Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2017
E T K N R L P
« apr    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Muuseumiöö toob mängud 198 paika üle terve Eesti

MÖÖ 2017 graafika horisontaalLaupäeval, 20. mail toimub järjekorras üheksas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on mänge”. Publikule on viie tunni jooksul avatud kõik suuremad ja kümned väiksemad Eesti muuseumid ning lisaks mitmed galeriid, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – kõik üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid.

Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 106 000 muuseumikülastust.

Muuseumiöö programmiga on sel korral taas liitunud uusi põnevaid paiku: esimest korda on ööl tasuta avatud näiteks Pokumaa; Tallinnas näitab Tallinna ülikool vanalinnas Rüütli tänaval oma arheoloogiakogu, mis pole igapäevaselt publikule avatud; esimest korda muuseumiöö programmis osalevas Lääne-Virumaal asuvas Roela käbikuivatis räägitakse täistundidel kummituslugusid. Ent programmis on ka iga-aastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast, Eesti Kunstimuuseumi kõik filiaalid, Lennusadam, Tartu ülikooli muuseum jpt. Jätka lugemist »

Emadepäev on lipupäev

Maikuu teisel pühapäeval tähistatava emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Eesti lipp kuuse ladvas Foto Urmas Saard

Eesti lipp kuuse ladvas. Foto: Urmas Saard

Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel. Esimene emadepäev leidis aset Uderna koolimajas. 1924. a. muutus sündmus üleriigiliseks. Haridusministeeriumist lähetati soovituskiri emadepäeva pidulikuks tähistamiseks koolides. Emadepäev tõsteti ausse ka kirikutes ja kristlikes organisatsioonides. Kell seitse hommikul heisati kirikukellade helina saatel sinimustvalged lipud.

Tänapäeval heisatakse lipud hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus õpetaja Anna Jarvis hakkas 1907. aastal ellu viima oma ema ideed austada emasid emadepäevaga. Peagi kandus emadepäeva tähistamise tava ka Euroopasse.

Urmas Saard

Laupäeval selgub Eesti liigirikkaim linnutorn

Hirve torn Pärnus. Foto: Kristiina Kübarsepp

Hirve torn Pärnus. Foto: Kristiina Kübarsepp

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi juba sel laupäeval, 13. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad vaatlustornides huvilisi kogenud linnutundjad, kes tutvustavad linde kõigile torni külastajatele ning üheskoos selgitatakse välja linnurikkaim vaatlustorn.

Tänavune kevad on hiline ja seepärast käib lindude ränne alles täie hooga. Järgemööda hakkavad tagasi jõudma ka Aafrikas ja Aasias talvitunud linnud, mistõttu võib nüüd ühe hommikuga kohata tornis isegi sadakond liiki linde. Möödunud aastal võitis Kabli torn 111 liigiga.
“Tornide linnuvaatluspäev on suurepärane viis, kuidas veeta üks meeldejääv hommik lindude seltsis. Ärkamine on küll nädalavahetuse kohta varajasevõitu, aga pingutus tasub end kordades ära. Ütlemata ei tasu ka jätta, et linnuvaatlused on hasarti tekitavad. Kõige parem on tornide vaatluspäevale minna veel koos sõprus- või perekonnaga, et üheskoos oma häid emotsioone jagada,” kommenteeris linnuvaatluspäeva koordinaator Kristiina Kübarsepp.

Euroopa päev on ka lipupäev

9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule.

Robert Schumani büst Brüsselis Foto Urmas Saard

Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.

Euroopa päeva puhul heiskavad lipu Eestis kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Koos Eesti lipuga heiskavad Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, maavalitsused ja omavalitsusorganid, kaitseväe peastaap ja Eesti Pank. Mõlemad lipud võivad heisata teisedki. Siiski peab meeles pidama, et Euroopa lippu ei heisata iseseisvalt ilma Eesti liputa ja seejuures tuleb jälgida heraldiliselt õiget järjestust.

 

Robert Schumani büst Brüsselis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

EV100 kingituste tegemiseks on avanenud väiketoetuste taotlusvoor

KÜSK ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond on avanud uue taotlusvooru, mis pakub väiketoetusi vabariigi 100. aastapäevaks mõeldud kingituste teostamiseks. Taotlemise tähtaeg on 6. juuni.

EV 100 Foto Urmas Saard

EV 100. Foto: Urmas Saard

Uue taotlusvooruga julgustatakse veelgi rohkemaid inimesi oma piirkonnas või südamelähedases valdkonnas võtma üheskoos ette ja tegema vabariigi 100. aastapäeva puhul Eestile kingitusi. Toetusi võib küsida erinevatele koostöös valmivatele sündmustele ja ühistegevustele, mis ühtivad EV100 põhiväärtuste ja eesmärkidega. Oodatud on näiteks selliseid ettevõtmised, mis arendavad rahva tervist, kutsuvad üles peredega rohkem aega veetma, säilitavad kultuurilist mälu ning muudavad nii linnades kui külades tänavapilti rõõmsamaks.

“Nüüd, kus oleme EV100 juubeliperioodi suure matkapäevaga avanud, on just õige aeg mõelda, mis on see asi, tegu või sündmus, millega oma kogukonnas Eesti sünnipäeva tähistada,” rääkis EV100 programmijuht Maarja-Liisa Soe. “Ettevalmistused juubelisünnipäevaks käivad üle Eesti ja paljud kogukonnad on oma tegemistest juba teada andnud. Kutsume kõiki huvilisi üles oma ideid esitama ja üheskoos midagi erilist ette võtma,” lisas ta.

Jätka lugemist »

Hilisõhtune vestlus seitsmekümneseks saanud Trivimi Vellistega

Täna seitsmekümneseks saanud Trivimi Velliste ütleb, et praegu asub tema tegevuse keskmes mälestusmärgi püstitamine Konstantin Pätsile.

Trivimi Velliste Pärnus omaaegse Endla teatrihoone maketi juures, kohas, kus sada aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste Pärnus omaaegse Endla teatrihoone maketi juures, kohas, kus pea sada aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik. Foto: Urmas Saard

„Mitte keegi ei kahtle selles, et riigi väljakuulutamist juhtis Päts. Ärme kardame oma minevikku, kuigi minevik on olnud eesti rahva suhtes ülekohtuselt armutu,“ julgustab Velliste oma juubelihõngulise sünnipäeva õhtul. Ta rõhutab väsimatult, et Päts on eestlaste jaoks võrreldav ameeriklaste George Washingtoniga, sest mälestusmärgi rajamise algatajad näevad temas Eesti Vabariigi sünnisümbolit.

Kas usud, et vaatamata kahtlejatele ja vastuseisjatele mõtleb enamik inimesi endiselt sarnaselt Sinuga ühtviisi.

Jah, usun küll!

Mis seda kinnitab?

Näiteks needsamad paljud tänased õnnitlejad. Mitte ainult üksikisikud. Väga liigutav oli saada õnnitlus näiteks Sindi ajalooklubilt ja Sindi gümnaasiumilt. Aga nemad polnud ainsad. Tänan kõiki, kes mind meeles pidasid!

Jätka lugemist »

Käimas on aasta suurpere konkurss

Aasta suurpere 2016 perekond Aan Tartumaalt.

Aasta suurpere 2016 perekond Aan Tartumaalt.

Kuni 2. maini saab esitada kandidaate aasta suurpere konkursile. Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee.

Aasta suurpere aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia 4000 eurot antakse võitjale üle 13. mail toimuval traditsioonilisel suurperepäeval Tallinna loomaaias.

Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks perekond Aan Tartumaalt. Suurpere vanemad Janne ja Peeter Aan kasvatavad seitset last. Nad on eeskujuks paljudele perekondadele ning neid võib iseloomustada kui aktiivseid, rõõmsameelseid ja avatud inimesi.

Jätka lugemist »

ETÜ soovitab südamekuul enam liikumist
ja vähem ekraaniaega

südamenädalAprillis tähistatakse üle-Eesti südamekuud, see on kasvanud varasemast traditsioonilistest südamenädalatest, mida tähistati aprilli kolmandal nädalal.  

Südamekuuljuhib Eesti Tervisedenduse Ühing (ETÜ) koos Eesti Liikumistervise Innovatsiooni Klastriga tähelepanu taaskord kõigi elanike, aga eelkõige laste ja noorte liikumisaktiivsuse vajalikkusele.

Täiskasvanutest on piisavalt aktiivsed (2–3 korda nädalas ja rohkem) on 34% meestest ning 36% naistest vanuses 16–64 eluaastat. Eesti kooliõpilaste 2013/2014 aasta tervisekäitumise uuringu alusel liigub kehalise aktiivsuse soovitusele 60 minutit päevas vastavalt keskmiselt 14% koolilastest. Uuring 2–10-aastaste laste kohta näitab, et selles vanusegrupis liigub 60 minutit keskmise kuni kõrge intensiivsusega iga päev vaid 13% tüdrukutest ja 27% poistest.

Liikumise olulisust on käsitletud ka mitmetel teaduskonverentsidel Põhjamaades, kus ilmastikuolud õues liikumiseks on meiega sarnasemad. Refereerime siinkohal jaanuaris toimunud CIAPSE2 konverentsi. Negatiivse stsenaariumina arenenud riikides aastaks 2050 on 25% lastest  rasvunud ning 30% ülekaalulised.

Jätka lugemist »

Avatud talude päevale on registreerunud ligi 190 ettevõtet

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard

23. juulil kolmandat korda toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerinud 186 talu ja põllumajandustootjat. Registreerida on võimalik kuni 1. maini.

Harjumaalt on registreerunid 33, Pärnumaalt 24, Viljandimaalt 17, Tartumaalt 16, Valgamaalt 15, Põlvamaalt 14, Lääne- ja Ida-Virumaalt 10, Järva- ja Raplamaa 9, Lääne- ja Võrumaalt 8, Saaremaalt 7, Jõgevamaalt 5 ja Hiiumaalt 1 talu.

Esmakordselt osaleb 60 talu, teist korda 62 talu ja kolmandat kord 64 talu. Kolmandat korda osaleb mahemarjakasvatusega tegelev Peedo talu Põlvamaalt.

“Avatud talude päev on väga positiivne üritus, mis toob tarbijad otse koduhoovi kohale. Isegi kaugema nurga rahva juurde, nagu me oleme, tuli ilma suurema reklaamita kohale ligi 400 inimest,” ütles talu peremees Aare Rätsepp. “Aina suuremat huvi tuntakse marjakasvatuse vastu. Uuritakse, kas 14 hektari pealt korjatakse marjad käsitsi ära, paljud näevad marjakombaini esimest korda.”

Jätka lugemist »

Konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama

Maaelu Edendamise sihtasutuse (MES) konsulendid hakkavad koostöös veterinaar- ja toiduametiga linnupidajaid nõustama, kuidas konkreetselt ühes või teises majapidamises uusi bioohutuse alaseid nõudeid täita.

Alates 1. aprillist tuleb kodulinde pidada sisetingimustes ning juhul, kui see lindude heaolu silmas pidades pole võimalik, võib neid lubada õue ainult võrguga kaetud alal. Kui linnud söövad ja joovad õues, peab neil pea kohal olema veekindel katus. Bioohutuse alaste nõuete täitmise eest vastutab lindla omanik.

Maaelu Edendamise sihtasutuse konsulendid annavad käesoleval kevad-suvel linnupidajatele nõu, kuidas kehtestatud reegleid võimalikult efektiivselt rakendada.

“Konsulendid on valmis kõiki linnupidajaid nõustama selles osas, kuidas linngripi ohu tingimustes bioohutusmeetmeid tõhustada ja see ei lähe linnupidajatele midagi maksma,” selgitas Leho Verk MES nõuandeteenistusest.

Jätka lugemist »

Põhja-Eesti parim toiduaine on kooritud must küüslauk

Pohja-Eesti_mustkuuslaukSaku vallas tegutseva pereettevõtte OÜ Must Küüslauk kooritud must küüslauk võitis tänavu Eesti parima toiduaine piirkondliku konkursi Põhja-Eestis.

Musta küüslaugu näol on tegu karamellistatud küüslauguga. See valmib nädalaid madalal temperatuuril ja kontrollitud niiskuses küpsedes. Protsessi ennast võib võrrelda sous vide tüüpi küpsetamisega, mille käigus muutuvad küüslauguküüned süsimustaks ja omandavad kergelt magusa, siirupise maitse, milles võib tunda ka palsamiäädika ja tamarindi nüansse.

Lisaks võidutootele teenisid piirkondlikul konkursil äramärkimise neli kohalikku toodet: HeyDay Organic OÜ külmpressitud mahl Sunbeam, Elsoots Production OÜ Pasta Pesto kanaga, Realisti ingveri-piparmündi käsitöölimonaad ja Puljong OÜ Foodstudio kanapuljong, mis võitis ka rahva lemmiku tiitli.

Põhja-Eesti parim toiduaine valiti välja 19 toote hulgast, mille esitasid 14 piirkonna väikeettevõtet. Spetsialistidest koosnenud hindamiskomisjoni tegevust juhtis Tartu ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.

Aialinnuvaatlejad aitavad teha rahvateadust

Linavästrik. Foto: Tiit Külaots

Linavästrik. Foto: Tiit Külaots

Enam kui 800 aialinnuvaatlejat on kahe kevadkuu jooksul kogunud juba ligi 13 000 vaatluskirjet aialindude ja -looduse kohta. Nad osalevad Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) rahvateadusprojektis “Suvine aialinnupäevik”, mille eesmärk on jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialoodusest.

Kuna aialindude pesitsusperiood alles algab, siis kõik loodushuvilised, kelle aias linnud pesitsevad, on oodatud liituma!
Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida ka teiste osalevate aedade tulemusi.
Taolise rahvateadusprojekti tähtsus seisneb selles, et iga osaleja saab anda jõukohase panuse suuremahulise andmebaasi loomiseks, mille analüüsimine annab parema ülevaate kuldnoka, suitsupääsukese, linavästriku ja paljude teiste armastatud lindude käekäigust erinevates Eesti piirkondades. See on ka ainus mõistlik viis, kuidas koguda andmeid aedadest, kuhu teised seired muidu ei ulatu.

Homme toimub üle-eestiline avatud kalasadamate päev

avatud kalasadamate päevHomme, 29. aprillil toimub esimene avatud kalasadamate päev, kus osaleb 11 sadamat üle Eesti.

Külastajad saavad avatud kalasadamate päeval tutvuda sadamatega nii seest kui ka väljast. Kalasadamates saab maitsta kohalikku kalatoitu ning kaasa osta värsket kala ja kalatooteid.

Leppneeme sadama programm algab kell 8. Kell 12 tervitab Leppneeme sadama külastajaid maaeluminister Tarmo Tamm. Kohal on ka kalakokk Vladislav Koržets, merebioloog Aleksei Turovski ning sadamas esineb Tanel Padar koos Tomi Rahulaga.

Sadamate programmid kestavad hommikul kella 8-14 ja nendega saab lähemalt tutvuda aadressil www.avatudsadamad.ee.

Jätka lugemist »

Toidupank ootab vabatahtlikke appi toidukogumispäevadele

Toidupank_logo(1)Kõik 14 toidupanka üle Eesti kutsuvad vabatahtlikke osalema toidukogumispäevadel 12. ja 13. mail. Registreerumine veebilehel osale.toidupank.ee on alanud. Kaasatud on 45 erinevat kauplust.

Toidupanga kevadised toidukogumispäevad toimuvad mai teisel reedel ja laupäeval ning kaasavad kokku üle 800 vabatahtliku, kes aitavad kahe päeva jooksul 45 kaupluses toidukogumisaktsiooni läbi viia. Toidukogumispäevadel on esindatud valik 6 suure kaupluseketi poodidest: osalevad 12 Selveri, 10 Rimi, 8 Prisma, 6 Maksimarketi, 6 Konsumi ja 2 Maxima toidupoodi ning lisaks Kuressaare AjaO toidupood. Esimest korda on võimalik osaleda vabatahtlikuna ja annetada toitu kõikides Prisma kauplustes üle Eesti.

Igapäevaselt töötab Toidupank selle nimel, et päästa kaubandusest söögikõlbulik toit, et see edasi jagada puudust kannatavatele inimestele. Toidukogumispäevadel pakume võimalust eraisikutele lüüa kaasa Toidupanga töös ning oma piirkonna puuduses elavaid peresid toidukaubaga aidata.

Jätka lugemist »

Kuhu paigutada ruuter, et saada parim WiFi-ühendus?

Ruuter

Ruuter

Oleme kõik kogenud ebameeldivusi, mis kaasnevad WiFi-ühenduse ootamatu katkemisega. Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul on koduse WiFi-ruuteri paigaldamiseks õigeid ja valesid viise ning vale paigutuse korral võib veebilehtede laadimine võtta kauem aega.

„Ruuteri peitmine kodu varjatud nurka ei anna head internetiühendust, kuigi just niimoodi enamik meist oma ruuteri üles seab. Iga hoone puhul on siselevi erinev ja see sõltub ehitusmaterjalidest. Näiteks metall ja betoon takistavad WiFi-signaali levikut päris palju,“ ütles Sarri, kelle sõnul tasub ruuteri paigutamisel lähtuda füüsika põhitõdedest.

Kuhu ja kuidas paigutada ruuter, et saada kodus parim WiFi-ühendus? Jätka lugemist »

Fotod: Eesti autonoomia 100 ja EV 100 proloog Peterburis

Sada aastat tagasi avaldas eesti rahvas jõuliselt meelt, nõudes eestlaste asuala liitmist ühtseks kubermanguks ja sellele ulatusliku poliitilise autonoomia andmist.

Jüri Trei, Jüri Ratas ja Urmas Viilma 8 aprillil Peterburi Jaani kirikus Foto Peeter Hütt

Jüri Trei, Jüri Ratas ja Urmas Viilma 8 aprillil Peterburi Jaani kirikus. Foto: Peeter Hütt

Ettepaneku tähistada Peterburis saja aasta möödumist Eesti autonoomia loomisest tegi neli aastat tagasi Eesti Vabariik 100 ettevalmistuste arutelul diplomaat ja Peterburi Jaani kiriku Fondi esimees Jüri Trei. Ajutise Valitsuse poolt väljakuulutatud autonoomia tähendas Eesti- ja osa Liivimaa kubermangu ühendamist ning eestlaste asualade liitmist ühiseks tervikuks, ühtse juhtimise alla. Eesti sai esmakordselt eestlasest kubermangu juhi. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska ja omavalitsusorganina alustas tegevust Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mis oli esimene ülemaaline Eesti rahva esinduskogu. Tehti ettevalmistusi rahvusväeosade loomiseks, millest kujunes peagi Eesti Vabadussõja rahvavägi.

Poliitiline autonoomia oli vahetu eeldus Eesti omariikluse sünniks. Kümme kuud hiljem, 23.veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas – aastal 1918, kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik.

See seletas ka põhjust, miks Eesti lipu selts kutsus inimesi pühapäeval kaunistama oma majasid kolme koduvärviliste lippudega.

Jätka lugemist »

Sadalas tervitab EV 100 avasündmusele saabujaid Carl Robert Jakobson

Eesti vabariik 100 kaartPühapäeval, 16. aprillil algavad rahvamatkadega Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud sündmused. Matk kulgeb sada aastat tagasi 12. aprillil likvideeritud Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu piiri mööda, mille kõrvaldamise tulemuseks oli Eestimaa tekkimine tänastes kontuurides.

Üheks üheksast matkajate sihtkohast on Torma vallas paiknev Sadala rahvamaja, kus paljude esinejate ja emotsionaalsete hetkede osavõtul saab teoks Rahvalik Päev. Matkajad tulevad Sadalasse Lääne-Virumaalt Emumäelt ja Jõgeva vallast Laiuse mäelt. Teekonda alustakse kell 13.00. Laiuse mäel tervitab matkajaid Torma vallavanem Triin Pärsim, Laiuse kogukonna akordionihuviline Endla Tooming. Matkajate registreerimist korraldavad Laiuse kodutütred koos juhendaja Leina Kreegiga.

Laiuse poolt tulijatel on võimalus külastada EELK Laiuse Püha Jüri Koguduse kirikut, kunstipäraseid käsitööoskusi tutvustavat õletuba. Jõgeva-Mustvee maantee ääres Laiuseväljal on ajalooliseks väärtuseks Jaan Poska sünnikodu. Eesti riigi loojast ja Tartu rahu „meistri” elust ja tegevusest räägib huvitavaid fakte tunnustatud koduloolane Asta Leiten.

Jätka lugemist »

Viis nippi, kuidas oma kodust internetti ergutada

Värsked Tehnilise Järelvalve Ameti internetikiiruste mõõtmistulemused näitavad, et Eesti operaatorite 4G-võrgu katvus on üsna võrdne, ulatudes kõigi puhul üle 90 protsendi.

„Interneti allalaadimiskiirus keskmiselt üle 50 megabiti sekundis ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ ütles Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis internetikiirus ja -leviala väga heal tasemel. Kuid meeles tuleb pidada, et iga hoone puhul on siselevi erinev ja see sõltub suuresti ehitusmaterjalidest. Kui aga peaksid jääma kodus internetikiirusega hätta, siis altpoolt leiad viis lihtsat nippi selle ergutamiseks. Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri annab nõu, kuidas seda teha.

Mõned nipid, kuidas saad oma koduse internetikiiruse maksimumini viia. Jätka lugemist »

Kuus eestimaist äppi, mida iga eestlane teadma peaks

Lipuaabitsa äpp

Lipuaabitsa äpp

Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema esitas väljakutse Eesti äppidele, mille tulemusena jäid sõelale kuus parimat mobiilirakendust. Need on arendatud eestlastelt eestlastele ja need aitavad ühel või teisel moel Eestit paremini tundma õppida.

„Enne kui haarad riiulilt entsüklopeedia või hakkad guugeldama, tasub kindlasti heita pilk ka telefoni rakenduste poodi. Sealt võib leida tõeliselt nutikaid ja kasulikke äppe,“ ütles Seema.

Rahvakalender on tore abimees, mis tuletab meelde Eesti tähtpäevi ja avab nende sisu. Rahvakalendrist leiab infot, kuidas on tähtpäevad oma nime saanud, mida nendel päevadel tavaliselt tehti ning kuidas neid praegusajal tähistada. Lisaks on rahvakalendris kirjas riigipühad, riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad. Äpp paistab silma väga ilusa disaini ja hea funktsionaalsusega. Saadaval nii iOSi kui ka Androidi telefonidele.

Talvine aialinnuaabits aitab määrata linnuliike nii välimuse kui ka hääle järgi. Äpis on välja toodud harilikumate aialindude joonistused, häälitsused ja lühitutvustused. Huvitav on teada saada, et talvel on Eestis peaaegu iga eestlase kohta üks rasvatihane. Aialinnuaabitsa kvaliteetsed joonistused on samuti märkimist väärt. Minge õue ja otsige linnukesi! Rakenduse saab alla laadida nii iOSi kui ka Androidi telefonidele.

Jätka lugemist »

Microsoft avaldas Turvalise interneti päeval Digitaalse viisakuse indeksi

Tänasel Turvalise interneti päeval avalikustab Microsoft oma Digitaalse viisakuse indeksi, mis on kokku pandud peale põhjalikku analüüsi 14 riigis ning mis näitab, et 65%

MS1

internetikasutajatest on kokku puutunud ohtudega internetis. Turvalise interneti päeval kutsub Microsoft kõiki üles looma turvalisema ja viisakama internetikeskkonna.

Rahvusvaheline uuring toimus 14 riigis 2016. aasta juunikuus ning selle käigus uuriti, kuidas inimesed end internetis tunnevad, milliseid ohte ning riske on internetis kogetud, kui palju need inimesi häirinud on ning kust on abi otsitud. Uuringu tulemusena pandi kokku Digitaalse viisakuse indeks, mis kajastab käitumismustreid internetis.

Uuringu tulemusena on põhilised internetis kogetud ohud seotud inimkontaktidega. Esiviisikusse mahtusid nii internetikiusamine, ahistamine kui soovimatud seksuaalsed sõnumid. Kaks kolmandikku vastajatest tõdesid, et nad on internetis probleemidega kokku puutunud ning 78% kinnitas, et kas nende või nende tuttavatega on internetis midagi ebameeldivat juhtunud. Samal ajal lausa 62% vastajatest tõdes, et kui nad puutuvad internetis kokku ohtudega, ei oska nad abi saamiseks kuhugi pöörduda. See on muret tekitav näitaja, eriti kuna uuringud on tõestanud, et internetis olevatel ohtudel on reaalsed tagajärjed ka pärismaailmas. See tuli välja ka Microsofti poolt läbi viidud uuringust, kus 66% osalejatest tõdesid, et nende poolt kogetud internetiohud mõjutasid nende päriselu. Lausa 30% neist tunnistasid, et nad muutusid ka juhtmevabas maailmas inimeste suhtes vähem usaldavamaks, 18% teatasid, et kaotasid tänu internetile sõbra ning lausa 5% kinnitas, et on tänu internetis toimunule mõelnud suitsiidile. Jätka lugemist »

ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko

Annely_Esko_pilt_Ölandi loopealne

2016. aasta noor looduskaitsja Annely Esko

 

2016. aasta nooreks looduskaitsjaks valiti Annely Esko, kes paistis silma oma märkimisväärse panusega Eesti loopealsete taastamisel. Konkursi žürii andis esmakordselt välja ka kaks eriauhinda, mille pälvisid noor loodusteadlane Liina Remm ning kodanikuaktivist Linda-Mari Väli. Auhinnad ning nendega kaasnevad stipendiumid antakse üle täna, 1
. veebruaril Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 26. sünnipäeval.
Tänavu esitati auhinnale seitse kandidaati. ”Väga rõõmustav, et Eestis leidub palju eri valdkondades tegutsevaid noori, kelle jaoks on looduse kaitsmine südameasi ning igapäevane tegevus. Tunnustamist väärivad kõik esitatud kandidaadid,” nentis ELFi juhatuse aseesimees ja žürii liige Siim Kuresoo.
Peaauhinna võitnud Annely Esko on edendanud Eesti poollooduslike koosluste taastamist alates 2009. aastast, töötades Keskkonnaametis maahoolduse peaspetsialistina ning alates 2014. aastast loopealsete taastamise projekti koordinaatorina. Projekt „Elu alvaritele“ on väga ambitsioonikas – hetkel on tegu Euroopa kõige suurema poollooduslike koosluste taastamistööga. Ühtlasi on Esko aktiivselt panustanud puisniitude taastamise tähtsuse teadvustamisse. “Tunnustame Annely Eskot suure entusiasmi ja pühendumuse eest loopealsete taastamisel. Loopealsete olukord on Eestis paranemas ning selles on suur roll Annely tööl,” ütles Kuresoo. Jätka lugemist »

Kolmas üle-eestiline avatud talude päev toimub 23. juulil

Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus Foto Urmas Saard

Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval, 23. juulil toimub juba kolmandat korda üle-eestiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti avavad oma uksed, et näidata kohaliku toidu kasvamist ja valmimist.

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Talude ja põllumajandustootmiste registreerimine avatud talude päevale algab 1. märtsil ja kestab 1. maini.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 23. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäevadel:

· 29. märtsil algusega kell 11 maamajanduse infokeskuses Jänedal või

· 31. märtsil algusega kell 11 Lõuna-Eestis (toimumiskoht täpsustamisel)

Jätka lugemist »

Aasta vabaühendus on MTÜ Eesti Pagulasabi

Vabaühenduste liit EMSL tunnustas sel nädalal kodanikuühiskonna 2016. aasta tegijaid. Toompea lossi Valges saalis toimunud tseremoonial anti tunnuskiri silmapaistvaimale vabaühendusele, aasta investeeringule, vabakonda enam kasu toonud avaliku võimu esindajaile, kõlavaimale häälele, uudsele lahendusele ning aasta mõjusaimale teole.

EMSLi juhataja Maris Jõgeva sõnul iseloomustab vabakonda aina enam see, et muutusi loovad kuraasikad inimesed, organisatsioonid ja algatused sõltumata oma põhitegevusest.

“Igaüks saab olla aktivist, ka see, kes igapäevaselt ettevõtja või riigiametniku rollis,” sõnas Jõgeva. “Tähtis on, et oled piisavalt julge ja kirglik ning kasutad oma teadmisi ja oskusi ühismurede lahendamiseks ja osaled selles, millesse sa usud. Kõik see kokku ongi kodanikuühiskond.”

Aasta vabaühendus on Eesti Pagulasabi, kes aitab ohu eest pagenuid Eestis igapäevaste asjatoimetustega, tutvustab pagulasteemat laiemalt ning jõuab samal ajal toetada ka kaugel sõjakollete lähedal olevaid hädalisi. Viimastel aastatel on Eesti Pagulasabi väsimatult selgitanud, kes on pagulane, miks ta tuge vajab ning kuidas Eesti maailma probleemide lahendamises osaleda saab, laiendanud oma tegevust ning kaasanud rohkem inimesi.

Jätka lugemist »

Oskuste aasta toob fookusesse kutseoskused

OutlookEmoji-1482333315422_OA_KH_jalus_koos.jpgKutseoskuste, meisterlikkuse ja elukestva õppe väärtustamiseks Eesti ühiskonnas tähistatakse 2017. aastat kui oskuste aastat ning nii Harjumaal kui ka mujal üle Eesti toimub palju kutseharidusega seotud tegevusi.

Täpsemat ülevaadet oskuste aasta sündmustest saab vaadata veebilehel www.oskusteaasta.ee. Kalender täieneb üritustega pidevalt.

Tallinnas asuvad kutsekoolid pakuvad võimalust elada kaasa erinevatele kutsemeistrivõistlustele. Tallinna Ehituskoolis toimub juba jaanuari teises pooles ehituseriala õppurite mõõduvõtt KelluSkills ning veebruari alguses pakuvad põnevat kaasaelamist Tallinna Teeninduskooli kolmandad koolisisesed meistrivõistlused kõikide valdkondade õpilastele. TTÜ Mektory Tehnoloogiakool ja Swedbank korraldavad koos kõigi kooliastmete ja ka kutsekooli õpilastele mõeldud äriideede konkursi Bright Minds, mille auhinnafond on 9000 eurot.

Paljud üritused on üle-eestilised. Nii korraldab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning Tagasi Kooli projektiga projekti „Kõik on IT“ raames märtsis üle Eesti 100 koolitundi. Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab aprillis veebipõhise metsaviktoriini. Mai alguses toimub Tallinnas erinevaid erialasid koondav üleriigiline kutsemeistrivõistlus Noor Meister, mis tutvustab kutseõppealasid ning annab võimaluse noortele oma oskuste võrdlemiseks. 2015. aasta haridusteo tiitli võitnud Räpina Aianduskool korraldab populaarset taimeprojekti „Sõprusetera“ ka sel aastal.

Jätka lugemist »

Vaimse tervise mured vajavad tähelepanu

mulonok_thumbIga neljas täiskasvanu kogeb aastas mõnda vaimse tervise probleemi ja ligikaudu viiendikul lastest ning noortest esineb vaimse tervise häireid, mis vajavad spetsialisti abi. See tähendab, et just praegu võib keegi sinu perest, sõpradest või töökaaslastest vaevelda tõsise probleemi küüsis, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise programmijuht Elis Haan. 

Siiski on enamik sagedamini esinevatest vaimse tervise probleemidest ennetatavad ja iga inimene saab oma vaimset tervist positiivselt toetada ning vajalikku abi leida. Selleks on loodud vaimse tervise teemalised veebikeskkonnad peaasi.ee ning enesetunne.ee, vaimse tervise keskused ja kabinetid, kuhu inimesed saavad pöörduda.

Abi otsimist takistab valehäbi
Faktum & Ariko viis sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Teadlikkus, hoiakud ja suhtumised vaimsesse tervisesse“, millest selgus, et 52% Eesti elanikkonnast oma vaimset tervist ja heaolu heaks ning üle poole Eesti elanikest on vaimse tervise parandamise eesmärgil viimase aasta jooksul oma elustiili muutnud. Näiteks on nad tõstnud oma liikumisaktiivsust ja muutnud ellusuhtumist.

Jätka lugemist »