KESKKONNAAMET VAJAB TAAS KARUPUTKE TÕRJUJAID

Riigi Tugiteenuste Keskus kuulutas järgnevaks kolmeks aastaks välja riigihanke karuputke võõrliikide tõrjujate leidmiseks. Pakkumuse hindamisel eelistatakse tõrjemeetodina kaevamist mürgitamisele. Kokku otsitakse tõrjujaid 2083 hektaril kasvavate putkede tõrjeks.

Karuputked Pihkva oblastis novembri alguses. Foto Urmas Saard
Karuputked Pihkva oblastis novembri alguses. Foto: Urmas Saard

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk selgitas, et tõrjujal on oluliselt lihtsam teostada tööd kohtades, mida ta on varem külastanud, tunneb ala iseloomu ning teab, kus olid taimed ja kuidas seal eelmisel aastal tõrjet tehti. „Seetõttu soovime sõlmida kolmeaastased lepingud, mis annavad loodetavasti parema töö tulemuse,“ lisas Vunk.

Varasemate aastatega võrreldes on suurenenud kaevamise osakaal. Seda nii veekaitsevööndite, mahealade kui maaomanike soovide tõttu, kuid suuresti ka seepärast, et pikaaegse tõrje tulemusel on taimi hõredamalt. Tõrjet tellitakse üle Eesti viiekümnele üksusele. Esmakordselt on hankes viis tõrjeüksust, kus tohib tõrjet teostada üksnes labidaga. Ülejäänud üksustele on pakkumisel võimalik saada lisapunkte, kui mürgitamise asemel plaanitakse kaevata.

Karuputkest on võimalik lahti saada üksnes järjekindla ning efektiivse tõrjetööga. Riiklik karuputke tõrje on toimunud juba üle kümne aasta. „Meie rekordaasta oli 2017, kui otsisime tõrjujaid 2500 hektaril tõrjumiseks. Selle aasta alguse seisuga on karuputk hävinuks märgitud 621 hektaril ja umbes kolmandik tõrjes olevatest kolooniatest peaks olema tõrjes viimaseid aastaid. Seega saame öelda, et pikaaegne tõrje hakkab nüüd tulemusi andma,“ kommenteeris Eike Vunk.

KU päevatoimetaja

KAITSELIIT – KODUMAA KAITSEL

Kindral Johan Laidoner ja kindral Riho Ühtegi.

Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi avamine Viimsi mõisapargis 2014. aasta 12. veebruaril. Foto Urmas Saard
Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi avamine Viimsi mõisapargis 2014. aasta 12. veebruaril. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vahetult enne tänavust loengut, kell 15.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad, asetatakse lilli.[/pullquote]Kolmapäeval, 12. veebruaril algusega kell 16 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus, aset traditsiooniline, seekord kindrali 136. sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.

Tänavune lektor on uus Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes kõneleb Eesti Kaitseliidu osast Vabadussõjas, selle järel ja ka Kaitseliidu tänasest valmisolekust võimalikeks ohtudeks.

Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.

Loe edasi: KAITSELIIT – KODUMAA KAITSEL

VUDILA MÄNGUMAA KUULUTATI MAA SOOLAKS

Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni konkursil Ettevõtlik Vaim 2019 pälvis tunnustuse Maa Sool endises Tabivere ja tänases Tartu vallas tegutsev turismiettevõte Vudila Mängumaa OÜ.

Vudila Mängumaa pildid erakogust
Vudila Mängumaa pildid erakogust

Vudila rajaja Kajar Lember arvas, et austava nimetusega Maa Sool kutsutakse üldiselt õpetajaid, kuid üldistavalt sobib tunnustus maaelu edendajatele teisteski elualadel. „Kuna Vudilas on väga paljudele noortele esimene töö- ja praktikakoht, siis eks meiegi omal moel tegele õpetamise ja innustamisega. Aga eks igas tegevuses peab olema nii pipart, kui soola.”

Lember peab Vudila väärtuseks järjepidevat tegutsemist ja uueks hooajaks ettevalmistamist. „Eelseisval suvel korraldame lastelaagreid. Püstitatud on mõned majutuskohad, mida saavad laagrite välisel ajal ööbimiseks kasutada ka kaugemad külalised. Seegi investeering loob suveks mõned lisatöökohad. Pooled meie töötajad on seotud toitlustusega. Sellel suvel plaanime pisut ümberkorraldusi ning suurendame koostööpartneri rolli, et iga asjaga tegeleks õue peal need, kes suudavad pakkuda parimat. Kindlasti on Vudilal kaudsete töökohtade mõju kogu piirkonnale. See on võibolla Vudila kontekstis isegi kogukondlikult suurem väärtus, kui otsene äritegevusest tulenev kasu,” rääkis Lember tunnustamise arvatavatest põhjustest.

Loe edasi: VUDILA MÄNGUMAA KUULUTATI MAA SOOLAKS