TÄNASEST SÕIDAVAD PÕHJA-PÄRNUMAA TEEDEL TUTTUUED LIINIBUSSID

MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki kinnitusel alustab Pärnumaa põhja liinigrupp reisijate teenindamist seninägematu varustusega uute bussidega Mercedes-Benz Sprinter, Temsa MD9 LE ja Iveco Crossway LE. Koos veel saabumata bussidega võetakse ühtekokku kasutusele 39 uut liinibussi.

Kalju Kasemaa oma Mercedes-Benz Sprinter väikebussi roolis. Fotod: Kalju Kasemaa
Kalju Kasemaa oma Mercedes-Benz Sprinter väikebussi roolis. Fotod: Kalju Kasemaa

[pullquote]Bussijuhi tööd olen järjepidevalt pidanud alates aastast 1991. Seega 29 aastat.[/pullquote]Bussid on astmeteta sisenemisega, varustatud kaldteega, mis võimaldab mugavat peale- ja mahaminekut ratastooli või lapsevankriga. Bussid vastavad kõige rangemale Euro 6 heitmestandardile ja on varustatud alkolukuga, turvavöödega. Näidiktablood teatavad reisijatele liini numbrit ja marsruuti, sisetablood annavad märku peatustest. Automaatse teavituse süsteem teatab peatuseid ka häälega. Väljumise soovist annavad reisijad juhile teada stoppnupule vajutamisega. Lisaks on bussid varustatud tulekahjusignalisatsiooni, konditsioneer ja nutiseadmete USB-laadimispesadega. Validaatorid asuvad esimese ja teise ukse lähedal.

Loe edasi: TÄNASEST SÕIDAVAD PÕHJA-PÄRNUMAA TEEDEL TUTTUUED LIINIBUSSID

KAUBANDUSSEKTOR PÜSIB ELUS VAID POSTI- JA KULLERTEENUSTE NAJAL

Äsja avaldatud Ecommerce Europe uuring näitas, et e-poed on küll jätkuvalt üle Euroopa avatud, kuid mitmed riigid seisavad silmitsi tarneprobleemidega. Finestmedia e-kaubanduse ekspert Martin Lond ütleb, et Eesti valitsus peaks omalt poolt kõik võimaliku tegema, et posti- ja kullerteenuseid siin töökorras hoida.

Martin Lond
Martin Lond

[pullquote]Kullerfirmad saavad tööd pakkuda inimestele, kes on täna näiteks kinode või hotellide sulgemise tõttu teenistuseta jäänud[/pullquote]Ecommerce Europe tegi oma liikmete seas uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas on COVID-19 mõjutanud e-kaubanduse toimimist 13 Euroopa riigis: Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Hollandis, Norras, Hispaanias, Rootsis ja Šveitsis.

Enamik neist riikidest on täna osalises või täielikus karantiinis ning paljudes on inimeste liikumisele seatud piiranguid. Üheksas riigis on suletud kõik füüsilised poed, kus müüdavad esmatarbekaubad ei ole kriitiliselt vajalikud. Oma tegevusega saavad jätkata kõigi riikide e-poed, kuid 60% vastanutest tunnistas, et esineb probleeme tarnetega.

„Füüsiliste poodide sulgemisel on kaubandus tugevalt liikunud online-kanalitesse – 78% vastanutest ütlesid, et poed, mis varem müüsid vaid füüsilises poes, on nüüd avanud oma e-kanalid. See omakorda tähendab suurt töökoormuse kasvu ka tarnepartneritele,“ kommenteeris Lond.

Loe edasi: KAUBANDUSSEKTOR PÜSIB ELUS VAID POSTI- JA KULLERTEENUSTE NAJAL

PÄRNU UUE AUTOSILLA ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕITIS EHITUSFIRMA FIDELE OÜ

Pärnu kesklinna kavandatava uue autosilla arhitektuurivõistluse võitsid Mari-Liis Vunder, Sandra Vahi, Johannes Heine ja Grete Soosalu ehitusfirmast Fidele OÜ, kelle võistlustöös „Luik“ on kujutatud kahe kaarega rippsilda.

Pärnu kesklinna kavandatava uue autosilla võistlustöö võidutöö Luik 3D visuaal
Pärnu kesklinna kavandatava uue autosilla võistlustöö võidutöö “Luik” 3D visuaal

[pullquote]Kosenkraniuse sõnul viitab võidutöö ajaloolisele Pärnu sillale, olles samas tänapäevane, elegantse joone ja selge identiteediga[/pullquote]Uus autosild ja tulevane sillakoridor hakkavad ühendama Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Lai tänavaga. Lai tänavale jõuab sillakoridor praeguse politseimaja juures, tulevasel Pargi tänava pikendusel.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmine Raba-Lai tänava sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele ning külgneva ala maastikuarhitektuursele ja linnaruumilisele lahendusele.

Loe edasi: PÄRNU UUE AUTOSILLA ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕITIS EHITUSFIRMA FIDELE OÜ

KUMMIKUTEGA KIMBATUSES

Sindi lasteaia Facebooki lehelt üles nopitud päris hea 1. aprilli nali õpetaja argipäevast.

Kummikud jalga. Foto: Urmas Saard
Kummikud jalga. Foto: Urmas Saard

Lasteaialapsed hakkasid õue minema ja õpetaja asus ühele pisipõnnile kummikuid jalga sikutama. Ta sikutas kuidas jaksas ja ka poiss lükkas jalga ikka sügavamale. Millegipärast edenes see töö raskelt.

Lõpuks, kui nad ühise jõupingutuse tulemusena ka teise kummiku jalga said tiritud, nentis poiss oma kummikutes jalgu vaadates: “Need on vales jalas!”

Õpetaja nägi, et poisil oli õigus. Vaikselt oma tähelepanematust sajatades kiskus ta poisil kummikud jalast ja hakkas neid uuesti õigesse jalga toppima. Kui kummikud taas ühise pingutuse tulemusena jalga saadi, oli õpetajal juba pea märg. Siis aga taipas poiss öelda: “Need ei olegi minu kummikud!”

Õpetajal tulid nutt ja naer korraga peale. Ta tõmbas mõlemad kummikud kiiresti taas jalast ja küsis poisilt: “Miks sa seda kohe ei öelnud?”

Loe edasi: KUMMIKUTEGA KIMBATUSES

RÕUGE VALLAS AVATAKSE LUMEMUUSEUM

Seoses kogu maailmas aset leidva kliimamuutusega tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas lund kui meie mail olulist loodusnähtust ja sellega seotud pärandit säilitada.

1956. aastal Lume-Möldri külas külalaste ühistööna valminud lumemees. Foto: Rõuge vallavalitsus
1956. aastal Lume-Möldri külas külalaste ühistööna valminud lumemees. Foto: Rõuge vallavalitsus

[pullquote]NB! Seoses kehtiva eriolukorraga palume lund mitte kohe kohale tuua[/pullquote]Rõuge vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti teatel on Rõuge vallavalitsus võtnud nõuks rajada valla põhjaosasse lumemuuseumi ning kutsub vallaelanikke oma kodu juures olevat lund ning talvega seotud mälestusi muuseumisse tooma. Lisaks hakatakse Haanja kõrgustiku ajaloolistel lumikattealadel elavatele kodanikele tulevikus maksma lumeigatsustasu – Rõuge vald väärtustab Eestimaa loodust ja meie inimeste loodusearmastust. Lumi ja talvised traditsioonid on meie kandi olulisemaid väärtusi suitsusaunakultuuri kõrval, seega on vald esitanud taotluse lumerohkete talvede kandmiseks UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Loe edasi: RÕUGE VALLAS AVATAKSE LUMEMUUSEUM

APTEEGIREFORMI TULEMUSENA TEGUTSEB EESTIS 468 PROVIISORAPTEEKI

Tänasest jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusena lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Üle Eesti jätkab 468 proviisorapteeki.

Sindis Jaama tänaval töötab kümnendat aastat apteek, mis avati pärast Konsumi poe renoveerimist. Ostjaid teenindab üks proviisor ja üks farmatseut. Foto: Urmas Saard
Sindis Jaama tänaval töötab kümnendat aastat apteek, mis avati pärast Konsumi poe renoveerimist. Ostjaid teenindab üks proviisor ja üks farmatseut. Foto: Urmas Saard

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on apteegid osa esmatasandi tervishoiust ning apteekrite roll tervishoiutöötajatena asendamatu. Apteegireformiga suurenes proviisoritest apteegiomanike kutsealane vastutus veelgi. „Tänan kõiki proviisoreid, riigiasutusi ja ravimituru osapooli, kes on pingutanud erakordselt keerulises olukorras selle nimel, et apteegid seaduse nõuetega vastavusse viia. Meie inimesed saavad olla kindlad, et apteegiteenus nende kodupiirkonnas säilib,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

„Apteegireformiga oleme astunud olulise sammu, et tõsta proviisorite rolli ja otsustusõigust ning parandada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul. Selleks, et ravimid oleksid meie inimestele kättesaadavad võimalikult soodsa hinnaga, peame koostöös ravimitootjate, hulgimüüjate ja apteekidega ravimite tarneahelaga seotud küsimustega kindlasti edasi tegelema,” lisas Tanel Kiik.

Loe edasi: APTEEGIREFORMI TULEMUSENA TEGUTSEB EESTIS 468 PROVIISORAPTEEKI

NÄITLEJA ARGO AADLI PALAMUSEL ABIPOLITSEINIKUKS

Tänasest asub Jõgevamaal Palamuse piirkonnas abipolitseinikuna patrullima Linnateatri näitleja ja Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat Argo Aadli.

Meenutus Suurest Paunvere Väljanäitusest ja Laadast, mille abipolitseinik Aadli tänast seisu arvestades silmapilkselt laiali kihutaks. Foto: Johannes Haav
Meenutus Suurest Paunvere Väljanäitusest ja Laadast, mille abipolitseinik Aadli tänast seisu arvestades silmapilkselt laiali kihutaks. Foto: Johannes Haav

Mitmeid koomilisi rolle teatris ja filmides mänginud Argo Aadli valiti tänavuseks Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks. Koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu lükkub preemia üleandmine mõistagi edasi. Põhjusel, et ka näitlejatel praegu tööd napib – teatrid ju suletud – otsustas Aadli tulla Palamusele hoopis appi politseinikuna.

Näitleja arvab, et korrakaitsetööks on ta saanud piisavalt kogemusi teleseriaalides „Eesti NSV” ja „EnsV” – vastavalt siis miilitsat ja politseiniku Jüri Kessnerit mängides.

Loe edasi: NÄITLEJA ARGO AADLI PALAMUSEL ABIPOLITSEINIKUKS