Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

jaanuar 2020
E T K N R L P
« dets   veebr »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

TARTU RAHU JUUBELILE PÜHENDATUD KONVERENTS KESKENDUS PIIRILEPPELLE

Suur pildigalerii

Pühapäeval, 26. jaanuaril kogunes Tallinnas rahvusraamatukogu suurde konverentsisaali pea sadakond ajaloohuvilist, et kuulda üksikasju Tartu rahulepingu kohta ja mõelda kaasa idapiiri küsimustes.

Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard

Hümni laulmine Tartu rahuläbirääkimiste 100. aastapäevale pühendatud konverentsil rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Ettevalmistatud teemadega esinesid Rein Koch, Aldo Kals, Henn Põlluaas, Jüri Adams, Rein Einasto, Jüri Estam ja Ando Leps. Põhiettekannete järel võis kasutada avatud mikrofoni. Sõna võtsid Mart Niklus ja teised. Seitsme põhiettekandja analüüsid, seisukohad ja arvamused on põhijoontes kättesaadavad äsja ilmunud kogumikus „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”.

Rein Koch mõtestas lahti rahulepingu artikleid ja ütles lõpuks kokkuvõtvalt, et kuigi juriidiline tekst koostati lühikese ajaga, on kirjapandu sisukas, täpne ja kahtlematult suurepäraseks näiteks ning eeskujuks meie riigi praegustele ja tulevastele diplomaatidele. Vähe teada faktina rääkis ta sellest, kuidas Lenin tegi juba pool aastat pärast lepingu allkirjastamist ülesandeks Eesti piiriäärseid alasid rünnata ja üles puua sada kuni tuhatkond ametnikku.

Henn Põlluaas tsiteeris õigusteadlast Enn Sarve, kelle sõnul avaldub Tartu rahulepingu tähtsus eriti selles, et see on proovikivi Vene tuleviku ennustamiseks. „Kui Vene on Tartu rahulepingut uuesti tunnustanud, siis – ja alles siis – võime öelda, et Venemaast võib hakata lõpuks ometi demokraatiana asja saama,” on öelnud Sarv. Samuti tsiteeris Põlluaas marssal Mannerheimi. Temale kuuluvad sõnad: „Kui üks rahvas loobub jalatäiestki oma maast, ei vääri see rahvas vabadust.”

Jüri Adams arutles, et meie lähiajaloo piiriläbirääkimiste teema kohta pole kahjuks piisavalt teaduslikke uurimusi. Adamsi kõige üldisem küsimus, millele ta püüab vastust leida, on sõnastatud selliselt: „Kas piiriläbirääkimisi üldse toimus? Kas toimunut on põhjust piiriläbirääkimisteks nimetada?” Adamsi sõnul pole teada, et olnuks mingit alalist või ajutist organit, mille ülesandeks oleks olnud piiri kulgemise üle läbirääkimiste pidamine Venemaaga.

Rein Einasto on aina imetlenud Eesti demokraatliku vabariigi valitsuse volinike Jaan Poska, Ants Piibu, Mait Püümanni, Julius Seljamaa ja Jaan Sootsi diplomaatilist tarkust rahulepingu juriidilisel põhjendamisel. Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessor on geoloogina korduvalt Petserimaad külastanud. „Ida-Petserimaa ulatuslik , kesk- ja hilisdevoni piiriperioodil – 386-380 miljonit aastat tagasi tekkinud paeplatoo koos pankrannikule sarnase astanguga, rohkete paemurdudega, rikkaliku fossiilse elustikuga, kipsivahekihtidega on oluline osa Eesti kui üleilmselt ainulaadse paemaa tervikust,” kirjutab Einasto kõneks olevas raamatus.

Jüri Estami hinnangul ei tohiks Eesti ennast pidada 1975. aasta Helsingi protsessiga seotuks, sest tollel hetkel okupeeritud Balti riikide esindajaid Helsingis polnud. Lääneriikidel polnud vähimatki õigust meie riigipiiride asukohaga mängida. Estam tõdes, et meil ei tarvitse tulla praegusest paremat aega Petserimaa ja Narvataguste valdade küsimustega tegelemiseks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Aldo Kals raamatuga Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard

 

 

 

RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020″

Julius Friedrich Seljamaa monument rahuläbirääkija sünnilinnas Foto Urmas Saard

 

 

 

SELJAMAA SÜNNILINN PÜHITSEB TARTU RAHULEPINGU SAJANDAT AASTAPÄEVA

Rein Koch tutvustab Tartu rahulepingut. Foto Urmas Saard

 

 

 

TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISE SAJANDALE AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTS

Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020 kaanekujundus.

 

 

 

SAJAND TARTU RAHULEPINGUT KAANTE VAHEL

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures. Foto Urmas Saard

 

 

 

100 sekundit mälestushetke kõikjal Eestis: Tallinnas, Pärnus, Sindis ja mujal

Sten Eric Hansen ja Braian Kulp. Foto Urmas Saard

 

 

 

Kaur Kasemaa videouudis meenutab Sindi gümnaasiumi ajalootundi saja aasta möödumisest Tartu rahuläbirääkimistel

Toomas Kiho, Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees. Foto Urmas Saard

 

 

 

Eesti Vabariigi juubelipidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäevale

Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric ja Braian esitavad ajaloolisi fakte. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi mäletab 100 aastat tagasi alanud rahukõnelusi

Sindi gümnaasiumi ja Sindi linnavalitsuse esindus Julius Seljamaa kalmul tema 80. surma-aastapäeval. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto Urmas Saard

 

 

 

Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnus kõneldi Tartu rahulepingust

1 comment to TARTU RAHU JUUBELILE PÜHENDATUD KONVERENTS KESKENDUS PIIRILEPPELLE

  • E Pari

    Oivaline! Ole Sa igati tänatud nende kõrgekvaliteetsete piltide eest.
    Oled isamaalikult meelestatud mees ja oled suure teenega oivaliselt toime tulnud.
    E. Pari
    erwpar@gmail.com

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>