Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Pühapäeval kaunistavad sinimustvalged lipud isadepäeva

Isadepäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Lipp Sindi muuseumil. Foto Urmas SaardLipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.

Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli laste kasvatamisel. Isadepäev on kõigi isade ja nende perekondade ühine tähtpäev.

Isadepäev on sarnaselt emadepäevaga saanud alguse eelmise sajandi alguse Ameerika Ühendriikidest. Eestis hakati isadepäeva tähistama 1988. aastal. Põhjamaade eeskujul on meil isadepäev novembrikuu teisel pühapäeval.

 

Lipp Sindi muuseumil. Foto: Urmas Saard →

Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks

Maaeluministeerium kuulutas välja konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“.

Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Foto Urmas Saard

Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Foto: Urmas Saard

„Iga-aastane konkurss Eesti toidupiirkonna valimiseks on kujunenud heaks traditsiooniks. Konkurss aitab edukalt tutvustada Eesti eri paikkondade ajaloolist ja ka tänapäevast toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

„Loodan, et konkurss tuleb sama huvitav ja pingeline nagu eelmistel aastatel ning et iga kandideeriv piirkond toob välja oma kodukandi parimad ja põnevamad maitsed,“ lisas Järvik.

Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada tänavu 12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.

Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.

Jätka lugemist »

Peterburi luterlikul Volkovi kalmistul avati hauatähis

„MTÜ Eesti Lipu Seltsi varasemat üleskutset on tähele pandud ja seda oli tunda ka Peterburis, diplomaadi ja Pärnu aukodaniku professor Friedrich Fromhold von Martensi hauatähise avamisel,” kinnitas diplomaat ja lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto Jüri Trei

Peterburi Volkovi kalmistul professor Martensile avatud hauatähise juures. Foto: Jüri Trei

Trei sõnul tunnistasid sealsed professorid ja kõrged riigiametnikud ning diplomaatilise korpuse esindajad, et mälestusmärgi kiirele avamisele aitasid palju kaasa Eesti lipu seltsi ja diplomaatide tegevus, kes juba aasta varem paigaldasid suurmehe kalmule väikese Eesti lipu ja mälestusküünla.

Jätka lugemist »

Algab üleriigiline mardi- ja kadrisantide rahvaloendus

Eesti Folkloorinõukogu koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldab üleriigilise sanditamistraditsioone elavas kasutuses ja au sees hoidva aktsiooni „Hakkame santima!“ raames mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse, mille eesmärk on teada saada, millistes Eesti piirkondades enim mardi- ja kadrisante ringi jookseb.

Mardisandid ootamatult uksel. Foto Urmas Saard

Mardisandid ootamatult uksel. Foto: Urmas Saard

kulminatsiooniks on rahvusvaheline festival koos 24. novembril toimuva üle-eestilise kadrisandijooksmisega

Soovime „Hakkame santima!“ aktsiooniga populariseerida meie oma ägedaid sanditamiskombeid ning olukorrast parema ülevaate saamiseks korraldamegi mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse. Mardi- ja kadrisandijooksmine on koos sõprade või sõpruskonnaga lõbus sügisene ettevõtmine, samas ka oluline osa meie kultuuripärandist,“ ütles „Hakkame santima!“ aktsiooni eestvedaja Kati Taal.

„Mida rohkem mardi- ja kadrisante end kirja paneb, seda parema ülevaate mardi- ja kadrisandijooksmise seisust üleriigiliselt saame,“ lisas Taal.

Jätka lugemist »

Annetamistalgud asetavad heategevuse au sisse

3. detsembril toimuvad Eesti esimesed annetamistalgud. Sel päeval võtavad kümned vabaühendused üle Eesti ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama.

Annetus

Annetus

ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad

Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 3. detsembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri laiemalt.

“Eestis annetab heategevuseks keskmiselt iga neljas inimene, paigutades meid maailmas 66. kohale. See tähendab, et kolm inimest neljast ei anneta, ehkki just ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad. Annetamistalgutega tahame aidata ka Eestil selliseks saada,” ütles annetamistalgute korraldaja Helen Talalaev.

Jätka lugemist »

Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht valiti CIOFFi kultuurikomisjoni juhiks

Täna valiti Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas Tšiilis toimunud rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunsti organisatsioonide nõukogu (lühendatult CIOFF) üldkogul juhtima selle kultuurikomisjoni.

Monika Tomingas, CIOFFi kultuurikomisjoni juht. Foto CIOFF 2019

Monika Tomingas, CIOFFi kultuurikomisjoni juht. Foto: CIOFF 2019

Kultuurikomisjoni ülesandeks on leida lahendusi vaimse kultuuripärandi rakendamiseks folklooriliikumises ja koostöö tegemine enam kui 100 võrgustiku liikmesriigiga Aafrikast Aasiani. Lisaks tegeleb komisjon kultuurikonverentside korraldamise ja erinevate kultuuriprojektide elluviimisega.

„ Minu jaoks pakub kultuurikomisjoni juhtimine mitmekülgseid võimalusi panustada rahvusvahelisse folklooriliikumisse. CIOFFi liikmetega on olnud väga huvitav koostööd teha ning mul on hea meel, et saan seda sügavamal tasandil arendada, “ ütles Tomingas.
Viimasel kahel aastal on komisjon võtnud fookuseks sanditamis- ja maskeerimiskombestiku tavade populariseerimise, kuna need on ühed silmapaistvamaid kõiki kultuure ja riike ühendavad elava pärimuse näited.

Näiteks valmib komisjoni ja CIOFF Venemaa koostöös 2020. aasta suvel interaktiivne foto- ja maskikostüümide näitus, mis sisaldab ka võimalust näha videote vahendusel näitusel eksponeeritud maske karnevalide ja rahvakalendri pühade ajal erinevates riikides elavas kasutuses.

Kultuurikomisjon on varasemalt tegelenud ka folkloorifestivalide kunstiliste määratluste välja töötamisega ning seda määratlust (autentne, stiliseeritud või seatud) kasutavad ligi 400 CIOFFI võrgustikku kuuluvat folkloorifestivali üle maailma.

Jätka lugemist »

Nõmme elanike arv on 2019. aastal kahanenud

2019. aasta 1. oktoobri seisuga elab Tallinnas 443 048 inimest, kellest Nõmme elanikke on 38 587. Eelmisel aastal samal ajal oli Nõmmele registreeritud 39 448 inimest.

Nõmme lipp

See tähendab, et aastaga on Nõmme elanike arv vähenenud 861 inimese võrra.

Nii võrreldes eelmise aasta oktoobri kui ka 1. jaanuari 2019 seisuga on Nõmme elanike arv vähenenud. Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on aga rõõmustav, et hoolimata Nõmme elanike arvu üldisest vähenemisest on iive sel aastal siiski positiivne olnud. „2019. aastal on seni sündinud Nõmmele 289 last, kellest 155 olid tüdrukud ning 134 poisid,“ lausus linnaosavanem. Lisaks eestisisestele liikumistele on 2019. aastal Nõmmelt välismaale elama asunud 40 inimest.

 

Nõmme lipp →

Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga

Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.

Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto Anu Ots

Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto: Anu Ots

Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert

Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.

Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.

Jätka lugemist »

Aasta põllumehe tiitli pälvis Indrek Klammer Lääne-Virumaalt

Täna riigikogu konverentsikeskuses peetud aasta põllumehe konverentsil kuulutati aasta põllumeheks Lääne-Virumaa põllumees Indrek Klammer Voore Farmi osaühingust.

Aasta põllumees Indrek Klammer Foto Sven Arbet, Ekspress Meedia

Aasta põllumees Indrek Klammer. Foto: Sven Arbet, Ekspress Meedia

20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg

Voore Farmi juhataja Indrek Klammer on aastatega rajanud Vinni valda edukalt toimiva põllumajandusettevõtete grupi, kus maad haritakse ligi 4000 hektaril, peetakse loomi ja tööd saab 70 inimest. Põline läänevirulane on südameasjaks võtnud oma kodukandi elu edendamise. Vähe on selliseid mehi, kes nii laiahaardeliselt on suutnud haarata kõiki maamajanduse valdkondi, lisanud sinna noorte koolitused ja praktika ning ajalooliste ehitiste taastamise.

“Minu vanaisa on pärandanud mulle väga hea läbisaamise inimestega, endiste taluperemeeste ja nende järeltulijatega, muidu ma poleks maad rentida saanud ega ettevõtteid rajada suutnud,” selgitas Indrek Klammer, kes peab edu saavutamisel kõige olulisemaks inimsuhteid. “Ma ei tee kõike seda üksi. Meil on väga tugev meeskond, samuti pereettevõte. 20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg.”

Jätka lugemist »

Algab Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistlus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kuulutavad välja Konstantin Pätsile rajatava mälestusmärgi ideevõistluse, mille auhinnafond on 33 000 eurot.

Trivimi Velliste seisab ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga, kuhu kavandatakse Konstantin Pätsi monumenti. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste seisab ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga, kuhu kavandatakse Konstantin Pätsi monumenti. Foto: Urmas Saard

Konstantin Pätsi martüürium on justkui Eesti riigi martüürium. Ehk oleme ikkagi Konstantin Pätsi tänuvõlglased?

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad skulptorite ja arhitektide kollektiive osalema avalikul ideevõistlusel, mille eesmärk on leida ruumiliselt ja kunstiliselt kõrgetasemeline terviklahendus Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamiseks Tallinna linnaruumis. Mälestusmärk rajatakse Eesti Vabariigile tähendusliku Tartu rahulepingu sõlmimise sajanda juubeli aastal ehk 2020. aastal.

Konstantin Pätsi monumendi kavandatav asukoht on ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga. Just Estonia Seltsi ruumides valmistati 1918. aasta esimestel nädalatel ette Eesti Iseseisvuse Manifesti ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist, milles Konstantin Pätsil oli keskne ja juhtiv osa.

Jätka lugemist »

Uuring: 72 protsenti inimestest kavandab oma eelarvet ühe kuu kaupa

Norstati poolt läbiviidud uuringu kohaselt planeerib 72 protsenti inimestest oma eelarvet ühe kuu kaupa, pikemalt planeerivad oma väljaminekuid vaid 19 protsenti elanikest.

Säästud

Säästud

Hoolimata tugevast majanduskeskkonnast ja pikalt kasvanud palkadest, ei suuda või ei taha eestimaalased siiski raha kõrvale panna.

Kvartali kaupa planeerib oma väljaminekuid 11 ja poolaasta kaupa kaheksa protsenti elanikest. Pisut üle kahe kolmandiku meestest peab kuueelarvet ja vaid seitsmendik kvartalieelarvet. Naistest tervelt 80 protsenti hoiab silma peal kuistel väljaminekutel ning vaid viis protsenti kvartaalsetel kulutustel.

„Kuine eelarve planeerimine on kõige tõhusam viis kuidas hoida oma sissetulekutel ja väljaminekutel silma peal, kuid pika plaani puudumine võib jätta inimese ootamatult hätta. Olgu selleks suuremate kulutuste jaoks varude kogumine või ootamatud väljaminekud – kui sul pikka plaani pole, siis võid end kiiresti avastada rahalistes raskustes,“ kommenteeris uuringu tellinud Raha24 kaubamärgiga laenu pakkuva ettevõtte BB Finance OÜ juhatuse liige Urmo Kokmann.

Jätka lugemist »

Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.

Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.

Jätka lugemist »

Eesti toidu Südamega Tegija 2019 on Õie Pritson Gustav Cafest

Toiduliit valis koos Eestimaa inimestega viiendat aastat sektori sädeinimest, kelleks sai Gustav Cafe loovjuht ja peakondiiter Õie Pritson.

Südamega tegija 2019 on Õie Pritson. Foto Adam Illingworth

Südamega tegija 2019 on Õie Pritson. Foto: Adam Illingworth

„Eesti toidutootjate töö on hindamatu väärtusega – tänu neile saame tarbida head kodumaist toitu. Selle eest soovime neid inimesi tänada ja tunnustada. Selle aasta Südamega Tegija nominendid paistavad kõik silma oma pikaajalise panuse ja erakordse pühendumisega,” ütles Toiduliidu volikogu ja juhtkogu esimees Veljo Ipits auhinda üle andes.

“Südamega Tegija tiitli pälvis tänavu Õie Pritson, kes on andnud meeletult suure panuse sellesse, et Eesti kondiitrisektor areneks ja õitseks. Tänu Õie sugustele visionääridele, kes oma töö kvaliteedis järeleandmisi ei tee, on Eesti toit konkurentsivõimeline üle maailma,“ sõnas Ipits.

Õie Pritson täidab Gustavi peakondiitri ja loovjuhi rolle, töötades iga päev selle nimel, et Gustavi toodete kvaliteet ja valik oleksid tipptasemel. Kolleegide sõnul on ta äärmiselt loominguline inimene, kes on kõigi Gustavi sortimendi retseptide loomise taga. Kuigi ta on oma ala täielik asjatundja, ei väsi ta end edasi arendamast ja käib igal aastal maailma kondiitrivaldkonna tippude juures erakursustel. Tänu sellele on Gustavis täna olemas kõik, mis kondiitrimaailmas moes on. Oma teadmisi jagab ta ka teistega, koolitades Tartu Rahvaülikoolis kondiitri erialast huvitatud inimesi.

Jätka lugemist »

Eesti saab poliitikakujundamise Oscari

Homme, 16. oktoobril antakse Belgradis üle Eestile tunnustus Future Policy Award 2019 noori võimestava poliitika kujundamise eest. Auhinna võtavad vastu Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ja noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi.

Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi noori on kasvatatud paljude aastate kestel poliitiliselt patriootlikus vaimus, mis on pälvinud haridusministeeriumi poolset tunnustavat hinnangut. Foto: Urmas Saard

Eestit tunnustatakse noorte ühiskondliku kaasamise ja osalusvõimaluste loomise eest

„See auhind, poliitikakujundamise Oscar, on kõigile Eesti noortele, noorsootöötajatele ja noorte heaks tegutsejatele,“ sõnas kantsler Mart Laidmets. „See on tunnustus Eesti riigile selle eest, et meie noortepoliitika on olnud teadmistepõhine, kaasav, süsteemne ja sealjuures ka tulemuslik – noorte elu on Eestis paremaks muutunud. Eesti noortepoliitika on teistele riikidele eeskujuks ja inspiratsiooniks – seda nii täna kehtiva kui tulevase noortevaldkonna arengukava näol,“ lisas Laidmets.

Jätka lugemist »

Siseministeerium ootab ettepanekuid kodanikupäeva aumärki väärivate inimeste kohta

Kuni 27. oktoobrini saab igaüks esitada kodanikupäeva aumärgi kandidaadiks tähelepanuväärse inimese, kes on pühendunud meie ühiskonda rikastavale tegevusele ning kodanikukasvatuse ja -hoolimise edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgid. Foto Siseministeerium

Kodanikupäeva aumärgid. Foto: Siseministeerium

„Silmapaistev kodanik on sageli tähelepanuväärne oma tegevuse sisu poolest, mitte niivõrd oma näo või nime poolest,“ sõnas rahvastikuminister Riina Solman. „Inimesed, kes võtavad enda peale mõne ürituse korraldamise, vabatahtliku tegevuse või hoopis teiste vabatahtlike toetamise, väärivad tunnustust. Ka sel aastal tahame aumärgi anda 15 laureaadile, kes meie armsa Eesti jaoks häid mõtteid mõtlevad ja neid ellu viivad.“

Kandidaate saab esitada igaüks Siseministeeriumi kodulehe kaudu. Soovi korral võib ettepaneku saata paberkandjal aadressile Pikk 61, 15065, Tallinn. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 27. oktoober 2019.

Ettepaneku tegemisel tuleb kirjeldada kandidaadi panust kohalikul või ühiskondlikul tasandil. Kõik ettepanekud vaatab läbi Siseministeeriumi juurde loodud komisjon, kuhu kuuluvad riigiasutuste ja vabaühenduste esindajaid ning kodanikuühiskonnas silma paistnud isikud. Et komisjon saaks teha kaalutletud otsuse, on oluline lisada oma ettepanekule põhjalik põhjendus.

Jätka lugemist »

Põhjamaade entsüklopedistide koostöö on Eestile võimalus digikeskkonnas silma paista

Tartu ülikooli loodusmuuseumis leidis nädalavahetusel aset Põhjamaade viki-liikumise koostöökonverents, mille raames otsustati algatada ühisprojekt Läänemere ökoloogilist seisundit puudutava materjali ajakohastamiseks entsüklopeedias ning luua töörühm Põhjamaade, sj Venemaa muuseumidesse ning arhiividesse ajaloo keerdkäikude raames seisma jäänud materjali digitaalseks “tagastamiseks” koduriikidesse.

Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik

Põhjamaade viki-liikumise 2019. aasta koostöökonverentsil osalejad. Foto: Ivo Kruusamägi ja Vahur Puik

Wikimedia Eesti muuseumi- ja hariduskoostöö projektijuht Ivo Kruusamägi nimetas eelmisel aastal Stockholmis alustatud ja sel aastal Tartus toimunud Põhjamaade koostööalgatust läbimurdeks piirkonna digitaalse pärandi kättesaadavuse tagamisel ning kutsus üles Eesti mälu- ja teadusasutusi neile digikeskkonnas andme-, meedia- jm kohalolu võimalusi pakkuva algatusega kaasa tulema.

Käimasolevate viki-projektidega saab tutvuda 29. oktoobril Raekoja pl 16 toimuval Miljon+ avaüritusel, kus miljoni emakeelse artiklini jõudmise vahendeid tutvustab Vikipeedia Sõber 2016, projekti üks algatajatest Mart Noorma. Oodatud on kõik huvilised, aga iseäranis soovib viki-projekte kureeriv Wikimedia Eesti kaasata neid, kes tahaks digitaalse teadmuse loomisel ise vabatahtlikuna kaasa lüüa.

Märt Põder

Wikimedia Eesti juhatuse liige ja konverentsi korraldaja

Samal teemal:

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

 

 

 

Vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini

Jaak Uibu: välja jäeti arengukavast rahva tervise tähtsaim näitaja – sündimus

Rahva tervise näitajaid on sadu, aga tähtsaim neist on sündimus. Selline seisukoht on minul kujunenud kirjutades artikleid ja raamatuid rahva tervise valdkonnas.

Formaal-juriidiliselt ei tohiks kergekäeliselt  muuta Riigikogu sotsiaalkomisjoni 2000. a väljendatud aluspõhimõtet, mille järgi rahvatervis ja sündimus on lahutamatud. Foto Urmas Saard

Formaal-juriidiliselt ei tohiks kergekäeliselt muuta Riigikogu sotsiaalkomisjoni 2000. a väljendatud aluspõhimõtet, mille järgi rahvatervis ja sündimus on lahutamatud. Foto: Urmas Saard

Kui panin kokku võrguväljaannet „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“ (kolmas väljaanne 2001.a), siis selles ühendasin tervisenäitajad demograafilistega, sest rahvastiku plaanis kirjeldavad nad kõik ühte objekti. Nimetatud väljaanne ilmus Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidul, mis tähendab seda, et peaaegu kaks aastakümmet tagasi terve mõistus Riigikogus ei kahelnud sündimuse kuulumises rahva tervise mõistesse. Üksnes sündimuse kaudu tagatakse rahvastikuprotsesside pidevus ehk rahva püsimine ja seda loetakse rahva elujõu näitajaks.

Teaduslikus käsitluses tuleb meil lähtuda Maailma Terviseorganisatsiooni preambulas sõnastatud tervisedefinitsioonist – tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte ainult haiguste või puuete puudumine. See määratlus töötab nii üksikisiku kui kogu rahva puhul. Selle järgi tuleb rahva tervist hinnata mitte üksnes tervishoiunäitajate alusel, vaid tuleb kasutada ka demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke näitajaid.

Jätka lugemist »

Puudega lapse toetus mitmekordistub

Riik jätkab tuleval aastal rahastamisega tervishoidu ravijärjekordade lühendamisse ja esmatasandi arstiabi arendamisse. Haigekassa saab lisa ligemale 144 miljonit. Uuel aastal tõusevad puudega laste toetused ja Ida-Eestis avatakse lastemaja.

Sotsiaalministeerium superministeeriumi hoones

Sotsiaalministeerium superministeeriumi hoones

Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele hakatakse toetust maksma 241 eurot.

“Tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kõrge kvaliteet on üks meie ühiskonna olulisi kokkuleppeid,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Oleme perearstidega arutamas erinevaid lahendusi esmatasandi väljakutsetele, tuleva aasta eelarve võimaldab meil edasi liikuda nii rahastuspõhimõtete ülevaatamise, e-konsultatsiooni erialade laiendamise kui ka regionaalsete tasude diskussioonidega.”

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on 2020. aastal 5,88 miljardit eurot. Suurima eelarvega – 2,7 miljardi euroga on sotsiaalse kaitse (põhiosas pensionid) ja 1,68 miljardi euroga tervise valdkonnad. Perepoliitika valdkonna eelarve on 774 miljonit eurot ning tööturu valdkonna eelarve ligi 675 miljonit eurot.

Jätka lugemist »

Tuleval aastal tõuseb vanaduspension 45 eurot

Valitsus leppis tänasel istungil kokku, et keskmine vanaduspension tõuseb alates 1.04.2020 indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul 45 eurot. 2020. aastal kulub erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Pensionitõus jätkub ka järgmistel aastatel.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

„Erakorraline pensionitõus on koalitsioonileppes selgelt sõnastatud prioriteet, mille abil soovime toetada meie eakaid ning tagada kõigile eestimaalastele väärikas vanaduspõlv. Mul on hea meel, et saame 2020. aasta riigieelarvega anda vanaduspensionäridele 1. aprillist koos indekseerimisega 12 aasta suurima pensionitõusu. Loomulikult peame oluliseks jätkata pensionite tõstmisega ka järgmistel aastatel ja naaseme nende arutelude ning selleks vahendite leidmise juurde juba kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus,“ selgitas peaminister Jüri Ratas.

„Pensionite erakorralise tõstmisega aitame kaasa ühe enim vaesuse poolt ohustatud ühiskonnagrupi, pensionäride, majandusliku olukorra parandamisele. Pean oluliseks, et erakorraline tõus kasvatab pensione kiiremas tempos ka järgnevatel aastatel, iga-aastase indekseerimise järel,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Jätka lugemist »

Viie koera ja kopsaka kandamiga jalgsi Saksamaale

Täna hommikul postkastist lehte võtma minnes tervitas mind tagasihoidlik siberi husky urin, kes oli oma nelja seltsilise ja perenaisega mugavalt akna taha telkima sättinud.

Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto Urmas Saard

Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto: Urmas Saard

Tänaseks on Eestimaa teedel astutud umbes 700 kilomeetrit

Noor sakslanna Kathrin Hofmann on juba üheksandat nädalat Eestist teel Saksamaale, kaaslasteks tema truud neljajalgsed sõbrad, kellest neli siberi husky tõugu ja üks muidu tubli krants. Kathrin töötas kolm aastat Tallinna Saksa gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kodumaale minekuks valis ta põneva mooduse, jalgsi ja koertega, seljas kandam kõige hädapärasemaga. Krantsil vanust jumalatosin aastat ja noorimal huskyl 11 kuud.

Jätka lugemist »

Nädal Egiptuses ja Y’s Men Aafrika piirkonna konverentsil

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg osalesid Eestit esindades 31. augustist 3. septembrini toimunud Aafrika piirkonna konverentsil Egiptuses. Eile tegid nad reisist ja toimunust lühikese ülevaate Pärnu Y klubi liikmetele.

Y’s Men Aafrika piirkonna 2019. a konverentsil osalenud. Foto Mikko Selg

Y’s Men Aafrika piirkonna 2019. a konverentsil osalenud. Foto: Mikko Selg

Steigenberger Hotel el Tahrir, mis eesti keeles tähendab Tahriri väljaku äärset Steigenbergeri hotelli. Foto: Mikko Selg

Mina võtaksin lühidalt kokku, et need päevad Aafrikas osutusid edukaks kultuurišoki reisiks.

Piia: Kui Venemaa piirkonna konverentsile minek toimus läbi Y’s liikumise Euroopa piirkonna vahendusel ja kõik me (Piia, Mikko ja ülevaate koostaja) saime kolme peale rahalist toetust, siis Aafrikasse minnes mitte keegi meid ei toetanud. Ega me otse ka otsinud kellegi toetust. Aga miks me Aafrikasse läksime, siis selle selgitusega tuleb alustada möödunud aastal toimunud käigust Lõuna-Koreasse Y’s liikumise Yeosus toimunud maailmakonverentsile. Seal kohtusime Aafrika piirkonna presidendi Sherif Awad’iga, kes elukutselt tunnustatud nahaarst, doktori kraadiga ülikooli õppejõud. Lõuna-Koreas jättis mees meile väga hea mulje. Nii märkasime mõne aja möödudes Facebookis tema poolt levitatud informatsiooni Kairos kavandatava konverentsi kohta. Seepeale küsisime täpsustavaid küsimusi ja saadud info põhjal otsustasimegi, et võimaldame endale 2019. a suvel ühe eksootilise seikluse. Nii andsimegi möödunud aasta lõpus teada oma huvist, millest Sherif Awad oli omakorda tõeliselt üllatunud.

Jätka lugemist »

Arhitektuuripreemiate saajate valikul pälvis kommunismiohvrite memoriaal mitmete žüriide tähelepanu

Arhitektuurivaldkonna loomeliidud ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital valisid tänavu välja aasta arhitektuuripreemiate nominendid viiendat korda. Nominentide hulka pääsesid linnaväljakud, restoranid, bürood, eramud ja näitused. Parimaid autasustatakse aasta lõpus Tartus toimuval auhinnatseremoonial, mille peakorraldaja on Eesti Maastikuarhitektide Liit. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal. Foto Urmas Saard

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal. Foto: Urmas Saard

läbi aegade suurim kandidaatide arv

Arhitektuuripreemiatele esitati läbi aegade suurim kandidaatide arv, ligi 200 ettepanekut. Žüriide tihedale sõelale jäi 65 teost, laureaadid kuulutatakse välja Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ühisel auhinnatseremoonial 6. detsembril Tartus Kammivabrikus.

2019. aasta arhitektuuripreemiate kuraatori Aljona Galazani sõnul on kõik valitud teosed tunnustust väärt. „Tervikuna näitavad nominendid meie arhitektide kõrget taset, loovust ja võimekust luua mitmekesine ja ainulaadne ruum kõigile,“ rääkis Galazan. „Meie arhitektide tööd ja loomingut teadvustatakse, väärtustatakse ja võetakse järjest rohkem omaks.“

Jätka lugemist »

Eesti raudtee-ettevõtete ühispöördumine: igal nädalal tekitavad inimesed raudteel eluohtlikke olukordi, kus surmast pääsemine on ülinapp

Raudtee-ettevõtted Elron, Eesti Raudtee, Edelaraudtee Infrastruktuur ja Operail pöördusid täna meedia ja avalikkuse poole: kuigi sellel aastal on traagiliste õnnetusjuhtumite arv vähenenud, on samal ajal oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevate õnnetuste arv Eesti raudteedel. Seejuures on napilt pääsejateks järjest enam lapsed.

Hoidu rongi eest! Foto Urmas Saard

Hoidu rongi eest! Foto: Urmas Saard

Üheks lahenduseks ohutuse tõstmisel on raudteeülekäikude viimine eri tasanditele

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on raudteel toimunud 65 registreeritud intsidenti, millest kaks on lõppenud traagiliselt, vigastustega on inimesed pääsenud ühel korral. Kui 2018. aasta I poolaastal oli rongi eest napilt pääsemiste arv 55, siis sel aastal on see kasvanud.

„Lähtudes raudtee-õnnetuste statistikast, näeme, et raudteeohutuse tase on aasta-aastalt paranenud. Kuigi sellel aastal on võrreldes mullusega traagiliste õnnetuste arv vähenenud, siis samal ajal on oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevate õnnetuste arv raudteel – iseäranis oluline on rõhutada, et napilt pääsejateks on järjest enam lapsed,“ tõi esile Elroni juhatuse esimees Merike Saks.

Jätka lugemist »

Alanud õppeaasta Koolirahu kuulutati välja Narva linnuses

Üleriigiline koolirahu leping sõlmitakse iga õppeaasta alguses koolirahu tseremoonial MTÜ Lastekaitse Liidu, haridus- ja teadusministri, koolirahu linna esindaja, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Integratsiooni- ja migratsiooni Sihtasutuse ja MTÜ NÜ TORE vahel.

Käesoleva õppeaasta Koolirahu leping sõlmiti Narvas. Foto Anna Markova

Käesoleva õppeaasta Koolirahu leping sõlmiti Narvas. Foto: Anna Markova

Koolirahu ei ole ühepäevane sündmus, vaid mõttemaailm ja haridustee osa, mistõttu toimub aasta jooksul erinevaid sündmusi nii koolirahu linnas Narvas kui ka mujal Eestis. Kõik huvilised koolid on oodatud oma sündmustest teada andma Lastekaitse Liidule ja teistele partneritele, et üheskoos koolirahu sõnumit levitada.

Praeguseks on Koolirahuga liitunud 82 kooli koos 19 537 õpilasega.

Koolirahu liikumise eesmärgiks on ühise turvalise ja sõbraliku koolikeskkonna saavutamine õpilastele, õpetajatele, koolipersonalile, lastevanematele ning erinevatele kooliga seotud huvigruppidele. Koolirahuga saavad liituda kõik koolid koolijuhi eestvedamisel sõlmides koos terve kooliperega koolirahu lepingu ja registreerides selle koolirahu veebilehel – koolirahu.lastekaitseliit.ee

Piltuudis: Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis

Daniel Levi Viinalass andis koos ansambliga 31. augustil Pärnu Vaasa pargis kooliaasta alguse kontserdi. Enne kontserdi algust tervitas kooli minevaid õpilasi Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kes pani noortele südamele, et ollakse liikluses eriliselt tähelepanelikud.

Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis. Foto Urmas Saard

Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard