Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

Ferratum Grupp küsitles 21 riigis üle 20 000 leibkonna, et välja selgitada inimeste jõuluaegsed tarbimisharjumused. Milles seisneb jõulutunne? Millised on kõige populaarsemad jõulukingitused? Kui palju eestlased jõuludele kulutavad?

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele - palju kulutatakse mänguasjadele Foto Urmas Saard

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele – palju kulutatakse mänguasjadele. Foto: Urmas Saard

Kui palju Eesti pere jõulude ajal kulutab?

Kõige suuremad jõuludele kulutajad on sel aastal Mehhiko (34,6 %), Rumeenia (31,9 %), Hispaania (29,6 %) ja Brasiilia (28,2 %). Tabeli teisest otsast leiame Horvaatia (14,4 %), Norra (13,4 %), Soome (12,3 %) ja Hollandi (11,8 %) – need riigid hoiavad oma eelmise aasta positsiooni ning teevad võrreldes ülejäänud riikidega jõuludele vähem kulutusi. Eesti kulutused jõuludele on teiste riikidega võrreldes keskmised, kulutades jõuluostudele keskmiselt 247 eurot.

Mida inimesed võivad sel aastal jõulukingitusteks oodata?

Kõige populaarsema valik, mida kinkida ja kingiks saada, on rõivad – selle on esikohale valinud 17,5% vastanutest. Mänguasjad, maiustused ning elektroonika said küsitluses vastavalt teise, kolmanda ja neljanda koha.

Jätka lugemist »

2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

PERH kardioloog-ülemarst professor Toivo Laks kirjutab enimlevinud diabeeditüübist, mis ohustab aina rohkem ja rohkem eestlasi.diabetes-blood-sugar-diabetic-medicine-46173
2. tüübi diabeet on kõige levinum diabeedi vorm, mis tavaliselt avaldub täiskasvanutel. Levimus Eesti täiskasvanute hulgas on 7-9%. Suures osas loetakse seda diabeedi varianti ennetatavaks, kuid sellele vaatamata on 2. tüübi diabeet üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mis on samas ka diabeedihaigete (kellel on mitmekordselt kõrgem kardio- ja tserebrovaskulaarhaiguste tüsistuste oht kui tavaelanikel) hulgas esimeseks surma põhjustajaks. Kahel kolmandikul ägeda koronaarhaigusega (südameinfarkt, ebastabiilne stenokardia) hospitaliseeritud haigetest on väljendunud diabeet või glükoosi tolerantsuse häire.

Diabeet on esimene ja ainus mittenakkuslik haigus, mida ÜRO on seni 21. sajandi epideemiana tunnistanud. 2014. aastal elas kogu maailmas ligi 422 miljonit diabeedihaiget täiskasvanut. Just seetõttu on diabeet muutunud oluliseks rahvatervise küsimuseks, mille maailmas juhtrolli omavad asutused on seadnud prioriteediks. Nii diabeedijuhtumite arv kui selle esinemine on viimastel kümnenditel pidevalt tõusnud ning kasvab kõige kiiremini madala ja keskmise sissetulekutega riikides. Jätka lugemist »

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid Aasta tegijatena tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikke, vabaühendusi, ettevõtteid ja algatusi, mis on viimase aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda paremuse poole liigutanud. Märkimist väärivad eeskujuks olnud vabaühendus, tähelepanuväärseim missiooniinimene, aasta mõjusam tegu ning teisedki, kes on oma tegevusega vabakonna kasvule kaasa aidanud.

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis Foto Urmas Saard

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis. Foto: Urmas Saard

“Kodanike julgusel ja pealehakkamisel on hästi toimiva ühiskonna ja demokraatia arendamisel esmatähtis roll. Aasta tegijatena soovimegi tunnustada neid, kes ei jää probleeme märgates ootama, vaid otsivad koostöö kaudu lahendusi”, selgitas vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva. “Kuna 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, on eriti oodatud tähelepanekud noorte suunal korda saadetust. Teiseks tahame üles leida üle Eesti avatust ja mitmekesisust väärtustanud inimesed ning algatused.”

Kuigi kategooriad on läbi aja muutunud ning sõltuvad ennekõike väärilistest nominentidest, pärjatakse tavaliselt igal aastal järgimised:

→ Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja

→ Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene

Jätka lugemist »

Eestimaalasi oodatakse kaasa lööma ülipika EV100 sünnipäevakutse loomisel

Sel nädalal avati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kutse loomise veebiportaal, kuhu kutsutakse kõiki eestimaalasi üles laadima oma rõõmsameelne portreefoto, et kogu maailm meile järgmisel aastal külla 

Header-Katusel-visit

kutsuda

Rohujuure tasandil sündinud projekti eesmärk on luua koos kõigi eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse. Osaleda saavad ka e-residendid.

Sünnipäevakutse loomiseks on välja töötatud spetsiaalne fotode kogumise portaal, kuhu eestimaalased saavad üles laadida oma rõõmsameelseid portreefotosid. Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased või e-residendid. Autentida saab ID kaardi, Smart ID või Mobile ID kaudu. Foto üleslaadimisel tuleb ise valida maakonna nimi, mida soovitakse sünnipäevakutses esindada, ehk kuhu külalisi kutsuda. Samuti võib rippmenüüst valida enda iseloomustamiseks mõne toreda eestikeelse sõna.

Kõikidest kogutud fotodest luuakse 2018 aasta veebruaris ülipikk online sünnipäevakutse. Video algab üleskutsega külastada Eestit ja siin toimuvaid juubelipidustusi, millele järgnevad maakonniti grupeerituna inimeste endi poolt üles laetud portreefotod. Näiteks algab video saarlaste portreedega ja lõppeb Ida-Virumaa inimestega. Sünnipäevakutses on inimeste portreefotodele vahelduseks ka est-kontseptsioonis vaheslaidid, mis aitavad tutvustada Eestit kogu maailmale kui turismisihtkoha ja e-riiki, kus elab palju andekaid inimesi.

Sünnipäevakutse hakkab kogu oma pikkuses maailma avalikkuse ees lahti rulluma 24. veebruaril 2018. aastal. Fotosid saab üles laadida portaalil www.EV100kutse.ee .

Projekti toetavad ja teostavad Alfa-Omega Communications, gotoAndPlay, NOPE Creative ning EASi Turismiarenduskeskus. Oma teenustega toetavad projekti ka SK ID Solutions ja Zone Media.

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Jätka lugemist »

Sinu kasutu mobiil võib aidata diabeedihaigeid lapsi

Täna algas kampaania, millega teeb Tele2 oma klientidele üleskutse tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile diabeedihaigete laste toetamiseks. Ettevõte lisab igale annetusele omalt poolt sama suure summa juurde.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

Tele2 tegevjuht Argo Virkebau rääkis, et nad otsustasid teha üleskutse oma poolele miljonile kliendile, et tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha Lastefondile. “Kui inimene otsustab annetada, siis Tele2 paneb omalt poolt sama palju raha juurde,” märkis ta.

Lisaks annetavad ka Tele2 töötajad oma jõulukinkide raha Lastefondile. “Tunneme, et see raha loob Lastefondi abivajajatele suuremat väärtust,” ütles Vikerbau. Ta tõi välja, et Tele2 on sama tagasisidet kuulnud ka oma koostööpartneritelt. “Paneme kokku jõulukampaaniast saadud annetused ning Tele2 töötajate ja koostööpartnerite jõulukingituste raha ning aitame diabeeti põdevatele väikelastele soetada insuliinipumpasid,” selgitas ta.

Vikerbau tõi välja, et nende meelest on ühe eduka Eesti ettevõtte kohustus panustada ühiskonda ja kohaliku kogukonna heaolusse. “Noored on meie tulevik ja meie kohus on anda neile parimad võimalused arenguks ja enda unistuste elluviimiseks,” nentis ta. “Meie jaoks on oluline järjepidevus ja Lastefond on tänaseks 17 aastat aidanud lapsi ja lastega peresid, kes vajavad veidi suuremat tuge, et areneda ja oma unistusi ellu viia.”

Jätka lugemist »

Ebaeetilise linnujahi lõpetamiseks tuleb kehtestada kütitud veelindudele päevalimiit

Eile, 21. novembril Keskkonnaministeeriumis toimunud kohtumisel ei jõutud üksmeelele, millised meetmed aitavad ebaeetilist linnujahti lõpetada.

Linnud Kihnu madalal Foto Urmas Saard

Linnud Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard

Ükski osapool peale Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) polnud huvitatud probleemi kiirest lahendamisest, mis tähendab, et tõenäoliselt jätkub piiranguteta veelinnujaht ka järgmistel aastatel. EOÜ soovitab kehtestada veelindudele päevalimiidi kuni 5 kütitud veelindu päevas ühe jahimehe kohta.

Ebaeetilist linnujahti aitab kiiresti ja efektiivselt lõpetada kütitud veelindudele päevalimiidi kehtestamine. Päevalimiit oleks kooskõlas Eesti jahinduse hea tavaga ning samas ei koorma see kohalikke Eesti jahimehi, kuna nemad enamasti linde ebamõistlikes kogustes ei küti. Limiitideta linnujahti kasutavad jahiturismi korraldajad peamise müügiargumendina ja jahieetikast mitte hoolivad välisturistid tulevad Eestisse veelinnujahile seni, kuni siin puuduvad tõhusad piirangud veelinnujahile.

Jätka lugemist »

Naerata Ometi viib jõulurõõmu haiglas viibivatele lastele

Heategevusorganisatsioon MTÜ Naerata Ometi korraldab tänavu juba üheksandat aastat projekti “Jõulud haiglas”, mille käigus külastatakse jõuluajal haiglate lasteosakondasid üle Eesti. Kingitusi viiakse 300-400 lapsele ja haiglatöötajatele.

Kingitused jõulude ajal haiglates viibivatele lastele

Kingitused jõulude ajal haiglates viibivatele lastele

“Jõuluaeg on lastele üks oodatumaid ja rõõmsamaid aegu aastas, kuid nende lasteni, kes on sunnitud pühad haiglas veetma, ei pruugi jõulutunne ega -soojus jõuda. Kuna haiglad oma põhitöö kõrvalt ei jõua ise lastele jõuluprogramme pakkuda, siis oleme koos heade toetajatega püüdnud seda lünka täita,” rääkis MTÜ Naerata Ometi juhatuse esimees Kuno Kompus.

Pangaülekandega ja SMS-iga

Kinke jagavat jõuluvana saadavad ringkäigul ka üllatusesinejad, kes aitavad korraldada haiglas viibivatele lastele meeldejääva päeva. Eelmisel aastal tegid “Jõulud haiglas” projektis kaasa Mikk Mäe ja Gertu Pabbo.

Külaskäigud haiglate lasteosakondadesse tehakse vahetult enne jõule, 19.- 22. detsembril. Ühtekokku on kavas nelja päevaga läbi käia 17 haiglat üle Eesti.

Jätka lugemist »

Setod korraldavad ettevõtlusfoorumi

Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi (SEIK) korraldab koos Setomaa vallavalitsusega 24. novembril Värska kultuurikeskuses ettevõtlusfoorumi „Ettevõtja ootused ja KOV-i võimalused“.

Aarne Leima Foto Urmas Saard

Aarne Leima. Foto: Urmas Saard

„Vahest ongi praegu, kui äsja on valitud uue valla volikogu, aga ka Seto Kongressi Vanemate Kogo, kõige sobivam aeg ettevõtjate ja omavalitsuse dialoogiks. Seda enam, et tänu Setomaa valla tekkimisele, on kogukonna ootused piirkonna positiivsete arengute jätkumisele eriti suured,“ ütleb Setomaa ettevõtlusnõustaja Aarne Leima.

Foorumil antakse ülevaade Setomaa ettevõtluse hetkeseisust. Omavalitsuste rollist ettevõtlusele räägivad oma kogemuste põhjal mitmed tuntud ettevõtjad Setomaalt ja mujalt. Millised on KOV-i
võimalused ettevõtlust toetada, seda selgitavad vallajuhtimiskogemustega Raul Kudre ja Rein Järvelill.

Lisaks neile esinevad foorumil majandusteadlane Andres Kuusik ja ettevõtjate nõustaja Kuldar Leis.

SEIKi praegune vedaja, Värska ettevõtja Margus Karro loodab, et toimuv ettevõtlusfoorum on sissejuhatuseks millelegi suuremale ettevõtlusalasele üritusele Setomaal.

Annela Laaneots

Üürniku tekitatud kahju eest vastutab korteriomanik

Korteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud probleemidega: pahatihti ei pea üürnikud ei kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale.

Uus kortermaja Pärnus, Räämal Foto Urmas Saard

Uus kortermaja Pärnus, Räämal. Foto: Urmas Saard

“Ühistu ei pea aga tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik,” selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ka uus, tuleval aastal kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab väga selgelt korteriomaniku kohustused. “Korteriomanik peab hoiduma tema käsutuses oleva korteriomandi korras ning seda ja kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,” selgitab Urmas Mardi. Nõue kehtib ka kõigile, kes omaniku valduses olevat korterit ajutiselt kasutavad. “Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal,” rõhutab Mardi. Külmal ajal võib probleem tekkida ka sellest, et üürniku puudumisel või puhkusel jäetakse korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem.

Jätka lugemist »

Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak rääkis Sindi ajalooklubis sõjaajaloolise pärandi ühistest jälgedest Lätis ja Eestis.

Tiina Tojak Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard

Tiina Tojak Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Kolmapäeva õhtul toimunud jututuba oli üks väga paljudest sündmustest, mis lõppeva Läti nädala raames Pärnumaal aset leidsid. Sisuliselt oli tegemist järjega Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu (ESHL) ja Läti Vennashaudade Komitee koostööprojektile “Ühist ajalugu taaselustades” (vaata ka siit ja siit, siit, siit, siit, siit), mida viidi läbi 15- kuni 20-aastastele eesti ja läti noortest koosnevas laagris aastatel 2014 ja 2015.

Hakatuseks tutvustas Tiina Tojak ESHL tegevust. Tojak ise on olnud tegevdirektor liidu asutamisest saadik. ESHL asutati Kaitseministeeriumi valitsemisalas 1993. a 21. augustil Pärnu raekojas. Asutajateks olid Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Metsavendade Liit ja paljud teised kodanikeühendused, samuti üksikisikud. Esimene ESHL president oli Ali Rza-Kulijev. Järgnevalt olid selles ametis Jaak Pihlak, Hannes Walter, Küllo Arjakas, Meelis Kivi ja alates aastast 2011 jätkab Meelis Pääbo.

Jätka lugemist »

Eesti esimene kaitstud geograafilise tähisega toode on viin

Euroopa Komisjon kiitis heaks Estonian Spirit OÜ ja Remedia ASi taotluse registreerida kaitstud geograafiline tähis “Estonian Vodka”. Sellega sai Eesti endale esimese kaitstud geograafilise tähisega toote.

Estonian Vodka on kaitstud geograafiline tähis (KGT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. KGT Estonian Vodka registreerimisega tohib seda sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides. Teistel Eestis valmistatud viinadel võib edaspidi kasutada väljendeid “Vodka from Estonia”, “Vodka made in Estonia” vms.

Euroopa Liidu kvaliteedimärke on kokku kolm: kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ning garanteeritud traditsiooniline eritunnus (GTE). Estonian Vodka geograafilise tähisena registreerimise taotluse esitasid Estonian Spirit OÜ ja Remedia AS ning menetlus on kestnud üle nelja aasta. Nimetuse registreerimisele on toetust avaldanud Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Rukki Selts.

Uuenduslik Eesti toidu kinkepakend sündis
koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga

the_seaHea võimalus Eesti toidu tutvustamiseks ja meie toidust rääkimiseks avaneb tihti mitmesuguste rahvusvaheliste sündmuste raames, kui võõrustajana või külalisena tänukingitusi jagame. Seetõttu võeti plaani välja töötada huvitav, ilus, meeldejääv ja funktsionaalne Eesti toidu kinkepakend, mis räägiks meie lugu ja oleks kinkijale üllatuseks ning ärataks Eesti ja Eesti toidu vastu huvi, kirjutab Maaeluministeeriumi Eesti toidu projektijuht Kadi Raudsepp.

Eesti toidu edendamine ja maailmas Eesti toidu tutvustamine on Maaeluministeeriumi üks olulisi ülesandeid. Selleks on koostatud ka eraldi teavitamis- ja müügiedendusprogramm „Eesti toit 2015–2020“, mille raames viiakse ellu mitmesuguseid tegevusi Eesti toidu tutvustamiseks nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Selleks aga, et kuidagi eristuda ja meelde jääda, tuleb külalistele ja võõrustajatele pakkuda midagi erilist – midagi, mis positiivselt üllatab ja mõtlema paneb. Erilised ja head ideed aga sünnivad enamasti heas koostöös loominguliste inimestega. Selleks, et pealtnäha üsna keerulist ülesannet lahendada, saigi 2016. aastal alguse meeldiv ja innustav koostöö Eesti Kunstiakadeemia ja Maaeluministeeriumi vahel. Maaeluministeerium soovis anda võimaluse noortele disaineritele oma ideede pakkumiseks ning ka praktiliste lahenduste väljatöötamiseks. Eesti Kunstiakadeemia õppejõud võtsid koostööettepaneku ja väljakutse heal meelel vastu ning koostöö võis alata. Jätka lugemist »

Uue traditsiooni loomisel – Tallinnas toimunud Eesti II omavalitsuspäevast

Omavalitsuste arv  ühinemisegaEesti II omavalitsuspäev (OVP) oli pühendatud Eesti kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude taastamisele ja arengule aastatel 1989-2017. 

Osavõtjad said ligi 600leheküljelise äsja trükist tulnud päevateemalise kogumiku, mille autoriteks on Sirje Ludvig, Sulev Lääne ja Sulev Mäeltsemees. Eriline tänu nendele, kes alustasid 1989. a omavalitsuste loomist. Väljaandjaks Eesti Maaomavalitsuste Liit.

Kohaletulnuid tervitas Kalevi spordihallis Janika Sillamaa. Ürituse avas Riigikogu liige Aivar Kokk, talle järgnes S. Lääne. Tervituskõne tuli Riigikogu esimehelt Eiki Nestorilt, kelle sõnum oli, et reform ei tohi viia riiki inimestest kaugemale.

Edasi esines peaminister Jüri Ratas, kelle sõnum oli, et omavalitsused on riigi vundament. Lühiettekanded  tegidTaavi Aas, S. Lääne, Jaak Aab ja Kurmet Müürsepp. Sellele järgnes moderaator Märt Treieri juhtimisel Riigikogus esindatud erakondade juhtide paneeldiskussioon teemal omavalitsus täna ja homme. Arutelud kippusid minema  ärapanemiseks.  Sealt puudus EKRE esindaja, arvati, et on mujal tuld andmas. Jätka lugemist »

Eestlased juhtrajasõidu maailmameistrivõistlustel Itaalias

6-14. oktoobrini toimusid Itaalias, Sulmonas, automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused. Meie jaoks juba kolmandad.

See mägi tervitas eestlasi juhtrajasõidu maailmameistrivõistluste ajal Itaalias igal hommikul Foto Karmen Mets

See mägi tervitas eestlasi juhtrajasõidu maailmameistrivõistluste ajal Itaalias igal hommikul. Foto: Karmen Mets

 

 

 

 

 

Automudelismi juhtrajasõidu rada Sulmonas, kus peeti tänavused maailmameistrivõistlused Foto Karmen Mets

Automudelismi juhtrajasõidu rada Sulmonas, kus peeti tänavused maailmameistrivõistlused. Foto: Karmen Mets

MTÜ Sindi Mudelisporti esindasid Andy Aron ja Karmen Mets. Mehaanikutena kaasas Roland Aron ja Johannes Mets. Peale selle osales Eestist veel Kaiar Tammeleht Sauelt ja Heiko Tamme, kes hetkel elab ja töötab Soomes. Startisime Sindist juba 3. oktoobri varahommikul, et Vantaa lennuväljalt Rooma lennata. Sealt omakorda bussiga Sulmonasse. Bussis piletit küsides naeratati meile viisakalt ja parandati meie hääldust, sest oleme harjunud sõnas rõhuga esimese silbi täishäälikul, kuid selle linna nimel oli rõhk teise silbi täishäälikul. Saime targemaks! Sulmonas oldi meil juba vastas ja abivalmis korraldajad toimetasid meid võistluspaika, mis asus linnast ca 4 km kaugusel. Linn asub mägedest (veidi üle 2000 m) ümbritsetud orus. Kohati oli mägede tippudes näha ka veidi lund.

Korralduse poolest oli valik väga õnnestunud, sest hotell Santacroce, kus ööbisime, asus võistluspaigast mõneminutilise jalutusteekonna kaugusel. Saime kaks päeva vabalt harjutada, et rajaga kohaneda, ja siis algas võistluse ametlik programm.

Jätka lugemist »

Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Eesti Keele Instituudi poolt välja kuulutatud tänavuse selge sõnumi võistluse Tarbepildi kategoorias märgiti ära diplomaat Jüri Trei EV 100 juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis/Petrogradis“.

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart Eesti autonoomia sündis PeterburisPetrogradis

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart “Eesti autonoomia sündis Peterburis / Petrogradis”

Jätka lugemist »

Baltikumi pikim Ranniku matkarada jõuab sel nädalal Tallinnasse

Loode-Eesti piirkonna ühisturunduse projektijuht Krista Must jagab pildigaleriid eilsest matkateekonnast Nõva sadamast Vihterpalu mõisani ja lisab juurde mõne sõna eilse matkapäeva kokkuvõtteks.

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse Foto Krista Must

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse. Foto: Krista Must

Teekond Nõva sadamast Vihterpalusse oli erakordselt vaheldusrikas. Kõndisime liiva- ja kivirandades, rannaniidul, metsa- ja külavaheteedel. Matka alustasime kell 9 ja sihtpunkti jõudsime kella 15 paiku, läbisime 24 kilomeetrit ja tegime 29 665 sammu. Matkajuht Juris, erialalt bioloog, jõudis meile rääkida rannajoone kujunemisest, teekonnal nähtud loomadest ja haruldasematest taimedest. Eestis matkamise käigus on ta õppinud ära mitmed eestikeelsed sõnad nagu roostik, liivarand, rästik, puravik jne ja tunneb hästi paljusid Eesti asulaid. Juris ei ole esimest korda Eestis matkamas, varem on ta siin käinud jalgrattaga.

Täna on matkajatel puhkepäev. Homme, teisipäeval kell 9 starditakse Vihterpalu mõisa juurest. Olete oodatud kaasa matkama kas terve tee või osa sellest!

Krista Must

Jätka lugemist »

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Tartus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, EELK Konsistooriumi ja Tartu Linnavalitsuse korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 13.15 Tartu Pauluse kirikus Eesti riigivanemaid.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures Foto Urmas Saard

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Foto: Urmas Saard

Riigipeade auks süütab 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets. Koos piiskopiga teenib koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Tegemist on üheteistkümnenda riigivanemate mälestusteenistusega alates aastast 2006. Varem on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse, Haapsalu Toomkirikus, Paide Püha Risti ja Rakvere Kolmainu kirikus.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas algab kell 9 mälestushetkega Vabadussõja võidusamba juures. Kell 9.30 asetatakse lillekimbud ja küünlad Otto Tiefi ja Arnold Susi haudadele ning nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde Metsakalmistul. Sõna võtavad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja korp! Rotalia liige Georg Kirsberg.

Eestlased loovad pöörast EV100 sünnipäevakutset

Rohujuure tasandil sündinud projekti eesmärk on luua koos kõigi eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse, mis oleks suunatud inimestele kogu maailmas, et kutsuda neid Eestisse vabariigi juubeli puhul külla.20157600_439882056382712_2395441754724127720_o

Sünnipäevakutse loomiseks on välja töötamisel spetsiaalne fotode kogumise portaal, kuhu eestimaalased saavad novembris hakata üles laadima oma rõõmsameelseid portreefotosid. Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased. Foto üleslaadimisel märgib inimene ära oma eesnime ja ka maakonna, mida ta tahab esindada, ehk kuhu ta külalisi kutsub.

Kõikidest üles laetud fotodest luuakse tuleva aasta alguses ülipikk online sünnipäevakutse. Video algab üleskutsega külastada Eestit ja siin toimuvaid juubelipidustusi, millele järgnevad maakonniti grupeerituna inimeste endi poolt üles laetud portreefotod. Näiteks algab video saarlaste portreedega ja lõppeb Ida-Virumaa inimestega. Pikas kutses on inimeste fotode keti sees ka vaheslaidid, mis aitavad tutvustada Eestit kogu maailmale kui turismisihtkoha ja e-riiki, kus elab palju andekaid inimesi. Võimalusel kasutatakse slaidide sõnumites ka est-kontseptsiooni.

Sünnipäevakutse hakkab kogu oma pikkuses maailma avalikkuse ees lahti rulluma 24. veebruaril 2018. aastal. Fotosid saab hakata üles laadima novembris 2017. Seni aga saab hoida projekti kulgemisel silma peal EV100 sünnipäevakutse Facebook lehel https://www.facebook.com/EV100-s%C3%BCnnip%C3%A4evakutse-431237933913791/

Samuti kogub EV100 pöörase sünnipäevakutse projekt veel mõned päevad hoogu ka Hooandja keskkonnas, kus idee toetajad saavad projekti õnnestumisele oma panuse anda. http://www.hooandja.ee/projekt/craziest-birthday-invitation.

Sibulatee puhvetite päev

16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.

Sibulatee puhvetite päev Foto Ahto Sooaru

Sibulatee puhvetite päev. Foto: Ahto Sooaru

Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”

Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.

Jätka lugemist »

Kuhjavere külateatrite festivalil anti välja Kalju Komissarovi mälestuspreemia

Kalju Komissarovi mälestuspreemia laureaat Abja Kolmas Voorus

Kalju Komissarovi mälestuspreemia laureaat Abja Kolmas Voorus

19. ja 20. augustil Suure-Jaani vallas peetud 13. Kuhjavere külateatrite festivalil esinesid kolmteist truppi enamikest Eesti maakondadest. Esitati nii naljakaid, kui ka tõsiseid näitemänge. Sündmus oli pühendatud festivali kauaaegse patrooni Kalju Komissarovi mälestusele. Festivalil anti välja ka legendaarse teatrimehe mälestuspreemia. Selle pälvis Abja kultuurimaja näitering Kolmas Voorus eesotsas lavastaja Kersti Sillaotsaga.

Kõige enne jõudsid Kuhjaverre festivalile Avinurme harrastusnäitlejad, kes reede õhtul ka Halliste kandi rahvale esinesid. Laupäevaks külateatrifestivali avamiseks olid kohal kõik sellel päeval esinevad trupid ja needki, kes astusid lavale pühapäeval. Tornimäe Näiteselts Saaremaalt astus publiku ette küll laupäeval, kuid vaatas ära kõik etendused mõlemal päeval.

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk, kes Väikese Mukina traditsiooniliselt festivali avas iseloomustas seda protsessi nii „ Sel aastal oli siis lõplik tõe tunnistamise hetk, et kaugaaegset patrooni Kalju Komissarovit ei ole enam meiega ja peame jätkama temata. Komissarov valis välja ka oma järeltulija Helena Kesoneni, kes nüüd juba teist aastat oli truppidega suhtleja ja tagasisidestaja. Kogu seekordne festival oli pühendatud Kalju Komissarovi mälestusele. Meenutuste ja mälestuste jagamiseks anti välja teatrileht, kus mitmel leheküljel juttu temast ja seostest Kuhjavere festivaliga. Sõna said Rein Lang, Malle Pärn ja mitmed teatritruppide lavastajad.”

Jätka lugemist »

Oma legendi saanud Kuhjavere külas
tuleb taas teatrifestival

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Eesootaval nädalavahetusel algab Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival. Hiljuti sai Kuhjavere küla ka oma legendi, mille autor, Järvamaal tegutseva Alburahva teatri dramaturg ja näitleja Küllike Veede põimis kokku vanadest tondijuttudest ja praegustest kohalikest oludest.

Küllike Veede avas Kuhjavere loo sünni telegitaguseid ka Külauudiste protaalile. Mis saab teoks aga  19-20 augustil toimuval Kuhjavere külateatrite festivalil, sellest rääkis  üks korraldajatest Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige  Urve Mukk.

Küllike Veede, paljud külad on saanud legendid juba ennemuistsetel aegadel, teatrifestivali korraldav Kuhjavere küla aga alles hiljuti ja tänu teile. Mis andis inspiratsiooni Kuhjavere loo loomiseks?

Loomulikult küla nimi. Ja festival. Kaugemate paikadega tekib see häda, et olusid tunned vähe ja kui kirjalikku materjali appi otsima hakkad, sünnib pigem midagi kodu-uurimuslikku. Sellisele ei tihka üleannetusi külge pookida. Nii et võtsin hoopis muistsed tondijutud appi.

Kuivõrd on Kuhjavere lugu üles ehitatud vanaaegsete legendide põhjal, kui palju on selle sünnis tänapäevast?

Lõbus peab olema, vähemalt luues. Harva, kui alustades on aimu, kuhu välja jõuad. Kuhjavere legendi juures muidugi vaikselt lootsin, et lõpuks külamaja sünnib, festivalid hakkavad  toimuma ja keegi osalistest suuremat viga ei saa. Tundub jah, et seekord on rohkem vana, kuigi enamasti  balansseerivad mu jutud päriselu ja muinasloo piiril. Vahel võin isegi foto lisada, sedavõrd päris on tegelane või toimumispaik, ja siis vupsab midagi täiesti jaburat hulka.

Jätka lugemist »

Kauge, kuid lähedane Georgia

See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas Foto Urmas Saard

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.

Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.

Jätka lugemist »

Avatud talude päeval püstitati külastusrekord

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet külastati üle 120 000 korra.

Avatud talude päev C R Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal Foto Urmas Saard

Avatud talude päev C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal. Foto: Urmas Saard

“Kõik talud, kes oma uksed avasid, väärivad suurimat tunnustust ja tänu, sest te aitate Eesti maaelu edasi kanda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Kasvav huvi avatud talude päeva vastu näitab, et Eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast Eesti toidust. Loodan, et inimesed kannavad seda ülimalt positiivset kogemust kaasas kogu aasta ning külastavad talusid ka muul ajal, et sealt värsket eestimaist toitu osta.”

“Soovin isiklikult tänada neid sadu vabatahtlikke, kes selle päeva korraldamisele kaasa aitasid ja kõiki toredaid Eesti inimesi, kes talusid külastasid,” lisas Tamm.

Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud avatud talude päeval ettevõtetesse üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.

Jätka lugemist »

Eesti seeniorkorvpallurid naasevad MMilt kõrgete tulemustega

Eesti võistkonnad tõid seekord saagiks koju kaasa 2 kulda, 1 hõbeda ning kuna neljandad kohad pälvisid samuti medali, siis ka 2 võistkonna neljanda koha medalid.

N55

N55. Foto: Piret Hallik-Sass

Montecatinis FIMBA seenioride korvpalli MMi lahingud lõppesid Itaalias möödunud nädalavahetusel. Võistlused toimusid 14. korda, osales rekordarv võistkondi – 367 võistkonda 34 riigist. Eestist osales 10 võistkonda: 5 naiskonda ja 5 meeskonda (N30, N35, N45, N50, N55, M 35, M45, M55, M70, M75)

Eesti naised olid 55 vanuseklassis taas võitmatud! Tiitlivõistlustel järjest võidulainel püsival võistkonnal on viimase aasta jooksul tasku pistetud juba nii EM kuld, World Masters Games kuld ning nüüd ka MM kuld. Võistkond näitas tarka meeskondlikku mängu. Järjest alistati endast tunduvalt pikemaid ja jõulisemaid võistkondi. Finaalis alistati 55:34 pikk ja tugev Poola naiskond. Võistkonna koosseisus tõid Eestile kulla Sirje Kikas, Ülle Järv, Iivi Kaljuvee, Epp Jürme, Kai Jürme, Tiiu Kosk, Ingrid Mesila, Monika Tötterman, Tiia Uibooss.

Jätka lugemist »