Praeguse koroonaviiruse leviku kõrval võib meenutada lähiminevikus Eestis vallandunud epideemiaid. Andmed põhinevad Terviseameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud epideemia hädaolukorra riskianalüüsil 2011. aasta märtsist.
Väga kõrge ja kõrge ohupotentsiaaliga nakkushaigused alates eelmise sajandi viiekümnendate teisest poolest: aastatel 1956–1959 haigestus poliomüeliidi ehk lastehalvatuse epideemia tõttu 1 421 inimest, kellest 61 nakatunut suri; aastatel 1965–1966 oli leetritesse haigestunuid 42 665 ja surmajuhtusid kolm ning aastail 1981–1982 kujunes haigusjuhtude arvuks 9 485, õnneks ilma surmajuhtudeta.
Alates 1996. aastast ei ole Eestis joogiveega levinud soolenakkushaiguste puhanguid registreeritud. Varem täheldati soolenakkuseid aastatel 1945–1995 üle 150. Nendest 84 olid shigelloosi, 31 A-viirushepatiidi ning ülejäänud kõhutüüfuse ja paratüüfuse B puhangud. Ulatuslikult vee kaudu levinud haiguspuhangud esinesid 1963. aastal Ahtmes, kus shigelloosi haigestus 1254 inimest ning 1993. aastal Sõmerus, kus A-viirushepatiiti haigestus 614 inimest. Enamiku selliste haiguspuhangute põhjuseks oli ühisveevärgi veeallikate reostumine.
Gripi A(H1N1) 2009 pandeemia aastatel 2009 ja 2010 põhjustas haigestumist 124 000 juhul, surmasid registreeriti 21 juhul.
Teistes riikides on esinenud näiteks difteeria 2006. aastal Lätis ja 2002-2006 Venemaal; leetrid 2006. aastal Saksamaal (haigeid üle 2 000) ja Ukrainas (haigeid ligemale 45 000), mil Ukrainast sissetoomise tõttu tekkis puhang ka Eestis.
Epideemia hädaolukorda põhjustavad erineva bakteriaalse või viirusliku päritoluga haigustekitajad, mis levivad saastunud toiduga, veega, õhuga, piisk-, õhklevi- või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt siseriiklikult, aga ka välisriigist sissetoomisel, samuti bioterrorismi, massilise migratsiooni või immigratsiooni tulemusena.
Epideemiad võivad põhjustada ühiskonnas paanikat, sotsiaalset ebastabiilsust ja majanduslikku kaost. Õigeaegne ja efektiivne suhtekorraldus on vajalik elanike teavitamiseks, nende teadlikkuse tõstmiseks, kuulduste ennetamiseks ja paanika vältimiseks ning poliitikute, tervishoiutöötajate ja volitatud ametkondade teavitamiseks.
Urmas Saard