Sindi raekoja ette jõudes lõpetasid Tori vallavanem Lauri Luur ja volikogu esimees Enn Kuslap parajasti esimese suure pannitäie pannkookide küpsetamist.

Abivallavanem Signe Rõngas oli toonud maal elamise päeva puhul oma isiklikust hoidiste valikust kõige paremad moosid kookidele määrimiseks. Aga nagu olnuks sellest veel vähe. Ilma purkide sisu lähemalt uurimata ja maitsmata küsisin esimese hooga magusat maasikamoosi. Ja näe imet. Hetk hiljem ilmus Signe neljanda purgiga raekoja paraaduksele ja palus, et abivallavanem Priit Ruut keeraks tugeva mehekäega kaane lahti. Kuid pannkoogi ennelõunal olid abiks veel abivallavanem Jana Malõh ja avalike suhete korraldaja Katariina Vaabel. Kõik nad olid ootevalmilt vallakodanikke kostitamas ja teenindamas. Katariina pakkus palavat kohvi. Kui seda ei soovitud, valas kuuma teevett ja tõi koos pakikesega lauda.

Samas võis lauas istudes kuue juhtiva ametnikuga vestelda ja küsimusi esitada. Olnuks vaid rohkem laudadesse istujaid ja vestlusesse sekkujaid. Oli ju tegemist külastussündmusega, mille tähelepanukeskmesse asetus elukeskkond maal ühes seal toimivate teenuste, seltsitegevuste, vabaaja veetmise võimaluste, töökohtade ning pakutavate elukohtadega. Üleriigilise maaelu väärtustava „Maal elamise päeva” algatuse ellukutsujaks on olnud Eesti Külaliikumine Kodukant ja koostööpartnerid.

Lauri sõnul pandi Tori vallas mõte idanema Jõesuu küla osalemisel aastaküla konkursil. „Algul olime küll kõhklevad. Mõtlesime, noh vaatame. Aga tegelikult on see suurepärane võimalus teha valdadel nö kliendipäeva. Näidata, mis meil siin on. Trendiks on kujunenud linnadesse liikumine ja seepärast poleks „Linna elamise päeva” üldsegi mõistlik teha. Aga maale elamise päeva küll.” Lauri ütles isikliku arvamisena, et kuskil rahulikus keskkonnas kasvav inimene on kahtlematult parem – füüsiliselt ja vaimselt tervem. „See on teaduslikult tõestatud, et palju looduses viibiva inimese vaimne tervis püsib kindlasti tugevamana.”

Tori elanikkond on püsiv, isegi veidi kasvav. „Üldises plaanis vald oma pead rahva arvukusega ei vaeva. Siiski on meil muret kaugemate kantidega, kus märkame veidi vähenemist. Kuid mitte oluliselt. Meil on linnaäär kasvav ja ka Sinti hakatakse varsti rohkem liikuma.” Katariina kinnitas vallavanema sõnu ja lausus, et vallalehe diraaži pidi suurendatama, sest postkaste olevat nõnda palju juurde tulnud.

Lauri võrdles kinnisvara hindasid Pärnus ja Sindis, mis näitavad Sindi väga häid võimalusi. Signe: „Sindis on kõik vajalikud teenused olemas. Sindiski leidub päris palju suuri tööandjaid.”

Priit: „Tööandjaid jätkub siin ja seal. Head liikumisvõimalused lubavad töökohti rohkem valida. Sindi ja Pärnu vahel on tihe bussiühendus.”

Lauri: „Vaadates ehituse kasutuslubade hulka, siis Sindi moodustab peaaegu poole kogu valla mahust. Kolmandiku kindlasti.”

Signe: „Teiselpool jõge on kasvamas Tammiste ja Eametsa külad.”

« kahekordistus Elbi küla perede arv

Kui suur on Tammiste elanike arv? Katariina: „1570.” Lauri: „Tammiste kasvas eelmisel aastal 90 inimesega. Valdade ühinemisel arenguplaane tehes alustasime vaatlemist järjestuses Sindi, Sauga, Are ja Tori. Viimasel nõupidamisel kujunes järjestuseks Sindi, Tammiste, Sauga, Are ja Tori – ehk võtsime Tammistet juba eraldi. See kant on täiesti eraldi võetav üksus koos sealse tagamaaga. Seda piirkonda tuleb hakata iseseisvamalt käsitlema.” Lauri selgitas täpsustavalt, et Tammiste pole siiski mitte kõige jõudsamini kasvav. „Seda on Eametsa küla, kus sama ajaga oli kasv 78 inimest, aga Eametsa on ka väiksem küla. Eametsa aasta algas 473 inimesega ja lõppes 551-ga. Protsentuaalselt jäi Tammiste alla.” Tullakse elama ümberasumistega Pärnust ja teistest kohtadest. Signe: „Tammistes hakkavad kunagi tehtud detailplaneeringud realiseeruma.”

Lauri muheles naeru, kui ütles: „Veidi huumorit, aga eelmisel aastal kahekordistus Elbi küla perede arv. Oli kolm, nüüd on kuus.”

Inimeste mured on üldjoontes vallale teada. „Oleme neist kuulnud arenguvestlustel. Sügise saabudes tõstatuvad taas teehoolde küsimused: millal, kuhu, mida? Tänavavalgustus. Heakord on see, mis üldiselt silma paistab – Sindi puhul eriti lehtede koristus. Oluline on kraavide hooldus, üldine puhtus, prügitekke kohad, puude hooldus. Tuleb jälgida, kas on võssa kasvamist või midagi maha kukkunud.” Signe: „Me teame neid kraavimuresid. Seepärast sai ka uuring tehtud. Et saaks asi kompleksselt lahendatud. Sellest on vähe abi, kui teeme ühe kraavi ära.”

Millistes proportsioonides saab vald kiitust ja etteheiteid? „Seda tuleb kahtepidi. Ma saan kiita ja saan sõimata. See käib hooajaliselt. Sõltub teemast ja ajast. Talvel lume lükkamine, sügisel lehed. Väga kiideti talvel Are lumelükkajat. Sain mitu kiitvat telefonikõnet. Üldjuhul tullakse vallamajja siis kui on midagi pahasti, aga tuleb ette juhuseid, et võetakse vaevaks tulla kohale kiitmagi. Seda juhtub muidugi väga harva. Helistamist tuleb ette sagedamini.”

Katariina: „Minu Facebooki saabub palju pisiküsimusi. Saan neile teatada, et järgmisel päeval tulevad inimesed, teevad ära ja ongi mure unustatud. Näiteks Tammistes oli jäänud hein niitmata, millest kirjutati Facebooki. Poole tunniga sai asi tehtud.”

„Päeva pisiasju tuleb lahendada võimalikult kiirelt. Ja siis on need asjad, mis ootavad millegi suurema, mahukama taga. Siis tulebki nii vastata, et seda ei saa kohe lahendada. Sellist suhtlemist on pidevalt. Tuleb nii kiitust kui laitust,” kõneles Lauri valla igapäevastest tegemistest ausalt ja nii nagu tegelik elu on.

Urmas Saard

Samal teemal:

 

 

 

Pikem vestlus Lauri Luuriga, kes on Pärnumaal Tori vallavanem