Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug   okt »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Toomas Kuuda: Eestis ei ole lihtsalt töötajaid võtta

Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda rääkis kolmapäeval TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele „Lisandväärtusest, tööturust, võõrtööjõust”.

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab Toomas Kuudat sisuka loengu eest. Foto Urmas Saard

Mari Suurväli, TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht, tänab Toomas Kuudat sisuka loengu eest. Foto: Urmas Saard

välismaalaste seadus on Eestis suurima erandite arvuga õigusakt

Loengust huvituvaid kuulajaid oli tavapäraselt suurel hulgal ja Seedri tänaval asuva Tervise konverentsikeskuse 280-kohalisest saalist olid pea kõik kohad hõivatud. Kuuda lausus enne ettekande algust, et polegi varem nõnda suure auditooriumi ees loengut pidanud. Loeng kestis poolteist tundi ja selle järel sai veel täiendavaid küsimusi esitada. Seda võimalust kasutati innuka huviga. Ka loengu käigus võis lektorit katkestada täpsustavate küsimustega.

Inseneride vajadust arvestavalt tõi Kuuda näiteks Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja küsis kuulajatelt, millisele erialale on selles kõrgkoolis hetkel suurim tung? Mitte keegi ei arvanud, et avalik haldus. Pärnumaal on üks populaarsemaid erialasid kokandus, kuid 40-st õppima asujast jääb püsivalt sellele tööle võibolla neli või viis noort. Tegeliku töö käigus nähakse, et igapäevane silmi kipitama ajav sibula lõikamine pole päris see, mida enne õppima asumist unistati – olla kohe telepildis nähtud Roman Zaštšerinski, Angelica Udeküll või keegi veelgi tuntum tippkokk.

Kuuda kahtles, kas kõiki ülesandeid saab robotite hooleks anda, kuigi Dubais liigub metroo ka ilma juhtideta. Küllap jääb midagi tulevikuski inimeste endi käte ja peaga teha. Kuid mitmeid töid ei taha eestlased enam teha. Ettevõtjad paluvad neile koolitada vajaliku erialaga töötajaid ja lubavad muuga ise hakkama saada. „Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp räägib, et kuigi neil on väga head metallitöö õppimise võimalused, ei tulda eriti seda eriala õppima,” tõi Kuuda näiteks. Seevastu Ukrainast tuleks hea väljaõppega keevitajaid külluses. Kui seal saavad nad paarsada eurot, siis meil vähemalt keskmist palka, 1200-1300 eurot.

Võõrtööjõust kõneldes kordas Kuuda põhiliselt kõike seda, millest ta kirjutas käesoleva aasta 3. juulil Pärnu Postimehe arvamusküljel: „Võõrtööjõu kvoot pole kivisse raiutud”. Ilmeka näitena kasutas lektor suve alguses külastatud metallitöötlemise ja masinaehitusega tegelevat firmat Helmetal IMS, mis asub Pärnust ligemale poolesaja kilomeetri kaugusel Tihemetsas, lisaks tootmisüksused Viljandi lähedal Päril ja Mõisakülas. Ettevõttes töötab 130 inimest, kellest 30 on tulnud Ukrainast.

kes hakkab ehitama suuri projekte

Kõneldes tänasest tööturust, siis on praeguse registreeritud töötuse osa kõigest 5,1%. Seda pole palju, sest alati leidub neid, kes ei tahagi töötada. Seega on hinnanguliselt Eestis tööga hõivatuid inimesi 667 700 ja töötuid 35 700. Peale 50 kuni 74-aastaste tööhõive on viimase 10 aasta kõrgeim. Tõsist puudust tuntakse inseneridest, tehnoloogidest, õpetajatest, arstidest, ehitajatest, bussijuhtidest, kokkadest, töölistest. „Eestis ei ole lihtsalt töötajaid võtta, probleem võib süveneda,” kinnitas Kuuda. „Tööeas inimeste arv väheneb järgneva 10 aastaga 30 000 inimese võrra.” Kuuda arvates võib Martin Helme pakutud neljarealiste teede ehitamise viis olla põhjendatud, aga kes hakkab ehitama suuri projekte: Rail Baltic, neljarealised maanteed jne.

Ettekandja selgitusest ilmnes, et välismaalaste seadus on Eestis suurima erandite arvuga õigusakt ja peatus kolmel erineval juhul pikemalt. Need on tähtajaline elamisluba, lühiajalise töötamise õigus ja renditööjõud. Tähtajaline elamisluba võimaldab aastas 0,1 protsenti Eesti rahvaarvust võõrtööjõudu sisse tuua (2019. aastal 1 315 inimest). Kuuda arvates ei juhtuks midagi hullu, kui lubatakse ka 4000. Lühiajalise töötamise õigusega kaasnevad paljudes sektorites hooajatöö erandid. Mullu väljastati 19 805 luba. „Muidu jääks kapsas ilma ukrainlaste abita põllule,” ütleb talunik. Tänavu prognoositakse aasta lõpuks 30 000 lühiajalist luba.

Renditööjõuga oma mure. Maksud laekuvad valdavalt tööloa andnud riigile. Eesti Panga andmetel jääb riigil saamata vähemalt 10 miljonit eurot, millega teeks mõndagi kasulikku ära.

Lõpetuseks tutvustas Kuuda kaubanduskoja tegevust: „Loome koostööd ettevõtete ja haridussüsteemi vahel, edendades noortes ettevõtlikku mõtteviisi. Aitame tööelu kogemustega muuta õppimist elulähedasemaks, innustame kogukonda koostööle.”

Järgmise loengu teemaks on 16. oktoobril „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik”. Tervise keskuses käsitleb teemat Erkki Bahovski, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik ja ajakirja Diplomaat toimetaja.

Urmas Saard

Comments are closed.