Eesti Vabariigi juubelipidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäevale

100 aasta möödumist rahuläbirääkimiste algusest tähistati 4. detsembri õhtupoolikul piduliku ajaloo- ja teabetunniga ka Tallinnas Poska majas.

Toomas Kiho, Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees. Foto Urmas Saard
Toomas Kiho, Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees. Foto: Urmas Saard
Pillerin Pihelgas ja Asko Aru, külalised Sindi gümnaasiumist teel Jaan Poska majja. Foto Urmas Saard
Pillerin Pihelgas ja Asko Aru, külalised Sindi gümnaasiumist teel Jaan Poska majja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti de jure[/pullquote]Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho tegi Poska majas põhjaliku ülevaate eelseisvatest sündmustest, mis toimuvad ajavahemikul tuleva aasta 3. jaanuarist kuni 2. vebruarini. „Eesti rahvas on kahe ja poole aasta jooksul tähistanud oma riigi sajandat sünnipäeva,“ lausus Kiho. „Iseseisvumine algas autonoomia kättevõitmisest ning päädis loodud Eesti Vabariigi rahvusvahelise tunnustusega, millele avas tee Tartu rahuleping. Sestap keskendubki pidustuste lõppakord just Tartu rahu 100. aastapäevale.“

Sündmused rulluvad lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vägede vahel. Sel puhul tähistatakse suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10.30 toimub üleriigiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad, vedurite ja laevade viled. Kell 18 peetakse kontsert-jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus, mis on mälestusmärk Tartu rahule.

Jaanuari kuu jooksul toimuvad näitused, kontserdid, raamatu- ja mündiesitlused, kõnekoosolekud ning mälestusüritused üle Eesti. Mõned näited väga paljude ettevõtmiste hulgast. 29. jaanuaril leiab aset lumest rahuskulptuuride ehitamine Tartu Raekoja platsil. Jaan Poska Gümnaasiumi Tartu rahu toas avatakse näitus „Tartu rahu sünd“, pannakse välja rahulepingu mustandeksemplarid ja laud, mille taga toimusid rahuläbirääkimised. Toimub postmargi „Tartu rahu 100“ ja margiraamatu „Eesti riigipead 1918-2018“ esitlus.

1. veebruari õhtul toimub EV100 lõpetamise pidu ERM-is, kutsetega. Kell 21.30 tasub vaadata ETV erisaadet teleekraanilt. Kell 24 Tartu rahu sünnihetke tähistamine Tartu Raekoja platsil.

« Täpselt 100 aastat lepingu allkirjastamisest

2. veebruaril kell 0.45 „Täpselt 100 aastat lepingu allkirjastamisest“ Tartu Raekoja platsil. Pärgade asetamine kell 8.30 Pauluse kalmistul Vabadussõja memoriaalile, kell 9 Raadi kalmistul Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ja kell 9.15 Julius Kuperjanovi hauale. Kell 10 mälestustseremoonia Kalevipoja monumendi juures, Emajõe kaldal Tartus. Kell 11 Tartu rahu tänujumalateenistus Tartu Jaani kirikus. Kell 12.30 Tartu rahu miiting Tartu Rahu platsil. Järgnevalt on võimalik külastada Tartu rahu tuba (Vanemuise 35). Kell 14 Vabadussõja uue koguteose esitlus Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23). Kell 16 Tartu rahu 100. aastapäeva pidulik kontsertaktus Vanemuise kontserdimajas, kutsetega.

Tartu rahu 100. aastapäeva sündmusi korraldavad Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond, Välisministeerium, Kaitseministeerium, Tartu linnavalitsus, Jaan Poska gümnaasium, Tartu linnamuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv, Kaitsevägi, Kaitseliit, Eesti sõjamuuseum, Eesti Meestelaulu Selts, Põllumeeste Kogu, Eesti Pank, Eesti Post, Eesti Kirikute Nõukogu ja Vanemuise kontserdimaja.

Ajaloolane Küllo Arjakas rääkis Poska maja külalistele hinnangutest Tartu rahule läbi saja aasta. Ta ütles, et Eesti pole mitte iialgi varem ega hiljem olnud nii üksinda, kui rahuläbirääkimiste ajal. Kuid Eestil olid läbirääkimistel palju suuremad eelised võrreldes kõigi teistega, kes hiljem Nõukogude Venemaaga rahu tegid. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti de jure, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta. Varsti pärast lepingu sõlmimist ilmnes, et venelased ei kavatsegi kõiki lepingu punkte täitma asuda ja paarkümmend aastat hiljem selgus, et venelaste mõistes võrdub igavik 20 aastaga.

Professor Peeter Järvelaid ja diplomaat Jüri Trei tegid põnevate jutustustega ekskursi Poska muuseumis. Näiteks Trei rääkis naljaga pooleks, kuid tõsiilmeliselt lugu sellest kuidas Jaan Poska vahakuju sai endale riided selga. Kõigil külalistel oli võimalik istuda Poska toolil ja kirjutada oma nimi külaliste raamatusse.

Urmas Saard

Samal teemal:

Sindi gümnaasiumi õpilased Sten Eric ja Braian esitavad ajaloolisi fakte. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi mäletab 100 aastat tagasi alanud rahukõnelusi

Sindi gümnaasiumi ja Sindi linnavalitsuse esindus Julius Seljamaa kalmul tema 80. surma-aastapäeval. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega

Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto Urmas Saard

 

 

 

Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund