Päev: 19. detsember 2019

Ain Keerup: see märk sümboliseerib meie ühtekuuluvust

Suur pildigalerii

Pika ajalooga Sindi gümnaasiumi kõigile õpilastele kingiti punase vahtra lehega rinnamärk ja Braianile tõi jõulutaat Vello mobiili, mida üleriigilisel etlemise võistlusel esikoha võitnud noorhärra väga igatses.

Punane vaher on Sindi gümnaasiumi sümbol, millest ka kooli märgi kujundus. Foto Urmas Saard
Punane vaher on Sindi gümnaasiumi sümbol, millest ka kooli märgi kujundus. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasium kingib kõigile oma õpilastele kooli logoga märgi. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasium kingib kõigile oma õpilastele kooli logoga märgi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tori vallavalitsusel kui koolipidajal tuleb teha senisest paremini mõttetööd[/pullquote]Sindi gümnaasiumi hümni ei laulda igal kogunemisel. Täna oli selleks taas oluline põhjus. Suuremate üllatuste valmistamiseks hoiti häid kavatsusi viimase hetkeni saladuses. Vargsi hakkas saladusloor hajuma. Mikrofoni juurde astus õpetaja Lembit Roosimäe. Viie minuti kestel keskendus ta peamiselt seitsmega lõppevatel aastaarvudel ja rääkis oma mõtteid seonduvalt Sindi hariduseluga.

Mitmes asjas kinnitust

Aastal 1837 avas Sindi vabriku omanik J. C. Wöhrmann välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli. Seepärast kaunistabki töösturi kipskuju koolimaja fuajeed. Paarkümmend aastat hiljem lahutati kool kolmeks õppeasutuseks: eesti, saksa ja vene kooliks. Seegi aeg kestis 20 aastat.

Loe edasi: Ain Keerup: see märk sümboliseerib meie ühtekuuluvust

Tallinn tähistab vapipäeva

Pühapäeval, 22. detsembril on Tallinna vapipäev, mis märgib esimese Tallinna linnavolikogu esimese istungi toimumist 1877. aastal. Vapipäeva tähistamise puhul toimus täna Poska majas Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku lõunasöök endiste linnavolikogu esimeeste auks, õhtul on raekojas vastuvõtt. Tallinna vapipäeva on tähistatud alates 2007. aastast.

Tallinna linnavolikogu esimehed. Foto Mats Õun
Tallinna linnavolikogu esimehed. Foto: Mats Õun

Linnavolikogu kogunemine oli põhimõtteline muudatus linnajuhtimises, mis asendas sajandeid toiminud seisusliku omavalitsuse. Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on sel aastal muu hulgas paslik tagasi vaadata veel kahele tähtpäevale, mis küll puudutavad Tallinna juhtimist, kuid omavad ilmselt ka Eesti ajaloos laiemat tähendust. „Nimelt möödub tänavu 115 aastat linnavolikogu valimistest, mille tulemusel pääsesid eestlased esimest korda ajaloos Tallinna linna juhtima. 1904. aasta detsembris toimunud valimistel valiti toona 60-liikmelisse volikokku 37 eestlast, neli venelast ja 19 sakslast. Veidi vähem kui kuu hiljem hakkas esimese eestlasena linnavolikogu juhtima Jaan Poska,“ lausus Terik.

„Eks tagantjärele ole ajaloosündmustele kergem hinnanguid anda või neis mingeid tähendusi leida, kuid usun, et sel on oma osa ka nende sündmuste ahelas, mis kulmineerusid 1918. aastal Eesti Vabariigi loomisega,“ lisas volikogu esimees.

„Aga ka taasiseseisvumisele eelnesid erinevad sündmused, kus muu hulgas mängis rolli kohalike omavalitsuste taastamine. Tallinlastel oli uuesti võimalik oma linna kohalikku elu korraldama hakata 30 aastat tagasi, 1989. aasta detsembris valiti taas Tallinna linnavolikogu. Pisut hiljem taastas Eesti riik oma iseseisvuse,“ ütles Terik. Sümboolne kokkusattumus oli, et poole sajandi järel taas kogunenud Tallinna linnavolikogu istung toimus samuti 22. detsembril.

KU päevatoimetaja