Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2018
E T K N R L P
« juuni    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Laupäeval toimub Viljandimaal Heimtalis esimest korda suvefestival, mis on pühendatud selle ajaloolise paiga 490. Aastapäevale. Sündmusest rääkis Külauudistele peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi juhatuse esinaine Urve Mukk.

Heimtali-Mõis

Heimtali mõisahoone külaliste ootel.. Foto: Heimtali Mõisakooli Selts

Heimtali mõisas toimunud ka varem mõisakultuuri tutvustavaid sündmusi, mis andis aga tõuke I Heimtali mõisa suvefestivali korraldamiseks ?

Heimtali mõisas tegutsev põhikool on eelnevad 14 aastat kaasa löönud külastusmängus Unustatud mõisad, mille idee järgi avas mõis uksed 4-6 korral suve jooksul ning alati olid põhilise sisu täitjad ajalootunid ja giidituurid. Sel aastal otsustati enam mitte osaleda ja avada siiski uksed huvilistele vähemalt ühel päeval – 21. juulil. Esimest korda sai mõte välja käidud eelmise aasta novembris Viljandimaa mittetulundusühenduste tunnustamise päeval, kui küsiti 2018. aasta plaanide kohta, vastasin: tuleb suvefestival. Talvel oleme juba mitu aastat korraldanud kogukonnaga koostöös jõululaata, nüüd siis ka suvine sündmus.

Kuivõrd võib öelda, et suvefestivalil osaleja viiakse vahetult kunagisse mõisamaailma?

Jätka lugemist »

Mustvee lugu esinduslikus pildiraamatus

Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „

Mustvee-raamatu-kaasa

Mustvee raamatu kaas

Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,”  ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, “  arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, “  lisas ta.
„Mustvee linna aja lugu pildis” väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.

Jaan Lukas

Pildigalerii maanteemuuseumi külastamisest

Eesti Maanteemuuseum tutvustab ennast Kagu-Eesti suurima kultuuritankla asukohana, kus tee elab.

Varbuses, maanteemuuseumis Foto Urmas Saard

Omaaegses Varbuse postijaamas, mis on Eestimaal ainus heas korras säilinud hoonete kompleks, näeb teede ja liikumisviiside muutuste kulgu. Väliväljapanek Teeaeg on ajas ja ruumis lahtirullunud tee, millel liiguvad vanad ja uued sõiduvahendid. Külastajad näevad Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kogu. Täiesti uus moodsa arhitektuuriga hall on viimistlusjärgus ja peatse avamise ootel. Selle suve 3. juulil tegi õppekäigu maanteemuuseumisse TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ligemale poolsada elukestva õppe õppurit.

 

Varbuses, maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Jõgevamaalased Leedus karskel jaaniõhtul

Abivallavanem Viktor Svjatõšev Jonavas võid valmistamas  Foto : erakogu

Abivallavanem Viktor Svjatõšev Jonavas võid valmistamas
Foto : erakogu

Leedu vabariigis asuvat Jonava linna võib eestipäraselt kutsuda ka jaanilinnaks. Jaanipäeva paiku viibis selles paigas sõpruspiirkonna Jõgeva valla delegatsioon .

“Jonavat võib pidada Leedu jaanilinnaks. Jaaniõhtul on põhirõhk kontsertidel ja õhtusel tule- vee ja valgusmängul, mille saatel toimub kogu rahvuslik etendus. Jaanipidu nautis ligi 20 000 inimest , ennekõike noored. Lõkkematerjal oli väga korralikult laotud ja mitte kõrge. Pidu oli täielikult alkoholivaba, puudus ka õlu, ” ütles Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev
Suhted Jonavaga loodi tema tööaastatel Jõgeva linnapeana. . „Rahvapidu oli tulnud nautima ca 20 000, põhiliselt noored. Sündmus oli täielikult alkoholivaba, puudus isegi õlu
Töötoas pakuti juba sajandeid tagasi Leedus tarvitamisel olnud sööke ja jooke: sealhulgas mustva leiba, koorega kartuleid, kodujuustu, seeni, kalja . Põnev oli end panna proovile teraviljade tundmises ja või valmistamises. Sain hakkama, kuid töö oli piisavalt väsitav, ” lisas Svjatõšev. Tema sõnul kuulutakse leedu jaaniõhtul välja ka „Leedu Vabariigi president „, kes valitakse meeste ja naist hulgast, kelle nimed sarnanevad Eesti Jaanide ja Jaanikatega

Nerise jõe ääres paiknev Jonava linn on a samanimelise rajooni halduskeskus. Jonova omavalitsuses on kokku 44 000 elanikku. Jonava olulisem tööstusettevõtte on keemiafirma Achema, millel esindus ka Jõgeval. Jonava rahvatantsijad on esinenud ka Jõgeval toimunud Eesti Naiste Tantsupidudel.
Jaan Lukas

Peipsimaa tunnuslauseks võib inspiratsiooni anda rääbis

Hannes Soosaar koos laudkonna kaaslastega Peipsimaa tuleviku üle mõtlemas Foto Jaan Lukas

Hannes Soosaar koos laudkonna kaaslastega Peipsimaa tuleviku üle mõtlemas
Foto Jaan Lukas

Mustvee kultuurikeskuses toimunud Peipsimaa arengustrateegia seminaril oli kõneaineks ka Peipsimaale tunnuslause leidmine. Ühes laudkonnas tekkis idee seostada tunnuslause rääbisega

Moderaator , õppejõud ja konsultant Mihkel Laan kutsus mõtlema ka sellele, milline võiks olla Peipsimaa hüüdlause, mis Peipsimaad tabavalt iseloomustaks. .
Laudkond , kus osales ka Mustvee vallavolikogu eelarve-ja arengu komisjoni esimees erinevate kultuurisündmuste korraldaja Hannes Soosaar pakkus tunnuslauseks : „Peipsimaa maitsev kui rääbis. „Rääbis võiks olla mitmesuguses tegevuses , miks mitte ka päevitamas.” Lisas ta.
Mihkel Laane arvates tasub tunnuslause valikul lähtuda sellest, et Peipsi on Euroopas suuruselt neljas järv, kogu oma potentsiaaliga.. Peipsimaale on iseloomulik vanausuliste ja setode kultuuri teema. . Viimasel ajal on järjest rohkem pööratud tähelepanu Peipsimaa toidule, „ ütles ta.

Mihkel Laane sõnul tasuks Peipsimaana käsitleda mitte ainult rannaala, vaid ka ümberkaudseid alasid, nii, et näiteks Tallinnast tulijal tekkiks ettekujutus kuidas Peipsimaale jõutakse.

„Riigile võiks anda sõnumi, et Peipsiveere Programm võiks kindlasti jätkuda , saada uued piirid , mis ühtiksid uute valla piiridega. Tarvis oleks ka mitmekülgsemat rahastamist, „ arvas Hannes Soosaar. Tema arvates võiks olla tihedam ja mitmekülgsem ka koostöö Peipsiäärsete Eestima ja Venemaa piirkondade vahel , olgu valdkonnaks siis kultuur, majandus või midagi muud.
Jaan Lukas

Tuustari rahvamuusikud saabuvad Võru Pärimustantsufestivalile

Rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap ansamblist Tuustar Foto: Jõgevamaa Kodukandiühendus

Rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap ansamblist Tuustar
Foto: Jõgevamaa Kodukandiühendus

5-8 juulini kestval Võru Pärimustantsufestivalil musitseerib Jõgevamaalt nii paikonnas kui ka kaugemal populaarne pärimusmuusikaansambel Tuustar.
Tuustari liikmetest esinevad Võrus juhendaja Eha Niglas ja noored rahvamuusikud Artur Aunap, , Stina Heinola, Marta-Helene Hansing ja Roomet Allingu. “Lööme pillilood lahti Võru kesklinna pargis ja ka Tamula järve ääres. Oleme selgeks õppinud ka mõned võrokeelsed laulud, näiteks „Võru polka“. Eha Niglast ootab ees hingekosutav kohtumine Võru muusikapedagoogi ja rahvatantsijate saatja Erja Aropiga , kes tema kooliõeks Elleri nimelisest muusikakoolist.” rääkis Artur Aunap. ” Oleme püüdnud selgeks õppida laule ja ka pärimusi ja legende , mis seotud kohtadega, kus esineme. „ rääkis Artur.
Ansambli Tuustar muusikud on pälvinud Jõgevamaal väärika tunnustuse. Muusikaõpetaja Eha Niglast autasustati mõned aastad tagasi Jõgevamaa Kuldiristiga, Artur Aunap pälvis möödunud aastal aukirja Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõševilt rahvamuusika edendamise ja selle propageerimise eest noorte hulgas.
Jaan Lukas

Peipsimaal algab Järvefestival

Lodi Jõmmu on Peipsi Järvefestivalil alati kohal  Foto MTÜ Peipsimaa Turism

Lodi Jõmmu on Peipsi Järvefestivalil alati kohal
Foto MTÜ Peipsimaa Turism

“Peipsi Järvefestival 2018″ kulgeb 30. juunist – 7. juulini mööda Peipsi järve ja nii järvel kui ka 8 sadamas toimuvad üritused, mis näitavad Peipsimaad tavapärasest märksa huvitavamal viisil

“Vahemikus 30. juuni – 07. juuli sõidab LODI JÕMMU koos vabatahtliku saatelaevastikuga Vasknarvast Värskani, peatudes iga päev uues sadamas. Terve päeva kestel viiakse sadamates läbi erinevaid Peipsi järve kultuuripärandit ja loodust ning Eesti pärimusmuusikat tutvustavaid õpitubasid ja laevasõite. Päeva lõpetuseks saab igas sadamas nautida kontserti otse Peipsi kaldal, ” ütles MTÜ Peipsimaa Turism juhataja “Peipsimaa ettevõtjad pakuvad külastajatele kohalikust toorainest valmistatud roogasid, suupisteid ning jooke. Kõik külalised on oodatud ka festivaliga kaasa sõitma. Purjetama kutsutakse huvilaevu, purjekaid, kajakke ja teisi veesõidukeid, mis võivad Peipsil liigelda. Võimalik on hääletada ka mõne saatelaeva pardale või sõita rattaga mööda kallast, ” lisas ta.

Kadi Ploom: „Kolmandat korda toimuvale Peipsi Järvefestivalile on oodatud nii suured kui väikesed vee- ja kultuurihuvilised. Festivali programmis on sel aastal mitmeid põnevaid õpitubasid nagu kalatoidud, Peipsi kalad, veepääste ning joonistatud haavadega esmaabi õpituba. Ka sel aastal stardib festival Vasknarvas ja lõppeb Räpinas,
peatudes iga päev uues sadamas. Järvefestival tutvustab kohalikku kultuuripärandit, loodust ja maitseid tavapärasest huvitavamal moel. Kõik vabatahtlikud veesõidukid on oodatud kaasa sõitma. Kogu festivaliprogramm sealhulgas õhtused kontserdid on kõigile osavõtjatele tasuta!“
Peipsi Järvefestivali korraldavad Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Jõgevamaa Koostöökoda, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider koostööprojekti “Peipsi Järvefestival” raames koostöös Peipsimaa Turismiga.

Jaan Lukas

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas

Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

 

Pajusis etendub torni ehitamise lugu

Lavakujundus

Lavakujundus

Käesoleva nädala reedel esietendub Pajusi Rahvamajas Pajusi Teatri esituses Tarmo Kruusi kirjutatud ja lavastatud näidend „Ehitame torni!“.
Näidend „Ehitame torni!“ on Pajusi Teatri publikule teatud mõttes juba tuttav. Nimelt mängiti seda ka 2017. aasta oktoobris, kuid mõneti teistsuguses formaadis. „Siis oli tegemist lühiformaadiga, mis sai ette valmistatud lühilavastuste festivaliks. Kuna lavastuse mängukordade arv jäi väikseks ja Pajusi Teatri mängukavasse tekkis vaba koht, otsustasime trupiga varasema teksti uuesti ette võtta, sedapuhku küll muutunud ja täiustatud kujul. Seega võib öelda, et kuigi Pajusi Teatris on lavastust „Ehitame torni!“ küll mängitud, on siiski tegemist uue loo ja uuslavastusega“, ütles Tarmo Kruus. Tema sõnul alustati proovidega tänavu märtsi lõpus. „Näidendis on viis tegelast, üks tegelaskuju on duublis, seega on trupis kuus näitlejat – Lea Krass, Gunnar Vasemägi, Ellen Kuslap, Diana Tuul, Kätlin Visnapuu ja Reigo Viks. Enamik näitlejatest, kes lõid kaasa sama näidendi lühiversioonis, on ka nüüd kaasa löömas, küll mõningate eranditega.“
„Etenduse „Ehitame torni!“ näol on tegemist suhteliselt ühiskonnakriitilise lavastusega. Maailm meie ümber on rahutu, nagu me igapäevaselt meediast lugeda/kuulda võime, ja maailm on rahutu erinevate sotsiaal-kultuuriliste põhjuste tõttu. Just neidsamu põhjuseid me antud lavastuses lahata üritamegi. Ja kuigi pealtnäha võib lavastuse liigitada kategooriasse „elamise raske koorem“, usun ma, et lisaks olukorra kaardistamisele pakub antud lavastus ka usku paremasse homsesse – lootust, unistusi, üleskutset näha mitte ainuüksi iseennast ja oma õigusi vaid ka teisi inimesi enda kõrval.“ lausus Tarmo Kruus.
„Esimese hooga mängime Pajusis antud lavastust kahel korral – 15. ja 17. juunil, aga kindlasti on plaanis selle lavastusega suvel ringi rännata. Läbirääkimised erinevate esinemiskohtadega käivad, etenduste info jälgimiseks tasub kindlasti silm peal hoida Pajusi Teatri Facebooki-leheküljel.“ märkis autor ja lavastaja.

Jaan Lukas

25 aastat Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonda

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomisest möödub 5. juunil veerandsada aastat. Täna tähistasid naiskodukaitsjad oma juubelit Eesti sõjameeste mälestuskirikus ja Tori rahvamajas.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25 aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25. aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto: Urmas Saard

Liiliarist, nais­kodukaitse tunnusmärk, sümboliseerib puhtust, vaimsust, väärikust ja põhimõtteid, millest juhindudes panustatakse nii isamaaliste traditsioonide hoidmisse kui riigikaitsesse.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond asutati 1927. a 8. jõulukuu päeval, kuid nende vähem kui 13 aastat kestnud tegevus keelustati nõukogude okupatsiooni saabumisega 1940. a 27. juunil. Pärnumaa ringkond asutati uuesti 1993. a. Ringkonna lipp pühitseti ja õnnistati Pärnu Eliisabeti kirikus 2012. a 3. juunil. Ringkonnas on moodustatud kolm jaoskonda: Pärnu, Ülejõe, Saarde. Ringkonnal on 101 liiget: 94 tegev-, neli au- ja kolm toetajaliiget. Tegutsetakse kaheksal erialal, milleks on avalikud suhted, side ja staap, sport, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine, toitlustus, meditsiin.

Esimene taasasutatud Pärnumaa ringkonna esinaine oli Tiina Aluste-Bärlin. Praegu täidab sama ülesannet Karmen Vesselov, kes igapäevaselt töötab Pajo trükikoja tegevjuhina.

Jätka lugemist »

Folk pand käümä – reedel algab Moostes suur folgipidu

Rahvamuusikud sõidavad Moostesse, kus reedel algab Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü. Ilmataat lubab folgisuve alguseks 22 soojakraadi.

Mooste Elohelü festivali žürii eesotsas on patroon Ingrid Rüütel Foto Urmas Saard

Mooste Elohelü festivali žürii eesotsas on patroon Ingrid Rüütel. Foto: Urmas Saard

Lisaks žüriile, mis koosneb professionaalsetest muusikutest ning folkloristidest, valib ka publik oma lemmiku

Tänavusel festivalil on uhke võistluskontserdi ja päevaprogrammi täiendusena oodata parajat plaadiesitluste sadu: uudisloomingut tutvustavad Puuluup ja MandoTrio ning Svjata Vatra valis Mooste mõisa paigaks, kus esmakordselt Eestis oma uusi lugusid mängida. “Just öösel maabusime kuumast Pariisist. Meie uus plaat võeti väga hästi vastu ja sama hooga ka Eestis,” lubab Svata Vatra.

Folgipeost on haaratud kogu Mooste: tipptasemel heli- ja valgustehnikaga Folgikoda, Veskiteatri kaks lava, Mooste Rahvamuusikakool, Viinavabrik ja Leelo-torniks saanud omaaegne silotorn. Festival avatakse tantsusammude ja pilliviiside saatel 11. mail kell 18.

Jätka lugemist »

Tori kompleks ja kaks Maaeluministeeriumi hallatavat muuseumit viidi ühtse juhtimise alla

Maaeluministeeriumi hallatavad riigiasutused Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Eesti Põllumajandusmuuseum ning Tori hobusekasvanduse kompleks jätkavad uuest aastast tegevusi ühise sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid all. Eesti Piimandusmuuseumi funktsioonid antakse üle SA-le Eesti Piimandusmuuseum.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Foto Urmas Saard

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum. Foto: Urmas Saard

“1. jaanuarist jätkavad Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks tegevust ühise sihtasutuse all,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Uuel organisatsioonil on võimalus valdkonna tegevusi ühiselt tervikuna planeerida ja arendada,” lisas Tamm.

“Tänu sihtasutuse asutamisele suureneb organisatsiooni majanduslik võimekus ning asutus saab paindlikuma ja asutusekesksema juhtimismudeli. Ühtlasi aitab loodav sihtasutus säilitada hobumajanduse pikaajalisi traditsioone Toril ning hoogustab hobumajandussektori arengut,” lisas Tamm.

Käesoleval aastal on algust tehtud sihtasutuse arengukava koostamisega, kinnitatud sihtasutuse struktuur, alustatud hoonete ja rajatiste projekteerimist ning investeeringute teostamiseks vajalike toetuse taotluste koostamist. “Sihtasutuse loomisel on juba esimesi positiivseid tulemusi. Hea näide on sel sügisel alustatud hobuprogramm, mis on suunatud Tori põhikooli 5. klassi õpilastele,” tõi minister Tamm välja.

Jätka lugemist »

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta tegijatena tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikke, vabaühendusi, ettevõtteid ja algatusi, mis on viimase aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda paremuse poole liigutanud. Märkimist väärivad eeskujuks olnud vabaühendus, tähelepanuväärseim missiooniinimene, aasta mõjusam tegu ning teisedki, kes on oma tegevusega vabakonna kasvule kaasa aidanud.

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis Foto Urmas Saard

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis. Foto: Urmas Saard

“Kodanike julgusel ja pealehakkamisel on hästi toimiva ühiskonna ja demokraatia arendamisel esmatähtis roll. Aasta tegijatena soovimegi tunnustada neid, kes ei jää probleeme märgates ootama, vaid otsivad koostöö kaudu lahendusi”, selgitas vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva. “Kuna 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, on eriti oodatud tähelepanekud noorte suunal korda saadetust. Teiseks tahame üles leida üle Eesti avatust ja mitmekesisust väärtustanud inimesed ning algatused.”

Kuigi kategooriad on läbi aja muutunud ning sõltuvad ennekõike väärilistest nominentidest, pärjatakse tavaliselt igal aastal järgimised:

→ Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja

→ Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene

Jätka lugemist »

Setod korraldavad ettevõtlusfoorumi

Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi (SEIK) korraldab koos Setomaa vallavalitsusega 24. novembril Värska kultuurikeskuses ettevõtlusfoorumi „Ettevõtja ootused ja KOV-i võimalused“.

Aarne Leima Foto Urmas Saard

Aarne Leima. Foto: Urmas Saard

„Vahest ongi praegu, kui äsja on valitud uue valla volikogu, aga ka Seto Kongressi Vanemate Kogo, kõige sobivam aeg ettevõtjate ja omavalitsuse dialoogiks. Seda enam, et tänu Setomaa valla tekkimisele, on kogukonna ootused piirkonna positiivsete arengute jätkumisele eriti suured,“ ütleb Setomaa ettevõtlusnõustaja Aarne Leima.

Foorumil antakse ülevaade Setomaa ettevõtluse hetkeseisust. Omavalitsuste rollist ettevõtlusele räägivad oma kogemuste põhjal mitmed tuntud ettevõtjad Setomaalt ja mujalt. Millised on KOV-i
võimalused ettevõtlust toetada, seda selgitavad vallajuhtimiskogemustega Raul Kudre ja Rein Järvelill.

Lisaks neile esinevad foorumil majandusteadlane Andres Kuusik ja ettevõtjate nõustaja Kuldar Leis.

SEIKi praegune vedaja, Värska ettevõtja Margus Karro loodab, et toimuv ettevõtlusfoorum on sissejuhatuseks millelegi suuremale ettevõtlusalasele üritusele Setomaal.

Annela Laaneots

Baltikumi pikim Ranniku matkarada jõuab sel nädalal Tallinnasse

Loode-Eesti piirkonna ühisturunduse projektijuht Krista Must jagab pildigaleriid eilsest matkateekonnast Nõva sadamast Vihterpalu mõisani ja lisab juurde mõne sõna eilse matkapäeva kokkuvõtteks.

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse Foto Krista Must

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse. Foto: Krista Must

Teekond Nõva sadamast Vihterpalusse oli erakordselt vaheldusrikas. Kõndisime liiva- ja kivirandades, rannaniidul, metsa- ja külavaheteedel. Matka alustasime kell 9 ja sihtpunkti jõudsime kella 15 paiku, läbisime 24 kilomeetrit ja tegime 29 665 sammu. Matkajuht Juris, erialalt bioloog, jõudis meile rääkida rannajoone kujunemisest, teekonnal nähtud loomadest ja haruldasematest taimedest. Eestis matkamise käigus on ta õppinud ära mitmed eestikeelsed sõnad nagu roostik, liivarand, rästik, puravik jne ja tunneb hästi paljusid Eesti asulaid. Juris ei ole esimest korda Eestis matkamas, varem on ta siin käinud jalgrattaga.

Täna on matkajatel puhkepäev. Homme, teisipäeval kell 9 starditakse Vihterpalu mõisa juurest. Olete oodatud kaasa matkama kas terve tee või osa sellest!

Krista Must

Jätka lugemist »

Sibulatee puhvetite päev

16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.

Sibulatee puhvetite päev Foto Ahto Sooaru

Sibulatee puhvetite päev. Foto: Ahto Sooaru

Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”

Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.

Jätka lugemist »

Kuhjavere külateatrite festivalil anti välja Kalju Komissarovi mälestuspreemia

Kalju Komissarovi mälestuspreemia laureaat Abja Kolmas Voorus

Kalju Komissarovi mälestuspreemia laureaat Abja Kolmas Voorus

19. ja 20. augustil Suure-Jaani vallas peetud 13. Kuhjavere külateatrite festivalil esinesid kolmteist truppi enamikest Eesti maakondadest. Esitati nii naljakaid, kui ka tõsiseid näitemänge. Sündmus oli pühendatud festivali kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi mälestusele. Festivalil anti välja ka legendaarse teatrimehe mälestuspreemia. Selle pälvis Abja kultuurimaja näitering Kolmas Voorus eesotsas lavastaja Kersti Sillaotsaga.

Kõige enne jõudsid Kuhjaverre festivalile Avinurme harrastusnäitlejad, kes reede õhtul ka Halliste kandi rahvale esinesid. Laupäevaks külateatrifestivali avamiseks olid kohal kõik sellel päeval esinevad trupid ja needki, kes astusid lavale pühapäeval. Tornimäe Näiteselts Saaremaalt astus publiku ette küll laupäeval, kuid vaatas ära kõik etendused mõlemal päeval.

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk, kes Väikese Mukina traditsiooniliselt festivali avas iseloomustas seda protsessi nii „ Sel aastal oli siis lõplik tõe tunnistamise hetk, et kaugaaegset patrooni Kalju Komissarovit ei ole enam meiega ja peame jätkama temata. Komissarov valis välja ka oma järeltulija Helena Kesoneni, kes nüüd juba teist aastat oli truppidega suhtleja ja tagasisidestaja. Kogu seekordne festival oli pühendatud Kalju Komissarovi mälestusele. Meenutuste ja mälestuste jagamiseks anti välja teatrileht, kus mitmel leheküljel juttu temast ja seostest Kuhjavere festivaliga. Sõna said Rein Lang, Malle Pärn ja mitmed teatritruppide lavastajad.”

Jätka lugemist »

Oma legendi saanud Kuhjavere külas
tuleb taas teatrifestival

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Eesootaval nädalavahetusel algab Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival. Hiljuti sai Kuhjavere küla ka oma legendi, mille autor, Järvamaal tegutseva Alburahva teatri dramaturg ja näitleja Küllike Veede põimis kokku vanadest tondijuttudest ja praegustest kohalikest oludest.

Küllike Veede avas Kuhjavere loo sünni telegitaguseid ka Külauudiste protaalile. Mis saab teoks aga  19-20 augustil toimuval Kuhjavere külateatrite festivalil, sellest rääkis  üks korraldajatest Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige  Urve Mukk.

Küllike Veede, paljud külad on saanud legendid juba ennemuistsetel aegadel, teatrifestivali korraldav Kuhjavere küla aga alles hiljuti ja tänu teile. Mis andis inspiratsiooni Kuhjavere loo loomiseks?

Loomulikult küla nimi. Ja festival. Kaugemate paikadega tekib see häda, et olusid tunned vähe ja kui kirjalikku materjali appi otsima hakkad, sünnib pigem midagi kodu-uurimuslikku. Sellisele ei tihka üleannetusi külge pookida. Nii et võtsin hoopis muistsed tondijutud appi.

Kuivõrd on Kuhjavere lugu üles ehitatud vanaaegsete legendide põhjal, kui palju on selle sünnis tänapäevast?

Lõbus peab olema, vähemalt luues. Harva, kui alustades on aimu, kuhu välja jõuad. Kuhjavere legendi juures muidugi vaikselt lootsin, et lõpuks külamaja sünnib, festivalid hakkavad  toimuma ja keegi osalistest suuremat viga ei saa. Tundub jah, et seekord on rohkem vana, kuigi enamasti  balansseerivad mu jutud päriselu ja muinasloo piiril. Vahel võin isegi foto lisada, sedavõrd päris on tegelane või toimumispaik, ja siis vupsab midagi täiesti jaburat hulka.

Jätka lugemist »

Jaanilaupäeva õhtul lippu ei langetata

Eelseisvad võidupüha ja jaanipäev on lipupäevad, kui taas heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Võidupüha paraad Võrus 2016 aastal

Võidupüha paraad Võrus 2016. aastal Foto: Urmas Saard

Lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Riigikantselei kodulehel selgitatakse, et 23. juunil tähistatav võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut asuda taas kaitsma Eesti iseseisvust.

Vabadussõjas võitlesid Eesti väed ka baltisaksa ning saksa palgasõduritest koosneva Balti Landeswehriga. Pinevas võitluses löödi vastase vägesid ning 23. juunil 1919 võideti tagasi Võnnu. Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu.

Võit nn Landeswehri sõjas oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks. Vabadussõja lõppedes hakati Võnnu lahingu aastapäeva tähistama võidupühana.

24. juunil tähistatav jaanipäev on ürgne eestlaste pidupäev. Jaanipäev on kultuuriline side põhjala ja muinas-eestlusega.

Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud suurima võidu külma ja pimeduse üle. Jaanipäeva ja jaaniööd tähistavad kõik põhjarahvad. Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga olid seotud oma maagilised tavad ja kombed. Üks levinumaid toiminguid on läbi aegade olnud jaaniööl tuletegemine ja tule ümber pidutsemine.

Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike. Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist.

Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Jätka lugemist »

Barbara Lehtna oma elu meelistegevuste keskmes

Barbara Lehtna soovitas Sindi gümnaasiumi õpilastel käija vabatahtlikuna kõikvõimalikes kohtades ja omandada neidki kogemusi, mille järele esmapilgul otsest vajadust ei tunnetata.

Barbara Lehtna Sindi gümnaasiumi aulas Foto Kristi Suppi

Barbara Lehtna Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Kristi Suppi

Sindi gümnaasiumi majandusõpetaja Kristi Suppi korraldas 8. novembril kooli gümnaasiumiastme õpilastele loengu “Ettevõtlike noorte inspireerimine”. Lektorina esines Pärnu vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja Barbara Lehtna. „Kui tavaliselt õpilased kasutavad loenguid puhkamiseks, siis seekord nad osalesid loengus kuulaja rollis,“ ütles kooli direktor Ain Keerup, kes oli õpilaste osavõtlikkust kogu loengu kestel jälginud. Loeng kestis poolteist tundi ja see aeg oli õpilaste hinnangul väga osava leidlikkusega sisustatud.

Alustuseks rääkis Lehtna iseendast: oma elust, tööst, saavutustest, läbikukkumistest ja kuidas kõik see teda arendab. Tuli välja, et ta pole seni veel mitte kellegi alluvuses töötanud. Lehtla selgitas võimalusi, kuidas tulla toime tööl käimata ja elada endale meelepäraste tegevuste keskel. Lühidalt: kuidas olla oma elu kontroller. Maailmas ringi reisimisest saadud kogemusi jätkus jagamiseks ka kuulajatega.

Õpilaste arvates on loengud sageli igavate seletustega, aga antud juhul kaasati kuulajad oskuslikult loengusse sisse elama. Mängiti erinevaid mänge, milles pidi selgitama, joonistama või kirjutama paberitele mitmesuguseid tegevusi, et selle abil saada mängu lõppedes võõrastega tuttavaks.

Jätka lugemist »

“Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.

Killuke tänast Võrumaad Foto Urmas Saard

Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard

Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.

Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.

“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.

Jätka lugemist »

Head uut aastat! Head mereaastat!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Juss Haasma toetab näosaate võidusummaga katkiste hingede parandamist

Näitleja Juss Haasma toetab meelelahutusaate “Su nägu kõlab tuttavalt” võidusumma, 10 000 euroga SA TÜ Kliinikumi Lastefondi kampaaniat “Katkised hinged”, mis keskendub asenduskodus kasvavatele lastele vajalike teraapiate võimaldamisele.

“Leian, et Lastefond teeb imetlusväärset tööd toetades lapsi, kes muidu jääksid ilma abita; lapsi, kes on siia ilma sündinud mõne raske haigusega või sattunud muul viisil olukorda, kus vajavad oma tervisliku heaolu tagamiseks tuge, mida haigekassa neile ei saa võimaldada,” selgitas Haasma otsust toetada just Lastefondi. “Lapsepõlv peaks olema muretu ja õnnelik aeg, mistõttu ei tohiks need lapsed tähelepanuta jääda, vaid peaksid saama vajalikku abi. Mul on hea meel, et sain Lastefondi selle missiooni täitmisel omapoolse panusega aidata.”

Annetuse abil rahastatakse terapeutide, psühholoogide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide sihipärast ja järjepidevat nõustamistööd asenduskodudes, kus kasvavad lapsed ei saa hetkel suure vahemaa, transpordi puudumise ja kulukuse, liiga pikkade ootejärjekordade või teiste tegurite tõttu kas üldse mitte või õigeaegselt nende läbielamisi silmas pidades äärmiselt vajalikku psühholoogilist ja terapeutilist tuge. Jätka lugemist »

Jõulutähe pidupäev Ameerika Ühendriikides

Ameerika Ühendriikide esimene Mehhiko suursaadik ja botaanik Joel Roberts Poinsett hoolitses selle eest, et 190 aastat tagasi jõudis õrnkeeruka ehitusega pisikest kollakat õisikut ümbritsevate erkpunaste kõrglehtedega troopikataim tema asukohamaalt diplomaadi kodumaale.

Jõulutähed Pärnu Vanal turul Foto Urmas Saard

Jõulutähed Pärnu Vanal turul. Foto: Urmas Saard

Ladinakeelse Euphorbia pulcherrima nimetas Poinsett jõulutäheks ja juba paar-kolm aastat pärast seda kui 1825-ndal oli taim USA-sse toimetatud, võtsid ameeriklased jõulutähte osana jõulude sümboolikas. Saadiku surmapäeva, 12. detsembrit, hakati Ameerikas tähistama jõulutähe või Poinsett’i päevana. Lill jõudis Euroopasse hiljem, Eestis hakkas jõulutäht potitaimena ulatuslikumalt levima umbes veerandsaja aasta eest, kuigi oli meil nime poolest juba palju varem tuntud.

Petlemma karjastele ilmunud tähte sümboliseerivad tähekujulised 15 cm pikkused kõrglehed olevat Mehhikos seostunud Jeesuse sünniga juba 16. sajandil.

Looduslikus keskkonnas kasvas jõulutäht esmalt Guatemalas ja Mehhiko lõunapoolsetes piirkondades erandlikult kuni neljameetrise pisema puuna, sagedamini siiski kolme meetri kõrguseks ulatuva põõsastaimena. Jõulutähte on asustatud mitmele poole Aafrika mandrile, Euraasias Indiasse, teda kasvatatakse ilutaimedena ka Vahemere saartel ja Lõuna-Euroopas. Praegu teatakse enam kui sadat jõulutähe sorti. Kõrglehed võivad olla lisaks punastele ka valged, kollakad, roosakad või purpurpunased. Kuid traditsiooniliselt on suurema huvi peamiseks põhjuseks punaste õite puhkemine jõulude paiku.

Jätka lugemist »