Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2017
E T K N R L P
« juuli    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Oma legendi saanud Kuhjavere külas
tuleb taas teatrifestival

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Küllike Veede Kuhjavere teatrikohvikus

Eesootaval nädalavahetusel algab Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival. Hiljuti sai Kuhjavere küla ka oma legendi, mille autor, Järvamaal tegutseva Alburahva teatri dramaturg ja näitleja Küllike Veede põimis kokku vanadest tondijuttudest ja praegustest kohalikest oludest.

Küllike Veede avas Kuhjavere loo sünni telegitaguseid ka Külauudiste protaalile. Mis saab teoks aga  19-20 augustil toimuval Kuhjavere külateatrite festivalil, sellest rääkis  üks korraldajatest Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige  Urve Mukk.

Küllike Veede, paljud külad on saanud legendid juba ennemuistsetel aegadel, teatrifestivali korraldav Kuhjavere küla aga alles hiljuti ja tänu teile. Mis andis inspiratsiooni Kuhjavere loo loomiseks?

Loomulikult küla nimi. Ja festival. Kaugemate paikadega tekib see häda, et olusid tunned vähe ja kui kirjalikku materjali appi otsima hakkad, sünnib pigem midagi kodu-uurimuslikku. Sellisele ei tihka üleannetusi külge pookida. Nii et võtsin hoopis muistsed tondijutud appi.

Kuivõrd on Kuhjavere lugu üles ehitatud vanaaegsete legendide põhjal, kui palju on selle sünnis tänapäevast?

Lõbus peab olema, vähemalt luues. Harva, kui alustades on aimu, kuhu välja jõuad. Kuhjavere legendi juures muidugi vaikselt lootsin, et lõpuks külamaja sünnib, festivalid hakkavad  toimuma ja keegi osalistest suuremat viga ei saa. Tundub jah, et seekord on rohkem vana, kuigi enamasti  balansseerivad mu jutud päriselu ja muinasloo piiril. Vahel võin isegi foto lisada, sedavõrd päris on tegelane või toimumispaik, ja siis vupsab midagi täiesti jaburat hulka.

Jätka lugemist »

Kauge, kuid lähedane Georgia

See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas Foto Urmas Saard

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.

Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.

Jätka lugemist »

Avatud talude päeval püstitati külastusrekord

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet külastati üle 120 000 korra.

Avatud talude päev C R Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal Foto Urmas Saard

Avatud talude päev C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal. Foto: Urmas Saard

“Kõik talud, kes oma uksed avasid, väärivad suurimat tunnustust ja tänu, sest te aitate Eesti maaelu edasi kanda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Kasvav huvi avatud talude päeva vastu näitab, et Eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast Eesti toidust. Loodan, et inimesed kannavad seda ülimalt positiivset kogemust kaasas kogu aasta ning külastavad talusid ka muul ajal, et sealt värsket eestimaist toitu osta.”

“Soovin isiklikult tänada neid sadu vabatahtlikke, kes selle päeva korraldamisele kaasa aitasid ja kõiki toredaid Eesti inimesi, kes talusid külastasid,” lisas Tamm.

Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud avatud talude päeval ettevõtetesse üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.

Jätka lugemist »

Eesti seeniorkorvpallurid naasevad MMilt kõrgete tulemustega

Eesti võistkonnad tõid seekord saagiks koju kaasa 2 kulda, 1 hõbeda ning kuna neljandad kohad pälvisid samuti medali, siis ka 2 võistkonna neljanda koha medalid.

N55

N55. Foto: Piret Hallik-Sass

Montecatinis FIMBA seenioride korvpalli MMi lahingud lõppesid Itaalias möödunud nädalavahetusel. Võistlused toimusid 14. korda, osales rekordarv võistkondi – 367 võistkonda 34 riigist. Eestist osales 10 võistkonda: 5 naiskonda ja 5 meeskonda (N30, N35, N45, N50, N55, M 35, M45, M55, M70, M75)

Eesti naised olid 55 vanuseklassis taas võitmatud! Tiitlivõistlustel järjest võidulainel püsival võistkonnal on viimase aasta jooksul tasku pistetud juba nii EM kuld, World Masters Games kuld ning nüüd ka MM kuld. Võistkond näitas tarka meeskondlikku mängu. Järjest alistati endast tunduvalt pikemaid ja jõulisemaid võistkondi. Finaalis alistati 55:34 pikk ja tugev Poola naiskond. Võistkonna koosseisus tõid Eestile kulla Sirje Kikas, Ülle Järv, Iivi Kaljuvee, Epp Jürme, Kai Jürme, Tiiu Kosk, Ingrid Mesila, Monika Tötterman, Tiia Uibooss.

Jätka lugemist »

Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud eesti noorte XII laulu- ja tantsupeol, mis kandis küll mõneti vaieldavat, et mitte öelda intrigeerivat pealkirja „Mina jään“.

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol! Foto Tiit Mõtus

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees: “Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol!” Foto: Tiit Mõtus

Missugune rõõm, milline energia! Milline oli väikeste inimeste vastupidavus: tantsijate tosin tundi pikad proovipäevad, rongkäigus neli tundi ja viis kilomeetrit marssimist ning seejärel veel seitse tundi ühtejärge laulmist! Milline trots vaatamata vihmale ja külmale tuulele! Niivõrd kõrge kunstiline kvaliteet kümnete tuhandete ühislaulus, ühismängus ja –tantsus! Milline puhtus, kord ja solidaarsus! Ei ühtki pahategu ega pahandust. Ja kõige tipuks täiesti spontaanne, improviseeritud noorte tantsupidu Vabaduse väljakul perfektsete mustritega isegi siis, kui üks staadioni kolmest tantsupeost halva ilma ja laste märgade riiete tõttu ametlikult ära otsustati jätta.

Jätka lugemist »

Tarmo Kruusimäe ootab meie riigile taskukohaseid mõtteid

Riigikogu ja lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe küsib facebookis, mida on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks meil välja pakkuda vastukaaluks Lätile ja Leedule?

Tarmo Kruusimäe Pärnus Foto Urmas Saard

Tarmo Kruusimäe Pärnus. Foto: Urmas Saard

Ta ütleb, et peagi on tulemas Eesti 100 ja küsib, mida on Eesti Vabariigil selleks puhuks vastu panna lõunanaabritele. „Leedukad rüütasid oma Gediminase lossi liputorni rahvusvärvidesse.“ Meil peeti Pika Hermanni rüütamist rahvusvärvidesse liigselt kalliks.

Järgmise näitena nimetab Kruusimäe Riia vanalinna vastas asuvale jõesaarele püsti aetud kõrgeimat lipumasti suurima Läti lipuga. 14 tonni kaaluv lipumast on 60 meetri kõrgune ja paigaldatud kuue meetri sügavusel asuvale betoonalusel. Kolmapäeval katseliselt heisatud Läti lipp on mõõtmetega 20 korda 10 meetrit.

„Ootan mõtteid, mis oleksid meie riigile taskukohased,“ kutsub Kruusimäe inimesi ettepanekuid tegema.

Leedus kuulutati iseseisvus välja 1918. a 16. veebruaril, Lätis sama aasta 18. novembril.

Urmas Saard

Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast

Eile Tallinnas aset leidnud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäigus sammus ligemale 40 000 last, noort ja täiskasvanut. Rongkäik algas kell 9.30 Vabaduse väljakult ja lõppes kella 14 paiku lauluväljakul, kus algas noorte laulupeo kontsert.

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas Foto Urmas Saard

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas. Foto: Urmas Saard

Rongkäik koosnes kõigi maakondade, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist. Maakondlikud kolonnid liikusid tähestikulises järjekorras alates Hiiumaast. Tavapäraselt asus rongkäigu lõpus Harjumaa ja Tallinn. Pidulised kõndisid viie kilomeetri pikkusel teekonnal Vabaduse väljakult mööda Pärnu ja Narva maanteed ja Pirita teed kuni siseneti lauluväljakule Mere värava kaudu.

Riikliku ilmateenistuse teatel peeti võimalikuks rongkäigu alguses sattuda hoovihma kätte, kuid seda ei juhtunud ja peoliste jalutuskäiku soosis ilmaolu kõige paremal viisil.

Kell 14 algas lauluväljakul XII noorte laulupeo kontsert “Mina jään”, kus valdavalt vabas Eestis sündinud põlvkond jätkas varasemate põlvede edasi antut tava ja oli loomas enda traditsioone. Kontserdi alguses süttis laulupeotuli, kui ühendkooride esituses kõlas Mihkel Lüdigi “Koit”. Tule süütasid tuletornis laulupeo peadirigent Heli Jürgenson ja laulupeo ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

Jätka lugemist »

Vihmavarjudega laulu- ja tantsuväljakule ei pääse

XII noorte laulu- ja tantsupeo meeskond tuletab peo eel meelde, et pealtvaatajate heaolu silmas pidades ei pääse peo ajal nii tantsu- kui ka lauluväljakule vihmavarjudega. Koju tasuks jätta ka muud esemed, mis võivad häirida või ohustada teisi peolisi, näiteks klaastaara ja lemmikloomad.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

Riiklik ilmateenistus lubab peo päevadeks vihmast ja jahedat ilma, mistõttu võiksid peole tulijad võtta kaasa kindlasti vihmakeepe ja sooje riideid. Laulu- ja tantsupeo turvajuht Peeter Sepp: “Kuna vihmavarjud varjavad kaaskülastajate vaadet, siis palume need koju jätta, sest väravast nendega edasi ei pääse. Soovitame ka oma kott enne peole tulekut läbi vaadata, et seal ei oleks midagi sellist, millest väravas samuti loobuda tuleks,” selgitas Sepp.

Laulu- ja tantsupidu on kõigi osalejate ühine pingutus, vastutus ning ühine rõõm. Laulu- ja tantsupeo meeskond palub, et võtaksid aega ja tutvuksid kindlasti enne kohale tulemist XII noorte laulu- ja tantsupeo sisekorraeeskirjaga. “Kui vaadata oma peo pääset, siis on ka seal ära toodud kõige esmased esemed, millega peole ei pääse”, lisas Peeter Sepp.

Laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad heiskama Eesti lippe

Eeloleval nädalavahetusel toimuva XII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks kutsuvad peo kunstilised juhid ja korraldajad kõiki eestimaalasi heiskama meie rahvuslippe, et tervet Eestit hõlmav rõõmupidu jõuaks igasse koju.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

Tuhandete lauljate, tantsijate ja pillimängijate varasem pingutus muutub sel laupäeval ja pühapäeval ülevaks õhinaks ja ühiseks rõõmuks publikuga, mis valgub üle laulukaare ja Kalevi staadioni kümnetesse tuhandetesse kodudesse.

“Eestis on vähe perekondi, keda need kaks päeva ei puudutaks. Laulu- ja tantsupidu on midagi üdini eestlaslikku ja oma, mille tähenduse näitamise üheks ilusaimaks viisiks võiks olla oma kodu kaunistamine meie rahvuslippudega,” ütles XII noorte laulupeo üks ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

Idee kutsuda inimesi üles heiskama kahel peo päeval rahvuslippe tekkis laulu- ja tantsupeo meeskonnal. “Kuigi laulu- ja tantsupidu toimub Tallinnas, on see ikkagi osa igast külast, alevist ja linnast, kust tuhanded peolised saabuvad. Me ehime end peoks rahvarõivastega ja samamoodi võiksime kaunistada kodukohad sinimustvalgete lippudega, et suve suursündmus jõuaks tõepoolest üle kogu Eesti,” kutsus Puur üles.

Jätka lugemist »

Jaanilaupäeva õhtul lippu ei langetata

Eelseisvad võidupüha ja jaanipäev on lipupäevad, kui taas heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Võidupüha paraad Võrus 2016 aastal

Võidupüha paraad Võrus 2016. aastal Foto: Urmas Saard

Lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Riigikantselei kodulehel selgitatakse, et 23. juunil tähistatav võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut asuda taas kaitsma Eesti iseseisvust.

Vabadussõjas võitlesid Eesti väed ka baltisaksa ning saksa palgasõduritest koosneva Balti Landeswehriga. Pinevas võitluses löödi vastase vägesid ning 23. juunil 1919 võideti tagasi Võnnu. Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu.

Võit nn Landeswehri sõjas oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks. Vabadussõja lõppedes hakati Võnnu lahingu aastapäeva tähistama võidupühana.

24. juunil tähistatav jaanipäev on ürgne eestlaste pidupäev. Jaanipäev on kultuuriline side põhjala ja muinas-eestlusega.

Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud suurima võidu külma ja pimeduse üle. Jaanipäeva ja jaaniööd tähistavad kõik põhjarahvad. Aasta kõige pikema päeva ja lühema ööga olid seotud oma maagilised tavad ja kombed. Üks levinumaid toiminguid on läbi aegade olnud jaaniööl tuletegemine ja tule ümber pidutsemine.

Jaaniaeg muudab reisirongide sõiduplaani

Ida- ja Kagusuuna rongid sõidavad alates 22. juunist pühapäevase graafiku järgi, Edela- ja Läänesuuna rongid sõidavad puhkepäevaste sõiduplaanide järgi alates 23. juunist.

Rong läheneb Viljandi jaamale Foto Urmas Saard

Rong läheneb Viljandi jaamale. Foto: Urmas Saard

Edelasuuna sõiduplaanid

Tallinn-Viljandi, Tallinn-Rapla, Tallinn-Türi ja Tallinn-Pärnu liinil sõidavad 22. juunil rongid reedese graafiku järgi, 23. ja 24. juunil puhkepäevase ning 25. juunil pühapäevase graafiku järgi.
Edela suunal on käigus kaks lisareisi: 22. juunil kell 18:30 väljub lisareis Tallinnast Viljandisse ning 25. juunil kell 20:00 Viljandist Tallinnasse.

Läänesuuna sõiduplaanid

Tallinn-Keila, Tallinn-Kloogaranna, Tallinn-Paldiski, Tallinn-Riisipere, Tallinn-Pääsküla liinil sõidavad rongid 23.-25. juunil puhkepäevase graafiku alusel.

Ida- ja kagusuuna sõiduplaanid

Tallinn-Rakvere/Narva, Tallinn-Tartu, Tallinn-Aegviidu, Tartu-Jõgeva, Tartu-Valga ja Tartu-Koidula-Piusa liinil kehtib 22. juunil tavapärane reedene graafik ning 23.-25. juunil sõidavad rongid pühapäevase graafiku alusel.

21.-26. juunil Tallinn-Tartu liinil remonte ei toimu, mistõttu asendusbusse ei kasutata ja rongid sõidavad kogu liini ulatuses.

Kõik sõiduplaanid on leitavad sõiduplaani otsingust reisi kuupäeva sisestamisel või kodulehelt.

Eesti lipu päeval heisatakse lipud

Riigikantselei kodulehel kirjutatakse, et Eesti lipp on eestluse kandja. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.

Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel Foto Urmas Saard

Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel. Foto: Urmas Saard

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Ärkamisajal valisid eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.

Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üleriigiliselt pidada avanes alles 2004. a, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks. Sama aasta 14. aprillil seadis riigikogu sisse Eesti lipu päeva. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal. Tollel aastal asutati ka MTÜ Eesti Lipu Selts, kelle eestvedamisel hakati alates aastast 2005 korraldama Toompeal pidulikku trikoloori heiskamist Pika Hermanni torni.

Aasta-aastalt on järjest rohkem asutud lipu päeva pidulikult tähistama ka mitmel pool väljapool pealinna: Pärnus, Sindis, Haapsalus jm.

Urmas Saard

EASi turismiarenduskeskus kutsub rahvusvahelisse pereturismi mängu osalema Eesti perekonda

EASi turismiarenduskeskus kutsub rahvusvahelisse pereturismi mängu osalema üht julget Eesti perekonda. Teist aastat järjest toimuvas „Visit Estonia Family Game“ mängus osalevad ka sel suvel Läti, Soome ja Venemaa blogijate perekonnad.Mäng 2016_koik auto juures

 „Möödunud suvel toimunud Visit Estonia peremängus osalesid kolme naaberriigi perekonnad, kes läbi põnevate mängude tutvusid kesk-Eesti pereturismi atraktsioonidega. Sel aastal tahame mängu kaasata ka lustaka kohaliku perekonna, kes aitaks võõrustajana väliskülalistele tutvustada meil perega puhkamise võimalusi,“ selgitab EASi turismiarenduskeskuse valdkonnajuht Ott Sarapuu.

Mäng toimub 5.-8. juulil ja kulgeb Lääne-Eestis ning Saaremaal. Osalema otsitakse pere, kus kasvab vähemalt kaks 7-12 aastast last, ning kes on perena valmis mängukogemusi sotsiaalmeedias teistega jagama. Vajalik on lastevanemate ingliskeele oskus suhtlustasandil ja kasuks tuleb ka laste keelteoskus.

Jätka lugemist »

Eesti jahimehed on noorenenud

Jahilt tulek. Foto: Aldo Luud

Jahilt tulek. Foto: Aldo Luud

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS-i) äsja ilmunud aastaraamatust selgub, et Eesti jahimeeste vanus on võrreldes eelmise aastaga noorenenud. Kui 2015. aastal moodustasid suurima osa jahimeestest 40‒60-aastased, siis lõppenud aasta seisuga jäi see vanusegrupp 30‒60 aasta piirimaile. Lisaks on tõusnud noorte naisküttide osakaal.

“Selline tendents on igati tervitatav ja näitab jahimeeste elujõu suurenemist”, selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. Tegevjuhi sõnul on sellele kaasa aidanud ka aasta teema projekt. “Eelmise “Jahimeheks” aasta teema raames võeti senisest enam noorjahimeeste koolitustest osa ja liituti jahimeeste perega. Eriti positiivne on see, et aina enam tuleb ka noori juurde, kellest märkimisväärne osa on naised.” “Jahitraditsioonide ja teadmiste noortele edasi andmine on ka EJS-i üks põhieesmärke”, lisas Korts.

Eelmisel aastal suurenes Eestis tunduvalt naisküttide osakaal. Kui 2015. aastal oli seltsides naisi 333, siis möödunud aasta lõpuks sai neid kokku juba 373. Samuti suurenes 26‒30-aastaste naiste osakaal. 2015. aastal moodustasid enamiku naisküttidest küll 31‒35-aastased ning 26‒30-aastate vanusegrupis oli kokku 61 kütti, aga lõppenud aastal tõusis see 70 inimesega üheks suurimas vanusegrupiks. Lisaks suurenes 36‒40-aastaste vanuseklass, kus naiskütte on veidi üle 70.

EJS-i äsja ilmunud aastaraamatus käsitletakse ka seltsi 2016. aasta tegemisi, kajastatakse aasta jooksul toimunud olulisemaid sündmusi ning tuuakse välja 2016/2017 jahihooaja küttimisstatistikat jms. Aastaraamatu koostas EJS-i toimetaja Andra Hamburg.

Eesti Jahimeeste Seltsi aastaraamat 2016 (PDF)

Alates tänasest tohib kodulinde taas õues pidada

Selle kevade tibud. Foto: Elina Allas

Selle kevade tibud. Foto: Elina Allas

Kuna lindude gripp pole siiani Eestisse jõudnud ning Eesti maaülikooli ornitoloogide hinnangul on lindude ränne selleks kevadeks lõppenud, otsustas veterinaar- ja toiduamet tühistada 1. aprillist kuni mai lõpuni kehtinud lindude väljaspidamise keelu.

Hoolimata lindude gripi ohu vähenemisest soovitab veterinaar- ja toiduamet siiski võimalusel jätkata lindude pidamist sisetingimustes, tagamaks nende parema kaitse.
Vaatamata lindude väljas pidamise keelu lõppemisele saab iga farmiomanik oma linde kaitsta, järgides kõiki loomatauditõrje seadusest tulenevaid bioohutusmeetmeid. Näiteks tuleb piirata kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks kasutada ja kanda mujal.

Lastekaitsepäev eksamitest vabaks!

eksamTänane lastekaitsepäev kipub muude tähtpäevade kõrval ununema, kuigi laste rõõmu ja heaolu nimel tegutsevad asutused ja organisatsioonid pakuvad erinevaid üritusi. 

Lastekaitse Liit korraldab näiteks ühes partneritega Vabariigi Presidendi roosiaias lastega ja lastele tunnustusauhindade jagamist laste hüvanguks panustanud inimestele ja organisatsioonidele. Tänavu sooritavad põhikooli lõpetajad aga samal ajal eesti keele eksamit.

“Arusaadav – millal neid eksameid ikka teha kui õppeaasta lõpul,” arutleb Lastekaitse Liidu president Loone Ots. “Ka on õige, et aasta jooksul hästi tehtud töö muudab iga eksamisoorituse kergeks. Ent juunikuu esimene päev võiks siiski pälvida eristaatuse. jäädes laste rõõmupäevaks, kui kooliski on rohkem vabadust ja üllatusi.”  Jätka lugemist »

Kuidas suvilasse internetti saada?

f7a82063-2d5a-4e47-b246-c891815e6420.c10Pool aastat talvitunud suvilad saavad kevadel ja suvel uue hingamise, kui järjest rohkem inimesi linnast maale kolib. Mida aga teha, kui metsa või randa kaabliga internet ei ulatu?

Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul saab suvilas kasutada mobiilset internetti, sest Eesti metsades on väga hea levi.

„Vask- ja fiiberkaablit pole igal pool, aga mobiilne internet on ja selle kvaliteet läheb kogu aeg paremaks,“ ütles Sarri. Ta lisas, et Eesti operaatorite 4G võrgu katvus on üsna võrdne, ulatudes kõigi puhul üle 90%, nagu on näidanud ka Tehnilise Järelvalve Ameti mõõtmistulemused.

„Interneti allalaadimiskiirus on keskmiselt üle 50 megabiti sekundis ja senine kasutajakogemus kinnitavad, et mobiilse interneti kvaliteet on nii hea, et see on igati vääriline asendus püsiühendusele,“ lisas Sarri.

Tele2 raadiovõrgu juht annab nõu, kuidas lihtsalt tekitada suvilasse internetti: Jätka lugemist »

Koguja raamatut lugedes – kas armastame rääkida esivanemate tarkusest?

mina_olengi_regilaulSäravaima  kultuuriarvustaja tiitli sai 2017. aastal maalehe ajakirjanik Margus Mikomägi. Televaatajate rahvahääletusel osales ka väga palju maainimesi, kes tagasid temale ülekaaluka võidu. Selles kirjatükis tahaks anda lühiülevaate sellest, mis köitis tähelepanu tema kolmandast Koguja raamatust „Mina olengi regilaul“.

Maalehe lugejatena teame Mikomäe head kultuuri- ja elukäsitlust. Hea üldistusvõime, põhjalikud, laia silmaringiga teatrilood on teinud temast tuntud kultuurivalgustaja. Kuna tegemist on Raplamaa ajakirjanikuga, siis paljud mõtisklused elust ja inimestest on meile lähedased, selle paikkonnaga seotud.

Mikomägi kirjutab: „Elame omavalitsust mängivas riigis, poliitikud ei teeni Eesti riiki, vaid raha.” (lk 13 ja 29). Eriti kurb on seda tõdeda haldus-  ja riigireformi käigus. Samas  saab nõustada väitega, maal on kadunud hoog valdade ülesehitusel, vähe hoolitakse haritlaste kasvatamisest. Võib küsida, kui iseseisvad oleme isade maal, kas käitume kui turistid, kes koogutavad rahapalvetega mitmete projektide poole (lk 51 ja 92).  Mikomägi teab maal elades, et isa Eino agronoomi elutarkus on teda pannud jälgima maaelu. Nüüd tõdeb maaelu hääbumist, mida toetab kultuurituse pealetung. Kohaliku piirkonna elutundajana jagan tema seisukohta, noored ja vanad enam kokku ei saa, üksteist ei kuule, üksteiselt ei õpi (lk 39). Harimatus väärikama põlvkonna elutarkust arvestamata jätab nii mõnegi külakooli taha targutama. Pealiskaudsust vältides on soovitatav ajalehtede esiküljed asendada heade sõnumitega (lk 7). Jätka lugemist »

Eestimaa pühakojad ootavad teelisi

Eesti Kirikute Nõukogu projekt „Teeliste kirikud 2017“ on valmis saanud ning pühakojad üle Eestimaa ootavad teelisi.

Teeliste kirikud 2017 Foto Urmas Saard

“Teeliste kirikud 2017″. Foto: Urmas Saard

Kirikute nõukogu egiidi all valminud teatmik „Teeliste kirikud 2017“ on käepärane abivahend turistidele ja matkajatele, tutvustades eesti ja inglise keeles 449 pühakoda. Teatmik annab informatsiooni kirikute ajaloost, vaatamisväärsustest, suvistest lahtioleku- ja jumalateenistuste aegadest, samuti leiab teatmikust teavet pühakodades toimuvatest kirikukontsertidest ning majutusvõimalustest.

Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel kirjutab teatmiku avasõnas: ”Argielu omandab igavikulise mõõtme kokkupuutes pühadusega. Nii leiab filosoof Mircea Eliade. Pühadust ja pühadusetunnet ei kogeta alati ja igal pool. See on raskesti seletatav. Ometi on ta olemas. Sakraalruumi sisenedes astume otsekui teise aegruumi. Üle aja kõrgub ajatu, üle inimliku – jumalik.

Jätka lugemist »

Kahe riigi noored automudelistid kohtuvad Sindis

27. mail toimub Sindis Eesti ja Läti noorte vaheline sõpruskohtumine, et võistelda automudelismi juhtrajasõidus. Lätlaste osalus ületab eestlasi kolme kordselt.

Automudelismi juhtrada Sindis Foto Urmas SaardKavas on kolm klassi: algajad (meie N-14); PR-32 ja PR-24. Algajate vanuse ülempiir on 14 aastat, teistes klassides 19 aastat. Läti poolelt oodatakase ca 25 võistlejat Limbažist, Rujienast, Valmierast, Mazcalacast, Berzainest ia võib-olla ka Madonast. Eestist osaleb arvatavalt 8 võistlejat Haapsalust, Äksist, Sindist ja Jõõprest. Võistluse algus kell 10.00. Treeningsõitudeks avatakse uksed paar tundi varem.

Johannes Mets

 

 

Automudelismi juhtrada Sindis. Foto: Urmas Saard →

 

Ornitoloogiaühing kutsub kaardistama kaldapääsukeste kolooniaid

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi.

Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses Foto Helen Parmen

Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses. Foto: Helen Parmen

Selleks avatud veebirakenduses saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta.

Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamine annab uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis. Andmeid tarvitatakse kaldapääsukeste elupaiga kasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks. Praegu asub enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohtadel. Seepärast on õige aeg alustada kaldapääsukeste kaardistamisega.

Kaldapääsukese arvukus langeb juba mitu kümnendit ja kukkunud praeguseks 10 000 – 5000 paarini. “Soovime linnuhuviliste ja kaevandajate abiga välja selgitada, millised tegurid mõjutavad meie kaldapääsukeste pesitsusaegset arvukust ja kuidas saaksime selle liigi käekäiku Eestis parandada,” selgitas EOÜ kaldapääsukeste projekti juht Liis Keerberg.

Jätka lugemist »

Muuseumiöö toob mängud 198 paika üle terve Eesti

MÖÖ 2017 graafika horisontaalLaupäeval, 20. mail toimub järjekorras üheksas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on mänge”. Publikule on viie tunni jooksul avatud kõik suuremad ja kümned väiksemad Eesti muuseumid ning lisaks mitmed galeriid, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – kõik üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid.

Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 106 000 muuseumikülastust.

Muuseumiöö programmiga on sel korral taas liitunud uusi põnevaid paiku: esimest korda on ööl tasuta avatud näiteks Pokumaa; Tallinnas näitab Tallinna ülikool vanalinnas Rüütli tänaval oma arheoloogiakogu, mis pole igapäevaselt publikule avatud; esimest korda muuseumiöö programmis osalevas Lääne-Virumaal asuvas Roela käbikuivatis räägitakse täistundidel kummituslugusid. Ent programmis on ka iga-aastased suurlemmikud nagu Eesti Bussiajaloo Selts, kes korraldab oma ajalooliste bussidega tasuta ringsõite Tallinna Bussijaamast, Eesti Kunstimuuseumi kõik filiaalid, Lennusadam, Tartu ülikooli muuseum jpt. Jätka lugemist »

Emadepäev on lipupäev

Maikuu teisel pühapäeval tähistatava emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Eesti lipp kuuse ladvas Foto Urmas Saard

Eesti lipp kuuse ladvas. Foto: Urmas Saard

Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel. Esimene emadepäev leidis aset Uderna koolimajas. 1924. a. muutus sündmus üleriigiliseks. Haridusministeeriumist lähetati soovituskiri emadepäeva pidulikuks tähistamiseks koolides. Emadepäev tõsteti ausse ka kirikutes ja kristlikes organisatsioonides. Kell seitse hommikul heisati kirikukellade helina saatel sinimustvalged lipud.

Tänapäeval heisatakse lipud hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus õpetaja Anna Jarvis hakkas 1907. aastal ellu viima oma ema ideed austada emasid emadepäevaga. Peagi kandus emadepäeva tähistamise tava ka Euroopasse.

Urmas Saard

Laupäeval selgub Eesti liigirikkaim linnutorn

Hirve torn Pärnus. Foto: Kristiina Kübarsepp

Hirve torn Pärnus. Foto: Kristiina Kübarsepp

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi juba sel laupäeval, 13. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad vaatlustornides huvilisi kogenud linnutundjad, kes tutvustavad linde kõigile torni külastajatele ning üheskoos selgitatakse välja linnurikkaim vaatlustorn.

Tänavune kevad on hiline ja seepärast käib lindude ränne alles täie hooga. Järgemööda hakkavad tagasi jõudma ka Aafrikas ja Aasias talvitunud linnud, mistõttu võib nüüd ühe hommikuga kohata tornis isegi sadakond liiki linde. Möödunud aastal võitis Kabli torn 111 liigiga.
“Tornide linnuvaatluspäev on suurepärane viis, kuidas veeta üks meeldejääv hommik lindude seltsis. Ärkamine on küll nädalavahetuse kohta varajasevõitu, aga pingutus tasub end kordades ära. Ütlemata ei tasu ka jätta, et linnuvaatlused on hasarti tekitavad. Kõige parem on tornide vaatluspäevale minna veel koos sõprus- või perekonnaga, et üheskoos oma häid emotsioone jagada,” kommenteeris linnuvaatluspäeva koordinaator Kristiina Kübarsepp.

Euroopa päev on ka lipupäev

9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule.

Robert Schumani büst Brüsselis Foto Urmas Saard

Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.

Euroopa päeva puhul heiskavad lipu Eestis kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Koos Eesti lipuga heiskavad Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, maavalitsused ja omavalitsusorganid, kaitseväe peastaap ja Eesti Pank. Mõlemad lipud võivad heisata teisedki. Siiski peab meeles pidama, et Euroopa lippu ei heisata iseseisvalt ilma Eesti liputa ja seejuures tuleb jälgida heraldiliselt õiget järjestust.

 

Robert Schumani büst Brüsselis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard