Selgusid koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ võitjad

Siseministeeriumi korraldatud koolinoorte ideekonkursile „Mina suudan” oodati mõtteid, kuidas parandada noorte turvalisust, heaolu ja tervist kohalikus kogukonnas. Noored said oma ideid esitada 23. septembrist kuni 14. oktoobrini. Nüüdseks on rahvastikuministri välja kuulutatud koolinoorte ideekonkursi võitjad selgunud.

Kihnu kooli hoone (tagaplaanil). Foto Urmas Saard
Kihnu koolihoone (tagaplaanil). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aktiivseimalt osavõtnud kooli ja õpilasesinduse tunnustus läheb Kihnu koolile[/pullquote]Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul hoolivad tänapäeva noored ühiskonna tervisest ja tahavad selle parandamisel võimalikult palju ise osaleda. „Täiskasvanute ja riigi kohus on neid noori õpetada kogukonnas leiduvaid probleeme märkama ning neile ka lahendusi otsima. Esmakordselt läbiviidava projekti eesmärk on nii noorte endi innustamine kui ka õpetajatele sisendi andmine, kuidas kodanikuühiskonna ja -algatuse temaatikat tundides käsitleda, et ükski leidlik õpilane ei jääks ilma võimalusest ühiskonnas ise kaasa lüüa.”

Tööde hindamine toimus kolmes astmes: kooli, maakondliku ja üleriigilise vooruna. Iga maakond saatis kolm parimat tööd esitamiseks üleriiklikku hindamisvooru, kus valiti välja viis kõige läbimõeldumat ja suurema kogukondliku mõjuga ideed.

Loe edasi: Selgusid koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ võitjad

Viljandi pärimusmuusika festival kuulutas täna välja järgmise folgipeo teema

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub koostööle, hulgakesi muusika tegemise traditsioonile ja kooskõlale, aga ka inimlikule üksteisega arvestamisele ja vastastikusele austusele. Sestap valiti 2020. aasta festivali programmi ideeks ja sõnumiks vahvalt mitmekõlaline “Kokkumäng”. Järgmise suve suur folgisündmus toimub 23.-26. juulini Viljandis.

Foto Iris Kivisalu
Foto: Iris Kivisalu

[pullquote]Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus.[/pullquote]Pärimusmuusikat iseloomustab funktsionaalsus ja eesmärgipärasus. Tihti on see saatnud erinevaid tegevusi, mida just ühiselt ette võetud: pärimusmuusika on kõlanud töövaeva kergendamiseks, pühitsemiseks, tantsuks, teekonna lühendamiseks jne. Viljandi pärimusmuusika festivali pealik Ando Kiviberg: “Rahvalaul, pillimäng ja tantsimine on kui inimesi ühendav nähtamatu sotsiaalne liim. Et ühisest muusikategemisest või tantsimisest sündinud jõudu andvad tundelaengud on väga tugevad, teavad kõik laulu- ja tantsupeolised. Sama kehtib pärimusmuusika puhul.”

Hoolimata seninägematutest võimalustest üksteisega kontaktis olla, on tänase päeva üheks märksõnaks aga eraldatus. Põhjuseid selleks võib olla erinevaid, aga tulemusena tajuvad paljud üksildust, usaldamatust. Pärimusmuusika on loomulik võimalus kokkusaamiseks, koos tegutsemiseks, ühte hoidmiseks. ““Kokkumäng” on teemana nii üleskutse ühisele muusikategemisele kui üksteisega arvestamisele, koostööle,” selgitab Ando Kiviberg.

Viljandi pärimusmuusika festival on alates 2000. aastast keskendunud osalejate inspireerimiseks mingile kindlale pärimusmuusika aspektile või iseloomulikule nähtusele. Kaheksateistkümne aasta jooksul on teemade hulgas olnud näiteks nii soolomäng kui mehelik laul ja naise hääl, pärimusmuusika tähtsus sündmuste tähistamisel kui palju muudki.

Ruudu Raudsepp
Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik

Sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ kulmineerub pühapäeval üleriigilise kadrisandijooksmisega

Pühapäeval, 24. novembril kulmineerub rahvusvaheline sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ üleriigilise kadrisandijooksmisega, kus kõik kadrisandid on oodatud end mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel kirja panema. Üle riigi toimuvad kadripeod, suurim neist 25. novembril Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Hakkame santima[pullquote]Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele[/pullquote]„Mardid ja kadrid on maskeeritud tegelased, kes käivad perest peresse ja toovad õnne,“ ütles aktsiooni „Hakkame santima!“ eestvedaja Kati Taal. „Meile toovad sandid õnne, vastu saavad ande. Soovitame sõpruskondadel ja peredel kindlasti kadrisandijooksmise ette võtta. “

„Arvatakse, et mardi- ja kadrisandid on tulnud siia kaugelt teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad nad meie esivanemate hingi. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele,“ ütles aktsiooni eestvedaja, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esinaine Kati Taal.

Sestap on Eestisse külla sõitnud ka folkloorirühmad Lätist ja isurite juurest, samuti astub koolides ja rahvamajades toimuvatel kontserditel üles Narva laste folkloorirühm Guselki.

Loe edasi: Sanditamiskombeid esile tõstev aktsioon „Hakkame santima!“ kulmineerub pühapäeval üleriigilise kadrisandijooksmisega