Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Murulauk mühab, till tõuseb.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Tulge muuseumidesse kinno laupäeval, 19. mail.
Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru):
Kell 18 ja 20 – ringkäik muuseumis ja film „Aeg ja inimesed muuseumis”
Kell 19 – külas on tulevik! Võru koolinoorte animafilmid.
Kell 21 – film „Kaleva hääled”
Kell 22 – sündmusi ja inimesi Võrus. Amatöörfilmid.
Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru):
Kell 18 ja 20 – film „Võru Koduloomuuseumi sünd 1976 – 1983”
Kell 19 ja 21 – filmiprogramm sündmustest Võrus ja Võrumaal – Eesti Kultuurfilmi haruldased kaadrid Võrust ja võrulastest 1930. aastatel. Amatöörfilmid Vladimir Murometsalt jt.
Kell 22 – filmid Võrumaa Muuseumi lõõtsa- ja kandlepäevadest.
Näitused: Kaalud ja mõõdud
Vanad filminäitajad
Võru Kunstikooli lõpetajate tööde näitus
Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald):
Näituse „Vanad fotod jutustavad” avamine – vanad fotod ja neil kujutatud paigad tänapäeval; erinevate aegade fototehnika.
Õpituba „Kuidas valmis mustvalge foto?”
Pildimäng „Minu kodu läbi aegade” – kodude muutumine aegade jooksul, kuidas ja mida on pildistatud.
Mõniste Muuseumi mustvalge pildimaailm on avatud kella 18 – 23.
Sissepääs tasuta!
 Sel nädalal esitleti Oru hotelli konverentsikeskuses äsja valminud kogumikku „Eesti spordi aastaraamat 2011”. Raamatu on koostanud Toivo Kivimets, Aare Oja, Matis Song ja Veiko Ulp, fotod on Lembit Peeglilt.
Esimest korda on aastaraamatu kokkupanemisel olnud abiks veebipõhine spordi andmebaas www.sport24.ee, mis koondab endasse Eesti sporti puudutava statistika.
Eesti spordi aastaraamatu kaante vahele on kogutud täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti meistrivõistluste tulemused, kajastatud on ka karikavõistlusi, maavõistlusi ja sõpruskohtumisi. Ühtlasi annab aastaraamat üksikasjaliku ülevaate meie sportlaste võistlemisest rahvusvahelisel areenil. „Aastaringi” rubriik võtab kokku Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja spordialaliitude tegevuse, saavutuste lehekülgedel on ära toodud tiitlivõistlustel esikuuikusse jõudnud Eesti sportlaste nimed.
 Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee Tänavu avati looduskaitsekuu 16. mail Pirita kloostri varemete pargis, kus keskkonnaminister andis üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.
Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Rõngastamise korraldamisel tegi Kastepõld tihedat koostööd ka Erik Kumariga, kelle õpilaseks ta oli. 1973. aastal asus ta tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates eelmisest aastast ja selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedaste tammelehtede omanikeks said tänavu lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.
Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, täpsemalt teemaks „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted”.
Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Looduskaitsetöötajad korraldavad üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.
 Kinobuss otsib (filmi)kultuurihuvilisi aktiivseid inimesi üle Eesti, kes on valmis oma kodukohas kinokultuuri elavdama või keda see idee vähemasti esialgu kõnetab.
Kinobussi tegevuseks on filmihariduse ja kinokultuuri arendamine üle Eesti. Paljudes piirkondades aga on kinotraditsioon kadunud või kadumas – Kinobuss tahab selle tagasi tuua! Tegelikult on neid inimesi palju, kes leiavad, et kodukohas võiks rohkem teha olla. Miks siis mitte haarata mõttest ning alustada oma kodanikukinoga.
Suure huviga ootab Kinobuss tagasisidet aktiivsetelt inimestelt ja kohalikelt omavalitsustelt, kes on oma kodukohas valmis niisugusele üritusele õla alla panema ja kutsuma kohalikud kokku filmi vaatama, silmaringi laiendama ja mõtteid vahetama.
Anna endast märku kirjutades info@kinobuss.ee või helistades 5284 710.
Martiina Putnik
17. juunil toimub Soomes Tamperes kolmas Soome-Eesti tantsupidu “Velisinfonia/ Vennassümfoonia”.
Peol osaleb 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat, neist pooled Eestist.
„Vennassümfoonia“ on tantsulavastus kahest rahvast ja kõneleb sellest, kuidas keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kangete meeste kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahel. Koos leitakse, et kahel rahval on palju ühist – armastus oma maa ja mere vastu, ilusad naised, mehised mehed, kuum saun ja palju sarnaseid sõnu. Sünnib arusaam, et kahe kauni maa inimesed peavad kuuluma ühte, moodustades koos karge Põhjamaa rahva.
”Vennassümfoonia” lavastajad ja peo kunstilised juhid on Petri Kauppinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist, kunstnik Minna Kauhanen Soomest.
Peo Eesti osa liigijuhtideks on Helen Reimand (3.-4. klasside rühmad), Mall Järvela (noorte segarühmad), Agne Kurrikoff-Herman (naisrühmad) ja Maido Saar (segarühmad), pealavastaja assistendid Kadri Tiis, Kristiina Kapper ning Rauno Zubko.
Soome-Eesti III tantsupeo korraldavad Folklore Suomi Finland ry ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Koostööd teevad ka Eesti Rahvatantsukeskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Suomen Nuorisoseurojen Liitto.
I Soome-Eesti ühine tantsupidu toimus 2000. aastal Helsinkis ja II Eesti-Soome ühine tantsupidu 2005.aastal Tartus.
Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki huvitatuid seminarile, kus üheskoos üritatakse leida vastust küsimusele, kuidas liikuda jätkusuutlikuma puiduvarumisturu suunas.
Toimumiskoht: Eesti Rahvusraamatukogu nurgasaal, Tõnismägi 2, Tallinn
Aeg: 25. mai, algusega kell 11:00
Üritus on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud, seega palutakse huvilistel ennast kindlasti registreerida 23. maiks e-maili aadressil liis.kuresoo@elfond.ee
Seminari kava:
11:00 – 11:20 kogunemine, ELFi poolsed avasõnad
11:20 – 11:50 – Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fond. Eesti ettevõtete puiduvarumispoliitikad ja –parktikad, kolmanda kordusuuringu esitlus.
11:50-12:20 – Mikk Link, keskühistu Eramets. Metsaühistud – usaldusväärne võimalus puidu müügiks ja ostuks.
12:20-12:50 – Kaido Lemendik, Eesti Maksu- ja Tolliamet. Milline on ettevõtluskeskkond läbi maksuhalduri andmete metsandussektoris? Mis on viimase kolme aasta jooksul muutunud?
12:50-13:10 – kohvipaus
13:10-13:40 – Taivo Denks, Keskkonnaministeerium. Euroopa Liidu puidumäärus – mida toob see kaasa Eesti metsasektori ettevõtetele?
13:40-14:10 – Evelin Urbel-Piirsalu, Säästva Eesti Instituut. Eesti metsasektor üleminekul jätkusuutlikkusele?
14:10-14:30 – arutelu ja kokkuvõte
Üritust modereerib Silvia Lotman, seminari korraldamist rahastab Rootsi WWF.
Lisainfo: www.elfond.ee/mets
Tänasel Tallinna päeval toimub pealinnas teatejooks ” Toompea 18.45″, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse moodustamise aastapäeva.
Täna möödub 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidis ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.
Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamise luua organisatsioon Eesti Kodukaitse.
Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu „Toompea 18.45“. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse
organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Sel aastal on ajaloolise teatejooksu traditsioon kavas taaselustada ja võistlema oodatakse arvukalt osavõtjaid.
Jooksu korraldavad Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga.
Et lasteloomaaed 1. juuniks avada, kutsub Tallinna Loomaaed täna vabatahtlikke talgutele lehti riisuma ja muid õuetöid tegema. Pärast töötegemist räägib zooloog Aleksei Turovski lasteloomaaia õues loomajutte.
Talgutele registreerida saab meiliaadressil last@tallinnzoo.ee, mis tagab tasuta sissepääsu loomaaeda koos talguliste grupiga. Tööriistad ja kindad on kohapeal olemas.
Kogunemine on 14.15 loomaaia Põhjaväravas Paldiski mnt 145. Tunniajane loeng algab kell neli.
 Kuu aega tagasi kirjutasin puukidest ja puugihaigustest, aga see lugu sai ootamatu jätku. Nimelt tuli headelt sõpradelt Saksamaalt sõnum, et borrelioosi raviks võiks katsetada ühe Euroopas levinud taime tinktuuri. Hildegard küsis, et kas meie metsades kasvab selline taim mille ladinakeelne nimi on Dipsacus sylvaticus. Ei kasva, pidin vastama ja pole tal õiget eestikeelset nimegi… siiski, uniohakas on talle nimeks antud.
Asusime siis Mikuga kohe uurima, mis taim see on, millest nii palju Euroopas ja Ameerikas abi on, koguni süüfilist ravivat see taim. Imerohi tõega! Miks siis meil sellest midagi ei teata?
Tellisime interneti kaudu Ameerikast koguni põneva ravimtaimede raamatu, mis sellest taimest pajatab. Uurisime Aili Pajult ja Ain Raalilt, Lembit Kuhlbergilt, Rein Sanderilt ja Mall Värvalt, taimetarkadelt kellest väga lugu pean. Kuid Euroopa metsades kasvav taim on võõras, mis võõras. Ehkki, jah facebooki pandud küsimus tõi ka teate, et ühel sõbral selline taim aias kasvab.
Kogu sellest mitmenädalasest otsingust jäi kumama küsimus: Miks on üks taim meie jaoks võõras ja teine omane ja armas? Jätka lugemist »
 Taaskord kogub tuure iga-aastane demokraatiaüritus „101 last Toompeale“. Ürituse eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis. Et ka noored saaksid hääle sekka öelda, oodatakse kõigilt noortelt teemasid, mis on neile olulised.
Mida tahaksid riigikogus koos saja teise noorega arutada?
Hääletada saab siin.
Lastekaitse Liidu Noortekogule juba traditsiooniks saanud üritus „101 last Toompeale“ on iga-aastane üritus, mille eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis.
Noortefoorumiga „101 Last Toompeale“ tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril.
Aastatega on nii sisu kui vorm muutunud. Foorumist on saanud üritus, kus tõsiste arutelude ja mıttevahetuste käigus selguvad noorte seisukohad, mis Riigikogu istungite saalis ka laiema avalikkuseni jıuavad.
Igal aastal on foorumil keskendutud ühele teemale, mille noored on ise valinud. Viimastel aastatel on foorumile eelnenud eelfoorumid Eesti eri linnades. Alates 1998. aastast on koostööpartnerina osalenud samal aastal asutatud õpilasesinduste katusorganisatsioon Eesti Õpilasesinduste Liit.
|
Anna naabrile õng!
|
