“Babette´i pidusöök” Sindi raamatukogus

Põhjamaade kirjanduse nädala avapäeval kutsus Sindi raamatukogu ühepäevakohvikusse ja videvikutunnile, kus Tori vallaarhitekt Kristjan Kullerkan luges väikeste katketega Isak Dineseni (kodaniku nimega Karen Blixen) raamatu “Babette´i pidusöök” kaanest kaaneni läbi.

Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni Babette´i pidusööki. Foto Urmas Saard
Kristjan Kullerkan loeb Sindi raamatukogus Isak Dineseni “Babette´i pidusööki”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Imeline õhtu veedeti kilpkonnasuppi süües ning Veuve Clicquot’ headust maitstes.[/pullquote]Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp ütles, et nädala eesmärk on Põhjala kirjanduse tutvustamine, et innustada inimesi lugema. „November on Põhjamaades kõige pimedam kuu ja siis inimesed süütavadki küünlad ning hakkavad lugema. Meiegi süütame täna küünlad ja liitume enam kui 150 000 inimesega, kes sellel hetkel praegu loevad.” Raamatukogu lugemisruumi laudadel põlesidki küünlad. Võbeleva leegi kõrval olid küpsiste kausid ja vastavalt soovile võis näksimise kõrvale rüübata teed või kohvi, et kuulamine mõnusam oleks.

Korduvalt, kuid edutult Nobeli kirjanduspreemia auhinnale nimetatud Karen Blixen (1885-1962) on maailmakuulsa Taani kirjanikuna osa Taani viljelisest kaanonist. Naine sündis Rungstedlundis, aga elas pikalt Keenias, kus pidas ühes abikaasa parun Bror von Blixen-Fineckega kohviistandust. Pärast abielulahutust pidas ta veel kümmekond aastat üksinda kohviistandust, kuni üleilmne kohvihindade langus firma pankrotistas. Paar aastat hiljem toimus läbimurre ja 1934. aastal ilmus temalt viimaste Aafrika-aastate jooksul kirjutatud ingliskeelne jutukogu „Seitse kummalist lugu“, mis oli üks tema tuntumaid töid koos novelliga „Aafrika äärel”. „Babette’i pidusöök” ilmus 1950. aastal inglise keeles ja taani keeles 1952. aastal. Eesti keelde trükiti raamat 1996. aastal Piret Peikeri tõlkes inglise keelest. Raamatu põhjal vändati 1987. aastal samanimeline Taani väärtfilm, mis pälvis järgmisel aastal võõrkeelse filmi kategoorias Oscari. Filmi on võimalik näha ka eestikeelsete subtiitritega.

„Babette’i pidusöök” on revolutsioonilisest Pariisist põgenenud prantslannast, kellega seonduv sündmustik leiab aset Põhja-Norra kalurikülas elavate vanatüdrukutest usklike õdede Philippa ja Martine juures. Babette teenis truult õdesid tosin aastat. Siis võitis ta loteriiga 10 000 franki, mille kulutas täies summas ja kõigi üllatuseks suurejoonelise lõunasöögi valmistamisele. Babette valmistas külarahvale pidusöögi prantsuse tava järgides. Imeline õhtu veedeti kilpkonnasuppi süües ning Veuve Clicquot’ headust maitstes. Lõunalauas tuli ilmsiks, et Babette oli olnud Prantsusmaal hinnatud kokk.

On räägitud, et mitte kõige kogenenumale lugejale võivad autori tekstid tunduda raskesti mõistetavana. See võiks ju tekitada mõttelaiskust ja kiiret tüdimust. Siiski ei lubanud täna õhtul kuuldud lugu ettelugemise ajal igavleda, sest sündmuste arenedes ergastasid korduvalt tähelepanu mõnusas sõnastuses öeldud mõtteterad või olukordade kirjeldused.

Tänuks ettelugemise eest kingiti vallaarhitektile raamat „Eesti rahvapärane puutööndus”, mis on Eesti etnoloogia grand old man Ants Viirese monograafia meie rahvapärase käsitöö ajaloost.

Urmas Saard