Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug   okt »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Teenetemärk väärikale ja aumärgid kodanikujulguse väärilistele

Eile, 18. septembril hotell Strand konverentsikeskuses toimunud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel pidas loengu justiitsminister Raivo Aeg. Kuid piduliku kogunemise keskseks sündmuseks kujunes väärikate ülikooli projeketijuhile Mari Suurvälile Pärnu linna teenetemärgi üleandmine.

Teenetemärk  Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto Urmas Saard

Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ja TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest. Foto: Urmas Saard

Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto Urmas Saard

Teenetemärk number 116 Mari Suurvälile. Foto: Urmas Saard

ma loodan, et siit tuleva ja meis kõigis oleva energiaga panustame üheskoos Eesti hariduse arengusse ning edasi liikumisse

Väärikate õppeaasta avas Pärnu kolledži direktor Garri Raagma. Tervitussõnad ütlesid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Riigikogu liige ning Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Volikogu esimees meenutas oma ülikooli ajast üht õppejõudu, kes soovis üliõpilastele õppeaasta algul õnne, aga lisanud nende sõnade juurde selgituseks, et hariduse omandamisel pole õnnega midagi ühist. „Õppimine on suur töö!”

Projektijuhile teenetemärki üle andes öeldi muuhulgas, et Suurväli on kümne aasta jooksul juhtinud TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli selle asutamisest saadik, mille tulemusena on kaasatud sadu väärikas eas pärnakaid aktiivsesse haridusellu. Kosenkranius ja Metsoja kandsid teenetemärgi üleandmisel kuldset ametiketti, et sellega avaldada saajale erilist austust.

„Olen teile kõigile väga tänulik,” lausus Suurväli teenetemärki vastu võttes. „Üheskoos me ju teeme ja toimetame ja see ongi selle asja suur positiivne külg, et kõik tahavad midagi teha. Alustades ei teadnud kuidas ja mis, aga ma loodan, et siit tuleva ja meis kõigis oleva energiaga panustame üheskoos Eesti hariduse arengusse ning edasi liikumisse.”

Väärikate nõukoja esindajana sai sõna Endel Mölder, kelle hinnangul on kümne aastaga saadud päris palju teadmisi. „Lisaks loengute kuulamisele oleme korduvalt külastanud Riigikogu ja saanud teha palju huvitavaid reise mujale ning osaleda õpikodades. Olen täiesti veendunud, et see kõik jääb nii ka edaspidi.” Ta meenutas oma vanaisa sõnu: tead, poiss, kui sa vanemaks lähed, siis hakkab noorus meelde tulema. „Täna hommikul tuli mulle meelde minu algkooli esimene klassijuhataja. Meil oli esimesed neli aastat poiste klass. Tänu klassijuhatajale on mul selge kõva mehe hääl, mis kõlab ja kajab.” Tänu teisele õpetajale sai ta vene keele selgeks. Inglise keele õpetajaga läks Endel veerandi kokkuvõtteks saadud kahe pärast vaidlema, sest tema arvates pidanuks veerandi kestel saadud viie viie ja nelja ühe järel saama tunnistusele tugeva kolme. Õpetaja selgitanud, et keskmine näitaja on ainult statistika. „Hiljem olen ma oma elus ka seda õppinud ja aru saanud,” rääkis Mölder.

Kuid Mölder meenutas tänutundes oma eestiaegseid õpetajaid veel. „Nad tegid selgeks asju, mille panin lausa kirja, et mitte eksida.” Ja ta jagas oma õpetajate elutarkust saalitäiele väärikasse vanusesse jõudnud elukestvatele õppuritele. „Kolme asja mida sa pead endale ja teistele soovima: tervist, rõõmu, sõpru. Kolme asja, mida sa pead talitsema: oma iseloomu, keelt ja käitumist. Kolme asja, mida sina pead arendama: headust, julgust ja inimese armastust. Kolme asja, mida pead sa imetlema: looduse ilu, lapsi ja vanu inimesi.”

Pärnu Kunstide Maja akordionistuudio õpilased Risto Rand, Sabrina Tsokalo, Rando Jaansalu ja nende juhendaja Andrus Ostrov esinesid kümne palaga. Kaunil kõlal laulis vokaalsolistiõppe õpetja Aita Kaaver.

meil on eluaegsed üliõpilased

Raivo Aeg, justiitsminister. Foto Urmas Saard

Raivo Aeg, justiitsminister. Foto Urmas Saard

„Ma näen, et Eesti Vabariigis on jälle jõudnud kätte aeg, kus meil on eluaegsed üliõpilased,” alustas Raivo Aeg oma ettekannet heasüdamliku tervitusega. „Kunagi said seda luksust endale lubada ainult mõisnike võsud, kes käisid ülikoolis teatud vanusest kõrge eani. Pidasid hoogsaid pidusid ja duelle ja nautisid kõiki muid elumõnusid, mis elu suutis neile pakkuda. Nüüd on jälle eluaegsed üliõpilased.”

Aeg kõneles lähemalt enda juhitava ministeeriumi valitsemisalast ja tegutsemisest. Justiitsministeeriumi ülesandeks on õigus- ja kriminaalpoliitika kujundamine. See peab kaasa aitama, et Eestimaa inimesed võiksid elada turvalises, inimõigusi ja põhivabadusi kaitsvas ühiskonnas. Justiitsministeeriumil on terve rida allasutusi. Lisaks paljudele ametkondadele on teatud määral kordineerida ka kohtusüsteem. „Eestis on kolm võimu: seadusandlik, mis on parlament, täidesaatev, mis on ministeeriumitest koosnev valitsus ja kolmas on täiesti sõltumatu ning iseseisev kohtuvõim.”

Eestis on kolm nüüdisaja nõuetele vastavat vanglat. Eilse seisuga oli vanglates ja arestimajades süüdimõistetuid või vahistatuid kokku 2475, kriminaalhooldusaluseid 4072. Kodakondsuse järgi on neist enamus Eestist, aga üks on ka Afganistanist ja Saksamaalt, kolm Serbiast, 27 Lätist jne. Aeg ütles, et võrreldes taasiseseisvumise ajaga on praeguseks kinnipeetavate hulk vähenenud umbes kolmekordselt. „Igasuguse vangidega tehtava töö eesmärk on taasühiskonnastamine selleks, et aidata neil säilitada ja luua olulisi ning positiivseid sotsiaalseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada toimetulekuvõimet ning mõjutada käituma õiguskuulekalt.” Samas nentis minister, et üksnes paarkümmend protsenti parandavad meelt ja kahjuks 80% vangistuses viibinutest ei muuda oma eluviise.

Aeg tõi näiteid töös olevatest seaduseelnõudest. Tähtis on välireklaami keelustamise piirangute kaotamine. Välireklaami keelu tõttu pole poliitilise argumentatsiooni kvaliteet paranenud, küll aga suurendanud mõttetult politsei töökoormust.

Aeg rääkis ka registreeritud kuritegude arvu pidevast vähenemisest. Kui 15 aastat tagasi oli see arv umbes 57 000 ümber, siis mullu oli sama näitaja 27 125.

Minister tuletas meelde, et kuni 11. oktoobrini oodatakse ettepanekuid 2019. aasta kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ja juhtis tähelepanu saabuvale juubelile. Aastal 2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Justiitsministri arvates on meie põhiseadus ajaproovile väga hästi vastupidanud.

Urmas Saard & Kärt Saard

Samal teemal:

Mari Suurväli. Foto Urmas Saard

 

 

 

Väärikate ülikooli avaaktusel saab Mari Suurväli teenetemärgi

Leave a Reply

  

  

  

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>