Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2018
E T K N R L P
« aug    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle

Käesoleva nädala kahel esimesel päeval Turus toimunud seminaril osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ühiselt Soome Päris-Soome maakonna seenioritega Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud teemavaldkondade arutelus, mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi.

Kingitused Soome sõpradele Foto Urmas Saard

Kingitused Soome sõpradele. Foto: Urmas Saard

euroopalikest väärtustest on üsna erinevaid arusaamasid

Euroopa Parlamendi valimiste eelne Euroopa Komisjoni rahastatav seminar oli jätkuks kolm kuud tagasi Pärnu hotellis Strand ja Pernova Loodusmajas asetleidnud teemavaldkondade töötubadele. Pärnust oli Turus üle 70 inimese ja sama suur oli Soome esindatus. Turu konverentsikeskuse suures saalis esinesid 17. septembril tervitussõnade ja ettekannetega Edela-Soome regionaalse volikogu esimees, parlamendiliige ja aukonsul Ilkka Kanerva, Euroopa Komisjoni esinduse Soome asejuht Maria Blässar, Euroopa Komisjoni esinduse Eestis asejuht Katrin Höövelson, Euroopa Parlamendi infobüroo Soome juht Jarmo Oikarine jt. Emeriitprofessor Paavo Okko pidas loengu „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik”. Iida Laurila, Turu JEF Soome (Euroopa noored liikumine), lühikeses sõnavõtus väljendus tõsine mure noorte väga madala valimisosaluse üle. Seminari töökeelteks olid eesti ja soome keeled, mida tõlgiti sünkroonselt mõlemasse keelde.

Jätka lugemist »

Eesti 34 kirikus helistatakse rahupäeva puhul kellasid

Reedel, 21. septembril helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal üleeuroopalise rahupäeva puhul kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid. Osaleb ka 34 kirikut Eestist, kõik inimesed on oodatud üleeuroopalist kellamängu kuulama.

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad Foto Urmas Saard

Pärnu Eliisabeti kiriku kellad. Foto: Urmas Saard

Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra

Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.

Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.

Jätka lugemist »

Täna öösel algab eestlaste juhtimisel Maailmakoristuspäev

Eesti aja järgi täna kell 23 algab eestlaste juhtimisel maailma ajaloo suurim kodanikuaktsioon, kui Vanuatu ja Fidži saartelt startiv Maailmakoristuspäev toob ühel ja samal ajal planeeti puhtamaks koristama miljonid inimesed enam kui 150 riigist.

Illustratiivne pilt suurkoristuspäevast Pärnus Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt suurkoristuspäevast Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maailmas on kindlasti väga palju inimesi, kellele Eesti seostub ainult ühe asjaga – see on see sama Maailmakoristuspäev

“See on olnud väga pikk ja käänuline tee. On olnud suuri ja väiksemaid tagasilööke, aga me oleme päral. Aktsioon, mida on peetud hullumeelseks ja võimatuks missiooniks algab juba loetud tundide pärast. Me ei tea veel, millega see lõpeb, kuid meil on juba põhjust uhkust tunda ainuüksi fakti üle, et pisikese Eesti riigi kümne aasta tagusest algatusest on nakatunud peaaegu kogu planeet,“ lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. „Tundke uhkust Eesti üle, tulge laupäeval välja koristama, kutsuge kaasa sõbrad ja tuttavad ükskõik kus maailma otsas nad parasjagu viibivad ning hoiame pöialt, et juba mõnekümne tunni pärast saaksime raporteerida – see õnnestus, me olme muutnud maailma. Eesti on kinkinud oma 100. juubeli puhul maailmale midagi, mille väärtus on hindamatu.“

Jätka lugemist »

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia ja väikeobjekti preemia nominendid said teatavaks

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) aastapreemiale kandideerib tänavu kaheksa nominenti: Eleringi peahoone, kortermaja Tartus aadressil Kitsas tn 5, Lutheri masinasaal, palverännumaja Vastseliinas, Rapla Riigigümnaasium, Reiniku staadionihoone, suvila Murastes ja installatsioon Tootem.

Preemiale „Väike“ nominenti on ka skulpturaalne vateplatvorm Tõrva korsten koos linna uue keskväljakuga Foto Urmas Saard

Preemiale „Väike“ nominent on ka skulpturaalne vateplatvorm Tõrva korsten koos linna uue keskväljakuga. Foto: Urmas Saard

Samuti valiti välja kaheksa nominenti preemiale „Väike“. Mõlemas kategoorias selguvad võitjad 6. detsembril Salme kultuurikeskuses toimuval arhitektuuripreemiate tseremoonial.

„Tänavune arhitektuuripreemiate konkurss on mitmeski mõttes silmapaistev. Mõlemas kategoorias esitati rekordarv kandidaate – aastapreemiale 19 ja väikeobjekti preemiale 24 tööd ning ka lõppvooru jõudis rohkem nominente kui ühelgi varasemal aastal,“ rääkis Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.

Koovi hinnangul näitab suur osalejate arv ühest küljest, et Eesti ehitusturg on elujõuline, arhitektidelt tellitakse palju töid. „Samas annab see tunnistust arhitektuuri ja arhitektide heast vormist. Üha enam arhitekte julgeb võtta vastutust, oma valminud töid laiemale avalikkusele esitleda ja anda neid žüriile hinnata. Siinkohal on oluline rõhutada, et arhitekti töö lõpebki alles hoone valmimisega – oma loodud projektilahendusi tuleb kontrollida ja jälgida kuni ehituse lõpuni. Hea meel on ka selle üle, et väikeobjekti kategoorias on sel aastal märgata tavapärasest enam noori autoreid kandideerimas,“ lisas Katrin Koov.

Jätka lugemist »

Matvere utsitab innukalt prügi kaardistamises osalema

Veel viimaseid päevi on võimalik Maailmakoristuspäeva kaardile prügipunkte märkida. Selle nädala lõpuni ootab Maailmakoristuspäev aktiivset osavõttu prügipunktide märkimisel Eesti prügikaardile, et Maailmakoristuspäeval 15. septembril saaksid igas maakonnas ja vallas kõik kõige suuremad jäätmehunnikud loodusest ära koristatud.

Raimo Matvere, Maailmakoristuspäeva juht Foto Urmas Saard

Raimo Matvere, Maailmakoristuspäeva juht. Foto: Urmas Saard

Prügi kaardistamine on tore võimalus sõbra või perega mõned tunnid looduses veeta

„Kaardistamine on vajalik ennekõike selleks, et võimalikult palju kriitilisi punkte üle Eesti saaksid prügikaardile. Vaid nii oleme teadlikud sellest, kus oleks kindlasti tõesti vaja koristustalguid teha. Me soovime, et Maailmakoristuspäev jõuaks võimalikult paljudesse Eestimaa nurkadesse ja just kohalik kogukond teab kõige paremini, millise puu taga prügitont ennast peidab,“ möönab Eesti Maailmakoristuspäeva juht Raimo Matvere.

Kõige tõenäolisemad kohad prügistatud kohtade leidmiseks on suurte maanteede äärsed parklad, bussipeatuste ümbrused, samuti kõiksugu väikesed n-ö kahtlased teeotsad ja tupikteed, mis suuremate teede juurest algavad. Tasub lähtuda loogikast, et ega prügistaja ürgmetsa minna ei viitsi. Tõenäolisemad kohad jäätmete leidmiseks on teed ja metsatukad jäätmejaamade läheduses, karjääride juures, mahajäetud hoonetega aladel, suvilapiirkondade lähistel ning suuremate asulate juures olevatel loodusaladel, kus käiakse aega veetmas.

Jätka lugemist »

Helilooja Felix Mandre sai Nõmmel nimelise pingi

Nõmme linnaosa valitsus paigaldas sel suvel kolmele armastatud heliloojale nimelised pingid. Eile avati Õie pargis nimeline pink helilooja Felix Mandrele.

Peep Mandre oma isa mälestuspingil Foto Jukko Nooni

Peep Mandre oma isa mälestuspingil. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegi suve algul linnaosavalitsusele ettepaneku kolmele tuntud heliloojale nimelised pingid paigaldada Nõmme elanik Maie Parrik. „Tegemist oli tänuväärse algatusega. Juulis avati Ravila pargis nimeline pink Arne Oidile ja Õie pargis Gennadi Podelskile. Felix Mandre pink asub samuti Õie pargis. Lisaks sellele, et tegu on väga armastatud heliloojatega, olid kõik kolm ka pikaajalised nõmmelased – Arne Oit ja Felix Mandre elasid Nõmmel ligikaudu 50 ning Gennadi Podelski 30 aastat,“ rääkis Šillis

Pingi avamisel osalesid Felix Mandre lapsed Peep ja Pirret ning lapselaps Pille-Mai Mandre, kes koos idee algataja Maie Parrikuga mälestuspingile plaadi kinnitasid. Felix Mandre loomingut esitas pianist Andrus Rannaääre.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Ainulaadne fotovõistlus kutsub looduslikke pühapaiku jäädvustama

Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.

2018 a kuvavõistluse plakat11. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, looduskaitse, annid, tavad, hiie valu, pärimus, saared, Virumaa, Vana-Võromaa ja maailma pühapaigad. Uuendusena on seekord välja pandud ka tervise auhind, mille teemaks on tervendamispaigad ja tervendamisega seotud tegevused ning esemed pühapaigas. Eriauhindadeks on ratsamatk, suitsusaunade külastused, koolitused, kontsertide ja matkade vabapääsmed, kirjandust jpm.

Fotosid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2018.

Jätka lugemist »

Hakkame sättima muinastulede ööle!

Homme, 25. augustil, tuleb muinastulede öö varasemast pidulikum. Süüdatakse taas lõkked, et üheskoos möödunud suvele tagasi vaadata.

Kabli rand Pärnumaal Foto Urmas Saard

Kabli rand Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

Muusiku ja tulelaulu ühe autori Marek Sadami sõnul peab üks väike rahvas koos käima. „Oluline, et ollakse koos. Mõtestatakse ennast mere ääres ja merd enda ees. Saadetakse parimad soovid neile, kes kõrval külas või üle vee. Süüdatud laternad koduaias või lõkked rannas on majakaks neile, kes teel. Muinastuledes on ootamise märgid,“ lausus Sadam.

Ta lisas, et Muinastulede ööl kõneldud lõkkejutud hoiavad südame soojas ja selle tundega saab julgelt läbi talve marssida.

Muinastulede ööl rahva mere äärde kutsuja Mairold Vaik leiab, et Muinastulede ööst on ajapikku saanud ilus traditsioon, kus pered ja lähedased tulevad kokku, et süüdata lõke ja mõelda häid mõtteid. „Olen siiralt rõõmus, et meie rahvas tähistab seda ööd kire ja entusiasmiga. Kuna oleme laulurahvas, siis seekord saavad kõik inimesed päikeseloojangul lõket süüdates ka spetsiaalselt selleks puhuks kirjutatud tulelaulu kaasa laulda. See laul täiendab ehk ühtekuuluvust ja pidulikkust meie sees,“ räägib Vaik.

Jätka lugemist »

Tunnusta eakate elu edendajaid konkursil „Aastad täis sära ja väärikust”

60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster Foto Urmas Saard

Konkursi „Aastad täis sära ja väärikust 2016” elutööauhinna saanud Kihnu Virve ehk Virve Köster. Foto: Urmas Saard

Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Konkursi kategooriad:

1. eakalt kogukonnale,
2. eakalt järeltulijale,
3. eakad kui kultuurikandjad,
4. tegu eakale
ja
5. elutööauhind.

Ajakirja 60+ ja mittetulundusühingu Eakate Festival korraldatav festival kannab tänavu motot „Eesti 100ˮ.

Jätka lugemist »

Tähistame Eesti sünnipäeva Eesti peotoitudega

2018. aastal tähistame ühiselt Eesti Vabariigi juubeliaastat ning septembris toimub ka Eesti toidu kuu. Sel puhul kutsuvad Maaeluministeerium ja Eesti Rahva Muuseum (ERM) kõiki osalema suurel toidupärandi kogumisvõistlusel „Minu pere sünnipäevalaud eile ja täna“.

Illustreeriv foto Foto Urmas Saard

Illustreeriv foto. Foto: Urmas Saard

Kutsume oma lugusid kirja panema igas vanuses inimesi

„Eesti toidu kuu kestab kogu septembri vältel ning on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Ühtegi sünnipäeva ei saa aga pidada korraliku peolauata ning nii sündiski Maaeluministeeriumil ja ERMil idee koguda kokku eestlaste peolaua lood ja jäädvustused. Need lood on osa meie toidukultuurist ja nende säilitamine on kingitus Eesti Vabariigile,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Toit on osa meie kõigi elavast kultuuripärandist. Peolauaga seotud lood ja pildid avavad akna rahva minevikku tänapäeva üksikinimese ja pere vaatepunktist. ERMil aitab kogutav materjal uurida ja vahendada kultuuri muutumist ja järjepidevust – neid mustreid, mis saja aasta jooksul on Eesti argielule andnud ainulaadse näo,“ ütles ERMi teadur Anu Kannike.

Jätka lugemist »

Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler Foto Urmas Saard

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Urmas Saard

Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat

“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub  igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”

Jätka lugemist »

Muinastulede öö kingib Eestile tulelaulu

Muinastulede öö kingib Eestile sünnipäevaks laulu, mida saavad kõik 25. augusti õhtul lõket süüdates kaasa laulda.

Marek Sadam Foto Mikko Selg

Marek Sadam. Foto: Mikko Selg

Eesti mererandades süüdatakse Muinastulede ööl taas tuhandeid lõkkeid. Vee piiril luuakse tulede kett, mis on EV100 suvise peonädala kulminatsiooniks Eesti riigi sajanda sünnipäeva aastal. Sel aastal muudab lõkkerituaali pidulikumaks Marek Sadami esitatud ja spetsiaalselt selle sündmuse jaoks kirjutatud tulelaul.

„See laul ja laulusõnad jõudsid minuni üsna lihtsalt, kui mõtlesin sellele, mida soovin teistele öelda mere ääres lõkke juures. Sõnad väljendavad seda, milliseid sõnumeid tahaks naaberlõkete juures viibijatele edastada,“ selgitas laulu sõnade autor Marek Sadam.

„Koos ansambli Sadamasild kollektiiviga otsustasime laulu esitada regilaulu võtmes. Ehk neid sõnu üheskoos lauldes või lausudes tekitame meis endis ja kõigis teistes ühise positiivse tunde, mis kannab meid terve järgmise aasta,“ lisas Sadam.

Jätka lugemist »

Kaia Iva: vabatahtlikud saavad anda ka hoolekandesse olulise panuse

Riik soovib koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant kaasata hoolekandesüsteemi senisest enam vabatahtlikke. Eesmärk on toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad abistamist või juhendamist igapäevase eluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel.

Kaia Iva Foto Urmas Saard

Kaia Iva. Foto: Urmas Saard

Kaia Iva: “Järjest olulisem on ka vanemaealiste iseseisva toimetuleku suurendamine ning nende kaasamine vabatahtlikku tegevusse.”

Sotsiaalministeerium kuulutas märtsikuus välja riigihanke viimaks läbi projekt, mille tulemusena arendada välja kestlik lahendus vabatahtlike kaasamiseks kogu riigis. „Sotsiaaltöötajad täidavad igapäevaselt ka selliseid ülesandeid, mis ei eelda erialast haridust ja mille täitmiseks saaks kasutada kogukonna abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Vabatahtlikud ei asenda sotsiaaltöötajat, kuid suudavad sageli pakkuda vajalikku abi, mida kohaliku omavalitsuse teenused ei pruugi katta. Kogukonna kaasamine ja suurem tähelepanu oma liikmetele võimaldaks eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist. Tihti võib aidata ka vestluspartneri olemasolu, et suuremaid muresid ennetada ning säilitada inimese elukvaliteeti.”

Jätka lugemist »

Briti “pop-up saatkonnad” Eestis

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimesel päeval avas Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonna“ linna keskväljakul, kus oli püsti pandud Briti sümboolikaga tähistatud telk, vestluskaaslasteks asesaadik Alison Beckett ja paar sõjaväelast.

Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik Foto Urmas Saard

Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik. Foto: Urmas Saard

järgmised „pop-up saatkonnad” toimuvad saartel

Tänavu korraldab Briti saatkond üle Eesti ürituste sarja, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse 100. aastapäeva.

Briti saatkonna pressiesindaja Julia Amor meenutas, et käesoleva aasta 10. jaanuaril kuulutas suursaadik Eestis Theresa Bubbear välja läbi aasta vältava ürituste sarja, mis peab jõudma kõigisse Eesti maakondadesse. Selle raames korraldatakse virtuaalnäitust Briti Kuningliku Mereväe toetusest Eesti Vabadussõjas, aga kuulutatati välja ka koolilastele mõeldud konkurss, mille auhindadeks on kutsed tänavusele kuninganna sünnipäevapeole. „Me näitame valikut laste töödest, mis meile üle Eesti saadeti. Lapsed on joonistanud ja meisterdanud puutöid. On ka videosid tehtud,” rääkis Amor. „Me soovime suhelda iga maakonna inimestega, kuulata neid ja rääkida meie elust ning tööst. Pakume erilist torti, mis on kujutatud vastava sümboolikaga.”

Jätka lugemist »

Ähijärvelt stardib RMK suure ühismatka esimene matkarühm

Täna algab kuni 25. augustini kestev RMK suur ühismatk, millega tähistatakse Eesti vabariigi juubeliaastat.

Pildil Piusa koopad Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma Foto Urmas Saard

Pildil Piusa koopad. Kõik kellel Piusa koopad või Taevaskojad endiselt külastamata, peaksid kindlasti just selle matkagrupiga liituma. Foto: Urmas Saard

Matkarühmad alustavad liikumist RMK matkatee otspunktidest ja liiguvad matkapealinna Aegviitu. Üks matkagrupp alustab Antsla vallast Ähijärve külastuskeskuse juurest kell 12 ning liigub mööda Ähijärve-Aegviidu 627 km pikkust lõiku. Tegu on matkaürituse pikima lõiguga. Rõuge valda läbib ühismatk 7.-11. augustil, liigutakse nii ratastel kui ka jalgsi.

Ähijärve külastuskeskusest alustab teekonda 25-liikmeline seltskond, matkajuhiks legendaarne Alar Sikk. „Kõik huvilised on oodatud matkajaid teele saatma ja neid teekonnal tervitama,” teatab Katre Palo, Rõuge vallavalitsuse
kommunikatsioonispetsialist. Teavet ühismatka kohta, sh Ähijärv-Aegviidu lõigu kava leiab veebilehelt http://rmk100.ee/yhismatk/info-matkadest.

Kolmapäeval, 8. augustil algusega kell 22.00 aga tasub sammud seada Rõuge vallas asuvasse Pähni külastuskeskusse, kus armastatud näitleja Guido Kangur kõneleb ristipuudest ning muusikat teeb kollektiiv UMA (Aleksei Saks – trompet, Robert Jürjendal – kitarr). Üritusele registreerumine ning lisainfo: http://rmk100.ee/sundmused/ristipuude-traditsioon-louna-eestis.

Raiesportlaste maailma paremik võistleb Norras

Täna hommikul algasid Norras Lillehammeris raiespordi maailmameistrivõistlused. Eestit esindab võistlustel koondis, kuhu kuuluvad profiklassis võistlevad Taavi Ehrpais, Sulev Tooming, Jarro Mihkelson ja juuniorsportlasena Priit-Karmo Orupõld. Kõik profiklassi mehed on kogenud ja tituleeritud raiesportlased, kel on ka maailmameistrivõistluste kogemus.

Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises Foto Urmas Saard

Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises. Foto: Urmas Saard

Võistlused Lillehammeris avati pidulikult eile, täna algasid võistlused. Eesti meestel on täna pärastlõunal ees langetamine, homme võisteldakse platsialadel (saeketi vahetus, kombineeritud järkamine ja täpsusaagimine). Laasimine ja teatevõistlus toimuvad pühapäeval. Siis selguvad ka üldvõitjad, tehniliste alade parimaid autasustatakse laupäeva õhtul.

Võistlustest võtab osa 31 võistkonda, neist esmakordselt kolm naisvõistlejatest koosnevat tiimi. Samuti on Norra võistluste korraldajana saanud välja panna kaks võistkonda. Osalejaid on lisaks Euroopa riikidele ka Jaapanist.

Raiseepordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, eelmistelt võistlustelt Poolast tõi Taavi Ehrpais koju kuldmedali täpsussaagimises ja siis veel juuniorina võistelnud Jarro Mihkelson pronksi laasimises.

Käimasolevate võistluste tulemusi näeb reaalajas aadressilt http://ialcno.azurewebsites.net/Home/Dashboard, võistluste otsepilt on nähtav Facebookis https://www.facebook.com/worldloggingchampionship/.

Toomas Kelt
Luua Metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Samal teemal:

Andres Olesk, raiesportlane Foto Urmas Saard

 

 

 

Raiesportlased võistlevad Türi lillelaadal

Muusik Villu Talsi: külades on eriliselt meeldiv publik

Praegu üle-eestilisel tuuril oleva ansambli Curly Strings mandoliinimängija Villu Talsi märkis, et selles kontsertsarjas jõuab bänd ka paikadesse, kus üldiselt harva esinetakse. Ta kiitis küladesse kogunenud muusikasõprade kogu hingest kaasaelamist ja külalislahkust, mis sageli väljendub ka kodus valmistatud toidu või omakasvatatud aed- ja puuviljade kinkimises.

Ansambel Curly Strings Foto Curly Strings

Ansambel Curly Strings. Foto: Curly Strings

Villu Talsi sõnul varub Curly Strings piisavalt aega ka kontserdikülastajatega suhtlemiseks. Nii saavad autogrammid jagatud ja ühispildid tehtud.

Kuidas muusikutele ülikuumad ilmad mõjuvad?
Päris raske on laulda ja mängida, kui päike laval näkku või selja taha paistab. Siis tuleb lihtsalt esineda ja higistada. Ilusate ilmadega käivad aga inimesed palju ringi ja külastavad sageli kontserte, mis on väga vahva.

Mitu kontserti ansambli Curly Strings tänavusest suvetuurist on juba toimunud?
Kui ma ei eksi, siis minu arvates seitse (Intervjuu toimus 1. augustil). Kokku koosneb tuur kolmekümnest kontserdist.

7. augustil ootab ees kontsert Sadala rahvamajas. Kuidas suhtute seitsmesse kui õnnenumbrisse?
Seitse on tõesti tore number. Curly Stringsi suvetuur sündis aga tänu „EV 100“ külade programmile. Otsustasime riigile kingituse teha kontsertidega paikades, kuhu me tavaliselt ei jõua. Käivitus Curly Stringsi külade tuuri projekt, millest kogukondade esindajad kinni haarasid ja teatasid huvist meid esinema kutsuda. Kontsertide kuupäevad pandi aga paika marsruuti ja ajagraafikut silmas pidades. Küllap avastavad kaugemalt tulnud inimesed paikades, kus meie kontserdid, mõndagi huvitavat. Kindlasti tasub positiivse uudishimuga ringi vaadata ka Sadalas.

Jätka lugemist »

Üksteist Jõgevamaa Kodukandiühenduse küla ootavad külalisi

Jõgevamaa Kodukandiühendusse liitunud külad ootavad 4. ja 5. augustil projekti Avatud Külaväravad raames külalisi 11 paika, kus huvitavalt ja atraktiivselt tutvustakse kogukonna tegemisi, tuuakse välja maal elamise iseärasused nii rõõmude kui ka murede vaatevinklist.

Avatud KülavärvadKahel augustikuu päeval on külaväravad avatud Jõgeva vallas Kuristal, Luual, Sadalas ja Sadukülas, Mustvee vallas Hallikul ja Kasepääl, ja Põltsamaa vallas Kamaris, Lustiveres ja Pajusis. Jõgevamaa Kodukandiühenduse kauaaegsete liikmetena osalevad Külaväravatel ka pärast haldusreformi Tarumaal paiknevad Assikvere küla Pala piirkonnast ja Maarja-Magdaleena küla. „Võimalus on osaleda õpitubades, saada osa ekskursioonidest. Enamikes külades lõpeb sündmus simmaniga,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust.

„Meil on Jõgevamaal tugevad kogukonnad, kes panustavad piirkonnas elu hoidmisele oma külades. Kõik osalevad külad on erilised ja erinevad, mistõttu ei saa öelda, et kui oled ühte näinud, siis oled juba kursis külade tegemistega. Igas külas on ka omanäolised ja erinevad kogukonna liigutajad, omavahel seob neid soov ja tahe ühiselt tegutseda kodukoha paremaks muutmisel,” lisas ta.

Projekti avatud Külaväravad on toetatud Jõgevamaa Koostöökoja meede 3 „Maakondlikud projektid ja koolitused“ MAK 2014-2020 LEADER meetmest.

Jaan Lukas

Corelli Music jätkab kavaga “Eesti mõisad 2018” ja heategevusega mõisates

Sel aastal Tallinnas Maarjamäe lossis alanud ja oma 20. toimumisaastat tähistav heategevuslik kontserdisari “Eesti mõisad 2018” jätkub kolme kontserdiga reedest pühapäevani. Kaks esimest on mõisad, mis on saanud uue hingamise Eesti iseseisvuse taastamise järel, millega märgime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja Euroopa kulltuurpärandi aastat.

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Foto Urmas Saard

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Foto: Urmas Saard

27. juulil kell 18 algav kontsert pakub võimaluse uudistada kogu nõukogude aja kohutavas seisus olnud hooldekodust tänaseks perekond Siilatsite valduses pärlina säravat Kernu mõisa Hageri kihelkonnas. 28. juulil kell 16 algab kontsert Mädapea mõisas Rakvere kihelkonnas, mille omanik Marika Vartla on kuulsaks teinud mõisa ümber lokkava pojengide, flokside, hortensiate aiaga ning kus toimuvad igal suvel rahvusvahelised pojengi- ja floksipäevad.

Lõppkontsert on 29. juulil kell 17 Ruila mõisakoolis, kus väike Leelo Tungal, kelle pere on selle mõisakooliga seotud juba mitu põlve, elas läbi kõik õudused, millest jutustab film “Seltsimees laps”. Aukülalisena on ta lõppkontserdil ka ise kohal.

Sellel kontserdil antakse Ruila mõisakoolile üle sarja jooksul kogutud rahaline toetus koolilaste väikekannelde fondi. Kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid, toimuvad heategevusmüügid. Lõppkontsert Ruilas on piletimüügita, ainult vaba annetuse alusel.

Kontsertidel pakuvad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja solist näosaate võitja tenor Valter Soosalu kauni buketi barokiaja muusikast, nagu see endistel aegadel mõisate ballisaalides kõlada võis ja palju põnevat ajaloost ja arhitektuurist.

Maanteemuuseum tähistab oma sünnipäeva Fordidega

Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.

Maanteemuuseum Foto Urmas Saard

Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.

„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“

Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.

Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.

Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.

Vana-Võromaa pärimuskooli loengu peab Tiia Trolla

Vana-Võromaa pärimuskool on loengusari, kus tutvustatakse Vana-Võromaa põliselanikkonna erinevaid tavasid, rituaale, suulisi traditsioonide väljendusvorme, käsitööoskusi, looduse ja universumiga seotud tavasid jne. Loengud toimuvad teisipäeva õhtuti Stedingu kohvikus, iga kolme nädala tagant.

Tiia TrollaPärimuskooli seitsmes loeng toimub täna, 24. juulil kell 19 Stedingu kohvikus (Fr. R. Kreutzwaldi 15). Pilet 3€. Vana-Võromaa taimedest ja pärimusest tuleb rääkima OÜ Vanaema Aed looja Tiia Trolla. Tiia on üle 10 aasta kogunud teavet ja materjale vanade viljapuude, marjapõõsaste, ilupuude, talulillede ja köögiviljade kohta. Eesmärgiks on koondada veel ringiliikuvat pärimust vanade aiataimede kohta, kaardistada võimalikud emataimede asukohad ning säilitada ja paljundada põliseid taluaia taimi ning nende sorte Karula rahvuspargis asuvas puukoolis. Loengu käigus tuletame meelde, millised on meie koduaedades traditsiooniliselt kasvatatud põlised taimed, nende päritolu ja jõudmine meie aedadesse.

Projekti läbiviimisel tehakse koostööd Võru Instituudiga ja projekti rahastavad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Võru Linnavalitsus.

Erametsaliit palub metsa minekust loobuda

Eesti Erametsaliit tuletab kõigile meelde, et meie metsad on praegu äärmiselt tuleohtlikud ning võimalusel tuleks metsa minemist üldse vältida.

Metsarada Ruhnus Foto Urmas Saard

Metsarada Ruhnus. Foto: Urmas Saard

Erakordselt palavate ilmade ja põua tõttu on Rootsis ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud. Tulest pole puutumata jäänud ka Eesti loodus. Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa palub erametsaomanike nimel puhkajatel ja teistel looduses liikujatel metsa minemist vältida. „Panen inimestele südamele, et praegusel kuival ajal on igasugune tegevus metsas riskantne ning võimalusel palun lükata metsa minek edasi,“ sõnas Eelmaa. Iga väiksemgi säde võib kuiva metsaaluse süüdata. Kindlasti ei tohi metsas lõket teha, grillida ega suitsetada. Samuti on ohuks maastikusõidukitega liikumine.

Viimastel päevadel on tuleoht kõikjal Eestis suurenenud ning palavate ilmade jätkumisel suureneb see veelgi.

Eesti driftijad võistlesid Pärnus võidukalt!

Läinud nädala reedel ja pühapäeval olid Pärnus Jannseni tänava äärse sadama-ala väravad avatud „Summer Bash 2018” driftijatele ja arvukale hulgale pealtvaatajatele.

Pro-Am parimad Oliver Randalu, Raigo Rande, Sander Saar Foto Urmas Saard

Pro-Am parimad Oliver Randalu, Raigo Rande, Sander Saar. Foto: Urmas Saard

Jannseni tänava sadama-ala saamine tuli meile poolkogemata kätte

Marko Opmann, mittetulundusühingu Eesti Drifti Liit esindaja, ütles toimunud võistlust kokkuvõtvalt hinnates, et mõlemad päevad olid põnevad. „Kusjuures üllatusmomente väga ei olnudki. Võitsid seekord favoriidid, Baltimaade parimad driftijad. Tulid kõvemad mehed Lätist ja Eestist, kes sõidavadki ainult seda sarja ja nemad ka poodiumil olid. Mehed tulid, nägid, võitsid. Rada oli lihtne ja hästi jälgitav. Kõigil olid head võimalused suurepärast sõitu teha. Eksimise võimalusi oli vähe. Praktiliselt ilma ühegi avariita. Väikesed kraapimised muidugi juhtusid, aga mitte nimetamisväärsed,” kommenteeris Opmann vahetult pärast võitjate autasustamist.

Laupäeva õhtul kutsuti pjedestaali kolmele astmele kuus ägedamat võistlejat, kes võtsid vastu auhinna ja pritsisid sõbralikult üksteist šampanjaga. PRO klassis astusid poodiumile kõrgeimal kohal Harold Valdma, tema kõrval teise koha omanik Eriks Ulašs ja kolmandaks tulnud Janis Eglite.

Jätka lugemist »

Jaapani rahusaadik istutas Heimtali Mõisafestivalil puu

Möödunud laupäeval toimunud Heimtali mõisa I suvefestivalil istutas kultuurpihlaka rahuideid propageeriv jaapanlane, tegevust jätkus lastele ja täiskasvanutele mitmetesse töötubadesse. Prooviti maitsvaid toite, värvikust ja silmarõõmu pakkus mõisaaaegne rõivastumisstiil.

Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto Urve Mukk

Jaapani külaline Yuij Miyata koos Viljandi abivallavanema Ene Saare ja tõlgiga. Foto: Urve Mukk

Mõned päevad enne Heimtali mõisa I suvefestivali algust andis Viljandi valla vallavanema ülesannetes olev abivallavanem Ene Saar teada, et festivali avamine saab rahvusvahelise värvingu. Peakorraldaja Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja Urve Muki sõnul juhatas sündmuse sisse puu istutamine, millega anti koos edasi väärikas sõnum: „Igaüks meist saab panustada sellesse, et maailm, mille tulevastele põlvedele pärandame, oleks võimalikult harmooniline ja jätkusuutlik“. Viljandimaal viibis ja istutas koos meiega puu Jaapani päritolu rahusõnumi levitaja, keskkonnakaitsja ja endine ÜRO rahusõnumi saadik Yuij Miyata, kes läbib jalgsi enam kui 600 km Balti keti kulgemise teekonda. Nii saigi Heimtali mõisa parki kultuurpihlakas, millel kenasti silt juures ja loodame, et ta kuumusele vastu peab ja tulevastele põlvedele rahusõnumit edasi kannab. Oma rahu- ja tasakaalusõnumi levitamise teel istutas Yuij Miyatal Heimtalisse oma 1057. puu.”

Jätka lugemist »

Avatud talude päev jätkas rekorditega

Täna hommikuse seisuga, kui 70 talu külastuste arvud pole veel korraldajateni jõudnud, oli 2018. aasta avatud talude päeval rohkem kui 129 000 külastust. Eelmisel aastal tehti avatud talude päeval 120 000 külastust.

Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas Foto Urmas Saard

Alpakafarm Pärnumaal Tori vallas. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600). Samuti oli palju külastajaid Konju Kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317). Andmeid lisandub jooksvalt ning loodetavasti saab lõplikud arvud välja kuulutada homseks, 24. juuliks.

Korraldajad on väga tänulikud kõigile taludele, kes rõõmuga külastajaid vastu võtsid, kõigile külastajatele, kes päeva meeleolukaks ja toredaks muutsid, ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele oma nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.