EESTI VABARIIGI AASTAPÄEV ON LIPUPÄEV

Talvine madisepäev on ühtlasi ka Eesti iseseisvuspäev ja lipupäev – terve Eestimaa heisatakse esmaspäeva hommikul hiljemalt kella kaheksaks lipuehtesse.

Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto Urmas Saard
Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse enne kaheksat riigilipud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.[/pullquote]Lipupäevad kõnelevad olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, viljealustest ja demokraatia vajalikkusest.

24. veebruaril heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetel. Lipud langetatakse päikeseloojangul.

Iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev, mis märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist. 102 aastat tagasi, 24. veebruaril 1918 – Pärnus juba päev varem – kuulutati välja demokraatlik ja sõltumatu Eesti Vabariik.

1917. aasta oktoobris kukutasid bolševikud Vene Ajutise Valitsuse ja kehtestasid nõukogude diktatuuri. Hoidmaks Eestit vajumast Venemaa sisekaosesse, kuulutas Maanõukogu end 15. novembri 1917 ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestimaal. Maanõukogu vanematenõukogu ja maavalitsus otsustasid, et Eestist saab iseseisev vabariik. Koostati Eesti iseseisvusmanifest ja moodustati kolmeliikmeline Päästekomitee, et esimesel võimalusel iseseisvus välja kuulutada. Ühtlasi nimetati ametisse Ajutine Valitsus ning valmistuti valitsusasutuste loomiseks.

Päästekomitee poolt avaldatud ja Pärnus Aleksander Jürvetsoni trükikojas 23. veebruaril trükitud „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” ütleb muuhulgas, et ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud.

„Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti politiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enesemääramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda:

Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks.

Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega — Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas.

Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskulturilised autonomia õigused.”

Urmas Saard