Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Viie koera ja kopsaka kandamiga jalgsi Saksamaale

Täna hommikul postkastist lehte võtma minnes tervitas mind tagasihoidlik siberi husky urin, kes oli oma nelja seltsilise ja perenaisega mugavalt akna taha telkima sättinud.

Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto Urmas Saard

Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto: Urmas Saard

Tänaseks on Eestimaa teedel astutud umbes 700 kilomeetrit

Noor sakslanna Kathrin Hoffmann on juba üheksandat nädalat Eestist teel Saksamaale, kaaslasteks tema truud neljajalgsed sõbrad, kellest neli siberi husky tõugu ja üks muidu tubli krants. Kathrin töötas kolm aastat Tallinna Saksa gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kodumaale minekuks valis ta põneva mooduse, jalgsi ja koertega, seljas kandam kõige hädapärasemaga. Krantsil vanust jumalatosin aastat ja noorimal huskyl 11 kuud.

Jätka lugemist »

Nädal Egiptuses ja Y’s Men Aafrika piirkonna konverentsil

Y’s Men International liikumise Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg osalesid Eestit esindades 31. augustist 3. septembrini toimunud Aafrika piirkonna konverentsil Egiptuses. Eile tegid nad reisist ja toimunust lühikese ülevaate Pärnu Y klubi liikmetele.

Y’s Men Aafrika piirkonna 2019. a konverentsil osalenud. Foto Mikko Selg

Y’s Men Aafrika piirkonna 2019. a konverentsil osalenud. Foto: Mikko Selg

Steigenberger Hotel el Tahrir, mis eesti keeles tähendab Tahriri väljaku äärset Steigenbergeri hotelli. Foto: Mikko Selg

Mina võtaksin lühidalt kokku, et need päevad Aafrikas osutusid edukaks kultuurišoki reisiks.

Piia: Kui Venemaa piirkonna konverentsile minek toimus läbi Y’s liikumise Euroopa piirkonna vahendusel ja kõik me (Piia, Mikko ja ülevaate koostaja) saime kolme peale rahalist toetust, siis Aafrikasse minnes mitte keegi meid ei toetanud. Ega me otse ka otsinud kellegi toetust. Aga miks me Aafrikasse läksime, siis selle selgitusega tuleb alustada möödunud aastal toimunud käigust Lõuna-Koreasse Y’s liikumise Yeosus toimunud maailmakonverentsile. Seal kohtusime Aafrika piirkonna presidendi Sherif Awad’iga, kes elukutselt tunnustatud nahaarst, doktori kraadiga ülikooli õppejõud. Lõuna-Koreas jättis mees meile väga hea mulje. Nii märkasime mõne aja möödudes Facebookis tema poolt levitatud informatsiooni Kairos kavandatava konverentsi kohta. Seepeale küsisime täpsustavaid küsimusi ja saadud info põhjal otsustasimegi, et võimaldame endale 2019. a suvel ühe eksootilise seikluse. Nii andsimegi möödunud aasta lõpus teada oma huvist, millest Sherif Awad oli omakorda tõeliselt üllatunud.

Jätka lugemist »

Arhitektuuripreemiate saajate valikul pälvis kommunismiohvrite memoriaal mitmete žüriide tähelepanu

Arhitektuurivaldkonna loomeliidud ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital valisid tänavu välja aasta arhitektuuripreemiate nominendid viiendat korda. Nominentide hulka pääsesid linnaväljakud, restoranid, bürood, eramud ja näitused. Parimaid autasustatakse aasta lõpus Tartus toimuval auhinnatseremoonial, mille peakorraldaja on Eesti Maastikuarhitektide Liit. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal. Foto Urmas Saard

Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal. Foto: Urmas Saard

läbi aegade suurim kandidaatide arv

Arhitektuuripreemiatele esitati läbi aegade suurim kandidaatide arv, ligi 200 ettepanekut. Žüriide tihedale sõelale jäi 65 teost, laureaadid kuulutatakse välja Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ühisel auhinnatseremoonial 6. detsembril Tartus Kammivabrikus.

2019. aasta arhitektuuripreemiate kuraatori Aljona Galazani sõnul on kõik valitud teosed tunnustust väärt. „Tervikuna näitavad nominendid meie arhitektide kõrget taset, loovust ja võimekust luua mitmekesine ja ainulaadne ruum kõigile,“ rääkis Galazan. „Meie arhitektide tööd ja loomingut teadvustatakse, väärtustatakse ja võetakse järjest rohkem omaks.“

Jätka lugemist »

Eesti raudtee-ettevõtete ühispöördumine: igal nädalal tekitavad inimesed raudteel eluohtlikke olukordi, kus surmast pääsemine on ülinapp

Raudtee-ettevõtted Elron, Eesti Raudtee, Edelaraudtee Infrastruktuur ja Operail pöördusid täna meedia ja avalikkuse poole: kuigi sellel aastal on traagiliste õnnetusjuhtumite arv vähenenud, on samal ajal oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevate õnnetuste arv Eesti raudteedel. Seejuures on napilt pääsejateks järjest enam lapsed.

Hoidu rongi eest! Foto Urmas Saard

Hoidu rongi eest! Foto: Urmas Saard

Üheks lahenduseks ohutuse tõstmisel on raudteeülekäikude viimine eri tasanditele

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on raudteel toimunud 65 registreeritud intsidenti, millest kaks on lõppenud traagiliselt, vigastustega on inimesed pääsenud ühel korral. Kui 2018. aasta I poolaastal oli rongi eest napilt pääsemiste arv 55, siis sel aastal on see kasvanud.

„Lähtudes raudtee-õnnetuste statistikast, näeme, et raudteeohutuse tase on aasta-aastalt paranenud. Kuigi sellel aastal on võrreldes mullusega traagiliste õnnetuste arv vähenenud, siis samal ajal on oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevate õnnetuste arv raudteel – iseäranis oluline on rõhutada, et napilt pääsejateks on järjest enam lapsed,“ tõi esile Elroni juhatuse esimees Merike Saks.

Jätka lugemist »

Alanud õppeaasta Koolirahu kuulutati välja Narva linnuses

Üleriigiline koolirahu leping sõlmitakse iga õppeaasta alguses koolirahu tseremoonial MTÜ Lastekaitse Liidu, haridus- ja teadusministri, koolirahu linna esindaja, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Integratsiooni- ja migratsiooni Sihtasutuse ja MTÜ NÜ TORE vahel.

Käesoleva õppeaasta Koolirahu leping sõlmiti Narvas. Foto Anna Markova

Käesoleva õppeaasta Koolirahu leping sõlmiti Narvas. Foto: Anna Markova

Koolirahu ei ole ühepäevane sündmus, vaid mõttemaailm ja haridustee osa, mistõttu toimub aasta jooksul erinevaid sündmusi nii koolirahu linnas Narvas kui ka mujal Eestis. Kõik huvilised koolid on oodatud oma sündmustest teada andma Lastekaitse Liidule ja teistele partneritele, et üheskoos koolirahu sõnumit levitada.

Praeguseks on Koolirahuga liitunud 82 kooli koos 19 537 õpilasega.

Koolirahu liikumise eesmärgiks on ühise turvalise ja sõbraliku koolikeskkonna saavutamine õpilastele, õpetajatele, koolipersonalile, lastevanematele ning erinevatele kooliga seotud huvigruppidele. Koolirahuga saavad liituda kõik koolid koolijuhi eestvedamisel sõlmides koos terve kooliperega koolirahu lepingu ja registreerides selle koolirahu veebilehel – koolirahu.lastekaitseliit.ee

Piltuudis: Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis

Daniel Levi Viinalass andis koos ansambliga 31. augustil Pärnu Vaasa pargis kooliaasta alguse kontserdi. Enne kontserdi algust tervitas kooli minevaid õpilasi Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kes pani noortele südamele, et ollakse liikluses eriliselt tähelepanelikud.

Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis. Foto Urmas Saard

Daniel Levi Viinalass Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Jõgevamaa laste koolitee muutub lõbusamaks

Jõgeva maakonna tervisenõukogu eestvedamisel märgitakse algava kooliaasta alguseks avalikus ruumis koolidesse viivatele teedele liiklejatele lõbusaid keksukaste ja liikumisradu. Liiklusohutusele tähelepanu pööramiseks märgitakse ülekäiguradade lähedusse ka PEATU, VAATA, VEENDU! meelespead.

dav

Terviseedenudslik töö. Foto: Aimur Säärits

Jõgevamaal on juba esimese klassi õpilaste hulgas 33% poisse ja 22,8% tüdrukuid ülekaalulisi ning rasvunuid.

Mugavus ja kiirus tungib meie argipäeva, järjest suuremat panust nõuab vähesest liikumisest ja ebatervislikust toitumisest tingitud elanikkonna ülekaalulisus, seda nii laste ja noorte, kui ka täiskasvanute hulgas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitus on, et kõik lapsed liiguksid iga päev vähemalt 60 minutit aktiivselt, kuid füüsiline aktiivsus langeb vanuse kasvades. Koolinoorte seas läbiviidud uuringu tulemusena oli 5–7 päeval nädalas 60 minutit füüsiliselt aktiivseid noori 11-aastaste tüdrukute seas möödunud õppeaastal peaaegu pooled vastanutest ning 15-aastaste tüdrukute seas juba vaid kolmandik.

Jätka lugemist »

Kesklinna silla laiendamise projekteerib Selektor Projekt

Pärnu linnavalitsus tunnistas Kesklinna silla projekteerimiseks korraldatud riigihankel edukaks OÜ Selektor Projekt pakkumuse, jättes odavama pakkumuse teinud OÜ Järelpinge Inseneribüroo kvalifitseerimata.

Kesklinna sild Pärnus. Foto Urmas SaardJärelpinge Inseneribüroo jättis esitamata selle isiku hankepassi, kelle tehnilisele suutlikkusele ta tugineb. Seetõttu ei vastanud tema pakkumus riigihanke tingimustele ja linnavalitsus pidi Kesklinna silla projekteerijaks valima Selektor Projekti, kelle pakkumus oli ilma käibemaksuta 216 480 eurot. Järelpinge Inseneribüroo käibemaksuta pakkumus oli 165 000 eurot.

Kesklinna silla remondiga on kavas alustada järgmisel aastal, et sild saaks uuendatud 2021. aasta juuniks.

 

 

 

Kesklinna sild Pärnus. Foto: Urmas Saard  →

Balti apelli tänuüritusel tänati vapramaid vabadusvõitlejaid

Täna, 23. augustil andis välisminister Urmas Reinsalu Balti apelli 40. aastapäeva puhul üle tänutahvlid apelli allakirjutanutele. Tänutahvlitega tunnustati Mart Niklust ja Enn Tartot ning mälestati Erik Udamit ja Endel Ratast.

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto Eesti Välisministeerium

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto: Eesti Vabariigi Välisministeerium

„40 aastat tagasi nõudis Eesti vabaduse ja rahvusliku suveräänsuse eest seismine palju sisemist vaprust. Me mäletame neid, kes riskisid karmide tagajärgedega, et saata sõnum Balti riikidele tehtud ülekohtust raudse eesriide tagant läänemaailmale,“ sõnas minister Reinsalu tänuüritusel.

Reageeringuna Balti apellile järgnes 13. jaanuaril 1983 Euroopa Parlamendi resolutsioon. „Tänu nende 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku ühisele vaprusele võttis esimene rahvusvaheline organisatsioon seisukoha Balti riikide toetuseks. Alates sellest ajast hakkas rahvusvahelise kogukonna tähelepanu pöörduma Balti riikide poole, mis aitas suuresti kaasa meie iseseisvuse taastamisele,“ rääkis Reinsalu.

23. augustil möödub 40 aastat päevast, mil 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku andsid oma allkirja märgukirjale nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokolliga, kuulutada see allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. Loe Balti apelli täisteksti siit.

Samal teemal:

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard

 

 

 

Balti apell 40 – Balti kett 30

Toetame Petserimaa Vabadussamba rajamist

Eesti Vabadussammaste taastamise kõrglaine on jäänud minevikku, aga mõnigi võlg Eesti Vabadussõjas võidelnute ja langenute ees ootab lunastamist. Üks sellistest on Petserimaa Vabadussammas. Selle püstitamine jäi 1940.aastal punase riigipöörde jalgu, aga teha see tuleb. 2017. aastal võttis asjakohase otsuse vastu Petserimaa Vabadussõja mälestusmärgi komitee.

Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist

Seto Kuningriigi päeval, 3. augustil pidas Petserimaa Suveülikooli telgis petserimaalaste panusest Eesti Vabadussõtta huvitava ettekande selle teema parim asjatundja Eestis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Petserimaalased seisid külg külje kõrval Eesti Vabariigi hälli ja selle kaitsmise juures Vabadussõjas. Seda on petserimaalased juba enne sõda ise ära märkinud Vabadussõjale pühendatud nelja mälestusmärgiga, mis on hävitatud, kuid paiknesid praeguse kontrolljoone taga Pankjavitsas ja Vana-Irboskas ning Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures Eesti skaudiliikumise rajaja Anton Õunapuu hukkumispaigas.

Endist Petseri maakonda esindava väärika Vabadussamba ja seda ümbritseva ala kujundamise maksumuseks on hinnatud umbes 280 000 eurot. Mälestusmärgi asukohaks saab Setomaa valla keskuse Värska vallamaja esine kiigeplats.

Et see ajaloomälu projekt täituda saaks, on igal võimalus teha jõukohane panus sihtasutuse Setu Kultuuri Fondi kontole EE722200221041933698 selgitusega „annetus Vabadussambale“. Petserimaalased ja nende sõbrad on tänulikud iga euro eest! Ükski summa pole väike! Petserimaa Suveülikooli korraldajad tegid otsa juba lahti.

Vabadussammas valmib 2020. aasta teiseks veebruariks, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Kõik on oodatud sellele Petserimaa ajaloo suurpäevale!

Aldo Kals
Petserimaa sõber

 

Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist →

Balti apell 40 – Balti kett 30

Täna möödub kolm aastakümmet päevast, mil Hitleri ja Stalini ohvriks langenud Balti riigid üllatasid kogu maailma. Kolme okupeeritud riigi kodanikud võtsid üksteisel käest kinni ja moodustasid kolme pealinna vahele muljetavaldava inimketi, milles nõudsid oma riikide vabaduse ja iseseisvuse taastamist. Balti kett on arvatud UNESCO vaimse maailmapärandi hulka.

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto: Urmas Saard

Tegemist oli Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitluse tipphetkega. Ent võitlus Baltimaade vabaduse eest algas kohe, kui need riigid olid langenud vägivalla ohvriks. Võitlus kestis Teise maailmasõja rindejoontel ja selle järel relv käes kolme maa metsades ning jätkus hiljem sõna jõul.

Täna neli aastakümmet tagasi avaldasid 45 meelekindlat leedulast, lätlast ja eestlast Balti Apelli, mis oli suunatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Nõukogude Liidu ja mõlema Saksamaa valitsustele, samuti Atlandi hartale allakirjutanud riikidele. Üleskutses nõuti kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsliku Saksamaa salakokkuleppe avalikustamist ja selle tühistamist.

Balti Apell oli toonastes oludes erakordselt julge – põhimõttekindel samm. Ligi poolsada kolme riigi kodanikku kinnitasid oma allkirjaga, et nad ei pea Eesti, Läti ja Leedu Vabariiki Nõukogude Liitu kuuluvaks. Balti apell oli oluline õiguslik ja moraalne eelsamm kolme riigi jätkuvale võitlusele oma vabaduse ja iseseisvuse eest. See oli oluline eeldus kümme aastat hiljem puhkenud laulvale revolutsioonile ja lipuehtes Balti ketile.

MTÜ Eesti Lipu Selts
Tallinnas, 23. augustil 2019

Sotsiaalminister tunnustas aktiivseid eakaid

Sotsiaalminister Tanel Kiik tunnustas täna Estonia teatri Sinises saalis aktiivseid eakaid, kes on loonud vanemaealistele võimalusi osaleda kogukonnategevustes. Tunnustuse said 29 inimest üle Eesti.

Aktiivse eluhoiakuga eakate ühispilt. Foto Annika Haas

„Oluline on väärtustada kõiki inimesi, kelle aktiivne eluhoiak ja tegutsemine on eeskujuks nii noorematele kui ka eakaaslastele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Inimesed soovivad omavahel suhelda, ühiselt aega veeta ning olla aktiivsed igas vanuses. Toetavad kogukondlikud tegevused aitavad kaasa ka vanemaealiste üksinduse leevendamisele ning tõstavad meie inimeste ühtsust, võimaluste võrdsust ja heaolu.“

Sotsiaalministeerium on koostöös vanemaealiste poliitika komisjoniga alates 1997. aastast korraldanud iga aasta augustis ministri vastuvõtu, et tänada ja tunnustada silmapaistvaid ning ühiskonnaelu edendavaid vanemaealisi inimesi. Tänasele tunnustusüritusele saatsid esitluskirju omavalitsused, omavalitsuste liidud ja mitmed organisatsioonid.

Aktiivse eluhoiakuga eakate ühispilt. Foto: Annika Haas →

Luua metsanduskoolis oli aegade edukaim vastuvõtt

Luua Metsanduskooli uute õpilaste vastuvõtuperioodil laekus enam kui 360 avaldust, mis on metsa- ja loodushariduse andmisele spetsialiseerunud kutseõppeasutuse viimaste aastate rekordvastuvõtt. Populaarseimad erialad on matkajuht (3,4 inimest kohale), forvarderioperaator (2,08), harvesterioperaator (2,00) ning arborist (1,90). Sel aastal toimus Luua metsanduskoolis esmakordselt vastuvõtt ka metsatehniku erialale. Uuele õppekavale kandideerib 43 inimest.

Luua metsanduskool. Foto Urmas Saard

Luua metsanduskool. Foto: Urmas Saard

Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu tunnustab õpilaste huvi: „Tihe konkursisõel nii noortele suunatud päevaõppes kui täiskasvanute seas näitab, et metsandus- ja aianduserialad on populaarsed, mis lisab kindlust, et ka tulevikus on Eesti metsandussektoris töökäsi, kel on praktikas lihvitud oskused ja laialdased teadmised. Luua Metsanduskooli õpilased paistavad silma erakordselt laia loodusteadmiste silmaringiga ning kindlasti tõmbab noori metsaerialadele ka sektori keskmisest kõrgem palgatase.“

Lisaks metsanduserialadele on täiskasvanute seas üha populaarsemad matkajuhi, maastikuehitaja (1,56) ning puukooliaedniku erialad. „Kutsehariduse eeliseks on, et siia võib tulla erinevatele õppeastmetele teadmisi omandama või praktilisi töövõtteid omandama juba erialal töötav inimene, kuid võimalus on leida väljakutse ka sootuks uues valdkonnas, avardades silmaringi ja lisades võimalusi tööturul läbi lüüa. Tööandjad hindavad üha rohkem kutsehariduse omandanud kandidaati, sest neil on töö tegemiseks päris oskused. Luua Metsanduskool on sektoris tuntud ja hinnatud õppeasutus, mis paneb meile juba õpilaste vastuvõtuprotsessis kohustuse valida õppima vaid parimad tulevikutegijad,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Luua Metsanduskoolis algab uus õppeaasta 2. septembril, õpinguid alustab enam kui 270 uut õpilast. Luua Metsanduskool on ainus kutsehariduskool Eestis, kust saavad parima praktilise hariduse kõik metsanduse ja loodusvaldkonna tulevikutegijad.

Toomas Kelt
Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini

Vaba teadmuspank Vikipeedia jõudis 12. augusti õhtul 200 000 eestikeelse artiklini. Ümmarguse numbrini viinud artikkel on Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni esimesest parandusest ning autor on selle avaldamise selgitusse teadlikult märkinud “PALJU ÕNNE 200k”.

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

Vikipeedia on koostöös Tartu Ülikooli Miljon+ projektiga seadnud eesmärgiks viia vabatahtlike koostatav entsüklopeedia miljoni artiklini aastal 2020. Eesmärgini plaanitakse jõuda uute kaastööliste leidmise ning olemasolevate vabade andmebaaside sisu automaatse kandmise abil Vikipeediasse.

“Eesti Entsüklopeedia oli viimane suur entsüklopeedia paberil ja selles on üle 90 000 artikli, pooleli jäänud TEA entsüklopeedias plaaniti katta 60 000 märksõna,” selgitab keeleteadlane ja pikaaegne kaastööline Sven-Erik Soosaar. “Vikipeedia jõudmine 200 000 märksõnani näitab, et teadmiste kogumise ja talletamise tõhusaimaks viisiks on infoajastu tingimustes vabatahtlike koordineeritud ühistegevus. Kuigi Vikipeedia ei saa kunagi valmis, on ta siiski alati kõigi poolt täiendatav.”

“Kui juunis möödusime artiklite arvult leedukeelsest Vikipeediast, siis poolteist kuud hiljem on vahe kärisenud juba 4000 artikli pikkuseks,” selgitab Wikimedia Eesti projektijuht Ivo Kruusamägi. “Samasuguses tõusvas tempos jätkates mööduksime peagi horvaadi-, kasahhi- ja taanikeelsetest väljaannetest, aga kui iga eestimaalane võtaks kätte ja kirjutaks ise ühe artikli Vikipeediasse, siis oleks 2020. aastaks seatud miljoni artikli eesmärk kohe täidetud!”

Vikipeediat ja teisi vaba teadmuse projekte haldav Wikimedia Eesti kutsub entsüklopeedia endisi ja tulevasi kaastöölisi 200 000 artikli täitumist tähistama eestikeelse Vikipeedia sünnipäeval 24. augustil Tallinnas.

Märt Põder

Suur pildigalerii ja kuuldud mõttekatkeid Paide kärajatelt

Aastast 2013 toimuv Paide Arvamusfestival kogunes tänavu seitsmendat korda. Paljude kuuldud mõttekäikude hulgast tabasid kõrvad kainestavalt ehmatavat küsimust Trivimi Velliste sõnastuses: „Kas oleme minemas Iirimaa teed?”

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto Urmas Saard

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale  Paide Arvamusfestivalile. Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale Paide Arvamusfestivalile. Foto: Urmas Saard

Mitmete kohalviibinute suust kuulduna oli huvi tekitav SAPTK uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv toimetajate liikumine arvamusfestivali alal.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli mitte küll kõige suurema osavõtjate hulgaga huviks on alati olnud ka Paide Arvamusfestivalil osalemine. Mõttetalguid kuulatakse ja mõeldakse kaasa laiali jaotunult täiesti erinevatel teemadel ja ei liiguta ühest telgist teise kogu seltskonnaga ühiselt. Ikka vastavalt oma isikupärale, erialale ja eelistustele. Nii oli see ka tänavu. Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et iseenesest on arvamusfestivalil olek ja õhkkond positiivse loomuga: „”akusid laadiv”, millest aitab pikaks ajaks!”

Jätka lugemist »

Loomade kaitseks kogutud 14 000 allkirja

Organisatsioon Nähtamatud Loomad alustas juunis toetusallkirjade kogumist, et peatada tapale saadetavate elusloomade vedu Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Tänaseks on petitsiooni allkirjastanud 14 000 inimest.

Foto Animals International

Foto: Animals International

Nähtamatute Loomad plaanib anda kogutud allkirjad üle Maaeluministeeriumile

Eesti loomakaitsjad avaldasid koostöös rahvusvahelise organisatsiooniga Animals International hiljuti kaadrid, kuidas Leedu ja Ukraina veiseid Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika tapamajades piinarikkalt ilma tuimestuseta tapetakse. Kuna ka Eesti saadab igal aastal tuhandeid loomi sarnastesse sihtkohtadesse, nõuavad loomakaitsjad, et Eesti valitsus selle veo peataks.

“Oleme nii tänulikud kõigile, kes meie kampaaniat toetasid – seda on rõõm näha, kui paljudele inimestele lähevad farmiloomade kannatused korda,” kommenteeris Nähtamatute Loomade kampaaniajuht Triin Lutsoja. “Anname endast parima, et loomad ei peaks enam nii kurnavat teekonda läbima, ainult et jõuda sihtkohta, kus nende tegelikud piinad alles algavad,” lisas Lutsoja.

Ka Eesti Veterinaar- ja Toiduamet on petitsiooni osas toetaval seisukohal.

Jätka lugemist »

Relsiralli võit läks Venemaale

Laupäeval, 3. augustil lõppenud rahvusvahelise raudteelaste võistluse Relsiralli võidu viis koju Venemaa Oktoobriraudtee, pumbates kahe päeva jooksul 140 kilomeetrit ning lahendades teel erinevaid meeleolukaid ülesandeid. Relsiralli eesmärk on aidata kaasa raudteeohutuse parandamisele, üksteisega arvestamise ning märkamise olulisusele.

Relsiralli 2019 võit läks Venemaale. Foto Urmas Saard

Relsiralli 2019 võit läks Venemaale. Foto: Urmas Saard

Pärast kahepäevast pinevat võistlust ning 140 kilomeetri käsidresiinidel pumpamist kuulutati XI Relsiralli võitjaks Venemaa Oktoobriraudtee. Teisele kohale asetus Enefit Eesti Energia spordiklubi ning kolmandale Viru Keemia Grupp.

Tänavusest võistlusest võttis osa 15 võistkonda neljast erinevast riigist ning teekond marsruudil Pärnu-Lelle-Pärnu läbiti ühtses, sujuvas dresiinikolonnis liikudes.

Jätka lugemist »

Hebridean Sky külastas suvepealinna

Täna hommikust õhtuni seisis Pahama saare Nassau lipu all Inglismaalt mereteed alustanud ristluslaev Hebridean Sky Pärnu kesklinna kai ääres. Läänemere sadamates peatuvad Austraalia ja Uus-Meremaa turistid. „Laevas on kokku 110 reisijat, kes osalevad väga aktiivselt ekskursiooniprogrammides – praktiliselt saja protsendiliselt,” lausus laeva kruiisijuht Emma Hansen.”

Ristluslaev Hebridean Sky Pärnu kesklinna kai ääres. Foto Urmas Saard

Ristluslaev Hebridean Sky Pärnu kesklinna kai ääres. Foto: Urmas Saard

Läänemere suurimaid tõmbepunkte on Peterburi, kus turistid tutvusid linnaga kahel päeval. Edasi liiguti Tallinna ja uudistati kogu eilse päeva vanalinna ning teisi põnevaid kohti. Laev külastab ka Läänemere väiksemaid sadamaid, näiteks Marienhaminat, Klaipedat, samuti Pärnut. Hanseni sõnul tunduvad väga vana ajalooga Eesti linnad pärast kahte päeva suurlinnas hästi mõnusad. „Eriti inimesed, kes on meeldivalt sõbralikud ning abivalmid.”

Jätka lugemist »

“Tõrjutud mälestused” Võtikvere raamatupeol

Imbi Paju mälestuskirjanduse klassikaks saanud “Tõrjutud mälestused” jõuab taas eesti lugejateni.

Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles

Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles.

Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond

Imbi Paju 12 aastat tagasi ilmunud dokumentaaljutustus „Tõrjutud mälestused“, mis kirjaniku perekonnaloo kaudu näitab, kuidas nõukogude okupatsiooni ajal oli üksikinimene sunnitud silmitsi seisma poliitilise kurjusega, on ilmunud tänaseks kaheksas keeles ja seda võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. 3. augustil Mustvee vallas toimuval 20. Võtikvere raamatupeol jõuab raamat taas Eesti lugejateni.

Jätka lugemist »

Tubakasuitsuga puutub Eestis regulaarselt kokku enam kui kolmandik töötajaist, mis on ootamatult kõrge näitaja

Regulaarselt puutub töökohal tubakasuitsuga kokku rohkem kui iga kolmas töötaja (35%), selgub 1500 töövõtja seas Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee poolt korraldatud uuringust. Ootamatult joonistub välja, et passiivseid suitsetajaid ehk neid töötajaid, kes puutuvad tubakasuitsuga kokku kolleegide tõttu, on rohkemgi kui ise töökohal suitsetajaid.

Illustratiivne pilt kultuuriselts Kerkau Võsateatri rahvatükist Turulüürika. Foto Urmas Saard

Illustratiivne pilt kultuuriselts Kerkau Võsateatri rahvatükist “Turulüürika”. Foto: Urmas Saard

Värskest uuringust selgub, et tubakasuitsuga puutub Eestis sageli (vähemalt paar korda nädalas) kokku tervelt 35% töötajaist. 17% tubakasuitsuga töökohal kokku puutuvatest töötajatest on ise suitsetajad ja 18% passiivsed suitsetajad, kes peavad tubakasuitsu regulaarselt taluma suitsetavate kolleegide tõttu.

Kõige enam on passiivseid suitsetajaid tööstuses ja tootmises (23% vastanuist), klienditeeninduses (21%) ning mehaanika ja tehnika sektoris (21%). Kõige vähem on passiivseid suitsetajaid infotehnoloogia sektoris, kus kolleegide tõttu puutub regulaarselt tubakasuitsuga kokku 7% vastanutest.

Lisaks toob uuring välja väga suured erinevused meeste ja naiste vahel. Nimelt pea iga teine mees (46%) viibib sageli tubakasuitsu keskel. Naiste seas on antud näitaja tunduvalt madalam (27%). Erinevused statistikas tulenevad sellest, et meeste seas on tervelt kaks korda enam neid, kes ise töökohal suitsetavad.

Jätka lugemist »

Video: Tantsupeo lippude heiskamine

Tänavu juuli alguses toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ on saanud ajalooks, aga kolm nädalat tagasi toimunud sündmust jääb meenutama lisaks paljudele muudele elavatele mälestustele ka Jaanus Silla film sinimustvalgete lippude heiskamisest.

MTÜ Eesti Lipu Selts ning Eesti Laulu- ja Laulupeo SA on juba aastaid tegutsenud koostöös selle nimel, et nii laulu- kui tantsupeo paikades kui ka rongkäigus lehviksid sinimustvalged lipud ja kasutataks mitmesugust rahvuslikku sümboolikat.

Jätka lugemist »

Avatud talude kahel päeval tehti üle 195 000 külastuse

Möödunud nädalavahetusel oli rohkem kui 300 talu üle terve Eestimaa külalistele avatud. Kaunist rannailmast ja arvukatest samaaegsetest üritustest hoolimata tehti avatud taludesse üle 195 000 külastuse.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

„Meie soovitus oli, et inimesed varuksid taludes viibimiseks rohkem aega ning saaksid kohapeal olemist nautida. Seetõttu ei eeldanud, et ületame märkimisväärselt eelmise aasta rekordit ehk 163 000 külastust. Seega on 195 000 tore üllatus,“ sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk. „Nii külastajad kui ka osalenud talud on välja toonud, et kahepäevane üritus täitis eesmärki ning laupäeval oma uste avamine võimaldas talu pererahval veidi rohkem külalistele keskenduda ja nendega isiklikult suhelda,“ lisas ta.

„Taas võib öelda, et suve üks maapiirkonna suursündmuseid läks korda. Nii nagu Kärma talu peremees Andero kirjutas: „Ma ei tea, mis diilid on teil ilmataadiga, aga ilusat ilma ja toredaid inimesi jagus kogu päevaks.“

„Ka mulle tundub nii ning seda võib laiendada kogu nädalavahetusele! Suur tänukummardus kõigi talude ja ettevõtete ees, kes ennast külastajatele avasid,“ sõnas Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.

Jätka lugemist »

Rongiga Viljandi Pärimusmuusika Festivalile

Elron tihendab 25.-28. juulini toimuva Viljandi Pärimusmuusika Festivali ajaks Tallinna-Viljandi liini sõiduplaani. Sõiduplaani muudatused kehtivad kõigil neljal festivalipäeval.

Balti jaam Tallinnas. Foto Urmas Saard

Balti jaam Tallinnas. Foto: Urmas Saard

teatud väljumistel jalgratastega rongi sisenemine piiratud

“Neljapäevast pühapäevani pikendame osa edelasuuna reise Türilt ja Raplast Viljandini, et seeläbi lisada Tallinna ja Viljandi vahele edasi-tagasi kaks väljumist igal festivalipäeval. Kindlasti püüame tagada liinile ka võimalikud pikad rongid, et mahutada rohkem reisijaid,” teatab Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Kõik pikendatud reisid peatuvad Türil, Võhmas ja Viljandis, kuid kiirema kohale jõudmise huvides ei peatu teistes vahepeatustes.”

Kõigile Viljandi Pärimusmuusika Festivalile rongiga sõitjatele soovitab Elroni esindaja arvestada kaasreisijatega. “Kuna jalgratas võtab rongis ära mitme inimese jagu ruumi, siis on folgi nädalavahetusel ka teatud väljumistel jalgratastega rongi sisenemine piiratud – täpsemalt on see info leitav meie sõiduplaani otsingust,” nentis Kongo.

Jätka lugemist »

Kukk Porthose suur Eesti ringreis jõudis finišisse

Esimene kodulinnust influencer ehk suunamudija kukk Porthos lõpetas oma suure Eesti ringreisi, mille käigus vaatles meie maaelu rohujuuretasandilt.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

Koostöös Maaeluministeeriumiga toimunud tuur viis mõjulinnu pea igasse Eesti maakonda, samuti maaeluministri kabinetti ja valitsuse pressikonverentsi laua taha. Tema tegemisi ja tähelepanekuid on 1,5 kuu kestnud tuuri käigus kogunenud Instagramis järgima ligi 1400 fänni. Kukk Porthos tegi oma tuurist ka videokokkuvõtte, mida saab näha SIIN.

Kukk Porthos näitas oma arvukatele jälgijatele, et Eesti maaelu on elav ja mitmekesine. Nii jalgsi kui ka ratastel kulgenud ringreis viis mõjulinnu takseerima nii traditsioonilist põllumajandust kui ka uudseid maaelu tõmbenumbreid, nagu eksootilisi tiivulisi aretav liblikafarm. Meie maaelu rikkust ja pärle soovitab ta kõigil Eesti inimestel lähemalt vaadata. Parim võimalus avaneb selleks eesoleval nädalavahetusel avatud talude päeval, mis toimub juba viiendat korda. Maaelu mitmekesisust saab siis nautida rohkem kui 300 talus, millest ligi 90 osaleb esimest korda. Vaata lähemalt.

Kukk Porthose enda kodu asub Läänemaal Ranna Rantšos, kuhu ta koos oma perenaise Ande Baikoviga külalisi ootab. Oma teraseid tähelepanekuid jagab ta jätkuvalt ka oma Instagrami kontol.

Sündimus kui kõige avalikum eraasi ehk haridusseminari seisukohad

Riigikogu XIII koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu esitab küsimuse: „Kelle asi on rahvastikutaaste ehk kes mille eest vastutab?” Tänavu 13. juunil toimus Toompea Haridusseminari töökoosolek, millest saab ülevaatlikke teateid konsultandi märkmete põhjal.

Jaak Uibu. Foto: erakogu

alles 2016. aastal nõustuti riigikogus vastu tahtmist demograafilist olukorda Eestis hindama rahvastikukriisina

Käesoleva aasta 1. juulil täitus 20 aastat, kui Toompea Haridusseminar (THS) deklareeris vajadust avaldada oma seisukohad Eesti elu sõlmküsimustes, mis hõlmab ka rahvastikku. THS on hoidnud alal minister Andra Veidemanni ettepanekut 1998. aasta valitsusettekandest – „Täpsustada ministeeriumide ja ametkondade põhimäärustes nende ülesanded ja vastutus rahvastikupoliitika teostamisel.“ „Neli aastat tagasi taotlesime rahvastikuministri ameti taastamist, mis nüüd on õnnestunud. Hoolimata valitsuste praktikast rakendada sündimuse suurendamiseks mitmesuguseid materiaalseid toetusi, ei ole need viinud sündimustrendi muutvatele tulemusteni,” tõdeb Uibu.

Lisaks Jaak Uibule osalesid töökoosolekuI lvi Cannon, Rein Einasto, Arvo Junti, Jüri Kaljuvee, Ando Leps, Dan Lõhmus, Ivar Raig, Henn Põlluaas, Arvo Sirendi, Riina Solman, Randar Tasmuth, Aivo Vaske.

Jätka lugemist »