Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2018
E T K N R L P
« juuni    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Heimtali mõisas tuleb suvefestival

Laupäeval toimub Viljandimaal Heimtalis esimest korda suvefestival, mis on pühendatud selle ajaloolise paiga 490. Aastapäevale. Sündmusest rääkis Külauudistele peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi juhatuse esinaine Urve Mukk.

Heimtali-Mõis

Heimtali mõisahoone külaliste ootel.. Foto: Heimtali Mõisakooli Selts

Heimtali mõisas toimunud ka varem mõisakultuuri tutvustavaid sündmusi, mis andis aga tõuke I Heimtali mõisa suvefestivali korraldamiseks ?

Heimtali mõisas tegutsev põhikool on eelnevad 14 aastat kaasa löönud külastusmängus Unustatud mõisad, mille idee järgi avas mõis uksed 4-6 korral suve jooksul ning alati olid põhilise sisu täitjad ajalootunid ja giidituurid. Sel aastal otsustati enam mitte osaleda ja avada siiski uksed huvilistele vähemalt ühel päeval – 21. juulil. Esimest korda sai mõte välja käidud eelmise aasta novembris Viljandimaa mittetulundusühenduste tunnustamise päeval, kui küsiti 2018. aasta plaanide kohta, vastasin: tuleb suvefestival. Talvel oleme juba mitu aastat korraldanud kogukonnaga koostöös jõululaata, nüüd siis ka suvine sündmus.

Kuivõrd võib öelda, et suvefestivalil osaleja viiakse vahetult kunagisse mõisamaailma?

Jätka lugemist »

Mustvee lugu esinduslikus pildiraamatus

Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „

Mustvee-raamatu-kaasa

Mustvee raamatu kaas

Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,”  ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, “  arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, “  lisas ta.
„Mustvee linna aja lugu pildis” väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.

Jaan Lukas

Haldusreformijärgsesse Jõgeva valda rajas esimese kõlakoja Sadala Külade Selts

Sadala kõlakoda ehitusjärgus Foto Sadala Külade Selts

Sadala kõlakoda ehitusjärgus
Foto Sadala Külade Selts

14. juulil avatakse rahvakultuuripeoga Jõgeva vallas Sadalas laululava ja lipuväljak, mis on ehitatud kogukonnaühenduse mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi eestvedamisel.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles, et laululava ja lipuväljak rajati nii piirkonna, Jõgeva valla ja Jõgevamaa ning ka üle-eestiliste sündmuste mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks korraldamiseks erinevatel aastaaegadel. „Sadalas said näiteks alguse EV 100 pidustused Jõgevamaal.” Laululava ja lipuväljaku ehitamine on Sadala Külade Seltsi kingitus oma kogukonnale ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

„Ehitustööd algasid 2017. aasta hilissügisel. Projekteeris FIE Aivar Kõivistik Tartumaalt, ehitajaks on Mauleman OÜ Põlvamaalt. Oma kujult meenutab laululava pooleks lõigatud kirikukella. Laululava vorm moodustub liimpuidust kaartest ja neid katvast „koorikust”. Akustiliselt on tähtis tagaseina olemasolu. Hoone tagaosas on ruum esinejatele. Kaarjad asted laulava ees loovad laulukooridele omase asetuse. Lava tagumises osas on trepid ja uks esinejate jaoks. Kevadel rajati laululava ette kiviparkett,” rääkis Pille Tutt. „Kuigi projektis on ehitise nimetuseks laululava, nimetas selts ehitise kõlakojaks nagu oli Eestis kombeks ka vanadel aegadel. Lipuväljakul hakkavad lehvima Sadala Külade Seltsi, Jõgeva valla, Jõgevamaa, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipp „

Jätka lugemist »

Avatud talude päevale viivad tasuta bussid

22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

Mätiku talu peretütar Mirjam Pikkmets Oidremal 2016. a Avatud talude päeval. Foto: Urmas Saard

Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.

„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“

Jätka lugemist »

Kingituseks on juba kogutud 48 tonni viljakat mulda

Läinud nädalal tegi Kompostiljon üleskutse kinkida riigi suurjuubeliks kõige kaalukam kingitus – kompostida ühtekokku 100 tonni mulda. Inimesed on innukalt reageerinud ja varunud Eestile juba 48 tonni mulda.

Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias Foto Urmas Saard

Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias. Foto: Urmas Saard

Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.

“Eelmisel nädalal alustasime üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile juubeliks 100 tonni viljakat kompostimulda. Meil on ääretult hea meel, et nädalaga on kogunenud juba ligi pool eesmärgist,” rõõmustas kingituse üks eestvedajatest Anni Raie. „Siiski on veel kaalukaimast kingitusest Eestimaale puudu pisut enam kui 50 tonni komposti. Seega kutsume ka teisi eestimaalasi üles kompostima bio- ja aiasaadustest puhast mulda ning kinkima selle sümboolselt Eestile. Kingitusega saab liituda kuni oktoobrini,” lisas Raie.

Kingitusega saab liituda veebilehel. Registreerumisel saab kompostikasti mõõtude järgi teada oma isikliku kingituse kaalu ehk mitu tonni mulda registreeritud kompostikast toodab, kui see biojäätmeid täis koguda. Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.

Jätka lugemist »

Pildigalerii maanteemuuseumi külastamisest

Eesti Maanteemuuseum tutvustab ennast Kagu-Eesti suurima kultuuritankla asukohana, kus tee elab.

Varbuses, maanteemuuseumis Foto Urmas Saard

Omaaegses Varbuse postijaamas, mis on Eestimaal ainus heas korras säilinud hoonete kompleks, näeb teede ja liikumisviiside muutuste kulgu. Väliväljapanek Teeaeg on ajas ja ruumis lahtirullunud tee, millel liiguvad vanad ja uued sõiduvahendid. Külastajad näevad Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kogu. Täiesti uus moodsa arhitektuuriga hall on viimistlusjärgus ja peatse avamise ootel. Selle suve 3. juulil tegi õppekäigu maanteemuuseumisse TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ligemale poolsada elukestva õppe õppurit.

 

Varbuses, maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Jõgevamaalased Leedus karskel jaaniõhtul

Abivallavanem Viktor Svjatõšev Jonavas võid valmistamas  Foto : erakogu

Abivallavanem Viktor Svjatõšev Jonavas võid valmistamas
Foto : erakogu

Leedu vabariigis asuvat Jonava linna võib eestipäraselt kutsuda ka jaanilinnaks. Jaanipäeva paiku viibis selles paigas sõpruspiirkonna Jõgeva valla delegatsioon .

“Jonavat võib pidada Leedu jaanilinnaks. Jaaniõhtul on põhirõhk kontsertidel ja õhtusel tule- vee ja valgusmängul, mille saatel toimub kogu rahvuslik etendus. Jaanipidu nautis ligi 20 000 inimest , ennekõike noored. Lõkkematerjal oli väga korralikult laotud ja mitte kõrge. Pidu oli täielikult alkoholivaba, puudus ka õlu, ” ütles Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev
Suhted Jonavaga loodi tema tööaastatel Jõgeva linnapeana. . „Rahvapidu oli tulnud nautima ca 20 000, põhiliselt noored. Sündmus oli täielikult alkoholivaba, puudus isegi õlu
Töötoas pakuti juba sajandeid tagasi Leedus tarvitamisel olnud sööke ja jooke: sealhulgas mustva leiba, koorega kartuleid, kodujuustu, seeni, kalja . Põnev oli end panna proovile teraviljade tundmises ja või valmistamises. Sain hakkama, kuid töö oli piisavalt väsitav, ” lisas Svjatõšev. Tema sõnul kuulutakse leedu jaaniõhtul välja ka „Leedu Vabariigi president „, kes valitakse meeste ja naist hulgast, kelle nimed sarnanevad Eesti Jaanide ja Jaanikatega

Nerise jõe ääres paiknev Jonava linn on a samanimelise rajooni halduskeskus. Jonova omavalitsuses on kokku 44 000 elanikku. Jonava olulisem tööstusettevõtte on keemiafirma Achema, millel esindus ka Jõgeval. Jonava rahvatantsijad on esinenud ka Jõgeval toimunud Eesti Naiste Tantsupidudel.
Jaan Lukas

Peipsimaa tunnuslauseks võib inspiratsiooni anda rääbis

Hannes Soosaar koos laudkonna kaaslastega Peipsimaa tuleviku üle mõtlemas Foto Jaan Lukas

Hannes Soosaar koos laudkonna kaaslastega Peipsimaa tuleviku üle mõtlemas
Foto Jaan Lukas

Mustvee kultuurikeskuses toimunud Peipsimaa arengustrateegia seminaril oli kõneaineks ka Peipsimaale tunnuslause leidmine. Ühes laudkonnas tekkis idee seostada tunnuslause rääbisega

Moderaator , õppejõud ja konsultant Mihkel Laan kutsus mõtlema ka sellele, milline võiks olla Peipsimaa hüüdlause, mis Peipsimaad tabavalt iseloomustaks. .
Laudkond , kus osales ka Mustvee vallavolikogu eelarve-ja arengu komisjoni esimees erinevate kultuurisündmuste korraldaja Hannes Soosaar pakkus tunnuslauseks : „Peipsimaa maitsev kui rääbis. „Rääbis võiks olla mitmesuguses tegevuses , miks mitte ka päevitamas.” Lisas ta.
Mihkel Laane arvates tasub tunnuslause valikul lähtuda sellest, et Peipsi on Euroopas suuruselt neljas järv, kogu oma potentsiaaliga.. Peipsimaale on iseloomulik vanausuliste ja setode kultuuri teema. . Viimasel ajal on järjest rohkem pööratud tähelepanu Peipsimaa toidule, „ ütles ta.

Mihkel Laane sõnul tasuks Peipsimaana käsitleda mitte ainult rannaala, vaid ka ümberkaudseid alasid, nii, et näiteks Tallinnast tulijal tekkiks ettekujutus kuidas Peipsimaale jõutakse.

„Riigile võiks anda sõnumi, et Peipsiveere Programm võiks kindlasti jätkuda , saada uued piirid , mis ühtiksid uute valla piiridega. Tarvis oleks ka mitmekülgsemat rahastamist, „ arvas Hannes Soosaar. Tema arvates võiks olla tihedam ja mitmekülgsem ka koostöö Peipsiäärsete Eestima ja Venemaa piirkondade vahel , olgu valdkonnaks siis kultuur, majandus või midagi muud.
Jaan Lukas

Tuustari rahvamuusikud saabuvad Võru Pärimustantsufestivalile

Rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap ansamblist Tuustar Foto: Jõgevamaa Kodukandiühendus

Rahvamuusikud Eha Niglas ja Artur Aunap ansamblist Tuustar
Foto: Jõgevamaa Kodukandiühendus

5-8 juulini kestval Võru Pärimustantsufestivalil musitseerib Jõgevamaalt nii paikonnas kui ka kaugemal populaarne pärimusmuusikaansambel Tuustar.
Tuustari liikmetest esinevad Võrus juhendaja Eha Niglas ja noored rahvamuusikud Artur Aunap, , Stina Heinola, Marta-Helene Hansing ja Roomet Allingu. “Lööme pillilood lahti Võru kesklinna pargis ja ka Tamula järve ääres. Oleme selgeks õppinud ka mõned võrokeelsed laulud, näiteks „Võru polka“. Eha Niglast ootab ees hingekosutav kohtumine Võru muusikapedagoogi ja rahvatantsijate saatja Erja Aropiga , kes tema kooliõeks Elleri nimelisest muusikakoolist.” rääkis Artur Aunap. ” Oleme püüdnud selgeks õppida laule ja ka pärimusi ja legende , mis seotud kohtadega, kus esineme. „ rääkis Artur.
Ansambli Tuustar muusikud on pälvinud Jõgevamaal väärika tunnustuse. Muusikaõpetaja Eha Niglast autasustati mõned aastad tagasi Jõgevamaa Kuldiristiga, Artur Aunap pälvis möödunud aastal aukirja Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõševilt rahvamuusika edendamise ja selle propageerimise eest noorte hulgas.
Jaan Lukas

Peipsimaal algab Järvefestival

Lodi Jõmmu on Peipsi Järvefestivalil alati kohal  Foto MTÜ Peipsimaa Turism

Lodi Jõmmu on Peipsi Järvefestivalil alati kohal
Foto MTÜ Peipsimaa Turism

“Peipsi Järvefestival 2018″ kulgeb 30. juunist – 7. juulini mööda Peipsi järve ja nii järvel kui ka 8 sadamas toimuvad üritused, mis näitavad Peipsimaad tavapärasest märksa huvitavamal viisil

“Vahemikus 30. juuni – 07. juuli sõidab LODI JÕMMU koos vabatahtliku saatelaevastikuga Vasknarvast Värskani, peatudes iga päev uues sadamas. Terve päeva kestel viiakse sadamates läbi erinevaid Peipsi järve kultuuripärandit ja loodust ning Eesti pärimusmuusikat tutvustavaid õpitubasid ja laevasõite. Päeva lõpetuseks saab igas sadamas nautida kontserti otse Peipsi kaldal, ” ütles MTÜ Peipsimaa Turism juhataja “Peipsimaa ettevõtjad pakuvad külastajatele kohalikust toorainest valmistatud roogasid, suupisteid ning jooke. Kõik külalised on oodatud ka festivaliga kaasa sõitma. Purjetama kutsutakse huvilaevu, purjekaid, kajakke ja teisi veesõidukeid, mis võivad Peipsil liigelda. Võimalik on hääletada ka mõne saatelaeva pardale või sõita rattaga mööda kallast, ” lisas ta.

Kadi Ploom: „Kolmandat korda toimuvale Peipsi Järvefestivalile on oodatud nii suured kui väikesed vee- ja kultuurihuvilised. Festivali programmis on sel aastal mitmeid põnevaid õpitubasid nagu kalatoidud, Peipsi kalad, veepääste ning joonistatud haavadega esmaabi õpituba. Ka sel aastal stardib festival Vasknarvas ja lõppeb Räpinas,
peatudes iga päev uues sadamas. Järvefestival tutvustab kohalikku kultuuripärandit, loodust ja maitseid tavapärasest huvitavamal moel. Kõik vabatahtlikud veesõidukid on oodatud kaasa sõitma. Kogu festivaliprogramm sealhulgas õhtused kontserdid on kõigile osavõtjatele tasuta!“
Peipsi Järvefestivali korraldavad Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Jõgevamaa Koostöökoda, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider koostööprojekti “Peipsi Järvefestival” raames koostöös Peipsimaa Turismiga.

Jaan Lukas

Jüri Trei Vikerraadio saates „Kajalood”

Kui paljud mäletavad või üldse teavad, et vastavalt diplomaadi ja kultuuritegelase Jüri Trei ideele taastati 25 aastat tagasi võidupüha paraadide traditsioon ning elustati maakondadele võidutule jagamise tava.

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe Foto Urmas Saard

Jüri Trei jagab Eesti lipu päeval Sindis laululehti ja lippe. Foto: Urmas Saard

Kuid Jüri Trei nimega ei seondu mitte üksnes võidupüha paraadide ja võidutule jagamise tava. Tema innuka tegevuse tulemusena taastati Peterburis eestlaste Jaani kirik, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja, mille toimetaja on Trei tänaseni. Tema eestvedamisel paigaldati Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvel majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas. Eesti Lipu Seltsi esimehena korraldab ta terves maailmas sinimustvalgete esinduslippude kinkimist eesti koolidele ja kogudustele. Trei on laulnud Estonia laval koos Georg Otsaga ja püüab nüüd leida Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis.

Trei põnevat jutustust tema tegevusest läbi mitmete aastakümnete oli võimalus võidupühal kuulata Vikerraadio lainel eetrisse läinud saates „Kajalood”, mille autor on Kaja Kärner. Kellel huvi kohtuda selle suurepärase kultuuritegelasega, saab saadet järelkuulata.

Jätka lugemist »

Sadukülas valmis kogukonnapaviljon

24. juunil avatakse Jõgeva vallas Sadukülas Vabadussõja mälestusmärgi pargis Härjanurme Maarahva Seltsi algatusel ehitatud uus kogukonnapaviljon. Ehitise välisein on värvitud Kursi kihelkonna rahvarõivaseeliku triipude toonides.

Paviljon enne avamist Foto Jaan Lukas

Paviljon enne avamist
Foto Jaan Lukas

Saduküla Vabadussõja mälestusmärgi parki ehitati esimene paviljon pärast monumendi avamist 1930 aastal ja teine taasavamise järel 1989 aastal kaitseliitlaste algatusel. „Ehitis kippus aga lagunema ja muutus inimestele ohtlikuks , trepp ja põrand olid juba mädanenud. Nii tekkis vajadus uue paviljoni ehitamiseks, „ ütles Härjanurme Maarahva Seltsi juhatuse esimees Karina Kaarpere. Tema sõnul pühendati ettevõtmine Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Paviljon on ametikult kantud EV 100 kingituste nimekirja ja hakkab kandma vastavat märgist.
“Tänavuste Teeme Ära talgute üks märgusõnasid oli kodukihelkonna rahvarõivavärvid. Nii tegime paviljoni välisseina Kursi kihelkonna rahvarõiva seeliku triipude toonides. Uus paviljon on väljanägemiselt sarnane eelnevatele”

Kogukond otsustas kogukond paviljoni omade kulude ja jõududega valmis ehitada. Vaatamata kevadistele põllutöödele leiti selleks aega. Eriti tahaks kiita meie tublisid mehi, aga usinasti lõid kaasa ka naised ja lapsed. Ehitustööd kestsid ikka mitmel nädalavahetusel,” ütles Kaarepere.

„Paviljoni avamine toimub 24 juunil koos jaanipäeva tähistamisega. Soojendussündmuseks on poissmeeste ja naistemeeste jalgpallimatš. Küllap peetakse päevakohaseid kõnesid. Kultuuriprogrammi sisustab kohalik lauluring Eha Niglase juhtimisel ja memmede tantsurühm Puurmanist. Kavas on jaanipäevale omased rahvalikud mängud. Sündmusele on kõik oodatud. Kaasa võib võtta piknikukorvi.

Vabadussõja mälestusmärgi parki ja siinsesse paviljoni on kogunetud erinevate kokkutulekute ajal, olgu siis näiteks koos külarahvas või kooli vilistlased või mõne teise valdkonna inimesed. „ Ka nüüd , mil valminud uus paviljon, on teretulnud kõik, kes kaunist ajaloohõngulisest paigast hoolivad ja siin väärikalt käituvad. . „ Karina Kaarepere arvates mahub paviljoni alla istuma ligi paarkümmend inimest. „Usutavasti korraldame siin mõnegi Härjanurme Maarahva Seltsi koosoleku. Hea kui saaks paviljoni ka laua paigutada, kus arutelu protokollida või ka einestada saaks. „ ütles Karina Kaarepere.

Jaan Lukas

 

Pajusis etendub torni ehitamise lugu

Lavakujundus

Lavakujundus

Käesoleva nädala reedel esietendub Pajusi Rahvamajas Pajusi Teatri esituses Tarmo Kruusi kirjutatud ja lavastatud näidend „Ehitame torni!“.
Näidend „Ehitame torni!“ on Pajusi Teatri publikule teatud mõttes juba tuttav. Nimelt mängiti seda ka 2017. aasta oktoobris, kuid mõneti teistsuguses formaadis. „Siis oli tegemist lühiformaadiga, mis sai ette valmistatud lühilavastuste festivaliks. Kuna lavastuse mängukordade arv jäi väikseks ja Pajusi Teatri mängukavasse tekkis vaba koht, otsustasime trupiga varasema teksti uuesti ette võtta, sedapuhku küll muutunud ja täiustatud kujul. Seega võib öelda, et kuigi Pajusi Teatris on lavastust „Ehitame torni!“ küll mängitud, on siiski tegemist uue loo ja uuslavastusega“, ütles Tarmo Kruus. Tema sõnul alustati proovidega tänavu märtsi lõpus. „Näidendis on viis tegelast, üks tegelaskuju on duublis, seega on trupis kuus näitlejat – Lea Krass, Gunnar Vasemägi, Ellen Kuslap, Diana Tuul, Kätlin Visnapuu ja Reigo Viks. Enamik näitlejatest, kes lõid kaasa sama näidendi lühiversioonis, on ka nüüd kaasa löömas, küll mõningate eranditega.“
„Etenduse „Ehitame torni!“ näol on tegemist suhteliselt ühiskonnakriitilise lavastusega. Maailm meie ümber on rahutu, nagu me igapäevaselt meediast lugeda/kuulda võime, ja maailm on rahutu erinevate sotsiaal-kultuuriliste põhjuste tõttu. Just neidsamu põhjuseid me antud lavastuses lahata üritamegi. Ja kuigi pealtnäha võib lavastuse liigitada kategooriasse „elamise raske koorem“, usun ma, et lisaks olukorra kaardistamisele pakub antud lavastus ka usku paremasse homsesse – lootust, unistusi, üleskutset näha mitte ainuüksi iseennast ja oma õigusi vaid ka teisi inimesi enda kõrval.“ lausus Tarmo Kruus.
„Esimese hooga mängime Pajusis antud lavastust kahel korral – 15. ja 17. juunil, aga kindlasti on plaanis selle lavastusega suvel ringi rännata. Läbirääkimised erinevate esinemiskohtadega käivad, etenduste info jälgimiseks tasub kindlasti silm peal hoida Pajusi Teatri Facebooki-leheküljel.“ märkis autor ja lavastaja.

Jaan Lukas

25 aastat Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonda

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomisest möödub 5. juunil veerandsada aastat. Täna tähistasid naiskodukaitsjad oma juubelit Eesti sõjameeste mälestuskirikus ja Tori rahvamajas.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25 aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna taasloomise 25. aastapäeva tähistamine Eesti sõjameeste mälestuskirikus Foto: Urmas Saard

Liiliarist, nais­kodukaitse tunnusmärk, sümboliseerib puhtust, vaimsust, väärikust ja põhimõtteid, millest juhindudes panustatakse nii isamaaliste traditsioonide hoidmisse kui riigikaitsesse.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond asutati 1927. a 8. jõulukuu päeval, kuid nende vähem kui 13 aastat kestnud tegevus keelustati nõukogude okupatsiooni saabumisega 1940. a 27. juunil. Pärnumaa ringkond asutati uuesti 1993. a. Ringkonna lipp pühitseti ja õnnistati Pärnu Eliisabeti kirikus 2012. a 3. juunil. Ringkonnas on moodustatud kolm jaoskonda: Pärnu, Ülejõe, Saarde. Ringkonnal on 101 liiget: 94 tegev-, neli au- ja kolm toetajaliiget. Tegutsetakse kaheksal erialal, milleks on avalikud suhted, side ja staap, sport, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine, toitlustus, meditsiin.

Esimene taasasutatud Pärnumaa ringkonna esinaine oli Tiina Aluste-Bärlin. Praegu täidab sama ülesannet Karmen Vesselov, kes igapäevaselt töötab Pajo trükikoja tegevjuhina.

Jätka lugemist »

Teeliste kirikud alustavad uut hooaega

Uut suvehooaega alustab Eesti Kirikute Nõukogu kultuuriturismi algatus “Teeliste kirikud”.

EEKBKL Pärnu Immaanueli baptistikoguduse palvemaja Foto Urmas Saard

EEKBKL Pärnu Immaanueli baptistikoguduse palvemaja. Foto: Urmas Saard

Alates XIII sajandist on pühakojad olnud Eesti kultuuri lahutamatuks osaks

“Teeliste kirikud” eesmärk on tutvustada nii kohalikele reisihuvilistele kui Eestit külastavatele turistidele suveperioodil pikemalt avatud, kauneid ning paljuski unikaalseid Eesti sakraalhooneid: kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid.

“Teeliste kirikud” trükiseid-reisijuhte jagatakse algatusega liitunud kirikutes ja kohalikes turismiinfokeskustes. Samuti saab infot kirikute kohta internetist.

Alates XIII sajandist on pühakojad olnud Eesti kultuuri lahutamatuks osaks, mis moodustavad väärtusliku osa meie kultuuri- ja kunstiajaloolisest pärandist. Sageli on linna, valla ja küla üheks paljudest vaatamisväärtustest selle keskel kõrguv pühakoda, mille aastasadu püsinud müürid hoiavad eneses olulisi kunstiväärtusi. Seepärast võib kirikuid õigusega pidada Eestimaa olulisteks turismisihtkohtadeks ja kohalikeks vaatamisväärsusteks.

Jätka lugemist »

Y’s Men kahel päeval Bauskas

Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.

Soome-Balti piirkonna Y's Men klubide kohtumine Bauskas Foto Urmas Saard

Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine Bauskas. Foto: Urmas Saard

Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.

Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.

Jätka lugemist »

Pärnu kesklinnas lehvivad Georgia lipud

Täna hommikul kella viie paiku heiskasid Pärnu Vaasa pargis restoran Kolhethi omanik Andri Arula ja peakokk Manana Keburia vaheldumisi kaks Eesti ning kaks Georgia lippu, millega tähistati Georgia Demokraatliku Vabariigi asutamist täpselt sada aastat tagasi.

Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu Foto Pilleriin Järve

Andri Arula ja Manana Keburia heiskavad Pärnu Vaasa pargis Georgia lipu. Foto: Pilleriin Järve

Keburia avaldas täna hommikul siirast tänu Andri Arulale, keda võiks kujundlikult nimetada Pärnus ka Georgia aukonsuliks.

Arula sõnul sündis mõte mõni kuu tagasi. Ta pöördus peagi Eestist lahkuva Gruusia suursaadiku Tea Akhvlediani poole palvega, et Pärnu saaks tänaseks päevaks kaks Georgia mastilippu. Suursaadik oli Arula algatusest väga liigutatud ja kinkiski kaks lippu.

Seitsmendat aastat Eestis elav Keburia saabus Pärnusse Tbilisist, aga tema sünnikodu asub Suhumis. Mäletatavasti kuulutas Georgia parlament 2008. a augustis Abhaasia Venemaa poolt okupeeritud alaks. Ka täna 100 aastat tagasi välja kuulutatud Georgia Demokraatliku Vabariigiga toimis Venemaa autult ja sellepärast püsis vapper rahvas toona iseseisva riigina kõigest 1921. aasta 25. veebruarini, mil Punaarmee tolle mitmeti rikka maa okupeeris.

Jätka lugemist »

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada

Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Jätka lugemist »

Huvitavamad leiud Hirve linnuvaatlustornis

Möödunud laupäeval, 12. mail toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatluses osales ka Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste, kes uudistas Pärnus Hirve linnuvaatlustornis.

Pildil hiilib Joosep Ailiste rabas kobrast Foto Helen Parmen

Pildil hiilib Joosep Ailiste rabas kobrast. Foto: Helen Parmen

See oli hinnatud arvukus, neid oli tõesti palju

„Huvitavamad leiud olid änn, kes jäi sedapuhku täpsemalt määramata, 8500 merivarti, soo-loorkull, kaks kuldhänilast ja karmiinleevike, kes oli alles siia saabunud,“ rääkis noor linnuvaatleja.

8500 merivarti? Kuidas sellist hulka päevaga loetletakse? Tundub kosmiline hulk? „Ma ei tea, Lelov määras. Tal vist kogemust ka. See oli hinnatud arvukus, neid oli tõesti palju,“ vastas Ailiste.

Ornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel viibis vaatluspäeval Hirve tornis 11 lindude huvilist. Tavaliselt on Ailiste suureks hobiks lindude luuramine ja pildistamine. „Sedakorda ma ei pildistanud, keskendusin binokliga lindude vaatlemisele.“

Jätka lugemist »

Marutaudivaktsiini külvamine Venemaaga piirnevatel aladel

Esmaspäeval, 14. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 20. maini. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Metsloomade marutaudivaktsiini külvatakse õhust väikelennukitega Foto Urmas Saard

Metsloomade marutaudivaktsiini külvatakse õhust väikelennukitega. Foto: Urmas Saard

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

“Eesti on juba viis aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” selgitas Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.

Jätka lugemist »

Muuseumiöö pakub palju põnevust

Järgmise nädala laupäeval, 19. mail toimuval üleriigilisel Muuseumiööl avavad rohkem kui 200 paika oma uksed viieks tunniks ja täiesti tasuta. Lisaks muuseumitele on avatud kümned arhiivid, galeriid, mõisad ja kirikud – ent sel aastal on plaanis ka mitmeid linnaekskursioone, mis kutsuvad avastama kultuuripärandit, millest muidu iga päev mööda kõnnime.

Seljametsa muuseum Foto Urmas Saard

Pärnumaal Seljametsa muuseumis on 19. mail avatud püsinäitus, ekskursioonid igal täistunnil, töötoad, lastele kino, kell 19.00 esinevad Kukerpillid; muuseumi esisel platsil Seljametsa kevadlaat kell 10.00 kuni15.00. Foto: Urmas Saard

Tallinnas viivad Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasgiidid huvilisi uurima Tallinna vanalinna – kavas on kaks erinevat marsruuti, Toompea ja all-linn. Tartus otsitakse Kutsehariduskeskuse Turismiosakonna giidiõpilaste juhendamisel linna mittekohti ja kõnnitakse laulupeo jälgedes.

Pärnus viivad giidid algusega kell 23 toimuvale hilisõhtusele tuurile, aga Valgamaal eelneb öö põhiprogrammile Valga Muuseumi bussituur, mille käigus külastatakse Valgamaa mõisaid, millest osa on aktiivselt kasutusel ning mõned ehk juba unustuse hõlma vajumas. Tartus sõidab, nagu eelmiselgi aastal, Rahvusarhiivi (Noora) ja Eesti Rahva Muuseumi vahel terve õhtu jooksul eribuss, mis võimaldab hõlpsalt erinevate paikade vahel liikuda. Lisaks toimub osalevates muuseumides kümneid eriekskursioone, peoteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Jätka lugemist »

Folk pand käümä – reedel algab Moostes suur folgipidu

Rahvamuusikud sõidavad Moostesse, kus reedel algab Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü. Ilmataat lubab folgisuve alguseks 22 soojakraadi.

Mooste Elohelü festivali žürii eesotsas on patroon Ingrid Rüütel Foto Urmas Saard

Mooste Elohelü festivali žürii eesotsas on patroon Ingrid Rüütel. Foto: Urmas Saard

Lisaks žüriile, mis koosneb professionaalsetest muusikutest ning folkloristidest, valib ka publik oma lemmiku

Tänavusel festivalil on uhke võistluskontserdi ja päevaprogrammi täiendusena oodata parajat plaadiesitluste sadu: uudisloomingut tutvustavad Puuluup ja MandoTrio ning Svjata Vatra valis Mooste mõisa paigaks, kus esmakordselt Eestis oma uusi lugusid mängida. “Just öösel maabusime kuumast Pariisist. Meie uus plaat võeti väga hästi vastu ja sama hooga ka Eestis,” lubab Svata Vatra.

Folgipeost on haaratud kogu Mooste: tipptasemel heli- ja valgustehnikaga Folgikoda, Veskiteatri kaks lava, Mooste Rahvamuusikakool, Viinavabrik ja Leelo-torniks saanud omaaegne silotorn. Festival avatakse tantsusammude ja pilliviiside saatel 11. mail kell 18.

Jätka lugemist »

Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.

17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.

Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.

Jätka lugemist »

286 talu kutsuvad 22. juulil huvilisi külla

Tänahommikuse seisuga oli end avatud talude päevale kirja pannud 286 talu, mis on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Lausa 85 talu osaleb üritusel esmakordselt.

Tamme talu Pärnumaal Foto Urmas Saard

Tamme talu Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

“Meil on väga vedanud, et nii paljud talud on valmis end näitama. Registreerunute seas on palju uusi tulijaid, seega on külastajatel veel rohkem võimalusi seda toredat päeva sisustada,” rõõmustas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk.

“Samas tahame rõhutada, et kui keegi end tänaseks kirja panna ei jõudnud, siis pole kõik veel kadunud. Ootame endiselt ka hiliseid liitujaid − andke endast palun meili teel teada ja korraldame teie osalemise,” lisas Kertu Kärk.

“Kõik registreerunud talud on ääretult põnevad. See teeb suvel külastajate jaoks valiku päris keeruliseks − mida võtta ja mida jätta. Lausa kurb, kui aastas on vaid üks päev, kui seda kõike näha ja kogeda saab,” sõnas Reve Lambur, kes koordineerib suhtlust osalevate taludega.

Osalevate taludega saab tutvuda avatud talude päeva lehel.

Jätka lugemist »

Tornide linnuvaatluspäeval selgub tänavune linnurikkaim vaatlustorn

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 12. mail tornide linnuvaatluspäevale, millega tähistame maailma rändlindude päeva. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos rändavaid ja pesitsevaid linde vaadelda ja määrata.

Pärnus Hirve linnuvaatlustornis (Raekülas) juhendab linnuhuvilisi kell 9 00 kuni 11 00 Eedi Lelov Foto Urmas Saard

Pärnus Hirve linnuvaatlustornis (Raekülas) juhendab linnuhuvilisi kell 9.00 kuni 11.00 Eedi Lelov. Foto: Urmas Saard

See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmisoskust ja veeta hommik kevadises linnumelus! Ühtlasi selgub tänavune liigirikkaim vaatlustorn.

Juhendajatega tornide asukohad ja külastusajad leiab kaardilt EOÜ veebilehel. Tornide külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea.

Hetkeseisuga ootavad juhendajad linnuhuvilisi järgmistes kohtades:

- Haapsalus linnutorn Tagalahe ääres (kell 7.00-9.00)
- Lääne-Virumaal Vergi sadamahoone terrass (kell 6.00-13.00)
- Pärnumaal Kabli linnujaama vaatlustorn (kell 5.00-13.00)
- Pärnus Hirve linnuvaatlustorn (kell 9.00-11.00)
- Tallinnas Paljassaare roostikutorn (kell 6.00-12.00)
- Tartumaal Raigastvere ja Ilmatsalu vaatlustornid (mõlemad kell 5.00-13.00)
- Tartus Toomkiriku torn (kell 8.00-10.00)
- Valgamaal Tellingumäe vaatlustorn (kell 7.00-10.00)
- Viljandimaal Õisu vaatlustorn (kell 6.00-10.00)
- Võrumaal Lüübnitsa vaatlustorn (kell 6.00-12.00)

Jätka lugemist »