Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept   nov »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Siim Kallas: kas transport on probleem või lahendus

Siim Kallas pidas loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Peamise teemana peatus ta pikemalt Euroopa transpordil, aga rääkis ka pangandusest ja vastates küsimustele tuli jutuks muudki.

Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto Urmas Saard

Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto: Urmas Saard

Peale Eesti pole kedagi teada, kes nii tugevalt seisaks miljarditesse küündiva Euroopa projekti vastu.

Pärnu Tervise konverentsikeskuse saal oli eile õhtupoolikul taas pilgeni rahvast täis, et kuulda Kallast, kes viimati esines Pärnu väärikale auditooriumile enam kui neli ja pool aastat tagasi. Ilmselt pole vaja meelde tuletada, et Siim Kallas oli ajavahemikul 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 Euroopa Komisjoni asepresident.

Euroopa Liidu maismaa kaubaveod moodustavad autoteedel 81,8% kõigist veostest, raudteel kuskil 16%. Kui Euroopa Liit loodi 1957. aastal, siis toimus 50% kaubaveost raudteedel. Tänaseks on raudtee tähtsus oluliselt vähenenud ja enamik veoseid suunatud autodele. „Ei ole midagi mugavamat transpordivahenditest, kui autod,” selgitas Kallas. Samas möönis ta, et Euroopa on autodest umbes. Eestis räägitakse ka liiklusummikutest, aga see pole võrreldav näiteks Brüsseli ümbrusega, kus kogeb iga päev 700 kilomeetrit ummikuid. Brüsseli lähedal ummikusse jäädes pole vähimatki aimu, kui kaua või mispärast tuleb seista. Nii on see Saksamaal ja terves Euroopas.

Autotranspordis hukkub suurel hulgal inimesi. 15 aastat tagasi sai Euroopas aastaga surma kuskil 70 000 inimest. Praegu on sama arv kahanenud 26 000 peale. Raudteel hukkub rongiõnnetustes sama aja jooksul umbes sadakond inimest. See arv ei käsitle rongi alla jäänud inimesi.

Kallas rääkis, et liiklusõnnetustes aitab surmaga lõppevaid juhtumeid vähendada jupstükk autos. Esimene faas selle käiku rakendamiseks läbiti tehnilise poole pealt suhteliselt lühikese ajaga. Kuid Euroopa Parlamendis oleks selle kasutuselevõtt seadusandlikul tasandil peaaegu tagasi lükatud. Vastaste vastuväitena kõneldi võimalikust jälgimise süsteemi arendamisest, mida ei tahetud lubada. Kuid see jupstükk hakkab tööle alles siis, kui midagi tõsist juhtub. Äsja rakendunud seade võimaldab tuhandete elude päästmist.

Kui suur võib olla veoauto? Ametlikult lubatakse Euroopa teedele 18 m pikkuseid ja 44 tonni kaaluvaid veokeid. Skandinaavias sõidavad 60 tonnised ja 25 m pikad metsaveokid. Euroopa ei tegele autoteedega. See on liikmesriikide pädevuses. Seepärast on Euroopa sättinud oma tähelepanu raudteedele. Euroopa maismaatranspordi poliitika on raudteepoliitika. Näiteks Saksamaal on raudtee väga rahvuslik. Seda hoitakse oma käe all, laskmata sinna konkurente kõrvale.

„Võtmeks on TEN-võrgustik, mis 2013. detsembris heaks kiideti,” rõhutas Kallas. Üleeuroopalised võrgustikud, ehk Trans-European Networks loodi Euroopa Liidu poolt selleks, et arendada liikmesriikide vahelist koostööd ühise ja tõhusama taristu väljakujundamiseks. Tegemist on üheksa strateegilise koridoriga, mille osa on ka Rail Baltic. See on Euroopa kõige suurem investeerimisprojekt: 27 miljardit.

Euroopas kohtab seitset raudteelaiust. Hispaanias on 1610 mm, Euroopa laius on 1435 mm, vene laius 1520 mm. „Kui arvate, et Rail Balticu trassi valikuks kujunes Euroopa laius ilma vastuseisuta, siis te eksite sügavalt,” toonitas Kallas. Eriti suur oli Venemaa pressing, et ehitatakse kuni Viinini 1520 mm laiusega. Sellele seisid austerlased murelikult vastu. „Jakunin on öelnud, et teeb kõik selleks, et Rail Baltic raudteed ei tuleks.” Venemaa jaoks on 1520 laius venelaste identiteedi küsimus. See on juba tsaari ajal loodud raudteevõrk. Moskva on keskus ja sealt läheb kõik laiali. Nüüd ehitatakse raudtee, mis pole 1520-ga ühendatud. Venemaa jaoks on raudtee strateegiline küsimus.

Euroopa suurimad ja maailma suuremad sadamad asuvad Rotterdamis, Antverbenis, Hamburgis. Sealt kaudu käib kogu kaubavedu. Nende sadamate suunalt Kesk-Euroopasse on maanteed autodest täielikult umbes.

Peale Eesti pole kedagi teada, kes nii tugevalt seisaks miljarditesse küündiva Euroopa projekti vastu. Kaarti vaadates jääb Eesti nurga taha ja tal puudub korralik ühendus Euroopaga.

Tallinn-Pärnu maanteel läbib 5000 suurt autot ööpäevas. Vähemalt pool neist veostest peaks Kallase nägemuses rongidele minema. Küsitakse, kas ikka tasub ära? Kallase arvates saab kokkuvõtteid hakata tegema 30 aasta pärast. See on investeering, mis hakkab tulevikus kasu tooma.

„Pakun ka kommertsi,” muigas Kallas ettekannet lõpetades. „Võtsin kaasa minu enda kirjutatud raamatu. Ma olen elus kirjutanud ühe raamatu. On küll terve rida minu autorlusega raamatuid, aga ma olen väga õnnelik, et suutsin ühe ka päris ise lõpuks valmis kirjutada. See on Euroopa Liidu lugu. Ütlen teile ausalt, see on väga hea raamat.” Järgnes heatahtlik plaksutamine.

Raamatus „Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu” kirjeldab Siim Kallas Euroopa ajalugu läbi sündmuste ja isikute. „Siin on ka Euroopa Liidu lugu läbi eestlase silmade ning tuginedes autori isiklikule kogemusele ja teadmistele,” kirjutatakse raamatut tutvustavalt. Kallas keskendub sellele, mis tema arvates on oluline majanduse, poliitika, kultuuri ja inimestevahelise suhtlemise vallas.

Urmas Saard

Samal teemal:

Siim Kallas saabumas Pärnu Tervise konverentsikeskusesse. Foto Urmas Saard

 

 

 

Siim Kallas räägib Pärnus Euroopa Liidu transpordi poliitikast ja uue Euroopa Komisjoni tööst

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>