditöö põhjal koostatud teatmik „Eestikeelne elulooline teatmekirjandus“.

Vello Salo mõttekaaslastega Tallinnas Lossi platsil, 2014. a oktoobris. Foto Urmas Saard

Vello Salo mõttekaaslastega Tallinnas Lossi platsil, 2014. a oktoobris. Foto: Urmas Saard

Maailmas on tihti kõik kõigega seotud. Siis oli aeg, kus asutusi ja trükikodasid kummitas paberipuudus, aga Eesti Pimedate Ühingus leidus häid inimesi, kes eraldasid ühingu tagavaradest ülikoolile vajaliku koguse ja nii see raamat lugejateni jõudiski. Muide, raamatu ilmumine leidis kajastamist ka Eesti Pimedate Ühingu samal aastal asutatud ajakirjas „Valguse Kaja“ nr. 2 veergudel. Saame lisada sedagi, et Põhja-Eesti Pimedate Ühing digiteeris teatmiku ja nii on see kättesaadav ka elektrooniliselt.

Kuivõrd Vello Salo üks huvialadest olid elulood, siis kirjutas ta mulle Kanadast selle raamatu puhul. Järgnes aastaid mõttevahetus teemal, kuidas koostada Kanada eeskujul eestimaalaste üldnimestik, kuhu saaksid kantud kõik eestimaalased, kelle kohta on midagi trükisõnas avaldatud. Asjakohase mõtteavalduse ja sissekande tegi Vello Salo 18. paastukuu päeval 1993 Tartus minu kodus Eesti Pimedate Muuseumi külalisteraamatusse. Sellest kohtumisest veel niipalju, et käisime külalisel ülikooli usuteaduskonna dekanaadis vastas. Lauatelefon aina helises ja ta ütles küsijaile või kohtumise soovijaile, et läheb A. K. juurde. Siis peahoonest linnaliini bussile ja Annelinna. Vello Salo huumorimeelest andis tunnistust seik, et parajasti oli kaubahall oma nime saanud, aga tema arvas paremaks „kaubavalge“ olevat. Ka soovitas ta linna ühe pakutud tunnuslause, „Taaralinn Tartu“ asemele „Tühjade pudelite linn Tartu“!

Jätka lugemist »

Pärnu volikogu kiitis heaks uue autosilla sillakoridori

Pärnu linnavolikogu võttis vastu ja saatis avalikustamisele Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu silla ja sillakoridori asukoha ulatuses.

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto Urmas Saard Pealmisel pildil silla 3D-mudel möödunud aastast. Foto Pärnu linnavalitsus

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto: Urmas Saard. Pealmisel pildil silla 3D-mudel eelmisest aastast. Foto: Pärnu linnavalitsus

Planeering näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Lai 28 elumaja muinsuskaitseamet lammutada ei luba, samuti jääb endisesse asukohta AS Pärnu Vesi peahoone. Silla laius ja sillalt maha ja pealesõitude liikluslahendus otsustatakse projekteerimisel.

Jätka lugemist »

Vello Salo mälestuseks

Katoliku Kirik Eestis teatab oma Facebooki lehel, et täna öösel lahkus oma Taevase Isa koju prelaat isa Vello Salo.

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto Urmas Saard

Vello Salo Tallinnas Lossi platsil. Foto: Urmas Saard

Mullu septembris jõudis Eesti kinodesse Jaan Tootseni dokfilm „Vello Salo. Igapäevaelu müstika”, mis jutustab vanaks saamise ilust, lugu vanast targast mehest, kes teeb ettevalmistusi siinsest ilmast lahkumiseks. Ja nüüd ongi ta läinud – mees, kelle kohta filmi tutvustavalt öeldi lihtsate kuid tabavate sõnadega: „Kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud.”

Vaikse laupäeva öösel vastu ülestõusmisepüha hommikut surnud vaimulik, ajaloolane ja kirjastaja Salo sündis 1925. a 5. novembril Viljandimaal Lalsis kooliõpetajate perekonda.

Sõjakeerises otsustas ta juba gümnasistina minna 1943. aastal Soome sõjaväkke. Edasised elu keerdkäigud viisid ta Itaaliasse. Säästmaks kodumaal elavaid lähedasi nõukogude repressioonidest võttis ta 1945. aastal endale uue nime, Vello Salo (vikipeedia andmeil oli ta varem Endel Vaher). Vene okupatsiooni ajal oli ta välisilmas ajakirjaniku, tõlkija ja kirjastajana innukas eestluse hoidja. Aastatel 1948–1953 ja 1961–1965 töötas ta Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetajana. Vaatamata tugevale raadiolainete segamisele püüti Eestis ikkagi tema sõnumeid kuulata. Paljude ajalooliste uurimuste seas võiks näiteks nimetada “Eesti inimkaotused 1940. a. juunist 1941. a. augustini”.

Tagasi kodumaale jõudis Salo 1993. aastal. Esmalt pidas ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi eksegeesist. Aastast 2001 sai Salost Pirita kloostri preester. Mitmete tegevuste kõrval toimetas ta ka Piibli uut tõlget.

Salo on olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Aastal 2017 nimetas Helsingi Ülikool Salo oma audoktoriks.

Ta on tõlkinud itaalia keelde eesti luuletajate värsse ja oma emakeelde Piibli vanadest algtekstidest valitud vaimulikku luulet. Teabekirjanduse vallas ilmutas Salo uurimuslikke artikleid eesti kultuuriloost, samuti koostas ülevaateid okupatsioonivõimude ülekohtust kodumaa pinnal.

Salost sai Eesti Kirjanike Liidu liige aastal 1998. Samuti oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees, osaledes veel mitmetes kultuuriühingutes. Aktiivse kodanikuühiskonna liikmena võttis ta osa 2014. aasta oktoobris SAPTK korraldatud meeleavaldusest Tallinnas Lossi platsil. Tookord hoidis ta käes plakatit sõnadega: „Riik olen mina – L’etat c’est moi”. Ja tsiteeris Henrik Visnapuu raamatut „Maarjamaa laulud”.

Salot on autasustatud Valgetähe II klassi teenetemärgiga, Eesti Taassünni Auhinnaga ja Riigivapi II klassi teenetemärgiga. Ta on Pirita aasta inimene 2009.

Urmas Saard

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub ülestõusmispühade ajal rändlinde vaatlema

Eesti Ornitoloogiaühing soovitab nii suurtel kui väikestel linnuhuvilistel veeta nädalavahetuse koduaias või looduses ringi liikudes ja rändlinde vaadeldes.

Linnud Saadjärve kohal. Foto Kärt Saard

Linnud Saadjärve kohal. Foto: Kärt Saard

Iga-aastastel lihavõtte linnuvaatluspäevadel juhib ornitoloogiaühing inimeste tähelepanu saabuvatele rändlindudele. „Osalemine on jõukohane kõikidele huvilistele: pane kirja 20. ja 21. aprillil nähtud linnuliigid ja hinda ligikaudselt ka nähtud lindude arvukust. Lindude määramisabi saab jooksvalt küsida Eesti Ornitoloogiaühingu Facebooki grupist,” selgitab Eva-Liisa Orula, Eesti Ornitoloogiaühingu teavituskoordinaator.

Vaatlusandmed tuleb edastada ornitoloogiaühingule ühel viisil järgmistest: sisestades vaatlused andmebaasi PlutoF, rakenduse Legulus või 5D Visioni loodud veebivormi kaudu. Kellel puudub võimalus arvutit või nutiseadet kasutada, võib andmed saata tavapostiga Eesti Ornitoloogiaühingu aadressile Veski 4, Tartu linn 51005. Ornitoloogiaühing palub vaatlustulemuste esitamiseks valida ainult ühe kanali, et andmebaasi ei tekiks topeltkirjeid.

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab lihavõtte linnuvaatluspäevi alates aastast 1998. Mullu loendas 335 vaatlejat kokku 53 000 lindu 130 liigist.

Tänavu on oma osalemisest teatanud taaskordselt ka Sindi gümnaasium. „Laupäeval, 20. aprilli hommikul kell 8 koguneme Sindi raekoja ette. Sealt liigume parkidesse ja Pärnu jõe äärde,” ütleb retke korraldaja Sindi gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Eedi Lelov, kes ootab rohket osavõttu ja soovib head vaatlusilma. Võimaluse korral binokkel kaasa! „Selliste ürituste kauaaegse läbiviijana julgen väita, et alati on osavõtjad jäänud jalutuskäiguga rahule ja saanud palju uut lindudest teada,” räägib Lelov.

Urmas Saard

Algas aeropildistamise hooaeg, Kagu-Eesti saab värsked kaardiandmed

Maa-amet alustas iga-aastase aeropildistamisega. Mõõdistuslennud katavad Eesti lõunapoolse osa. Ühe ettevalmistustööna paigaldatakse mitmele poole maastikule valged ruudukujulised kilest märgised, mis sügisel kokku korjatakse. Märgised on vajalikud aerofotode edasisel töötlemisel.

Aeropildistamise 2019. a lennuplaan

Aeropildistamise 2019. a lennuplaan

Maa-amet palub mõistvat suhtumist ja markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda

Maa-amet alustas aprillikuus iga-aastaste mõõdistuslendudega, et uuendada kaardiandmeid. Tänavu toimuvad ülelennud Eesti lõunapoolsel alal, milleks on Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääv ala koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Kihnu saarega (skeemil). Sellest idapoolne osa pildistatakse kaardistamise eesmärgil enne puude lehtimist ja läänepoolne juba lehes puudega. Lisaks pildistatakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmisel ka põhjapool asuvaid suuremaid linnu ja asulaid.

Samuti jätkuvad maastiku märgistustööd aladel, millest toimuvad ülelennud. Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule, ja on varustatud sildiga “Aeropildistuse maamärk” (pildil). Valged ruudud on vajalikud aerofotode hilisemal töötlemisel. Märgis jääb pildile ja seda kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.

Jätka lugemist »

Muuseumiööl kutsutakse külastajaid rohkem kui 200 paika üle Eesti

Veidi rohkem kui kuu aja pärast – laupäeval, 18. mail – toimub järjekorras üheteistkümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on mustreid”. Tänasest on avalikud öö eriprogrammid: muuseumides toimub kümneid eriekskursioone, mustriteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Tervishoiumuuseum muuseumiööl. Foto Henno Luts

Tervishoiumuuseum muuseumiööl. Foto: Henno Luts

Kokku võtab tänase seisuga muuseumiööst osa üle 200 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 125 000 muuseumikülastust, mis tähistas ka öö külastusrekordit.

Muuseumiöö ühe korraldaja Vivian Siirmani sõnul on muuseumid ühed parimad paigad, kust otsida mustrite osas inspiratsiooni, sest muuseumikogudes leidub nii palju unikaalseid ja huvitavaid esemeid: “Muuseumiöö on võimalus omapäi või mitmekesi kodust välja tulla ja muuseumide põnevast valikust oma muster kombineerida. Kutsume muuseumiöölisi otsima ja märkama mustreid elus meie ümber – kultuuris, ühiskonnas, looduses – ja küsima milliste mustrite osad ise oleme. Miks me käitume teatud olukordades kindlal moel ehk millised on meie käitumismustrid, olgu siis indiviidi või grupina? Milliseid mustreid kasutavad tööstused ja masinad? Üle terve Eesti ootavad öö külalisi erilised ekskursioonid, kontserdid, töötoad ja võimalus enda jaoks lõputult uut avastada. Muuseumiöö on otsekui üks suur suur muuseumipidu ja igaüks on oodatud.”

Jätka lugemist »

Viimane nädal on võimalik esitada kandidaate „Lastega ja lastele“ tunnustusauhinnale

Veel kuni 15. aprillini saab esitada kandidaate tunnustusauhinnale „Lastega ja lastele“, et tõsta esile inimesi, kes on oma tööde ja tegemistega Eesti laste ja perede elu positiivselt mõjutanud.

Ülle Madise. Foto Urmas Saard

Ülle Madise. Foto: Urmas Saard

Pea igas ametis ja rollis saab lapsi – Eesti tuleviku loojaid – innustada ja aidata

Kandidaate saab esitada täites taotluse õiguskantsleri kodulehel. President Kersti Kaljulaid ja õiguskantsler Ülle Madise annavad auhinnad üle lastekaitsepäeval, 1. juunil presidendi kantselei roosiaias.

Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et kõik, kes aitavad lastel heaks inimeseks kasvada, väärivad suurimat tänu ja tunnustust. „Tänavugi tõstame lastekaitsepäeval esile neid, kes laste ja noorte heaks pühendunult tegutsenud. Iga noore inimese õnn on kohata eluteel inimesi, kes inspireerivad ja vajadusel tuge pakuvad: õpetajaid, arste, treenereid, näitlejaid, kodanikuühendusi jpt. Pea igas ametis ja rollis saab lapsi – Eesti tuleviku loojaid – innustada ja aidata,“ sõnas Madise.

Märgata ja esile tõsta võib nii väikeseid kui suuri, aga ka organisatsioone, kes on mõne algatuse või pikaajalise tegevusega andnud rohkem kui neilt oodatakse, et lastel, noortel ja peredel silmad säraksid.

Jätka lugemist »

Konnade kevadränne ja konnatalgud on taas alanud

Konnade massiline kevadränne on soojade kevadilmade tõttu taas hoogu kogumas. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke üles konnasid abistama ning palub autojuhtidel pimeduse saabudes olla väga tähelepanulikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes.

Konn. Foto Ireen Trummer

Konn. Foto: Ireen Trummer

vaid umbes 1% kõikidest konnakullestest suudab elada nii vanaks, et ise järglasi anda

Võimalusel võiks aprillikuu soojadel ja vihmastel hilisõhtutel vältida autoga sõite kohtades, kus konnad ületavad massiliselt teed.

“Kahepaiksed hukkuvad rände ajal suurel hulgal just sellistes piirkondades, kus läbi märgala viib tiheda liiklusega maantee,” selgitas “Konnad teel(t)” kampaania eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Kui maantee ääres on voolava veega veekogusid, lompe ja üleujutusalasid, kohtab ka seal tõenäoliselt rändavaid kahepaikseid. Kahepaiksete kevadise rände kestus sõltub ilmastikust, möödudes vähem kui nädalaga. Kui soe vaheldub külmaga, siis ränne peatub ja jätkub taas ilma soojenemisel,” lisas Kübarsepp.

Jätka lugemist »

Hugo Kuusneri mälestuseks süüdatakse austusküünal

Aprillis möödub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse kokkutulemisest. Reedel 5. aprillil süüdatakse austusküünal kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute sünnikohas. Pärnus süüdatakse küünal Hugo Kuusneri sünnikodu ees.

Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto Urmas Saard

Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto: Urmas Saard

põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine

Jüripäeval, 23. aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud, see päev on ühtlasi Eesti Riigikogu sünnipäev. Seda on plaanis üle maa tähistada jüritule lähetamisega ööl vastu 23. aprilli, kui Paide vallimäel süüdatud vabadusleek jõuab muistse märgutule kombel kõigisse toonastesse maakonnalinnadesse ja mujalegi Eestis, kaasa arvatud Toompeale.

Veel enne jüripäeva on aga plaanis üleriiklikult ära märkida 100 aasta möödumine Asutava Kogu valimistest. Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. aprillil kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus, mille põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine.

Jätka lugemist »

IIZI alustab „Kehva Ilma kindlustuse“ müüki

Tänasest on võimalik kõigil kindlustada end Eesti kehva suusailma vastu. Kindlustus on sobiv neile, kes ei ole rahul ilmataadi tegevusega näiteks sünnipäevade, pulmade või muude vabas õhus organiseeritud üritustega ning neile, kes tunnevad, et halb ilm segab nende igapäevast elu.

Foto IIZI Kindlustusmaakler AS (Unsplash)

Foto IIZI Kindlustusmaakler AS (Unsplash)

Kindlustuse aastamakse sõltub peamiselt ilmariskidest ning keskmiseks hinnaks on 345 €

2018. aasta statistika näitab, et üle 60% korraldatud üritustest tuli läbi viia vihmas ja jahedas ning 27% pidid ürituse läbi viima lausa lörtsi või lumesadu trotsides. Eestlaste seas on levinumad pettumust valmistavad üritused jaanipäev ja jõulud.

„Kuigi eestlane on harjunud erinevate katsumustega, siis vihma ja külmaga on keeruline ka kõige kogenenumatel õiget meeleolu hoida,“ kommenteerib IIZI turundus- ja müügijuht Maria Plees. Harvad ei ole juhtumid, kus kaua oodatud kuupäeval ilm kogu sündmuse rikub.

„Kehva Ilma kindlustus“ annab võimaluse kindlustada kahel perioodil aastas, mil ootused ilma osas on äärmiselt erinevad. Suvepakett, mis kestab maist augustini, keskendub päikeselistele päevadele ja talvepakett, mis kestab novembrist veebruarini, arvestab lume osakaaluga.

Jätka lugemist »

Kriisideks valmistumise käitumisjuhised on kõikjal raamatukogudes kättesaadavad

Siseministeeriumi poolt avalikustatud käsiraamatusse ja veebilehele www.kriis.ee on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas tulla toime erinevate kriisiolukordadega. Käitumisjuhised koostas Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm, kuhu kuulusid enam kui paarikümne organisatsiooni eksperdid.

Käitumisjuhised Sindi linnaraamatukogus. Foto Urmas Saard

Käitumisjuhised Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud

„Eestis on turvaline elada, kuid kahjuks juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal ning sellises olukorras võib abi jõuda osade inimesteni palju aeglasemalt kui tavaliselt. Seetõttu on oluline, et inimesed ise teeksid ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda,“ räägib Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.

Praktika näitab, et Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud. Olgu selleks 2005. aasta jaanuaritorm või 2010. aasta lumetorm Monika, mille tõttu kannatasid sajad inimesed üle kogu riigi. Samas võib see olla ka ootamatu tehniline rike, nagu tänavu jaanuaris, kui Saaremaa jäi mitmeks tunniks elektrita, mistõttu katkes side, internetiühendus, töö lõpetasid pangaautomaadid, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid ka kütte ja veeta.

Jätka lugemist »

Heategevuslik Teatejooks kutsub toetama ratastoolilaste koosmängimise võimaluste loomist

9. mail toimub Eestis juba neljateistkümnendat korda heategevuslik Teatejooks, kus 5.-9. klasside lapsed ja noored jooksevad liikumisvõime kaotanud laste heaks. Teatejooksud toimuvad kõigis maakondades ning registreeruda saab kuni 24. aprillini.

Lapsed eelmise aasta Teatejooksul Tallinnas. Foto Marko Mumm

Lapsed eelmise aasta Teatejooksul Tallinnas. Foto: Marko Mumm

Oleme lastele ja nende peredele üheskoos abiks!

Teatejooksu korraldajate südamesoov on nakatada üha enam lapsi ja noori liikumisrõõmuga. „Teatejooks on kasvanud 12000 osalejaga suursündmuseks ning mitmed koolid on juba teatanud, et plaanivad lisaks jooksul osalemisele korraldada 9. mai kogu koolipäev liikumispäevana,“ sõnas Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.

Sel aastal paneb Teatejooks õla alla ratastoolilastele koosmängimise võimaluste loomisele. „Aitame koguda toetust Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse läheduses paikneva ratastoolipargi laiendamiseks. Keskuse mänguala kõrvale kavandatakse mitut uut atraktsiooni, sealhulgas ronimislinnakut ja eri kõrgustega liivakaste, mis võimaldavad liikumisvõime kaotanud lastel mängida õues koos teiste lastega. Laps on laps, isegi kui liikumine on raskendatud ning vajab selleks abivahendeid. Oleme lastele ja nende peredele üheskoos abiks!“ ütles Erik Pallase.

Jätka lugemist »

Juubelikonkursil jahivad Eesti Parima Toiduaine tiitlit 180 toodet

Tänavu 25. juubelit tähistaval Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb ühtekokku 180 Eesti toiduainet ja jooki, millest 118 esitasid Eesti suured toidutootjad ning 62 toodet osaleb piirkondlike väikeettevõtete konkursil.

Eesti parim toiduaine 2019.

üha rohkem kasutatakse jookides naturaalseid Eesti loodusest pärit komponente nagu astelpaju, nõges, kuuseoksad või kasemahl

Üks konkursi ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib tänavu ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.

Kõige rohkem esitati kandidaate lihatoodete kategooriasse, kus astub võistlustulle 28 toodet. „Eestlased armastavad väga liha süüa ning seetõttu on see valdkond aasta-aastalt ka hoogsalt kasvanud. Traditsiooniliste toodete kõrvale on tekkinud üha rohkem uusi ja põnevaid tooteid ning tootmisviise. Näiteks kohtab tänavuste võistlustoodete seas pruunvetikatest tehtud vorstikestasid ja sous vide meetodil valmistatud roogasid,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. Tema sõnul on palju populaarsust kogunud ka erinevad lihasnäkid ja üllatavate kodumaiste ja eksootiliste maitsega lihatooted.

Läbi aastate on arvukas olnud ka piimatoodete kategooria, kuhu esitati seekord 16 toodet. „Piimatoodete valik on täna poodides väga mitmekesine ning rõõm on tõdeda, et üha rohkem pööratakse hea maitse ja kõrge kvaliteedi juures silmas toote mõju tervisele, tuues esile toodete valgusisaldust ning vähendades toote maitsestamisel kasutatava suhkru osakaalu,“ rääkis Potisepp.

Jätka lugemist »

Kirjapanek mai alguses peetavaks Teeme Ära talgupäevaks on alanud

Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutas kolmapäeval avatuks tänavuse talgukevade, mis kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 4. mail peetava üleriigilise talgupäevaga. Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega on sel kevadel üks üleskutse korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku.

Kutsutakse osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Foto Urmas Saard

Kutsutakse osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Foto: Urmas Saard

Töid ja tegemisi mahub aga talgupäeva taas väga erinevaid. Muuhulgas kutsutakse kaasa lööma õueraamatukogude meisterdamise algatuses ning osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Kõiki talguid saab kirja panna talguveebis.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et tänavuse talgukevade raames saame kõik kaasa aidata lisaks laulu- ja tantsupeo juubeliaasta õnnestumisele ka oma elukeskkonna – omaenda elu ja keskkonna – hoidmisele. „Soovides väärtustada ühist kultuuripärandit, võiksime suviseks juubelilaulu- ja tantsupeoks valmistudes käised üles käärida ning oma kodukandi kultuuriväärtuslikud paigad koos korda teha,“ lausus Tüür. „Kuid veelgi enam, sel kevadel kutsume inimesi üles jagama ka oma lugemisvara ning pöörama tähelepanu kogukondade vaimsele seisundile, samuti meie looduse liigirikkusele ja seisundile. Kõik see puudutab otseselt meie igapäevast elukvaliteeti ning jätkusuutlikkust edasi kesta terve ja toimiva ühiskonnana, õppides üha enam hoolima oma kodupaiga kõrval ka oma koduplaneedist.“

Jätka lugemist »

Krista Lemberit tunnustati folkloorikuraatori stipendiumiga

Eesti Folkloorinõukogu andis eilsel üldkogul välja folkloorikuraatori stipendiumi, mille pälvis Eesti Folkloorinõukogu Saaremaa folkloorikuraator Krista Lember.

Krista Lember. Foto Eesti Folkloorinõukogu

Krista Lember. Foto: Eesti Folkloorinõukogu

Eesti Folkloorinõukogu teabejuhi Annela Laaneotsa sõnul pälvis Lember stipendiumi pikaaegse ja järjepideva töö eest ning kogukonna aktiivse kaasamise eest Saaremaa erinevates paikkondades. Samuti on ta tegev erinevates pärimusvaldkondades. Ta seisab hea käsitöö, rahvamuusika, tantsu, laulu, paikkondliku pärimuse, valdkonna uurimise ja arendamise eest.

Lember on Rahvakultuuri Keskuse Saaremaa rahvakultuurispetsialist, koordineerib ülemaakondlikke valdkonna sündmusi, on Saare maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni liige, on riikliku toetusprogrammi „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” nõukogu liige, kohaliku omaalgatuse programmi Saare maakonna hindamiskomisjoni liige, Kuressaare linna rahvakultuuristipendiumi komisjoni liige, Saare maakonna kultuuritöötajate nõukoja liige, folklooriseltsi Virvik liige, lööb kaasa Saaremaa Rahvateatri tegevuses.

Jätka lugemist »

Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat

Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Märtsipommitamine Foto Tallinna linnaarhiiv

Märtsipommitamine. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Ka tänavu 9. märts õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised, öeldakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi sõnumis. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas

Tänavu 20. veebruaril esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loenguga Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kelle esinemise järel tunti muude küsimuste kõrval huvi ka Konstantin Pätsile monumendi püstitamise kohta.

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto: Urmas Saard

nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas

Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et ka nende inimesed on Pätsi muuseumi algatatud üldrahvaliku korjanduse heaks annetusi teinud. „Kas siis Konstantin Pätsile tuleb Tallinnasse mälestusmärk ja kuhu täpsemalt?” Velliste vastas küsimusele pikemalt: „Annetuste teel oleme kogunud 21 000 eurot. Urmas Reinsalu eestvedamisel on alanud aasta riigieelarves eraldatud Pätsi muuseumi kaudu mälestusmärgile 100 000 eurot. Teine 100 000 tuleb riigilt Tallinna linnavalitsuse kaudu. Meil on olemas 221 000 eurot, mis ületab tublisti Jaan Poska monumendile kulutatud raha.”

Velliste selgitas, et nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas. „Mina tegin alguses ettepaneku, et mälestusmärgi kõige parem asukoht võinuks olla Toompea lossi kõrval asuvas aias. Seal on suured puud ja kena väike aed, mis olnuks nagu loodud koht Pätsi mälestusmärgile. Aga siis hakkas see õudne vaidlemine ja sõimlemine: see igavene Päts. Õnneks on Pätsi vastaseid palju vähem kui toetajaid, aga pidime nägema palju vaeva teise koha leidmiseks.”

Jätka lugemist »

Täna, 24. veebruaril täitub 30 aastat kodanike komiteede liikumise sünnist

Tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval möödub kolm aastakümmet Eesti kodanike komiteede liikumise algusest.

Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod Urmas Saard

Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod: Urmas Saard

Eesti Kristliku Liidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei sellekohase üleskutse luges 1989. aasta 24. veebruari keskpäeval Tallinna Raekoja platsile kogunenud suurele rahvahulgale ette EMSi esimees Trivimi Velliste. Kolme algataja organisatsiooni nimel kordas ta üleskutset samal õhtul Estonia kontserdisaalis, kus esmakordselt pärast Teist maailmasõda peeti vabariigi aastapäeva aktust.

Peagi asutati Illar Hallaste eestvõttel Kadrinas esimene kihelkondlik Eesti kodanike komitee. Komiteede võrgustik laienes kiiresti ja 24. veebruaril 1990 valiti 499-liikmeline Eesti Kongress, mille esinduskogu Eesti Komitee esimeheks valiti Tunne Kelam. Eesti Kongress tagas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.

Eesti Lipu Seltsi üleskutse riigi sünnipäevaks

Eesti Lipu Selts tervitab saabuva Eesti Vabariigi 101. aastapäeva puhul ja kutsub üles kõikjal heiskama sinimustvalgeid majalippe.

Lipp Pärnu tänavapildis. Foto Urmas Saard

Lipp Pärnu tänavapildis. Foto: Urmas Saard

24. veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäev, iseseisvuspäev. Sellel päeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.

Telesaatest lennujuhiks

Esmakordselt otsitakse lennujuhi ametikohale kandidaate läbi telesaate „Taevavalvurid“, mis paneb proovile osalejate oskused ning pingetaluvuse, leidmaks vastutusrikkale ametikohale tugevaid kandidaate.

LennujuhtLennuliiklusteeninduse AS juhatuse liikme ja lennujuhi Üllar Salumäe sõnul valiti värbamiseks telesaate formaat eelkõige seetõttu, et läbi põneva värbamisprotsessi teadvustada laiemalt lennujuhi elukutset ja aidata saatele kaasaelajatel ka ennast analüüsida, kas nad lennujuhiks sobivad. „Lennujuhid vastutavad igapäevaselt tuhandete reisijate ohutuse eest, mistõttu on meile ääretult oluline, et lennujuhi väljaõppe programmi astuksid arukad, julged ja kohusetundlikud inimesed, kes on enese jaoks läbi mõelnud, et just see on amet, millega soovitakse oma tulevikku siduda,“ selgitas Salumäe. Vähemtähtis ei ole ka asjaolu, et lennuliiklus on pidevas kasvutrendis ja selle ohutuks teenindamiseks on vajalik lennujuhte juurde koolitada.

Telesaates ootavad huvilisi põnevad ülesanded, mis panevad proovile osaleja mälu, tähelepanuvõime, ruumilise mõtlemise, loogika, võime töötada meeskonnas jne. „Tänu erinevatele situatsioonidele näeme osalejate võimekust ja potentsiaali saada heaks lennujuhiks ning seeläbi teha värbamises õigemaid otsuseid,“ lausus Salumäe.

Jätka lugemist »

Jan Enriko Laidsalu: üle Eesti leidub sadu paiku, mis seotud meile iseseisvuse kindlustanud Vabadussõjaga

Otsige mõni selline koht üles, võtke pildile Eesti sümboolikat, jäädvustage seal ennast ja/või oma sõpru ning postitage Kindral Johan Laidoneri Seltsile, et osaleda „FotoLoto” auhinnaloosis.

Jan Enriko Laidsalu. Foto Urmas Saard

Jan Enriko Laidsalu. Foto: Urmas Saard

Meil ei ole vaja kahelda enam selles, kas me ikka oleme riik või lihtsalt oma keeles rääkivad rännumehed

„FotoLoto” mõte tekkis Laidoneri seltsi noortel üsnagi juhuslikult. Seltsi noortel polnud veel otsest väljakujunenud traditsiooni, kuidas vabariigi aastapäeva tähistada. Nii hakkaski mõte idanema.

Meie idee on taastada sild inimeste ja riigi vahel, ainuüksi sellepärast, et poliitilise retoorika ülevoolavus on hakanud Eesti ühiskonda lõhestama. On vanarahvatarkus, et koerad hauguvad, kuid karavan läheb edasi. Meie ei ole siin selleks, et oma nina toppida poliitikasse, kuid meil on vaja hoida eestlasi koos ühtse eesmärgi poole pürgiva rahvana. Ei saa olla nii, et Eesti rahvuspühale läheme vastu sellise mentaliteediga, et teistsugused mõtted on justkui maitsev praad lõunasöögiks. Meil on ühine ajalugu ja ajaloos täitub meil riigina kohe 101 aastat kogemust ja mälu. Osa sellest ajast on tallanud Eesti mulda vaenlase kirsad, teise osa sellest oleme kasvatanud oma riiki.

Jätka lugemist »

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseumi uut näitust mõtestavad sisepõlemismootoritest tootemipuud

Eesti Maanteemuuseumi kunstikonkurss valmiva näitusehalli „Masinate valitsemine“ teemat avava kunstiteose tellimiseks on lõppenud. Võitjaks osutus Jevgeni Zolotko kavand „Tootemipuud“.

Sisepõlemismootoritest tootemipuud.Konkursile laekus 8 kavandit, mille vahel žürii valis kolm auhinnalist kohta. Projekti eesmärk oli leida tänavu juuli lõpus avatavale näitusehallile „Masinate valitsemine“ sobiv ideelahendus, mis aitaks mõista ja avada näituse kahetähenduslikku pealkirja.

Võidutööks valis žürii Jevgeni Zolotko kavandi „Tootemipuud“, mille eesmärk on aidata külastajal luua tervik kolme alaekspositsiooni vahel ning olla sissejuhatajaks näitusega tutvumisel. „Oma aja ära elanud sisepõlemismootorite kestadest luuakse kolm skulptuuri, mille funktsiooniks on illustreerida uue loodava väljapaneku kontseptsiooni – masinate ülemvõimu. Tootemipuu, mis on ülesehitatud mootoritest kehastab kerge irooniaga meie austust ja praegusel ajal ka sõltuvat seisundit nendest liikumisvabadust tagavatest mehhanismidest,“ avas kunstnik Jevgeni Zolotko oma kavandi ideed.

„Žüriile meeldis võidutöö puhul just see, et kavand haakub hästi teemaga, kuid jääb seejuures piisavalt ambivalentseks ning avatuks erinevatele tõlgendustele. Loodavad skulptuurid annavad ruumile enam vertikaalset mõõdet ning tootemipuud võiksid raamistada ekspositsiooni algust ja lõppu,“ täiendas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Võidutöö maksumuse suurus on 14 000 eurot ning teos valmib tänavu mais.

Eesti Maanteemuuseumis toimub 15. veebruaril uue masinahalli eeltutvustus, kus esitletakse ka kunstikonkursi tulemusi ning saab näha esikolmiku kunstikavandeid.

Paavo Kroon
Eesti Maanteemuuseumi kuraator