Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

november 2019
E T K N R L P
« okt   dets »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Slaavi lättest voolab vesi veel pärast maailmalõppugi

Venemaalt Eesti suunas sõites jälgis reisijuht terasel pilgul, et enne Luhamaa piiripunkti jõudmist teha peatus ka Irboskas. Paraku puudus igasugune teeäärne viide, mis võinuks osundada paremat kätt jäävale külale, kindlusele ja Slaavi lättele.

Slaavi lätted Linnajärve paesel järsakul, Irboskas. Foto Urmas Saard

Slaavi lätted Linnajärve äärsel paesel järsakul, Irboskas. Foto: Urmas Saard

Allikavesi on tugevalt mineraliseeritud, selles leidub rohkelt kaltsiumit

Alles piiritsooni tõkkepuu andis märku, et oleme mööda sõitnud. Vene piirivalvelt saadud juhatusel pööras buss otsa ringi ja sõitis tuldud teed 15 minutit tagasi. Alles nüüd jõudsime õigesse asukohta, kus bussist maha astudes tuli pikem jalgsi käik ette võtta. Kirjalikel teadetel esmakordselt 862. aastal mainitud Irboska olevat üks vanimaid vene linnu. Seega möödus seitse aastat tagasi Irboska esmamainimisest 1150 aastat. Legendi järgi olevat Irboskast saanud alguse Vene riik pärast seda, kui kohale saabunud varjaagide kolmest vennast Truvor jäänud seda asukohta valitsema. Samas väidab arheoloog Sergei Beletski, et legendi järgi Truvori asutatud Irboska puhul peaks mõistma hoopiski Pihkvat, millest arenes piirkonna suurim viikingiaegne tugipunkt. Olenemata ajaloolise tõe üksikasjadest püsis Irboskas kauakestvalt üks Vene riigi olulisemaid keskuseid. Irboskas asub 10.–13. sajandist pärinev Truvori linnus ja 14.–16. sajandil rajatud linnus. Vanim asula ja Truvori linnus paiknesid nüüdsest Irboska kindlusest kilomeetri jagu loode suunal.

Aastatel 1920 kuni 1944 kuulus Irboska Eesti Vabariigi Petserimaa koosseisu. Tolleaegsest Irboska alevikust kirdes, 4,5 km kaugusel Tartu rahulepingu järgsest Eesti-Vene piirist, asus Maarjamaa valduses viimane Valga-Pihkva vaheline raudteejaam. Jaama lähedal paiknesid A/S Eesti Gips kipsiveskid ning alevikust lõunas kipsimurrud.

Vastavalt avanevatele võimalustele jõudumööda taastatav võimas kindlus meenutab praegustele uudistajatele Irboska ammuaegset hiilgust. Linnuse kõrged müürid paiknevad looduskaunilt hästi ilusas Irboska-Mõla ürgorus asuval Linnajärve äärde laskuval künkal.

Paese pinnase järsu astangu seinast vulisevad välja Slaavi lätted (Словенские ключи). Teine nimetus on Kaheteistkümne apostli allikad. Tosinast allikast voolab vesi Linnajärve. Kõneldakse allikate ravitoimest ja tundlikuma maitsemeelega joojate arvates olevat erinevatest allikatest voolaval veel isesugune maitse. Allikavesi on tugevalt mineraliseeritud, selles leidub rohkelt kaltsiumit. Kohalik rahvas peab allikaid pühaks veeks ja turistid võtavad seda heas usus pudelitega kaasa. Slaavi lätted annavad igas sekundis ühtekokku mitte vähem kui 3,5 liitrit vett. Allikad on mitmetuhande aasta vanused. Suliseva vee juures jutustatakse legendi, et maailma lõpu saabudes ja kõikjalt vee kadumisel jäävat Irboska ümbruse Slaavi lätted ainsateks veesilmadeks tervel ilmamaal.

Urmas Saard

Samal teemal:

Veliki Novgorodi vihmane sügispäev. Foto Urmas Saard

 

 

 

Novgorod on Venemaa Nuustaku

Pihkva kreml ja Püha Kolmainsuse katedraal. Foto Urmas Saard

 

 

 

Ekskursiooni teisel päeval Pihkvas

Petseri kloostri Püha Värava juurest algav Veretee. Foto Urmas Saard

 

 

 

Petseri, esimene peatuspaik

Comments are closed.