PRANGLI SAAREL ALUSTAB TÖÖD ESMAABIOSUTAJATE BRIGAAD

1. aprillil alustab Prangli saarel tööd esmase abi brigaad, mille koosseisu kuuluvad spetsiaalse väljaõppe läbinud kohalikud elanikud, kes saarelt Regionaalhaiglale partneriks on. Tegemist oli algselt Terviseameti ja Regionaalhaigla koostöös sündinud väikesaarte erakorralise meditsiinilise teenindamise parandamise projektiga, millega alustati juba pea kümme aastat tagasi Kihnus.

Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja Fotokollaaž Urmas Saard
Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja. Fotokollaaž: Urmas Saard

Püsielanikkonnaga Eesti väikesaared on lahutamatu osa Eesti territooriumist ning sealsel elanikkonnal on samuti õigus kvaliteetsele abile. Väikesaartel erakorralise meditsiiniteenuse kättesaadavuse parendamiseks mehitati esimene esmase abi brigaad 2011. aastal Kihnus, aasta hiljem liitusid projektiga Ruhnu ja Vormsi saar. „Tänaseks rahastab brigaade Eesti Haigekassa ning nad on üks osa Eesti kiirabisüsteemist. Aprillist oleme valmis alustama tööd Prangli saarel,“ ütles Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja dr Andrus Remmelgas.

Kohapealsete abistajate peamisteks ülesanneteks on abivajaja seisundi kirjeldamine ja tema telemeditsiiniliste vahendite abil uuritavaks, s.o arvutiekraanil nähtavaks muutmine haigla telemeditsiini arstile. Arst saab jälgida patsiendi elulisi näitajaid ja videosilla vahendusel ka sündmuskohta. Tema juhendamisel antakse patsiendile esmaabi ning otsustatakse edasise meditsiiniabi või haiglasse transpordi vajadus. Paralleelselt saab kogu vajaliku teabe Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad, kes valmistub vajadusel väljalennuks. „Loomulikult ei ole väljaõpetatud inimesed valmis täies mahus raskes seisus patsiente ravima, kuid selline häirekeskusega kooskõlastatud käitumismuster peaks lõppkokkuvõttes tagama haiglaravi vajava patsiendi kiirema äratoimetamise saarelt,“ lisas dr Remmelgas.

Regionaalhaigla tänab Viimsi valda hea koostöö eest brigaadi töö ettevalmistamisel ja tugipunktile vajalike ruumide leidmisel!

Print

 

KU päevatoimetaja

TEADUSNÕUKODA: COVID-19 NAKATUMISI TULEB HOIDA VÕIMALIKULT MADALAL

COVID-19 tõrje teadusnõukoja hinnangul on Eesti meetmed viiruse leviku tõkestamiseks olnud tõhusad ning uute juhtude arv on püsinud stabiilne sarnaselt Põhjamaadele. Uute nakatumiste hoidmine võimalikult madalal on kriitilise tähtsusega, et haiglasüsteem epideemiaga toime tuleks.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil Foto: Urmas Saard
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil Foto: Urmas Saard

[pullquote]Me peame ilmselt õppima Aasia kogemusest kandma rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske[/pullquote]Teadusnõukoja seisukohti esitas tänasel COVID-19 tõrje valitsuskomisjoni nõupidamisel Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

„Hetkel puudub haigestumiste eksponentsiaalne kasv ja nakkuse levik on sarnane Põhjamaadele,“ ütles professor Lutsar. „Kõige kriitilisem on hoida inimeste kontaktide arv minimaalne – me näeme selgelt, et see töötab.“

„Juhul kui inimesed võtavad piiranguid tõsiselt, näitavad prognoosid, et haigus suudetakse hoida kontrolli all ja haiglasüsteem tuleb sellega toime,“ rääkis ta.

Loe edasi: TEADUSNÕUKODA: COVID-19 NAKATUMISI TULEB HOIDA VÕIMALIKULT MADALAL

SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

Seoses kriitilise olukorraga Saaremaal saadetakse appi kaitseväe välihaigla, et toetada raskete COVID-19 viirusesse haigestunud patsientide ravi.

Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären
Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären

[pullquote]Konteinerhaigla avab uksed alates neljapäevast ja me vaatame jooksvalt, millist funktsiooni see täitma hakkab[/pullquote]Eile esitas Terviseamet Kaitseväele ametiabi taotluse konteiner-välihaigla rakendamiseks koos kuni paarikümne Kaitseväe teenistujaga Kuressaare Haigla toetamiseks.

Kaitseväe juhataja allkirjastas 30. märtsil käsu vastava abi andmiseks Kuressaare Haiglale. “Tegu on unikaalse haiglaga, mis on algselt mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Konteiner-välihaigla koos kaitseväe ja tsiviilpersonali ning kuni 20 intensiivravi ja kuni 40 täiendava voodikohaga annab olulise toe Saaremaa haiglale vajaliku intensiivravi võimekuse tõstmiseks,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik.

Loe edasi: SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

Enam kui 700 tööturult ja õppest kõrvale jäänud noort on saanud riigilt ja omavalitsustelt tuge.

Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard
Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard

Kohalikud omavalitsused on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugisüsteemi, et toetada noori, kes ei õpi ega tööta. Kahe aasta jooksul on kohalikelt omavalitsustelt tuge ja nõu küsinud 785 noort.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on praeguses eriolukorras oluline pöörata tähelepanu noortele, kes on haridusteelt või tööturult kõrvale jäänud ja pakkuda neile õigeaegset tuge. „Noored on tööturul väga haavatavaks sihtgrupiks, mistõttu edaspidi suureneb kindlasti noortegarantii tugisüsteemi kasutamise vajadus. Pean oluliseks, et kasutaksime kõiki olemasolevaid meetmeid, et kriisi mõjusid leevendada ning loomulikult esmajoones aidata haavatavamaid sihtgruppe. Praegusel ajal, kui noored peavad samuti kodus püsima, on hea aeg teha tulevikuplaane ja selleks saavad oma abi pakkuda omavalitsuste juhtumikorraldajad,“ sõnas minister.

Kohalikud omavalitsused on asunud kasutama viiendat korda toimunud seire käigus koostatud nimekirju 16-26-aastastest mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest. Sel korral osaleb seires juba 48 omavalitsust.

Loe edasi: OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

OTEPÄÄ VALLA KODANIK ANNETAS KAKS ARVUTIT ABIVAJAJATELE

Seoses eriolukorraga on koolid kaugõppel ning mõnes peres võib juhtuda, et õppetööks vajalikke arvuteid ei ole piisaval hulgal. Otepää valla kodanik Ivari Viigimets otsustas abivajajatele annetada kaks sülearvutit.

Sülearvutid. Foto: Urmas Saard
Sülearvutid. Foto: Urmas Saard

„Magnus Kirt annetas Tõrva lastele kolm arvutit, aga mina kaks, mina niikaugele oda ei viska,“ märkis Ivari Viigimets. „Kutsun üles kõiki, kellel mõni arvuti üle on, neid abivajajatele andma!“ Arvutispetsialistina paneb Ivari Viigimets südamele, et abivajajale antav arvuti peab olema töökorras, puhastatud ja uuendatud.

Sülearvutid on üle antud Otepää valla sotsiaalteenistusele, need toimetatakse abivajajateni.

Ivari Viigimets on olnud varasemalt Otepää vallavolikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees.

Print

 

 KU päevatoimetaja