Täna Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti. Kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. Tervishoiu vajaduste täitmiseks on õdedest jätkuvalt suur puudus.
[pullquote]Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid.[/pullquote]„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseisva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“
Arstide arv on Eestis (3,5 arsti 1 000 inimese kohta) ligilähedane Euroopa Liidu riikide keskmisega (3,6 arsti 1 000 inimese kohta), kuid õdesid on Eestis (6,2 õde 1 000 inimese kohta) oluliselt vähem kui EL-is keskmiselt (8,5 õde 1000 elaniku kohta). Rahvastiku tervise arengukavas on seatud sihiks õdede suhtarvu kasvatamine 9 õeni 1000 inimese kohta.
2016. aasta lõpus sõlmitud konsensusleppe alusel on õdede ja ämmaemandate õppekohtade arvu aasta-aastalt suurendatud. 2019. aastal astus õe põhiõppesse 508 tulevast õde, mis on ligi 40% enam kuni neli aastat varem.
Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannuse sõnul on õdede puuduse leevendamiseks vaja veelgi suurendada koolitusmahte, mida praegu piirab nii kõrgkoolide vähene rahastamine kui ka praktikajuhendajate tasustamata jätmine. „Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid. Mida rohkem on õdesid, seda tervemad on meie inimesed,“ lisas Anneli Kannus.
[pullquote]Ulla Preedeni sõnul on esimene lend magistriõppe vilistlasi kõrgkooli jaoks kahtlemata ajalooline sündmus[/pullquote]Esmakordselt Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolide ajaloos saab lõpudiplomi 97 terviseteaduse magistriõppekava lõpetajat. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preedeni sõnul on esimene lend magistriõppe vilistlasi kõrgkooli jaoks kahtlemata ajalooline sündmus. „Esimesed terviseteaduse magistrid annavad oma lõputöö ühe osana tehtud arendusprojektidega panuse reaalsete probleemide lahendamisele tervishoius ja seega ka ühiskonnale laiemalt,“ ütles Ulla Preeden.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernitsa sõnul on tee tervishoiukõrgkoolide magistriteni olnud pikk ja väldanud aastaid. „Loodame nüüd, et kauaoodatud eriõed saavad tööturul väärilise tähelepanu. Elanikkonna vananedes vajadus meie tervishoiukõrgkoolide tervishoiuspetsialistide järele üha kasvab,” ütles Ülle Ernits.
Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel tähistatakse 2020. aastal rahvusvahelist õdede ja ämmaemandate aastat, et pöörata tähelepanu õdede ja ämmaemandate olulisele rollile tervishoius ja nende puudusele kogu maailmas.
KU päevatoimetaja