XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi “Koidulauliku valgel” peaauhinna pälvis Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Braian Kulp. Mõjuvat ja nauditavat etlemist õpetas võitjale õpetaja Eneli Arusaar.
Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar rõhutab, et kindlasti pole etlemine üksnes soravalt peast lugemine. Luuletaja looming tuleb viia kuulajani nõnda, et sõnad teda mõjutaksid ja pakuksid kõrvadele naudingut. Üleriigilisele konkursile pääses edasi 3. detsembril Pärnumaal saavutatud esimese kohaga. Arusaar soovib, et Braian räägiks etlemise õppimisest ise.
„Peaaegu iga päev peale kooli läksin ma õpetaja Eneli juurde harjutama. Harjumusest asusin ma alguses luuletuste lugemisel näitlema,” rääkis Braian, kes juba mitmendat aastat õpib Arusaare juhendamisel kooli näiterühmas näitlemise kunsti ja on osalenud juba reklaamfilmide rollides. „Õpetaja Eneli õpetas mulle, et näitlemine ei ole õige. Ta ütles kohe alguses, et omadus- ja asesõnu ei rõhutata. Aga minu arvates on kõige tähtsam asi luuletuses — mis õpetaja Eneli mulle õpetas — et pausid pole rea lõpus, vaid seal kus on punkt, koma, hüüu- või küsimärk. Pausid on eriti head selleks, et lasta kuulajal mõelda,” jätkas Braian selgitustega. „Mõnikord me harjutasime pimedas klassis, et saada kätte luule tunnetust. Tunnetus on tähtis, sest ilma selleta ei saa ma anda publikule edasi emotsioone. Järgmisena lugesin ma rahva ees, et harjutada silmsideme loomist. Peale lugemist oli selline ilus hetk, kus teised minu koolikaaslased hakkasid nutma.”
> mõista inimeste südamete puudutamise tähtsust
Braian rääkis kui oluline on luuletusi harjutades mõista inimeste südamete puudutamise tähtsust. Et värsse üldse esitada, tuleb teada esitatava luuletuse kohta võimalikult palju. „Õppides päris palju Koidula luuletust „Sügis”, jutustas õpetaja Eneli mulle terve Koidula eluloo, et mõistaksin, miks on Koidula selle luuletuse kirjutanud ja milliste tunnetega poetessi elulugu mind puudutas. Karl Martin Sinijärve luuletust õppides sain teada tema vanaisast ja autorist endast. Luuletuste õppimisel oli mulle kõige raskem, et ma ei näitleks ja rõhutaksin õigeid sõnu õiges kohas. Palju vaeva nägime diktsiooniga ja väldete õppimisega.”
Märgatava elevusega teatas Braian, et peale edukat esinemist läks ta tõrvikute rongkäigule, millega paljud õpilased tähistasid Koidulauliku sünniaastapäeva (vana kalendri järgi). Ka tema õpetaja käes leegitses tõrvik. Braian ise kandis peaauhinnaks saadud Koidula pilti ja Arusaarele antud tänukirja.
Pärnu Koidula pargis toimus läinud sajandi kuuekümnendatel alguse saanud õpilaste tõrvikutega kogunemine. Õhtuhämaruses tähistati koolile nime andnud Lydia Koidula 176. sünniaastapäeva. „Tseremoonia avasin mina. (toimetajalt: Koidula kooli direktor palus ürituse avada Braianil võiduluuletusega). See oli väga suur au. Koidula kirjutatud laulud olid väga ilusad,” lausus Braian ja kirjeldas maagilise tunde tekkimist.
„Kui õpilasel ja õpetajal on sarnane arusaamine maailmast, siis sünnibki ime,” lisas Arusaar oma õpilase jutule juurde. Õpetaja sõnul on koostöö Braianiga olnud alati meeldiv. „Ta arvestab minu nõuannetega. Tema usaldab mind ja mina usaldan teda. Toon näite üleriigilisest konkursist. Paljud noored, kes meid koos nägid, tulid meilt küsima, kas oleme sugulased, et tundume nii lähedased olevat. See puudutas. Aitäh sulle, Braian! Mul on au olla sulle toeks eluteel.”
Urmas Saard
Samal teemal:
Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis
Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust