Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Hebridean Sky külastas suvepealinna

Täna hommikust õhtuni seisis Pahama saare Nassau lipu all Inglismaalt mereteed alustanud ristluslaev Hebridean Sky Pärnu kesklinna kai ääres. Läänemere sadamates peatuvad Austraalia ja Uus-Meremaa turistid. „Laevas on kokku 110 reisijat, kes osalevad väga aktiivselt ekskursiooniprogrammides – praktiliselt saja protsendiliselt,” lausus laeva kruiisijuht Emma Hansen.”

Ristluslaev Hebridean Sky Pärnu kesklinna kai ääres. Foto Urmas Saard

Ristluslaev Hebridean Sky Pärnu kesklinna kai ääres. Foto: Urmas Saard

Läänemere suurimaid tõmbepunkte on Peterburi, kus turistid tutvusid linnaga kahel päeval. Edasi liiguti Tallinna ja uudistati kogu eilse päeva vanalinna ning teisi põnevaid kohti. Laev külastab ka Läänemere väiksemaid sadamaid, näiteks Marienhaminat, Klaipedat, samuti Pärnut. Hanseni sõnul tunduvad väga vana ajalooga Eesti linnad pärast kahte päeva suurlinnas hästi mõnusad. „Eriti inimesed, kes on meeldivalt sõbralikud ning abivalmid.”

Jätka lugemist »

“Tõrjutud mälestused” Võtikvere raamatupeol

Imbi Paju mälestuskirjanduse klassikaks saanud “Tõrjutud mälestused” jõuab taas eesti lugejateni.

Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles

Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles.

Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond

Imbi Paju 12 aastat tagasi ilmunud dokumentaaljutustus „Tõrjutud mälestused“, mis kirjaniku perekonnaloo kaudu näitab, kuidas nõukogude okupatsiooni ajal oli üksikinimene sunnitud silmitsi seisma poliitilise kurjusega, on ilmunud tänaseks kaheksas keeles ja seda võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. 3. augustil Mustvee vallas toimuval 20. Võtikvere raamatupeol jõuab raamat taas Eesti lugejateni.

Jätka lugemist »

Tubakasuitsuga puutub Eestis regulaarselt kokku enam kui kolmandik töötajaist, mis on ootamatult kõrge näitaja

Regulaarselt puutub töökohal tubakasuitsuga kokku rohkem kui iga kolmas töötaja (35%), selgub 1500 töövõtja seas Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee poolt korraldatud uuringust. Ootamatult joonistub välja, et passiivseid suitsetajaid ehk neid töötajaid, kes puutuvad tubakasuitsuga kokku kolleegide tõttu, on rohkemgi kui ise töökohal suitsetajaid.

Illustratiivne pilt kultuuriselts Kerkau Võsateatri rahvatükist Turulüürika. Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt kultuuriselts Kerkau Võsateatri rahvatükist “Turulüürika”. Foto: Urmas Saard

Värskest uuringust selgub, et tubakasuitsuga puutub Eestis sageli (vähemalt paar korda nädalas) kokku tervelt 35% töötajaist. 17% tubakasuitsuga töökohal kokku puutuvatest töötajatest on ise suitsetajad ja 18% passiivsed suitsetajad, kes peavad tubakasuitsu regulaarselt taluma suitsetavate kolleegide tõttu.

Kõige enam on passiivseid suitsetajaid tööstuses ja tootmises (23% vastanuist), klienditeeninduses (21%) ning mehaanika ja tehnika sektoris (21%). Kõige vähem on passiivseid suitsetajaid infotehnoloogia sektoris, kus kolleegide tõttu puutub regulaarselt tubakasuitsuga kokku 7% vastanutest.

Lisaks toob uuring välja väga suured erinevused meeste ja naiste vahel. Nimelt pea iga teine mees (46%) viibib sageli tubakasuitsu keskel. Naiste seas on antud näitaja tunduvalt madalam (27%). Erinevused statistikas tulenevad sellest, et meeste seas on tervelt kaks korda enam neid, kes ise töökohal suitsetavad.

Jätka lugemist »

Video: Tantsupeo lippude heiskamine

Tänavu juuli alguses toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ on saanud ajalooks, aga kolm nädalat tagasi toimunud sündmust jääb meenutama lisaks paljudele muudele elavatele mälestustele ka Jaanus Silla film sinimustvalgete lippude heiskamisest.

MTÜ Eesti Lipu Selts ning Eesti Laulu- ja Laulupeo SA on juba aastaid tegutsenud koostöös selle nimel, et nii laulu- kui tantsupeo paikades kui ka rongkäigus lehviksid sinimustvalged lipud ja kasutataks mitmesugust rahvuslikku sümboolikat.

Jätka lugemist »

Avatud talude kahel päeval tehti üle 195 000 külastuse

Möödunud nädalavahetusel oli rohkem kui 300 talu üle terve Eestimaa külalistele avatud. Kaunist rannailmast ja arvukatest samaaegsetest üritustest hoolimata tehti avatud taludesse üle 195 000 külastuse.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

„Meie soovitus oli, et inimesed varuksid taludes viibimiseks rohkem aega ning saaksid kohapeal olemist nautida. Seetõttu ei eeldanud, et ületame märkimisväärselt eelmise aasta rekordit ehk 163 000 külastust. Seega on 195 000 tore üllatus,“ sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk. „Nii külastajad kui ka osalenud talud on välja toonud, et kahepäevane üritus täitis eesmärki ning laupäeval oma uste avamine võimaldas talu pererahval veidi rohkem külalistele keskenduda ja nendega isiklikult suhelda,“ lisas ta.

„Taas võib öelda, et suve üks maapiirkonna suursündmuseid läks korda. Nii nagu Kärma talu peremees Andero kirjutas: „Ma ei tea, mis diilid on teil ilmataadiga, aga ilusat ilma ja toredaid inimesi jagus kogu päevaks.“

„Ka mulle tundub nii ning seda võib laiendada kogu nädalavahetusele! Suur tänukummardus kõigi talude ja ettevõtete ees, kes ennast külastajatele avasid,“ sõnas Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.

Jätka lugemist »

Rongiga Viljandi Pärimusmuusika Festivalile

Elron tihendab 25.-28. juulini toimuva Viljandi Pärimusmuusika Festivali ajaks Tallinna-Viljandi liini sõiduplaani. Sõiduplaani muudatused kehtivad kõigil neljal festivalipäeval.

Balti jaam Tallinnas. Foto Urmas Saard

Balti jaam Tallinnas. Foto: Urmas Saard

teatud väljumistel jalgratastega rongi sisenemine piiratud

“Neljapäevast pühapäevani pikendame osa edelasuuna reise Türilt ja Raplast Viljandini, et seeläbi lisada Tallinna ja Viljandi vahele edasi-tagasi kaks väljumist igal festivalipäeval. Kindlasti püüame tagada liinile ka võimalikud pikad rongid, et mahutada rohkem reisijaid,” teatab Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Kõik pikendatud reisid peatuvad Türil, Võhmas ja Viljandis, kuid kiirema kohale jõudmise huvides ei peatu teistes vahepeatustes.”

Kõigile Viljandi Pärimusmuusika Festivalile rongiga sõitjatele soovitab Elroni esindaja arvestada kaasreisijatega. “Kuna jalgratas võtab rongis ära mitme inimese jagu ruumi, siis on folgi nädalavahetusel ka teatud väljumistel jalgratastega rongi sisenemine piiratud – täpsemalt on see info leitav meie sõiduplaani otsingust,” nentis Kongo.

Jätka lugemist »

Kukk Porthose suur Eesti ringreis jõudis finišisse

Esimene kodulinnust influencer ehk suunamudija kukk Porthos lõpetas oma suure Eesti ringreisi, mille käigus vaatles meie maaelu rohujuuretasandilt.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

Koostöös Maaeluministeeriumiga toimunud tuur viis mõjulinnu pea igasse Eesti maakonda, samuti maaeluministri kabinetti ja valitsuse pressikonverentsi laua taha. Tema tegemisi ja tähelepanekuid on 1,5 kuu kestnud tuuri käigus kogunenud Instagramis järgima ligi 1400 fänni. Kukk Porthos tegi oma tuurist ka videokokkuvõtte, mida saab näha SIIN.

Kukk Porthos näitas oma arvukatele jälgijatele, et Eesti maaelu on elav ja mitmekesine. Nii jalgsi kui ka ratastel kulgenud ringreis viis mõjulinnu takseerima nii traditsioonilist põllumajandust kui ka uudseid maaelu tõmbenumbreid, nagu eksootilisi tiivulisi aretav liblikafarm. Meie maaelu rikkust ja pärle soovitab ta kõigil Eesti inimestel lähemalt vaadata. Parim võimalus avaneb selleks eesoleval nädalavahetusel avatud talude päeval, mis toimub juba viiendat korda. Maaelu mitmekesisust saab siis nautida rohkem kui 300 talus, millest ligi 90 osaleb esimest korda. Vaata lähemalt.

Kukk Porthose enda kodu asub Läänemaal Ranna Rantšos, kuhu ta koos oma perenaise Ande Baikoviga külalisi ootab. Oma teraseid tähelepanekuid jagab ta jätkuvalt ka oma Instagrami kontol.

Sündimus kui kõige avalikum eraasi ehk haridusseminari seisukohad

Riigikogu XIII koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu esitab küsimuse: „Kelle asi on rahvastikutaaste ehk kes mille eest vastutab?” Tänavu 13. juunil toimus Toompea Haridusseminari töökoosolek, millest saab ülevaatlikke teateid konsultandi märkmete põhjal.

Jaak Uibu. Foto: erakogu

alles 2016. aastal nõustuti riigikogus vastu tahtmist demograafilist olukorda Eestis hindama rahvastikukriisina

Käesoleva aasta 1. juulil täitus 20 aastat, kui Toompea Haridusseminar (THS) deklareeris vajadust avaldada oma seisukohad Eesti elu sõlmküsimustes, mis hõlmab ka rahvastikku. THS on hoidnud alal minister Andra Veidemanni ettepanekut 1998. aasta valitsusettekandest – „Täpsustada ministeeriumide ja ametkondade põhimäärustes nende ülesanded ja vastutus rahvastikupoliitika teostamisel.“ „Neli aastat tagasi taotlesime rahvastikuministri ameti taastamist, mis nüüd on õnnestunud. Hoolimata valitsuste praktikast rakendada sündimuse suurendamiseks mitmesuguseid materiaalseid toetusi, ei ole need viinud sündimustrendi muutvatele tulemusteni,” tõdeb Uibu.

Lisaks Jaak Uibule osalesid töökoosolekuI lvi Cannon, Rein Einasto, Arvo Junti, Jüri Kaljuvee, Ando Leps, Dan Lõhmus, Ivar Raig, Henn Põlluaas, Arvo Sirendi, Riina Solman, Randar Tasmuth, Aivo Vaske.

Jätka lugemist »

Kahepäevane Saadjärve festival kutsub järvele ja järve äärde

13. – 14. juulil toimuv Saadjärve festival pakub tegevusi nii järvel kui kaldal.

Saadjärv. Foto Urmas Saard

Saadjärv. Foto: Urmas Saard

Laupäeval, 13. juulil alates kella 12st toimuvad Saadjärve randades erinevad tegevused: Tabivere rannas saab sõita parvega (11:30-12:30; 16:30-17:30) ja kell 16:00 demonstreerib Tartu Sukeldumisklubi uppuja päästmist. Lisaks saab külastada Tabivere muuseumit ja Juhuse õlletehas avab samuti oma uksed. Kel ei ole olnud võimalust külastada Äksi kirikut, siis ka see võimalus on olemas. Kalda rannas ootab Tartu Sukeldumisklubi snorgeldamisvarustusega, soovijatel on võimalus vaadata veealust maailma. Ka Äksi Motorantšo kohvik on sel päeval avatud. Jääaja Keskuse juures kivipargis toimub laat ja Tartu valla isetegevuslaste kontserdid igal täistunnil. On võimalus sõita nii jahi- kui parvega. Avatud on Jääaja Keskus, Jääkaru kohvik ja Soomepoiste Tubamuuseum. Kukulinna rannas on võimalus proovida aerulauaga sõitmist ja külastada saunalahvkat. Äksis on avatud kodukohvikud. Päeva lõpetavad Kristiina Ehin ja Silver Sepp kontserdiga: „Aga armastusel on metsalinnu süda“ Saadjärve kaldal Jääaja Keskuse juures kell 19:00.

Jätka lugemist »

Lauluväljakule saabujad võisid ennast lipu seltsi stendi taustal pildistada

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja MTÜ Eesti Lipu Selts on juba aastaid teinud koostööd ning tegutsenud selle nimel, et nii laulu- kui tantsupeo paikades kui ka rongkäigus lehviksid meie sinimustvalged lipud ja kasutataks erinevat rahvuslikku sümboolikat.

Lauluväljakule saabujad võisid ennast lipu seltsi stendi taustal pildistada. Foto Peeter Hütt

Lauluväljakule saabujad võisid ennast lipu seltsi stendi taustal pildistada. Foto: Peeter Hütt

Juubelilaulu- ja tantsupeo eel tehti ühiselt üleskutse eestimaalastele, heisata meie sinimustvalged lipud. Eestimaa kalmistutel süüdati mälestusküünlad ja meenutati meie tuntud viljeinimesi – dirigente, heliloojaid, lauljaid, tantsijaid, pillimehi ja kõiki neid, kes on aastaid meie laulu- ja tantsupidude traditsioone hoidnud ja põlvest põlve edasi kandnud.

Jätka lugemist »

Ülisuur pildigalerii: XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ rongkäik

 Pildigalerii kahes osas: artikli keskel ja lõpus

Laupäeval toimunud laulupeoliste rongkäik oli võrreldes eelmiste kordadega märgatavalt motoriseeritum. Elektrimootoritega varustatud tõukeratastel ei sõitnud mitte üksnes Pärnumaalt pärit Tori „põrgulised”.

Laulupeo Minu arm rongkäigus osalev Sindi gümnaasium. Foto Urmas Saard

Laulupeo “Minu Arm” rongkäigus osalev Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard

Laulupeo rongkäisgus liikunud laulupeo tuli. Foto Urmas Saard

Laulupeo rongkäisgus liikunud laulupeo tuli. Foto: Urmas Saard

Külauudiste kaamera liikus samal teekonnal kahes suunas: lauluväljakule ja kesklinna tagasi.

Eestimaa halduspiiride muutumise tõttu võis näha rohkelt uusi omavalitsuste lippe. Sinimustvalgeid lippe oli veelgi rohkem, kui eelmise üldlaulupeo rongkäigus. Koostöös riigikoguga on Eesti lipu selts kinkinud koolidele ja seltsidele kuldsete narmastega esinduslippe. Mitmed koolid on loonud nende lippude juurde oma liputoimkonna. Tallinna 21. koolil on juba väga pikk traditsioon, aga seda on teinud ka Sindi gümnaasium, kelle toimkond piirdub praegu küll ainult kolme noorega, kuid hakatuseks oli sedagi muljetavaldavalt tore näha.

Viie kilomeetri pikkusel teekonnal liikuval rongkäigul kulus aega Vabaduse väljakult lauluväljakule jõudmiseks kuus tundi ja neli minutit. Külauudiste kaamera liikus samal teekonnal kahes suunas: lauluväljakule ja kesklinna tagasi. Sammulugeja näitas enam kui 30 000 sammu.

Jätka lugemist »

Maaeluminister tunnustas parimaid
maamajanduslike erialade lõpetajaid

Maaeluminister tunnustas reedel vastuvõtul maaeluministeeriumis maamajanduslike kutseõppeasutuste, Eesti Maaülikooli ja TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi parimaid lõpetajaid. Tänuüritus toimus sel aastal juba 21. korda.

Värsked maaelu asjatundjad. Foto Indrek Hirs

Värsked maaelu asjatundjad. Foto: Indrek Hirs

Minister andis tänukirjad järgmistele lõpetajatele:

  • Marko Kruusimägi, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudipõllumajandussaaduste tootmise ja turustamise magistriõpe, Lääne-Viru maakond
  • Eneli Leis, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarmeditsiini õppekava, Tartu maakond
  • Christen Haamer, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi tehnika ja tehnoloogia bakalaureuseõpe, Saare maakond
  • Helen Meier, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise bakalaureuseõpe, Tartu maakond
  • Kaupo Tammemäe, Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledži tehnotroonika rakenduskõrgharidusõpe,Viljandi maakond
  • Oscar Rahu, Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi geodeesia ja maakorralduse bakalaureuseõpe, Viljandi maakond
  • Jätka lugemist »

Seal, kus Moskva ja Jekaterinburgi vahelist maanteed lõikab Euroopa-Aasia piir

Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres kõrgub 2008. aastal avatud 30 meetri pikkune punasest graniidist obelisk, mis tähistab Euroopa-Aasia piiri.

Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto Urmas Saard

Euroopa-Aasia piiritähis Jekaterinburgi ja Moskva vahelise maantee ääres. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Avatud talude päeval osaleb üle 300 talu

Viies üle-eestiline avatud talude päev toimub juba 21. juulil ning oma osalemisest on teada andnud 302 talu. Eelmisel aastal osales avatud talude päeval 296 talu.

Avatud talude päeva avaüritus 2018. aastal. Foto Ken Mürk

Avatud talude päeva avaüritus 2018. aastal. Foto: Ken Mürk

Kõige rohkem talusid on sel aastal avatud Harjumaal (45), lisaks on rohkearvuliselt esindatud ka näiteks Pärnumaa (42) ja Saaremaa (32). Üle poole taludest ootab külalisi ka juba 20. juulil, kuid kõik talud on avatud pühapäeval, 21. juulil.

Juulikuust alates on võimalik mitmelt poolt leida ka avatud talude päeva paberkaarte, kus on ära toodud, mis talud avatud on, millistel päevadel nad uksed avavad ning millega tegelevad. Kaarte leiab Alexela ja Circle K tanklatest ning Selveritest üle Eesti, samuti ka Elroni rongidest. Lisaks võib neid küsida ka erinevatest turismiinfopunktidest ja Maaeluministeeriumi valvelauast. Samuti on avatud talude päeva telk esindatud laulupeol Eesti toidu alal, kust kõik soovijad paberkaardi saavad.

Lisaks paberkaartidele on avatud talud esindatud ka kahes mobiiliäpis. Avatud talude päev teeb koostööd nii Navicupiga, kes on sel aastal arendanud ka laulu- ja tantsupeo ametliku äpi, ning Ajujahi võistlusel osalenud rakendusega GoInvite, kuhu talud saavad oma programme ja üritusi sisestada.

Jätka lugemist »

Eesti plaanib tugevdada põllumajanduslikku koostööd Alžeeria, Egiptuse ja Tuneesiaga

Maaeluminister Mart Järvik kohtus Alžeeria, Egiptuse ja Tuneesia kolleegidega, et tugevdada koostööd põllumajanduses ja suurendada põllumajandustoodete kaubavahetust.

Maaeluminister Mart Järvik ning Alžeeria põllumajanduse ja maaelu arengu minister Chérif Omar. Foto Maaeluministeerium

Maaeluminister Mart Järvik ning Alžeeria põllumajanduse ja maaelu arengu minister Chérif Omar. Foto: Maaeluministeerium

Kohtumisel Alžeeria põllumajanduse ja maaelu arengu minister Chérif Omariga allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum põllumajanduse ja kalanduse osas. Memorandumi olulisusest rääkinud maaeluminister Mart Järvik rõhutas, et meil on häid eeldusi koostöö süvendamiseks. „Kuigi kaubavahetus on olnud tagasihoidlik, on põllumajandussaaduste kaubavahetuselt takistuste kõrvaldamine mõlema riigi jaoks oluline. Eriti huvitatud oleme turu avamisest meie piimatoodetele, “ ütles Järvik.

Lisaks kohtuti Egiptuse põllumajandus- ja maaparandusministri Ezz el-Din Abu Steitiga ning Tuneesia põllumajanduse, veevarude ning kalanduse ministri Samir El Tayebiga koostöö tugevdamise ja kaubavahetuse elavdamise eesmärgil.

Kõik riigid on väga huvitatud Eesti kogemustest digivaldkonnas. Lisaks nähakse koostöövõimalusi põllumajandusalases teaduskoostöös ning tõuaretuses. Egiptuse minister tegi ettepaneku ka koostööks vesiviljeluse valdkonnas, kus nad on Aafrikas liidrirollis.

Maaeluminister Mart Järvik on visiidil Roomas, kus osales kolmandal Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisel ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsil. Minister kohtub lisaks Alžeeriale, Egiptusele ja Tuneesiale ka Filipiinide, Kasahstani ja Ukraina delegatsioonidega.

Lätlased ja eestlased sada aastat pärast võitu Võnnu lähedal

Kui ma laupäeva hommikul olin teel Läti Vabariigi pinnal asuvasse Võnnu linna raudteejaama, peatusin hommikukohvi joomiseks kuue kilomeetri kaugusel paiknevas hotellis. Võõrastemaja teenindajaga vesteldes sai noorele naisele kiiresti selgeks, et hõlpsaim viis oleks tee juhatamise ja transpordivahendi soovitamise (buss või takso) asemel rändur isiklikult sihtkohta viia.

22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto Urmas Saard

22. juunil tähistati Võnnu linnas saja aasta möödumist Eesti rahvaväe ühest suuremast ja tähenduslikumast võidust Vabadussõjas – Võnnu lahingust. Foto: Urmas Saard

Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto Urmas Saard

Jüri Trei ja Māris Niklass. Foto: Urmas Saard

Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta.

Polnud ise sellise lahkuse osutamiseks vähimatki vihjet teinud ja minu üllatus oli suur kui ta küsis, kas mul oleks aega paarkümmend minutit oodata? Teenindaja ütles, et siis lõpeb tema vahetus ja mees tuleb vastu, võib ühtlasi ka mind auto peale võtta. Jah, muidugi oli mul aega. Meie lühike sõit möödus elavas ja meeldivas muljete vahetamises. Koguni nii meeldivas, et unustasin küsida toredate inimeste nime, rääkimata siis hotelli nime märkamisest. Kahju. Aga võibolla polnudki nimi kõige tähtsam. Palju olulisem oli järjekordne kogemuslik kinnitus heast läbisaamisest naabritega mitte üksnes riiklikul tasandil, vaid ka üksikisikute vahel.

Jätka lugemist »

Kuninganna Elizabeth II sünnipäeva kingitused annetati Toidupangale

Eile Tallinnas toimunud Briti suursaadiku vastuvõtule Kuninganna sünnipäeva auks tõid külalised kingituste asemel toiduannetusi Toidupangale. Saadiku vastavasisuline üleskutse on jätkuks saatkonna ja Toidupanga pikaajalisele koostööle ning selle tulemusel koguti üle poole tonni toitu.

Briti suursaatkond Eestis saab toetada Toidupanka. Foto Julia Amor

Briti suursaatkond Eestis saab toetada Toidupanka. Foto: Julia Amor

Kuigi Toidupank on täna esindatud üle Eesti juba 14 punktiga, on vajadus taristu arendamise järele suur.

Briti suursaadik Theresa Bubbeari sõnul on tal hea meel, et saatkond saab toetada Toidupanka ning seeläbi anda oma panus vajaduses elavate inimeste abistamisse.

“Jagame Toidupangaga samu väärtusi ning aitame kaasa kahe riigi vahelisele teadmiste ja kogemuste vahetusele toidu raiskamise vähendamise ja toidu päästmise osas. Meie vastuvõtul sai aga Toidupank lisaks toiduannetustele ka hea võimaluse leida uusi kontakte ettevõtjatega meie külaliste seas, et kasvatada “headuseringi” võrgustikku,” rääkis Theresa Bubbear.

Toidupanga looja Piet Boerefijn sõnul on ta väga tänulik saatkonnale toetuse, usalduse ja tulemusliku koostöö eest.

Jätka lugemist »

Elron saab juurde kuus reisirongi

Valitsus andis tänasel istungil heakskiidu osta kuus uut rongi, millest neli on hübriid- ja kaks elektrirongi.

Elroni rongid Balti jaamas. Foto Urmas Saard

Elroni rongid Balti jaamas. Foto: Urmas Saard

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul saab Elron uute rongidega tihendada rongiliikluse graafikut ning tagada reisijatele jätkusuutlikku teenust. „Uute rongide soetamisel on arvestatud pidevat nõudluse kasvu. Soovime, et oleks rohkem sõiduvõimalusi erivajadustega inimestele ja lisaruumi jalgratastele ning lisanduks mugavusteenuseid toitlustuse näol,“ lisas Aas.

Kuus aastat tagasi soetatud rongide tulemisest saadik on reisijate arv kahekordistunud. Rongide soetamise vajadus tuleneb ühtlasi ka Elroni teenuse pakkumise kindlusest. „Täna oleme olukorras, kus kõik rongid on igapäevaselt kasutusel ning kohati on keeruline leida sobivat aega remondi ja hooldustöödeks,“ ütles Aas.

Uutest rongidest neli on hübriid- ning kaks elektrirongi. Hübriidrongid tulevad eeldatavalt liinile 2022. aastal. Elektrirongide soetamise ajaline määratlus sõltub Haapsalu rongiliini väljaarendamisest.

Rongide hind selgub hanke käigus.

Juuniküüditamise mälestuspäeva tähistamised kogu riigis

Paljudes paikades üle Eesti antakse teada, et reedel, 14. juunil möödub 78 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestatakse tuhandeid Venemaa terrori all kannatanud inimesi, keda küüditati Siberi koonduslaagritesse ja asumisele.

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto Jukko Nooni

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto: Jukko Nooni

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna

Kell 10.00 toimub Tartus Pisarate pargis küüditamisele pühendatud üritus. Tund hiljem algab Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale pühendatud mälestusjumalateenistus. Keskpäeval järgneb üritus Rukkilille juures.

Pärnus Leinapargis kell 12.00 algava mälestamise juhatab sisse Pärnumaa praost Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Memento esindajad asetavad pärjad mälestuskivi ette.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene. Leinavalves seisavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide maleva noored Eesti lipu seltsi lippudega. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad. Mälestuspäeva korraldab Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento, toetab Pärnu linnavalitsus.

Jätka lugemist »

Kukk Porthos alustab Eestis ringreisi

Maaeluministeeriumiga koostöös alustas hiljuti tegevust esimene kodulinnust suunamudija kukk Porthos, kelle tegemiste abil on võimalik saada ülevaade maaelu mitmekesisusest.

Kukk Porthos. Foto Maaeluministeerium

Kukk Porthos. Foto: Maaeluministeerium

Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks

„Möödas on ajad, mil influencer’id kajastasid üksnes linnaelu. Kukk Porthos on võtnud ette ambitsioonika retke mööda Eestimaad, mille käigus ta vaatab maaelu rohujuure tasandilt ja vägagi terava pilguga. Oma ringreisil kogetust annab ta operatiivselt teada sotsiaalmeedias, täpsemalt Instagrami kontol,“ sõnas Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe.

Kukk Porthos startis eile, 11. juunil Pärnust, andes oma ringreisile avapaugu suvepealinna ülevaatusega. „Juba esimesed sammud viisid kuke kokku nii Eestimaa rõõmude kui ka kitsaskohtadega. Näiteks pidasid lapsed teda kanaks, mis on selge märk, et suurem kokkupuude maaeluga tuleks järeltulevatele põlvedele üksnes kasuks,“ lisas Lillemäe.

Kukk Porthose kodu asub Ranna Rantšos ning koos oma perenaise Ande Baikoviga on ta osalenud juba paljudel üritustel ning külastanud isegi telestuudiot. Oma Instagrami kontol näitab kukk nii enda kui ka teiste loomade tegemisi, demonstreerib maaelu mitmekesisust, võtab sõna olulistel teemadel ning suunab inimesi maale elama ja puhkama.

Kertu Kärk
Maaeluministeeriumi nõunik

Pildigalerii: rahvusvahelise pärimuspeo Baltica lainel Tornide väljakul

Eesti heliseb pärimuse lainel. Baltikumi suurimale ühisele pärimuspeole kogunesid Tallinnas Tornide väljakule eile ja täna koduriigi ja välismaised parimad pärimuskandjad. Saab nautida Balticat kuuel erineval laval , lisaks sõideti eile Baltica külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele.

Baltica 2019 Tornide väljaku pärimuskülas. Foto Urmas Saard

Baltica 2019 Tornide väljaku pärimuskülas. Foto: Urmas Saard

Tornide väljaku pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, tantsitakse meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õpitakse käsitööd ja keeli, kuulatakse jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et tänavuse Baltica keskmes on kolm valdkonda – paikkondlik eripära, pidu ja keel. Peo kolmele päevale jaotatud melu täiendavad külla sõitnud välisrühmad. Küla kõrval on täies ehtes käsitöölaat, toidupärandit saab nautida sealsamas Uma Mekki korraldatud Taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad. Tornide väljaku pärimuskülla koguneti Pärnumaalt, Saaremaalt, Setomaalt, Tartumaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Võrumaalt, ja pealinnastki.

Jätka lugemist »

Sel kevadel päästsid vabatahtlikud pea 15 000 konna elu

Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 14 774 sigimispaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Kaheksandat aastat toimunud konnapääste aktsiooni „Konnad teel(t)“ raames toimusid tänavu konnatalgud 11 asukohas üle Eesti, päästeaktsioonidest võttis osa 319 vabatahtlikku.

Konn teed ületamas. Foto Urmas Saard

Konn teed ületamas. Foto: Urmas Saard

Kahepaiksete rändeperiood oli tänavu heitliku loomuga just ilmastikuolude ja põuase varakevade tõttu. Visad vabatahtlikud hoidsid tihedamate kahepaiksete rändega teelõikudel silma peal põhimõtteliselt terve aprillikuu. Massiline konnade kevadränne sai alguse aprilli teises pooles. Kõige tihedam ränne toimus Porkuni ja Tamsalu kandis, kus vabatahtlike abiga päästeti autorataste all hukkumise eest rekordilised 8487 konna. Järgnesid Kaunissaare ja Soo-otsa talgukohad 2163 ning Astangu tänava talgukoht Tallinnas 1453 päästetud kahepaiksega. Kokku päästeti 13993 harilikku kärnkonna, 601 rohukonna, 117 rabakonna ja 62 tähnikvesilikku. Rohkem infot tänavuste konnatalgute tulemuste kohta leiab veebilehelt.

Konnad kaardil

Tulemuste nägemiseks kliki siia

“Heameel on näha, kuidas kohalikud konnatalgute eestvedajad on koostöös linna- ja vallaametnikega, leidmas lahendusi konnade kaitseks olulistes teelõikudes,” kiitis osalisi “Konnad teel(t)” kampaania korraldaja Kristiina Kübarsepp. ”Näiteks Porkuni talgukohas oli vald nõus rände ajaks isegi ajutiselt sulgema ühe teelõigu, et ära hoida kahepaiksete hukkumist rändeperioodil. Linna- ja vallaametnikud on vabatahtlike soovil aidanud ohtlikesse teelõikudesse paigaldada kiirusepiiranguid, hoiatusmärke ning abistanud talguvarustuse hoiustamisel. Rõõm on näha, kuidas talgujuhtide ja ametnike koostöö on hoo sisse saanud,” märkis Kübarsepp.

Lisaks talgutele tähistati koostöös Tallinna Loomaaiaga 27. aprillil rahvusvahelist konnade kaitse päeva, mille raames toimusid temaatilised tegevused loomaaias. Seal anti üle konnade teemalise luulevõistluse “Hüppav konn” auhinnad žürii lemmikluuletuste autoritele. Luulevõistlusele esitati üle 800 luuletuse, millest žürii valis välja 18 lemmikut. Auhinnatud luuletustega saab tutvuda siin.

Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elude päästmisel on abiks nii talgud kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes rände ajal. Pikemas plaanis on aga tarvis ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Kaheksa aastaga on vabatahtlikega abiga säästetud üle 111 000 kahepaikse elu.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Nurmenukuvaatluse aktsioonis on vaadeldud juba ligi 200 000 õit

Maikuus toimub üle-eestiline kodanikuteaduse aktsioon „Eesti otsib nurmenukke“. Teadusesse panustavate inimeste hulk on suur – hetkel on vaadeldud juba ligi 200 000 taime ning tehtud pea 1600 vaatlust.

Nurmenukud. Foto Urmas Saard

Nurmenukud. Foto: Urmas Saard

Juba praegu on teadlastele saadetud fotosid erilistest nurmenukkudest, mis on loodusteaduslikult põnevad leiud ning mida uuritakse edasi. Algatuse eesmärk on kaardistada laialdaselt levinud ja hästi ära tuntavate nurmenukkude õite tüüpe, mis annab ökoloogidele infot elurikkuse ning maastike muutuste kohta. Vaatluseid saab veel viimaseid nädalaid sisestada aadressil nurmenukk.ee.

Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli ja Teeme Ära talgupäeva korraldatud algatus on väga hästi vastu võetud. Osalenud on hulk koole, kollektiive ja niisama looduses liikujaid igalt poolt Eestist. Kuna nurmenukuvaatluse tegemine on lihtne, teevad paljud huvilised mitu vaatlust. „Mida rohkem infot kokku saame, seda ulatuslikumaid andmeid Tartu Ülikooli teadlased enda teadustöös kasutada saavad ning seda põnevamad on ka tulemused,“ ütles algatuse üks meeskonna liige ja Tartu Ülikoolis nurmenukke uuriv Marianne Kaldra. „Juba praegu on meieni jõudnud fotosid ja infot eriskummalistest nurmenukkudest. Näiteks on tavaliselt ühel nurmenuku taimel kõik õied ühte tüüpi. Meile on saadetud aga fotosid Eesti eri paigust, kus on pildi järgi hinnates ühel taimel mõlemat tüüpi õied. Seda tavaliselt ei esine ning seda peab kindlasti edasi uurima, mis selle põhjus võib olla,“ lisas Kaldra.

Jätka lugemist »

Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto Urmas Saard

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto: Urmas Saard

Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė

Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.

Jätka lugemist »

Suurim kodanikuteaduse algatus kestab mai lõpuni

Tänavusel Teeme Ära talgupäeval osales täpsustatud andmetel vähemalt 45 150 talgulist, nurmenukutalgutel on kaardistatud juba ligi 100 000 õit

Nurmenukutalgud. Foto Kaarel Kaisel

Nurmenukutalgud. Foto: Kaarel Kaisel

Teeme Ära talgupäeval osales tänavu talgujuhtide täpsustatud andmetel 2060 talgul vähemalt 45 150 talgulist, mis moodustab Eesti elanikkonnast 3,4%. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 466 talgul lõi kaasa 14 646 inimest. Elanike arvu järgi võttis kõige rohkem inimesi talgutest osa Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Teeme Ära talgukevade raames alanud nurmenukutalgud jätkuvad veel maikuu lõpuni, vaatlusandmeid saab sisestada nurmenuku nutiveebis. Praeguseks on kaardistatud juba ligi 100 000 õit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles tänavuse heitliku ilmaga talgukevade kokkuvõtteks, et eestimaalased tõestasid end taas tõelise talgurahvana. „Laulu ja tantsu juubeliaasta egiidi all said korda tuleteega seotud kultuuriväärtuslikud paigad, meisterdati ligi sada õueraamatukogu ning osaleti teadaolevalt suurimas Eesti kodanikuteaduse algatuses, nurmenukutalgutel, kus määratleti tuhandete nurmenukkude kasvukohtades õite eripära,“ rääkis Tüür. „Lisaks tehti veel tuhandeid muid talgutegusid nii linnas kui ka maal, ja seda polegi nii vähe. Õigemini – seda on väga palju! Eestimaa tänab kõiki talgute eestvedajaid ja kaasalööjaid!“

Jätka lugemist »