Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt   dets »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Arvo Pärdi Keskus peidab ennast noore männiku varjus

Kodulehelt: Arvo Pärdi Keskus on Eesti helilooja Arvo Pärdi isikuarhiiv ning loominguline kohtumispaik kõigile, kes tunnevad huvi tema muusika ja mõttemaailma vastu.

Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Foto Urmas Saard

Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Foto: Urmas Saard

Paljude huvitavate kaadrite seas paelus enim tähelepanu Pärdi pedaalimine pilvedesse, mis sai alguse tema kodulinnast Rakverest

Hingekuu viimasel päeval tegid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli teadmishimulised õppurid väljasõidu Laulasmaale, kus enamvähem aasta tagasi avati Arvo Pärdi Keskus. Suur buss peatus Kellasalu tee alguses asuvas parklas, umbes 250 meetri kaugusel keskusest. Selleni jõudmiseks võis valida asfaltkattega sõidutee või viitadega tähistatud metsaraja. Enamus valis miskipärast laiema tee ja sattus segadusesse, kui leidis ennast lõpuks maja tagaküljelt. Eksitusest saadi siiski kiiresti jagu ja leiti ka peauks üles.

Pooleks jaotatud seltskonnast sisenes üks osa esmalt keskuse väikesesse filmituppa, kus linastus möödunud aastal valminud paarikümne minuti pikkune Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi dokumentaal „Muusikajanu“. Keskuse tellimusel vändatud linateos heidab pilgu Pärdi elule ja loometeele. Paljude huvitavate kaadrite seas paelus enim tähelepanu Pärdi pedaalimine pilvedesse, mis sai alguse tema kodulinnast Rakverest. Filmis kehastub Pärdi rolli nukufilmikunstnik ja -režissöör, amatöörnäitleja Pärtel Talli. Seega on tegemist mängufilmile omaste elementidega dokumentaalfilmiga.

Jalgrattasõit meenutas kohe monumenti “Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas”, mis avati Pärdi 75. sünnipäeval Rakvere keskväljakul 2010. aasta 11. septembril. Seaküla Simsoni loodud taies jutustab kaunist lugu helilooja lapsepõlvest. Väike Pärt tiirutas jalgrattal ümber telefoniposti, mille otsa kinnitatud mögafonist lasti klassikalist muusikat. Rakvere poiss peljanud teiste arvamust, et tema klassikalise muusika huvi võidakse pidada teatava totruse ilminguks. Seepärast kavaldas vembumees pealtnägijad üle. Teeseldes pedaalimise nautimist kuulas ta tegelikult kikkis kõrvadega valjuhääldist kostvaid helisid.

Keskuse arhivaar Anneli Kivisiv rääkis 150-kohalises saalis Pärdist ja keskuse saamise lugu. Pärt on olnud järjepanu viimasel seitsmel aastal maailma kõige enam mängitud elav helilooja. Tippteoste nimistusse kuuluvad “Tabula rasa“, “Spiegel im Spiegel“, “Fratres“, “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks”. Keskuse arhitektuurist kõneldes juhtis Kivisiv tähelepanu saali suurepärasele akustikale, kus ka arhivaari vaikne hääl jõudis kõigi kuulajateni erilise kõla ja selgusega.

Parima arhitektuurilise lahenduse saamiseks kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus. Võitjaks tunnistati hispaanlased Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano. Ehitusprojekt koostati ühistööna Pärnu arhitektuuribürooga Luhse & Tuhal. AS Ehitustrust alustas ehitustöödega 2017. aasta märtsis ja külastajatele avati uksed mullu 17. oktoobril. Hoone pindala on 2385 m2, ehitusmaterjalidena kasutati betooni, puitu, klaasi. Hoone on varustatud tänapäevaste taastuvenergia süsteemidega. Omapärase arhitektuuriga hoone põhikonstruktsiooni osas voolavad seinad laineliselt ilma teravate nurkadeta.

Geomeetria, tekst, partituur, rütm ja vaikus saavad ootamatult metafoorideks, mis ühendavad heli, aja ja ruumi

Kivisiv ütles arhitekti Enrique Sobejano sõnumit vahendades, et Pärdi keskuses astuvad dialoogi arhitektuur, loodus ja muusika. Maja arhitektuur tõukub viisnurksete sisehoovide mustrist. Hoone püüab leida tasakaalu helilooja loomingule omase taandatuse ja metsakeskkonna ilu vahel. „Geomeetria, tekst, partituur, rütm ja vaikus saavad ootamatult metafoorideks, mis ühendavad heli, aja ja ruumi,” öelnud Enrique Sobejano.

Arvo Pärdi Keskuse maja ehitust rahastas Eesti Vabariik.

Aastaga on Pärdi keskust külastanud üle 33 000 inimese.

Keskus ise tegutseb juba 2010-st aastast saadik. Arhivaari sõnul asutati keskus helilooja ja tema perekonna soovil, et luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ning tema emakeelses keskkonnas mõtestamiseks. Kivisiv alustas selle keskuse arhivaarina tööd 2013. aastal. Tema ülesandeks on vastutus selle nimel, et Pärdi pärand ja dokumentatsioon saaksid arhiivinõuetele eeskujulikult süstematiseeritud ning hoitud. Huvi Pärdi loomingu vastu on kestvalt üha kasvamas, sest tema heliteosed mõjutavad olulist osa kogu maailma 20. sajandi teise poole muusikast. Keskuse südameks ongi arhiiv, mille kõige väärtuslikuma osa moodustavad Pärdi käsikirjad: päeviku taolised noodivihikud, nootide visandid ja partituurid, kirjavahetus, fotod. Lisaks erinevatel helikandjatel salvestused, fotod, filmid jm.

Raamatukogus asuvad põhiliselt Arvo Pärdi ja tema abikaasa Nora isiklikud raamatud, valdavalt usuteadusliku sisuga. Raamatukogu akendest näeb keskuse avaraimas siseõues asuvat Kreeka stiilis kabelit, kuhu pääseb raamatukogu kaudu. Kabeli põrandapinda on kõigest 11,2 m². Eriliseks pärliks on keskuse juures asuv 32 meetri kõrgune vaatetorn, mis oli maestro enda ettepanekul juba eelnevalt arhitektuurikonkursi lähteülesandesse lisatud. Paraku ei saa seda aastaringselt külastada ja seepärast on põhjust juba kevadel uuesti Laulasmaad ja keskust külastada.

Kivisiv meenutas EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnu: „Arvo Pärt on rahvuslik sümbol ja Eesti suursaadik terves maailmas.”

Urmas Saard

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>