Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Juubelikonkursil jahivad Eesti Parima Toiduaine tiitlit 180 toodet

Tänavu 25. juubelit tähistaval Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb ühtekokku 180 Eesti toiduainet ja jooki, millest 118 esitasid Eesti suured toidutootjad ning 62 toodet osaleb piirkondlike väikeettevõtete konkursil.

Eesti parim toiduaine 2019.

üha rohkem kasutatakse jookides naturaalseid Eesti loodusest pärit komponente nagu astelpaju, nõges, kuuseoksad või kasemahl

Üks konkursi ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib tänavu ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.

Kõige rohkem esitati kandidaate lihatoodete kategooriasse, kus astub võistlustulle 28 toodet. „Eestlased armastavad väga liha süüa ning seetõttu on see valdkond aasta-aastalt ka hoogsalt kasvanud. Traditsiooniliste toodete kõrvale on tekkinud üha rohkem uusi ja põnevaid tooteid ning tootmisviise. Näiteks kohtab tänavuste võistlustoodete seas pruunvetikatest tehtud vorstikestasid ja sous vide meetodil valmistatud roogasid,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. Tema sõnul on palju populaarsust kogunud ka erinevad lihasnäkid ja üllatavate kodumaiste ja eksootiliste maitsega lihatooted.

Läbi aastate on arvukas olnud ka piimatoodete kategooria, kuhu esitati seekord 16 toodet. „Piimatoodete valik on täna poodides väga mitmekesine ning rõõm on tõdeda, et üha rohkem pööratakse hea maitse ja kõrge kvaliteedi juures silmas toote mõju tervisele, tuues esile toodete valgusisaldust ning vähendades toote maitsestamisel kasutatava suhkru osakaalu,“ rääkis Potisepp.

Jätka lugemist »

Kirjapanek mai alguses peetavaks Teeme Ära talgupäevaks on alanud

Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutas kolmapäeval avatuks tänavuse talgukevade, mis kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 4. mail peetava üleriigilise talgupäevaga. Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega on sel kevadel üks üleskutse korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku.

Kutsutakse osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Foto Urmas Saard

Kutsutakse osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Foto: Urmas Saard

Töid ja tegemisi mahub aga talgupäeva taas väga erinevaid. Muuhulgas kutsutakse kaasa lööma õueraamatukogude meisterdamise algatuses ning osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Kõiki talguid saab kirja panna talguveebis.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et tänavuse talgukevade raames saame kõik kaasa aidata lisaks laulu- ja tantsupeo juubeliaasta õnnestumisele ka oma elukeskkonna – omaenda elu ja keskkonna – hoidmisele. „Soovides väärtustada ühist kultuuripärandit, võiksime suviseks juubelilaulu- ja tantsupeoks valmistudes käised üles käärida ning oma kodukandi kultuuriväärtuslikud paigad koos korda teha,“ lausus Tüür. „Kuid veelgi enam, sel kevadel kutsume inimesi üles jagama ka oma lugemisvara ning pöörama tähelepanu kogukondade vaimsele seisundile, samuti meie looduse liigirikkusele ja seisundile. Kõik see puudutab otseselt meie igapäevast elukvaliteeti ning jätkusuutlikkust edasi kesta terve ja toimiva ühiskonnana, õppides üha enam hoolima oma kodupaiga kõrval ka oma koduplaneedist.“

Jätka lugemist »

Krista Lemberit tunnustati folkloorikuraatori stipendiumiga

Eesti Folkloorinõukogu andis eilsel üldkogul välja folkloorikuraatori stipendiumi, mille pälvis Eesti Folkloorinõukogu Saaremaa folkloorikuraator Krista Lember.

Krista Lember. Foto Eesti Folkloorinõukogu

Krista Lember. Foto: Eesti Folkloorinõukogu

Eesti Folkloorinõukogu teabejuhi Annela Laaneotsa sõnul pälvis Lember stipendiumi pikaaegse ja järjepideva töö eest ning kogukonna aktiivse kaasamise eest Saaremaa erinevates paikkondades. Samuti on ta tegev erinevates pärimusvaldkondades. Ta seisab hea käsitöö, rahvamuusika, tantsu, laulu, paikkondliku pärimuse, valdkonna uurimise ja arendamise eest.

Lember on Rahvakultuuri Keskuse Saaremaa rahvakultuurispetsialist, koordineerib ülemaakondlikke valdkonna sündmusi, on Saare maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni liige, on riikliku toetusprogrammi „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” nõukogu liige, kohaliku omaalgatuse programmi Saare maakonna hindamiskomisjoni liige, Kuressaare linna rahvakultuuristipendiumi komisjoni liige, Saare maakonna kultuuritöötajate nõukoja liige, folklooriseltsi Virvik liige, lööb kaasa Saaremaa Rahvateatri tegevuses.

Jätka lugemist »

Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat

Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Märtsipommitamine Foto Tallinna linnaarhiiv

Märtsipommitamine. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Ka tänavu 9. märts õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised, öeldakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi sõnumis. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas

Tänavu 20. veebruaril esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loenguga Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kelle esinemise järel tunti muude küsimuste kõrval huvi ka Konstantin Pätsile monumendi püstitamise kohta.

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto: Urmas Saard

nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas

Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et ka nende inimesed on Pätsi muuseumi algatatud üldrahvaliku korjanduse heaks annetusi teinud. „Kas siis Konstantin Pätsile tuleb Tallinnasse mälestusmärk ja kuhu täpsemalt?” Velliste vastas küsimusele pikemalt: „Annetuste teel oleme kogunud 21 000 eurot. Urmas Reinsalu eestvedamisel on alanud aasta riigieelarves eraldatud Pätsi muuseumi kaudu mälestusmärgile 100 000 eurot. Teine 100 000 tuleb riigilt Tallinna linnavalitsuse kaudu. Meil on olemas 221 000 eurot, mis ületab tublisti Jaan Poska monumendile kulutatud raha.”

Velliste selgitas, et nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas. „Mina tegin alguses ettepaneku, et mälestusmärgi kõige parem asukoht võinuks olla Toompea lossi kõrval asuvas aias. Seal on suured puud ja kena väike aed, mis olnuks nagu loodud koht Pätsi mälestusmärgile. Aga siis hakkas see õudne vaidlemine ja sõimlemine: see igavene Päts. Õnneks on Pätsi vastaseid palju vähem kui toetajaid, aga pidime nägema palju vaeva teise koha leidmiseks.”

Jätka lugemist »

Täna, 24. veebruaril täitub 30 aastat kodanike komiteede liikumise sünnist

Tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval möödub kolm aastakümmet Eesti kodanike komiteede liikumise algusest.

Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod Urmas Saard

Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod: Urmas Saard

Eesti Kristliku Liidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei sellekohase üleskutse luges 1989. aasta 24. veebruari keskpäeval Tallinna Raekoja platsile kogunenud suurele rahvahulgale ette EMSi esimees Trivimi Velliste. Kolme algataja organisatsiooni nimel kordas ta üleskutset samal õhtul Estonia kontserdisaalis, kus esmakordselt pärast Teist maailmasõda peeti vabariigi aastapäeva aktust.

Peagi asutati Illar Hallaste eestvõttel Kadrinas esimene kihelkondlik Eesti kodanike komitee. Komiteede võrgustik laienes kiiresti ja 24. veebruaril 1990 valiti 499-liikmeline Eesti Kongress, mille esinduskogu Eesti Komitee esimeheks valiti Tunne Kelam. Eesti Kongress tagas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.

Eesti Lipu Seltsi üleskutse riigi sünnipäevaks

Eesti Lipu Selts tervitab saabuva Eesti Vabariigi 101. aastapäeva puhul ja kutsub üles kõikjal heiskama sinimustvalgeid majalippe.

Lipp Pärnu tänavapildis. Foto Urmas Saard

Lipp Pärnu tänavapildis. Foto: Urmas Saard

24. veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäev, iseseisvuspäev. Sellel päeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.

Telesaatest lennujuhiks

Esmakordselt otsitakse lennujuhi ametikohale kandidaate läbi telesaate „Taevavalvurid“, mis paneb proovile osalejate oskused ning pingetaluvuse, leidmaks vastutusrikkale ametikohale tugevaid kandidaate.

LennujuhtLennuliiklusteeninduse AS juhatuse liikme ja lennujuhi Üllar Salumäe sõnul valiti värbamiseks telesaate formaat eelkõige seetõttu, et läbi põneva värbamisprotsessi teadvustada laiemalt lennujuhi elukutset ja aidata saatele kaasaelajatel ka ennast analüüsida, kas nad lennujuhiks sobivad. „Lennujuhid vastutavad igapäevaselt tuhandete reisijate ohutuse eest, mistõttu on meile ääretult oluline, et lennujuhi väljaõppe programmi astuksid arukad, julged ja kohusetundlikud inimesed, kes on enese jaoks läbi mõelnud, et just see on amet, millega soovitakse oma tulevikku siduda,“ selgitas Salumäe. Vähemtähtis ei ole ka asjaolu, et lennuliiklus on pidevas kasvutrendis ja selle ohutuks teenindamiseks on vajalik lennujuhte juurde koolitada.

Telesaates ootavad huvilisi põnevad ülesanded, mis panevad proovile osaleja mälu, tähelepanuvõime, ruumilise mõtlemise, loogika, võime töötada meeskonnas jne. „Tänu erinevatele situatsioonidele näeme osalejate võimekust ja potentsiaali saada heaks lennujuhiks ning seeläbi teha värbamises õigemaid otsuseid,“ lausus Salumäe.

Jätka lugemist »

Jan Enriko Laidsalu: üle Eesti leidub sadu paiku, mis seotud meile iseseisvuse kindlustanud Vabadussõjaga

Otsige mõni selline koht üles, võtke pildile Eesti sümboolikat, jäädvustage seal ennast ja/või oma sõpru ning postitage Kindral Johan Laidoneri Seltsile, et osaleda „FotoLoto” auhinnaloosis.

Jan Enriko Laidsalu. Foto Urmas Saard

Jan Enriko Laidsalu. Foto: Urmas Saard

Meil ei ole vaja kahelda enam selles, kas me ikka oleme riik või lihtsalt oma keeles rääkivad rännumehed

„FotoLoto” mõte tekkis Laidoneri seltsi noortel üsnagi juhuslikult. Seltsi noortel polnud veel otsest väljakujunenud traditsiooni, kuidas vabariigi aastapäeva tähistada. Nii hakkaski mõte idanema.

Meie idee on taastada sild inimeste ja riigi vahel, ainuüksi sellepärast, et poliitilise retoorika ülevoolavus on hakanud Eesti ühiskonda lõhestama. On vanarahvatarkus, et koerad hauguvad, kuid karavan läheb edasi. Meie ei ole siin selleks, et oma nina toppida poliitikasse, kuid meil on vaja hoida eestlasi koos ühtse eesmärgi poole pürgiva rahvana. Ei saa olla nii, et Eesti rahvuspühale läheme vastu sellise mentaliteediga, et teistsugused mõtted on justkui maitsev praad lõunasöögiks. Meil on ühine ajalugu ja ajaloos täitub meil riigina kohe 101 aastat kogemust ja mälu. Osa sellest ajast on tallanud Eesti mulda vaenlase kirsad, teise osa sellest oleme kasvatanud oma riiki.

Jätka lugemist »

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni

Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseumi uut näitust mõtestavad sisepõlemismootoritest tootemipuud

Eesti Maanteemuuseumi kunstikonkurss valmiva näitusehalli „Masinate valitsemine“ teemat avava kunstiteose tellimiseks on lõppenud. Võitjaks osutus Jevgeni Zolotko kavand „Tootemipuud“.

Sisepõlemismootoritest tootemipuud.Konkursile laekus 8 kavandit, mille vahel žürii valis kolm auhinnalist kohta. Projekti eesmärk oli leida tänavu juuli lõpus avatavale näitusehallile „Masinate valitsemine“ sobiv ideelahendus, mis aitaks mõista ja avada näituse kahetähenduslikku pealkirja.

Võidutööks valis žürii Jevgeni Zolotko kavandi „Tootemipuud“, mille eesmärk on aidata külastajal luua tervik kolme alaekspositsiooni vahel ning olla sissejuhatajaks näitusega tutvumisel. „Oma aja ära elanud sisepõlemismootorite kestadest luuakse kolm skulptuuri, mille funktsiooniks on illustreerida uue loodava väljapaneku kontseptsiooni – masinate ülemvõimu. Tootemipuu, mis on ülesehitatud mootoritest kehastab kerge irooniaga meie austust ja praegusel ajal ka sõltuvat seisundit nendest liikumisvabadust tagavatest mehhanismidest,“ avas kunstnik Jevgeni Zolotko oma kavandi ideed.

„Žüriile meeldis võidutöö puhul just see, et kavand haakub hästi teemaga, kuid jääb seejuures piisavalt ambivalentseks ning avatuks erinevatele tõlgendustele. Loodavad skulptuurid annavad ruumile enam vertikaalset mõõdet ning tootemipuud võiksid raamistada ekspositsiooni algust ja lõppu,“ täiendas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Võidutöö maksumuse suurus on 14 000 eurot ning teos valmib tänavu mais.

Eesti Maanteemuuseumis toimub 15. veebruaril uue masinahalli eeltutvustus, kus esitletakse ka kunstikonkursi tulemusi ning saab näha esikolmiku kunstikavandeid.

Paavo Kroon
Eesti Maanteemuuseumi kuraator

Kosova võttis üle Maailmakoristuspäeva korraldamise teatepulga

Täna Tallinnas toimuval Maailmakoristuspäeva konverentsil otsustati, et eelmisel aastal esimest korda ajaloos toimunud Maailmakoristuspäeva traditsioon jätkub ning sel aastal toimub see 21. septembril Kosovo koordineerimisel.

Kosovo meeskond eesotsas nende tiimijuhi Luan Hasanaj’ga

Kosovo meeskond eesotsas nende tiimijuhi Luan Hasanaj’ga

Maailmakoristuspäeva juht Eva Truuverk: “Teeme Ära liikumise filosoofia seisneb inimeste julgustamises ja toetamises, selleks, et nad tuleksid kokku ning asuksid rohujuuretasandil otsima oma riigis lahendusi tarbimiskultuurist tekkinud prügiprobleemile. Kosovo tiimi soov võtta selle aasta koristusaktsiooni koordineerimine üle, näitab seda, kui väga sellist aktsiooni ja prügiprobleemile tähelepanujuhtimise kampaaniat on vaja ning kui tõsiselt tegelikult inimesed jäätmeteprobleemile oma riigis lahendusi otsivad. Kosovo kasuks räägib ka see, et nad on suutnud luua väga hea koostöö oma riigi valitsusega ning ettevõtetega. See annab meile kindlust, et meie tööd jätkatakse väärikalt,” rääkis Eva Truuverk.

Kosovo tõi möödunud aasta 15. septembril oma tiimijuhi Luan Hasanaj eestvedamisel välja 195 000 inimest. Kosovo on olnud Teeme Ära ülemaailmse võrgustiku liige juba üle 7 aasta ning korraldanud selle aja jooksul mitmeid koristusaktsioone, kaasates üle 600 000 inimese.

Jätka lugemist »

Linnuhuvilisi kutsutakse aknale talviseid aialinde märkama

Talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus, milles osales mullu ligemale 2400 linnusõpra pea 1700 paigast kogu riigis ning jälgiti 64 liigist üle 54 000 linnu.

Isane leevike Sindis Raudtee tänava aias. Foto Kärt Saard

Isane leevike Sindis Raudtee tänava aias. Foto: Kärt Saard

Vaatlusel osalemine on väga lihtne: jaanuarikuu viimasel nädalavahetusel tuleb leida üks tund, minna koduaeda või parki ja märkida üles seal kohatud linnuliigid. Aialinnuvaatlusel kogutud andmeid kasutatakse talilindude arvukuse muutuste jälgimiseks, mis võimaldab vajadusel võtta ette samme lindude heaolu parandamiseks. Lisaks on see hea võimalus talviste aialindude tundmaõppimiseks. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga. Vaata ka videot.

Suurbritannias on Big Garden Birdwatch’i nime kandvaid linnuvaatluspäevi korraldatud juba 38 aastat. Kui esimesel aastal võttis üritustest osa 2000 huvilise ringis, siis viimasel ajal on osalejate arv küündinud üle poole miljoni. Põhjanaabrid soomlased tunnevad linnuvaatluspäevi Pihabongaus’e nime all ja seal osales mullu ca 18 000 huvilist. Tuhanded inimesed teevad aialinnuvaatlusi ka Austrias, Hollandis, Islandil, Belgias, Rootsis, Saksamaal, Poolas ja Norras.

Aastate jooksul kogunenud tohutu vaatluste hulk on võimaldanud mitmetes riikides, eelkõige muidugi Suurbritannias, väga täpselt jälgida aialindude leviku ja arvukuse muutusi aastate jooksul. Aialinnuvaatlus on linnuteadlastele oluline seetõttu, et võimaldab rohkesti andmeid koguda just tavaliste lindude käekäigu kohta, kelle osas piisavas mahus andmeid tihti napib.

Päästeliit kuulutas tänasel sünnipäeval välja vabatahtliku pääste aasta

Päästeliit asutati 22. jaanuaril 2010 Riigikogus. Üheksateistkümnest asutajaliikmest on praeguseks saanud 120 liikmesühinguga maa-, mere- ja eripääste vabatahtlikke esindav katusorganisatsioon. Tänavu saab 100 aastat Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu loomisest, kelle järjepidevuse kandja on Päästeliidu auliige Eesti Tuletõrjeliit (ETL) ning kelle rolli kannab täna Päästeliit.

Õnnenööbi kujutis, vabatahtlik pääste 100

Õnnenööbi kujutis, vabatahtlik pääste 100

100 aastat tagasi ehitati üles meie riiki. Sel ajal tegutses Eestis ligi 150 kodanike vabatahtlikkuse alusel tegutsevat tuletõrjeorganisatsiooni, mis olid sageli kogukonna südameks. 7. septembril 1919 asutasid 26 vabatahtlikku tuletõrjeseltsi Tallinnas Estonia teatris üleriigilise tuletõrjeorganisatsiooni – Eesti Üleriigilise Tuletõrje Liidu. Sellega pandi seaduslik alus üle-eestilisele ühisele vabatahtlikule tuletõrjetegevusele. Tänapäeval tähistatakse seda päeva Eesti tuletõrje päevana. Aastal 2019 on Eesti Tuletõrjeliidu suur juubel, mida tähistatakse ühiselt 7.septembril Türil Eesti tuletõrje ja pääste 100. aastapäevana.

Vabatahtliku pääste aasta pidustuste hulka kuuluvad Päästeliidu Üldkogu 5.-6. aprillil Nelijärvel, XVIII Vabatahtlike Päästjate Foorum 14.-16. juunil Pärnu-Jaagupis, Eesti tuletõrje ja pääste 100. aastapäev 7. septembril Türil ning Päästeliidu Tänuüritus sügisel. Päästeliit ja liikmesühingud tähistavad oma 2019. aasta sündmuseid vabatahtliku pääste aasta osana ning kasutavad sümbolina VABATAHTLIK PÄÄSTE 100 õnnenööbi kujutist ning teemaviiteid #pääste100 #tuletõrje100 #vabatahtlikupäästeaasta.

Punktkirjapäev – 210 aastat Louis Braille sünnist

Tänavu 4. jaanuaril möödub 210 aastat rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille sünnist.

Aldo Kals, Külauudiste infoveski kauaaegne kirjasaatja, loeb oma kodus reljeefsetes punktikombinatsioonides koostatud kirja. Foto Urmas Saard

Aldo Kals, Külauudiste infoveski kauaaegne kirjasaatja, loeb oma kodus reljeefsetes punktikombinatsioonides koostatud kirja. Foto Urmas Saard

Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine. Punktkirjamärgid ja nende kasutamise reeglid on kirjas 2012. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ilmunud “Eesti punktkirja käsiraamatus“.

Kõige usinamad punktkirjakasutajad on kirja Tartu Emajõe Koolis või Tallinna Heleni Koolis selgeks õppinud pimedad lapsed. Kui koolid lõpetatud, siis punktkirja kasutamine ja punktkirjas raamatute lugemine paraku vähenevad – arvutite ekraanilugemistarkvara ja heliraamatud võimaldavad info kiirema ning ulatuslikuma kättesaadavuse.

Jätka lugemist »

Jõuluõhtu tulukesed Eestimaa kalmistutel

Eelmise sajandi algul kujunenud jõuluaegne kalmistute külastamise tava kestab tänini ja väga paljud inimesed läidavad küünlatule oma kallite lähedaste kalmudel.

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Täna hommikul sattus pilk 1936. aasta 28. detsembri ajalehe Uus Eesti uudislõigule, millest võib lugeda, et alles mõni aasta tagasi hakkas meil juuri ajama uus ja kaunis komme põletada kalmistuil lahkunute haudadel jõuluküünlaid. „Ka äsjamöödunud jõululaupäewa õhtupoolikul kujunes Rahumäe kalmistu Tallinna külje all rahwaste rändamise kohaks. Sinna olid kogunenud külastajaid nii Nõmmelt kui ka Tallinnast, enamasti igal jõulukuuseke ja küünlad kaasas, et neid oma kallimate kalmuküngastel põlema süüdata.”

Urmas Saard

 

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Sada aastat Eesti riigilipu heiskamisest Pika Hermanni torni

Toompeal Kuberneri aias tähistasid Riigikogu ja Eesti lipu selts koos isamaaliste ühenduste ning Tallinna koolidega saja aasta möödumist sinimustvalge lipu heiskamisest esimest korda riigilipuna.

Tallinna koolinoored Kuberneri aias. Foto Peeter Hütt

Tallinna koolinoored Kuberneri aias. Foto: Peeter Hütt

„Täna, täpselt sada aastat tagasi, 12. detsembril, heisati sinimustvalge trikoloor esimest korda Pika Hermanni torni riigilipuna. Mälestusväärse tähtpäeva tähistamisel osalesid põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Pidulikult rivistusid teiste hulgas üles Tallinna Westholmi gümnaasiumi, Tallinna ühisgümnaasiumi ja Tallinna 21. kooli esindused, kelle hoida olid Riigikogu poolt kingitud pidulikud sinimustvalged lipud. Samasuguse lipuga oli kohal ka Eesti lipu selts,” rääkis toimunust Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus üles sinimustvalget heiskama torni tippu uhkusega südames ja rõõmu tundes, sest meie riik on vaba ja demokraatlik. „Usume ja loodame, et see kestab aegade lõpuni. Sinine põhjamaise taeva värv annab usu helgesse tulevikku, must meenutab meie rahva minevikku ja mullapinda ning valge juhatab teed meie rahva vaimuvalguse poole,” kõneles Nestor.

Ajaloolane Küllo Arjakas tegi tagasivaate möödunud sajale aastale.

Jätka lugemist »

Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto Urmas Saard

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto: Urmas Saard

üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused

Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.

Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused.

Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge.

Jätka lugemist »

Briti sõjalaev jõuab Eestisse 100-aastase riikidevahelise sõpruse tähistamiseks

Homme jõuab Vanasadamasse Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans tähistamaks täpselt saja aasta möödumist Briti sõjalaevade jõudmisest Tallinnasse, mis pakkusid Eestile Vabadussõjas tuge. Briti Kuningliku Mereväe laev jääb Tallinnasse 15. detsembrini ning on viimasel päeval avatud kõigile huvilistele.

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto Kaitseväe kodulehelt

Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans. Foto: Kaitseväe kodulehelt

Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis

Briti suursaadiku Theresa Bubbeari sõnul tunneb ta uhkust, et Ühendkuningriik sai ajaloolisel hetkel Eestile abi pakkuda. „Selle aasta jooksul mööda Eestit rännates ning Eesti inimestega suheldes olen veel rohkem mõistnud ja tunnetanud, kui oluline oli see hetk Eesti ajaloos ning kui tugev ja kestev on meie riikidevaheline sõprussuhe, mis aastal 1918 alguse sai. HMS St Albans jõudmine Tallinna on märgiks sellest, et nii nagu 100 aastat tagasi, on Ühendkuningriik endiselt Eestiga, ning ka järgmise 100 aasta pärast seisame õlg õla kõrval sama kindlalt,“ rääkis Bubbear.

„Vabadussõda oli Eestile pöördeline sündmus ning Suurbritannia tuli meile appi selle kriitilises punktis,“ sõnas Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „Igas olukorras on julgem, kui su kõrval on sõber. Suurbritannia ulatas meile sada aastat tagasi abikäe ja on suur rõõm tänavu tähistada üheskoos nii Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kui ka pikka sõprust,“ lisas Kasterpalu.

Jätka lugemist »

„Kunst raamatukokku“ lõppeb üleriigilise kunstipäevaga

*Luutsinapäeval, 13. detsembril toimub Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud algatuse „Kunst raamatukokku“ kunstipäev. Raamatukogudes üle Eesti toimuvad töötoad, kus meisterdatakse jõulukaarte, ehitakse isetehtud kuuske ning toimub palju muud põnevat. Osa saab võtta ka #kunstraamatukokku fotovõistlusest, kus auhinnaks noorteraamatud.

Kunst raamatukokkuKunstipäevaga tähistatakse Eesti raamatukogude ühistööna sündinud EV100 kingituse „Kunst raamatukokku“ viimast kuud. „Juubeliaasta jooksul on sajad noored kunstnikud raamatukogudes oma näitusi korraldanud ja tõmmanud tähelepanu raamatukogule kui kunsti loomise ning esitlemise ruumile. Nüüd ootame kõiki raamatukogudesse ise kunsti tegema,” ütles projekti koordinaator Mirjam Kaun.

„Kingitus „Kunst raamatukokku“ on näidanud, et meil on väga palju andekaid noori kunstnikke, kes on juubeliaastal oma annet kõigi teistega jagada saanud ning toreda kogemuse võrra rikkamad,“ sõnas Riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe.

Üks paljudest headest näidetest oli tänavu veebruaris Sindi gümnaasiumi õpilase Egon Gentaleni joonistuste ja maalide näituse avamine Sindi linnaraamatukogus.

Jätka lugemist »

Vähiravifond Kingitud Elu pälvis Aadu Luukase Missioonipreemia 2018

Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu valis laekunud 65 avalduse seast välja kuus nominenti. Nende seast määrati täna Maarjamäe lossis aset leidnud otsusel missioonipreemia Vähiravifondile Kingitud Elu.

Toivo Tänavsuu, Vähiravifondi Kingitud Elu juhatuse liige, 2018. Paide Arvamusfestivalil. Foto Urmas Saard

Toivo Tänavsuu, Vähiravifondi Kingitud Elu juhatuse liige, 2018. Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Missioonipreemia nominendid on 2018. aastal EELK Usuteaduse Instituut, hariduspedagoog Liivika Simmul, ajaloolane Raimo Pullat, Vaba Rahva Laul korraldaja Ülo Kannisto ja kunstiajaloolane Marika Valk.

Laureaati tunnustatakse 32 000 euroga. Ülejäänud viit nominenti tunnustatakse 6400 euro suuruse preemiarahaga.

Missioonipreemia eesmärgiks on tunnustada tublisid Eesti inimesi ja organisatsioone, kes tõelise kirega panustavad ühiskonna tasakaalustatud arengusse ja Eestis elavate inimeste elukvaliteedi parandamisse.

Läbi aegade on Aadu Luukase Missioonipreemia laureaadi tiitli pälvinud: Tallinna Lastehaigla Toetusfond; ajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov; Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja/juht Kersti Nigesen ja Sihtasutus Metsaülikool; Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit; Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ja vaimulik Toomas Paul; Narva Kolledži direktor Katri Raik; MTÜ Eesti Meestelaulu Selts; Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks; Estonia Seltsi juhataja Arne Mikk; proua Ingrid Rüütel ning president Arnold Rüütel. Eelmisel aastal pälvis laureaadi tiitli veteranpoliitik Vaino Väljas.

Alates 2007. aastast välja antud Aadu Luukase Missioonipreemia jääb tänavu viimaseks.

Urmas Saard

Kes on kodanikuühiskonna aasta tegijad?

Vabaühenduste Liit kutsub üles esitama kandidaate kodanikuühiskonna aasta tegijateks. Jaanuaris toimuval tänuüritusel tunnustatakse inimesi, algatusi ja ühendusi, kes on aidanud elul Eestis paremuse poole liikuda.

Vabaühenduste liidu logo“Tugev ja toimiv ühiskond vajab aktiivseid kodanikke, kes võtaks vastutust enda ümber toimuva eest ning püüaks laitmise asemel aidata ja lahendusi leida. Aasta tegijatena soovime selliseid inimesi märgata, toetada ja eeskujuks tuua,” ütles Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.

Kategooriad sõltuvad käesoleva aasta tähelepanuväärsetest algatustest ning sündmustest, ent reeglina tunnustab Vabaühenduste Liit tegijaid järgmistes kategooriates:

• Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja
• Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene
• Aasta ettevõte, kas siis sotsiaalne või mitte, aga kindlasti selline, kes on enam kui sponsor
• Aasta missiooniinimene, kes teeb häid asju südame, hinge ning mõistusega
• Aasta tegu, milleks saab nimetada märgilisima mulluse muutuse kodanikuühiskonnas

Kandidaadid on oodatud 8. jaanuarini 2019 veebiankeedil või aadressil info@heakodanik.ee. Väljavalitute tunnustamine toimub 24. jaanuaril Riigikogu Valges saalis.

Karikasarja lõpetamine Äksis

24. novembril kogunesid juhtrajasõitjad üle Eesti käesoleva hooaja viimasele võistlusele. Kokku tuli veidi üle 30 võistleja Tallinnast, Sauelt, Haapsalust, Jõõprest, Sindist ja kohalikud. Nagu tavaks on saanud, nii oli ka seekord kavas kaks klassi: N-14 ja PR-24. Ülejäänud klassides said asjad paika eelviimasel etapil Sindis.

Juhtraja automudelismi 2018. a karikavõitjad. Foto Bruno Põldäär

Juhtraja automudelismi 2018. a karikavõitjad. Foto: Bruno Põldäär

N-14 klassis osales 13 võistlejat. Meilt osalesid Karin Mets ja Sebastian Roosaar. Enne viimast etappi oli Karin reitingutabelis 6. kohal ja Sebastian 9. kohal. Lootsime oma positsioone parandada, kuid meil olemasolev mootoripark hakkab juba näitama väsimuse märke ja mudelid ei arendanud enam vajalikku kiirust. Eelsõitudes üllatusi ei olnud ja finaali pääsesid samad võistlejad, kes ka reitingutabeli eesotsas troonivad. Finaalis aga võttis Benno Bert Põldäär liidripositsiooni juba algusest peale oma kätte je teistele sõnaõigust ei andnud. Võistlus teisele ja kolmandale kohale pakkus seekord põnevust täiega. Konkureerisid omavahel kohalikud poisid Rasmus Blitner ja Kaur Erik Tamm. Kui teise koha oleks saanud Kaur Erik, siis karikasarja üldvõit oleks läinud Benno Bertile. Algus nii ka läks. Kaur Erik sõitis Rasmusel eest ära, kuid mitte väga pikalt, sest Rasmus tegi alguses natuke rohkem sõiduvigu. Võistluse teises pooles aga sai Rasmus õige sõidurütmi kätte, Võttis Kaur Erikule järele ja eelviimases sõidus möödus temast. Viimases sõidus oli Rasmuse teine koht ainult vormistamise küsimus.

Jätka lugemist »

Üle Eesti läidetakse küünlad Vabadussõja sangarite mälestuseks: Pärnus, Sindis, Viljandis, Tallinnas ja mujal

28. novembril möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja algusest. Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts on kutsunud üles süütama sel päeval küünlaid Vabadussõjas langenute kalmudel ja Vabadussõja ausammaste jalameil.

Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard

Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi liikmed mälestavad langenuid kell 16 Tallinnas Kaitseväe kalmistul Mälestusehise, Vabadussõja juhtide ausamba ja Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures ning säilinud Eesti ja Briti sõjameeste haudadel.

Varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, muinsuskaitsjad jt. küünlad Alevi kalmistul.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe ütles, et Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis olulist tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”. Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel asetatakse Sindi õigeusu kalmistul kell 10.00 Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 21-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Kell 12 süttivad küünlad kirikukellade helina saatel Vabadussõjas langenute haudadel üle Viljandimaa. Kindral Johan Laidoneri sünnikohas süüdatakse kell 7.30 sada küünalt. Kell 13.30 läidavad MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed küünlad Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard

 

 

 

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

28. novembri varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, muinsuskaitsjad ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu esindajad mälestusküünlad Alevi kalmistul puhkavate Vabadussõja sangarite kalmudel.

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad Foto Urmas Saard

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad. Foto: Urmas Saard

Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.Kell 9.30 asetavad Pärnu linnavalitsuse, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Toetuse väejuhatuse staabi ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu esindajad pärjad Pärnu Vabadussõja mälestusmärgi jalamile.

11. novembril tegid Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts üleriigilise üleskutse süüdata küünlad langenud vabadussangarite kalmudel.

28. novembril 2018 möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest. Sajand tagasi oli tuhandete aastate vanune Eesti rahvas ajaloo ristteel – oli valida, kas jääda mõne suurriigi vähemuseks või saada riigirahvaks, peremeheks oma esiisade maal.

Täna tundub Eesti Vabariik ja meie iseseisvus täiesti enesestmõistetav. Ent vabaduse nimel tuleb jätkuvalt pingutada. Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.

Jätka lugemist »