Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Pärnumaa vene keele päeval valmistati pelmeene

Täna toimus Sindi gümnaasiumis vene keele maakondlik tegevuspäev 9., 10. ja 11. klassi õpilastele, kes valmistasid meistriklassis pelmeene ja osalesid “Vene köögi” teemalises mälumängus.

Pärnumaa vene keele päeval valmistati Sindi gümnaasiumis pelmeene. Pildil Milena Kostjukova. Foto Urmas Saard

Pärnumaa vene keele päeval valmistati Sindi gümnaasiumis pelmeene. Pildil Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard

vene köögi erisused tulenevad geograafilisest paiknemisest, usust ja kommetest

Sama sisuga päeva korraldas Sindi gümnaasium vene keele õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel ka mullu sügisel. Osalejadki olid eelmisel aastal pea samad: Häädemeeste keskkool, Kilingi-Nõmme gümnaasium, Vändra gümnaasium ja Sindi gümnaasium. Tänavu liitus nendega Lihula gümnaasium. Vene keele õpetaja Inna Esko ütles, et Pärnumaa vene keele päeval on Lihula gümnaasium varemgi osalenud. Siis küll külalisena Läänemaalt, aga nüüd pärast maakondliku halduspiiri muutust tuldi Sinti Pärnumaalt, Lääneranna vallast.

Uksel tervitasid saabuvaid külalisi vene rahvarõivastesse riietunud neiud Milena Kostjukova ja Merili Tambu, kes olid abiks kogu päeva läbiviimisel. Sarnaselt eelmisele aastale juhatati osalejad kooli sööklasse, kus iga kooli seltskonna jaoks olid lauad juba pelmeenide valmistamiseks ettevalmistatud. Taigna pidi kohapeal ise tegema, aga lihatäidis oli juba eelnevalt valmis tehtud. Kõigile jagati venekeelsed retseptid, tegevuse järjekorda ja oskuslikke võtteid selgitas Grigorjeva-Keerup, kes näitas olulisemad tegevused oma kätega ette. Valmis vormitud pelmeenid asetati jahuga üle puistatud alustele ja asetati külmiku riiulitele. Keetmisega ei kiirustatud, sest vahepeal koguneti aulasse.

Enne pelmeenide söömise juurde asumist pakkusid Milena ja Merili venepäraselt küpsetatud saia. Maitsvad pätsid valmistas peakorraldaja ema Iraida Grigorjeva.

Kooli aulas jaguneti kolmestesse seltskondadesse. Laudadele asetatud sedelitelt võis lugeda erinevate puuviljade nimetusi. See jäi ka laudkonnas istuva meeskonna nimeks. Grigorjeva-Keerupilt kuuldi, mida ütlevad puuviljad nende inimeste kohta, kes mõnda nimetust teistest rohkem eelistavad. Samuti rääkis ta puuviljade maagilistest sümbolitest. Seda kõike ikka muidugi vene keeles, sest oli ju vene keele päev.

Saadi teada, et näiteks mandariine valivad leplikud inimesed, kellel kerge iseloom. Selliste inimestega on meeldiv nii töötada kui ka koos aega veeta. Andekate loojate, tundlike ja sensuaalsete inimestena ümbritsevad nad oma kaaslase hoole, helluse ja tähelepanuga. Maagias sümboliseerivad mandariinid rikkust ja rõõmu. Ploome armastavad inimesed pidavat olema energilised, sihikindlad ja aktiivse eluviisiga. Nad olevat seda laadi inimesed, keda puudutab valusalt igasugune neile suunatud kriitika, kuid samas osutavad ise hea meelega teiste vigadele. Maagias kaitseb ploom abielunaisi ja sümboliseerib truudust.

Mälumängu küsimused jaotusid nelja plokki, mille vahel kuulati taas Grigorjeva-Keerupi jutustusi vene köögist, vaadati teemakohaseid illustreerivaid kaadreid fotodelt ja filmikatketena. Ta rääkis, et vene köögi erisused tulenevad geograafilisest paiknemisest, usust ja kommetest. Saadi teada, et mälestusmärk leivale asub Smolenski oblastis. Küsimustele vastamiseks anti aega vastavalt arvatavale raskusastmele. Et vastamist hõlbustada, pakuti igale küsimusele kolme võimalust, mille seast pidi leidma õige vastuse. Küsiti kõige populaarsema vene prääniku nimetust. Taheti teada, millise Venemaa linna sümbol on samovar? Pidi arvama, kas pelmeenid tulid vene kööki Uuralitest, Kaukaasiast või Kamtšatkalt; kas pelmeenide kodumaaks peetakse Burjaatijat, Udmurdi maad või Tšuvassiat; millises linnas asub mälestusmärk pelmeenile?

„Vene köögi esitluse ja viktoriini küsimuste koostamine kujunes minu jaoks väga huvitavaks ülesandeks. Sain ise nii palju teada. Ja koostöö Asko Aruga oli imeliselt sujuv,” lausus Grigorjeva-Keerup.

Päeva lõppedes palusin õpilaste ja õpetajate muljeid. Kilingi-Nõmme gümnaasiumi neiud said kõige kergemini kohmetusest üle. Ühe tähelepaneliku õpilase sõnul oli väga huvitav teada, et tatar on Ameerikas kasside toit. Kilingi-Nõmme vene keele õpetaja Regina Arnemann arvas, et kindlasti avardas tänane päev õpilaste vaadet vene rahvuslikule toiduviljele. Kasuks tuli venekeelses suhtluses osalemine. Arnemann võrdles pelmeenide tegemist eelmise aastaga. „Töö kulges kiiremini, sest kui möödunud aastal pidime toorainet ise tükeldama, siis nüüd oli eeltööd rohkem ära tehtud. Tänavu oli uudne käte vahel pelmeenide vormimine. Mullu kasutasime pelmeenivormi,” rääkis Arnemann. Õpilased leidsid, et pelmeenide valmistamine osutus varem arvatust palju lihtsamaks ja mitmed lubasid kodus iseseisvalt katsetada.

« polegi õigeid vene pelmeene saanud

Häädemeeste Keskkooli õpetaja Heli Lank tänas enda ja õpetajate poolt nõnda professionaalselt korraldatud ürituse eest. „Ma ei kujuta ette, kes seda veel paremini võiks teha! Ka kõht sai korralikult täis!”

Esimese kogemuse sain siis kui olin alles esimesi aastaid koolis, aga siis tulid õpilased minu juurde koju

Päeva õhtusse veeredes rääkis Grigorjeva-Keerup, et on õpilastega juba mitmeid aastaid vene keele tundides pelmeene teinud. „Esimese kogemuse sain siis kui olin esimesi aastaid koolis, aga siis tulid õpilased minu juurde koju. Õpikus oli teemaks „Vene pelmeenid“, mis ärgitas vaidlema, kas pelmeenid on ikka maitsvad? Kui mulle öeldi, et sellest söögist ei arvata midagi, siis vastasin, et nad polegi õigeid vene pelmeene saanud.” Vahvat külaskäiku ja seda vene keele rühma mäletab ta tänaseni: Külli Raju, Inga Roosenberg, Alvar Viil, Heiti Karamaa… „Tõestasin, et vene pelmeenid on maitsvad.”

Eelmisel aastal mõtles Grigorjeva-Keerup, et võiks õppepäeva viia maakondlikule tasandile. Tänavu otsustas Grigorjeva-Keerup teha meistriklassi ja on rahulolev, sest õpilased olid hästi toimekad ning usinad. „Olen väga tänulik oma 11. klassi õpilastele, nemad olid nii vahvad ja abivalmis. Nad mõistavad mind poolelt sõnalt.”

Hinnang lõpptulemusele: „Tean, et olen üsna kriitiline, aga pelmeenid tulid hästi maitsvad. Tänan teid, õpetajad Heli Lank, Regina Arnemann, Inna Esko ja Ester Vahter ja kindlasti ka parimat pelmeenide keetjat Mart Nõmme. Ta on korduvalt tõestanud oma suurepärast toiduvalmistaja oskust.”

Tatjana Grigorjeva-Keerup palus avalikult ja kogu südamest tänada päeva korraldamisel abiks olemise eest Sindi gümnaasiumi 11.A klassi õpilasi. Nimekiri on pikk: Laura Djomin, Karolin Kapak, Gärolin Kikas, Milena Kostjukova, Annabel Leotoots, Kelly Peterson, Pillerin Pihelgas, Marko Šimanis, Merili Tambu, Kelli Tõnisalu. Tänusõnad ka teistele abilistele: Maris Voltein, Asko Aru, Mart Nõmm, Ain Keerup, Raili Juss, Iraida Grigorjeva. Samuti söökla meeskond: Milvi Palmissaar, Ülle Link ja Tatjana Tornijainen. „Suurepärane, kui sul on selline meeskond!”

Järgmine maakondlik vene keele päev toimub Sindi gümnaasiumis kuuendast kaheksandatele klassidele juba 27. novembril.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnumaa 15. vene keele päev Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

 

 

 

Maakondlik vene keele päev Sindi gümnaasiumis

Marion Tõldsepp, Sindi gümnaasium Foto Urmas Saard

 

 

 

Festival “Vene laul” Pärnu ühisgümnaasiumis

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, kätles kõiki vene keele päevale saabujaid ja lahkujaid Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindis on pikk vene keele päevade traditsioon

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>