Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2020
E T K N R L P
« jaan   märts »
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  

ÜHISFESTIL SAID NOORED TEADLIKUKS PÄRNU KOLLEDŽI OLEMASOLUST

Esmakordselt tänavu jaanuaris aset leidnud ülelinnalisele Ühisfestile „Pärnu – noorte inimeste linn“ järgnes 13. veebruaril kokkuvõtete tegemine kolledži raamatukogus, kus võis kuulda huvitavaid mõtteid ja kohati päris üllatavaid avastusi. Ettepanekud anti üle Pärnu linnavalitsusele.

Ülelinnalisest Ühisfestist kokkuvõtete tegemine Pärnu kolledžis. Foto Urmas Saard

Ülelinnalisest Ühisfestist kokkuvõtete tegemine Pärnu kolledžis. Foto: Urmas Saard

jätkuvalt on noori raamatute lugejaid ja neid kellele meeldib kohvikus aega viites loetu üle arutleda

Pärnu Ühisgümnaasiumi eestvedamisel toimus Ühisfest 28. jaanuaril Estonia Spa Hotels konverentsi saalis, kus osalesid Pärnu linna 8.-9. klasside üldhariduskoolide ja kutsehariduskeskuse õpilased, gümnasistid ning kolledži tudengid – ühtekokku 120 noort.

Käesoleva nädala neljapäeval tegi ühisgümnaasiumi õpilasesindus kokkuvõtte erinevate laudkondade teemadel: tuleviku kool, tuleviku haridus, kuhu oleme teel; tuleviku töökohad ja töökorraldus; mida saavad noored teha kodukoha heaks; millises Pärnus linnas tahetakse elada ja töötada. Esitati küsimused: kas noorel on kohta Pärnus; mida teha, et noored tahaksid Pärnusse jääda ja pärast õpinguid tagasi tulla?

Pärnus edasiõppimise võimalustest teavad õpilased peamiselt kutsehariduskeskust. Sageli ei teatud, et Pärnus on ka kolledž, mis tuli ettekandja sõnul enamikele üllatusena. Arvatakse, et üht või teist kõrgharidust on võimalik saada üksnes Tartus või Tallinnas.

Leiti, et Pärnus võib jätkuvalt elada. Suvel on linna uhkuseks paljud turistid. Kuigi üritusi korraldatakse rohkelt, soovitakse linna tagasi mõnda suurt festivali. Noortele meeldis väga mitmel aastal toimunud Weekend Festival. Oluliseks peetakse teadmist, et Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn. Tuntakse vajadust linna atraktiivsemaks muutmiseks. Et Pärnusse kavandatakse aastaringselt tegutsevat uisuväljakut, tuli noortele samuti rõõmsa üllatusena.

Probleemi näevad noored sobivate töökohtade leidmisel. Töökuulutustes otsitakse töökogemustega inimesi. Aga kuidas neid töökogemusi ikka omandada, kui tuleb noorelt tööd tegema hakata. Tööga omandavadki õpilased kogemusi. Jutuks tuli ka kohati esinev noorte töökiusamine. Tööandjad kasutavad ära noorte teadmatust nende õiguste osas. Puudust tuntakse kiitustest. Tööandjad ei märka tunnustada noorte head suhtumist töösse. Märgatakse üksnes negatiivset, mida siis rõhutatult esile tuuakse. Kõik noored ei soovi töötada ainult söögikohtade teenindajatena. Tööandjad võiksid rohkem riskida ja julgeda võtta noori tööle ka teistesse ülesannetesse, mis võibolla on vastutusrikkamad, aga võimaldaks õpilastel rohkem ennast teostada ja arendada.

Korduvalt tuldi selle juurde, et ei soovita suletud ringi teket, kus tööandjad soovivad kogemust, aga noori kaasamata ei tule kusagilt kogemusi juurde.

Puudust tuntakse õpilaskodude olemasolust. Üüripinnad on liiga kallid, et Pärnusse õppima tulla. Suvekuudel saaksid õpilaskodud täituda linna ajutiselt tööle tulevatest noortest.

» Mida teha probleemsete noortega?

Muretseti inglisekeelse õppe puudumise pärast. See seab takistuse näiteks ärimeestele, kes soovivad tulla peredega Pärnusse elama, investeerima, looma. Aga pole võimalik oma last kooli panna, sest Pärnus on ainult eestikeelsed koolid, vähesel määral ka venekeelset õpet.

Üks humoorika väljendusoskusega noorhärra kurtis noortepäraste kohvikute puudust. Enamasti istuvat laudades vanad mehed ja noortel polevat kohta omavahel istumiseks. Ta oli väga viisakas ja palus öeldut mitte isiklikult võtta. Keegi väga entusiastlik jalgrattur leiab, et Pärnus on veel liiga vähe rattateid, aga ettekandja ei näinud selles probleemi, sest eelistab ratta asemel linnatransporti. Pealegi saab ta Pärnu linna kodanikuna tasuta sõita.

Mida teha probleemsete noortega? Probleemse noorega peab rääkima ja eriti oluline on kindlakäeline suunamine. Võtmesõnaks on individuaalne suhtlus.

Positiivseid võimalusi noorte vabaaja sisustamiseks nimetati palju. Esile tõsteti sedagi, et jätkuvalt on noori raamatute lugejaid ja neid kellele meeldib kohvikus aega viites loetu üle arutleda.

Lisaks õpilastele istusid kuulajate toolidel ja võtsid mõttevahetuse korras sõna ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabbi, Pärnu abilinnapea Varje Tipp, Pärnu kolledži arendusjuht Gea Kammer ja sotsiaaltöö õpetaja Valter Parve ning mõned teisedki. Parve avaldas arvamust, et kolledži raamatukogusse kogunenud seltskonnast võiks edaspidi moodustada noortevolikogu, kellega linnavalitsus saaks nõu pidada. Mõlemad osapooled saaksid olla vastastikku teineteisele kasuks.

Veel andis Parve teada, et Pärnu muuseum on oma esimese korruse kohviku sulgenud ja teeb sinna 19. sajandi kodanike eeskujul kokkusaamise koha. Näiteks järgmisel neljapäeval saavad kokku need, kes Juhan Viidingut mäletavad ja mälestavad. Viiding läks 25 aastat tagasi 21. veebruaril meie juurest ära. Kohvikusse on kõik oodatud. Kohtumispaik pole mingile eriseltskonnale mõeldud ja igal korral leiab midagi uut. Näide on mõtteaineks noortele, kes soovivad omaette midagi teha.

Kokkuvõtete esitluse järel lõigati lahti ühisgümnaasiumi visuaaliga tort.

Urmas Saard

Samal teemal:

Ühisfest Pärnu – noorte inimeste linn. Foto Urmas Saard

 

 

 

Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”

 

Comments are closed.