Ida – see on väga peen asi

Eile esines väliskommentaator Toomas Alatalu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurele auditooriumile Tervise konverentsikeskuses. Varem kavandatud teemavalik „Tänane maailm ja Eesti” asendus nüüd viimaste päevade sündmuste vaatlusega Lähis-Idas. Tallinna Ülikooli õppejõud ja analüütik käsitles teemat suuremas plaanis kui üksnes USA presidendi Donald Trumpi käsul korraldatud raketirünnakut, milles hukkus Iraani mõjukas kindral Qassem Soleimani.

Toomas Alatalu peab loengut Tervise konverentsikeskuses TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto Urmas Saard
Toomas Alatalu peab loengut Tervise konverentsikeskuses TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]lõpusirgel toimus niisugune ootamatu käik, et inimene ootamatult tapetakse ja tekib täiesti uus situatsioon[/pullquote]Mullu oktoobris teatas Trump, et äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) asutaja ja juht Abu Bakr al-Baghdadi tapeti erioperatsiooni käigus Süüria kirdeosas asuvas Idlibi provintsis. Trumpi sõnul suri ta nagu koer. „See on väga solvav moslemile,” lausus Alatalu ja asetas selle kõrvale Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnad, kes on öelnud „Восток дело донкое” (Ida – see on väga peen asi).

Putin käis 7. jaanuaril üllatusvisiidil Süürias ja külastas Damaskuse kõige kuulsamat mošeed, ühtaegu ka kristlikku kirikut. Praeguses situatsioonis oli Putin esimene, kes läks suurtest juhtidest sellesse piirkonda. See oli sõnum, et Venemaa on valmis rahu tagamiseks asju korraldama. On selge, et Ameerika ja Venemaa suhted on ääretult halvad. Ameeriklane kehtestas sanktsioonid ja võib välistada Ameerika ning Venemaa vahelised otsekõnelused. Aga Venemaa saab määrata või vähemalt soovitada, kes hakkab vahendajaks selles protsessis.

Loe edasi: Ida – see on väga peen asi

Pealinnast Pärnu ja Tartu suundades väljuvate teede plaan võeti järgmise kümnendi kavasse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tänasel teatel võttis valitsus vastu riigiteede teehoiukava järgmiseks kümnendiks. Tuleval aastal suunatakse lisaraha kruusateede katete ehitusse ning alustatakse 2+2 maanteede projektide ettevalmistamist.

Tallinna-Pärnu maanteel Kohatu lähedal on ainult üks sõidusuundadest kaherealiseks ehitatud. Foto Urmas Saard
Tallinna-Pärnu maanteel Kohatu lähedal on ainult üks sõidusuundadest kaherealiseks ehitatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.[/pullquote]Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on teehoiukava kui suur plaan, mida tuleb nüüd jooksvalt täiendada. „Varem pole me nii pikalt teede ehitamise ja hooldamise plaani paika pannud. Sellegipoolest uuendame ka edaspidi regulaarselt kirja pandut, kui leiame juurde võimalusi mõne projekti kiirendamiseks,“ lisas Aas. Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.

Loe edasi: Pealinnast Pärnu ja Tartu suundades väljuvate teede plaan võeti järgmise kümnendi kavasse

Otepää Talveöölaulupeo teemaks on sellel aastal armastus

Talvepealinna üks armastatumaid muusikasündmusi, Otepää VI Talveöölaulupidu toimub 25. jaanuaril 2020 kell 20.00 Otepää Kultuurimaja pargis. Muinasjutuline Talveöölaulupidu „Õhus on armastust“ on sellel aastal pühendatud armastusele.

Otepää Talveöölaulupidu. Foto Monika Otrokova
Otepää Talveöölaulupidu. Foto: Monika Otrokova

Otepää Kultuurimaja laval astuvad üles koorid üle kogu Eesti. Esitamisele tuleb 17 kaunist eestikeelset laulu. Solistideks on Alen Veziko, Allan Kasuk, Margit Tali ja Jorma Riivald. Saateks mängib Margit Tali Bänd. Õhtut juhib Mare Taar.

„Sellel aastal on Talveöölaulupidu pühendatud armastusele ning seda kõige laiemas mõttes – armastada võib ju ka ema ja isa, kodumaad, häid sõpru ja kalleid inimesi,“ selgitas Talveöölaulupeo üks pikaaegsetest korraldajatest, Otepää kultuurimaja perenaine-kultuurikorraldaja Merle Soonberg. „Inimene, kes oma kodakondseid ning naabreid armastab ja neist hoolib, ei tee kunagi kurja. Ootamegi kõiki Otepääle oma armastust läbi laulusideme kinnitama!“

Arvesse võttes Talveöölaulupeo teemat, on kõik osalejad ja pealtvaatajad oodatud peole tulema koos punaste südametega. Kaasa võib võtta ka endale kõige kallima inimese!

Kõik koorid, kes soovivad ennast Talveöölaulupeole kirja panna, on väga oodatud seda tegema kuni 20.jaanuarini 2020 e-postil Merle.Soonberg@otepaa.ee

Talveöölaulupidu on kõigile tasuta. Talveöölaulupeo korraldab Otepää Kultuurikeskused, toetab Otepää vald ja Eesti Kultuurkapital.

KU päevatoimetaja

Viljandi pärimusmuusika festival avalikustas täna tunnuskujunduse

23.-26. juulini 2020 toimuva XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali seekordse tunnuskujunduse autoriks on Eesti kunstnik Krõõt Kukkur. Kukkuri käe all valmis järgmise folgipeo mitmekõlalist teemat “Kokkumäng” ilmestav värviküllane kujunduslahendus.

PrintNii, nagu igal aastal võtab Viljandi pärimusmuusika festival fookusesse uue teema, ilmestab muusikasündmust ka iga kord uus kujunduslahendus, mille eesmärk on visualiseerida programmi kätkevat teemat. Teist aastat järjest valib festivali meeskond ühiselt välja ühe noore kujundaja, kelle käekiri sobib järgmise aasta teema ja muusikasündmuse näoga hästi kokku. Seekord langes valik Krõõt Kukkurile, kelle käekiri on hästi eristuv, kasutatavad värvid julged ja väga hea maitsemeel.

Krõõt Kukkuri sõnul mõjus järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali teema talle igati inspireerivalt: “Kujunduse loomise aluseks olnud teema – kokkumäng, kooskõla, kollektiivne loomine – oli minu jaoks koheselt visuaalselt väga ahvatlev. Valminud graafika valemiks võiks lugeda selliseid märksõnasid nagu ühise eesmärgi nimel töötamine, üksteisele toetumine ja teineteisega arvestamine, millele segasin juurde erksaid värve ja lisasin küllaga suvist, sooja energiat.”

Joonistanud on Krõõt Kukkur enda sõnul piltlikult öeldes sünnist saati, viimased 10 aastat sellest professionaalsel tasemel. “Baasteadmised omandasin Tallinna Kunstikoolis; ülikooli jätsin pärast ühe-aastast õpet pooleli ning pärast seda olen omal käel edasi õppinud,” kirjeldab Kukkur oma kunstnikuteed. “Et igav ei hakkaks, viljelen erinevaid stiile ja tehnikaid ning sean endale pidevalt uusi eesmärke.”

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.-26. juulini Viljandis. Festivali teema “Kokkumäng” toob fookusse koostöö, hulgakesi muusika tegemise traditsiooni ja kooskõla, aga ka inimlikule üksteisega arvestamise ja vastastikuse austuse.

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse autor on Krõõt Kukkur →

KU päevatoimetaja