Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept   nov »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Seljametsa sügislaadal nägi tõeliselt mürakat kõrvitsat

Kolmandat sügist jutti toimus Pärnu linna osavalla Paikuse Seljametsa küla laat, mida korraldas taas Paikuse naisteühing Marta.

Perebändi Rannarada muusik Ülle Ots hindab Seljametsa sügislaadal Valdu Välimäe kogus leiduva vändaga kodumasina headust. Foto Urmas Saard

Perebändi Rannarada muusik Ülle Ots hindab Seljametsa sügislaadal Valdu Välimäe kogus leiduva vändaga kodumasina headust. Foto: Urmas Saard

Virtin Seljametsa sügislaadal. Foto Urmas Saard

Virtin Seljametsa sügislaadal. Foto: Urmas Saard

augusti esimestel päevadel külastas Virtin Poolat

Enne laada ametlikku avamist jätkus parajasti sedapalju aega, et kõigele pakutavale kaubale põgusalt pilk peale heita. Mitte kõik kauplejad, käsitöömeistrid, toidu müüjad ja muidu vahvad inimesed ei mahtunud Seljametsa rahvamaja avarale pinnale, mis asub 1873. aastal valminud Pustuski karjamõisa uuendatud hoones. Märja asfaldiga, kuid mitte sajusel hoovialal ootasid rikkalikud kaubaletid samuti ostjaid.

Karjamõisa hoone peaukse kõrval pakkus härrasmees mitut sorti koduõlut, samuti omaaegse Juuru kihelkonna Atla mõisas valmistatavat ülipuhast puskarit ja teisi jooke. Samas kõrval asuva telgi varjus võis osta ümmargusi vorstipallikuid, millest igaüks oli parajalt ühe suutäie suurune ja sobis heaks sakusmendiks. Õuel oli avatud ka suur ilma pärmita leivaäri.

Suured sarapuu pähklid meelitasid samuti ostma. Nende purustamiseks tõi keegi Pärnumaal tegutsev naine müüki vahvad pähklipurustajad, mis ei sarnane tavaliste tangidega. Pähkel asetatakse ümarasse puidust õõnsusesse ja kruviga keerates rõhutakse seni koorele, kuni see puruneb. Killud ei lenda laiali ja jäävad õõnsusesse. Lisaks on pähklipurustajal teinegi funktsioon. Selle seenekujuline välispind võimaldab mugavalt villase soki katkist kanda nõeluda. Viis eurot tundub päris õiglane hind olevat, arvati laadaliste seas.

Kella üheteist paiku astusid Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam ja Martade esinaine Maiu Saare mikrofonile nii lähedale, et laada avamise pidulikult öeldud sõnad kõigi kohalviibinuteni jõudsid. Perebänd Rannarada esitas kitarri ja akordioni saatel meeldivaid palasid ja kutsus rahvast tantsule. Kuid laadalised eelistasid rohkem õppinudtantsijaid vaadata kui ise tantsida. Kui osutid näitasid keskpäeva, avanes muuseumi poolt eraldav uks ja kenades rahvarõivastes naised astusid nõtkel sammul otse kaubalettide vahele, kus laadakülastajate taganedes neile piisavalt tantsupõrandat eraldati.

Annika ütles, et kolmandat hooaega tantsimist õppiv ja esinemistel käiv Seljametsa rahvatantsu rühm Virtin esitleb täna esmakordselt Eestis oma uusi rahvarõivaid. Aga lisas täiendavalt selgituseks, et uute riiete esitlus pole siiski mitte päris esmakordne, sest augusti esimestel päevadel külastas Virtin Poolat, kus osales VII Summer Arts festivalil. Virtin esines tantsufestivalil ühise kavaga Kajakas ja Jakobi Piigad rühmadega. Nende kõigi juhendajaks on Rita Mändla. Just Poolas kandiski Virtin esmakordselt vastvalminud Tori rahvarõivaid. Annika sõnul olnud vastuvõtt väga soe ja igast rahvusest fännid piiranud tantsijaid lakkamatute pildistamissoovidega. Virtini naised rääkisid, et said esimese festivali kogemusega nüüdsel sügisel alanud uueks hooajaks kuhjaga indu juurde. Virtini naiste arvates on praeguseks selgeks õpitud umbes kümmekond tantsu.

väga entusiastlik koduloo-uurija, vanavara koguja, tehnikamees, muuseumi rajaja, aga ka tubli eestimeelne mees

Pärast muusikalise ja tantsulise viljekava nautimist oli põhjust koguneda Valdu Välimäe kogus leiduvate vändaga kodumasinate näitust uudistama. Annika rääkis juba kohe karjamõisa katuse alla jõudes, et Välimäe on Oisu kandi mees. Pidavat olema väga entusiastlik koduloo-uurija, vanavara koguja, tehnikamees, muuseumi rajaja, aga ka tubli eestimeelne mees. Jääb vaid lisada, et maakaardile vaadates asub Oisu alevik Türi linnast kagu suunal tosina kilomeetri kaugusel. Lapardi talus tegutsev mees tõi Seljametsa sügislaadale näitamiseks kõiksuguseid vändast aetavaid kodumasinaid. Põnev riistapuu on näiteks õunakoorija. Kartulikoorimise masin teeb head tööd, kui jätkub aega ja kannatust, et kõik koored ja nukid maha saaksid nühitud. Kartul muutub oluliselt väiksemaks aga see-eest kenaks ümmarguseks palliks.

Näituse demonstratsioonesitlused nähtud võis jälle aega viita müügilettide ääres. Meeliliigutav oli kuulda Ene Käsitöökambrist ja mis asjaoludel väga kauneid ehteid valmistav naine jättis maatöö ning juba seitse aastat ehetele pühendub. Ehete toorikud muretseb naine Lääne-Euroopast. Ta alustas seepide viltimisega ja vildib ka ilma seepe kasutamata.

Ühe seina ääres paikneva laua peal äratasid tähelepanu omapäraselt kotiriiet kasutades pakendatud pudelid. Lauaservale olid reastatud tillukesed topkad, milles raudrohu, angervaksa, loodusliku pune ja põdrakanepi siirup. Viimane pidavat just meestele head mõju avaldama. Seevastu angervaks arvatakse olevat tõhus naiste arstim.

Martade leti juures võis valida väga maitsvat kehakinnitust ja juua head kohvi. Ka tänavu kutsuti lapsed muuseumi tuppa filmi vaatama.

Ma ehitasin endale juba laeva – ühest vanast kingast, ühest kõverast kahvlist ja veel kuuest salaasjast, mida ma ei ütle

Sedakorda vaadati huviga Eesti filmiajaloo suurima rahvusvahelise koostööprojektina sündinud animafilmi “Kapten Morten lollide laeval”. Linateose režissöör on rahvusvaheliste auhindadega pärjatud Kaspar Jancis. Film valmis tema enda raamatu “Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas” ainetel. Peategelane Morten on lausunud oma filmi kohta, et ei teadvat, kes on sinu isa, aga tema isa on igatahes ookeanilaeva kapten. „Ka mina tahan tulevikus maailmamerede kapteniks saada ja ma saan ka, ükskõik kuidas. Ma ehitasin endale juba laeva – ühest vanast kingast, ühest kõverast kahvlist ja veel kuuest salaasjast, mida ma ei ütle.” Madrusteks on tal aiast leitud putukad. „Mul olid laevaga pisut teised plaanid, aga meie külla tuli võlur Cucaracha ja võlus mu väikeseks…” Mis edasi sai ja millega enam kui tunni pikkune film lõppes, seda said täna Seljametsa muuseumis vaadanud lapsed muidugi kõige paremini teada.

Küsimusi tekitas lastes kinosaali ühel toolil põõnutav hiiglasuur kõrvits. Direktor nimetas Sindist toodud aiavilja kaaluks 35,8 kg. Kõrvits pannakse tuleval laupäeval (19. oktoober) toimuval Karjamõisa kolhoosi peol oksjonile, millest saadav tulu läheb rahvamaja armooniumi remondi toetuseks.

Urmas Saard

Samal teemal:

Martade laadapäeval Seljametsa külamaja ees Foto Urmas Saard

 

 

 

Martad pidasid laata

Comments are closed.