Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2018
E T K N R L P
« mai    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Lummava puhkuse saab veeta ka kodumaalt lahkumata

Puhkuse sihtkohad Eestis on tihtipeale väärilise tähelepanuta jäänud. Et laadida oma akusid ei pea alati välismaale sõitma. Meie omad pärlid on oma lihtsuses hingematvalt elegantsed. Eestis on looduse poolt antud selliseid kohti tegelikult palju, üks neist asub Peipsi järve kaldal, Mustvee linnast natuke eemal, Vilusis, nimega Päevatalu, koos oma kämpingute ja muu heaga.

Vaade Peipsile. Foto: Natalja Ivanova

Vaade Peipsile. Foto: Natalja Ivanova

Hommik algab päikesetõusuga järve kaldal. Õhus lendleb värsket metsa aroomi. Loodus maalib pildi, mis on võrdväärne parimate kunstigaleriide teostega. Ideaalne aeg ja koht jooga või meditatsiooni pooltunniks lõõgastava linnulaulu ja lainete saatel. Pererahva sõbralik Landseeri tõugu kutsa ühineb hingeprotseduuridega ning kingib kõigile oma tingimusteta armastust. Suurepärane päeva algus!

Kes loodust eriti tähelepanelikult vaatleb näeb mitmeid linnuliike, kitsi, rebaseid ja palju teisi loomaliike toimetamas oma tavapärases keskkonnas. Koht kus loomingulisi inimesi vallutab inspiratsioon ja muidu toredaid inimesi tabab loomingulisus.

Päevatalu kämpingus on kõik eluks vajalik olemas ja muude soovidega on alati valmis aitama tore pererahvas. Peremees räägib, et koht sai alguses loodud iseendale ja perele puhkamiseks. Aga südamest tehtud asi kasvab hoogsalt suuremaks ettevõtmiseks. Nüüd võetakse suure külalislahkusega vastu puhkajaid ja loodusenautlejaid.

Jätka lugemist »

Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud

Kaur Kasemaa andis Sindi muuseumis avatud näituse ja raamatu „Sindi eile ja täna“ saamisloost 1. mai hommikul põhjaliku ülevaate. Allpool on avaldatud kogu jutt selliselt nagu Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane ise selgitab.

Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis Foto Helen Parmen

Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Helen Parmen

Kõige suurem töö oli tekstide kogumine.

Tere! 2014. aastal sirvisin juhuslikult ühe Pärnu fotograafi fotoraamatut. Seal oli kujutatud Pärnu linna tähtsamaid hooneid 18. sajandil ja 19.sajandil. Seda raamatut oli väga põnev vaadata. Kuna Sindist sellist raamatut tehtud ei ole, siis otsustasin selle valmis teha. Käisin ja otsisin vanu pilte Sindist nii internetist, kui ka muuseumist. Ise fotografeerisin tänapäevased fotod. Tekstid otsisin internetist. Kuna käisin neljandas klassis, siis ei julgenud oma raamatust kellelegi rääkida. Aga minu raamatust oli kuulnud Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent. Nende juures sain printida esimesed raamatud. Nii sain oma esimesed kogemused raamatu koostamisel. Müüsin oma raamatuid Sindi gümnaasiumi jõululaadal. Hästi on mul meeles, kui jõululaada žürii liige Mart Nõmm ütles mulle, et raamatule natukene teksti juurde ja ongi mul loovtöö valmis.

Jätka lugemist »

Minu Pärnu esitlus Pärnus

Piret Tali esitles Port Artur 2 kolmandal korrusel asuvas Rahva Raamatus „Minu Pärnut“. Piano kohviku istmed olid aegsasti hõivatud ja seisjatel nappis kohti. Paari lausega kokkuvõetult oli õhtu meeldejäävalt mõnus ja rahulolu muutus täiuslikuks pärast seda, kui Piret oma autogrammiga varustatud raamatu siira naeratusega koduteele kaasa andis.

Piret Tali ja Annely  Adermann Minu Pärnu raamatuesitlusel Pärnus Foto Urmas Saard

Piret Tali ja Annely Adermann “Minu Pärnu” raamatuesitlusel Pärnus. Foto: Urmas Saard

Piret on märganud sadu pisiasju mälus jäädvustada kadestamisväärselt hea tähelepanekuvõimega

Kolmapäeval, 4. märtsi õhtupoolikul kohtusid pärnakad kahe suvitajaga, kelle lapsepõlv möödus Pätside asutatud linnaosas, Raekülas. Ilmselt just seepärast võis märgata kõige rohkem Raeküla rahvast – nüüdset või kunagist. Keegi ei nurisenud oodatud külaliste vähese hilinemise pärast. Põhjus oli mõistetav, sest 1+1 sõiduradadega Via Baltical venivate paljude rekkade vooris liikumine nõuab sageli plaanitust märksa pikemat aega. Aga kõigi silmad lõid kohe särama, kui päikesekollases kleidis ja õhulise musta kübaraga pead kattev Annely Adermann hoidis käes kitarri ning laudade vahelt teed otsides kohviku tagumisesse otsa sammus. Tema kannul tuli sama väärikal sammul ka Piret, sinises kleidis, valge kübara ja valgetes kinnastes. Mõlemad meenutasid suvitajaid mingitest aastakümnetest möödunud sajandil.

Jätka lugemist »

Tauno Jürgensteini „Kõige pikem teekond“ saab alguse Pärnust

Neljapäeval toimub Pärnus järjekordse raamatuesitlus. Selles teadmises pole iseenesest midagi erilist, sest lugemist ilmub praegusel ajal väga palju. „Näib nagu sooviks iga teine olla kirjanik, samas kui lugejaid kipub nappima,“ arutleb Jürgenstein enesekriitiliselt.

Tauno Jürgenstein šipibo indiaanlastega Amazonase džunglis

Tauno Jürgenstein šipibo indiaanlastega Amazonase džunglis

Igasugune muu meelelahutus nõuab häälekalt suuremat osa ajast endale. Aga kas lugemine on ikka ainult meelelahutus? Sõltub tekstist. Hiina mõttetark Konfutsius olevat juba ammu enne Kristust öelnud: “Ükskõik kui tegusaks ennast ka ei pea, pead sa leidma aega lugemiseks, või loovutama ennast sinu enda valitud ignorantsusele.” Arvatavalt ei mõelnud filosoof öelduga kriminaalromaane, mida tol ajal polnudki, vaid sügavamaid tekste, millega lugeja silmapiiri ja mõistmist avardada.

Võibolla just sellepärast esitlemisele tulev raamat pälvibki meelelahutuslikust jutust pisut enam tähelepanu, et võimaldab lugejal ühiselt peategelasega elukäänakuid kaasa tehes mõtiskleda, kus ta parajasti oma teekonnal viibib? Raamat lubab küsida: kas ma olen jäänud kinni mugavustsooni või kardan ette võtta mõnd salamisi kutsuvat muutust oma elus; kas ma elan täiel rinnal ja tõeliselt elusana või hoiab mind miski tagasi – miski, mis võibolla asub üksnes mu enda peas? Mõnelegi võib raamat pakkuda aga hoopis rõõmsat äratundmist: näe, ma olen julgenud võtta riske ja see on viinud mind elus edasi. Siin on keegi, kelle vastavat teekonda on põnev jälgida.

Jätka lugemist »

Rein Sikk: kirjutada võib Varba valla Päkakülast või Vändra metsast Pärnumaal

Kui palju seda veel mäletatakse, et kuraditosin aastat tagasi kutsus ajakirjanik Rein Sikk ellu Eesti Päevalehe rubriigi „Külauudised“, milles hakkasid ilmuma „Väikeste kohtade suured uudised“. Viis aastat hiljem sündis hea algatuse jätkuna iseseisev veebiuudiste voog Külauudised, mis kuulub Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsile.

Rein Sikk Foto Urmas Saard

Rein Sikk. Foto: Urmas Saard

Miks mitte suur rottide ränne ja kolme peaga vasikas, tantsida oskavast kassist

Esimesed uudised polnud eriti pikad, piirdudes kõigest paarisaja kuni tuhande tähemärgiga. Praegu saab sellises mahus uudiseid väga edukalt levitada ka sotsiaalmeedia vahendusel, pealegi ülisuure kiiruse tõttu äärmiselt värskelt. Võib küsida, kas Facebook muudab seetõttu Külauudiste taolise veebilehe elus hoidmise mõttetuks. Vastus on lihtne: kuni jätkub toimekaid toimetajaid ja kirjasaatjaid, samuti lugejaid, püsib ka jätkamisel mõte. Seda arvamist toetab teadmine, et Külauudistele saabub pidevalt kutseid sündmuste kajastamisele rohkem kui napp vabatahtlike koosseis suudab ära teha. Mõnegi suure sündmuse igakülgseks kajastamiseks ei jätku ainult ühest inimesest.

Jätka lugemist »

Mõttetalgutel räägiti palju Sindist

Sindi seltsimajas vesteldi laudkonniti majandus-, regionaal-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitika teemal, millest koorunud peamiste mõtete põhjal esitati kokkuvõtvaid märkmeid. Järgnenud väitluse keskmesse tõstatus küsimus, kas Sindi toimetaks edukamalt iseseisvalt või suuremas omavalitsuslikus koosluses.

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Sindis Foto Urmas Saard

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Sindis. Foto: Urmas Saard

13. märtsil EV100 raames asetleidnud rahvakohtumine oli üks paljudest Keskerakonna korraldatavatest mõttetalgutest, mida Sindis modereerisid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Pärnu abilinnapea Marko Šorin. Tavaliselt esitavad inimesed poliitikutega kohtudes teravaid või lihtsalt kaasamõtlevaid küsimusi. Nüüd esitati laudkondade aruteludes tõstatunud omapoolseid seisukohti.

sintlased soovivad Tori vallast lahkuda

Elupõline sintlane Aleksander Kask peatus esmalt sellel, mis Sindis hästi olnud. „Me polnud iseseisva linnana rikkad, aga ka mitte vaesed.“ Kask tõi terve hulga näiteid sellest, kuidas linn oli sotsiaalselt kindlustatud. Ta ütles oma laudkonna nimel, et sintlased soovivad Tori vallast lahkuda ja taastada iseseisvuse või äärmisel juhul ühineda Pärnuga.

Jätka lugemist »

Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik

Püüan olla mõistev ja lugupidav Hans Solli seisukohtade suhtes, mida ta avaldas eelmise aasta sügisel ilmunud arvamusloos „Hans Soll: Sindi väliujula võimuhaaramine“ (Pärnu Postimees, 21. november 2017). Mõistan loodusest ja kalade heaolust hooliva vanahärra nördimust, kui Sindi paisu lammutamine ja kavandatud kärestiku rajamine ei toimu oodatud tempos. Samas tekitab Soll teema käsitlemisega küsimusi, mis kahandab oluliselt arvamusloo usaldusväärsust, kui esitab tegelikkust eiravalt lugejatele eksitavaid teateid.

Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja Foto Urmas Saard

Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja. Foto: Urmas Saard

„Ulatuslik töömaht, kulu ega risk pole vastavuses ujulaga kaasneva sotsiaalse hüvega (kui see üldse väärib hüve nimetust, sest möödunud suvel ei käinud ujulas keegi suplemas),“ väidab Soll, kelle kinnitusel on Sindi väliujula kasutatavus mõõdetav nulli lähedase numbriga. Vähemalt nii võib öeldust järeldada. Kust pärinevad sellised andmed? Kas loo autor on käinud ise kaunitel suvepäevadel olematuid suplejaid loendamas või lugenud vetelpääste teadetetahvlil väliujula külastatavuse arvude realt üksnes kõige viimast numbrit?

Põline sintlane Priit Kask on käinud Sindi ujulas ujumas kõigil aastatel alates aprilli lõpust kuni septembri lõpuni, kolm korda päevas. Tema sarnaseid suplejaid võib Sindis nimetada teisigi. Just need inimesed teavad öelda kõige täpsemalt kui palju on Sindi väliujulas tipphooajal veemõnude nautijaid. Ilusate ja keskpäraste suviste ilmade korral on külastatavus kindlasti kolmekohalise arvuga mõõdetav.

Jätka lugemist »

Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest

Keskkonnaamet teatab Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest.

Sindi ujula 2017 aastal Foto Urmas Saard

Sindi ujula 2017. aastal. Foto: Urmas Saard

Väliujula asub Pärnumaal Tori vallas umbkaudu 550 m Sindi paisust ülesvoolu. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi lävendisse kärestiku rajamist. Sellepärast soovitakse Pärnu jõge süvendada ligilähedases mahus ca 46 000 m³. Jõge süvendatakse 350 m pikkusel lõigul enamvähem kogu ristlõike ulatuses. Sügavaima osa maksimaalne pikkus on ligikaudu 180 m ja laius 70 m. Settimisvaru tagamiseks peab sügavus minimaalse veeseisu korral olema ujula piirkonnas 2,2 m. Selleks süvendatakse jõe põhi kõrguseni 0,50 m abs ehk ligikaudu 2 m sügavamaks võrreldes praegusega.

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur ja otsustaja Keskkonnaamet.

Sindi väliujula süvendustööde KMH aruande eelnõuga saab tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris Roheline 64 või Keskkonnaameti veebilehe alalehel.

KMH aruande kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus käesoleva aasta 1. kuni 23. märts. KMH avalik arutelu toimub 26. märtsil algusega kell 15.00 Keskkonnaameti Pärnu kontori suures saalis.

Urmas Saard

Soovituslikke nimetusi Tori uuele ajalehele

Pärnumaal, Tori valla kodulehel teatatakse, et jaanuari lõpust ilmuma hakkava ajalehe esimene number kannab nime Tori Valla Teataja, kuid oodatakse jätkuvalt vallaelanike ettepanekuid ka teistsuguse nime kohta.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

Ajalehe pealkiri ei pea tingimata sisaldama koha nime ja omavalitsuslikku eristust (vald või linn). Nimetus võib olla isegi kerge huumori varjundiga. Miks mitte kasutada nn salajast koodi, mida esmalt teavad üksnes oma kogukonna inimesed. Näiteks TASS. Neli tähte tähendavad endiseid omavalitsusi: Tori, Are, Sauga, Sindi. Selle kujundiga pakutavad võimalused võiksid olla kas ‘TASS Teatab‘ või ‘TASS T‘ (sõna teatab ainult esimese tähega), ‘TASS uudistes‘, ‘Ülevaatlik TASS‘. Saab ka ilma „tass-ita“. Miks mitte ‘Üle Nädala Sõnumid‘ või ‘Kahe Nädala Sõnumid‘. Kui ikkagi koos kohamäärusega, siis võibolla lühemalt ja suupärasemalt. ‘Tori Kaja‘ viib mõtte ilusale naise nimele, samuti viitab ajakirjanduslikule kajastusele, aga võib tuleneda ka tegusõnast kajama, mis avardaks kujundlikult selle paikkonna ajalist mõõdet. Kaugemast minevikust alates – midagi sellist, nagu me tajume ERM-i külastamisel „Uurali kajana“. Võib ka päris lihtsalt öelda ‘Tori Leht‘, ‘Tori Post‘, ‘Tori Uudised‘. ‘Tori Ühisleht‘ viitaks samuti senistele omavalitsustele, mille ühinemise järel luuakse nelja lehte asendav koondleht. Võibolla siis hoopis ‘Tori Koondleht‘ või ainult ‘Koondleht‘. Ei soovita ‘Tori Häälekandjat’. Viimane oleks kuidagi propagandistlik.

Urmas Saard

Samal teemal:

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

 

 

 

Uue alguse ootuses

Pildigalerii: kahe kassi lugu

Rikkalikult kaetud lindude toidulaud, hulkuv tänavakass ja koduse hoolitsusega ümbritsetud Arnold panid pisut mõtisklema.

Hulkurkass lindude toidulaual Foto Urmas Saard

Arnold on tubane kass. Harva, kui ta erilisi turva abinõusid rakendades viivuks õue lastakse. Enamik aega on tal täielik vabadus lustida sooja kodu muretust, toidulauda, mängumaad, põõnamist. On see tema jaoks võimalikult hubaseks muudetud vangipõli või lihtsalt piiratud vabadusega heaolu, millega kaasnevad mõnede unistuste täitumata jäämised? Arnold väljendab aegajalt soovi õues takseerida, aga enamasti tuleb tal leppida avatud akna vahelt õue piilumisega.

Samas on pidevalt keegi võõras kass luusimas Arnoldi akende taga. Ta on inimeste suhtes üsna kartmatu ja võimaluse korral poetaks uksevahelt ennastki eeskotta. Eriti siis, kui jääkaane all jääb joogivesi kättesaamatuks ja kõhusopis valitseb näljatunne. Nii ta noolib kõrguses rippuva lindude toidulaua kohal ja üritab tihastele pandud rasvapallidest midagi kätte saada.

Hulkurkass lindude toidulaual. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Eesti Lipu Seltsi avaldus

Eesti Lipu Selts on riiklike tseremooniate ja erinevate pidulike ürituste korraldamisel seisnud alati isamaaliste traditsioonide väärtustamise ja hoidmise eest. Peame otsust aastavahetusel Eesti hümni mitte esitada kahetsusväärseks – seda enam, et pidulik kontsert korraldati ajaloolisel Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi juubeliaasta avamisena.

MTÜ Eesti Lipu Seltsi logoa rinnamärk Foto Urmas Saard

MTÜ Eesti Lipu Seltsi logoga rinnamärk. Foto: Urmas Saard

Juba üle veerandsajandi oleme korraldanud pidulikke üritusi, mille oluline osa on hümni laulmine. Ikka on sellistel puhkudel peetud eelnevalt nõu ja küsitud nende inimeste ja organisatsioonide arvamust, kes riigi sümboolikaga igapäevaselt tegelevad. Kahjuks seekord see nii ei olnud.

See kõik on nüüd juba tagantjärele tarkus. Täna mõtleme koos, kuidas tulevikus selliseid vigu vältida. Eesti Lipu Selts pakub oma nõu ja abi – ütleb ju eesti kõnekäändki, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Oleme valmis toetama Vabariigi Presidenti ja tema abilisi EV 100 juubeli tegemistes.

Kutsume kõiki isamaaliselt mõtlevaid inimesi tegutsema üheskoos. Hoidkem meie traditsioone ning pühitsegem väärikalt Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit ja kogu juubeliaastat! Ühendagu meid kõigis meie ettevõtmistes Eesti Vabariigi sümbolid!
Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga!

Eesti Lipu Selts

Uue alguse ootuses

Toomapäeval jõudis lugejateni aastast 1996 ilmunud ajalehe Sindi Sõnumid viimane number. „Aga küllap annavad, nii uue omavalitsuse tekkimine ja sellega kaasas käivad paratamatud muudatused, ka uut hoogu, värskeid ideid ja indu toimetajale, kes uueneva Tori valla ajalehte kokku panema hakkab,“ ütleb viimased seitse aastat linnalehte toimetanud Viktor Kaarneem.

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Toomapäeval jõudis Pärnumaa ühinenud omavalitsustest esimesena oma ajalehe esimese numbri lugejateni toomiseni Lääneranna vald. Küllap järgnevad peatselt tema eeskujul teisedki.

Kas elanike arvult Pärnumaa suurima valla leht hakkab ilmuma hästi paksu kuulehena, veidi õhema nädalalehena või veelgi sagedamini, selle üle peaksid aru pidama ajakirjandust paremini teadvad asjatundjad.

21. detsembril polnud Tori vallas veel selgust, kelle poole oleks kõige õigem pöörduda ajakirjandust puudutavates küsimustes. Kuidas hakkavad uuest aastast Tori vallas sõnumid levima? Kas alguses üksnes elektrooniliselt valla kodulehel või ilmub juba jaanuaris ka midagi paberkandjal? Kes toimetab, kellele saata pressisõnumeid, keda kutsuda võimalikke huvipakkuvaid sündmusi kajastama või kellega üldse uuest aastast ajakirjanduslikus mõttes suhelda?

Jätka lugemist »

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

Ferratum Grupp küsitles 21 riigis üle 20 000 leibkonna, et välja selgitada inimeste jõuluaegsed tarbimisharjumused. Milles seisneb jõulutunne? Millised on kõige populaarsemad jõulukingitused? Kui palju eestlased jõuludele kulutavad?

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele - palju kulutatakse mänguasjadele Foto Urmas Saard

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele – palju kulutatakse mänguasjadele. Foto: Urmas Saard

Kui palju Eesti pere jõulude ajal kulutab?

Kõige suuremad jõuludele kulutajad on sel aastal Mehhiko (34,6 %), Rumeenia (31,9 %), Hispaania (29,6 %) ja Brasiilia (28,2 %). Tabeli teisest otsast leiame Horvaatia (14,4 %), Norra (13,4 %), Soome (12,3 %) ja Hollandi (11,8 %) – need riigid hoiavad oma eelmise aasta positsiooni ning teevad võrreldes ülejäänud riikidega jõuludele vähem kulutusi. Eesti kulutused jõuludele on teiste riikidega võrreldes keskmised, kulutades jõuluostudele keskmiselt 247 eurot.

Mida inimesed võivad sel aastal jõulukingitusteks oodata?

Kõige populaarsema valik, mida kinkida ja kingiks saada, on rõivad – selle on esikohale valinud 17,5% vastanutest. Mänguasjad, maiustused ning elektroonika said küsitluses vastavalt teise, kolmanda ja neljanda koha.

Jätka lugemist »

„Vahtrake“ koondab endas Sindi gümnaasiumi vaimuvara

„Vahtrake“ on Sindi gümnaasiumi almanahh, mis viie aasta möödumise järel taas ennast ilmutab. Põhjust selleks annab Sindi kooli 180. sünnipäev.

Vahtrake 2017 Foto Urmas Saard

Vahtrake 2017. Foto: Urmas Saard

Seitsmekümne ja enama leheküljeline A3 formaadis raamat jätkab eelkäijaga enamvähem samas mahus, aga mustvalged illustratsioonid on asendunud värvilistega. Kui 2012. aastal koondati kaante vahele üksnes õpilaste looming, siis nüüd saavad sõna ka mitmed õpetajad.

„Esimene asi, mida märkad, on ajale jalgu jäänud punased tellised, millest peahoone ehitatud on. Need kivid on küll räsitud, kuid õhkavad turvalisust,“ kirjutab 8. klassi õpilane Ege-Rea Jantson, kelle tähelepanek on asetatud lugudest kohe päris raamatu algusesse.

Aga Sindi kooli ajalugu ei alga 117 aastat tagasi valminud punastest tellistest hoonega. Marko Šorin, Sindi gümnaasiumi vilistlane ja endine Sindi linnapea, kirjutab kokkuvõtvalt kolmel leheküljel ja kümne fotoga kaunistatult oma kooli ajaloost, mis algas 1837. a 1. jaanuaril. Sindi vabriku omanik Johann Christoph Wöhrmann avas välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli, millele sai 20. aprillil haridusministeeriumi kinnituse.

Jätka lugemist »

Sügiskuu teisel reedel tähistatakse ülemaailmset munapäeva

Päeva kutsus ellu Rahvusvaheline Munakomisjon (IEC) 1996. aastal. Eestis tähistas Tallegg munapäeva emakordselt 10 aastat tagasi. Komisjon seadis algatuse eesmärgiks munade söömise suurendamise kogu maailmas.

Foto Urmas Saard

Foto: Urmas Saard

DAVA Foods Estonia andmeil munevad Harjumaal asuvas riigi suurimas kanalas kanad iga päev umbes veerand miljonit valget muna, mis liiguvad edasi majapidamistesse üle Eesti. Keskmine ameeriklane tarvitab aastas umbes 250 muna. Maailmas ühed suurimad munasööjad on hiinlased. Hiinale kuulub pea 40% munaturust.

Toores muna teeb umbes üks-kaks pööret ja jääb seisma, keedetult pöörleb palju kauem.

Mitmesuguste teatmike põhjal võib munast veel paljugi head kõnelda. Munad kuuluvad inimese toidusedelisse juba tuhandeid aastaid. Seda tarbitakse erinevates kultuurides kõikides maailmajagudes. Miks muna on kasulik? Muna peetakse kõige toitainerikkamaks toiduks, mis on terves maailmas odavamaid toiduaineid. Munas leiduvatest mineraalainetest on enamik inimese jaoks hõlpsasti omastatavad, kuna asuvad orgaanilistes ühendites. Kanamunas on rohkelt fosforit, kaltsiumit, magneesiumi. Muna sisaldab enam kui 30 makro- ja mikroelementi: fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani.

Jätka lugemist »

Jude Cathcart: me kõik armastame Pärnut

Pärnusse saabunud kruiisilaevade esimene hooaeg on läbi saanud. Tagasivaatelisi mõtteid jagavad sellest OÜ Balti Silver Reisid juhatuse liige Silvi Bljumovitš ja ristluslaeva Island Sky kruiisidirektor Jude Cathcart.

Ristluslaev Island Sky septembriõhtuses Pärnus Foto Urmas Saard

Ristluslaev Island Sky septembriõhtuses Pärnus. Foto: Urmas Saard

Bljumovitš soovib väga tunnustada Pärnu Sadama poolt tehtut ning kruiisilaeva Island Sky hästi toredat vastuvõttu mõlemal korral. „Mainisin Jude´ile teise külastuse ajal, et Pärnu Sadamal on õhtuüllatusena varuks laeva lahkumist saatev ilutulestik, nii et kapten sättis laeva väljumisel selliselt, et pardal olevatel inimestel oleks parem jälgida ning nautida.“

Kuigi esimene Pärnu külastus tuli päris ootamatult, oli Bljumovitšile suureks abiks varasem hea Pärnu tundmine. „Juba noore giid-tõlgina käisin pärast Tartu Ülikooli lõpetamist Soome gruppidega Pärnus ning tegin seal ekskursioone. Tollel ajal oli Pärnu üks nendest vähestest linnades, kus välisturistid võisid Eestis väljapool Tallinna ööbida. Teiseks linnaks oli Viljandi. Tartut võis küll külastada, kuid ööbimine oli keelatud.“

Jätka lugemist »

Olen vist ikka ka eestlane

Ülo Kannisto, kes enda sõnul küll laulumees pole, sai sellele vaatamata juba kuuendat korda maha sügavalt rahva hinge tunginud taasiseseisvumisepäevale pühendatud laulupeoga.

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks. Foto: Urmas Saard

Tagasihoidliku loomuga mees kogus oma kodukandis Saaremaal enamat tuntust eeskätt Vaba Rahva Laulu kontserdi mõtte algataja ja teostajana. Kuid mitte üksnes tuntust, ka kiitust! Koguni sedavõrd, et kohe esimeste õnnestunud kontserdite korraldamise järel otsustas Saare maavalitsus ja sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus teda tunnustada Kena Teo tegija aunimetusega.

Saarlase algatus meeldib ka mandri eestlastele. Kena Teo tegija on juba käinud Tartus ja Keilaski laulupidu korraldamas. Aga läinud laupäevaks kutsus ta kungla rahva kokku Intsikurmu looduskaitse alusesse parkmetsa, kus asub mitmel põhjusel kuulsaks saanud Põlva lauluväljak. Ennekõike on siiski tegemist kultuurilooliselt olulise asukohaga. Kannisto teab, et esimesed eestlaste kooride ühised laulmised peeti tolle võluva metsapargi põlispuudest ümbritsetud „kontserthalli“ laval juba aastatel 1855 ja 1857. Seega siis veel varem kui Sindi laulukoor valmistus minema Tartusse Eesti esimesele üldlaulupeole.

Jätka lugemist »

Kas Academia Pernavensis saabki teoks

Tänavuse tänavafestivali Augustiunetus esimese augustiarvamuse kogunemise paigaks valitud Pärnu Kuninga tänava põhikooli õuel kasvav kultuuriväärtuslik tamm osutus liialt väikeseks, et selle võra võinuks kõikidele osalejatele pakkuda kuuma päikese eest jahutavat varju.

Pärnu Vanalinna 3 klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks Foto Urmas Saard

Pärnu Vanalinna 3. klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnudki korraldajate mõttes mahtuda ainult ühe puutüve ümber, pigem määras koha valikut sümboolne tähendus. Tamme istutasid 1899. aastal koolimaja õue kaugemasse nurka omaaegse Pärnu poeglaste gümnaasiumi õpetajad ja õpilased Vene poeedi Aleksandr  Puškini vaarisa Hannibali auks.

Tollest tammest veelgi vanemana püsib ikka veel kindlalt omal kohal 1875. aastal valminud koolimaja, mis oli juba enne I maailmasõda haridustempliks kõigile Pärnust ülikooli suundunud noortele. Vaatamata korduvatele nime, sisu ja asukoha vahetustele peab tänane Kooli tänaval tegutsev Pärnu Ühisgümnaasium ennast tolle tarkusetempli õigusjärglaseks.

Tänavu 29. jaanuaril oodati Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone aulasse, kus asutati taaskord vilistlaskogu. „Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitas toona sama õppeasutuse vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid Annely Akkermann pärast seda, kui esimese vilistlaskogu moodustamisest oli möödunud 88 aastat.

Jätka lugemist »

Kauge, kuid lähedane Georgia

See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas Foto Urmas Saard

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.

Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.

Jätka lugemist »

Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.

Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.

President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.

Jätka lugemist »

Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Arnold vajutas arvuti klaviatuuril õiget nuppu, mille tulemusena üleslaaditud fotode töötlemine muutus hetkega oluliselt hõlpsamaks. Polnud sellest võimalusest teadlik. Veel vähem võisin aimata, et Arnoldist võiks kunagi ka nimetamisväärset kasu tõusta. Sai ta turvakodust oma hoole alla võetud ikka seepärast, et Merle oskas poisi nõnda meeldivaks rääkida.

Arnoldi hommikune ärkamine Foto Urmas Saard

Arnoldi hommikune ärkamine. Foto: Urmas Saard

Arnoldi asemel eelistasid Merle ja Edit teda poisiks kutsuda. Et poiss tegelikult veelgi meeldivamaks osutub, seda ei osanud enne silmast silma kohtumist oodata.

Kõige rohkem kõhkluseid tekitas Arnoldi vanus. Arvasin, et aastatega välja kujunenud harjumused ei pruugi kõiges meie perele vastuvõetavad olla ja nende muutmist ei pidanud võimalikuks. Õnneks osutus peamine kõhkluste tekitaja asjatuks, sest Arnold on sellisena nagu ta on, isegi väga vastuvõetav. Selget umbusku ja kahtlusi äratas siiski sünnitunnistusele kirjutatud sünnidaatum. Tema aastaid arvestades eeldasin, et poiss on juba poisikese tempudest välja kasvanud, maha rahunenud ja mängulust ununenud noorusradadele. Paraku vedas eelarvamus eksitusse. Olen rõõmsalt üllatunud, kui Arnold võtab nõuks keset päeva, sagedamini siiski pimeduse saabudes ei millestki lustima asuda. Kaltsuvaibad libisevad sel juhul hoobilt sinna, kus need ei peaks olema. Voodikate kerkib ja selle alla jääva tunneli lagi pöördub järgmisel hetkel pahupidi. Mõnemeetri kõrgune hüpe ahju otsa poleks mulle jõukohane, aga temale kergelt virgutav liigutus. Kardinapuu serval tapsimine ja selle lõpus ümberpööramine on tema jaoks lõbus kehaline harjutus.

Jätka lugemist »

Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud eesti noorte XII laulu- ja tantsupeol, mis kandis küll mõneti vaieldavat, et mitte öelda intrigeerivat pealkirja „Mina jään“.

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol! Foto Tiit Mõtus

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees: “Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol!” Foto: Tiit Mõtus

Missugune rõõm, milline energia! Milline oli väikeste inimeste vastupidavus: tantsijate tosin tundi pikad proovipäevad, rongkäigus neli tundi ja viis kilomeetrit marssimist ning seejärel veel seitse tundi ühtejärge laulmist! Milline trots vaatamata vihmale ja külmale tuulele! Niivõrd kõrge kunstiline kvaliteet kümnete tuhandete ühislaulus, ühismängus ja –tantsus! Milline puhtus, kord ja solidaarsus! Ei ühtki pahategu ega pahandust. Ja kõige tipuks täiesti spontaanne, improviseeritud noorte tantsupidu Vabaduse väljakul perfektsete mustritega isegi siis, kui üks staadioni kolmest tantsupeost halva ilma ja laste märgade riiete tõttu ametlikult ära otsustati jätta.

Jätka lugemist »

Tarmo Kruusimäe ootab meie riigile taskukohaseid mõtteid

Riigikogu ja lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe küsib facebookis, mida on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks meil välja pakkuda vastukaaluks Lätile ja Leedule?

Tarmo Kruusimäe Pärnus Foto Urmas Saard

Tarmo Kruusimäe Pärnus. Foto: Urmas Saard

Ta ütleb, et peagi on tulemas Eesti 100 ja küsib, mida on Eesti Vabariigil selleks puhuks vastu panna lõunanaabritele. „Leedukad rüütasid oma Gediminase lossi liputorni rahvusvärvidesse.“ Meil peeti Pika Hermanni rüütamist rahvusvärvidesse liigselt kalliks.

Järgmise näitena nimetab Kruusimäe Riia vanalinna vastas asuvale jõesaarele püsti aetud kõrgeimat lipumasti suurima Läti lipuga. 14 tonni kaaluv lipumast on 60 meetri kõrgune ja paigaldatud kuue meetri sügavusel asuvale betoonalusel. Kolmapäeval katseliselt heisatud Läti lipp on mõõtmetega 20 korda 10 meetrit.

„Ootan mõtteid, mis oleksid meie riigile taskukohased,“ kutsub Kruusimäe inimesi ettepanekuid tegema.

Leedus kuulutati iseseisvus välja 1918. a 16. veebruaril, Lätis sama aasta 18. novembril.

Urmas Saard

Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumi kuuekümnenda gümnasiste lennu ja põhikooli lõpetajate pidulik aktus läks oma erakordsusega sedavõrd õpetaja Kristi Suppile hinge, et otsustas juba samal õhtul värskeid elamusi paljude teistega jagada.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard

Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Nii palju kui on erinevaid inimesi, samavõrd ka erinevaid arvamusi. Igal meist on omad mälestused erinevatest aktustest. Mõnel inimesel on rohkelt kogemusi, mõni on oma elus kogenud vaid üksikuid aktusi. Tänu oma elukutsele olen saanud osaleda igal aastal aktustel ja neid on kogunenud julgelt üle saja: õpilasena, noore üliõpilasena, magistrandina, õpetajana, klassijuhatajana, lapsevanemana, vahel ka korraldajana. Seega on tohutult võrdlusmomente – muidugi läbi minu silmade, teiste eest ei saa rääkida.

Sindi gümnaasiumi aktused on olnud alati klass omaette. Tänavunegi oli tõeliselt hästi ettevalmistatud, iga pisidetail paigas, südamlik ja meeldejääv. Direktor Ain Keerupi kõned on väga vahetud, pikitud huumoriga, mõnusalt ette kantud. Muusikaline tervitus klassijuhatajate poolt oli vahva üllatus – kohal ansambel, kus osalejaks klassijuhataja Maia Agar. Tervitusi ja kõnesid oli parasjagu, kõigil oma sõnum, mitte lihtsalt, et peab ja nii on kombeks. Ka mälestuseks tehtud pildistamine toimus käigupealt, mitte ei võetud eraldi aega, nagu sageli aktustel ette tuleb.

Jätka lugemist »

Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu kutsub linnarahvast ja Pärnu koolide vilistlasi üle ilma Augustiarvamusele, mis toimub Augustiunetuse laupäevasel ennelõunal, 12. augustil, Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovis kasvava auväärse tamme ümber.

Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama Foto Urmas Saard

Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama. Foto: Urmas Saard

„Sel talvel taasloodud Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab Pärnus uute vilistlastraditsioonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja panustama väärtuste hoidmisel,“ selgitas mõtte algataja Margit Raid.

Pärnu ühisgümnaasiumi (toona Poeglaste gümnaasiumi) on lõpetanud mitmed Eesti rahvustunde äratajad nagu Mattias Johann Eisen ja Villem Reimann. Samuti on kooli vilistlased mitmed Eesti riigi loojad nagu Jüri Vilms, Konstantin Päts, Friedrich Akel ja Jaan Teemant.

Eesti Vabariigi sajandal ja Pärnu ühisgümnaasiumi 155-ndal sünnipäeval on paras aeg arutleda selle üle, missugune oli see kool, mis saatis laia ilma mehi, kes ei unistanud mitte millestki vähemast kui maailmakaardile uue riigi – Eesti rahvusriigi, joonistamisest. Või missugune oli see haridus, mis andis vaimujõu ja oskused oma unistus teoks teha? Missugune peaks olema Pärnu haridus täna ja homme, et sellel nädalal ning järgmistel aastatel Pärnu koolidest lõputunnistused saavad noored oleksid sama lennukad ja aatelised, julged ja tugevad?

Jätka lugemist »