Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2017
E T K N R L P
« okt    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Setod korraldavad ettevõtlusfoorumi

Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi (SEIK) korraldab koos Setomaa vallavalitsusega 24. novembril Värska kultuurikeskuses ettevõtlusfoorumi „Ettevõtja ootused ja KOV-i võimalused“.

Aarne Leima Foto Urmas Saard

Aarne Leima. Foto: Urmas Saard

„Vahest ongi praegu, kui äsja on valitud uue valla volikogu, aga ka Seto Kongressi Vanemate Kogo, kõige sobivam aeg ettevõtjate ja omavalitsuse dialoogiks. Seda enam, et tänu Setomaa valla tekkimisele, on kogukonna ootused piirkonna positiivsete arengute jätkumisele eriti suured,“ ütleb Setomaa ettevõtlusnõustaja Aarne Leima.

Foorumil antakse ülevaade Setomaa ettevõtluse hetkeseisust. Omavalitsuste rollist ettevõtlusele räägivad oma kogemuste põhjal mitmed tuntud ettevõtjad Setomaalt ja mujalt. Millised on KOV-i
võimalused ettevõtlust toetada, seda selgitavad vallajuhtimiskogemustega Raul Kudre ja Rein Järvelill.

Lisaks neile esinevad foorumil majandusteadlane Andres Kuusik ja ettevõtjate nõustaja Kuldar Leis.

SEIKi praegune vedaja, Värska ettevõtja Margus Karro loodab, et toimuv ettevõtlusfoorum on sissejuhatuseks millelegi suuremale ettevõtlusalasele üritusele Setomaal.

Annela Laaneots

Baltikumi pikim Ranniku matkarada jõuab sel nädalal Tallinnasse

Loode-Eesti piirkonna ühisturunduse projektijuht Krista Must jagab pildigaleriid eilsest matkateekonnast Nõva sadamast Vihterpalu mõisani ja lisab juurde mõne sõna eilse matkapäeva kokkuvõtteks.

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse Foto Krista Must

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse. Foto: Krista Must

Teekond Nõva sadamast Vihterpalusse oli erakordselt vaheldusrikas. Kõndisime liiva- ja kivirandades, rannaniidul, metsa- ja külavaheteedel. Matka alustasime kell 9 ja sihtpunkti jõudsime kella 15 paiku, läbisime 24 kilomeetrit ja tegime 29 665 sammu. Matkajuht Juris, erialalt bioloog, jõudis meile rääkida rannajoone kujunemisest, teekonnal nähtud loomadest ja haruldasematest taimedest. Eestis matkamise käigus on ta õppinud ära mitmed eestikeelsed sõnad nagu roostik, liivarand, rästik, puravik jne ja tunneb hästi paljusid Eesti asulaid. Juris ei ole esimest korda Eestis matkamas, varem on ta siin käinud jalgrattaga.

Täna on matkajatel puhkepäev. Homme, teisipäeval kell 9 starditakse Vihterpalu mõisa juurest. Olete oodatud kaasa matkama kas terve tee või osa sellest!

Krista Must

Jätka lugemist »

Sibulatee puhvetite päev

16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.

Sibulatee puhvetite päev Foto Ahto Sooaru

Sibulatee puhvetite päev. Foto: Ahto Sooaru

Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”

Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.

Jätka lugemist »

Kuhjavere külateatrite festivalil anti välja Kalju Komissarovi mälestuspreemia

Kalju Komissarovi mälestuspreemia laureaat Abja Kolmas Voorus

Kalju Komissarovi mälestuspreemia laureaat Abja Kolmas Voorus

19. ja 20. augustil Suure-Jaani vallas peetud 13. Kuhjavere külateatrite festivalil esinesid kolmteist truppi enamikest Eesti maakondadest. Esitati nii naljakaid, kui ka tõsiseid näitemänge. Sündmus oli pühendatud festivali kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi mälestusele. Festivalil anti välja ka legendaarse teatrimehe mälestuspreemia. Selle pälvis Abja kultuurimaja näitering Kolmas Voorus eesotsas lavastaja Kersti Sillaotsaga.

Kõige enne jõudsid Kuhjaverre festivalile Avinurme harrastusnäitlejad, kes reede õhtul ka Halliste kandi rahvale esinesid. Laupäevaks külateatrifestivali avamiseks olid kohal kõik sellel päeval esinevad trupid ja needki, kes astusid lavale pühapäeval. Tornimäe Näiteselts Saaremaalt astus publiku ette küll laupäeval, kuid vaatas ära kõik etendused mõlemal päeval.

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk, kes Väikese Mukina traditsiooniliselt festivali avas iseloomustas seda protsessi nii „ Sel aastal oli siis lõplik tõe tunnistamise hetk, et kaugaaegset patrooni Kalju Komissarovit ei ole enam meiega ja peame jätkama temata. Komissarov valis välja ka oma järeltulija Helena Kesoneni, kes nüüd juba teist aastat oli truppidega suhtleja ja tagasisidestaja. Kogu seekordne festival oli pühendatud Kalju Komissarovi mälestusele. Meenutuste ja mälestuste jagamiseks anti välja teatrileht, kus mitmel leheküljel juttu temast ja seostest Kuhjavere festivaliga. Sõna said Rein Lang, Malle Pärn ja mitmed teatritruppide lavastajad.”

Jätka lugemist »

Oma legendi saanud Kuhjavere külas
tuleb taas teatrifestival

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Eesootaval nädalavahetusel algab Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival. Hiljuti sai Kuhjavere küla ka oma legendi, mille autor, Järvamaal tegutseva Alburahva teatri dramaturg ja näitleja Küllike Veede põimis kokku vanadest tondijuttudest ja praegustest kohalikest oludest.

Küllike Veede avas Kuhjavere loo sünni telegitaguseid ka Külauudiste protaalile. Mis saab teoks aga  19-20 augustil toimuval Kuhjavere külateatrite festivalil, sellest rääkis  üks korraldajatest Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige  Urve Mukk.

Küllike Veede, paljud külad on saanud legendid juba ennemuistsetel aegadel, teatrifestivali korraldav Kuhjavere küla aga alles hiljuti ja tänu teile. Mis andis inspiratsiooni Kuhjavere loo loomiseks?

Loomulikult küla nimi. Ja festival. Kaugemate paikadega tekib see häda, et olusid tunned vähe ja kui kirjalikku materjali appi otsima hakkad, sünnib pigem midagi kodu-uurimuslikku. Sellisele ei tihka üleannetusi külge pookida. Nii et võtsin hoopis muistsed tondijutud appi.

Kuivõrd on Kuhjavere lugu üles ehitatud vanaaegsete legendide põhjal, kui palju on selle sünnis tänapäevast?

Lõbus peab olema, vähemalt luues. Harva, kui alustades on aimu, kuhu välja jõuad. Kuhjavere legendi juures muidugi vaikselt lootsin, et lõpuks külamaja sünnib, festivalid hakkavad  toimuma ja keegi osalistest suuremat viga ei saa. Tundub jah, et seekord on rohkem vana, kuigi enamasti  balansseerivad mu jutud päriselu ja muinasloo piiril. Vahel võin isegi foto lisada, sedavõrd päris on tegelane või toimumispaik, ja siis vupsab midagi täiesti jaburat hulka.

Jätka lugemist »

Jaanilaupäeva õhtul lippu ei langetata

Eelseisvad võidupüha ja jaanipäev on lipupäevad, kui taas heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Võidupüha paraad Võrus 2016 aastal

Võidupüha paraad Võrus 2016. aastal Foto: Urmas Saard

Lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Riigikantselei kodulehel selgitatakse, et 23. juunil tähistatav võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut asuda taas kaitsma Eesti iseseisvust.

Vabadussõjas võitlesid Eesti väed ka baltisaksa ning saksa palgasõduritest koosneva Balti Landeswehriga. Pinevas võitluses löödi vastase vägesid ning 23. juunil 1919 võideti tagasi Võnnu. Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu.

Võit nn Landeswehri sõjas oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks. Vabadussõja lõppedes hakati Võnnu lahingu aastapäeva tähistama võidupühana.

24. juunil tähistatav jaanipäev on ürgne eestlaste pidupäev. Jaanipäev on kultuuriline side põhjala ja muinas-eestlusega.

Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud suurima võidu külma ja pimeduse üle. Jaanipäeva ja jaaniööd tähistavad kõik põhjarahvad. Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga olid seotud oma maagilised tavad ja kombed. Üks levinumaid toiminguid on läbi aegade olnud jaaniööl tuletegemine ja tule ümber pidutsemine.

Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike. Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist.

Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Jätka lugemist »

Barbara Lehtna oma elu meelistegevuste keskmes

Barbara Lehtna soovitas Sindi gümnaasiumi õpilastel käija vabatahtlikuna kõikvõimalikes kohtades ja omandada neidki kogemusi, mille järele esmapilgul otsest vajadust ei tunnetata.

Barbara Lehtna Sindi gümnaasiumi aulas Foto Kristi Suppi

Barbara Lehtna Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Kristi Suppi

Sindi gümnaasiumi majandusõpetaja Kristi Suppi korraldas 8. novembril kooli gümnaasiumiastme õpilastele loengu “Ettevõtlike noorte inspireerimine”. Lektorina esines Pärnu vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja Barbara Lehtna. „Kui tavaliselt õpilased kasutavad loenguid puhkamiseks, siis seekord nad osalesid loengus kuulaja rollis,“ ütles kooli direktor Ain Keerup, kes oli õpilaste osavõtlikkust kogu loengu kestel jälginud. Loeng kestis poolteist tundi ja see aeg oli õpilaste hinnangul väga osava leidlikkusega sisustatud.

Alustuseks rääkis Lehtna iseendast: oma elust, tööst, saavutustest, läbikukkumistest ja kuidas kõik see teda arendab. Tuli välja, et ta pole seni veel mitte kellegi alluvuses töötanud. Lehtla selgitas võimalusi, kuidas tulla toime tööl käimata ja elada endale meelepäraste tegevuste keskel. Lühidalt: kuidas olla oma elu kontroller. Maailmas ringi reisimisest saadud kogemusi jätkus jagamiseks ka kuulajatega.

Õpilaste arvates on loengud sageli igavate seletustega, aga antud juhul kaasati kuulajad oskuslikult loengusse sisse elama. Mängiti erinevaid mänge, milles pidi selgitama, joonistama või kirjutama paberitele mitmesuguseid tegevusi, et selle abil saada mängu lõppedes võõrastega tuttavaks.

Jätka lugemist »

“Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.

Killuke tänast Võrumaad Foto Urmas Saard

Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard

Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.

Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.

“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.

Jätka lugemist »

Head uut aastat! Head mereaastat!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Juss Haasma toetab näosaate võidusummaga katkiste hingede parandamist

Näitleja Juss Haasma toetab meelelahutusaate “Su nägu kõlab tuttavalt” võidusumma, 10 000 euroga SA TÜ Kliinikumi Lastefondi kampaaniat “Katkised hinged”, mis keskendub asenduskodus kasvavatele lastele vajalike teraapiate võimaldamisele.

“Leian, et Lastefond teeb imetlusväärset tööd toetades lapsi, kes muidu jääksid ilma abita; lapsi, kes on siia ilma sündinud mõne raske haigusega või sattunud muul viisil olukorda, kus vajavad oma tervisliku heaolu tagamiseks tuge, mida haigekassa neile ei saa võimaldada,” selgitas Haasma otsust toetada just Lastefondi. “Lapsepõlv peaks olema muretu ja õnnelik aeg, mistõttu ei tohiks need lapsed tähelepanuta jääda, vaid peaksid saama vajalikku abi. Mul on hea meel, et sain Lastefondi selle missiooni täitmisel omapoolse panusega aidata.”

Annetuse abil rahastatakse terapeutide, psühholoogide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide sihipärast ja järjepidevat nõustamistööd asenduskodudes, kus kasvavad lapsed ei saa hetkel suure vahemaa, transpordi puudumise ja kulukuse, liiga pikkade ootejärjekordade või teiste tegurite tõttu kas üldse mitte või õigeaegselt nende läbielamisi silmas pidades äärmiselt vajalikku psühholoogilist ja terapeutilist tuge. Jätka lugemist »

Jõulutähe pidupäev Ameerika Ühendriikides

Ameerika Ühendriikide esimene Mehhiko suursaadik ja botaanik Joel Roberts Poinsett hoolitses selle eest, et 190 aastat tagasi jõudis õrnkeeruka ehitusega pisikest kollakat õisikut ümbritsevate erkpunaste kõrglehtedega troopikataim tema asukohamaalt diplomaadi kodumaale.

Jõulutähed Pärnu Vanal turul Foto Urmas Saard

Jõulutähed Pärnu Vanal turul. Foto: Urmas Saard

Ladinakeelse Euphorbia pulcherrima nimetas Poinsett jõulutäheks ja juba paar-kolm aastat pärast seda kui 1825-ndal oli taim USA-sse toimetatud, võtsid ameeriklased jõulutähte osana jõulude sümboolikas. Saadiku surmapäeva, 12. detsembrit, hakati Ameerikas tähistama jõulutähe või Poinsett’i päevana. Lill jõudis Euroopasse hiljem, Eestis hakkas jõulutäht potitaimena ulatuslikumalt levima umbes veerandsaja aasta eest, kuigi oli meil nime poolest juba palju varem tuntud.

Petlemma karjastele ilmunud tähte sümboliseerivad tähekujulised 15 cm pikkused kõrglehed olevat Mehhikos seostunud Jeesuse sünniga juba 16. sajandil.

Looduslikus keskkonnas kasvas jõulutäht esmalt Guatemalas ja Mehhiko lõunapoolsetes piirkondades erandlikult kuni neljameetrise pisema puuna, sagedamini siiski kolme meetri kõrguseks ulatuva põõsastaimena. Jõulutähte on asustatud mitmele poole Aafrika mandrile, Euraasias Indiasse, teda kasvatatakse ilutaimedena ka Vahemere saartel ja Lõuna-Euroopas. Praegu teatakse enam kui sadat jõulutähe sorti. Kõrglehed võivad olla lisaks punastele ka valged, kollakad, roosakad või purpurpunased. Kuid traditsiooniliselt on suurema huvi peamiseks põhjuseks punaste õite puhkemine jõulude paiku.

Jätka lugemist »

Aedviljatöötlemisega tegelevad Võrumaa ettevõtjad või huvilisi kutsutakse osalema Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli praktilisel aedviljatöötlemise koolitusel

Koolitus toimub Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis 20. novembril 2015. Koolitust viib läbi mitmete tervisliku toidu ja hoidistamise raamatute autor Maire Vesing.

Päevakava 20.11.2015:
8.00 väljasõit Võrust
10.00 saabumine Olustverre
10.00-16.45 koolitus
18.40 tagasi Võrus

Koolitust põhjalikumalt tutvustava faili “Aedviljatöötlemine” leiab siinse teadaande kõige alumisest osast.

Koolitus maksab 45 eurot õppija kohta. Koolituse hind sisaldab koolitaja tasu, koolitusel kasutatavate toidu- ja maitseainete maksumust, koolitusmaterjale ning kaks kohvipausi. Lõuna maksumus 4-5 eurot õppija kohta.

Koolitusel osalemise soovist palutakse teada anda  e-postile terje@vaa.ee või telefonil 5309 1180 hiljemalt 11. novembriks.
Lisainfo: Terje Moisto, ettevõtluskonsultant, tel: 786 8313, 5309 1180, e-post:terje@vaa.ee

Aedviljatöötlemine

Noored laulumehed läksid täna hommikul Pärnust teele Lätti ja Leetu

Täna asus Pärnust, Raeküla Vanakooli Keskusest, kontsertreisile Lätti ja Leetu teele projektgrupp “Hakkame mehed minema“. Koosseisu kuuluvad Rääma kooli poistekoor Valter, Raeküla kooli poistekoor ja Vanakooli keskuse ekstreemrahvatantsurühma Viisuke juniorid MiniViisuke.

Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto autor Piia Karro-Selg

Reisiseltskonda kuuluvad vaid noormehed, kelle vanus on vahemikus 6 kuni 16, saatjateks dirigendid Helvi Treiblut ja Sirle Sikk ning tantsutreener Argo Linnaste. Kontsertreisi juhib Vanakooli keskuse arendusspetsialist ja noorsootöötaja Marina Mesipuu.

Kolme päeva jooksul toimub kuus kontserti, millest kaks Läti Vabariigis ja neli Leedu Vabariigis. Esimesel päeval peetakse kontsert Riias – Vecmilgravise eakate päevakeskuses, õhtul juba Vievise (Leedu) gümnaasiumis. Järgmine päev pühendatakse Vievise koorikonkursile ConMoto, mille aukülalisteks on Pärnu noormeestest koosnev projektgrupp. Kolmanda päeva hommikul toimub veel üks kontsert Leedus – väikeses Kietaviške asulas ja tagasiteel koju tehakse ülesastumine ka Läti Bauska linnas.

Eesmärgina nähakse noormeeste hobitegevuse väärtustamist. Osalemine võimaldab eduelamusi, laiendab silmaringi ja lisab isetegemise rõõmu. Ettevõtmise õnnestumisele aitavad kaasa Audru vald ja Sauga vald, linnadest Pärnu, Vievise, Riia, Bauska, samuti Rääma ja Raeküla koolid ning heategevuslikud organisatsioonid Y’s men International klubid Pärnust, Vievisest ning Zonta International klubi Bauska’st.

Noormehed jõuavad kontsertreisilt tagasi pühapäeva hilisõhtul.

Urmas Saard

FC Helios Võru tähistab sünnipäeva

helios_5_A3

Äsja viieaastaseks saanud jalgpalliklubi FC Helios Võru tähistab oma sünnipäeva kolmapäeval, 6. mail Võru spordikeskuses staadionil toimuva üritusega, mille naelaks on Eesti väikeste karikavõistluste 1/32-finaali mäng Narva meeskonna JK NPK-ga.

Külalisi oodatakse staadonile kella 18.30. Lisaks kell 19 algavale jalgpallimatšile korraldatakse pealtvaajatele erinevaid mänge ja esinevad tantsutüdrukud. Õhtujuht on Margus Ader.

Mullu, oma debüüthooajal, õnnestus FC Helios Võru meeskonnal väikeses karikasarjas teatavasti poolfinaali jõuda. Samaväärse saavutusega pole hakkama saanud ükski teine Võrumaa jalgpallimeeskond.

FC Helios Võru on alustanud juba ka tänavusi IV liiga mänge – lõunatsooni esimeses voorus alistati võõrsil Tartu JK Tammeka II meeskond 2:0.

Eesti noorte meistrivõistlustel mängib tänavu seitse FC Helios Võru võistkonda ehk rohkem kui kunagi varem.

FC Helios Võru treeninggruppides käib umbes 300 last. Lisaks toimuvad jalgpalliringid seitsmes lasteaias, kus on jalgpalliga hõivatud veel umbes 150 last. Lisaks Võrule korraldab klubi treeningud Rõuges, Sõmerpalus ja Vastseliinas.

Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ tõi pühapäeval Tartusse Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsile talgutöödele ning mälestustalitusele ühtekokku 70 eestlast ja lätlast.

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul Foto Urmas Saard

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul. Foto: Urmas Saard

Keskpäevaks koguneti Uus-Jaani kalmistule üle riigi mitmest paigast: Tartust, Tallinnast, Pärnust, Saardest, Sindist. Sindi gümnaasiumi 8a klassi klassijuhataja Mariko Passel tuli kohale oma 15 õpilasega, ühes oli ka lapsevanem Ave Aaslaid, kes alustas samade õpilaste õpetamist esimeses klassis. Teekonnale asudes võeti kaasa rehad, labidad, harjad ja muu tarvilik. Eesti Lipu Seltsi noored abilised võtsid kaasa ka 6 suurt sinimustvalget kandelippu ja ühe veelgi suurema Läti lipu. Presto bussijuht Hans Rihvk vaatas, et riikide sümbolid oleks hästi pakendatud ja pikal reisil eeskujulikult hoitud. Viimasel minutil saabusid veel äsja Krulli kohviku ahjust võetud lihapirukad, et keset töö tegemist ei peaks mitte keegi oma kõhukorinat kuulma.

Eestlasi kogunes kalmistule arvatavalt üle kolmekümne. Teiste hulgas muidugi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak, kes oli terve ettevõtmise peakorraldaja. Ruuben Kaalep, EKRE volikogu ja noortekogu liige, eelistas oma väikese salgakesega samuti ühineda lõunanaabritega, kuigi paljud teised tema erakonna kaaslased võtsid pühapäeval nõuks avaldada meelt pealinnas, Lossi platsil. Kaalep selgitas, et poliitikute suured teod algavad väikeste asjade ära tegemisest ja tunnustas Läti poliitikute osalemist mineviku mälestamisel mitte ainult sõnades, vaid ka tööle käsi külge lüües.

Jätka lugemist »

Lastefond kaasrahastab ka tänavu vähihaigete laste ja nende perede suvelaagrit

17. – 20. augustini leiab Jõgevamaal juba kolmandat korda aset MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu suvelaager, mille korraldamist toetab 3000 euroga ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

Iga-aastase laagri eesmärgiks on pakkuda onkoloogilisi haigusi põdenud ja põdevatele lastele ning nende peredele võimalust välja astuda igapäevarutiinist, saada täiendavaid haigusega seotud teadmisi ning vahetada mõtteid inimestega, kel on samasugune kogemus.

Samal ajal, kui lapsevanemad osalevad erinevatel koolitustel ja õpitubades, kus oma ala spetsialistid jagavad teadmisi ja annavad nõu vähihaigete laste ja perega toimetulemiseks, saavad lapsed end proovile panna meisterdamise töötubades, loovteraapias ja kunstiringis ning osa võtta mitmesugustest vahvatest mängudest ja võistlustest.

Laagri üks korraldajatest, MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Laine Ütt selgitab, et haiguse tõttu pikaks ajaks haigla- või koduseinte vahele sunnitud peredel kaob tihtilugu side oma tuttavatega ning suurematel lastel võib kaasneda valehäbi oma välimuse pärast. “Laager on just see koht, kus neil on mugav ja mõnus olla. Nad saavad suhelda ning lastel puudub valehäbi, sest kõik teised lapsed on läbi käinud sama raja – kaotanud oma juuksed, pidanud läbi tegema ränki katsumusi, elanud hirmus,” räägib ta. Jätka lugemist »

Eesti Rahvusraamatukogu mälestab Eino Baskinit näitusega

baskinEesti Rahvusraamatukogu avas 8. korruse muusikasaalis näituse väljapaistva humoristi ja näitleja Eino Baskini (1929–2015 ) mälestuseks. Näitusel on väljas poolsada eksponaati, sealhulgas Eino Baskini mälestusteraamatud, kümme anekdoodi-kogumikku ja teatrietenduste kavalehed.

Vaadata saab dokumentaalfilmi Eino Baskinist, kuulata on võimalik Baskini sketšidega CD-plaati, heliajakirja Tipphuumor 93/1 ja 1984. aastal salvestatud vinüülplaati. Väljas on ka 1960. aastatel estraadikavadele valminud plakatid. Näitus jääb avatuks 5. aprillini.

Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.

Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.

Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest ütleb, et ministeeriumi käitumine on olnud kummaline, sest koos ekspertidega koostatud arengukavasse, mis oli mõlemapoolselt ja sisuliselt juba kokku lepitud, viis ministeerium ootamatult sisse väga olulised muudatused. Pärast ühepoolselt muudatuste tegemist on ekspertide nõukogu ignoreeritud ning vaatamata arupärimistele pole sisulisi selgitusi antud. Jätka lugemist »

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub toetama pereisa ravi maksumusega 160 000 eurot

Vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu otsustas toetada 46-aastase pereisa Alar Tupi melanoomiravi, mille maksumus on 160 000 eurot. Fond alustas sel nädalal avaliku üleskutsega ka Alari heaks annetuste kogumist. Üleskutsele on juba reageerinud sajad eestimaalased ning kolme päevaga on annetusi kogunenud ligi 6000 eurot.

Eesti Päevaleht kirjutas käesoleva nädala alguses Mustvees elavast Alarist, kellel diagnoositi kaks aastat tagasi nahavähk melanoom. Pärast esimest lõikust prognoosisid arstid talle elupäevi veel aasta jagu. Kuid Alar jätkas ravi ning elab täna täisväärtuslikku elu: käib tööl, hoolitseb pere eest, armastab tugitoolisporti ja pannkookide küpsetamist. Ainult, et kasvaja on organismis edasi arenenud.

Käesoleva aasta alguseks ammendusid mehe jaoks kõik haigekassa poolt kompenseeritud ravivõimalused. Ainsa õlekõrrena jäi vaid moodne melanoomiravim Yervoy (ipilimumaab), mille ravikuuri eest tuleb patsiendil ise tasuda ligi 160 000 eurot. Eestis pole ükski patsient seda seni suutnud ise välja osta ja haigekassa ei pea ravimit piisavalt kulutõhusaks.

Vähiravifond “Kingitud elu” aitas Alaril kalli ravi käima lükata ning kogub aktiivselt annetusi spetsiaalselt just tema heaks. Mees ise panustas oma ravisse 10 000 eurot.  Jätka lugemist »

Tulekul järjekordne Lõuna-Eesti keskuse jututare

Järgmisel neljapäeval, 12. märtsil kell 16.15 toimub Tartus aadressil Jakobi 2-103 TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus järjekordne jututare, kus tutvustatakse kahte uut võrukeelset raamatut.

Autorid ja koostajad eesotsas Mariko Fasteri ja Sulev Ivaga räägivad äsja valminud eesti-võru sõnaraamatust ning sellest, mis kaante vahelt välja jäi. Urmas Kalla tutvustab sõnaraamatuga samal ajal trükivalgust näinud võrokeste kõnekäändude raamatut. Meele laulab rõõmsaks lauluansambel Ütsiotsõ. Kõik huvilised on oodatud!

Allikas: TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Kodukiri Aasta Kodu Rahvalemmik selgunud

Foto: moodnekodu

Kodukonkursi Aasta Kodu rahvazürii valis lemmikuks Kertu Rajasaare ja Rainer Sireli oma kätega rajatud kodu Tartus.

Pere elab põnevalt sopilises korteris ajalooga puitmajas. Remontides on esile toodud vanad materjalid, lisatud retromööblit ja moodsaid valgusteid.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul jäid silma ka väiksed trikiga detailid, nagu vanast kitarrist kell või aknaklaaside vahel lendavad mängulennukid. “Korterit elavdab ka peret ühendav rockmuusikateema. Vinüülplaadid ja muusikariistad on kujunduses kõikjal esil.”

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja on hääletanud inimeste valikuga päri. “Võidukodus on nii hinge kui hubasust. Toredad ja hästivalitud detailid annavad märku pererahva julgusest ja enesekindlusest. Sisustusest tervikuna kiirgab isetegemise rõõmu, mängulisust ja loomeinimeste mõttelendu,” kiidab Merike Hirvoja ka pere oskust uut ja vana kokku põimida.

Rahva Lemmiku preemia võitja selgus internetihääletusel. Auhinnaks on 650 eurot kodukonkursi peatoetajalt K-rauta kaupluseketilt.

Lastefond toetas Ukraina sõja eest põgenenud raskelt haige lapse ravi

IljaSA TÜ Kliinikumi Lastefond aitas Eesti Pagulasabi MTÜ-l muretseda ravimeid sõjapõgenikust 7-aastasele Iljale, kel on diagnoositud ajukasvaja.

Kasvaja tõttu on häiritud nii lapse kehaline koordinatsioon kui ka tema kognitiivsed funktsioonid ning ta vajab kaks korda aastas kuuajast ravikuuri mitmete kallite ravimitega. Viimatiseks detsembrikuiseks ravikuuriks aga perel, kes oli sõja tõttu põgenenud oma senisest elukohast Luhanskist Zaporižžja linna ning kelle ainsateks sissetulekuks talveperioodil on lapse invaliidsustoetus ja vanavanemate pension, raha ei jätkunud.

Lastefond toetas Iljat ravi 250 euroga kompenseerides sellega poisi ühe ravikuuri ravimite maksumuse.

Fondi tegevjuht Sandra Liiv toonitab, et kuigi üldjuhul Lastefond välisriikide lapsi ei toeta, siis otsustati antud juhul teha erand, kuivõrd Ukraina riik on sattunud väga keerulisse olukorda ega saa seetõttu ajutiselt ise kõigi oma abivajajate eest hoolt kanda. “Toetasime ühekordselt Ukraina põgeniku, väikese Ilja ravimite ostu, sest lisaks ümbritsevale sõjaolukorrale, peab tema perekond toime tulema ka lapse keerulise tervisliku seisundiga. Määravaks sai ka asjaolu, et MTÜ Eesti Pagulasabi poolt esitatud taotlus oli väga põhjalik ja põhjendatud,” selgitab ta rõhutades fondi tõsist suhtumist toetusotsuse tegemisse.

MTÜ Eesti Pagulasabi on 2000. aastal rajatud organisatsioon, mis viib muuhulgas ellu ka humanitaarabi projekti Ukraina sõjalisest konfliktist põgenenud inimestele “Ukraina heaks!

Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse projekti “Perevägivalla ohvritest laste kaitse” raames seal viibivate laste psühhoteraapia-nõustamisseansse tasudes seitsme kuu jooksul psühhoterapeudi töötasu.

Tartu naiste varjupaik on pakkunud perevägivalla ohvritele ja nende lastele varjupaika ja erinevat laadi nõustamist juba 12 aastat. Selle aja jooksul on sotsiaalset ja juriidilist nõustamist, naistele suunatud psühhoteraapiat ja muid teenuseid pakutud rohkem kui 1500 naisele.

Seni ei ole varjupaigal kitsa eelarve tõttu olnud võimalik teraapia sihtgrupina aidata nõustamisel käinud ohvrite lapsi, keda 2014. aastal oli kokku ligi 120. Samas on mõistetud nende laste psühholoogilise nõustamise vajalikkust. Varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagana sõnul on ema suhtes toimepandava vägivalla nägemine tõsine psühholoogiline vägivald lapse suhtes, millel võivad olla väga rängad tagajärjed. “Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid, sest neil kujuneb harjumus eluks pideva vägivalla keskel ning arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna,” selgitab ta lisades, et sellest tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.

Jätka lugemist »

ERMi Postimuuseumis avati uus näitus „Armastuskirjad“

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum avas 12. novembril uue näituse „Armastuskirjad“, kus esitletakse lembeteemalisi postkaarte ja kirju läbi saja aasta. Tundeküllased kirjaread ja postkaardid, huvitavad ja ilusad käekirjad räägivad oma lugusid.

„Kuulmata, nägemata võrsunud südame aluses, valminud valgusele on minu armastus. Sina oled see, kelle järele ma janune olen. Sind ihkan ja igatsen ma päeval ja ööl, siis kui magab maailma mure. Ma ei saa mitte teisiti, kui ma ei ütle, et ma sind armastan, armastanud olen ja edaspidigi armastama saan, nii nagu elu armastus on.“ Need read kirjutas Artur Adson Marie Underile.

Igal ajal on omad kombed. Armastust tuntakse ja sellest kirjutatakse. Viimastel aastakümnetel on elektroonilised sõnumid vahetanud välja postkaardi, paberil kirjutatud kiri on liikunud e-posti. Südamega vormitud lausete asemel annavad tunnetest teada emotikonid. Nõnda võiks küsida, kas näpuotste abil arvutiekraanile vajutatud näopildid kannavad edasi meie aja kultuurilugu tulevastele põlvedele ja on sama huvitavad, nagu endiste aegade kirjaread meile lugeda. Visualiseeritud tunnete näitamine on muutunud igapäevaseks, esitades justkui väljakutse möödunud aja traditsioonidele.

Kas sõnade taga on jätkuvalt tähendus? Kuidas ja millise kultuuriloojälje kirjutavad tänased tegijad tulevastele põlvedele? Või kuidas ja kas seda ka loetakse?

Näitus valmis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, ERMi Postimuuseumi Sõprade Seltsi, Tartu Kunstikooli ja Omnivaga.