Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2020
E T K N R L P
« jaan    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  

VÕITJAD EI TOHIKS VÕIDETUTE ÜLE KOHUT PIDADA EHK KOHTUNIK RADHABINOD PALI ERIARVAMUSEST TOKIO SÕJATRIBUNALIS

Jaak Uibu käsitleb hindu juristi Radhabinod Pali (27. jaanuar 1886 – 10. jaanuar 1967) väidet nagu ei tohiks võitjad võidetute üle kohut mõista ja küsib muuhulgas, kas Pärnu juurtega juristi Friedrich Fromhold Martensi klausel võis mõjutada Pali tegevust?

Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto Urmas Saard

Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto: Urmas Saard

Hiljaaegu lugesin võrguväljaandest www.rbc.ru Moskva professori Aleksei Makarkini artiklit Venemaa presidendi Vladimir Putini üllatavalt suurest ajaloohuvist. Tähelepanu selles sisukas artiklis köitis Tokio sõjatribunali liikme, hindu juristi Radhabinod Pali hääletamine, kus ta taotles kohtualuste õigeksmõistmist. Ta väitis, et võitjad ei tohiks võidetute üle kohut mõista.

Nimetatud argument ärgitas mind minema sügavamale ja juurde lugema nii Radhabinod Pali kui ka Tokio tribunali kohta. Lootsin leida midagi vajalikku tänasele sõgedale maailmale, kus igal aastal registreeritakse sadu valehäireid tuumarelvanuppudele, rääkimata muudest ohtudest ja sõdadest. Kui suur ja lai on see tööpõld, saab otsustada selle põhjal, et juba Pali eriarvamuse tekst tribunalile hõlmab 1235 lehekülge. Okupatsioonivõimud keelustasid selle.

Jätka lugemist »

MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

Kunagise „Poolpäevalehe“ ja „Lisanduste“ kaastöölise ning levitajana panen kirja mõne mälestuskillu Tartu rahulepingu aastapäeva meenutamisest.

Helen Rebane. Foto Edgar Saar

Helen Rebane. Foto: Edgar Saar

Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto Urmas Saard

Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto: Urmas Saard

Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoosolek 2. veebruaril 1988. Vabadusvõitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaaliste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgnenud “koerte koori”okupatsioonivõimude kuulekate kannupoiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist „Tartu Rahumaja”. Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim fotoaparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid. Kohal olid täies varustuses kumminuiade ja kilpidega kiivrites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues. Toeks veel valjuhääldajad ja verekoerad ning tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et “ohtlike isikute” rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva. Enamus sellest sündmusest osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi leiba.

Jätka lugemist »

Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”

Teisipäeval, 28. jaanuaril said esmakordselt toimunud Ühisfestil „Pärnu – noorte inimeste linn“ kaasa rääkida linna õpilased. Paneeldiskussioonis avaldasid arvamust Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Varje Tipp, Estonia Spa Hotels juht Andrus Aljas, Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold, Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabbi ja kooli vilistlane Karoliine Aus MTÜ-st Tunne.

Ühisfest Pärnu – noorte inimeste linn. Foto Urmas Saard

Ühisfest “Pärnu – noorte inimeste linn”. Foto: Urmas Saard

Mõttetalgud viidi läbi Estonia Spa Hotels konverentsi saalis. Päeva korraldaja oli Pärnu ühisgümnaasiumi õpilasesindus ja päevajuht kirjanik Sass Henno. Ühisfestil osales sadakond Pärnu linna 8.-9. klasside ja kutsehariduskeskuse õpilast, gümnasisti ja kolledži tudengit.

Jätka lugemist »

RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020″

Ajaloolase Aldo Kalsi ettekanne Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud konverentsil pühapäeval, 26. jaanuaril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus.

Aldo Kals raamatuga Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard

Aldo Kals raamatuga “Sajand Tartu rahulepingut” 1920-2020. Foto: Urmas Saard

Artiklite kogumikus tutvustatakse annekteeritud alade ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu, inimõigusi ja nn Eesti-Vene uut piirilepingut.

Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva lähenemisel tekkis soov seda teemakohase trükisega kaitsta nende vastu, kes on asunud sellest karistamatult taganema. Tulemuseks on 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev kogumik.

2. veebruaril 1920 lõppes Eesti Vabadussõda Tartu rahulepingu sõlmimisega. Mõnedki selle koostisosadeks olevate artiklite sisu – nagu riigipiir, ootab lahendusi veel täna. Eesti rahvale ei pea selgitama, mis juhtus meie riigiga aastatel 1939-1991. Sellesse aega jääb rohkem kui poolesajandiline Nõukogude Liidu okupatsioon ja anneksioon Eestis. Okupeeritud Eestil oli riigipiiri asemel halduspiir. Seda asus meie ikestaja 1944. aasta suvel ja hiljem muutma. Eesti küljest lõigati ära Viru maakonna kolm valda ja enamus Petseri maakonnast. See moodustas Eesti Vabariigi kunagisest pindalast 5,2%.

Jätka lugemist »

PÄRNUS JÄETI JUMALAGA LIGIMESEGA, KELLE ERILISEKS KUTSUMUSEKS OLI SAMAARIA MEHE KOMBEL TEENIMINE

Reedel, 24. jaanuaril kogunes Saalemi kirikusse suur hulk inimesi, et saata Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) maise rännaku viimsele teekonnale.

Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard

Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard

Seal, kus paljud on kaotanud elu sihi ja jõu, leidis Aivar uue elu.

Eesti EKB Koguduste Liidu president Erki Tamm kasutas järelhüüdes Luuka evangeeliumis kirjeldatud Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest. „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte.” Jutustus näitab erinevat suhtumist kannatajasse ja viimaks küsib Jeesus, kes neist kolmest oli ligimene inimesele? Seadusetundja vastas: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!” Kujund teeröövlite kätte sattumisest kirjeldab hästi ka üht ajajärku Aivari elus, aga tema edaspidine elu omandas täiesti uue kvaliteedi, kui ta ise muutus ligimeseks, kes märkas ja asus aitama inimesi sarnastes oludes, kus ta ise oli viibinud. Allpool saab lugeda Erki Tamme enamvähem sõnasõnaliselt, kuid siiski väheste sõnaseade muudatustega, vahendatud järelhüüet.

Jätka lugemist »

KONSTANTIN PÄTSI TÄHENDUS JA TEMA MÄLESTUSMÄRGI MÕTE

Eesti riigi sünni eel ei uskunud paljud sellise riigi võimalikkust. Eestit peeti liiga väikeseks ja eestlaste eneseteadvust liiga nõrgaks. Ometi see riik sündis – väliste ja sisemiste asjaolude soodsal kokkulangemisel. Miski ei teki aga päris iseenesest ega üleöö, kõigel on oma eellugu. Ja ajalugu teevad ikkagi inimesed, kelle koosmõjus ajalugu sünnibki.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto H. Tooming

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto: H. Tooming

Me ei saa kunagi teada, kuidas läinuks ajalugu, kui see oleks läinud teisiti.

Eesti Vabariigi ettevalmistajaid ja väljakuulutajaid oli terve hulk. Ent keegi nendest pidi olema esimene (primus inter pares – esimene võrdsete seas), keegi pidi ettevõtmist suunama. Kahtlemata oli selleks suunajaks Konstantin Päts – Eestimaa Päästmise Komitee tegelik juht, kellest sai ka Eesti riigi esimene valitsusjuht ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses. Ajal, mil lootusetus oli väga laialdane. Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner uskusid selle sõja mõttekusse ja võidu võimalikkusse.

Jätka lugemist »

AMETI KIRJAVAHETUSE MEELESPEA ANABASIS EHK MIS JUHTUB SIIS, KUI JÄETAKSE PÕHILISELE KESKENDUMATA

Rahvastikuteadlane Jaak Uibu toob näiteks, et Eestis ilmuvas üleriigilise levikuga ajalehes eraldati 14. jaanuaril sündimuse vähenemisele võrdväärselt surmateadetega ühepalju ruumi. Kuid teadusdoktori sõnul jätkub vajakajäämisi ka riigiteenistujate ametikirjavahetuses.

Pildil Jaak Uibu 1978. aastal Tokios. Foto erakogust

Pildil Jaak Uibu 1978. aastal Tokios. Foto erakogust

mida suudaks Eesti tingimustes üks tavakodanik, kellel ometi on piisavalt mõtteid Eesti elu ratsionaalseks korraldamiseks

„Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu,” kirjutas riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Uibu 2017. aasta septembrikuu Postimehe võrguväljaandes.

Ühiselt ametiisikutega riigikogust, riigikantseleist, ministeeriumidest, Tartu Ülikoolist ja paljude asjahuvilistega koostati kaheleheküljeline ametikirjavahetuse meelespea. See oli Toompea Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmisel sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks. Meelespea leiab ilmavõrgu Eesti Klubi lehelt.

Jätka lugemist »

Venelasest eesti rahvuslane Ivan Makarov pani oma eluloo ja mõttemaailma raamatusse

Mööduval aastal ilmunud isikuraamatutest väärib kindlasti tähelepanu Raadio IV vastutava toimetaja Valdo Pandi preemia laureaadi, ajalehe Postimees aasta arvamusliider 2019 ja muusiku Ivan Makarovi kirjutatud „Venelane Eestimaal. Valitud mälulüngad ja artiklid”.

Ivan Makarov, Postimehe 2019. aasta arvamusliider, konservatiivide konverentsi paneelarutelul. Foto Urmas Saard

Ivan Makarov, Postimehe 2019. aasta arvamusliider, konservatiivide konverentsi paneelarutelul. Foto: Urmas Saard

Foto Jaan Lukas

Foto: Jaan Lukas

oma rahva poolt olemine aitab kõige kindlamal moel mõista ja sallida teisi rahvaid

15. oktoobril 1957 sündinud Ivan Makarov on filosoofide, professor Mihhail Makarovi ja esimese Eesti naisfilosoofia doktori Aleksandra Gorjatšova poeg. Lapsepõlvekodus räägiti vene keelt. Selles, et Ivan õppis edukalt selgeks eesti keele, on oluline osa eestlastel sõpradel, eriti suur roll aga kahel õel, kelle maakodus Elva lähedal Makarovite pere suvitas. Neid aegu meenutab autor raamatus Postimehe kolumnis „Aitäh Sulle, Tädi Anni”: „Pidasime koos jõule, kuigi ma veel ei teadnud siis, mis veel jõulud on. Sealt tuli ka eesti keel ja mingi eriline tunne, mis pani mind Moskvas õppides seda kõike igatsema.”

Raamatust on lugeda ka Ivan Makarovi lapsepõlve ja noorusaastate kohtumisi Tartu Tähtvere linnaosas elanud keeleteadlase, soome ugri keelte uurija professor Paul Aristega ja õigusteadlase Leo Johann Leesmentiga, aga ka hilisem koostöö kirjanik Rudolf Rimmeli, musikute Urmas Alenderi, Gunnar Grapsi ja teiste tuntud eesti loomeinimestega. Rudolf Rimmelile ja Urmas Alenderile on Makarov pühendanud ka eraldi leheküljed.

Jätka lugemist »

Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi

Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto Urmas Saard

Raeküla hea kodanik Arvo Soovik, Raeküla aukodanik nr 1 Johanna Grauverk ja Piia Karro Selg Raeküla Vanakooli keskuse kirjastusest. Foto: Urmas Saard

Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel. Foto Urmas Saard

“Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel” Foto: Urmas Saard

ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav

„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.

Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.

Jätka lugemist »

Eesti lipp asugu üldjuhul kõige väärikamal kohal

Kui Eesti lipp tõuseb inimliku eksituse tõttu mõnekümneks sekundiks Pika Hermanni lipumasti tagurpidi, siis kirjutab kõmuajakirjanduse päevatoimetaja sellest ilmse mõnuga, aga kui päevade kaupa heisatakse Tallinna koolimajadel Eesti lipp valesti, siis jääb see märkamata. Kuidas valesti? Nii küsib kohviku omanik, omavalitsuse ametnik, koolijuht, hotelli administraator, seadusandliku kogu esindaja ja paljud teised kodanikud üllatusest silmi kergitades.

Laualipud aknal. Foto Urmas Saard

Laualipud aknal. Foto: Urmas Saard

kui Tallinnat väisas Kanada kindralkuberner Julie Payette, kes on muide paaril korral ka kosmost külastanud astronaut

Kehtib seadusest tulenev üldtunnustatud kord, et Eesti Vabariigi pinnal heisatakse sinimustvalge lipp kõige auväärsemale kohale kõigi ülejäänud lippude reastuses. Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti lipp lipurivi tagant vaadates kõige parempoolsemasse masti. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Paaritu lippude arvu korral võib Eesti lipp asuda ka keskel – näiteks kolmesel alusel. Ükski heisatud lippudest ei või olla suurem Eesti lipust.

Jätka lugemist »

Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Täna Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135” kõneles diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste, et sinimustvalge lipp ja kindral Laidoner on pea üheealised, et rasketes sõnalahingutes istus Jaan Poska kõrval Sindi mees Julius Seljamaa, et nende meeste taga seisid 100 000 Eesti Vabariigi mõõka ja tääki.

Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil Eesti lipp 135 Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil “Eesti lipp 135″. Foto: Urmas Saard

Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto: Urmas Saard

Ajal, mil see lipp Otepääl pühitseti, häälitses ühe Viljandi lähedase talumaja kätkis üks väike kolmekuune poiss

Head sinimustvalge lipu sünnipäevalised! Hea Sindi gümnaasiumi pere!

135 aastat tagasi, suvel, pühitseti Otepää kiriklas kolmevärviline lipp, millele oli saatusest määratud saada meie ühendjaks. Ühe rahva liikmetel võib olla palju eri arvamusi üksikutes küsimustes, aga vabadel rahvastel on ka midagi, mis selle liikmeid ühendab, mis on nende kõigi ühine tunnus. Meie puhul on selleks kahtlemata sinimustvalge lipp.

See lipp on pidanud algusest peale võitlema oma olemasolu, oma väärikuse eest. Saksakeelsed buršid tallasid sinimustvalged värvid Tartus oma jalge alla kohe, kui need värvid olid ilmavalgust näinud. Sest neile ei mahtunud hinge, et mingid matsid on endale ka uhked värvid valinud ja tahavad äkki saksa moodi välja näha!

Jätka lugemist »

Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta

Tänasel Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135“ tegi Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup kümnekonnale aastale pilkuheitva ülevaate lipuviljest, millega kool on pälvinud kasvavat tähelepanu ja imetlust nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil. Samas üritab ta tõelise juhi ja peamise eestvedajana jääda enesekriitilise väärikusega üksnes meeskonna tavaliikmeks.

Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto Urmas Saard

Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega Jää vabaks Eesti meri Foto Urmas Saard

Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega “Jää vabaks Eesti meri !”. Foto: Urmas Saard

2012 alustasime nüüdseks traditsiooniks saanud piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni.

Tänase lühiettekande ettevalmistamine ei olnud üldsegi lihtne. Seda kahel põhjusel. Koolis on toimunud väga palju, ja minu roll on olnud selles suhteliselt tagasihoidlik. Olen olnud vaid osaline asjades, mis on meeskonnatöö tulemusena sündinud. Ja kuna ka iseloom on selline pigem tagasihoidlik, siis nagu polegi millestki rääkida. Aga kuivõrd lubasin seda teha, siis lubadused tuleb täita.

Igal aastal tekib mul hetk, kus ma tunnen ennast pisut ebamugavalt. Vahel on isegi pisut piinlik. Ma tean, et ei peaks, aga ikka on. Eriti augustikuus. Paljud räägivad uhkusega kuidas nad käsikäes ja sinimustvalgete lippudega Balti ketis seisid. Mind seal ei olnud. Olin 25-aastane, aga mind ei olnud seal koos teistega seismas. Seisin siloaugu ääres ja vaatasin, et loomade talvesööt saaks ilusasti kinni tallatud ja õhukindlalt kaetud. Ma pidin olema tööl, ja mul ei ole sellest päevast midagi meenutada. Pisut ehk kergendab olukorda teadmine, et minu abikaasa ja kolmeseks saav vanem poeg olid Balti ketis.

Jätka lugemist »

“Babette´i pidusöök” Sindi raamatukogus

Põhjamaade kirjanduse nädala avapäeval kutsus Sindi raamatukogu ühepäevakohvikusse ja videvikutunnile, kus Tori vallaarhitekt Kristjan Kullerkan luges väikeste katketega Isak Dineseni (kodaniku nimega Karen Blixen) raamatu “Babette´i pidusöök” kaanest kaaneni läbi.

Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni Babette´i pidusööki. Foto Urmas Saard

Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni “Babette´i pidusööki”. Foto: Urmas Saard

Imeline õhtu veedeti kilpkonnasuppi süües ning Veuve Clicquot’ headust maitstes.

Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp ütles, et nädala eesmärk on Põhjala kirjanduse tutvustamine, et innustada inimesi lugema. „November on Põhjamaades kõige pimedam kuu ja siis inimesed süütavadki küünlad ning hakkavad lugema. Meiegi süütame täna küünlad ja liitume enam kui 150 000 inimesega, kes sellel hetkel praegu loevad.” Raamatukogu lugemisruumi laudadel põlesidki küünlad. Võbeleva leegi kõrval olid küpsiste kausid ja vastavalt soovile võis näksimise kõrvale rüübata teed või kohvi, et kuulamine mõnusam oleks.

Jätka lugemist »

Tartu rahulepingule mõeldes

Järgmisel küünlapäeval on Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäev. Seda juubelit silmas pidades korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts koostöös Eesti Rahvaülikooli ja maakondlike keskraamatukogudega eelmise aasta lõpul ja selle algul ettekannete turnee Eesti kuues maakonnas, sh Pärnus.

Aldo Kals. Foto Heinrich Tõnisson

Aldo Kals. Foto: Heinrich Tõnisson

haudade külastamiseks peavad eestlased Tallinnas Pikal tänaval järjekorras seisma

Eesmärk oli tutvustada seda lausa maailma ajaloo seisukohalt ülitähtsat dokumenti. Ühe taolise ürituse vähendatud variant toimus 3. oktoobril Pärnu-Jaagupi raamatukogus. Seal tuleb juba aastaid vankumatu järjekindlusega iga kuu esimesel neljapäeval Ester Kerge eestvedamisel kokku kohalike kodu-uurijate ja raamatusõprade seltskond. Nii ka seekord, lektoriks olin mina ja Jaan Poska dokumentaalfilmi näitas Andrus Peetson.

Üks minu ajalooprofessoreist ütles, kui lähete ettekannet pidama, ärge unustage näitlikke õppevahendeid. Nii nüüdki. Juba Jaagupi Vabadussamba taasavamise 30. aastapäevaürituselt tuttavad Petserimaa ja Eesti Ingerimaa kaardid olid laotatud lauale ja täies mõõdus nende alade lippe asendasid väikesed laualipud, millest Petseri maakonna oma anti ürituse lõpul kingitusena Jaagupi raamatukogule.

Jätka lugemist »

Mälestades Julius Kuperjanovit tema 125. sünniaastapäeval

Hoolimata vihmasajust, kogunes Aldo nimepäeval, 11. oktoobril kell 11 Tartus Raadi kalmistule väike rahvahulk lippude, pärgade, lillede ja küünaldega, et koos Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurpoistega mälestada Vabadussõja sangarit Julius Kuperjanovit. Temanimelise jalaväepataljoni kaplani tavakohase tuumaka usulise mõtiskluse ja ühise Meie isa palve lugemise järel jõudis sõnajärg minuni.

Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto Edgar Saar

Olev Teder Julius Kuperjanovi hauamonumendi juures. Foto: Edgar Saar

Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele.

„Kallid siinolijad! Lubage öelda paar sõna Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. Küünlapäeval, sajand tagasi, oli Tartu leinas. Välksõja tunnustega Eesti Vabadussõja vastupealetung oli jõudnud Valga lähistele. Paju lahingus surmavalt haavata saanud väejuht Julius Kuperjanov suri Tartus 2. veebruaril 1919. Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele. Kuperjanovlased, 5. jalaväerügemendi jt. väeosade võitlejad vabastasid Petserimaa. Kaasajal Eesti kaitseväe kaks erukindralit kõigest sellest aga aru ei saa. 25. novembril 2015 Riigikogus toimunud hääletusel olid nad riigi territoriaalse terviklikkuse vastu. Kallid siinolijad! Lubage tänada kuperjanovlasi, kes austavad väärikalt oma väejuhi mälestust! Olge tänatud kõik, kes te tulite Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeval teda mälestama.“

Jätka lugemist »

Jaak Uibu: välja jäeti arengukavast rahva tervise tähtsaim näitaja – sündimus

Rahva tervise näitajaid on sadu, aga tähtsaim neist on sündimus. Selline seisukoht on minul kujunenud kirjutades artikleid ja raamatuid rahva tervise valdkonnas.

Formaal-juriidiliselt ei tohiks kergekäeliselt  muuta Riigikogu sotsiaalkomisjoni 2000. a väljendatud aluspõhimõtet, mille järgi rahvatervis ja sündimus on lahutamatud. Foto Urmas Saard

Formaal-juriidiliselt ei tohiks kergekäeliselt muuta Riigikogu sotsiaalkomisjoni 2000. a väljendatud aluspõhimõtet, mille järgi rahvatervis ja sündimus on lahutamatud. Foto: Urmas Saard

Kui panin kokku võrguväljaannet „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“ (kolmas väljaanne 2001.a), siis selles ühendasin tervisenäitajad demograafilistega, sest rahvastiku plaanis kirjeldavad nad kõik ühte objekti. Nimetatud väljaanne ilmus Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidul, mis tähendab seda, et peaaegu kaks aastakümmet tagasi terve mõistus Riigikogus ei kahelnud sündimuse kuulumises rahva tervise mõistesse. Üksnes sündimuse kaudu tagatakse rahvastikuprotsesside pidevus ehk rahva püsimine ja seda loetakse rahva elujõu näitajaks.

Teaduslikus käsitluses tuleb meil lähtuda Maailma Terviseorganisatsiooni preambulas sõnastatud tervisedefinitsioonist – tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte ainult haiguste või puuete puudumine. See määratlus töötab nii üksikisiku kui kogu rahva puhul. Selle järgi tuleb rahva tervist hinnata mitte üksnes tervishoiunäitajate alusel, vaid tuleb kasutada ka demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke näitajaid.

Jätka lugemist »

Viis hommikusööki, mis tagavad pika täiskõhutunde

Kuna valed hommikusöögivalikud panevad energiataseme kõikuma, tekitavad näljatunnet ning võivad põhjustada ülekaalulisust nii laste kui ka täiskasvanute seas, tuleks just hommikusöögiks valida eine, mis ei sunni enne lõunat kiiret snäkki või saiakest haarama.

Tervislik hommikusöök

Tervislik hommikusöök

Korralik hommikueine aitab eemale peletada kaloririkkad näljasööstud päeva hilisemas pooles ning laob seega hea vundamendi tervislikuks eluviisiks

Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuva Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul on eestlased küll hommikusöögirahvas, kuid kipuvad veelgi suuremaid portse sööma õhtusöögiks. “Korralik hommikueine aitab eemale peletada kaloririkkad näljasööstud päeva hilisemas pooles ning laob seega hea vundamendi tervislikuks eluviisiks. Toitva hommikueine tähtsust püüame toitlustajana rõhutada juba mitmendat aastat, korraldades septembrikuus hommikusöögikampaaniaid nii koolipuhvetites kui ka lõunarestoranides. Usume, et teadlike valikutega hommikul säilib täiskõhutunne lõunani, kus ebatervislikel snäkkidel kohta ei ole,” rääkis Endrikson ning jagas nimekirja hommikutoitudest, mis on ennast tõestanud nii tervislikkuse kui ka toiteväärtuse poolest.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas

Trivimi Velliste taasiseseisvumisepäeva kõne president Konstantin Pätsi ausamba jalamil Tahkurannas

Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin

Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin

eesti rahvas sai aru, et ollakse endiselt Eesti Vabariigi kodanikkond

Head pidupäevalised!

Mulle kangastub praegu silmade ette aeg pisut enam kui kolmkümmend aastat tagasi siinsamas selle mälestusmärgi juures. 25. juunil 1989 taaspühitsesime selle ausamba, mille oli taastanud Eesti Muinsuskaitse Selts ja kõige vahetumalt selle allüksus Pärnu Muinsuskaitse Selts.

Olin üks kõnelejatest. Mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas, kui olin lausunud: meie ei viibi praegu mitte Nõukogude Liidus, vaid oleme Nõukogude Liidu naaberriigis – Eesti Vabariigis, mis on ajutiselt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See mõte tundus umbes seitsmele tuhandele kohalviibinud eestlasele nii harjumatu. Olid ju kõigil aastakümneid kodus Nõukogude passid.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii ja kuuldud mõttekatkeid Paide kärajatelt

Aastast 2013 toimuv Paide Arvamusfestival kogunes tänavu seitsmendat korda. Paljude kuuldud mõttekäikude hulgast tabasid kõrvad kainestavalt ehmatavat küsimust Trivimi Velliste sõnastuses: „Kas oleme minemas Iirimaa teed?”

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto Urmas Saard

Paide Arvamusfestivalil, seitsmendat korda. Foto: Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale  Paide Arvamusfestivalile. Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli õppes osalejad on jõudnud seitsmendale Paide Arvamusfestivalile. Foto: Urmas Saard

Mitmete kohalviibinute suust kuulduna oli huvi tekitav SAPTK uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv toimetajate liikumine arvamusfestivali alal.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli mitte küll kõige suurema osavõtjate hulgaga huviks on alati olnud ka Paide Arvamusfestivalil osalemine. Mõttetalguid kuulatakse ja mõeldakse kaasa laiali jaotunult täiesti erinevatel teemadel ja ei liiguta ühest telgist teise kogu seltskonnaga ühiselt. Ikka vastavalt oma isikupärale, erialale ja eelistustele. Nii oli see ka tänavu. Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et iseenesest on arvamusfestivalil olek ja õhkkond positiivse loomuga: „”akusid laadiv”, millest aitab pikaks ajaks!”

Jätka lugemist »

Aldo Kals: Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad

Juurdunud tava kohaselt tähistavad Petserimaa eestlased juba aastaid lõikuskuu esimesel laupäeval oma Seto Kuningriigi päeva. Seekord toimus see 3. Augustil praeguse Võrumaa Setomaa vallas mitte kaugel Obinitsa paisjärvest Küllätüvä külas. Tartu Rahu Põlistamise Selts võttis kuningriigi päevast osa juba kolmandat korda. Tunamullu kogunesime Luhamaal Määsi külla, mullu ja tänavu üleriigilisel konkursil kõrge autasu pälvinud Lüübnitsasse.

Setomaa ja Ingerimaa ajaloolised lipud Seto Kuningriigi päeval toimunud suveülikooli telgi juures. Foto erakogust

Setomaa ja Ingerimaa ajaloolised lipud Seto Kuningriigi päeval toimunud suveülikooli telgi juures. Foto: erakogust

Kuna oleme Petserimaa sõbrad, soovisime kuningriigi päevast ka tänavu osa võtta ja päeva vaimsele sisustamisele kaasa aidata. Tuli välja mõtelda sõnum, millega soovisime kuningriigi päevast osavõtjaid rõõmustada. Selle sõnumi mängis meile kätte ajalugu ise. Sajand tagasi toimunud Eesti Vabadussõda ja selle sündmused Petserimaal on vähetuntud ja – teatud. Kui sellele lisada veel Petserimaa osa Eesti kaitsepoliitikas, Petserimaalt pärit ja selle maakonnaga seotud Eesti Vabaduse Risti kavalerid ning soomepoisid, saime sõjaajaloo sisuka loengukava. Et meie pakutud teema kiitsid heaks ka kuningriigi päeva korraldajad, siis olime rahul kõik.

Et Petserimaa Suveülikooli esinejateks olid oma ala parimad asjatundjad, kelleks olid mainitud teemade järjekorras ajaloolased Urmas Salo, Peeter Kaasik, Jaak Pihlak ning Peep Pillak, siis oli, mida kuulata. Oli nii, et petserimaalased andsid oma panuse Eesti Vabariigi loomisse ja kaitsmisse, aga kui 1944. aastal Petserimaa sattus kahekordse okupatsiooni alla, siis taasiseseisvunud Eesti Vabariik ei tegele vajalikul määral Petserimaalaste maa ja omandi kaitsmisega. Vägisi jääb kõlama Suure ja Väikese Peetri muinasjutu sõnum.

Jätka lugemist »

Sündimus kui kõige avalikum eraasi ehk haridusseminari seisukohad

Riigikogu XIII koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu esitab küsimuse: „Kelle asi on rahvastikutaaste ehk kes mille eest vastutab?” Tänavu 13. juunil toimus Toompea Haridusseminari töökoosolek, millest saab ülevaatlikke teateid konsultandi märkmete põhjal.

Jaak Uibu. Foto: erakogu

alles 2016. aastal nõustuti riigikogus vastu tahtmist demograafilist olukorda Eestis hindama rahvastikukriisina

Käesoleva aasta 1. juulil täitus 20 aastat, kui Toompea Haridusseminar (THS) deklareeris vajadust avaldada oma seisukohad Eesti elu sõlmküsimustes, mis hõlmab ka rahvastikku. THS on hoidnud alal minister Andra Veidemanni ettepanekut 1998. aasta valitsusettekandest – „Täpsustada ministeeriumide ja ametkondade põhimäärustes nende ülesanded ja vastutus rahvastikupoliitika teostamisel.“ „Neli aastat tagasi taotlesime rahvastikuministri ameti taastamist, mis nüüd on õnnestunud. Hoolimata valitsuste praktikast rakendada sündimuse suurendamiseks mitmesuguseid materiaalseid toetusi, ei ole need viinud sündimustrendi muutvatele tulemusteni,” tõdeb Uibu.

Lisaks Jaak Uibule osalesid töökoosolekuI lvi Cannon, Rein Einasto, Arvo Junti, Jüri Kaljuvee, Ando Leps, Dan Lõhmus, Ivar Raig, Henn Põlluaas, Arvo Sirendi, Riina Solman, Randar Tasmuth, Aivo Vaske.

Jätka lugemist »

Mesindusprogramm sai Euroopa Komisjoni heakskiidu

Euroopa Komisjon kiitis 12. juunil heaks Eesti esitatud mesindusprogrammi aastateks 2020-2022 ning 8. juulil allkirjastas maaeluminister Mart Järvik käskkirja, millega määras mesindusprogrammi juhtiva organisatsiooni ja moodustas hindamiskomisjoni.

Harrastusmesinik. Foto Anu Kandima

Harrastusmesinik. Foto: Anu Kandima

Programmi rakendamine algab 1. augustil 2019. Programmi rahastatakse Euroopa Liidu ja Eesti eelarvest ning selle eelarve on 200 000 eurot aastas.

„Mesindusprogrammi eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi,“ ütles minister Mart Järvik. Programmi raames rakendatakse nelja meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele; kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje; mesindustoodete analüüsimine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust ning turu monitooring. „Näiteks on mesinikel võimalik osaleda koolitustel, kursustel ja praktilistel õppepäevadel, teha rahvusvahelist koostööd ning saada nõu mesilaste haiguste vastu võitlemisel. Samuti pöörame programmi meetmetega tähelepanu turustatava mee kvaliteedile ja päritolule,“ ütles maaeluminister Järvik.

Jätka lugemist »

Kolm kümnendit Pärnu-Jaagupi Vabadussamba taastamisest

Laupäeval, 15. juunil tähistas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu, kohaliku koolimuuseumi jt. koostööpartneritega kalmistul suure pidulikkusega Vabadussamba taasavamise 30. aastapäeva.

Pärnu-Jaagupi Vabadussõjas langenute mälestussammas. Foto Terje Papp

Vabadussõjas langenute Pärnu-Jaagupi mälestussammas. Foto: Terje Papp

Jaaguplasi ja Jaagupi sõpru oli kohale tulnud poolesaja ringis mitmelt poolt üle Eesti. Kohal oli Erna Rüütel Helmest, keda teame Parasmaa küla Männiku talutütrena Hirmus Antsu, Viktor Rumjantsevi jt. metsavendade toetaja ja varjajana. Kohal oli Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitselahingut 1949. aastal pealt näinud praegune pärnakas Vello Leppmets ja sama aasta küüditatu Anti Markson Ertsma külast.

Ürituse tehnilist poolt aitasid ette valmistada tublid muinsuskaitsjad Arne Alemaa ja Karl Köster ning valla helitehnik ja kohalik surnuaiavaht. Sündmusele lisas pidulikkust kohal olnud major Margo Sai, kaitseliitlaste ja ühe kodutütre auvalve, samuti rahvuslipp, kohaliku muinsuskaitse seltsi jt. lipud. Vabadussamba astmestikku kaunistasid lilled, põlev küünal, Põhja-Pärnumaa mälestuskimp ja Petseri maakonna seitsmest laualipust koosnenud rivi. Need kuulusid kinkimisele koostööpartneritele.

Jätka lugemist »

Kuritegu ja selle ohvrid on, aga süüdlasi pole

Tavakohaselt tähistati 14. juunil Tartu Pauluse kirikus väärikalt juuniküüditamise, sedakorda juba 78. aastapäeva. Leinajumalateenistusel teenis piiskop Joel Luhamets. Altarivõrel oli Eesti riigi sinimustvalge kõrval Petseri maakonna väike leelokandlega laualipp. Ikka põhimõttel, „Ei ole üksi ükski maa“, mida küll lauldakse, aga kõnealuse maakonna suunal ei järgita.

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto Edgar Saar

Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto: Edgar Saar

põhiliselt riigiametnikke ja poliitika- ning majandustegelasi ja nende perekonnaliikmeid küüditati Siberi tühermaadele ja surmalaagritesse

Seejärel siirduti kirikust vaikses rongkäigus Pepleri tänavale Rukkilille mälestusmärgi juurde. Teiste lippude kõrval lehvisid ka Petseri maakonna ja Ingerimaa lipud. Ka sealt küüditati süütuid inimesi. Peeti päevakohaseid kõnesid. Eeskõnelejaks oli nagu alati Tartu Memento juht Enn Tarto. Sõna võtsid linna, kiriku, kaitseliidu jt. asutuste ja organisatsioonide esindajad. Kaitseliitlase sõnul ei lase tema ega tema relvavennad kunagi mingit küüditamist toime panna. Siit vihje hääletule alistumisele, kus me ise oma kõrge võitlustahtega mitmekümnetuhandelise liikmeskonnaga kaitseliidu laiali saatsime.

Jätka lugemist »

Kui räägiks Eesti lipuviljest ilma ladina keele abita?

Sinimustvalge lipu 135. sünnipäeva tähistaval Sindi gümnaasiumi kontserdil Sindi seltsimajas.

Lipud Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard

Lipud Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Halbade näidete asemel lubage esitada ainult ühe näite, millega luua vastukaal eestikeelsetest sõnadest loobumisele.

Head pidupäevalised, täna tähistame kahe tähtsa sündmuse ümmargust tähtpäeva. Üks neist on ümmargusem kui teine, aga vähem oluline pole kumbki. Ilmselt paremini teame, et sinimustvalgel lipul on 135. sünnipäev ja seda on juba piisavalt palju pühitsetud ning pühitsetakse veelgi.

Palju vähem – kui mitte üldsegi – oleme eneste jaoks teadvustanud, et täna täpselt 100 aastat tagasi vastuvõetud eelpõhiseaduslikus aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“ kõneldi esmakordselt eesti keelest kui riigikeelest.

Jätka lugemist »