Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2020
E T K N R L P
« jaan    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  

VALITSUS UUENDAS TERVISE TEABESÜSTEEMI PÕHIMÄÄRUST

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tervise infosüsteemi põhimääruse muudatused, mis võimaldavad võtta kasutusele perearstide kliiniliste otsuste tugisüsteemi. Otsustustugi jõuab perearstide kasutusse 1. aprilliks.

Vabariigi Valitsus. Foto Urmas Saard

Vabariigi Valitsus. Foto: Urmas Saard

Seeläbi saab otsustustugi võtta arvesse nii visiidi käigus kogutud terviseandmeid kui ka patsiendi varasemad diagnoosid, operatsioonid ja protseduurid, analüüsid ja tarvitatavad ravimid

„Selleks, et perearst ja tema meeskond saaksid oma tööd teha võimalikult hästi, peab arsti infosüsteem olema kiire ja kasutajasõbralik ning toetama arsti raviotsuste tegemisel. Uus lahendus toob arsti töölauale personaalsed soovitused konkreetse patsiendi ravimiseks, viies kokku arsti meditsiinilised teadmised ja elektroonses haigusloos olevad inimese terviseandmed,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Haigekassa ja perearstide koostöös valmiv otsustustugi võimaldab hoida kokku arsti aega ja olemasolevad terviseandmed inimeste tervise heaks paremini tööle panna. Otsustustoe valmimine on oluline teetähis inimkesksema tervishoiu poole liikumisel.“

Jätka lugemist »

KUI LIPP MUUTUB KASUTUSKÕLBMATUKS

Enne riigi sünnipäeva tasuks majaomanikel riigilipp üle vaadata.

Kui lipp on räbaldunud. Foto Urmas Saard

Kui lipp on räbaldunud. Foto: Urmas Saard

Lipp on riigi sümbol ja selle väärikaks käitlemiseks tuleb lipukangas värvilaidude kaupa lahti lõigata.

Vabariigi aastapäeva eel on mitmed linnakodanikud pöördunud Pärnu linnavalitsuse poole ja küsinud, kuidas oleks õige toimida riigilipuga, mis on oma esteetilise välimuse minetanud ja mida ei sobi enam heisata.

Et lipp aja jooksul määrdub, kulub ja võib hakata narmendama, on paratamatu. Mida rohkem lippu väljas hoida, seda kiiremini see juhtub. Seetõttu kaotavadki esimesena oma kena väljanägemise just mastivimplid või -lipud, mis on koguaeg heisatud ning on tuule, päikese ja sademete meelevallas.

Kui pesemisega enam kangast puhtaks ei saa või kui lipp on katki rebenenud, värvitoonid tuhmunud või kangaservad narmendavad, siis tuleb lipp sündsal viisil hävitada.

Jätka lugemist »

HEISAKEM SINIMUSTVALGED LIPUD JAAN KROSSI AUKS JA MÄLESTUSEKS

Tänavu 19. veebruaril tähistame Jaan Krossi sajandat sünniaastapäeva. Mittetulundusühingud Eesti lipu selts, Tammsaare ja Vilde sõprade selts ning Tallinna kirjanduskeskus kutsuvad üles sellel päeval Eesti rahvuslippe heiskama.

Lipp Jänesselja lasteaial. Foto Urmas Saard

Lipp Jänesselja lasteaial. Foto: Urmas Saard

„Austame kirjanikku, kelle looming esindab Eesti riiki, eesti ajalugu ja südametunnistust. Kutsume kõiki Eestimaal heiskama sel päeval Eesti rahvuslipu,” selgitab üleskutse teinud ühingute nimel Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) on olnud viljakas eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija, keda esitati mitmel korral ka Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Teda tunti hästi näiteks “Professor Martensi ärasõit”, “Kolme katku vahel” või “Keisri hull” põhjal. Kirjaniku loomingusse kuulub jumalatosin romaani, rohkelt novelle – olles pälvinud neljal korral Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõnevõrra vähem jutustusi, samuti näidendeid ja mälestusi, aga ka luulet.

Viiel korral sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 2006. aastal nimetati Kross aasta eurooplaseks. Lisaks palju teisi tunnustusi, kuni kõrgete autasudeni välja.

Urmas Saard

HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI

Haruldase fenüülketonuuria diagnoosiga laste pered on jäetud kallihinnalise ravitoidu soetamisel igasuguse abita ning vajavad nüüd toimetulekuks heade annetajate abi.

Dominic ja Mattias

Dominic ja Mattias

Fenüülketonuuria on haruldane kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral kuhjub organismis aminohape fenüülalaniin ja mida saab ravida vaid eluaegse eridieediga. Kui dieeti ei jälgita, pidurdub vaimne areng ja kujuneb välja sügav vaimne alaareng. Nii vajavad fenüülketonuuria diagnoosiga inimesed eritoiduaineid, mis on aga tavatoiduainetest keskmiselt 6 korda kallimad. Kui siiani aitas peredel kallihinnalise ravitoidu soetamisega toime tulla puudetoetus, siis alates möödunud aasta lõpust ei ole Sotsiaalkindlustusamet mitmel fenüülketonuuria diagnoosiga lapsel puuet pikendanud ning haige lapsega pered on jäänud igasuguse toetuseta.

Üks riiklikust abist ilma jäetu on 5-aastane Dominic. Tänu riiklikule sõeluuringule avastati nii Dominicil kui ka tema tänaseks 11-aastasel vennal Mattiasel haruldane haigus kohe pärast sündi. Kui haigus õigeaegselt avastatakse ning dieeti korralikult jälgitakse, areneb lapse aju normaalselt ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Dominic ja tema vend Mattias on igati vahvad ja tublid poisid. Mattias saab kehtiva puude tõttu veel toetust, Dominic aga mitte.

Jätka lugemist »

VENEMAA VIISA KOMPENSEERIMINE

Alates 6. veebruarist on võimalik esitada taotlusi Venemaa Föderatsiooni viisa taotluse menetlemise tasu kompenseerimiseks.

Piiripunkt Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel. Foto: Urmas Saard

Piiripunkt Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel. Foto: Urmas Saard

Võru ja Põlva maakonna elanikud saavad taotleda tasuta viisasid kultuurivahetuseks

„Venemaal piiriäärsetel aladel elavate sugulaste või nende matmispaikade külastamiseks on vaja taotleda viisasid, mis on rahaline väljaminek,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Et raha tõttu ei jääks vajalikud külastused tegemata, pakume ka sel aastal võimalust viisade taotlemise kulude kompensatsiooniks. Sel aastal oleme kompensatsioonideks kokku eraldanud 61 290 eurot.“

Viisade kompenseerimiseks võivad taotlusi esitada kõik Eesti kodanikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis ning kes soovivad külastada Venemaa piirilähedastel aladel elavaid sugulasi, abikaasat või nende matmispaiku. Piirilähedasteks aladeks loetakse Slantsõ rajooni Zagrive valda, Kingissepa rajooni Ivangorodi linna ning Bolselutski ja Kuzemkino valda või Petseri rajooni Petseri linna ning Krupa, Laura ja Uue-Irboska valda.

Jätka lugemist »

EESTI VABARIIGI 102. AASTAPÄEVA PARAAD TALLINNAS VABADUSE VÄLJAKUL

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12, paraadi peaproov on Vabaduse väljakul 23. veebruaril kell 21.00.

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto Urmas Saard

Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Paraadist võtab osa üle 800 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 42 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 8 rühma ja 2 orkestrit.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe akadeemia, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitsei vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond, Naiskodukaitse, NATO küberkaitsekoostöö keskus ning NATO staabielemendi Eesti kontingent. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid ja vanglateenistuse esindajad.

Liitlastest on paraadil esindatud Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liputoimkondadega. Lisaks osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi ja Taani üksused ning Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide üksus.

Jätka lugemist »

MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

Suur Muuseumiöö toimub tänavu 16. mail, mil Eesti muuseumid avavad oma uksed tasuta kell 18. Eriprogrammid, ekskursioonid ning muu spetsiaalselt selleks õhtuks korraldatu on inspireeritud muuseumide ühiselt valitud teemast “Öös on aega”. Aasta suurim muuseumiüritus toimub üle terve Eesti ning kestab viis tundi: täna saavad muuseumid veel programmiga liituda, selleks tuleb ühendust võtta muuseumiöö korraldustoimkonnaga.

Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto Urmas Saard

Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto: Urmas Saard

kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg

Muuseumiöö teema “Öös on aega” kutsub külastajaid sel ööl mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Aega on inimestel justkui järjest vähem, aga teisest küljest peaks meil kõigil ometi sama palju aega olema – 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb, kuhu aeg kaob ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse “oma aja laps” ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10233?

Jätka lugemist »

KESKKONNAAMET VAJAB TAAS KARUPUTKE TÕRJUJAID

Riigi Tugiteenuste Keskus kuulutas järgnevaks kolmeks aastaks välja riigihanke karuputke võõrliikide tõrjujate leidmiseks. Pakkumuse hindamisel eelistatakse tõrjemeetodina kaevamist mürgitamisele. Kokku otsitakse tõrjujaid 2083 hektaril kasvavate putkede tõrjeks.

Karuputked Pihkva oblastis novembri alguses. Foto Urmas Saard

Karuputked Pihkva oblastis novembri alguses. Foto: Urmas Saard

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk selgitas, et tõrjujal on oluliselt lihtsam teostada tööd kohtades, mida ta on varem külastanud, tunneb ala iseloomu ning teab, kus olid taimed ja kuidas seal eelmisel aastal tõrjet tehti. „Seetõttu soovime sõlmida kolmeaastased lepingud, mis annavad loodetavasti parema töö tulemuse,“ lisas Vunk.

Varasemate aastatega võrreldes on suurenenud kaevamise osakaal. Seda nii veekaitsevööndite, mahealade kui maaomanike soovide tõttu, kuid suuresti ka seepärast, et pikaaegse tõrje tulemusel on taimi hõredamalt. Tõrjet tellitakse üle Eesti viiekümnele üksusele. Esmakordselt on hankes viis tõrjeüksust, kus tohib tõrjet teostada üksnes labidaga. Ülejäänud üksustele on pakkumisel võimalik saada lisapunkte, kui mürgitamise asemel plaanitakse kaevata.

Karuputkest on võimalik lahti saada üksnes järjekindla ning efektiivse tõrjetööga. Riiklik karuputke tõrje on toimunud juba üle kümne aasta. „Meie rekordaasta oli 2017, kui otsisime tõrjujaid 2500 hektaril tõrjumiseks. Selle aasta alguse seisuga on karuputk hävinuks märgitud 621 hektaril ja umbes kolmandik tõrjes olevatest kolooniatest peaks olema tõrjes viimaseid aastaid. Seega saame öelda, et pikaaegne tõrje hakkab nüüd tulemusi andma,“ kommenteeris Eike Vunk.

KU päevatoimetaja

MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

Kunagise „Poolpäevalehe“ ja „Lisanduste“ kaastöölise ning levitajana panen kirja mõne mälestuskillu Tartu rahulepingu aastapäeva meenutamisest.

Helen Rebane. Foto Edgar Saar

Helen Rebane. Foto: Edgar Saar

Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto Urmas Saard

Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto: Urmas Saard

Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoosolek 2. veebruaril 1988. Vabadusvõitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaaliste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgnenud “koerte koori”okupatsioonivõimude kuulekate kannupoiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist „Tartu Rahumaja”. Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim fotoaparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid. Kohal olid täies varustuses kumminuiade ja kilpidega kiivrites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues. Toeks veel valjuhääldajad ja verekoerad ning tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et “ohtlike isikute” rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva. Enamus sellest sündmusest osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi leiba.

Jätka lugemist »

Piltuudis: PÄRNUS VÄNDATI FILMI VENEMAA SUUSALEGENDIST JELENA VÄLBEST

Läinud sajandi viimase aastakümne suusavalitsejanna Jelena Välbe jõuab järgmisel aastal kinolinale. Valmiva filmi võtted toimuvad Norras, Venemaal ja Eestis. Täna vändati filmi Pärnu kesklinnas.

Pärnu Rüütli tänavat kaunistavad Norra lipud muutsid väikese linna südame üheks päevaks Trondheimiks. Foto: Urmas Saard

Pärnu Rüütli tänavat kaunistavad Norra lipud muutsid väikese linna südame üheks päevaks Trondheimiks. Foto: Urmas Saard

et lapsed hakkaksid filmi nähes veelgi rohkem suusatamist armastama

Filmitegijate arvates sarnaneb Pärnu vanalinn võrreldes teiste Baltimaade linnadega kõige rohkem Norra Trondheimiga. Seepärast lehvisid kogu tänase päeva Norra lipud Rüütli tänava majadel. Pühavaimu tänav muudeti Christies gate’iks.

Spordis kujunes Välbele kõige edukamaks 1997. aasta Trondheimi MM. Viie võistlusega tõi sporditäht Venemaale viis kuldmedalit.

Jätka lugemist »

KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

Täna Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti. Kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. Tervishoiu vajaduste täitmiseks on õdedest jätkuvalt suur puudus.

Ulla Preeden. Foto Urmas Saard

Ulla Preeden. Foto: Urmas Saard

Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid.

„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseisva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Jätka lugemist »

RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020″

Ajaloolase Aldo Kalsi ettekanne Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud konverentsil pühapäeval, 26. jaanuaril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus.

Aldo Kals raamatuga Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard

Aldo Kals raamatuga “Sajand Tartu rahulepingut” 1920-2020. Foto: Urmas Saard

Artiklite kogumikus tutvustatakse annekteeritud alade ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu, inimõigusi ja nn Eesti-Vene uut piirilepingut.

Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva lähenemisel tekkis soov seda teemakohase trükisega kaitsta nende vastu, kes on asunud sellest karistamatult taganema. Tulemuseks on 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev kogumik.

2. veebruaril 1920 lõppes Eesti Vabadussõda Tartu rahulepingu sõlmimisega. Mõnedki selle koostisosadeks olevate artiklite sisu – nagu riigipiir, ootab lahendusi veel täna. Eesti rahvale ei pea selgitama, mis juhtus meie riigiga aastatel 1939-1991. Sellesse aega jääb rohkem kui poolesajandiline Nõukogude Liidu okupatsioon ja anneksioon Eestis. Okupeeritud Eestil oli riigipiiri asemel halduspiir. Seda asus meie ikestaja 1944. aasta suvel ja hiljem muutma. Eesti küljest lõigati ära Viru maakonna kolm valda ja enamus Petseri maakonnast. See moodustas Eesti Vabariigi kunagisest pindalast 5,2%.

Jätka lugemist »

KODUTÜTRED TUNNUSTASID JÕGEVAMAA OMAVALITSUSI AASTA PÄRLIGA

Pühapäeval Viljandimaal Heimtali mõisa ringtallis toimunud Eesti Kodutütarde 88 aastapäevale pühendatud pidulikul sündmusel tunnustati tiitliga „Aasta Pärl 2019“ Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee valda.

Vasakult Raivo Suni, Kalli Kadastik, Vaike Niklus , Leina Kreek Jõgeva Kodutütarde rühma vanem Silva Lill, rühmavanema abi Theresa Pekka ja Aare Olgo. Foto erakogu

Vasakult Raivo Suni, Kalli Kadastik, Vaike Niklus , Leina Kreek Jõgeva Kodutütarde rühma vanem Silva Lill, rühmavanema abi Theresa Pekka ja Aare Olgo. Foto: erakogu

Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek märkis, et kolm Jõgevamaa omavalitsust pälvisid tunnustuse selle eest, et leidsid võimalused toetada kolmanda instruktori ehk rändinstruktori tööle võtmist Jõgeva malevas. Uue instruktori ülesanne on ennekõike suhelda kodutütarde rühmadega Jõgevamaa erinevates paikades. Tema huviorbiidis hakkab olema nii kodutütarde kui ka noorkotkaste tegevus.

Jõgevamaalt osalesid pidulikul sündmusel Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Põltsamaa vallavalitsuse turundusjuht Raivo Suni, Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek, ringkonnavanema abi Vaike Niklus ja Kamari kodutütarde liikumise kauaaegne eestvedaja Kalli Kadastik. „Tunnustus koduütardelt toob rõõmust silma ja südamesse uhkusetunde ja motiveerib omavalitsust selle aatelise, silmaringi arendava ja tegusa liikumisega veelgi rohkem koostööd tegema ja seda edendama,” ütles Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Isamaalise sündmuse ettevalmistamisel Heimtalis andis tugeva panuse ka Heimtali Mõisakooli õppealajuhataja Urve Mukk, kes on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane.

Jaan Lukas

ALDO KALS KUKUS

Eile oli kuulajate soovil Raadio Kuku külaliseks põneva jutustusega ajaloolane Aldo Kals. Kahe tunni pikkuses portreesaates küsitles teda Liis Seljamaa.

Aldo Kals, Raadio Kuku külaline Foto Raadio Kuku

Aldo Kals, Raadio Kuku külaline. Foto: Raadio Kuku

Kauni emakeele eelistamise kõrval on tähelepanuväärne, et Kals oskab erilisel viisil inimeste juures head märgata.

Raadio Kuku Tartu stuudiosse tuli Aldo Kals tänavu esimese portreesaate külalisena, kelle raadiokuulajad valisid välja oma eelistuste põhjal. Kuna ta on üks innukamaid Külauudiste kirjasaatjaid, siis pälvis muidugi täiesti mõistetavalt tema jutt ka suuremat huvi siinsele infoveskile.

Esimesed vastused saatejuhi küsimustele koosnesid napisõnalistest jaatustest või eitustest. Aga selline kahekõne ei kestnud kaua. Lapsepõlvest ja noorusaastatest rääkis ta juba pikalt, põhjalikult ja ajaloolasele omase täpsusega. Märkimisväärne on tema kõne eriline voolavus: rahulik, kohati võibolla pisut liiga monotoonne, aga samas hästi nauditavalt kuulatav. Kõik tema vastused on alati ammu enne küsija küsimist ette läbimõeldud. Ta mäletab kõike suurepärase eksimatusega. Ka arvamused ja seisukohad on tänavu novembris 75. sünnipäeva tähistav mees enda jaoks selgeks mõelnud. Seepärast ei takerdu ega komista Kals mitte kordagi oma jutus segaste mõtete rägastikku. Ta teab, millest räägib.

Jätka lugemist »

SAJAND TARTU RAHULEPINGUT KAANTE VAHEL

Käesoleval nädalal ilmus Apollo raamatukaupluste müügilettidele 35 artiklist koosnev kogumik „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“.

Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020Uue ajalooraamatu autorid on Aldo Kals ja Henn Põlluaas. 143 leheküljelise trükise koostamine ja avaldamine ajastati teadlikult Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu 100. aastapäevale.

Rahulepingu sõlmimisega 1920. aasta 2. veebruaril tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti Vabariigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Esimese ettepaneku vaherahu sõlmimiseks esitas Venemaa 25. juulil 1919. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, millest möödunud sadat aastat tähistati mullu üle maa paljude mälestuskogunemistega. Läbirääkimised kestsid kuni 1. veebruarini 1920, mil lepingu tekst kirjutati lõplikult sõnastatuna paberile. Eesti poolelt kirjutasid alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots.

Jätka lugemist »

AIVAR RAUDVER: IGA PÄEV ON AUHIND, MIS MA SAAN MIDAGI NENDE MEESTE HEAKS ÄRA TEHA

Eile hommikul lahkus igaviku rajale Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) – mees, kes julges kartmatult armastada vangist vabanenuid, alkohoolikuid, kodutuid. Ta ise uskus sügavas veendumuses suurt ülestõusmise hommikut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Aivar Raudver on jõudnud lõppjaama. Foto: Urmas Saard

Mullu 31. jaanuaril sai Aivar teada haigusest, mille võimuses oli elujõulise inimese eluiga oluliselt lühendada. Aivar aimas teekonna peatset lõppu, aga ta ei kartnud, kurtnud ega teinud kellegile etteheiteid, ta ei protesteerinud selle vastu nagu toimiks elu tema vastu ebaõiglaselt. Ta leidis endistviisi põhjust igal võimalikul juhul naeratada ja olla iga kingitud uue päeva eest tänulik. Tänulikud olid ka tema hoolealused Eesti misjoni Samaaria Pärnu osakonnas, kus vangist vabanenutele, alkohoolikutele ja kodututele pakuti võimalust uueks alguseks. Ligemale paarikümne aasta pikkune töö Samaaria kodus sai Aivarile elutööks, mida paljud oskavad väga kõrgelt hinnata.

Jätka lugemist »

VALITSUS KIITIS HEAKS OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE TOETUSE TAASTAMISE

Suuremate ja võimekamate omavalitsuste loomise soodustamiseks, kiitis valitsus riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul heaks põhimõtte taastada omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetuse.

Vabariigi valitsuses. Foto Urmas Saard

Vabariigi valitsuses. Foto: Urmas Saard

„Rahandusministeeriumi eelmise aasta analüüsist nähtub selgesti, et 2017. aasta haldusreformi käigus ühinenud omavalitsused on valdavalt senisest oluliselt tugevamad ja efektiivsemad, kui nad olid väiksemate linnade ja valdadena,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Soovime ka edaspidi innustada omavalitsusi läbi mõtlema, kas neil oleks naabervalla või -linnaga ühinedes võimalik pakkuda oma piirkonna elanikele paremaid teenuseid ning mugavamat elukeskkonda. Küll aga näeme kriteeriumina, et ühinemisejärgselt peaksid siis moodustuma maakonnasuurused omavalitsused. Kui mõnel vallal või linnal tekib selline ühinemissoov, siis soovime neile rahalise toetusega abiks olla.“

Möödunud aasta viimasel kabinetiarutelul lepiti kokku põhimõtteline heakskiit ühinemistoetuse taastamiseks. Toetuse määrade ja suuruse üle arutatakse riigihalduse ministri esitatud ettepanekute alusel 2020. aasta kevadel, kui koostatakse riigi eelarvestrateegiat aastateks 2021–2024.

Jätka lugemist »

VABATAHTLIKU TEGEVUSE INFOT VAHENDAV VEEBILEHT VABATAHTLIKE VÄRAV NÜÜD KOLMEKEELNE

Vabatahtlike Värav on suurim vabatahtliku tegevuse alast infot koondav infoportaal Eestis. Veebilehelt leiab infot nii vabatahtliku tegevuse võimalusi otsiv huviline kui ka kaasaja, kes vajab juhiseid ja nippe, kuidas oma tööd paremini teha.

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg tutvustab Raeküla Vanakooli keskuses võimalust osaleda vabatahtliku seltsilisena Pärnumaal. Foto Urmas Saard

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg tutvustab Raeküla Vanakooli keskuses võimalust osaleda vabatahtliku seltsilisena Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

Lehe haldajal, Külaliikumisel Kodukant, on hea meel tõdeda, et nüüdsest on veebileht lisaks eesti ja vene keelele kättesaadav ka inglise keeles. „Näeme, et hiljuti Eestisse elama kolinud inimestel on suur huvi tutvuda siinse ühiskonna ja inimestega. Vabatahtlik tegevus on selleks imehea võimalus. Seni on paljud välismaalased põrkunud info kättesaadavuse taha, nüüd on see mure lahenenud,“ ütles vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas.

Värskendatud kodulehel on võimalik otsida ja lisada kolmes keeles vabatahtliku tegevuse kuulutusi, lugeda valdkonna uudiseid ja kogemuslugusid ning tutvuda mitmesuguste vabatahtlikku kaasamist toetavate juhendmaterjalidega.

“Tahame julgustada vabaühendusi kutsuma vabatahtlikeks teisest rahvusest inimesi. Kuulutuste lisamine on kõigile kaasajatele tasuta, küll aga ootame, et iga kaasaja on oma tegevuse vabatahtlike kaasamisel hoolega läbi mõelnud. Selleks on võimalik meilt ka nõustamist küsida,” lisas Paas.

Jätka lugemist »

Pealinnast Pärnu ja Tartu suundades väljuvate teede plaan võeti järgmise kümnendi kavasse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tänasel teatel võttis valitsus vastu riigiteede teehoiukava järgmiseks kümnendiks. Tuleval aastal suunatakse lisaraha kruusateede katete ehitusse ning alustatakse 2+2 maanteede projektide ettevalmistamist.

Tallinna-Pärnu maanteel Kohatu lähedal on ainult üks sõidusuundadest kaherealiseks ehitatud. Foto Urmas Saard

Tallinna-Pärnu maanteel Kohatu lähedal on ainult üks sõidusuundadest kaherealiseks ehitatud. Foto: Urmas Saard

Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on teehoiukava kui suur plaan, mida tuleb nüüd jooksvalt täiendada. „Varem pole me nii pikalt teede ehitamise ja hooldamise plaani paika pannud. Sellegipoolest uuendame ka edaspidi regulaarselt kirja pandut, kui leiame juurde võimalusi mõne projekti kiirendamiseks,“ lisas Aas. Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.

Jätka lugemist »

Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi tuli kinnisvara omanikel käesoleva aasta 1. jaanuariks korrastada ehitisregistri andmed ehk kanda kõik üle 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned ehitisregistrisse.

Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto Urmas Saard

Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto: Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Niguli sõnul ei tähenda tärmini möödumine seda, et ehitisregistrisse seni veel kandmata hoonete andmeid enam korrastada ei saaks või asuks omavalitsus registrisse kandmata hoonete omanikke karistama.

„Kõik kinnisvara omanikud, kes ei jõudnud 1. jaanuariks oma kinnistul asuvaid ehitisi ehitisregistrisse kanda, saavad seda jätkuvalt teha, sest neid hooneid, mille osas on andmed jätkuvalt puudulikud, leidub veel üksjagu,“ ütleb Nigul.

Riigi aadressandmete süsteemi andmete kontrollimise ja korrastamise käigus on ilmnenud, et Pärnus asuvad puudulike andmetega hooned enamjaolt osavaldades. Pärnu keskuslinnas leiab ehitisregistrisse kandmata ehitisi harvem.

Oma kinnistul asuvate ehitiste andmeid saab igaüks ise kontrollida ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee. Üle tasub vaadata ka hoone(te) nõukogudeaegsed hooneregistri dokumendid ja kontrollida, kas need on ikka ehitisregistrisse üle kantud.

Jätka lugemist »

100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisele üle Eesti, rulludes lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto Urmas Saard

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

„Tähistame sel puhul võrreldes varasemate kordadega suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10:30 toimub üle-eestiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad,“ teatab Toomas Kiho, EV100 juhtrühma esimees.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimuval tseremoonial peavad kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli abiturient Märten Mikk ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister J. Luik, Kaitseväe pärja asetab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetavad pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Esineb Eesti Kaitseväe Orkester. Eespalve peab peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Jätka lugemist »

Pühade ajal mitmekordistub perevägivalla juhtumite arv

Pühade perioodil kasvab perevägivalla juhtumite arv, mistõttu kutsuvad sotsiaalministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet ning prokuratuur inimesi üles vägivalda märkama ja sellest teada andma.

Stseen perekonna tülist harrastusteatri laval. Foto Urmas Saard

Stseen perekonna tülist harrastusteatri laval. Foto: Urmas Saard

Keskmiselt saab politsei päevas 30 perevägivalla väljakutset, kuid pühade ajal see mitmekordistub: näiteks möödunud aasta 25. detsembril oli väljakutseid 50 ja 2019. aasta 1. jaanuaril 117.

„Politsei võtab tõsiselt iga viidet perevägivallale ja teeb kõik endast oleneva, et vägivallatseja perekonna juurest eemale viia, et tagada kannatanu ohutus,“ rääkis Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt. Riigiprokurör Karin Talviste sõnul aitab vägivallatseja eemaldamine luua kannatanule vajalikku turvatunnet. „Samuti suurendab see kindlasti tema valmisolekut võtta vastu abi,“ ütles Talviste.

Ligi kolmandikul juhtudest näevad vägivalda pealt või on kannatanuks lapsed. „Peres, kus üks vanem on vägivallatseja ja teine ohver, on lapse olukord kaitsetu,“ ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna põhja piirkonna juht Kaja Rattas. „Vägivalla pealtnägemine kahjustab last rängalt. Seda arvestades on kõrvalseisjate märkamine ja reageerimine määrava tähtsusega,“ lisas Rattas.

Jätka lugemist »

Kutse Lükka punkrilahingu asukohta

Süütalastepäeval möödub 74 aastat Võrumaal toimunud Lükka punkrilahingust. Täpselt lahingupäeval, 28. detsembril kutsutakse Lükka punkrilahingu matkale, mis algab kell 10.00 autosõiduga Nursi mälestuskivi juurest.

Illustratiivne pilt metsavendade punkrist. Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt metsavendade punkrist. Foto: Urmas Saard

Lahingukohas süüdatakse küünlad, viibitakse vaikusehetkes ja meenutatakse kodukandi vabadusvõitlejaid. Samas hoiatatakse, et väga märgade ilmastikuolude korral võib matkatee osutuda ka läbimatuks.

Kell 12.00 peetakse langenud metsavendade mälestamist Nursi mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osalevad Kaitseliidu Võrumaa maleva, Rõuge valla, noorkotkaste ja kodutütarde esindajad ning kaplan. Mälestuskivi ette asetatakse lillekimbud, läidetakse küünlad ja tulistatakse aupauke.

Kell 12.30 järgneb tee joomine ja vestlus Nursi raamatukogus. Ettekandega esineb setu kultuuritegelane Aare Hõrn. Huvilistele on avatud Metsavenna tuba.

KU päevatoimetaja

Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Tartu rahulepingu läbirääkimiste algust tähistavat ajaloolist sündmust meenutatakse Sindi gümnaasiumi korraldusel kogunemisega punase koolimaja ees asuva Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures.

Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto Urmas Saard

Seljamaa monumendist mööduvad Sindi gümnaasiumi liputoimkond ja Eesti lipu seltsi noored abilised – Sindi gümnaasiumi õpilased. Foto: Urmas Saard

läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased

Traditsioonikohaselt asub auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond, koosseisus Rainer Aas (12a), Merili Tambu (11a) ja Sirelin Kukk (10a). Osaliselt tseremooniaväljakul toimuvas ajalootunnis osaleb kogu koolipere, kes tuleb välja sajakonna sinimustvalge lipuga. Saja lipuga rõhutatakse 4. detsembril algusega kell 11.15 päeva tähtsust, sest täpselt 100 aastat tagasi alustati Tartus rahulepingu läbirääkimistega. Et Eesti Vabariigi ja vaenupoole vahelist läbirääkimist saatis raske katsumusega sõjategevus, sellest jutustavad väga ilmekate näidetega Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric Hansen ja Braian Kulp.

Läbirääkimiste kõnelustel oma panuse andnud Seljamaad meenutavad Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja kooli õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas küünla süütamise ning lillekimbu asetamisega Seljamaa monumendi jalamile. Sindi muusikakooli õpilane Kertu Kirke Hansen mängib meloodiat „Eesti lipp”.

Jätka lugemist »

Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kui Eesti lipp tõuseb inimliku eksituse tõttu mõnekümneks sekundiks Pika Hermanni lipumasti tagurpidi, siis kirjutab kõmuajakirjanduse päevatoimetaja sellest ilmse mõnuga, aga kui päevade kaupa heisatakse Tallinna koolimajadel Eesti lipp valesti, siis jääb see märkamata. Kuidas valesti? Nii küsib kohviku omanik, omavalitsuse ametnik, koolijuht, hotelli administraator, seadusandliku kogu esindaja ja paljud teised kodanikud üllatusest silmi kergitades.

Laualipud aknal. Foto Urmas Saard

Laualipud aknal. Foto: Urmas Saard

kui Tallinnat väisas Kanada kindralkuberner Julie Payette, kes on muide paaril korral ka kosmost külastanud astronaut

Kehtib seadusest tulenev üldtunnustatud kord, et Eesti Vabariigi pinnal heisatakse sinimustvalge lipp kõige auväärsemale kohale kõigi ülejäänud lippude reastuses. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti lipp lipurivi tagant vaadates kõige parempoolsemasse masti. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Paaritu lippude arvu korral võib Eesti lipp asuda ka keskel – näiteks kolmesel alusel. Ükski heisatud lippudest ei või olla suurem Eesti lipust.

Jätka lugemist »