Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Kahepäevane Saadjärve festival kutsub järvele ja järve äärde

13. – 14. juulil toimuv Saadjärve festival pakub tegevusi nii järvel kui kaldal.

Saadjärv. Foto Urmas Saard

Saadjärv. Foto: Urmas Saard

Laupäeval, 13. juulil alates kella 12st toimuvad Saadjärve randades erinevad tegevused: Tabivere rannas saab sõita parvega (11:30-12:30; 16:30-17:30) ja kell 16:00 demonstreerib Tartu Sukeldumisklubi uppuja päästmist. Lisaks saab külastada Tabivere muuseumit ja Juhuse õlletehas avab samuti oma uksed. Kel ei ole olnud võimalust külastada Äksi kirikut, siis ka see võimalus on olemas. Kalda rannas ootab Tartu Sukeldumisklubi snorgeldamisvarustusega, soovijatel on võimalus vaadata veealust maailma. Ka Äksi Motorantšo kohvik on sel päeval avatud. Jääaja Keskuse juures kivipargis toimub laat ja Tartu valla isetegevuslaste kontserdid igal täistunnil. On võimalus sõita nii jahi- kui parvega. Avatud on Jääaja Keskus, Jääkaru kohvik ja Soomepoiste Tubamuuseum. Kukulinna rannas on võimalus proovida aerulauaga sõitmist ja külastada saunalahvkat. Äksis on avatud kodukohvikud. Päeva lõpetavad Kristiina Ehin ja Silver Sepp kontserdiga: „Aga armastusel on metsalinnu süda“ Saadjärve kaldal Jääaja Keskuse juures kell 19:00.

Jätka lugemist »

Sadala rahvamajas mängiti „Väikest nõida”

Teisipäeval, 30. aprillil mõned tunnid enne volbriööd Sadala Külade Teatris mängitud Offried Preussleri lastaraamatu järgi lavastatud näitemängus „Väike nõid” sai kaasa elada efektsele ja kohati ka rämekoomilisele vaatemängule. Peamõttena jäi kõlama väikese nõia soov olla hea nõid.

Täiskasvanud nõidade kehastajad Sadala külateatris lavastatud etenduses Väike Nõid. Foto Johannes Haav

Täiskasvanud nõidade kehastajad Sadala külateatris lavastatud etenduses Väike Nõid. Foto: Johannes Haav

Sadala Külade Teatri tuumik on käinud koos kuus aastat. Nii tekkis lavasta Valdi Reinasel üsna kiiresti selge nägemus, kes trupi liikmetest „Väikese nõia” karakteriga hästi haakuks.

Väikese Nõia headuse ja kaaren Abrakase elutarkuse tõid hästi välja noorema põlvkonna näitlejad Liisa Katt ja Artur Aunap. Kõige pahelisemat, ühtlasi aga ka meeldejäävamat tegelast piksenõid Rumpumelit mängis teenekas teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.

„Meie tuumik on ju koos käinud kõik kuus aastat, siis on juba tükki lugedes mul väga selge nägemus, kes ühe või teise rolliga hästi haakuks. Ma ei usu, et keegi suudab piksenõid Rumpumpelit paremini mängida kui harrastusnäitleja Vilja-Mari Luhalaid.”

Võimuka karakteri ülemnõiana lõi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt. Tublisti said mängimisega hakkama lapsed Trevor Nork ja Mia Merivel Kirjutaja, kellel lavakogemusi varemgi olnud. Teistkordselt lõi koos näitlejatega kaasa neli Sadala tantsurühma „Tantsulust” tantsijat.

Jätka lugemist »

Pärnu volikogu kiitis heaks uue autosilla sillakoridori

Pärnu linnavolikogu võttis vastu ja saatis avalikustamisele Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu silla ja sillakoridori asukoha ulatuses.

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto Urmas Saard Pealmisel pildil silla 3D-mudel möödunud aastast. Foto Pärnu linnavalitsus

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto: Urmas Saard. Pealmisel pildil silla 3D-mudel eelmisest aastast. Foto: Pärnu linnavalitsus

Planeering näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Lai 28 elumaja muinsuskaitseamet lammutada ei luba, samuti jääb endisesse asukohta AS Pärnu Vesi peahoone. Silla laius ja sillalt maha ja pealesõitude liikluslahendus otsustatakse projekteerimisel.

Jätka lugemist »

IIZI alustab „Kehva Ilma kindlustuse“ müüki

Tänasest on võimalik kõigil kindlustada end Eesti kehva suusailma vastu. Kindlustus on sobiv neile, kes ei ole rahul ilmataadi tegevusega näiteks sünnipäevade, pulmade või muude vabas õhus organiseeritud üritustega ning neile, kes tunnevad, et halb ilm segab nende igapäevast elu.

Foto IIZI Kindlustusmaakler AS (Unsplash)

Foto IIZI Kindlustusmaakler AS (Unsplash)

Kindlustuse aastamakse sõltub peamiselt ilmariskidest ning keskmiseks hinnaks on 345 €

2018. aasta statistika näitab, et üle 60% korraldatud üritustest tuli läbi viia vihmas ja jahedas ning 27% pidid ürituse läbi viima lausa lörtsi või lumesadu trotsides. Eestlaste seas on levinumad pettumust valmistavad üritused jaanipäev ja jõulud.

„Kuigi eestlane on harjunud erinevate katsumustega, siis vihma ja külmaga on keeruline ka kõige kogenenumatel õiget meeleolu hoida,“ kommenteerib IIZI turundus- ja müügijuht Maria Plees. Harvad ei ole juhtumid, kus kaua oodatud kuupäeval ilm kogu sündmuse rikub.

„Kehva Ilma kindlustus“ annab võimaluse kindlustada kahel perioodil aastas, mil ootused ilma osas on äärmiselt erinevad. Suvepakett, mis kestab maist augustini, keskendub päikeselistele päevadele ja talvepakett, mis kestab novembrist veebruarini, arvestab lume osakaaluga.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseumi uut näitust mõtestavad sisepõlemismootoritest tootemipuud

Eesti Maanteemuuseumi kunstikonkurss valmiva näitusehalli „Masinate valitsemine“ teemat avava kunstiteose tellimiseks on lõppenud. Võitjaks osutus Jevgeni Zolotko kavand „Tootemipuud“.

Sisepõlemismootoritest tootemipuud.Konkursile laekus 8 kavandit, mille vahel žürii valis kolm auhinnalist kohta. Projekti eesmärk oli leida tänavu juuli lõpus avatavale näitusehallile „Masinate valitsemine“ sobiv ideelahendus, mis aitaks mõista ja avada näituse kahetähenduslikku pealkirja.

Võidutööks valis žürii Jevgeni Zolotko kavandi „Tootemipuud“, mille eesmärk on aidata külastajal luua tervik kolme alaekspositsiooni vahel ning olla sissejuhatajaks näitusega tutvumisel. „Oma aja ära elanud sisepõlemismootorite kestadest luuakse kolm skulptuuri, mille funktsiooniks on illustreerida uue loodava väljapaneku kontseptsiooni – masinate ülemvõimu. Tootemipuu, mis on ülesehitatud mootoritest kehastab kerge irooniaga meie austust ja praegusel ajal ka sõltuvat seisundit nendest liikumisvabadust tagavatest mehhanismidest,“ avas kunstnik Jevgeni Zolotko oma kavandi ideed.

„Žüriile meeldis võidutöö puhul just see, et kavand haakub hästi teemaga, kuid jääb seejuures piisavalt ambivalentseks ning avatuks erinevatele tõlgendustele. Loodavad skulptuurid annavad ruumile enam vertikaalset mõõdet ning tootemipuud võiksid raamistada ekspositsiooni algust ja lõppu,“ täiendas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Võidutöö maksumuse suurus on 14 000 eurot ning teos valmib tänavu mais.

Eesti Maanteemuuseumis toimub 15. veebruaril uue masinahalli eeltutvustus, kus esitletakse ka kunstikonkursi tulemusi ning saab näha esikolmiku kunstikavandeid.

Paavo Kroon
Eesti Maanteemuuseumi kuraator

Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto Urmas Saard

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto: Urmas Saard

üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused

Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.

Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused.

Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge.

Jätka lugemist »

Kes on kodanikuühiskonna aasta tegijad?

Vabaühenduste Liit kutsub üles esitama kandidaate kodanikuühiskonna aasta tegijateks. Jaanuaris toimuval tänuüritusel tunnustatakse inimesi, algatusi ja ühendusi, kes on aidanud elul Eestis paremuse poole liikuda.

Vabaühenduste liidu logo“Tugev ja toimiv ühiskond vajab aktiivseid kodanikke, kes võtaks vastutust enda ümber toimuva eest ning püüaks laitmise asemel aidata ja lahendusi leida. Aasta tegijatena soovime selliseid inimesi märgata, toetada ja eeskujuks tuua,” ütles Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.

Kategooriad sõltuvad käesoleva aasta tähelepanuväärsetest algatustest ning sündmustest, ent reeglina tunnustab Vabaühenduste Liit tegijaid järgmistes kategooriates:

• Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja
• Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene
• Aasta ettevõte, kas siis sotsiaalne või mitte, aga kindlasti selline, kes on enam kui sponsor
• Aasta missiooniinimene, kes teeb häid asju südame, hinge ning mõistusega
• Aasta tegu, milleks saab nimetada märgilisima mulluse muutuse kodanikuühiskonnas

Kandidaadid on oodatud 8. jaanuarini 2019 veebiankeedil või aadressil info@heakodanik.ee. Väljavalitute tunnustamine toimub 24. jaanuaril Riigikogu Valges saalis.

Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle

Käesoleva nädala kahel esimesel päeval Turus toimunud seminaril osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ühiselt Soome Päris-Soome maakonna seenioritega Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud teemavaldkondade arutelus, mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi.

Kingitused Soome sõpradele Foto Urmas Saard

Kingitused Soome sõpradele. Foto: Urmas Saard

euroopalikest väärtustest on üsna erinevaid arusaamasid

Euroopa Parlamendi valimiste eelne Euroopa Komisjoni rahastatav seminar oli jätkuks kolm kuud tagasi Pärnu hotellis Strand ja Pernova Loodusmajas asetleidnud teemavaldkondade töötubadele. Pärnust oli Turus üle 70 inimese ja sama suur oli Soome esindatus. Turu konverentsikeskuse suures saalis esinesid 17. septembril tervitussõnade ja ettekannetega Edela-Soome regionaalse volikogu esimees, parlamendiliige ja aukonsul Ilkka Kanerva, Euroopa Komisjoni esinduse Soome asejuht Maria Blässar, Euroopa Komisjoni esinduse Eestis asejuht Katrin Höövelson, Euroopa Parlamendi infobüroo Soome juht Jarmo Oikarine jt. Emeriitprofessor Paavo Okko pidas loengu „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik”. Iida Laurila, Turu JEF Soome (Euroopa noored liikumine), lühikeses sõnavõtus väljendus tõsine mure noorte väga madala valimisosaluse üle. Seminari töökeelteks olid eesti ja soome keeled, mida tõlgiti sünkroonselt mõlemasse keelde.

Jätka lugemist »

Täna öösel algab eestlaste juhtimisel Maailmakoristuspäev

Eesti aja järgi täna kell 23 algab eestlaste juhtimisel maailma ajaloo suurim kodanikuaktsioon, kui Vanuatu ja Fidži saartelt startiv Maailmakoristuspäev toob ühel ja samal ajal planeeti puhtamaks koristama miljonid inimesed enam kui 150 riigist.

Illustratiivne pilt suurkoristuspäevast Pärnus Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt suurkoristuspäevast Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maailmas on kindlasti väga palju inimesi, kellele Eesti seostub ainult ühe asjaga – see on see sama Maailmakoristuspäev

“See on olnud väga pikk ja käänuline tee. On olnud suuri ja väiksemaid tagasilööke, aga me oleme päral. Aktsioon, mida on peetud hullumeelseks ja võimatuks missiooniks algab juba loetud tundide pärast. Me ei tea veel, millega see lõpeb, kuid meil on juba põhjust uhkust tunda ainuüksi fakti üle, et pisikese Eesti riigi kümne aasta tagusest algatusest on nakatunud peaaegu kogu planeet,“ lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. „Tundke uhkust Eesti üle, tulge laupäeval välja koristama, kutsuge kaasa sõbrad ja tuttavad ükskõik kus maailma otsas nad parasjagu viibivad ning hoiame pöialt, et juba mõnekümne tunni pärast saaksime raporteerida – see õnnestus, me olme muutnud maailma. Eesti on kinkinud oma 100. juubeli puhul maailmale midagi, mille väärtus on hindamatu.“

Jätka lugemist »

Helilooja Felix Mandre sai Nõmmel nimelise pingi

Nõmme linnaosa valitsus paigaldas sel suvel kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid. Eile avati Õie pargis nimeline pink helilooja Felix Mandrele.

Peep Mandre oma isa mälestuspingil Foto Jukko Nooni

Peep Mandre oma isa mälestuspingil. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegi suve algul linnaosavalitsusele ettepaneku kolmele tuntud heliloojale nimelised pingid paigaldada Nõmme elanik Maie Parrik. „Tegemist oli tänuväärse algatusega. Juulis avati Ravila pargis nimeline pink Arne Oidile ja Õie pargis Gennadi Podelskile. Felix Mandre pink asub samuti Õie pargis. Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ rääkis Šillis

Pingi avamisel osalesid Felix Mandre lapsed Peep ja Pirret ning lapselaps Pille-Mai Mandre, kes koos idee algataja Maie Parrikuga mälestuspingile plaadi kinnitasid. Felix Mandre loomingut esitas pianist Andrus Rannaääre.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Ähijärvelt stardib RMK suure ühismatka esimene matkarühm

Täna algab kuni 25. augustini kestev RMK suur ühismatk, millega tähistatakse Eesti vabariigi juubeliaastat.

Pildil Piusa koopad Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma Foto Urmas Saard

Pildil Piusa koopad. Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma. Foto: Urmas Saard

Matkarühmad alustavad liikumist RMK matkatee otspunktidest ja liiguvad matkapealinna Aegviitu. Üks matkagrupp alustab Antsla vallast Ähijärve külastuskeskuse juurest kell 12 ning liigub mööda Ähijärve-Aegviidu 627 km pikkust lõiku. Tegu on matkaürituse pikima lõiguga. Rõuge valda läbib ühismatk 7.-11. augustil, liigutakse nii ratastel kui ka jalgsi.

Ähijärve külastuskeskusest alustab teekonda 25-liikmeline seltskond, matkajuhiks legendaarne Alar Sikk. „Kõik huvilised on oodatud matkajaid teele saatma ja neid teekonnal tervitama,” teatab Katre Palo, Rõuge vallavalitsuse
kommunikatsioonispetsialist. Teavet ühismatka kohta, sh Ähijärv-Aegviidu lõigu kava leiab veebilehelt http://rmk100.ee/yhismatk/info-matkadest.

Kolmapäeval, 8. augustil algusega kell 22.00 aga tasub sammud seada Rõuge vallas asuvasse Pähni külastuskeskusse, kus armastatud näitleja Guido Kangur kõneleb ristipuudest ning muusikat teeb kollektiiv UMA (Aleksei Saks – trompet, Robert Jürjendal – kitarr). Üritusele registreerumine ning lisainfo: http://rmk100.ee/sundmused/ristipuude-traditsioon-louna-eestis.

Muusik Villu Talsi: külades on eriliselt meeldiv publik

Praegu üle-eestilisel tuuril oleva ansambli Curly Strings mandoliinimängija Villu Talsi märkis, et selles kontsertsarjas jõuab bänd ka paikadesse, kus üldiselt harva esinetakse. Ta kiitis küladesse kogunenud muusikasõprade kogu hingest kaasaelamist ja külalislahkust, mis sageli väljendub ka kodus valmistatud toidu või omakasvatatud aed- ja puuviljade kinkimises.

Ansambel Curly Strings Foto Curly Strings

Ansambel Curly Strings. Foto: Curly Strings

Villu Talsi sõnul varub Curly Strings piisavalt aega ka kontserdikülastajatega suhtlemiseks. Nii saavad autogrammid jagatud ja ühispildid tehtud.

Kuidas muusikutele ülikuumad ilmad mõjuvad?
Päris raske on laulda ja mängida, kui päike laval näkku või selja taha paistab. Siis tuleb lihtsalt esineda ja higistada. Ilusate ilmadega käivad aga inimesed palju ringi ja külastavad sageli kontserte, mis on väga vahva.

Mitu kontserti ansambli Curly Strings tänavusest suvetuurist on juba toimunud?
Kui ma ei eksi, siis minu arvates seitse (Intervjuu toimus 1. augustil). Kokku koosneb tuur kolmekümnest kontserdist.

7. augustil ootab ees kontsert Sadala rahvamajas. Kuidas suhtute seitsmesse kui õnnenumbrisse?
Seitse on tõesti tore number. Curly Stringsi suvetuur sündis aga tänu „EV 100“ külade programmile. Otsustasime riigile kingituse teha kontsertidega paikades, kuhu me tavaliselt ei jõua. Käivitus Curly Stringsi külade tuuri projekt, millest kogukondade esindajad kinni haarasid ja teatasid huvist meid esinema kutsuda. Kontsertide kuupäevad pandi aga paika marsruuti ja ajagraafikut silmas pidades. Küllap avastavad kaugemalt tulnud inimesed paikades, kus meie kontserdid, mõndagi huvitavat. Kindlasti tasub positiivse uudishimuga ringi vaadata ka Sadalas.

Jätka lugemist »

Üksteist Jõgevamaa Kodukandiühenduse küla ootavad külalisi

Jõgevamaa Kodukandiühendusse liitunud külad ootavad 4. ja 5. augustil projekti Avatud Külaväravad raames külalisi 11 paika, kus huvitavalt ja atraktiivselt tutvustakse kogukonna tegemisi, tuuakse välja maal elamise iseärasused nii rõõmude kui ka murede vaatevinklist.

Avatud KülavärvadKahel augustikuu päeval on külaväravad avatud Jõgeva vallas Kuristal, Luual, Sadalas ja Sadukülas, Mustvee vallas Hallikul ja Kasepääl, ja Põltsamaa vallas Kamaris, Lustiveres ja Pajusis. Jõgevamaa Kodukandiühenduse kauaaegsete liikmetena osalevad Külaväravatel ka pärast haldusreformi Tarumaal paiknevad Assikvere küla Pala piirkonnast ja Maarja-Magdaleena küla. „Võimalus on osaleda õpitubades, saada osa ekskursioonidest. Enamikes külades lõpeb sündmus simmaniga,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust.

„Meil on Jõgevamaal tugevad kogukonnad, kes panustavad piirkonnas elu hoidmisele oma külades. Kõik osalevad külad on erilised ja erinevad, mistõttu ei saa öelda, et kui oled ühte näinud, siis oled juba kursis külade tegemistega. Igas külas on ka omanäolised ja erinevad kogukonna liigutajad, omavahel seob neid soov ja tahe ühiselt tegutseda kodukoha paremaks muutmisel,” lisas ta.

Projekti avatud Külaväravad on toetatud Jõgevamaa Koostöökoja meede 3 „Maakondlikud projektid ja koolitused“ MAK 2014-2020 LEADER meetmest.

Jaan Lukas

Maanteemuuseum tähistab oma sünnipäeva Fordidega

Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.

Maanteemuuseum Foto Urmas Saard

Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.

„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“

Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.

Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.

Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.

Vana-Võromaa pärimuskooli loengu peab Tiia Trolla

Vana-Võromaa pärimuskool on loengusari, kus tutvustatakse Vana-Võromaa põliselanikkonna erinevaid tavasid, rituaale, suulisi traditsioonide väljendusvorme, käsitööoskusi, looduse ja universumiga seotud tavasid jne. Loengud toimuvad teisipäeva õhtuti Stedingu kohvikus, iga kolme nädala tagant.

Tiia TrollaPärimuskooli seitsmes loeng toimub täna, 24. juulil kell 19 Stedingu kohvikus (Fr. R. Kreutzwaldi 15). Pilet 3€. Vana-Võromaa taimedest ja pärimusest tuleb rääkima OÜ Vanaema Aed looja Tiia Trolla. Tiia on üle 10 aasta kogunud teavet ja materjale vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade kohta. Eesmärgiks on koondada veel ringiliikuvat pärimust vanade aiataimede kohta, kaardistada võimalikud emataimede asukohad ning säilitada ja paljundada põliseid taluaia taimi ning nende sorte Karula rahvuspargis asuvas puukoolis. Loengu käigus tuletame meelde, millised on meie koduaedades traditsiooniliselt kasvatatud põlised taimed, nende päritolu ja jõudmine meie aedadesse.

Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Võru Instituudiga ja projekti rahastavad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Linnavalitsus.

Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu

Möödunud laupäeval toimunud Heimtali mõisa I suvefestivalil istutas kultuurpihlaka rahuideid propageeriv jaapanlane, tegevust jätkus lastele ja täiskasvanutele mitmetesse töötubadesse. Prooviti maitsvaid toite, värvikust ja silmarõõmu pakkus mõisaaaegne rõivastumisstiil.

Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto Urve Mukk

Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto: Urve Mukk

Mõned päevad enne Heimtali mõisa I suvefestivali algust andis Viljandi valla vallavanema ülesannetes olev abivallavanem Ene Saar teada, et festivali avamine saab rahvusvahelise värvingu. Peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja Urve Muki sõnul juhatas sündmuse sisse puu istutamine, millega anti koos edasi väärikas sõnum: „Igaüks meist saab panustada sellesse, et maailm, mille tulevastele põlvedele pärandame, oleks võimalikult harmooniline ja jätkusuutlik“. Viljandimaal viibis ja istutas koos meiega puu Jaapani päritolu rahusõnumi levitaja, keskkonnakaitsja ja endine ÜRO rahusõnumi saadik Yuij Miyata, kes läbib jalgsi enam kui 600 km Balti keti kulgemise teekonda. Nii saigi Heimtali mõisa parki kultuurpihlakas, millel kenasti silt juures ja loodame, et ta kuumusele vastu peab ja tulevastele põlvedele rahusõnumit edasi kannab. Oma rahu- ja tasakaalusõnumi levitamise teel istutas Yuij Miyatal Heimtalisse oma 1057. puu.”

Jätka lugemist »

Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Laupäeval toimub Viljandimaal Heimtalis esimest korda suvefestival, mis on pühendatud selle ajaloolise paiga 490. Aastapäevale. Sündmusest rääkis Külauudistele peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi juhatuse esinaine Urve Mukk.

Heimtali-Mõis

Heimtali mõisahoone külaliste ootel.. Foto: Heimtali Mõisakooli Selts

Heimtali mõisas toimunud ka varem mõisakultuuri tutvustavaid sündmusi, mis andis aga tõuke I Heimtali mõisa suvefestivali korraldamiseks ?

Heimtali mõisas tegutsev põhikool on eelnevad 14 aastat kaasa löönud külastusmängus Unustatud mõisad, mille idee järgi avas mõis uksed 4-6 korral suve jooksul ning alati olid põhilise sisu täitjad ajalootunid ja giidituurid. Sel aastal otsustati enam mitte osaleda ja avada siiski uksed huvilistele vähemalt ühel päeval – 21. juulil. Esimest korda sai mõte välja käidud eelmise aasta novembris Viljandimaa mittetulundusühenduste tunnustamise päeval, kui küsiti 2018. aasta plaanide kohta, vastasin: tuleb suvefestival. Talvel oleme juba mitu aastat korraldanud kogukonnaga koostöös jõululaata, nüüd siis ka suvine sündmus.

Kuivõrd võib öelda, et suvefestivalil osaleja viiakse vahetult kunagisse mõisamaailma?

Jätka lugemist »

Mustvee lugu esinduslikus pildiraamatus

Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „

Mustvee-raamatu-kaasa

Mustvee raamatu kaas

Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,”  ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, “  arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, “  lisas ta.
„Mustvee linna aja lugu pildis” väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.

Jaan Lukas

Jõgevamaalased Leedus karskel jaaniõhtul

Abivallavanem Viktor Svjatõšev Jonavas võid valmistamas  Foto : erakogu

Abivallavanem Viktor Svjatõšev Jonavas võid valmistamas
Foto : erakogu

Leedu vabariigis asuvat Jonava linna võib eestipäraselt kutsuda ka jaanilinnaks. Jaanipäeva paiku viibis selles paigas sõpruspiirkonna Jõgeva valla delegatsioon .

“Jonavat võib pidada Leedu jaanilinnaks. Jaaniõhtul on põhirõhk kontsertidel ja õhtusel tule- vee ja valgusmängul, mille saatel toimub kogu rahvuslik etendus. Jaanipidu nautis ligi 20 000 inimest , ennekõike noored. Lõkkematerjal oli väga korralikult laotud ja mitte kõrge. Pidu oli täielikult alkoholivaba, puudus ka õlu, ” ütles Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev
Suhted Jonavaga loodi tema tööaastatel Jõgeva linnapeana. . „Rahvapidu oli tulnud nautima ca 20 000, põhiliselt noored. Sündmus oli täielikult alkoholivaba, puudus isegi õlu
Töötoas pakuti juba sajandeid tagasi Leedus tarvitamisel olnud sööke ja jooke: sealhulgas mustva leiba, koorega kartuleid, kodujuustu, seeni, kalja . Põnev oli end panna proovile teraviljade tundmises ja või valmistamises. Sain hakkama, kuid töö oli piisavalt väsitav, ” lisas Svjatõšev. Tema sõnul kuulutakse leedu jaaniõhtul välja ka „Leedu Vabariigi president „, kes valitakse meeste ja naist hulgast, kelle nimed sarnanevad Eesti Jaanide ja Jaanikatega

Nerise jõe ääres paiknev Jonava linn on a samanimelise rajooni halduskeskus. Jonova omavalitsuses on kokku 44 000 elanikku. Jonava olulisem tööstusettevõtte on keemiafirma Achema, millel esindus ka Jõgeval. Jonava rahvatantsijad on esinenud ka Jõgeval toimunud Eesti Naiste Tantsupidudel.
Jaan Lukas

Peipsimaa tunnuslauseks võib inspiratsiooni anda rääbis

Hannes Soosaar koos laudkonna kaaslastega Peipsimaa tuleviku üle mõtlemas Foto Jaan Lukas

Hannes Soosaar koos laudkonna kaaslastega Peipsimaa tuleviku üle mõtlemas
Foto Jaan Lukas

Mustvee kultuurikeskuses toimunud Peipsimaa arengustrateegia seminaril oli kõneaineks ka Peipsimaale tunnuslause leidmine. Ühes laudkonnas tekkis idee seostada tunnuslause rääbisega

Moderaator , õppejõud ja konsultant Mihkel Laan kutsus mõtlema ka sellele, milline võiks olla Peipsimaa hüüdlause, mis Peipsimaad tabavalt iseloomustaks. .
Laudkond , kus osales ka Mustvee vallavolikogu eelarve-ja arengu komisjoni esimees erinevate kultuurisündmuste korraldaja Hannes Soosaar pakkus tunnuslauseks : „Peipsimaa maitsev kui rääbis. „Rääbis võiks olla mitmesuguses tegevuses , miks mitte ka päevitamas.” Lisas ta.
Mihkel Laane arvates tasub tunnuslause valikul lähtuda sellest, et Peipsi on Euroopas suuruselt neljas järv, kogu oma potentsiaaliga.. Peipsimaale on iseloomulik vanausuliste ja setode kultuuri teema. . Viimasel ajal on järjest rohkem pööratud tähelepanu Peipsimaa toidule, „ ütles ta.

Mihkel Laane sõnul tasuks Peipsimaana käsitleda mitte ainult rannaala, vaid ka ümberkaudseid alasid, nii, et näiteks Tallinnast tulijal tekkiks ettekujutus kuidas Peipsimaale jõutakse.

„Riigile võiks anda sõnumi, et Peipsiveere Programm võiks kindlasti jätkuda , saada uued piirid , mis ühtiksid uute valla piiridega. Tarvis oleks ka mitmekülgsemat rahastamist, „ arvas Hannes Soosaar. Tema arvates võiks olla tihedam ja mitmekülgsem ka koostöö Peipsiäärsete Eestima ja Venemaa piirkondade vahel , olgu valdkonnaks siis kultuur, majandus või midagi muud.
Jaan Lukas

Tuustari rahvamuusikud saabuvad Võru Pärimustantsufestivalile

Rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap ansamblist Tuustar Foto: Jõgevamaa Kodukandiühendus

Rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap ansamblist Tuustar
Foto: Jõgevamaa Kodukandiühendus

5-8 juulini kestval Võru Pärimustantsufestivalil musitseerib Jõgevamaalt nii paikonnas kui ka kaugemal populaarne pärimusmuusikaansambel Tuustar.
Tuustari liikmetest esinevad Võrus juhendaja Eha Niglas ja noored rahvamuusikud Artur Aunap, , Stina Heinola, Marta-Helene Hansing ja Roomet Allingu. “Lööme pillilood lahti Võru kesklinna pargis ja ka Tamula järve ääres. Oleme selgeks õppinud ka mõned võrokeelsed laulud, näiteks „Võru polka“. Eha Niglast ootab ees hingekosutav kohtumine Võru muusikapedagoogi ja rahvatantsijate saatja Erja Aropiga , kes tema kooliõeks Elleri nimelisest muusikakoolist.” rääkis Artur Aunap. ” Oleme püüdnud selgeks õppida laule ja ka pärimusi ja legende , mis seotud kohtadega, kus esineme. „ rääkis Artur.
Ansambli Tuustar muusikud on pälvinud Jõgevamaal väärika tunnustuse. Muusikaõpetaja Eha Niglast autasustati mõned aastad tagasi Jõgevamaa Kuldiristiga, Artur Aunap pälvis möödunud aastal aukirja Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõševilt rahvamuusika edendamise ja selle propageerimise eest noorte hulgas.
Jaan Lukas

Peipsimaal algab Järvefestival

Lodi Jõmmu on Peipsi Järvefestivalil alati kohal  Foto MTÜ Peipsimaa Turism

Lodi Jõmmu on Peipsi Järvefestivalil alati kohal
Foto MTÜ Peipsimaa Turism

“Peipsi Järvefestival 2018″ kulgeb 30. juunist – 7. juulini mööda Peipsi järve ja nii järvel kui ka 8 sadamas toimuvad üritused, mis näitavad Peipsimaad tavapärasest märksa huvitavamal viisil

“Vahemikus 30. juuni – 07. juuli sõidab LODI JÕMMU koos vabatahtliku saatelaevastikuga Vasknarvast Värskani, peatudes iga päev uues sadamas. Terve päeva kestel viiakse sadamates läbi erinevaid Peipsi järve kultuuripärandit ja loodust ning Eesti pärimusmuusikat tutvustavaid õpitubasid ja laevasõite. Päeva lõpetuseks saab igas sadamas nautida kontserti otse Peipsi kaldal, ” ütles MTÜ Peipsimaa Turism juhataja “Peipsimaa ettevõtjad pakuvad külastajatele kohalikust toorainest valmistatud roogasid, suupisteid ning jooke. Kõik külalised on oodatud ka festivaliga kaasa sõitma. Purjetama kutsutakse huvilaevu, purjekaid, kajakke ja teisi veesõidukeid, mis võivad Peipsil liigelda. Võimalik on hääletada ka mõne saatelaeva pardale või sõita rattaga mööda kallast, ” lisas ta.

Kadi Ploom: „Kolmandat korda toimuvale Peipsi Järvefestivalile on oodatud nii suured kui väikesed vee- ja kultuurihuvilised. Festivali programmis on sel aastal mitmeid põnevaid õpitubasid nagu kalatoidud, Peipsi kalad, veepääste ning joonistatud haavadega esmaabi õpituba. Ka sel aastal stardib festival Vasknarvas ja lõppeb Räpinas,
peatudes iga päev uues sadamas. Järvefestival tutvustab kohalikku kultuuripärandit, loodust ja maitseid tavapärasest huvitavamal moel. Kõik vabatahtlikud veesõidukid on oodatud kaasa sõitma. Kogu festivaliprogramm sealhulgas õhtused kontserdid on kõigile osavõtjatele tasuta!“
Peipsi Järvefestivali korraldavad Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Jõgevamaa Koostöökoda, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider koostööprojekti “Peipsi Järvefestival” raames koostöös Peipsimaa Turismiga.

Jaan Lukas

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas

Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

 

Pajusis etendub torni ehitamise lugu

Lavakujundus

Lavakujundus

Käesoleva nädala reedel esietendub Pajusi Rahvamajas Pajusi Teatri esituses Tarmo Kruusi kirjutatud ja lavastatud näidend „Ehitame torni!“.
Näidend „Ehitame torni!“ on Pajusi Teatri publikule teatud mõttes juba tuttav. Nimelt mängiti seda ka 2017. aasta oktoobris, kuid mõneti teistsuguses formaadis. „Siis oli tegemist lühiformaadiga, mis sai ette valmistatud lühilavastuste festivaliks. Kuna lavastuse mängukordade arv jäi väikseks ja Pajusi Teatri mängukavasse tekkis vaba koht, otsustasime trupiga varasema teksti uuesti ette võtta, sedapuhku küll muutunud ja täiustatud kujul. Seega võib öelda, et kuigi Pajusi Teatris on lavastust „Ehitame torni!“ küll mängitud, on siiski tegemist uue loo ja uuslavastusega“, ütles Tarmo Kruus. Tema sõnul alustati proovidega tänavu märtsi lõpus. „Näidendis on viis tegelast, üks tegelaskuju on duublis, seega on trupis kuus näitlejat – Lea Krass, Gunnar Vasemägi, Ellen Kuslap, Diana Tuul, Kätlin Visnapuu ja Reigo Viks. Enamik näitlejatest, kes lõid kaasa sama näidendi lühiversioonis, on ka nüüd kaasa löömas, küll mõningate eranditega.“
„Etenduse „Ehitame torni!“ näol on tegemist suhteliselt ühiskonnakriitilise lavastusega. Maailm meie ümber on rahutu, nagu me igapäevaselt meediast lugeda/kuulda võime, ja maailm on rahutu erinevate sotsiaal-kultuuriliste põhjuste tõttu. Just neidsamu põhjuseid me antud lavastuses lahata üritamegi. Ja kuigi pealtnäha võib lavastuse liigitada kategooriasse „elamise raske koorem“, usun ma, et lisaks olukorra kaardistamisele pakub antud lavastus ka usku paremasse homsesse – lootust, unistusi, üleskutset näha mitte ainuüksi iseennast ja oma õigusi vaid ka teisi inimesi enda kõrval.“ lausus Tarmo Kruus.
„Esimese hooga mängime Pajusis antud lavastust kahel korral – 15. ja 17. juunil, aga kindlasti on plaanis selle lavastusega suvel ringi rännata. Läbirääkimised erinevate esinemiskohtadega käivad, etenduste info jälgimiseks tasub kindlasti silm peal hoida Pajusi Teatri Facebooki-leheküljel.“ märkis autor ja lavastaja.

Jaan Lukas

25 aastat Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonda

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomisest möödub 5. juunil veerandsada aastat. Täna tähistasid naiskodukaitsjad oma juubelit Eesti sõjameeste mälestuskirikus ja Tori rahvamajas.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25 aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25. aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto: Urmas Saard

Liiliarist, nais­kodukaitse tunnusmärk, sümboliseerib puhtust, vaimsust, väärikust ja põhimõtteid, millest juhindudes panustatakse nii isamaaliste traditsioonide hoidmisse kui riigikaitsesse.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond asutati 1927. a 8. jõulukuu päeval, kuid nende vähem kui 13 aastat kestnud tegevus keelustati nõukogude okupatsiooni saabumisega 1940. a 27. juunil. Pärnumaa ringkond asutati uuesti 1993. a. Ringkonna lipp pühitseti ja õnnistati Pärnu Eliisabeti kirikus 2012. a 3. juunil. Ringkonnas on moodustatud kolm jaoskonda: Pärnu, Ülejõe, Saarde. Ringkonnal on 101 liiget: 94 tegev-, neli au- ja kolm toetajaliiget. Tegutsetakse kaheksal erialal, milleks on avalikud suhted, side ja staap, sport, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine, toitlustus, meditsiin.

Esimene taasasutatud Pärnumaa ringkonna esinaine oli Tiina Aluste-Bärlin. Praegu täidab sama ülesannet Karmen Vesselov, kes igapäevaselt töötab Pajo trükikoja tegevjuhina.

Jätka lugemist »